võimu riigis endale. Ta kehtestas täieliku diktatuuri korra ning valitses isepäiselt. Rahvas ei soosind teda ja teda kardeti samuti. Pärast tema surma juubeldati tänavatel. Cromwell ja tema korraldatud riigipööre mõjutasid väga Inglismaa igapäeva elu ning isegi pärast tema surma oli tema diktatuurist veel jäljed maha jäänud. Võimu haaramisega kaasnesid nii mõningad muutused. Esiteks saadeti kõik saadikud koos parlamendiga laiali. Nüüd oli täidesaatev võim tema Cromwelli käes. Muidugi puritaanina tahtis ta Inglismaal usu kõige tähtsamale kohale tõsta. Ta kehtestas samuti palju rangemad reeglid ja levitas enda diktatuuri üle terve Britannia. Sellega halvenes ka elu riigis ning moraal langes kõigil inimestel. Oma range valitsemisega oli ta ära teeninud ka rahva halvakspanu ning tema surma ei peetud kurvaks sündmuseks. Cromwelli poeg Richard sai järgmiseks valitsejaks ning talle olid oma isa mõtted
Thomas Cromwell (umbes 1485 Putney 28. juuli 1540 Tower) oli Inglismaa riigimees, Henry VIII lähim kaastööline aastatel 15321540. Cromwell oli lihtsat päritolu, tema isa tegutses kas riidetöölise, õllemüüja või sepana. Kuni 1512. aastani pole tema elust peaaegu midagi teada. Sel aastal töötas ta aga riidekaupmehena Firenze pankuriperekonna Frescobaldide heaks. Tal tekkisid tihedad suhted ka mitmete kõrgvaimulikega ning 1514. aastal võttis kardinal Thomas Wolsey, samuti lihtsat päritolu mees, kes oli aga selleks ajaks tõusnud Henry VIII suurimaks usaldusaluseks, ta enda juurde tööle. Peagi hakkas Wolsey Cromwellile usaldama olulisi kiriklikke ülesandeid, hoolimata sellest, et too jäi endiselt ilmikuks. Wolsey soosingul hakkas Cromwell osalema ka poliitikas, olles 1520. aastatel parlamendi liige. 1529. aastal, kui Wolsey ebasoosingusse langes, õnnestus Cromwellil saada uue parlamendi, mis pidi hakkama arutama Henry abielu tühistamist, ...
Kodusõja puhkemine ja Cromwelli diktatuur Inglise kodusõda · 1642-1651 · Rojalistide ja Inglise parlamendi vahel · Puhkemise põhjused: 1) Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast 2) Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse, keda Inglismaal ei sallitud 3) Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt Charles l (valitsusaeg 1625-1649) Kuninga pooldajad: Parlamendi pooldajad: Aadlikud ja anglikaani Kodanlus ja puritaanid kiriku esindajad Oliver Cromwell · Puritaanist maa-aadlik · Inglise kodusõjas üks parlamendi vägede juhte, kes purustasid sõjas rojalistid · Kehtestas sõjaväes range distsipliini, eksimuste eest olid määratud ranged karistused k.a hukkamine · Pärast Charles I hukkamist (riigireetmise eest) juhtis lühiealist Inglise vabariiki · Vallutas Iirimaa ja Sotimaa · Valitses 1653-1658 (kuni surmani) Inglismaad lordprotektorina Cromwell (valitsusaeg 1653-1658) Cromwelli dikta...
reageeris parlamendi laiali saatmisega. Samal aastal tuli parlament uuesti kokku kutsuda, see on ajalikku läinud pika parlamendina. Parlament üritas kuningalt välja nõuda võimalikult suuri järelandmisi. Kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata, kõik maksud vajasid parlamendi heakskiitu, loata maksud tühistati. Kodusõja algus (1642-1648) 1642. kasvas vastasseis üle kodusõjaks. Charles I põgenes Londonist. Sõjaline ülekaal läks parlamendi toetajatele. Suurt edu saatis Oliver Cromwelli (1599-1658) juhitaud ratsaväge. Kuulus Cromwelli ütlus: ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv." Pärast rojalistide lüüa saamist pages kuningas sotimaale, kus ta anti parlamendile välja. Parlamendi vägedes domineerisid äärmuspuritaanid e. independendid, kes nõudsid usuvabadust. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele e. presbüterlastele sobiva kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648
*Sõdurid hästi varustatud ja regulaarne palk. *Charles I põgenemine Sotimaale. *Sotlased andsid kuninga raha eest parlamendile. 3. Kuninga hukkamine. *Sõjavägi nõudis vangistatud kuninga hukkamist. *Parlament püüdis kuningaga kokkuleppele jõuda. *Cromwelli ja ´´puhastatud`` parlamedi poolt mõsteti Charles I hukka. *30. Jaanuaril 1649 tapeti kuningas. CROMWELLI VALITSUS(1653-1658). 1. Inglismaa vabariigina. *Võim Oliver Cromwelli ja sõjaväe käes. *Suruti maha Soti-ja Iirimaa rahvuslik vastupanu. *Iirlastest võeti ära maa, anti ohvitseridele. 2. Cromwelli ei austatud, teda vihati. *Pühapäeviti olid teatrid ja kõrtsid kinni. *Jõuluajal ei põlenud ühtegi kollet. *Inglismaa=pühakute maa, inglastele oli see vastuvõetamatu. *Cromwell suri 1658. aastal. STUARTID TULEVAD TAAS VÕIMULE(1660). 1. Stuartite tagasitulek.
1640. aastal parlamenti uuesti kokku kutsuma. See parlament jäi kokku 12 aastaks, mistõttu on ajalukku läinud nn pika parlamendina. Kodusõda Tüli kuninga ja parlamendi vahel lõhestas Inglismaa kahte leeri. Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaan kiriku pooldajad. Parlamendi poolele jäid tööndusega tegelevad kihid ja ka puritaanid. Kuninga väed kaotasid ja parlament võitis eesotsas Oliver Cromwelliga. Kuninga hukkamine Lahkhelide süvenedes tungisid Cromwelli väed Londonisse ning mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma. ,,Puhastatud" parlamendi poolt moodustatud erikohus nimetas Charles I türanniks ja mõistis ta surma.30. jaanuar 1649 raiuti kuningal pea maha. ,,Õiguste Deklaratsioon" 1688. aasta novembris saabus Hollandi valitseja Oranje Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale. James II põgenes Prantsusmaale. Järgmise aasta algul kirjutas
III Charles I põgenes Sotimaale *Armeed saavad lahingutes lüüa * Sotlased annavad suure raha eest kuninga parlamendile välja. IV Kuninga hukkamine I Parlament ja sõjavägi *Lahkhelid parlamendi ja sõjaväe vahel *Äärmuslikud puritaanid soovisid kiriku täjelikku sõltumatust riigist. *Sõjavägi nõuab kuninga hukkamist *Sõjavägi tungis londonisse *Mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma II Puhastatud parlament *Charles I-sel raiuti pea maha V Cromwelli valitsus I Inglismaa vabariik *Parlament laiali *Oliver Cromwell ja ta sõjaväele jäi võim II Oliver Cromwelli valitsemine *Surus maha Soti- ja Iirimaal puhkenud rahvusliku vastupanu *Osa Iirlaste käes olnud maast vallutati ära ja jagati armee ohvitseride vahel ära. *Inglismaa-pühakute maaks III Cromwell ja rahvas *Kardeti,vihati *Pühapäeviti kõrtsid ja teatrid suleti IV Jõulude eel *Paastureeglitest kinnipidamine
-17. saj. 6. Mis muutis James I ja parlamendi suhted keeruliseks? Esitage igast valdkonnast vähemalt üks probleem. · Majandus · Välispoliitika · Kuninga päritolu · Kuninga iseloom ja valitsusstiil 7. Koostage lühikene kronoloogiline kava koos lühikeste selgitustega, miks ja kuidas kujunes Charles I konflikt Inglise parlamendiga? 8. Kuidas suhtute teie Charles I hukkamisse? Põhjendage! 9. Andke hinnang Oliver Cromwelli tegevusele kodusõja aastail ja Independentliku vabariigi ja diktatuuri ajal. Põhjendage oma hinnangut vähemalt ühe näitega. Cromwelli tegevus kodusõja aastail (1642-1649): Hinnang Põhjendus Cromwelli tegevus independentliku vabariigi aastail (1649-1653): Hinnag Põhjendus Cromwelli tegevus diktatuuri aastail (1642-1649): Hinnang Põhjendus 10. Milliste asjaoludega seoses ja millal on Inglise parlamenti kutsutud järgmiselt: · Lühike parlament
*Ta kehtestas armees kindla korra *Sõdurid olid truud ja neile maksti palka *Charles esimese väed said paljudes lahingutes lüüa ning kuningas põgenes Sotimaale *Sotlased andsid raha eest kuninga parlamendile välja 3. Tekkisid tülid parlamendi ja nende enda sõjaväega *Sõjaväes olevad puritaanid soovisid kiriku sõltumatust riigist *Parlament piirdus anglikaani kiriku reformimisega 4. Sõjavägi nõudis Charles esimese hukkamist *Lahkhelide süvenedes tungisid Cromwelli väed Londonisse *Mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma *Uuendatud parlamendi moodustatud erikohus mõistis Charles esimest türanniks ja ta hukati Cromwelli valitsus 1. Inglismaa kuulutati vabariigiks *Riiki valitses Oliver Cromwell ja tema sõjavägi *Parlament saadeti laiali 2. Rahvas kartis ja vihkas Cromwelli *Cromwell kehtestas karmid igapäevaelu reeglid *Cromwell tahtis isegi Inglismaad kujundada pühakute maaks, kuid see polnud vastuvõetav *Kui 1658
Inglismaa 17.sajandil Charles I Stuart- 1629 saatis parlamendi laiali anglikaani kirik 1640 pika parlamendi algus 1642- 49 kodusõda: kuningas- parlament 1649 kuningas hukati Oliver Cromwell- 1653 pika parlamendi lõpp puritaanid 1653-58 Cromwelli diktatuur lordprotektor 1658 Cromwelli surm Charles II Stuart- 1660- restauratsioon 1660-1685 Charles II 1685-1688 James II- püüdis taastada absolutismi ja katoliklust 1688- kuulus (hiilgav) revolutsioon Õiguste Bill/ Deklaratsioon: 1)määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid; 2)parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse; 3)kuningale andis parlament täievvõim; 4)kuningas oli küll riigipea, kuid allus nagu iga teinegi kodanik õigustele ja seadustele;
BAROKKMUUSIKA INGLISMAAL Meie teadmised inglise barokkmuusikast on veelgi napimad kui prantsuse barokkmuusikast. Eelkõige on selle põhjustajaks ajaloosündmused. Pärast Tudorite dünastia viimase valitseja Elizabeth I surma (1603) haarasid Inglismaal võimu puritaanid, oli Oliver Cromwelli diktatuuri ajastu "vabariik". Puritanism kui kalvinismi äärmuslik vorm pidas igasugust lõbutsemist -- mille alla loeti ka laul ja pillimäng -- kõlbluse- vastaseks. Cromwelli ajal hävitati noote ja kunstiteoseid, lõhuti kirikutest välja oreleid ning seeläbi hävitati sisuliselt ka kogu muusikahariduse vana süsteem (mõnel määral säilis see pooleldi põrandaaluse tegevusena vanades aristokraatlikes peredes). 1660.a toimus Inglismaal kuningavõimu restauratsioon, troonile pääses Charles II. Lõbustusi ja hiilgust armastava valitsejana võttis ta igati eeskuju oma onupojast Louis XIV-st ning seega sattus inglise muusika tugeva prantsuse mõju alla
1650-1651. 20. aprillil 1653 saatis ta Päraparlamendi jõuga laiali, luues lühiealise valitsusorgani, mida tuntakse Barebone'i parlamendi nime all. Ta keeldus küll kuningatroonist, kuid lasi endast 16. detsembril 1653 teha Inglismaa, Walesi, Sotimaa ja Iirimaa lordprotektori. Cromwell maeti Westminster Abbeysse. Pärast rojalistide võimuletulekut kaevati tema laip välja, pandi ahelaisse ning sel raiuti pea maha. Surivoodil määras Cromwell enda järglaseks oma poja Richard Cromwelli, kes ei suutnud aqaga hoida võimu kauem kui kolm aastat. Üks tema poegadest oli Henry Cromwell, Iirimaa lordasemik Oliver Cromwell suri 3. september 1658 Londonis. Ajalooline hinnang Cromwell on üks kõige enam vaidlusi tekitanud kujusid Briti saarte ajaloos. Mõned ajaloolased nagu David Hume ja Christopher Hill on pidanud teda kuningatapjast diktaatoriks. Hill on kirjutanud, et Cromwelli võim "toetus tääkidele" ja oli sõjalise diktatuuri sümbol. Samas on
1642-1646 I kodusõda (lõppes kuninga lüüasaamisega, tema põgenemisega, sotlased andsid ta välja 1646-1648 presbüterliku parlamendi ja independetliku sõjaväe konflikt (kuningas vangis) 1648-1649 II kodusõda (kuningas põgenes ja alustas uuts sõda, sai lüüa) · Olulisemad tulemused: Monarhia lüüasaamine (Charles II hukkamine 30.01.1649) Puritaanide ja kodanluse positsiooni tugevnemine Parlamentarismi areng (pärast Cromwelli diktatuuri) Inglise Commonwealth 1649-1660 · Kuulutati välja 19.05.1649, 1660 restauratsioon (Charles II) · Võimuorganid: Seadusandlik: parlament Täidesaatev: Riiginõukogu (parlamendi kontrolli all) Reaalselt: ohvitseride ladvik + Oliver Cromwell · Olulisemad sündmused: Kinnistus Inglismaa positsioon suure merevõimuna 1650 sõjakäik Sotimaa vastu ja koloniseerimise algus 1652 alustati Iirimaa koloniseerimist
Saadab 3 nädala pärast laiali (Short Parliament). Samal aastal (1928) on Charles I sunnitud parlamendi uuesti kokku kutsuma. See parlament ei lähe enam laiali (kestis 13 aastat), Long Parliament. Pilt: Charles I Kodusõda Parlament jaguneb kaheks: kuninga pooldajad e. kavalerid ja parlamendim pooldajad e. ümarpead. · Parlamendi armee tuumiku moodustavad usulised äärmuslased, independendid, kes saavutavad Cromwelli juhtimisel edu. · Charles I vangistatakse ja hukatakse 1649.a. Sellega lõppeb kodusõda. Cromwelli diktatuur · Inglismaa on sisuliselt vabariik · Sõjakäik Sotimaa vastu, Soti kuningriik likvideeritakse ja ühendatakse Inglismaaga · 1653.a. saadab parlamendi laiali ja kehtestab sõjalise diktatuuri. Pilt: O. Cromwell Restauratsioon · 1660.a.kutsus parlament Charles II tagasi.
ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muutus kodusõjaks(1642-1648) · Kuningas polnud sõjas edukas ja põgenes sotimaale · Cromwell oli edukas ning hõivas parlameni ja võttis endale võimu Inglismaa vabariik · V õim oli cromwelli käes · Diktatuur · Puritaanlus · Suur segadus ning võim anti Stuartitele tagasi Kuulus Revolutsioon (1688) · Troon läks Hollandi väejuhile Oranje prints Wilhelmile · 1688 sai kuningaks William III · ,,Õiguste deklratsioon"- see pani paika kuniga võimupiirid INGLISMAAST SAI PARLAMENTAARSE MONARHIAGA RIIIK. 18.saj · Inglismaast on saanud tugev parlamentaarse monarhiaga riik · Inglismaast on saanud koloniaalriik
piirata. Sellest vastasseisust kasvas välja kodusõda, mille kaotas kuningas. Parlamendi vägesid juhtinud O. Cromwell sai võimule. Kuningas hukati. 12) Lühike parlament, Pikk parlament, Jäänuk- ehk Päraparlament. Lühike parlament Charles I ajal kokku kutsutud parlament , mis oli koos kuu aega . 1638. a. Pikk parlament Charles I ajal kokku kutsutud parlament mis oli koos 13 aastat. 1641. a. Jäänuk- ehk päraparlament - Pärast Cromwelli võimule tulekut saadeti suur osa parlamendist laiali, allesjäänut , vaid independentidest koosnevat parlamenti hakati kutsuma päraparlamendiks. 13) Inglise kodusõja põhjused ja tulemused/tagajärjed parlamendi, Charles I ja Inglismaa jaoks tervikuna. Põhjused : Charles I soov oma võimu suurendada ja Parlamendi soov samal ajal tema võimu vähendada. Parlamendi jaoks: Suur osa parlamendist kõrvaldati ja hiljem saadeti laiali. Valiti uus
moodustas alamkoda Kõrge Kohtu e. Tribunali, mille otsusega sama aasta 30.jaanuaril hukati tapalaval Charles. 4. Kuidas suhtute teie Charles I hukkamisse? Põhjendage! Leian, et see oli põhjendatud, kuigi võibolla liiga karm võte. Ideeliselt oleks saanud kuningat ju taandada või mingitki moodi uuesti valida. Kuigi Charles läks ilmselget üle piiride valitsemisega, oleks pidanud arvestama, et see on ikkagi Inglismaa, mitte olema kinni oma Soti stiilis. 5. Andke hinnang Oliver Cromwelli tegevusele independentliku vabariigi aastail (1649-1653): Hinnag Väga karm kord kehtestati, sõjaline kord. Peteti niiöelda rahvast paljud ootasid lubatud ususallivuse rakendamist ja puritaanlike kitsenduste kaotamist, kuid ei saanud seda. Tekitati konflikt. Võim riigis läks Cromwelli lodprotektorite kätte. Sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur, mida üritati kaunistada väikese parlamendiga. Ei meeldinud selline tegevus.
parlamendi nõusolekut. Piirati kuningavõimu. Kodusõja (1642-1649) põhjused: Kuningas süüdistas parlamendi liikmeid reetmises Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt 1642. a. kasvas kuninga ja parlamendi vastasseis üle kodusõjaks. Osapooled: Kuninga toetajad- aadlikud ja anglikaani kirik Parlament- kaupmehed, keskkiht, puritaanid (sõjaline ülekaal) Oliver Cromwelli juhitud sõjavägi Parlament ja teda toetav sõjavägi usulistes küsimustes erimeelt: äärmuspuritaanid tahtsid usuvabadust, enamus parlamendis sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava kirikukorralduse. 1648 dets hõivas Cromwell Londoni ja tegi parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independid. Allesjäänud päraparlament mõistis kuninga surma- 30. jaan. 1649 Charles I hukatigi. 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks
1. Absolutismiajastu euroopas Absolutism- riigivorm , kus võim kuulub ühele isikule kuningas teostab kogu võimu, kehtestab seadusi, viib seadusi täide ja mõistab kohut iseenda nimel. Senini olid valitsejate võimu piiranud seisuste esinduskogud, tänapäevaste parlamentide eelkäijad. Kuningad pidid järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Seisus määras endistviisi inimese elu. Vaimulikud moodustasid esimese seisuse , aadlikud teise seisuse, talupojad ja linlased kolmanda ja allpool seisusi kerjused, kodutud. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat. Selleks tuli aina rohkem kaupa välja vedada ja vähem sisse osta. Välismaa kaupade sissevedu takistasid kõrged kaitsetollid, mis tõstsid sissevedavate kaupade hinna väga kõrgeks. Niisugust majanduspoliitikat nim merkantilismiks. 2. Päikeskuningas Louis XIV Prantsusmaal 1614. aastal saatis Louis XIII genera...
Rhine). Kuid 1643. aastal said rojalistid kaks olulist kaotust Newbury ja Winceby lahingus ning parlamendil õnnestus sõlmida liit sotlastega, kellele lubati presbüterliku kiriku vabaduste austamist. Seetõttu tekkis kuningale oht, et tema vägesid rünnatakse selja tagant, põhjast. Sõja käik 16441646 1644. aasta 22. juulil said rojalistid parlamendi ja sotlaste ühisväelt Marston Moori lahingus lüüa, see tõi kodusõja käiku pöörde. Lahingus tõusis esile Oliver Cromwelli juhitud "Raudkülgede" ratsaväeüksus (Ironsides). Parlament suutis edukamalt rakendada oma finantse ja luua 1645. aastal nn Uus Mudelarmee (New Model Army), mil oli professionaalne väljaõpe ning mis allus otseselt parlamendile. Juba varem, 1644. aasta lõpus, oli parlament muutnud "oma õigustest loobumise billiga" (Self Denying Bill) enda sõjaväe puhtalt professionaalide ettevõtmiseks: väejuhtidel tuli valida, kas jääda parlamendi liikmeks või väejuhiks, mõlemat ei saanud nad enam
Cromwell abiellus 1620. aastal ning ta sai üheksa last. Abielu oli pikk ja stabiilne. Ta valiti parlamendi liikmeks, kus ta seoti Charles I vastuseisuga. Sel ajal hakkasid tal vaimselt sügavnema puritani uskumused. 1631. aastal oli Cromwell suurtes raskustes. Ta pidi suure osa oma varandusest maha müüa ja andma üürile talu, kus ta ise töötas farmerina pikka aega. Kõik muutus aga 1636. aastal kui tema lastetu onu suri ning pärandas talle suure varanduse. Cromwelli sotsiaalne staatus paranes ja teda nimetati Cambridge'i aukodanikuks ning ta valiti kahe parlamendi liikmeks. Kui puhkes esimene kodusõda, seisis Cromwell parlamendi eest. Ta moodustas omale ratsaväe ja kindlustas Cambridge'i parlamendile. Hiljem ühines ta krahv Essexi armeega. Hea sõjalise töö eest edutati Cromwell uue armee koloneliks. Ta mängis suurt rolli parlamendi võidus kuninga Charles I vastu ja oli hea sõdalane, kuigi ta polnud läbinud sõjaväekoolitust ning oli kogemusteta
Oliver Cromwell Elulugu 25. aprill 1599 Pärines Inglise alamaadlist Pärandus onult Sõltumatute puritaanide elustiil Nimetas puritaanide Mooseseks 1640. aastal valiti parlamendi liikmeks 1653 lõi lühiealise valitsusorgani 1653 kuulutati lordprotektoriks Maeti Westminster Abbeysse Rojalistid kaevasid ta laiba välja Surivoodil määras oma järglaseks Richard Cromwelli Perekond Vanemad olid alamaadlid Viis õde Kaks poega Tänan kuulamast !
lahingus lüüa ning kuningas põgenes Sotimaale. Sotlased andsid kuninga suure rahasumma eest üles ning kuningas hukati 30 jaanuaril 1649. Enamik inglasi ei pidanud toimunut õigeks. Pärast Charles I hukkamist kuulutati Inglismaa vabariigiks. Tegelik võim läks Cromwelli ja teda toetava sõjaväe kätte. Parlament saadeti laiali ( a 1653 ). Rahva hulgas ei olnud Cromwellil toetust, teda kardeti. Kui ta suri siis rahvas juubeldas tänavatel. Uueks lordprotektoriks sai isa tahtel Cromwelli poeg Richard, kuid ta ei leidnud toetust sõjaväes ning taas kutsuti kokku parlament, kes otsustas taastada kuningriigi. 1660 krooniti kuningaks Charles I poeg Charles II. Sellist olukorda kutsutakse restauratsiooniks ( endise poliitilise korra taastamine ). Nii Charles II kui ka tema järglane James II püüdsid taastada absolutistliku korda. James II soov anda usuvabadus nii puritaanidele kui ka katoliiklastele ei meeldinud rahvale ning parlamendi ja kuninga vahel tekkis jälle tüli
KODUSÕDA INGLISMAAL KES ON PARLAMENDI KES ON KUNINGA TOETAJAD? TOETAJAD? 1. ... 2. ... 3. ... 1. ... 4. ... Mis rolli 2. ... mängis sündmuste arengus sõjavägi? 3. ... 4. ... KES OLI OLIVER CROMWELL? KOOSTAGE SKEEM Oliver Cromwelli rollid ja tegevus KOOSTAGE KOMMENTEERITUD AJAJOON INGLISMAA 1600-1700 MÄRKSÕNAD: Elizabeth I James I Charles I Kodusõda Oliver Cromwell Charles I hukkamine Stuartite restauratsioon Toorid ja Viigid Charles II Kuulus revolutsioon Oranje Willem Õiguste deklaratsioon Kahe kojaline parlament
Ta lõbutses, kulutas raha, lasi teatrit teha ,pühapäeval pidutseda. 2.Miks tekkis konflikt kuninga ja parlamendi vahel? Parlament keelas kuningal uusi makse juurde panna. Kuningas saatis parlamendi laiali. Sotimaal algas mäss ja kuningal oli raha vaja selle lõpetamiseks. Parlament kutsuti uuesti kokku. Kuningas pidi kõik maksud tühistama. Parlament tahtis võimu sõjaväe üle. Kuningas tahtis parlamendi juhte kinni võtta aga need põgenesid. 3. Miks rahvas ei toetanud Cromwelli lordprotektorina? Lasi hukata kuninga. Võttis ära iirlaste maad. Kehtestas liiga karmid seadused. Lõbustusi ei tohtinud olla. Tahtis teha Inglismaast pühakute maa. 4. Miks Stuartite võimuletuleku järel pinged ühiskonnas ei vaibunud? Vastaseis erinevate uskude vahel. Kuningad tahtis anda usuvabadust, kuid erinevad usud ei olnud sellega nõus. Püüti taastada katoliku usku. 5. Millised olid ,,Õiguste deklaratsiooni" olulisemad põhimõtted?
sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Oliver Cromwelli juhtimisel (nim. lühikese soengu järgi) Vabariik 1649-1660 Charles I hukkamine. 1653 pika parlamendi laiali saatmine Oliver Cromwelli poolt. Sõjaväelise diktaktuuri kehtestamine. Cromwell valitses Lord protektorina (kuni 1658) Parlamentaarne monarhia 1660-1688 Stuartik restauratsioon. 1660 uus parlament, valitses parlamentaarne monarhia. Stuartite restauratsioon koos parlamendiga valitsesid hukatud Charles I pojad (Charles II (1660-1685) ja James II (1685-1688)).
keeles välissaadikutega vestelda. Tugev impulsiivne noormees harrastas pallimängu, vehklemist, vibulaskmist, ujumist ja jahipidamist. Astunud Cambridge´i ülikooli, sai ta seal õppida vaevalt aasta, kui tal isa surma tõttu tuli õpingud pooleli jätta. Mõne aasta pärast abiellus ta Londoni kaupmehe tütrega. Ootamatult surnud emapoolse onu 6 pärandus tegi Cromwelli rikkaks ja temast sai tüüpiline uusaadlik. Olles valitud pika parlamendi saadikuks, ei paistnud ta teiste seas esialgu silma. Ta ei olnud silmapaistev kõnemees, pigem maamees, kellele olid võõrad juriidilised peensused. Kui algas kodusõda, formeeris Cromwell oma kulul ratsasalga, mida ta kaptenina juhtis. Üksus paistis silma vastupidavuse ja löögivõimega, mistõttu seda hakati nimetama raudkülgseteks. Cromwell tõusis esile kui oskuslik ratseväekomandör. 1645. a.
Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Algas Inglise kodusõda (16421648), mille võitis parlament. Sõja jooksul tõusid võimule radikaalsed puritaanid (independistid), keda juhtis Oliver Cromwell. Nende survel mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ning hukati 30. jaanuaril 1649. Kodusõja puhkemine. Cromwelli diktatuur. Restauratsioon- Kodusõda kuninga ja parlamendi vahel. Parlament jaguneb kaheks: kuninga pooldajad e. kavalerid ja parlamendi pooldajad e. ümarpead. Parlamendi armee tuumiku moodustavad usulised äärmuslased, independendid, kes saavutavad Cromwelli juhtimisel edu. Charles I vangistatakse ja hukatakse 1649.a. See on kodusõja lõpp Cromwelli valitsemisaeg Inglismaa on sisuliselt vabariik
· 1660. aastal pääses troonile Charles II · Ta oli Louis XIV onupoeg ja armastas lõbustusi ja hiilgusi , tänu selle sattus inglise muusika prantsuse muusika mõju alla Õukondlikud maskietendused Masque Olid Inglismaa muusikas olulisel kohal Mütolooglise või allegoorilise sisuga draamateosed, kuhu oli põimitud muusikalisi numbreid : Sooloaariad, koorid, baletitseenid ning oluline osa oli pantomiimil Semiooper Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli suurmoeks kirjutada muusikat draamateostele, millest arenes välja semiooper Ladina keelest "semi" tähendab pool,pooleldi Selles zanris puuduvad retsitatiivid Dramaatiline tegevus antakse edasi kõnedialoogide abil John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) "Dido ja Aedenes" "Venus ja Adonis"
Prosper Mérimée Merimee (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Ta sai kõigepealt kuuslaks kahe müstifikatsiooniga Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, ...
Inglise reformatsioon kulges pigemini üle kivide ja kändude ning esialgu sugugi mitte nii hoogsalt kui näiteks Saksamaal. Algselt polnudki tollasel kuningal Henry VIII (1509-1547) mingit kavatsust Lutheri õpetust vastu võtta. Vastupidi, usuküsimustest huvitatud monarh kirjutas koguni raamatukese Lutheri sakramendikäsitluse vastu, millega pälvis paavsti heakskiidu ja tiitli: Usukaitsja. Paradoksaalne, aga tõsi seda tiitlit on kandnud kõik hilisemad inglise protestantlikud valitsejad kuni tänase päevani välja. leidis esmalt reformatsiooni suhtes kriitiline olnud kuningas Inglismaal Henry VIII selles võimaluse oma poliitiliste plaanide teostamiseks. Kuna katoliku kirik keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas valitseja 1534 end paavstist sõltumatu Inglismaa Kiriku peaks. Hiljem on anglikaani kirik kõikunud protestantluse ja katoliikluse vahel, saavutades tasakaalu Elizabeth I valitsusajal. Anglikaani kirik säili...
Prosper Mérimée Prosper Mérimée oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog.Ta sündis 28. Septembril 1803. aastal Pariisis ning suri 23. Septembril 1879. aastal Pariisis Prosper Mérimée oli äärmiselt jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendus ta sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ni...
1640 tuli kokku pikk parlament. Parlament koosnes Ülemkojast (kõrgaadlikud ja -vaimulikud) ja Alamkojast (liikmed valiti). Kuninga halva positsiooni tõttu nõudis parlament võimalikult suuri järeleandmisi. Parlamendi loata kehtsestatud maksud tühistati, kuningalt võeti õigus parlament laiali saata. 1642 kasvas kahe leeri vastasseis üle kodusõjaks ning Charles I põgenes Londonist. Sõjalise ülekaalu said parlamendi toetajad, silmapaistvat edu saatis Oliver Cromwelli juhitud ratsaväge. Kas parlamendis eneses oli usulistes küsimustes erimeeli. Parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaanid ehk independendid nõudsid isiklikku usuvabadust mitte riiklikku religiooni. Enamus parlamendis eelistas aga kirikukorraldust. Seepeale hõivas Cromwell Londoni ning tegi parlamendis puhastuse. Allesjäänud parlamenti kuulus vaid kümnendik esialgseslt ning Ülemkoda oli saadetud laiali. Samuti mõistis uus parlament kuninga kui türanni surma. 1649
restauratsioon-endise poliitilise korra taastamine valgustus- vaimse liikumise periood, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja eluliste nähtuste seletamine. valgustatud absoltism-monarhi ainuvõim mis nõudis valgustuslike reformide läbiviimist heaolu saavutamist ühiskonnas reform- parlamentalism- 1) ablosutismiajastul *kuulus kogu võim kunungale, tsaarile, sultanile *valitseja tegi seadusi ainuisikuliselt, ka ministrid jms pidid talle alluma *ustav ametnikkond toetas kuningat *alaline sõjavägi *seiskuslik kord *merkantilism 2)parlament tegi seadusi, kehtestas makse ja andus kuningale täitevvõimu. Kuningas valis ametnikke ja juhtatas armeed, aga pidi siiski alluma õigustele/seadustele. Samuti eksisteeris valiaskond kes valis ametnikke parlamendi alamkotta. 3)prantsusmaal algas absolutism louis XIII ajal. ta võis üksi otsu...
6. Seleta Prantsusmaa näitel lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina". V. Ta arvas et ta oli saanud oma võimu otse jumalalt ja arvas et võis teha mis tahtis. 7. Miks nimetati Louis XIV ,,Päikesekuningaks"? V. Õukonnaelu keskpunktis asus ta ise keda ta välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. 8.Miks ja kelle vahel toimusid Inglismaal kodusõjad? V. Kuninga ja parlamendi vahel. Sest kuningas ajas parlamendi laiali. 9. Iseloomusta Oliver Cromwelli valitsemis aega Inglismaal. V. Salakaval, kuri. 10. Mis on õiguste deklaratsioon ja milliseid muutusi see tõi Inglismaa ellu? V. Määras kindlaks kuninga ja parlamendi võimu ja andis välja seadusi. 11. Millised tähtsad sündmused toimusid Rootsi ajal Eesti haridus ja kultuuri elus? V. Tartu Ülikooli asustamine. 12. Millal toimusid Eesti ala minek Rootsi alla? V. 1629.aastal Mandri Eesti. 1645 Saared. Millal ja kelle poolt asustati Tartu Ülikool? 1632 Gustav II Adolf. 13
alamkojas säilitasid koha vaid independendid. Allesjäänud nn päraparlament, mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. 30.jaanuar 1649. Charles I hukati. (pea raiuti maha) 19.mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament püsis vaid armee toel. 1653.saadeti ka päraparlament laiali. Uued valimised küll korraldati, kuid valimisõigus anti vaid indenpendentide kogudustele. Mõistagi esindas uus parlament vaid Cromwelli toetavad vähemust. Cromwell nimetas end lordprotektoriks. 1655. saadeti ka see esinduskogu laiali. Cromwell oli rahva seas ebapopulaarne puritaanlike vaadete tõttu. Cromwell suri 1658 ootamatult. Rahvas juubeldas. Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim ning troonile astus Charles II (valitses 1660-1685). Kehtestati usuvabadus, taastati parlamendi ülemkoda. Pärast 20 aastat toimusid Inglismaal valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid.
Prosper Mérimée Prosper Mérimée Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ning aasta hi...
Ül 3: Madalamast päritolust olid ametnikud slp, et kõrgaadlikud tahtsid kuningavõimu endale võtta ja see muutus kuningale ohtlikuks. Madalama päritoluga inimesed täitsid palju meelsamini kuninga käaske LK 5 ÜL 4 Paranes sõdurite väljaõpe, kehtestati sõjaline kord. Miks neid muutusi tehti? Nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid paranes sõdurite väljaõpe. LK 8 ül 1: Charles I 1625a Pikk parlament 1640a Kodusõda 1642a Vabariik Cromwelli ajal 1652a Charles II 1660-1685 James II 1685-1688a Willem III Õiguste deklaratsioon ÜL 2 Puritaan- range usulise elukorraldusega usurahu liige, 16 ja 17 sajandil Pikk parlament- kuningas kutsus marlamenti kokku, et saada raha sõdimiseks sotlaste vastu. Kuulus revolutsioon- 1688aastal Suurbritannias toimunud riigipööre, mille tulemusena tõugati troonilt viimane Stuartite soost kuningas.
põhiseaduslik alusdokument Millistel asjaoludel kujunes tooride ja viigide poliitiline liikumine? Restauratsiooniga taastati parlamendi ülemkoda. Parlamendi moodustasid kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuninga ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja vastu seis kuninglikule omavolile). kavalerid- kuninga toetajad, pikajuukselised ümarpead- parlamendi toetajad, lühikese soenguga, puritaanid independendid- äärmuslikud puritaanid, Cromwelli sõjavägi, parlamendi pool presbüterlased- parlament, mõõdukad puritaanid päraparlament- alamkoda, kus olid vaid independendid, mõistsid kuninga surma 1653- saatis Cromwell päraparlamendi laiali Stuartite estauratsioon- Stuartite dünastia taasatamine Parlamentarism- riigi valitsemisvorm Inglismaal * seadusandlik võim parlamendil * täitesaatev võim monarh + valitsus *isikuvabaduste austamine Õiguste bill, isikuvabaduste akt, suurvabadusekiri
esimene valitseja James I(1603), kellel puudus alaline sõjavägi, alam-aadlikud ja linnakaupmehed tema vastu, usulised vastuolud. Teine valitseja Charles I (1625), kes 1629-1640 saatis parlamendi laiali. 1940- Lühike parlament (3 nädalat) 1940- Pikk parlament(kuni 1653) *Kodusõda (1642-1649), parlament tahab valitseda. Tulemus Charles I hukati + parlamendi võim. Võimule Oliver Cromwell, kes parlamendi poolel, vormiliselt vabariik, tegelikult sõjaväeline diktatuur, parlament saadeti Cromwelli poolt laiali. Peale tema surma Inglismaal segadus. *Stuartite restauratsioon 1660 (Charles II), siis James I, kes rahvale ei meeldinud ja parlament pakkus võimu James II tütre mehele (Oranje Williamile). ,,Kuulus revolutsioon" veretu võimuvahetus 1688 *Õiguste deklaratsioon (Bill of Rights) 1689, mis määras praeguse põhiseaduse aluse. *Piiratakse kuninga võimu, parlament rahva poolt, käib koos, maksu otsused parlamendi poolt, et kuningas aheks ei läheks.
· Elisabeth I (1558 1603): anglikaani kiriku tastamine; 1558 Hispaania sõdib Inglismaaga; kirjanduse õitseaeg (Shakespeare); · puritaanid: radikaalsed anglikaanid; eesmärk viia reformatsioon Inglismaal lõpuni; 1642 1649 Kodusõda: · 1642 tüli parlamendi ja kuninga vahel kasvas kodusõjaks; parlament sõjas edukam; 1649 kuninga Charles I avalik hukkamine (rahvas ei kiitnud heaks) 1649 1660 Inglismaa ,,vabariik": · võim peaminister Oliver Cromwelli ja teda toetava sõjaväe käes; sõjaline diktatuur; rahvas vihkas Cromwelli; riik surus peale äärmuslikku puritaanlust; 1658 suri Cromwell; peale surma anti võim tagasi kuningatele (tulevad kuningas olid katoliiklased); 1688 Kuulus revolutsioon: · parlament pakkus krooni kuning väimehele, Hollandi väejuhile Oranje prints Wilhelmile (protestant); 1688 Oranje Wilhelm saabus armeega ja kuningas James II
16251649 Charles I valistemisaeg, püüdis valitseda parlamendist sõltumatult, 1629 saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane, armastas näitekunsti, 1640 kutsus parlamendi kokku kuna vajas raha Soti mässu mahasurumiseks, võeti õigus parlament laiali saata, suhted kuninga ja parlamendi vahel olid rikutud, kuningas lahkus pealinnast, peale kodusõja kaotust põgenes Sotimaale kus ta ära müüdi parlamendile, 30.jaanuar 1649 raiuti kuningal pea maha. 16491658 Oliver Cromwelli valitsemisaeg, Inglismaa kuulutati vabariigiks, 1653 saatis parlamendi laiali, rahvas ei toetanud teda kuna ta kehtestas karmid seadused ning karmid karistused, kui Cromwell ootamatult 1658 suri tantsis rahvas tänavatel, peale seda sai valitsejaks tema poeg Richard kes loobus valitsemisest leidmata tuge rahva ja sõjaväe hulgast. 16601685 Charles II valistemisaeg, püüdis taastada absolutislikku korda ning katoliku usku.
mahasurumiseks oli vaja saada raha, selleks ta kutsus uuesti parlamendi kokku, mis kestis 12 aastat. Kuningas sai küll raha, kuid temalt võeti õigus parlament laiali saata uuesti. Ta tahtis parlamendi vahistada, kuid parlament oli juba kadunud, kuningas pages maalt, ja 1642. a vallandus kodusõda. Peale kodusõda sai kuningaks oliver cromwell. 1653.a kihutati parlament uuesti laiali. Suure karmusega surus cromwell mässu sõti- ja iirimaal. Osa maast iirimaal võeti ära. Cromwelli pigem kardeti kui austati. Elu läks ebameeldivaks, pühapäeviti olid teatrid ja kõrtsid suletud, jõulude eel ei võinud süüa. Kui 1658.a cromwell suri, tantsisid inimesed londoni tänavatel. Uueks kuningaks sai cromwelli poeg richard, kuid peagi astus ta tagasi. 1660.a aastal tuli võimule charles2. nii tema kui ka james2 püüdis ta taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. 1688.a algul tuli inglismaale hollandi prints willem, kes oli kuninga väimees, 1689
Cromwell surus talle ustavate vägedega selle veriselt maha. · Tähendas demokraatliku mahasurumist ning suunda diktatuurile. c) Tõelised Levellerid: · Vaesed talupojad olid rahulolematud mõisnike tunnistamisega maaomanikeks ja pooldasid maa kuulumist kõigile, kes seda harivad. · Ühe grupi nendest moodustasid digerid, kes hakkasid üheskoos ja võrdselt elades harima jää k/t maid. · Cromwelli sõjavägi ajas ka nende salgad laiali. Valgustusajastu 1. Valgustuse olemus a) Valgustus oli 18. saj. tähtsaim vaimne liikumine. · Haritlased tahtsid oma teostega rahvast valgustada ehk harida. · Kritiseeriti puudusi ja tehti ettepanekuid ühiskonna parandamiseks. · Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof J. Kant (1784). b) Eelduseks oli teaduseareng. · Hakati kahtlema senistes tõdedes, rõhutati inimmõistuse tähtsust
ususallivust, puritaanlike kitsenduste kaotamist igapäeva elus ega pühapäeva pühitsemistel (keelatud oli laulmine , tantsimine ja muud lõbustused) parlament võttis vastu seadise mille kohaselt Pika Parlamendi liikmed pidid kuuluma automaatselt järgmistesse parlamentidesse 1653. aastal ajad Cromwell musketäride saatel parlamendi laiali sama juhtus ka Riiginõukoguga võim riigis läks Cromwelli kätte sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur mida kaunistati nn väikese parlamendiga Parlamentlik võitlus Stuartite restauratsiooni ajal. Poliitiliste parteide tekkimine. 1660. kokkulepe Bredas (madalmaades) Stuartite monarhia taastamine , parlamendi vaba kogunemine Inglise parlament oli taastatud Kuningas Charles I ei pidanud Breda kokkuleppest kinni Elanikkonna kaitsmiseks koostati 1679. aastal Isikuvabaduste Akt
● põhjused - ususõda (Charles I püüdis Šotimaale sisse viia Inglismaale omast kirikukorraldust.) ● tulemused - Kuningas kukutati troonilt ja hukati. 11) Sündmuste kronoloogiline järjestus: 1. Inglise kodusõja algus. 2. Charles I hukkamine. 3. Inglismaa vabariik. 4. restauratsioon. 5. Kuulus revolutsioon. 12) Inglise kodusõja algus. Sõda algas, kui Charles I püüdis Šotimaale sisse viia Inglismaale omast kirikukorraldust. 13) Oliver Cromwelli valitsusaeg. Pärast kuningas Charles I hukkamist kuulutati välja vabariik. Parlamentaalseks vabariigiks seda siiski pidada ei saanud kuna Cromwell oli endale võtnud sisuliselt kuninga rolli, nimetades end lordprotektoriks. 1653.aastal peksis ta parlamendi laiali ning valitses edasi sõjaväe toel. Välispoliitikas saatis teda edu kuid uue valitsuse seatud radikaalsed reformid, ranged seadused ning nõudmised olis rahvale vastumeelt. 1658. aastal Cromwell suri. 14) Kuulus revolutsioon
Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha võimalikult hästi tööd Usuliste erimeelsuste tõttu kujunesid välja poliitilised suunad: Presbüterlased koguduse vanemad, presbüterid, ülekaal parlamendis kuni 1647. Independendid kogudused sõltumatuks ohvitseridest toetajad. Juht Oliver Cromwell. Pärast teost kodusõda Pride-i puhastus riigipööre, võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Reorganiseerisid sõjaväe, konstitutsiooniprojekt 1647 ,,Ettepanekute peatükid". Taotleti südametunnistuse vabadust, monarhilt kavatseti ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Peale teist kodusõda hakkasid nad nõudma kohut ka kuninga üle 1649 mõisteti Charles I surma. Levellerid võrdsustamise idee. Massiliselt sõduritest pooldajaid. Seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabadus, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus
Manerism 16.saj.teise poole ja 17. saj alguse Euroopa ajalugu määratlesid : 1.suurte maadeavastuste tagajärg- maailmamajanduse teke. 2.kulla ja hõbeda juurdevool lõi Euroopa riikide seas ebavõrdsuse, tekkis linnakodanlus, kes samuti ihkas poliitilist võimu. Madalmaades loodi1581-1609 vabariik, Inglismaal kestis Cromwelli protektoraat1649-1658 Poliitilist stabiilsust kõigutasid reformatsioon põhjustades ususõdu ja rahutusi(Pärtliöö Pariisis 1572)ja kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618-1648) Samuti vapustasid Euroopat mitu katkulainet. See väljendus ka kunstis-grotesk ja rahutus. Saksa kunstis võib manerismi alguseks pidada A.Düreri "Melanhooliat"(1500) Väljendit (maniera) manerism kasutati16 saj. Itaalias , kõneldes kunstniku isiklikust stiilist või mõnest laiemalt levinud näit.Giuseppe
kaebuste nimekirja ja Charles I saatis nad laiali, kuid probleem jäi lahendamata ja charles kutsus parlamnedi uuesti kokku, seda nim Long parliament Independentid- äärmuspuritaanid, ei toetandud ühtki riiklikku religiooni, nõudsid usuvabadust Ümarpead- parlamendi toetajad, kutsuti ümarpeadeks lühikese soengu tõttu, Kavalerid- kuninga liitlased Raudkülgsed- sõjaväeosa , range disipliiniga ja tugev relvastus, usuline vaimustus Lordprodektor- Cromwelli tiitel Toorid- konservatiivid (kord majas) Viigid- partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) Kuulus revolutsioon-james II veretu kukutamine ja William III võimuletulek, absol. Monarhia võeti maha; deklaratsioon õiguste bill- bill of rights-põhiseaduste dokument Kuurvürst- Saksa riigi valitseja 3 Rooma- Moskva maailma keskus Opritsina- riik jagati kaheks, ühes valitses vormiliselt bojaarid ja teist nim opritsinaks, kus allutati vahetult ivan julma võimule,
monarhiat tuleb vaadelda kogu Lääne-Euroopat haaranud poliitilise arengu taustal, kusjuures sellele aitas kaasa ebaselge piir vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel nii katoliiklikel kui ka katoliiklusest lahku löönud aladel. 7) Mis olid Inglismaa kodusõja põhjused? - Iglismaa kodusõja põhjused: Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast, Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse, keda Inglismaal ei sallitud, Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt 8) miks olid inglased peale Cromwelli surma nõus monarhia taastamisega? - Kuigi monarhia oli pärast 1660. aastat taastatud, oli kodusõja tagajärjeks siiski see, et kuningas pidi senisest tunduvalt enam arvestama parlamendi huvidega ning ka kuningad suhtusid sellesse tunduvalt ettevaatlikumalt, kartes uue kodusõja puhkemist 9) miks on Oranje Williami allakirjutatud dokument Kuulsa revolutsiooni ajal Inglismaa ajaloos oluline? - Taastati monarhia. Pani aluse moodsale parlamenta(L või R)ismile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
