üheparteisüsteem. Tulekahjus süüdistati kätte. kommuniste. Kantsleri ja presidendi ametikoht ühendati, Hitler soovis olla Saksamaa ainuvalitseja. Hitlerist sai füürer. Keelati ametiühingud. Et töölised ei saaks enda õigusi kaitsta ja riigil oleks lihtsam neid oma võimule allutada. Demokraatlikult valitud omavalitsused Et võtta rahvalt ära võim. asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega. Ettevõtete juhtidele anti volitused Et võtta rahvalt otsustamisõigus ja sundida lahendada kõik tootmisküsimused inimesi vaid käske täitma. ainuisikuliselt. Kaotati kodanike õigused ja vabadused. Et võtta rahvalt võimalus enda eest seista. Sakslaste seksuaalne vahekord teiste Et aaria rass saavutaks puhtuse, et sünniks
milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Poliitilisi probleeme vaagides seadis Rousseau kesksele kohale idee, et võim lähtub rahvast ja et rahvas on võimu allikas. Abraham Lincoln on öelnud: "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Demokraatiat võib nimetada pigem sotsiaalseks kui poliitiliseks ideaaliks, sest demokraatlikud vabaduse ja võrdsuse põhimõtted ei ole ainult poliitilised. Kui võtta rahvalt võimalus teha ise otsuseid, siis sellega peatatakse rahva moraalsete ja poliitiliste võimete areng ja võetakse rahvalt võimalus õppida. Saksa valgustaja Herder avaldas mõtet, et masinavärgis nimega riik on rahvale vaja isandaid ainult seni, kuni tal endal jääb mõistusest puudu. Et demokraatia võiks tekkida, areneda, püsida ja süveneda, on vaja nii ajaloolisi tingimusi, kultuurilisi eeldusi ja poliitilist tahet kui ka ennekõike kodanike valmidust, oskust
COPA ehk Child Online Protection Act ei saanud kunagi seaduseks Enim on seotud SOPA ehk Stop Online Piracy Act USA-s 2011. aastal vastuvõetud seadus takistamaks piraatlust ACTA on rahvusvaheline lepe, SOPA vaid USA sisene ACTA üle arutleti suletud uste taga, SOPA eelnõu mustandiga oli võimalik tutvuda ka tema vastastel ACTA avastati rahva poolt liiga hilja, SOPA vastu hakati võitlema kohe USA Obama allkirjastas leppe saamata heakskiitu rahvalt ja kongressilt, kaheldakse leppe põhiseadusega vastavuses olemist Euroopa Liit leppega liitumiseks vajalik kõikide liikmesriikide nõusolek, tänaseks leppeni jõutud ei ole ACTA ei ole kooskõlas hetkel kehtivate EL seadustega Riigijuhtide sõnul ei muutuks midagi ja ACTA-ga liitumine tooks Eestile vaid kasu Opositsioon teisel arvamusel 2012. a veebruaris toimus veebiküsitlus, millest võttis osa üle 4500 inimese ning 95% neist olid ACTA vastu
Liita või mitte liita see on küsimus. Mis oleks üllam linnas taluda kõik jamad, mida ühendusetus paiskab, või, tõstes häält hädakisa vastu, segadus lõpetada? Juhtida, kästa muud midagi, sest nõnda valitsedes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat kaebust, mis meie meer pärib rahvalt. See oleks uuendus, mis hardasti on ihaldatav: koole, teid! Jah teid... Võibolla ühistransportigi? Siin ongi konks. Sest see, mis rajatised meil võivad tulla selles uues olus, kui omavalitsuste puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks Lasnamäe halle kortermaju, linnapea kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis linnakodanik saab väärituilt,
Oli realismi esindaja Looming Oma töödes kujutas ta suurlinna lihtrahvast Karikatuurid kajastasid poliitilist olukorda Maalidel kujutas ta peamiselt tööliste eluolu Karikatuurid hakkasid 1831. aastast ilmuma ajakirjas La Caricature. Kuninga Louis- Philippe'i karikeerimise eest mõisteti talle pooleaastane vanglakaristus ja rahatrahv. Nimelt näitas ta kuningat muinasjutulise koletise Gargantuana, kes ahnelt neelab rahvalt kokkuriisutud vara ja kulda. Seoses tsensuurist põhjustatud probleemidega ajalehele La Caricature, asus Daumier kaastööd tegema Le Charivari'le, mille omanik oli samuti Charles Philipon. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset, kuid pilke teravus on erinev Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult Võimu esindajad parlamendisaadikud, kohtunikud ja teiste kujutised on süngelt sarkastilised Karikatuursed on ka tema
Nii minu kui ka paljude teiste lugejate arvates on „Hõbevalge“ näol tegu ühe meisterlikuma käsitlusega Eesti minevikust, kuid teose sisust saavad aru vaid vähesed. Teose mõistmise teeb keeruliseks see, et eeldab rohkesti teadmisi loodusteaduse, arheoloogia, keeleteaduse astronoomia kohta. Tsitaat raamatust, põhjendamaks eeltoodud väidet : „Helm, kui mäletate, on meie muistne sõna merevaigu tähistamiseks, mille me võtsime üle siin asunud Kunda rahvalt. Järgmisena esineb tekstis Dumna ehk nüüdisaegne laialdaselt levinud Damme, iidne toponüüm, mille hiljem võtsid üle lääneslaavlased praeguse Saksamaa ja Poola rannikualadel.“ (lk. 66) Ma usun, et raskeks teeb selle mõistmise ka see, et lugemisel tuleb sisse elada väga kauge aja – umbes 4000 aasta taha. Teos hüpleb edasi- tagasi 1000 aastat siia ja sinna. Raske on sel viisil jälgida tegevuste ja sündmuste kulgemist. „Pytheaselt pärinevad antiikgeograafia esimesed ja
a. Anton Thor Helle alustas Jüris tegevust väga raskel ajal. 1695.-1697.a. suure nälja ajal kihelkonnas surnud umbes 600 inimest, 1710.a. Eesti alal lõppenud Põhjasõda ja sellega kaasnenud katk olid kihelkonnale toonud erakordseid kannatusi. Tallinna piiramine Vene vägede poolt oli nii Jüri kihelkonnale kui kogu Tallinna lähimale ümbrusele tekitanud korvamatuid kaotusi. Riisudes ja hävitades käisid kihelkonnas ringi sõjaröövlid, kes võtsid rahvalt viimase varanduse, mõisad olid enamasti maha põletatud või muul viisil hävitatud. Anton Thor Helle suureks teeneks tuleb pidada köstrikooli asutamist 1721.a. Pastorina töötades ja hea eesti keele tundjana asus ta eesti keelt õpetama ka teistele. Tema tegevuse viljaks on eesti keele grammatika ja senisest ulatuslikum sõnaraamat, mis sisaldab ka 525 eesti vanasõna ja 135 mõistatust. eriti suure kultuuriloolise tähtsusega on A.Thor Helle juhtiv osavõtt põhjaeestikeelse piibli
Esiteks, demokraatia on ideaal, mille kohta igal teadlasel, poliitikul, kodanikul, sotsiaalsel grupil, ideoloogial ja riigil on oma ettekujutus ja oma suhtumine. Olenemata sellest, mida erinevad ideoloogiad ja poliitikud esindavad ja missuguseid väärtusi aktsepteerivad või tõrjuvad, on nad kõik kindlasti sunnitud viitama demokraatiale ja aktsepteerima demokraatia põhinõudeid, sest vastasel juhul ei oleks neil lootust saada piisavat toetust rahvalt, et poliitilisel areenil läbi lüüa ja püsivalt areenile jääda. Lääne demokraatiad aktsepteerivad demokraatiat kui valitsemise parimat vormi. Erinevad ideoloogilised parteid viitavad oma taotlustes demokraatiale, kuigi praktikas toimivad väga erinevalt. Miks? Miks rahvas on demokraatia poolt? Vaevalt rahvas mõtleb demokraatlike väärtuste peale, veel vähem nendele peensustele, mis näiteks siingi kirjutises toodud. Miks demokraatiat aktsepteerivad ka
Kokku on ta üldse oma 600 tööd kirjutanud. Ta sündis Salzburgis ja suri Viinis. Tema talent oli ülemaailma kuulus. Ta oli eeskujuks isegi Beethovenile. Mozarti muusika oli üldiselt rõõmus ja puudutas inimeste hingi. Ta oli oma aja suurim geenius ja temast peeti lugu. Iseloomult oli ta terava keelega ja enesekindel mees. Mozart teadis, et ta on väga talendikas ja, et tema muusika läheb inimestele peale. Loomulikult sai ta ka palju kiidusõnu, näiteks Hyden´ilt ja rahvalt. Kõik tahtsid tema muusikat ja loomingut kuulda, sest see oli niivõrd meeliülendav : kirglik, traagiline. Mozarti tuntuimad sümfooniad on Es-duur, g-moll ja C-duur. Ta reisis seoses kontsrttuuridega päris palju. Ta sai maailma näha. Kahjuks suri ta üsna noorema, kõigest 35- aastasena. Paljud teavad ooperit Võluflööt. Lisaks on tal väga palju kuulsaid sümfooniaid, mida kuulatakse veel ka tänapäeval. Siiamaani hinnatakse tema eripära ja loomingulist, mida õhkub tama paladest
See ettepanek jäi aga nii vormilistel kui ka sisulistel põhjustel käiguta. Põhiseaduse täiendamise taotlustes jõuti arvestavate protseduuriliste sammudeni kolmel korral. Esimesed kaks katset olid samasisulised ning nad toimusid 19. augustil 1932. a ja 10- 12 juunini 1933. a. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus, kes püüdis Riigikogu kaudu muuta täitevvõimu (valitsust) tugevamaks. Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust. Põhjus oli kriisiaegse Riigikogu enda väheses usaldatavuses rahva silmis. Kolmas katse võeti ette 14.-16- oktoobrini 1933. a. rahvaalgatuse korral ning oli oma eesmärkidelt sarnane kahe esimese referendumiga. Seekord püüti anda suured võimuvolitused presidendile. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Üks olulisem neist oli kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisundile jne. Nende
Mariel Teinlum Loo keskkool 9.klass PÄRSIA LAHE PIIRKOND: RAHUTUD NAFTARIIGID Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sissejuhatus Rikkad riigid maavarade pärast. 20. sajandil muutus nafta väga tähtsaks Nafta tõttu mõned riigid väga rikkad, kuid seal leidub ka hulganisti viletsust. Pärsia lahe piirkond on juba aastaid olnud üks kuumemaid kriisikoldeid. iraan: võitlus ilmaliku ja usulise võimu vahel Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Nafta avastamisest algas riigi tööstuse areng, ent sellega kaasnes läänelike väärtuste sissetung Islami usujuhid tõrjuti nende traditsioonilistelt postitsioonidelt. Riigi poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid 1960 alustas riiki valitsenud sahh Mohammad Reza Pahlavi uuenduskava elluviimist, et muuta oma maa ...
vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus - Inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine + Mitu ideoloogiat - Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikust, kultuurilist ja hariduslikku valimisolekut
Räägitakse, et rahva käes on võim. Tegelikult on rahval väga väike osa riigi valitsemises. Rahvas saab ainult hääletada ja selle järgi valitakse uus president, valitus või omavalitsus. Erakonnad teevad valimiskampaania ajal palju reklaami, et rahvast mõjutada. Lubatakse maad ja ilma kokku, kuid tegelikult ei pruugi nad lubadusi täita. Kui erakonnad juba võimul on, ei saa rahvas näiteks ministrite edasisi otsuseid enam mõjutada. Peale referendumit on võim rahvalt kadunud jälle mõneks aastaks valitseja kätte. Minu arvates ei tohiks valimiskampaania ajal olla väga suurt reklaami, sest sellega mõjutatakse rahvast ja inimene valib ikka selle, kes suudab panna rahvast uskuma oma ideede täitmises ja paremat elu lubada. Kõikidele kandidaatidele tuleks määrata kindel nii-öelda reklaamimäär, kus pannakse paika, kui palju tohib kulutada reklaamile. Tänapäeval kulutatakse
,,Revolutsiooni tuhmuvad plakatid." - Ülevaade Kuubast aastal 2012 1. Millise riigikorraga riik on Kuuba praegu (kes on seal võimul)?- Kuuba on kommunistliku riigikorra riik. Võimul on seal Fidel Castro. 2. Too näiteid probleemidest, mis valitsevad Kuuba majanduses?- 1) Sellist asja nagu pangalaen või erainvesteering Kuuba riik praegu veel ei tunne. Kahe paralleelselt kasutuses oleva raha peeso ja konverteeritava peeso süsteem viis rahvalt säästud ning muutis riigipalga sammsammult naerväärseks numbritega paberitükkide kogumiks. 2) Turistide suur sissevool on tekitanud Kuuba elanike jaoks eriti valusa pildi oma reaalsest majanduslikust olukorrast. 3) 3. Mis on Kuuba rahaühik?- peeso ja konverteeritava peeso 4. Keda käib Kuubas igal aastal 2,5 miljonit?- Välisturistid. 5. Kas tavalistel kuubalastel on juurdepääs internetile?- Kuubalastel on internetile juurdepääs(saavad olla netis pisut üle kahe tunni)
Eesti on demokraatlik riik ning selle juhtimine käib parteide kaudu. Parteid valib võimule rahvas, kelle arvamusega peavad erakonnad hiljem arvestama. Tundub, et valijate arvamust pole raske arvesse võtta, kuid tahes tahtmata juhtub nii, et poliitilisi valikuid tehes, jääb rahva arvamus tahaplaanile. Kas me siis oleme ikkagi rahul Eesti erakondade poliitilise kultuuriga? Ühe sõnaga ei saa sellele küsimusele vastata. Kui küsida rahvalt, siis tundub, et vastus on üsna selge. Eesti erakonnad ei suuda inimeste arvamusega piisavalt arvestada. Päris nii see tegelikult pole, aga puudusi poliitilises kultuuris on parteidel küllaga. Nimelt keskenduvad erakonnad pigem konkurentsis püsimisele ning sellele, et teisi erakondi maha teha ja ennast rahva seas rohkem esile tõsta. Opositsioon võiks teha koostööd koalitsiooniga, aga kahjuks ei tee. Opositsioon muretseb selle eest, et koalitsioon saaks
konkreetseid lubadusi. Demokraatia plussideks on see, et kodanikud saavad osaleda riigijuhtimises ja neil on mõningaid õigusi ja vabadusi. Miinusteks aga see, et ei ole nii karm ja otsekohene võim kui diktatuur otsuste langetamine võtab kauem aega. Ja majanduses on ettevõtjatel liiga ,,vabad käed" ning kriisidest toibumine käib aeglaselt. Lõpetuseks demokraatia asendus diktatuuriga kuna ei suudetud leida vastu mürki diktatuuridele. Diktatuurid omakorda said sellest korralagedusest ning rahvalt püssirohtu juurde ja hakkasid oma demokraate võimu juurest eemale ajama ja oma korda looma.
Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on iseseisev + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu + Arenguvõimalus + Mitu ideoloogiat - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust, kultuurilist ja hariduslikku valmisolekut Demokraatlikud liikumised: liberalism, konservatism, sotsialism, sotsiaaldemokraadid DIKTATUUR Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle Alaliigid: Diktatuurid jagatakse: 1)autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi
korraldamine 1869. aastal. Sinna tuli kokku ligikaudu 20000 inimest üle Eesti. Rahvuskultuuri uurimine, hariduse väärtustamine ning eesti keele arendamine said Eesti rahvusliku liikumise kandvaimateks ideedeks. Koolides sisendati armastust oma maa ja rahva vastu. Sammuti pandi alus seltsi liikumisele, milleläbi sai ka Eesti kirjandus suure arengutõuke. Kahjuks leidus Eesti rahvuslikule liikumisele palju takistavaid asjaolusid. Ärkamisajal ideede teostamine nõudis rahvalt suurt koostööd, milleks aga inimestel kogemused praktiliselt puudusid. Vene keskvõimu jaoks oli oluline muuta Eesti suure Vene Impeeriumi osaks, seega ei saanud nad lubada mingisugustki rahvuslikku liikumist. Sammuti oli baltisakslastel plaani siinseid eestlasi germaniseerida. Ka kõiki suuri eestlaste ärkamisaja plaane ei suudetud realiseerida. Üheks suurimaks ebaõnnestumiseks võib lugeda Aleksandri kooli mitteavamine. Raha küll jõuti kokku koguda ja
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 1920-te teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. 1930 oli tehniline revolutsioon, võeti tööliste asemele kasutusele masinad. Valitses ka ületootmine, mistõttu hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, aga valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas (oma näljaselt rahvalt käest võetud) vilja maailmaturule odava hinnaga ning sellega varises teraviljaturg kokku. 24okt 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mis tõttu varisesid kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas
dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma) hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, hakati rohkem väärtustama demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Maadeavastused Uue mõtteviisi teke Loodusteaduste edu Tehnika areng Kodanluse esiletõus Tekkeriik: Inglismaa Thomas Hobbes: 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks riigikorraks peab Hobbes absoluutset monarhiat. John Locke: parlamentarism ja usuvabadus Riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti leida universaalset ravimit ühiskonna paljude hädade vastu. 31.03 1596 11.02 1650 Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Descartes'ilt pärineb kuulus
kooskõlas – andis enese teiste eest ära nagu Kristus). Läbi armastuse Sonja vastu saabub R-i lunastus. Sonja on ka lihtrahva sümbol, vene naise kangelaslikkuse sümbol (läks koos R-iga Siberisse nagu dekabristide naised). D nägi üht Venemaa hädade põhjust selles, et haritlaste ja lihtrahva vahel valitseb kuristik. Seda sümboliseerib Raskolnikovi nimigi (raskol - vene k “lõhe, lahk”). Esimene samm selle kuristiku ületamiseks on rahvalt andeks palumine Heinaturul. Sonja ja R liit - D unistus Venemaa tulevikust. Dostojevski arvas, et vene rahvas võiks päästa maailma, kui tal oleks 1) usk; 2) haridus. Veel on D öelnud, et inimkonda võib päästa ainult headus, eneseohverdamine, andeksand. Raskolnikovi astumisega Sonja maailma saavutab “tark süda” võidu “rumala mõistuse” üle. Oma ideede ekslikkuses veendub R lõplikult teisel sunnitööaastal, kui näeb
Napoleon-Hiiglane oma ajastul? Napoleone Buonaparte oli oma ajastu suurkuju. Ta sündis 15. augustil 1769 aadliku pojana. Oma elu jooksul oli ta Prantsusmaa konsul ja keiser, lisaks veel sõjaväe juht millena ta oli väga edukas ja paistis silma geniaalse sõjataktikuna. Napoleon Buonaparte suri Saint Helena saarel pagenduses olles 5. mail 1821. aastal. Napoleoni hiilgus sai alguse prantsuse revulutsiooni ajal kui ta hakkas kuulsust koguma Korsika saarel rahvuslasi toetades. Ta konflikt sealse rahvuslaste juhiga sundis teda põgenema mandrile kus ta peagi kutsuti Touloni kindlust piirama. See piiramine näitas Napoleoni sihikindlust ja taktikalisi võimeid mis andsid tõuke ta edasiseks eduks. Nimelt 9. Novembril 1799 viis Napoleon läbi sõjaväelise riigipöörde. See riigipööre seadustati sunniviisiliselt Viiesajanõukogu dekreediga millega anti võim kolme konsuli kätte kellest üks oli Napoleon. Järgmisena sai Napoleon poolehoiu...
Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus ja arvestatavad elutingimused. Selleks kasutatakse mitmesuguseid meetmeid nii teenuseid kui ka rahalisi väljamakseid. Sotsiaalpoliitika kolmeks põhisuunaks on vaesuse kaotamine, võrdsuse taotlemine ja heaolu. Kui rääkida sotsiaalpoliitika olemasolust Eestis, siis leian, et see on küll olemas, kuid veidi läbimõtlematu ning süsteemitu. Riik kogub rahvalt makse ning tänu sellele on hädasolijatel võimalik abi saada. Sotsiaalpoliitika olemasolu kinnitab pikk toetuste ja hüvitiste nimekiri, mida on võimalik riigilt saada. Kuid kas see on piisav vaesuse kaotamiseks? Minimaalse sissetuleku tagamiseks ja inimese esmavajaduste rahuldamiseks on võimalik taotleda toimetulekutoetust. Tegelikkuses on ka minimaalse sissetulekuga raske hakkama saada, kuid mitte võimatu. Töötuks jäänud isikul on võimalik saada
evolutsioonile ehk inimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajalooline areng. Sotsiaalses evolutsioonis sai võimalikuks pärilikkuse väljakujunemine. Eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmist järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega nimetatakse sotsiaalseks ehk kultuuriliseks pärilikkuseks. Info levik ehk antud juhul pärandamine hakkab toimuma populatsioonilt populatsioonile, rahvalt rahvale, kultuurilt kultuurile. Sotsiaalne evolutsioon jõudis kiirenemistasemele ning kiireneb kogu aeg edasi. See tegi võimalikuks karjakasvatuse ja põlluharimise, mis omakorda viisid kirja keele ja rattani. Selline kiire areneg tegi võimalikuks tänapäevase inimese väljakujunemise. Nüüdisaegne inimese evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises. Geenivool inimpopulatsioonide vahel on nii vab, et kui selline tendents jätkub, kujuneb välja
peaks ju ka siin räägitavat keelt oskama.Ei saa öelda,et kõik venerahvusest inimesed on sellised.Tean ka palju väga korralikke ja intelligentseid venerahvusest inimesi,kes austavad ja peavad lugu oma elukohast. Ka poliitika on vahepeal Eestis lihtsalt naeruväärne.Vahel jääb tunne,et rahval ei olegi sõnaõigust,vaid hoopis ametnikud ja muud tähtsad ninad riigikogus võtavad lihtsalt uusi asju vastu,ilma rahvalt küsimata.See ei ole minu arust just väga õiglane. Muretsema paneb tegelikult veel see,et eestlaste seas on alkoholi tarbimine üpris kõrgel suur.Kui ma õigesti mäletan,on Eesti sellel alal Euroopa top kümnes,mis on muidugi väga kurb,kuna Eesti on võrreldes teiste riikidega rahva arvult väga väike.Õnneks on aga see vähenemas,alles hiljuti oli ajalehes,kus kirjutati,et Eesti on selle poole pealt skaalal alla poole liikund.
*1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus(riigi toetus) -Kodumaise kütuse ja tooraine kasutamine -1927 rahareform -Rahaminister Otto Strandman Välispoliitika: *26.01.1921a Antandi Ülemnõukogu tunnustas ühekorraga kõiki Balti riike *Kaks ohuallikat: -Saksamaa -Venemaa *Saksamaa oli alguses demokraatlik ning Venemaa oli suurema ohuga kuna oli kommunistlik *EKP üritas 1.12.1924 relvastatud riigipõõrekatset *EKP ei saanud rahvalt toetust ning mäss suruti maha,Venemaa oht jäi mõneks ajaks kadunuks *Üritati normaliseerida suhteid,Saksamaaga oli edukas,Venemaaga mitte. *1932a sõlmiti Eesti-Venemaa vahel mittekallaletungileping *Eesti üritas leida sõpru suurriikide käest,kuid edutult. *1920a pandi suuri lootusi Balti liidule(Soome,Eesti,Läti ja Poola) *1923a kirjutati Eesti-Läti kaitseliiduleping(Balti liit jäi unistuseks) *22sept 1921 Rahvasteliidu liige *1932a desarmeerimiskonverents 1.dets riigipöördekatse
Eesti liitumist Nõukogude liiduga saab vaadelda erinevate poliitiliste vaatenurkade alt. Ühelt poolt öeldes, et see oli rahva tahe ja teiselt annektsioon. Kas eesti rahvas oli teadlik võimuloleva valitsuse tegevusest riigi siseselt? 1939. aastal esitati Eesti Vabariigile Nõukõgude Liidu poolt ultimaatum ehk vastastikuse abistamise pakt. Teisel pool Eesti piiri asusid ülekaalukad Punaarmee jõud, mida lubati paktis keeldumisel kasutada. Eesti juhtkond arutas asja kitsas ringis, rahvalt nõu ei küsitud ja sõjalisest vastupanu ei arutatud. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile. Nõukogude Liidu väed hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril, luues sõjaväebaase Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, kust elanikud pidid sunniviisiliselt oma elukohtadest lahkuma. Baaside Leping kergendas Eesti halvenevat majandusolukorda: palju töötuid said tööd baaside ehitamisel, ettevõtted said
Piiriküsimustes puhkesid loomulikult kõige suuremad vaidlused. 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril. Rahukonverents jätkus uuel aastal. Samuti kujunesid probleemiks ka majandusprobleemid Eesti ja Venemaa vahel. Toimusid pikad vaidlused, kuid siiski kirjutati 2. veebruaril 1920. aastal alla rahulepingule. Eesti saavutas rahuldava riigipiiri kehtestamise. 402 päeva kestnud ning eesti rahvalt 3600 inimelu nõudnud vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Alles nüüd saadi hakata pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Eesti sai hakkama, palju ohverdati, kuid kõik oli seda väärt, Eesti väljus raskest olukorrast ju võitjana. Ühtsustunne kasvas. Suurt rolli mängis läbirääkimistel Jaan Poska, kelle juhtimisel siiski ju õnnestus väikesel ja hapral Eestimaal säilitada oma iseseisvus.
"" Eepos ilmuski 1857-1861 ÕESi toimetistes. Rahvaväljaanne trükiti 1862. aastal Soomes. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduses ja rahvusliku kirjanduse tõelist algust. Eepos mõjutas kogu järgneva rahvusliku liikumise kirjandust, ka ühikondliku mõtteviisi arengut. 1866. a. lõpul ilmus Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi toetusel "Eesti rahva ennemuistsed jutud" sisaldades 43 muinasjuttu ja 18 muistendit. Ainet muinasjuttudeks sai Kreutzwald rahvalt eneselt. Sel raamatul on suur tähtsus eesti proosa arengus. Oli ju välja kujunemata proosakeel üheks põhjuseks, miks Kreutzwald otsustas avalda ,,Kalevipoja" luules, millega ta julges vabamalt ringi käia. Oma luuletusi hakkas Kreutzwald avaldama 1840-ndail aastail. Ta luulestiili iseloomustab romantilis-tundelise ja valgustuslik-ratsionaalse alge süntees. Meelsasti kasutas ta regivärsi vormi. Kreutzwald pidas tihedat sidet ka teiste ärkamisaja tegelastega. Olles uue kirjaviisi
· Riigikogu 50 liiget · Kõrgeim võim riigivanem 1938 · Eesti vabariigi riigipea president · Valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Kahekojaline riigikogu ( alamkoja e Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade polt osa kuulusid sellesse oma ameti poolest ja osa määrati presidenti poolt) · Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister(määras president) · Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti tõsteti valimisõiguse tsentsust 20 eluaastalt 22le. · Piirati kodanikuvabadusi · Põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist 2. Eesti sisepoliitika 20-ndatel aastatel · Mitmeparteisüsteem · Jagunemine agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad ja sotsialistlikud erakonnad. · Koalitsioonivalitsused · Populaarsemad erakonnad : Põllumeeste kogud( K. Päts ja J.Laidoner) Eesti
Rahvuspühad Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Valitsusvorm Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. Kui keegi hilineb, siis vaadatakse talli otsa nagu ta oleks imelik. Ajalooline lühiülevaade Norra oli kuni 1397
Riik, milles tahan elada Eestimaal elades elame me demokraatlikus riigis, kuid kas see on just see riik, milles me tahaksime elada ? Olen noor ning õige pea hakkan koos paljude teistegagi langetama otsuseid, mis mõjutavad mingil määral Eestit. Selleks, et muuta Eestit paremaks, peaksin ma kindlaks tegema, mida mõtlen parema riigi all. Tahaksin elada riigis, mis on rikas nii majanduslikult, rahvalt kui ka elutingimustelt. Riik peaks olema selliste valitsejate kätes, kes suudavad panna toimima majanduse nii, et ei oleks kriise, tööpuudusi, nälga ja vaesust. Eks mingil määral see paratamatult vahest tekib, kuid riik peaks olema suuteline hoidma ära kriiside ning probleemide kontrolli alt väljumist. Majanduslikult rikkas riigis leiaksid inimesed omale hõlpsasti hea töökoha, mille palk oleks piisavalt suur, et ära toita pere, et lubada omale korralikku elukohta
+ Mitu ideoloogiat valitsejale) - Demokraatia on äraostetav - Üks ideoloogia - Kuna demokraatia on enamuse - Inimõiguste rikkumine ja võim vähemuse üle, siis alati jääb demokraatlike vabaduste piiramine vähemus alla - Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus - Valida saavad ka poliitikast on pikas perspektiivis mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikust, kultuurilist ja hariduslikku valimisolekut Suund diktatuuridele · Demokraatia langes kriisi. · Oodati diktatuuri, mis viiks riigi majanduslikule õitsengule. · Kommunismis oli oluline töölisklass, tahaplaanile jäi kodanlus. · Natsionalism ja fasism rõhus rahvuse ühtsusele, vaenlaseks olid rahvuse reeturid, teised rahvad, kommunistid. · Totalitaarne diktatuur Võim on koondunud ühele isikule või rühmale. Kontrollitakse inimese
peamine kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, eeskuju oli loodus, omane oli uus humanism. Millised olid valgustuse tagajärjed? Riik, kus valgustus tekkis? Inglismaa. T. Hobbesi filosoofia? kõik inimesed on võrdsed, Õige kuningavõim on absolutism,Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest ta oli sunnitud olema paguluses J. Locke filosoofia? täieliku parlamentarismi ja usuvabaduse pooldaja. riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest.Pooldas rahva õigust hakata võimule vastu, kuid taunis vägivalla kasutamist. Mis riigi kaudu valgustusideed levisid?Prantsusmaa Mis on valgustatud absolutism? Ideoloogia, mille kohaselt on riigile ja rahvale parim valitseja haritud ja reformimeelne piiramatu võimuga monarh. Teooria peamine kujundaja oli Voltaire. Kuidas valgustus levis (3)? Tegelemine loodusteaduste ja ühiskonna probleemidega muutusid auasjaks. Koosolekuid peeti
läinud, et elanikele sellised õigused on antud? Need on vaid mõned küsimustest, millega me kõik vähemalt korra kokku oleme pidanud puutuma. Veel hiljuti oli Eestis väga aktuaalseks teemaks uue perekonnaseaduse vastuvõtmine või tagasilükkamine. Uus seadus puudutas peamiselt samasooliste inimeste kooselu seadustamist. Seadus ei käsitlenud mitte abiellumiseks õiguste andmist kahele samast soost isikule vaid ametlikult ühe katuse all elamise legaliseerimist. Rahvalt koguti isegi allkirju, et sellist tavade ja traditsioonide „rüvetamist“ meie koduriigis mitte lubada. Kuid kas mitte ei peaks olema see iga inimese enda individuaalne otsus, kellega, kus ja kuidas ta koos elab? Mitmel pool maailmas on täiesti seaduslik abielluda kirikukellaga või lehmaga, aga kui koos soovivad elada samasoolised inimesed, siis on kõik väga vale. Ma ei arva, et minu mõistmatus selliste piirangute ja lubade suhtes tuleb kitsarinnalisusest. Kindlasti pean ma
See neil õnnestus ning eestlased tundsid, et suudavad koos tegutsedes võimudele tulusalt vastu saada küll. Kolmandaks, korraldati meeleavaldus MRP aastapäeva puhul, kuhu tuli palju rahvast ja mis pani võimud isegi pisut hirmu tundma. Sealt alates sai vabadusliikumine hoo sisse. 2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu? Sest rahvuskultuur on midagi, mis ühendab kõiki inimesi terves riigis. Kui rahvalt võtta ära kultuur, siis sisuliselt ei ole ,,rahvas“ enam olemas, sest neid vaevu ühendab miski. Kui võideldi omariikluse eest, siis võideldi kogu rahvuskultuuri eest. 3) Millised olid poliitiliste grupeeringute erimeelsused 1988. aastal? Vastukaaluks Rahvarindele sündis interrinne, mille eesmärk oli ühendada kogu Eestimaa venekeelne kogukond. Kui eestlased st Rahvarinne pööras erilist tähelepanu just rahvuslik-riiklikele ja kultuurilistele väärtustele, siis interrinne hakkas
Venemaa oli maailmasõtta sekkunud ülepeakaela, selles osalemine käis talle üle jõu. Toimusid revolutsioonid, mis tõid kõik kaasa midagi head ja halba. Veebruarirevolutsioonil kukutati keiser ning toodi sisse demokraatlik valitsemisvorm. Loodi Ajutine Valitsus, mis pidi täitma rahva soovid ja lõpetama sõja Saksamaaga. Kuna muutust ei toimunud, tuli Oktoobripööre, mis kujunes hoopis hullemaks kui esialgu loodeti diktatuur ja plaanimajandus. Rahvalt võeti sõna,-koosoleku-ja trükivbabadus. Võimule tulid enamlased ja Venemaa sai nimetuse Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Peagi sõlmisid Saksamaa ja enamlased vaherahu ja sellega oli sõda Venemaa jaoks lõppenud. Sõja lõpus astus astus maailmasõtta ka USA, kuulutades 6.aprillil 1917 Saksamaale sõja. Saksamaa alustas pealetungi läände, kus aga sai lüüa ning 29.septembril 1918. tegi Saksamaa ettepaneku alustada rahuläbirääkisimi. Saksamaa jäi liitlastest ilma, ning 11
kuid 1991. a. valiti ta otsestel presidendivalimistel suure ülekaaluga Venemaa presidendiks. Poliitiliste reformide käigus oli 1988.-1990. a. NSV Liidus sisse seatud ka presidentaalne valitsemissüsteem ning esimest korda pärast 1917.aastat toimusid Nõukogudemaal mitme kandidaadiga Rahvasaadikute Kongressi valimised. Rahvasaadikute Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu ja see omakorda presidendi. Seega ei saanud Gorbatsov oma volitusi otse rahvalt nagu Jeltsin. Gorbatsov vähendas NLKP osa riigi ja ühiskonna juhtimisel, parandas suhteid kiriku ja usklikega ja tõi Nõukogude väed Afganistanist (1989) välja. Pärast tagurlaste eemaldamist partei juhtkonnast oli Gorbatsov aga senisest tsentrumist liikunud partei konservatiivsemale tiivale. Vanameelsed jõud panid üha rohkem oma lootused temale, kuna te rääkis sotsialismi ja NSV Liidu säilitamisest. Gorbatsovi lähikonnast lahkusid mitmed uuendusmeelsed nõuandjad.
Teda peetakse prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. 6.Valgustusfilosoofia ja mõtlejad (lk 30-37) Valgustus on 18. sajandil Euroopas tekkinud mõtteviis ja ellusuhtumine. Välja kasvanud humanismist(nn uus humanism). *inimmõistuse väärtustamine ja alus *loodusseaduste austamine Filosoofid Descartes, Voltaire, Rousseau, Diderot', Leibniz, von Herder, Montesquieu, Locke. 7.Valgustatud absolutismi mõiste (konsp.) 1)valitseja võim rahvalt 2)reformid ja seaduste parandused 3)valitseja kirjanikelt mõjutusi 8.Euroopa tähtsamad dünastiad Venemaal Romanovid Inglismaal Tudorid, Stuartid Saksamaal Habsburgid Prantsusmaal - Bourbonid 9.Peeter I, Katariina II, Friedrich II, Maria Theresia (lk 55, 61, 72, 74-76) Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale.
midagi omaks või juurde, enda tõekspidamistele. Miinus on see, et võivad ära kaduda enda uskumused ja traditsioonid. Globaliseerumine on mõne koha pealt hea ja samas ka halb. Rahvusvahelise kaubanduse arenemine on tugev külg, samas jällegi kultuuride segunemine on miinus. Üleilmastumine on hea turismi ja reisimise koha pealt. Kõik on vaba, kel vähegi kapitali jagub. Miinus on sisserändavad immigrandid, kes võtavad riigi rahvalt ära töö. Kelly Talimaa 10.S 2015
sobivust ja seost kodanikupäeva motoga, mis on igal aastal erinev. Aasta kodaniku aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Vaadake ka varasemalt aasta kodaniku aunimetuse saanud inimesi ja kodanikuaasta varasemaid motosid. Riik ja kodanik LISA: Riik koosneb mitmetest inimestest, mis teeb rahva. Eesti on demokraatlik Vabariik, mis tähendab, et rahval on otsustusvõime, et valida valitsus, mis peab rahvast teenima. Valitsus saab võimu rahvalt, ning teda piiravad inimõigused. Kodanik ja tema õigused LISA: Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Kodanikul on õigus: hääletada kohaliku omavalitsuse valimistel, kui ta on saanud 16- aastaseks, ning Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. kuuluda erakondadesse, kandideerida Riigikokku, kui
Eesti Vabariik 1920 - 1939: omariikluse rõõmud ja mured Alates Tartu rahust, millega lõppes Eestis Vabadussõda ja mis sõlmiti 2. veebruaril 1920, sai Eesti Vabariik hakata arenema iseseisva riigina. Arenes Eesti kultuur, poliitika ning majandus, seda arengut jätkus riigile kuni 1939. aasta septembrini, mil Eesti allutati Nõukogude Liidu võimule. Ajavahemikus 1920-1939 langetati riigis mitmeid otsuseid, mis kõik mõjutasid elu Eestis. Osa neist otsustest olid valed ja põhjustasid probleeme, kuid nendega kaasnes ka saavutusi ja rõõme. Mina arvan, et rõõmud kaalusid üles omariiklusega kaasnenud mured. Vabariigi juhtimiseks puudusid eestlastel kogemus. Siiani oldi poliitikas lepitud vähemtähtsate ametitega, juhid olid alati olnud võõramaalased, need, kelle võimu all Eesti parajasti oli. Hoolimata vähestest kogemustest suudeti riik siiski funktsioneerima saada. 1920 vastu võetud I põhiseadusega sai kõrgema ...
Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks. Atika tragöödia saavutas oma suure populaarsuse juba 5. sajandil eKr ning 4. s. eKr levis juba üle kogu Kreeka. Esimesel pilgul paistab, et on olemas ka teooriaid, kus seostati tragöödiat saatürdraamaga, kuid jumal Dionysose saatkonna moodustanud ülemeelikud saatürid ei olnud üldsegi sarnased sokuga. Samas ei ole ka välistatud, et kreeklased võtsid selle sõna üle mõnelt teiselt rahvalt, kuid siiski on dialoogi tekkimine jälgitav meieni jõudnud koorilaulus. Arisoteteles aga sidus tragöödia tekke eeslaulja eraldumisega ditürambe laulvast koorist. Ditüramb algselt oli ülistuslaul Dionysose auks, kes oli viljakuse- ja veinijumal. Etendused Kreekas kuulusidki kõigepealt kevadpidustuste, suurte dionüüsiate kavva ning alles hiljem said nad tavapärasteks muudelgi pidustustel. Atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid lõbusad meestesalgad
Arvan, et samm veelgi demokraatlikuma riigi suunas oleks, kui seataks sisse mingilaadne elektrooniline hääletussüsteem seaduste rahvahääletusele panekuks. Riigikogu muutuks seega seaduseelnõusid ettevalmistavaks asjatundjate koguks ning sel juhul oleks tegu absoluutse demokraatiaga. Negatiivne on aga selle juures see, et hääletada saaksid ka poliitikast mittehuvituvad inimesed. Demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust ja hariduslikku valmisolekut. Ning nagu elu on tõestanud, on demokraatia üpriski kulukas valitsemiskord. Demokraatia on ennekõike heaoluühiskonna lõbu. Viletsus soosib teisi valitsemisvorme. Ajaloost on teada, et majandusliku heaolu vähenemine pakub viljaka pinnase ebademokraatlikele jõududele. Seejuures lämmatatakse demokraatiat tihtipeale just nimelt selle süvendamise loosungi all: valitagu riigipea otse ja antagu talle võim, vähendatagu
Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid III at eKr suurte jõgede kallastele, kuna seal olid looduslikult paremad elutingimused. Seega võime kohata esimesi tsivilisatsioone Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Neile järgnesid India Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ning Hiinas Huanghe jõe orus ning hiljem ka Kesk-Ameerikas ja Peruus paiknevad tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste üle on palju vaieldud. Teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13 tsivilisatsiooniks, samas kui Harvardi professor Samuel Huntigton eristab kaheksat tsivilisatsiooni. Tänapäeval räägitakse siiski seitsmest tsivilisatsioonist. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus kiri või oli selle areng veel algstaadiumis. Vajaliku arheoloogilise materjali puudumise tõttu ei saa teadla...
ehitised, teame, et elati varasemast suuremates ja jõukamates asulates kitsa ülemkihi juhtimise all. Etnoloogia andmetest võime järeldada, et ülemkihi moodustasid rikkamad perekonnad ning nende hulgast kerkis esile pealik. Ülemkihi ülesandeks oli korraldada ühiskonna elu. Nemad koondasid inimesi sõjakäikudeks, ehitustöödeks, pidutusteks ja teiste seesuguste ühiste ettevõtmiste tarvis. Samuti oli kohtu mõistmine, usuliste kombetalituste juhtimine ja rahvalt andamite korjamine ülemkihi kohustuseks. Andameid koguti ühiseks tagavaraks, kuid ka iseenda huvides. Ollakse veendunud, et just seesugusest kihistunud ühiskonna pärast ja tänu kirja kasutuselevõtmisele kujunes välja riik. Teadlastel on tsivilisatsioonide tekke võimalikeks põhjusteks kujunenud välja kaks versiooni. Esimese versiooni kohaselt usutakse, et tõusev ülemkiht oli eelkõige ühiskonna korraldaja, kellele ülejäänud elanikkond allus esialgu vabatahtlikult
Gustav Ernesaksa lugude analüüs 1 „Mu isamaa on minu arm“ Gustav Ernesaks kirjutas laulu Lydia Koidula tekstile Moskvas Teise maailmasõja ajal, 1944. aasta märtsis. Laulu esmaesitus toimus sama aasta juunis Leningradis. Üldlaulupeol esitati teost esimest korda 1947.aastal, peale mida seda enam kavasse panna ei lubatud. Rahvalt on tulnud traditsioon laulu ajal püsti seista. „Mu isamaa on minu arm” on väga laulva ja meeldejääva viisiga teos. On nii unisoont kui ka vägevaid 4- 5-häälseid akorde. Lisaks ilusale viisile pakub kõrvale huvi ka taustahäälte ja viisi kokkusobivus ning nende omavahelised kõlad. Harmoonia on duuris, vaheldub mõne molli akordiga. Rütm on rahulik, laulu alustatakse väga aeglaselt lauldes. Olen arvatavasti laulnud seda laulu 4 korda
olnud enam võrdsed. Elati suuremates ja jõukamates asulates ülema kihi juhtimise all. Seda tõestavad ülikute matmispaigad. Ülemkihi moodustasid rikkamad perekonnad. Nende hulgast kerkisid esile pealikud, kes korraldasid elu kogukonnas. Nemad koondasid rahvast suuremateks sõjakäikudeks, ehitustöödeks ja pidustusteks. Peale selle kuulusid nende kohustuste hulka ka kohtu mõistmine, usuliste kombetalitluste juhtimine ja rahvalt andamite kogumine. Andameid koguti ühiseks tagavaraks, aga ka isiklikes huvides. Ollakse päris kindel selles, et sellisest kihistunud ühiskonnast kujunes välja riik. Teadlastel on tsivilisatsioonide tekke võimalikeks põhjusteks kujunenud kaks versiooni. Esimese versiooni kohaselt ei tegele kõik ühiskonna liikmed enam toiduhankimisega. Tsivilisatsiooni tasemele jõudnud ühiskonnas on kujunenud ühiskondlik tööjaotus. Osa
synth rock, progressive rock, psyhedelic rock, garage rock, punk rock ja ka heavy metal. Tänapäeva hea rock bänd on Fall Out Boy(tavaliselt lühendatud FOB). FOB on ameerika bänd, mis tuli kokku 2001. aastal. Bändi liikmed on Patrick Stump(vokaal, rütmikitarr ja peamine helilooja), Pete Wents(basskitarr, taustavokaalid ja peamine sõnadekirjutaja), Joe Trohman (soolokitarr) ja Andy Hurley (trummid). Bänd sai omale nime, kui nad küsisid kontserdi ajal rahvalt, mis nende nimeks peaks saama. Fall Out Boy on võitnud mitmeid auhindu oma esimese suure plaadifirma alt välja antud albumi eest From Under the Cork Tree eest. Ilmunud 2005. aastal, saavutas album kahekordse plaatinum plaadi staatuse pärast rohkem kui 2,5 miljoni albumi müümist kõigest Ühendriikides. Albumi toetuseks oli Fall Out Boy peaesinejaks turneedel 2005. ja 2006. aastal, mängides USA-s, Kanadas, Euroopas ja Jaapanis.
on aga keeruline ning järeldused on vaieldavad. Inimühiskonna arengu käigus kujunes varanduslikult kihistunud ühiskond elati varasemast märksa rahvarohkemates asulates ülemkihi juhtimise all. Sellest annavad tunnistust arheoloogide leitud ülikute matusepaigad, kesksed asulakohad ja suured ühistööna valminud ehitised. Etnoloogia andmetest nähtub, et rikas ülemkiht + esilekerkinud pealik korraldasid ühiskonna elu koondasid rahvast ettevõtmisteks, mõistsid kohut, korjasid rahvalt andamit. Ülikkonna võimuga ning sisemise korra edasisel täiustamisel ja kirja kasutusvõtule kujunes riik. Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused: Eeldused: *Viljelusmajandus ja metallitöötlemine mindi üle põlluharimisele ja karjakasvutamisele. Tööviljakust/toitu oli rohkem ning tööriistad paremad, ühiskonna liikmed said hakata tegelema erinevate asjadega, oli ühiskondlik tööjaotus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
