Inglismaa 17.sajandil Charles I Stuart- 1629 saatis parlamendi laiali anglikaani kirik 1640 pika parlamendi algus 1642- 49 kodusõda: kuningas- parlament 1649 kuningas hukati Oliver Cromwell- 1653 pika parlamendi lõpp puritaanid 1653-58 Cromwelli diktatuur lordprotektor 1658 Cromwelli surm Charles II Stuart- 1660- restauratsioon 1660-1685 Charles II 1685-1688 James II- püüdis taastada absolutismi ja katoliklust 1688- kuulus (hiilgav) revolutsioon Õiguste Bill/ Deklaratsioon: 1)määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid; 2)parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse; 3)kuningale andis parlament täievvõim; 4)kuningas oli küll riigipea, kuid allus nagu iga teinegi kodanik õigustele ja seadustele; 5)parlament sai õiguse esitada valitsusele arupärimisi ning võimaluse valitsusele umbusaldust avaldada; 6)kehtestati trükivabadus; 7)parl...
Samuti võeti hiljem kuningalt õigus parlament laiali saata, parlamendi loata kehtestatud maksud tühistati. Parlament võitles enda õiguste eest. 5. Kes oli Charles I, miks ta tapeti? Charles I oli inglise kuningas. Tal tekkisid parlamendiga mitmed konfliktid, mistõttu parlament mõistis Charles I-se surma kui türanni ja rahvavaenlase. 6. Kes oli Oliver Cromwell? Oliver Cromwell oli inglise riigimees, sõjaväelane ja lordprotektor. Ta oli puritaan, kes tegutses peamiselt usulistel eesmärkidel. 7. Kes olid puritaanlased? Puritaanlased olid range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liikmed. 8. ,,Kuulus revolutsioon" Kuulus revolutsioon oli Suurbritannias toimunud parlamentlik riigipööre, mille käigus kukutati James II ja võimule tuli William III ning allkirjastati õiguste deklaratsioon (hiljem ,,Õiguste bill"). 9
Mis eristab absolutismi valgustatud absolutismist? Absolutism on koondunud mööndusteta monarhile, kuid valgustatud absolutism arvestab pisut rohkem rahvaga. Merkantilism majanduspoliitika, millega arvatakse, et riigi rikkuse allikaks on kuld. Importi suhtuti halvasti, aga toetati eksporti; rakendati kõrgeid kaitsetolle; hakati endale hõivama kolooniais, et suurendada kodumaise tooraine olemasolu. Oliver Cromwell ja tema tegevus inglise riigimees, sõjaväelane, lordprotektor. Tõusis esile oskusliku ratsaväekomandörina, purustas Charles I rojalistlikud väed otsustavates lahingutes. Äge puritaan, kelle tegutsemismotiivid peamiselt usulised. Lülitus poliitikasse Teise kodusõja ajal, tema otsusekindlus aitas Charles I kohtu alla anda ja hukata. Sooritas halastamatud sõjaretked Sotimaale ja Iirimaale. Parlamentaarne monarhia Inglismaal kujunes 1240. aastal ning oli kahekojaline. Parlamendis kinnitati kuninga poolt välja antud seadused ja tegeldi maksudega
VALITSEJAD Oliver Cromwell (1599-1658) : väejuht ja riigitegelane, Inglismaa lordprotektor 1653-1658 Friedrich Wilhelm I (1620-1688) : Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Hüüdnimi Suur kuurvürst; SÕDURKUNINGAS(hüüdnimi viitab tema jõupingutustele tohutu sõjaväe loomisel). Rajas alalise sõjaväe Friedrich II Suur (1712-1786) : Preisi kuningas 1740-1786 ( Kuulus Hohenzollernite dünastiasse ) Gustav II Adolf (1594-1632) : Rootsi kuningas alates 1611, tuntud kui Põhjamaa Lõvi. Karl XII (1682-1718) : Rootsi kuningas 1697-1718
Tema ajal kritiseeriti absolutismi üha teravamalt markii de Pompadour Louis XV armuke, suure võimuga James I Sotimaa kuningas, kes asus Inglismaa troonile pärsat Elisabeth I Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta Charles I- James I poeg, läks maksude kogumisel parlamendist mööda, saatis laiali parlamendi (hiljem kutsus uuesti kokku), taaselustas vanad maksud Oliver Cromwell- Inglismaa lordprotektor, sõjaline diktatuur, juhtis ratsaväge äärmuspuritaanlike vaadetega raudkülgsed Charles II Charles I poeg, tema ajal taastati kuningavõim, kuulutas välja usuvabaduse ning üldise amnestia. 1679 ,,Habeas Corpus Act" James II astus võimule pärast Charles II, ärritas inglasi katoliku usku astumisega. Pages Prantsusmaale kui William III ja Mary II võimule olid kutsutud. William III parlamendi kutsel Inglismaa troonil
Puritaanide survel mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ja hukati Jagatud kolmeks: I kodusõda 16421646: kuningas Charles I ja parlamendi vahel II kodusõda 16481649: kuningas Charles I ja parlamendi vahel III kodusõda 16491651/1652: Charles II toetajate ja parlamendi vahel Sõja lõpp Lõppes pärast 6 aastat Charles I läks vangi ja hiljem hukati Inglismaa valitsemise võtab üle Oliver Cromwell kui lordprotektor Stuartite restauratsioon, troonile saab Charles II Stuart Kuulus revolutsioon parlamentlik riigipööre Suurbritannias tulemusena tõugati troonilt viimane Stuartite soost kuningas Inglise keeles nimetatakse seda ka Veretuks revolutsiooniks rajati konstitutsiooniline monarhia "Õiguste deklaratsioon" Puritanism Puritanism 17. Saj. levinud usuvool Inglismaal Kalvinismi üks vorme e protestantlik usuvool Opositsiooniks piiskoplikule anglikaani kirikule
MÕISTED Absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- valitsemisvorm, kus valitseja surub peale, ta ei huvitu rahva arvamusest (louis) Parlamentaarne monarhia- on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Merkatilism- õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltus suurest kulla ja hõbedavarudest ja import peab olema väiksem kui eksport Hugenot- protestant Prantsusmaalt, usuvabaduse säilitaja Püssirohuvandenõu- Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta House of Lords- ülemkoda, istusid osalt pöritavatel, osalt ametiseisundiga kaasnevatel kohtadel kõrgaadlikud ja valimulikud House of Commons- alamkoda, liikmed valiti House of Parliament- on Westminster'i paleee, kus parlament koos käib Long Parliament- Charles I 1640 aastal kutsus kokku parlamendi, parlame...
parlamendita. 1637. aastal puhkes Sotimaal aga anglikaani kiriku vastu mäss ning see nõudis erakorraliste maksude kogumist ning Charles I pidi 1640 parlamendi taas kokku kutsuma. Esimese parlamendi saatis ta 3 nädala pärast laiali (nn lühike parlament). Kuna lüüasaamised jätkusid, pidi ta aga parlamendi uuesti kokku kutsuma, see jäi kokku kuni 1653.aastani (nn pikk parlament). 1649-1660 oli võimul lordprotektor Oliver Cromwell. Kinnistus Inglismaa positsiooni suure merevõimuna- 1651 kehtestati navigatsiooniakt. 1650 sõjakäik Sotimaa vastu ja koloniseerimise algus, Soti kuningriik likvideeriti ja ühendati Inglismaaga. 1652 Iirimaa korraldamise seadus- alustati Iirimaa koloniseerimist.1653 saatis parlamendi laiali ning kehtestas sõjalise diktatuuri. Cromwelli surma järel ähvardas maad sisemine segadus ja sõjavägi nägi ainsa variandina anda võim tagasi Stuartitele
Charles I oli autoritaarne, mittesalliv ja polnud eriti kompromissialdis (4), ühesõnaga kehv valitseja, kuid 17 sajandi Inglismaal peeti riigikorraldust jumalikult määratuks. Mässu ja kodusõda peeti sarnaseks rahvuse keha vaevava katkuga. Vaid puritaanidest parlamendiliikmed pidasid kuningat avalikult türanniks, kes tuleb kukutada. Pilt 1 : Chales I 2.2 Oliver Cromwell Oliver Cromwell (25. aprill 1599 3. september 1658) oli inglise riigimees ja sõjaväelane, lordprotektor 1653. aastast kuni surmani (2). Oliver Cromwell sündis 1599. a. rangelt puritaanlikus väikeeaadliku perekonnas, kus ta pärast kahe lapseeas venna surma kasvas üles viie õe seltsis. Tänapäeval tähistab puritaanlus pigem liialdatud usulist rangust ning silmakirjalikku kõlblust, kuid 17 sajandi Inglismaal olid puritaanid range usulise elukorraldusega kristlased (3). Kohalikus koolis omandas ta nii palju ladina keelt, et suutis hiljem riigimehena selles keeles välissaadikutega vestelda
Ajalukku läinud ütlus ,,pärast mind tulgu või veeuputus" . Charles I Inglismaa kuningas, kes tuli võimule aastal 1625. Saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane. Lasi parlamendi vahistada ja puhkes kodusõda. Oliver Cromwell (1599-1658) Puritaan, Maa-aadlik , kes kuulus parlamendi vägede etteotsa. Kuulsaks on saanud tema ütlus ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv". Richard Cromwell Oliver Cromwelli poeg, temast sai isatahtel lordprotektor, aga tänu väga väikesele poolehoiule loobus valitsemisest. Charles II ( 1660-1685) Inglise kuningas , püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. James II (1685-1688) Inglise kuningas, püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. Soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele. Jagas kõik tähtsamad ametid riigis, kirikus ja armees katoliiklastele. Oranje Willem Hollandi valitseja , kes kirjutas alla dokumendile ,,Õiguste Deklaratsioon"
Kuna lüüasaamised sõjas (otlastega) jätkusid, pidi ta samal aastal parlamendi uuesti kokku kutsuma (parlament jäi kokku kuni 1653.a.). Pikk parlament asus muutma senikehtinud riigikorda. Charles põgeneb põhja ja kogub sõjaväe, algab kodusõda (tema poolel vana aadelkond). Selle sõja algus oli edukas kuninga vägedele, kuid pärast Oliwer Cromwelli vägede ülemjuhataja kohale asumist võidab parlament. 1649.aastaks on kuningavõim kukutatud, parlament lõpetab tegevuse, valitseb lordprotektor Cromwell. Tema poeg loobub troonist, sõlmitakse Breeda deklaratsiooni, mis kinnitab revolutsiooni lõpu ja kuningavõimu taaskehtestamine. Võetakse vastu Bill of Rights - kuningas ei saa peatada seaduste toimet. Revolutsiooni käigus tõusid juhtivaks independendid, kelle põhilise toetajaskonna moodustasid sõjaväelased ja ohvitserid. Nad koostasid konstitutsiooniprojekti, kuidas pärast revolutsiooni Inglismaad valitseda. Nad pidasid tähtsaks parlamenti, mis valitaks iga kahe aasta tagant
küsimuse olemus; välispoliitika põhisuunad ning koloniaalimpeeriumi kujunemine. · Isikud: Püha Patrick, Knut Suur, William I Vallutaja, John I Maata, Henry III, Henry VII, Henry VIII, Mary I Verine, Elizabeth I, Charles I, O.Cromwell, Victoria I. · Mõisted: Hadrianuse ja Antoniuse vall, misjon, misjonär, tarastamine, pauperiseerumine, manufaktuur, puritaanid, independendid, Võitmatu Armaada, personaal- ja reaalunioon, lühike-, pikk- ja päraparlament, lordprotektor, Kuulus revolutsioon, Õiguste bill, tööstuslik pööre, tööstusrevolutsioon, industriaalühiskond, pehkinud kohad, tsartism, home rule, feenide liikumine, hiilgav isolatsionism, dominioon.
põhisuunad ning koloniaalimpeeriumi kujunemine. 6) Isikud: Püha Patrick, Knut Suur, William I Vallutaja, John I Maata, Henry III, Henry VII, Henry VIII, Mary I Verine, Elizabeth I, Charles I, O.Cromwell, Victoria I. 7) Mõisted: Hadrianuse ja Antoniuse vall, misjon, misjonär, tarastamine, pauperiseerumine, manufaktuur, puritaanid, independendid, Võitmatu Armaada, personaal- ja reaalunioon, lühike-, pikk- ja päraparlament, lordprotektor, Kuulus revolutsioon, Õiguste bill, tööstuslik pööre, tööstusrevolutsioon, industriaalühiskond, pehkinud kohad, tsartism, home rule, feenide liikumine, hiilgav isolatsionism, dominioon. 11
vahuveini, tema edevuse ja suurejoonelise õukonna võtsid eeskujuks ka paljud teised kuningakojad. 3. Kodusõda Inglismaal 1625. aastal võimule tulnud Charles I üritas valitseda Inglismaad absolutistlikult, kuid rahvale see ei meeldinud ning tekkisid vastuolud kuninga ja puritaanide vahel. 1642. aastal puhkes Inglismaal kodusõda kuninga ja parlamendi vahel, mis lõppes sellega, et kuninga väed kaotasid ning Charles I hukati. Järgmiseks tuli Inglismaad valitsema lordprotektor Oliver Cormwell, kes kuulutas Inglismaa vabariigiks, kuigi rahva seas ei olnud tema pooldajaid, sest ta kehtestas karmid seadused ning rahvas kartis teda. Peale Cromwelli ootamatut surma taastati Inglismaal mõne aasta jooksul kuningriik ja riiki asus juhtima Oranje Willem, kes kirjutas alla ka ''Õiguste deklaratsioonile''. ''Õiguste deklaratsioonis'' määrati kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid ning Inglismaast sai parlamentaalne monarhia, mis on seal püsinud tänapäevani. 4
(uusaadel, kodanlus, puritaanid, Kagu- ja Lõuna-Inglismaa). Parlamendi vägesid juhtis Oliver Cromwell ("Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv!") ja nad saavutasid ülekaalu. 1649.a. kuningas Charles I hukati, teda süüdistati türannias ja riigi reetmises. Inglismaa kuulutati vabariigiks. Vabariik ei olnud sugugi demokraatlik, seda juhtis 5 piiramatu võimuga lordprotektor Cromwell, kes asus Inglismaad ümber korraldama puritaanlike põhimõtete järele. Rahva rahulolematus uue võimuga süvenes. 1660.a. toimus restauratsioon taastati kuningavõim. 1689.aastaks kujunes Inglismaal välja parlamentaarne konstitutsiooniline/põhiseaduslik monarhia (= riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhi võimu ulatus on määratud põhiseadusega). Kuninga võim ei olnud enam piiramatu; kuningale jäi täidesaatev, parlamendile seadusandlik võim
Uusi valimisi ei korraldatud, sest need toonuksid kaasa rojalistide ja presbüterlaste koalitsiooni ning Cromwelli režiimi langemise. 1653. aastal saadeti rümbastunud „pikk parlament” laiali, korraldati ka uued parlamendivalimised, kuid valimisõigus anti vaid independentide kogudustele. Mõistagi esindas ka uus parlament üksnes Cromwelli toetavat vähemust. Cromwell ise nimetati eluaegseks lordprotektoriks (Lord Protector). Uus parlament sai tegutseda lühikest aega: 1655. aastal saatis lordprotektor ka selle esinduskogu laiali. Cromwelli positsiooni kindlustas äärmise brutaalsusega mahasurutud Iirimaa ülestõus (1649– 1652) ning Šotimaa liitmine sõjalisel teel Inglismaaga (1650–1652), kukutades võimult Charles II nime all Šotimaa kuningaks valitud hukatud Charles I poja. Rahva hulgas oli äärmuslike puritaanlike vaadetega Cromwell äärmiselt ebapopulaarne. Patuks kuulutati nii tantsimine, teatris käimine kui ka tärgeldatud krae kandmine
- Kuninga Armee sõdurid: Kavalerid - Otsustav lahing 1645: Charles I sai sotlaste sõjavang, kes anti Cromwelli kätte - Parlament puhastati 1648 - Jäänukparlamendi liikmetest koosnev kohtuorgan mõistis charles I surma ja ta hukati 1649. - Inglismaal kaotati monarhia ja maa kuulutati vabariigiks III Vabariik Inglismaal - Commonwealth - Parlamendi ülemkoda likvideeriti, pikk parlament (selle alamkoda) likvideerus 1653 - Cromwelli sõjaline diktatuur - 1653 uus põhiseadus: Cromwell lordprotektor ehk vabariigi kaitsja (1653-58), Kehtib puritaanide sõjaline diktatuur. Sisepoliitika: - Iirimaa katoliiklaste mässu mahasurumine (1649-50): Iiri/Inglise vahavaenu algus. - Sotlaste mässu likvideerimine (1650-51) - Puritaanide elunormid: Välispoliitika: - Väga edukas! - 1651 Navigatsiooniakt = kaupade vedi inglismaale ja inglismaalt lubatud vaid inglise laevadega. Sihitud Hollandi vahenduskaubanduse vastu. Tulemuseks: I Meresõda Hollandiga (1652-54) - Sõda Hispaania vastu (1654-59)
Uusi valimisi ei korraldatud, sest need toonuksid kaasa rojalistide ja presbüterlaste koalitsiooni ning Cromwelli reziimi langemise. 1653 saadeti rümbastunud ,,pikk parlament" laiali, korraldati ka uued parlamendivalimised, kuid valimisõigus anti vaid independentide kogudustele. Mõistagi esindas ka uus parlament vaid Cromwelli toetavat vähemust. Cromwell ise nimetati eluaegseks lordprotektoriks (Lord Protector). Uus parlament sai tegutseda vaid lühikest aega: 1655. aastal saatis lordprotektor ka selle esinduskogu laiali. Cromwelli positsiooni kindlustas äärmise brutaalsusega mahasurutud Iirimaa ülestõus (164952) ning Sotimaa liitmine sõjalisel teel Inglismaaga (165052), kukutades Charles II nime all Sotimaa kuningaks valitud hukatud Charles I poja võimult. Rahva hulgas oli äärmuslike puritaanlike vaadetega Cromwell äärmiselt ebapopulaarne. Patuks kuulutati nii tantsimine, teatris käimine kui ka tärgeldatud krae kandmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
