Joonis iseloomustab piiri arengumaade ja tööstusriikide vahel ning neis esinevat arengulõhet. Sinisel alal asuvad riigid on tööstusriigid ja punasel arengumaad. Põhja poolsel alal asuvad alad on Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa, Austraalia ja Jaapan. Need on rikkamad ja arenenumad piirkonnad. Lõuna poolsel alal on Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia ning need on vaesemad ja vähem arenenud alad. Termin "arengumaa" võeti kasutusele ÜRO poolt peale Teist Maailmasõda, kui endised koloniaalriigid hakkasid üles ehitama iseseisvaid riike. Arengumaade üldjoonteks võib pidada suhtelist vaesust riigis, põllumajanduse suurt primaartoodete eksporti ja osakaalu SKP-st ning sõltuvust teistest riikidest. Rahvastiku kasvu ja urbaniseerumise tendents on suur ja esineb kultuurilisi vastuolusid, kuid tehnoloogia areng madal ning tulud on sageli ebavõrdselt jaotunud. (Parts 2000:46) Üldiselt tehakse vahet majanduskasvul, majandusarengul ja ühiskonna üldisel arengul.
need on valmis omariikluseks. See mõeldi välja, sest I MS võitjariigid ei soovinud loobuda oma kolooniatest ja nende vahel tekkis terav vaidlus. · Pärast I MS vabanesid Jeemen, Afganistan, Egiptus, Iraan. Kolonialism on poliitika, mis taotleb vähe arenenud riikide allutamist oma ülemvõimule, et neid riike röövida ja eksplanteerida kasu saamiseks. Riikidel oli kolooniaid vaja rikkuse, odava tööjõu ja maavarade jaoks. Suurimad koloniaalriigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Portugal ja Holland. · 50.-60. Aastatel hakkasid paljud Aafrika riigid vabaduse eest võitlema. Esimesena vabanes 1950 Liibüa. Kolonialismivastase võitluse tippuks said 1950 lõpp ja 1960 algus kui iseseisvusid paljud troopilise Aafrika maad. 1960 on nimetatud Aafrika aastaks. Metropol ehk emamaa on riik, kellel on koloonia, mis on tema poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium ja pole tegelikult selle riigi osa.
mitmeid väiksemaid kolooniaid. 2) Vene impeerium – territoorium 21,8 miljonit ruutkilomeetrit. 19. sajandil oli vallutanud täiendavalt Soome, Bessaraabia, Poola, Kaukaasia ja Kesk-Aasia, kuid müünud Ameerika Ühendriikidele Alaska. 3) Prantsusmaa – territoorium 13 miljonit ruutkilomeetrit. Prantsusmaale kuulus enamus Lääne-Aafrikast ja osa Kesk-Aafrikast, ligi pool Indo-Hiinast ja väiksemaid kolooniaid. Teised koloniaalriigid • Oli ka teisi koloniaalriike, kelle valdused olid pisemad, nagu • Portugal (Angola ,Mosambiik, Macao, Ida-Timor jt.), • Saksamaa (Ida- ja Lääne Aaflikas ning Okeaanias), • Holland (Indoneesia ja mõned Lääne-India saared), • Belgia (Kongo), • Itaalia (Somaalia, Eritrea, Liibüa), • Türgi ( Lähis-Ida araabia maad, valdused Balkanil), • Taani (Gröönimaa ja Fääri saared, üks Lääne-India saar), • Hispaania Lääne-Sahara, Ekvatoriaal-Guinea, Ceuta ja
organisatsioon, mille eesmärk on kindlustada mitteühinenud riikide rahvuslik iseseisvus, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja julgeolek. III maailm – Koloniaalsüsteemi lagunemise tulemusena iseseisvunud riigid. (I maailm - jõukad põhjariigid, II maailm – sotsialismileer) Pärast I MS koloniaalsüsteem lagunema ei hakanud, sest sõja kaotanud riikide kolooniad jagati mandaatsüsteemi alusel suurriikide vahel ära. Kolooniaid ei tekkinud. Kõige võimsamad koloniaalriigid on Inglismaa ja Prantsusmaa. Pärast II MS on olulised muutused jõustruktuuris. Euroopa pole enam tugevaim manner, vaid on purustatud. Seepärast hakkab koloniaalsüsteem lagunema. 40ndatel iseseisvuvad Lähis-Ida maad, 1950ndatel Aasia, 1960ndatel Aafrika maad. Tekkis juurde 98 uut riiki. Maailma riikide arv kahekordistus. Inglismaa andis oma kolooniad lihtsalt vabaks. Prantsusmaa pidas koloniaalsõdu Aafrikas, Marokos, Vietnamis. ISLAMI FUNDAMENTALISM
soda, tekkis Iiri Vabariik. Saksamaa ühines 1871 ja ulatus Metzist Läänemere lõunakaldani, põhjapoolseim linn oli Klaipeda (Memel), suurim Leedu sadamalinn. Poola oli jaotatud 3 riigi vahel: Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungarile. 3s keisririik oli Austria-Ungari, mis tekkis 1867, moodustus kaksikmonarhia. Austria keiser oli ühtlasi ka Ungari kuningas, kummalgi oli oma parlament, Viinis ja Budapestis, territoorium jagunes: Austria (Tsehhi, Põhja-Itaalia). Koloniaalriigid: Prantsusmaa: kuulus enamik Põhja-Aafrikast, Kesk- ja Lääne-Aafrikast. Prantsuse Guajaanas asub ka Prantsuse Leegioni väeosa, on ka Euroopa Kosmodroom. 1994 Kumandas kahe hõimu tüli Aafrikas, 0,5 miljonit inimest hukkus. Holland: Tähtsaim on Indoneesia (maailma 4s rahvaarvult), Hollandi Guajaana (Surinam), terve hulk Kariibi mere saari. Belgia: Belgia-Kongo (Kongo DV), alguses kuulus Belgia kuningale ainuisikuliselt, XX saj algul muutus see ehk kuulus riigile.
emamaadele kolooniaid mitteomavate riikide ees) Koloniaalpoliitika eesmärgiks oli suurendada emamaa võimu ja riigi pindala. Kolooniatelt saadi odavat tööjõudu, uut maad, põllumajandussaadusi, maavarasid ja muid ressursse. 16.-18. sajandil vajati kolooniaid rohkem just ülerahvastuse leevendamiseks ja põllumjandussaaduste pärast. 19.sajandil aga juba loodusressurside jaoks, põllumajandussaaduste toomiseks ning vajalikud olid uued turud. 18. Loetle silmapaistvad koloniaalriigid koos neile kuuluvate tähtsamate asumaadega! Venemaa Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstan Inglismaa Kanada, Nigeeria, Küpros, Egiptus, Austraalia, Iraak, Rodeesia, Hongkong Saksamaa - Togo, Kamerun, Karoliini saared, Samoa, Ida-Aafrika, Uus-Guinea Prantsusmaa Alzeeria, Senegal, Kamerun 19. Iseloomusta vähemalt viiel moel 20 sajani alguseks väljakujunenud imperialismifaasi. (Too välja 5 imperialismi tunnust).
Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. 2) Kolooniate tähtsust emamaadele ( selgita, millise eelise andsid kolooniad nende emamaadele kolooniaid mitteomavate riikide ees) Kolooniatest viiakse välja kogu kohalik rikkus, kohaliku majandust ei arendatud .Silmas peetakse emamaade huve , emamaad said kogu rikkuse. Tagasihoidlikuks jäävad ka kultuur ja sotsiaalsed suhted. 18. Loetle silmapaistvad koloniaalriigid koos neile kuuluvate tähtsamate asumaadega! Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik kolooniad valdavalt Põhja-Aafrikas ja Kagu-Aasias Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. Austraalia, Uus-Meremaa, Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Hispaania- Lõuna Itaalia ja Sitsiilia Portugal-Aasia, Ida-Aafrika 19. Iseloomusta vähemalt viiel moel 20 sajani alguseks väljakujunenud imperialismifaasi.
Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev. Rahvusvaheline õigus, õiglane sõda- olukord, kus sõda on poliitiliselt põhjendatav. Koloniaalpoliitika jagame maailma ( terve maailm oli jagatud Euroopa riikide vahel, emamaad said koloniaalmaadest, tasuta toorainet, tööjõudu, oli ka sümboolne- vat kui suur me riik on). Tekitas Euroopa riikide vahel hõõrdumist, sest mõned riigid jäid koloniaalrongist maha nt. Saksamaa, kuna teda siis ei eksisteerinud kui koloniaalriigid tekkisid. Merkantilism majanduspoliitika, selge arusaamaga kõik mis on meie on meie, importida midagi ei lase, oma kodu toorainet tuleb eelistada igal juhul, kaubavahetus ainult eesmärgil ise saada kasu. Tekitas veel enam hõõrdumist euroopa riikide vahel, kuna riigid olid ebavõrdses olukorras. 1870 1914 Ebastabiilsus oli Euroopas levinud, ressursside nappus, jõudude tasakaalu muutus. Tekkis Saksamaa, Austra-Ungari ja Venemaa muutusid aina nõrgemaks, muutus jõudude tasakaal.
lõppes diktatuur, 1949 põhiseadus, Bundestagi valimised Läänetsoonides. SB välispoliitika ehk India iseseisvumine, rahvad soovisid iseseisvust, India iseseisvus valutult. 2. Prantsusmaal vahets nn IV vabariigi ajal valitsus 12 aasta jooksul 22 korda probleem jäi püsima. USAs nõiajaht kommunistidele 1954. 3. Demokraatia levik maailmas. Impeeriumi kooshoidmiseks peale sõda enam jõudu polnud. Endised koloniaalriigid leiavad, et ainult Euroopa ei vääri iseseisvumist. 4. Demokraatlik valitsemiskord ja turumajandus plus USA laen Euroopale aitas mitmel pool oma riigi majanduse kiirelt taastama. 5. . PT 27 1. Lähis-Idas oli Iisraeli probleem usa toetas Iisraeli ja NL oli Araablaste toetaja; Lõuna-Korea poolt oli USA ja Põhja-Korea poolt oli NL; Ida-Euroopa ei soovinud NL ülemvõimu ja USA toetas selle vastupanu. 2
ning posisid, aga see ei olnud eriti tõhus relv eurooplaste vastu. Scramble for Africa Koloniaalseid ambitsioone õhutasid majandusliku konkurentsi tugevnemine ja poliitilised vastuolud. Prantsusmaa tahtis nt saada mingit kompensatsiooni saada Presi-Prantsuse sõjast. Koloniaalsete ambitsioonide õhutamine, nagu Bismarck Prantsusmaaga tegi, oli mõneti katse juhtida tähelepanu kõrvale Euroopa vastuoludelt ja probleemidelt. Nende üleskutsete peale aktiveerusid aga suured vanad koloniaalriigid Hispaania ja Portugal ning ka väike Belgia. Aktiivsus algas uuesti sellest, et üks või teine Euroopa riik tegi mingeid samme. Prantsusmaa üritas nt alates 1879. aastast Lääne-Aafrikast endale alasid vallutada. Suurbritannia alisatas 1882. a Egiptuse ja Prantsusmaa kaotas enda võimalused seal. Prantsusmaale oli see väga solvav, sest varem oli Napoleon Egiptuse vallutanud ja prantslastele tundus, et see peaks igati neile kuuluma
2. panga ja tööstuskapitali kokkukasvamine ja finantskapitali ning finantsoligarhia tekkimine. 3. kapitali eksport (nt. Prantsuse raha Vene majanduses) 4. rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused, mis jagavad omavahel maailma 5. algab maailma ümberjagamine juhtivate tööstusriikide poolt. Põhjus: tootmise edasiseks laienemiseks vajasid tööstusriigid järjest uusi tooraine leiukohti, turgusid ja odavat tööjõudu. Juhtivad tööstusriigid: a) vanad koloniaalriigid (Inglismaa, Prantsusmaa) b) kiiresti arenevad tööstusriigid, kes samuti vajasid toorainebaase jms. Venemaa, kus keskmine tööstustoodangu juurdekasv oli 5,9% USA 4,2% (aitas kaasa Kodusõda) Saksamaa 4,1% (põhjuseks võit Prantsuse Preisi sõjas) Itaalia 4,1% (ühendati ühtseks kuningriigiks) Prantsusmaa 2,1% Inglismaa 2,1% USA 1894 oli tööstustoodangu maht maailma suurim. XX sajandi alguses tekkisid suured monopolide ühendused ehk trustid. Suurimad monopolid olid:
(Newfoundland?) · Hispaanlane Juan P. de léon on I eurooplane, kes randub tänapäeva USA-s: Florida 1513 · Mehhiko langeb 1519-20, mille järel hispaanlased suunduvad edasi põhja ja lõuna poole (inkade purustamine 1533) · 1528 I hispaanlaste korralik ekspeditsioon PA-sse (Foridasse) · 1540 Francisco V. de Coronado uurimisreis PA Kolonisaatorid ja kolooniad 1565-1763 · Aktiivsed on ajastu suurriigid-koloniaalriigid I Hispaanlased: · 1565 rajavad I eurooplasete püsiasunduse PA-sse: St.Augustine Floridas · Peamine huvi koondub lõuna poole, kuna PA-st ei leita kulda! · Oluline ristiusu levitamine: misjonärid ja sõdurid · 1609 New Mexico (Santa Fe) · Hispaania proovib 17.-18. saj. kanda kinnitada tänapäeva Florida, Texase, New Mexico, Arizona, California aladel: Hispaania mõjuala · Misjonäride tugipunktid (jaamad koos kindlustustega) Californias (nt
n. G-3.st). Prantsusmaa geopoliitika põhineb juhtiva rolli saavutamisele Lääne-Euroopa- ja EL ruumis, ning prantsuskeelses maaulmas. Presudent Charles de Gaulle oli Atlandismi ja USA hegemoonia vastane. Saksamaa (ehk üks n.n. G-3.st). Saksamaa geopoliitika tugineb Karl Haushoferi ühtse saksa riikide eluruumi doktriinile, mis pidi suurendama saksa rahvuse kasvuruumi. Põhineb kontinentaalteooriale. Peale Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa kuukuvad Euroopa Liitu ka teised endised koloniaalriigid Itaalia, Hispaania, Portugal, Belgia, Holland ning kunagist suurvõimu omavad Rootsi ja Poola, kellele on jäänud mälestus suurvõimust, ning mis vahetevahel uuesti kerkib. Nii üritab Rootsi domineerida Euroopas Liidu ses Põhjamaades, Poola aga Ida – Parterluses Valgebenes ja Ukrainas. Hiina geopoliitika alused kujunesid juba enne esimest aasstatuhandet ning selle aluseks on kunagine tsingishiid imeerium, millega Hiina moodustas tookord ühise riigi.
prantslaste, inglaste, portugallased ja väiksel määral ka belgialased. Lisaks toimus ka alade hõivamine Vaikses ookeanis Jaapani ja USA poolt. * Impeerimide tekkimises olid ka kriisid: -) 1776. aastal toimus Ameerika Ühendriikide iseseisvumine ning oma aladest jäid ilma inglased. -) 1810.-1826. aastatel toimus Ladina-Ameerika iseseisvumine ning oma aladest jäid ilma hispaanlased ning portugaallased. * Erinevad koloniaalriigid valitsesid kolooniaid erinevalt: -) Otsene valitsemine valitsemine toimus emamaalt/metropolist päris ametnike abil (puudus kohalik vahelüli). -) Kaudne valitsemine ametnikeks on palgatud kohalikest pärismaalastest võimukandjad Inglismaa eelistas seda varianti, kuid seda ei tehtud nn valgetes kolooniates nagu Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ning Lõuna-Aafrika. * Too välja otsese ja kaudse valitsemise plussid ja miinused emamaale ehk metropolile. (2)
Vasemetallurgia: Vasemaagi leiukohad on võrdlemisi haruldased ja sellepärast algas vasemetallurgia hajumine varakult ja on olnud ulatuslik. Kõrgeltarenenud maade osaks on jäänud peamiselt väärindamine (vasepuhastus) ja viimistlemine. Maagikaevandus, rikastamine ja toorvase sulatuski on üle kolinud arengumaadesse. Euroopa vasemaagileiukohad on ammendunud. Kuid Euroopa on endiselt suur vase väärindaja ja viimistleja. Sellega tegelevad peamiselt endised koloniaalriigid ja Saksamaa. Toorvaks veetakse sisse endistest kolooniatest (Suurbritannia Zambiast, Belgia Zairist, Venemaa Kasahstanist jne.). Metallurgia paikneb sellepärast sadamates, ainult Venemaal Uuralis, kunagises maagipiirkonnas Kasahstani lähistel. Põhja-Ameerika kirdeosa vasemetallurgiaga on samad lood, ainult et toorvaske veetakse Ladina-Ameerika kõrval sisse ka USA ja Kanada ääremaadelt läänes, mis XIX sajandil olid ju ka kolooniad. Jaapanil on veel
1. Juutide väljasaatmine 2. Moriskide (ristitud Maurid), kes on käsitöölised ja talumehed) 3. Maailmakaubanduse keskus nihkub vahemerelt atlandile, lõunast põhjapoole. Kasulik Hollandile ja Inglismaale, mitte Hispaaniale. 4. Inflatsioon algab ja väärismetallide sissevedu kahaneb 16.saj. lõpul. 5. Majanduse karm maksustamine (Felipe II) - Hispaania majandus sattub kriisi 17.saj.: Majanduslik allakäik! - Hispaania kaotab 17.saj. Euroopa juhtiva suurriigi staatuse: Uued mere- ja koloniaalriigid Holland ja Inglismaa. Mandri-Euroopa juhtivaks riigiks saab 17.sak. Prantsusmaa (Püreneede rahu 1659) Hispaanias ei ole reformatsiooni: tulemuseks vaimne piiratus ja mentaalne allakäik 17.saj. Hispaania on 17.saj. Euroopas taandarenev, degenereeruv suurriik! Hispaania pärilussõda (1701-1713/14) - I uusaja ,,Maailmasõda" - Hispaania viimane Habsburg monarh Carlos II (1661-1700) on geneetilise degeneratsiooni toode (nõdrameelne,keerulised tervisehäired ja kohutav välimus)
Prantsusmaa asemel. Bismarcki välispoliitiline elutöö (Prantsusmaa isoleerimine) oli hävitatud. ,,Imperialismi ajastu" 1875-1914 Euroopa suurriigid jagavad omavahel ülejäänud maailma. Maadejagamine toimub eelkõige Aafrikas, Aasias, ja Vaikse Ookeani saartel. Saksamaa Vilhelm II ,,uus kurss": üldine agressiivsus ja Saksamaa koloniaalpoliitika algamine. Kuskil 1880'te II poolel see algas, aga Vilhelm II perioodil see hoogustus. Esialgu olid juhtivad koloniaalriigid Suurbritannia, Prantsusmaa (18saj, taaskäivitub 1830'tel Aafrika, Indo Hiina ja Kaug-Ida) ja Venemaa, hiljem (1880'tel) Saksamaa ja Itaalia. Tulemuseks on omavahelised konfliktid , Prantsusmaaga Aafrikas, Venemaaga Aasia piirkonnas. Veelgi keerulisemaks teeb olukorra 1890'tel Rahvusvahelise poliitika globaliseerumine, nüüd ilmuvad areenile USA ja Jaapan. Imperialismi põhjused: 1) Natsionalistlik vabadusideoloogia mandus marurahvusluseks. 2) Sotsiaaldarvinism
ja kultuuriinstitutsioone oma kontrolli vahendajatena, kuid samuti viib sisse ka emamaa modernseid vorme, mis ajapikku asendavad traditsioonilised vormid. (Mida kuradit see tähendab? Kes aru saab, saab Ruusilt pudeli konjakit) (Suurbritannia kolooniad, USA-Ladina Ameerikas) Neokolonialism. 45 46 25 aasta jooksul pelale 2. Maailmasõda, said paljud koloniaalriigid iseseisvuse, kuid jäid ikkagi peaaegu sama tugevalt (eriti majanduslikult) sõltuma emamaast. Emamaad jäid peaaegu nähtamatult domineerima läbi välisabi, laenude, tehnoloogilise abi, sõjalise toetuse ja maj. sekkumise. Mõned üliriigid saavad tohutusuurt kasumit, ekspluateerides vähemarenenud riike, näit pannes nad tootma endale vajalikku toorainet. Transnatsionalism Rahvusriikide asemel omandavad maailmamajanduses üha enam tähtsust rahvusvahelised
annaabi.ee 
