Tallinna 21. Kool Joseph II (13.03.1741 20.02.1790) Koostaja: Martin Laid Õpetaja: Ingrid Paggi Sissejuhatus Varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandit, iseloomustavad suured maadeavastused, reformatsioon ja usuvaenused, kiriku mõju jätkuv langus ühiskonnas ning uue maailmapildi areng ja süvenemine inimestesse, millele andis omapoolse panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideoloogia. Mitmed suured valitsejad, kes olid valgustatud, nagu näiteks Friedrich II, Maria Theresia ning Joseph II, viisid läbi palju suuri reforme, mis olid saanud tõuke valgustusideedest. Tänu tolle aja valgustajatele ja valgustatud valitsejatele avanes tee väärtustele, mida me peame oluliseks tänapäevalgi. Kasvas rahva...
Euroopa varauusaja algul 12. klass Ajaloo riigieksam Varauusaeg · ajajärk XVI-XVIII sajandini, mida iseloomustab: Euroopakesksus Õhtu- ja hommikumaa eristamine Põhja- ja Lõuna-Euroopa eristamine Ühiskonnas toimunud muutused: · uued leiutised: taskukell, kompass, trükikunst (1440) · rahamajandus ja pangad · uus ellusuhtumine (humanism, renessanss) · maadeavastused · reformatsioon · absolutism Euroopa aastal 1500 Euroopa aastal 1600 Lääne-Euroopa · Rahvusriikide tekkimine (Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa) · Kuningavõimu tugevnemine (arvukad ametnikud) · Lääniisandad kaotanud sõltumatuse (sageli koondusid kuninga õukonda) Inglismaa: · Pärast Rooside sõda (1455-1485) sai troonile Henry VII Tudor (1455-1509) (dünastia 118 aastat) · Soosis teenistusaadlikke · Tähekoda vandenõude järelevalve · Parlament käis üha vähem koos · Henry VIII (...
Ajalugu 188-245 lk 1. Euroopa valitsejad hakkasid eelistama vasallidest koosnevale sõjaväele palgaväge. Vasallide kokkukogumine nõudis palju aega ja nad polnud ustavad. Paljud vasallid tahtsid sõjaväekohustuse asendada rahalise maksuga. Euroopas oli küllalt vaeseid rüütleid, kes olid valmis palgasõduritena teenistusse astuma. Feodaalsuhted kaotasid senise tähtsuse. *Kuninga võim tugevnes mitmel maal ja kohalik vaimulikkond hakkas üha enam tunnistama valitseja autoriteeti ka kirikuasjades. Paavstid resideerisid pikalt Roomast eemal Lõuna-Prantsusmaal Avignonis, paavstide elulaad muutus enneolematult luksuslikuks. 2. Jan Hus oli tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor, kes kritiseeris kirikut. Oli vastu paavsti ilmalikule võimule ja arvas, et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikule valitsejale ja kogu võimutäius kuningale kui Jumala teenrile. Jumalateenistus...
Nad ei tohtind kristlastega lõppliku rahu sõlmida vaid vaherahu. Osmanite riigiga liidetud aladel elas palju kristlasi kellelt küsiti makse et saaksid jääda oma usu juurde Kristlased ei tohtind elada islami pühakodade mošeede läheduses Sõjad Ruroopas Osmanite sõjaline edu sundis Euroopas riike koostööle Türgi sõdade eesotsas seisid Veneetsia, sest sealsed kaupmehed konkureerisid türklastega vahemerel 17. sajand teisel poolel hakkasid Habsburgid plaanima ungari tagasivallutamist Pärast 20-aastase vaherahu lõppu asusid türkalased uuele pealetungile
Kolmikliit:A-U, Inglismaa. Eesmärk:ülemvõimukehtestamine.Antant:Prantsus,Inglis,Venemaa E:taheti Saksamaa mõjuvõimu vähendada.1MSpõhj:Saksa ja Prantsus tüli, natsionalism, puudus organisatsioon, mis suudaks rahvusvahelisi suhteid parandada.11nov1918 kirj alla Compiegne'i vaherahule. Sõjatulemused: *lagunesid impeeriumid: Saksam, A-U, Osmanid, Venemaa. *tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austr ja Ung. *kukutati dünastiad: Hohenzollernid,Habsburgid,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide delegatsioonid
Austria keisririik Habsburgid · Varauusajal Saksa keisririik kuulus Habsburgidele · Karl V-st (1519-1556) sai alguse Habsburgide dünastia Hispaania ja Austria haru · Keiser Karl VI ei olnud meessoost järeltulijat · 1713 kuulutati välja pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust naisliinis · 1740 valitsema Karl VI tütar Maria Theresia Maria Theresia · Eluaastad 13.05.1717- 29.11.1780 · Valitsemisaeg 1740-1780 · Slaidid (video) Maria Theresia · Hea haridus võõrkeeltes, ajaloos, geograafias,muusikas · Kõlbluse eeskuju, vastandudes Prantsuse õukonnale · Rajas Kasinuskomissariaadi, mille ametnikud vangistasid prostituute Marie Antoinette · Maria Theresial 16 last · Kümnes laps Marie Antoinette sai Prantsuse kuninga Louis XVI naiseks(pildil Marie Antoinette) Schönbrunni loss · M Theresia laskis ehitada Viini lähedale oma Versailles' par...
Pindala on 83 858 km2. Riigikeel on saksa keel. Austria riigikaart Austria lipp 2 Austria ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, baiovaaride ja Frangi riigi võimu all. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia. Habsburgid jõudsid kõige kaalukamate saksa feodaalperekondade sekka 14. sajandi esimesel poolel ning järgnevatel sajanditel said Euroopa ühe tugevaima maa valitsejateks. See edukäik oli tingitud peamiselt kaugelenägelikust dünastilisest poliitikast ja tulusatest abieludest. Strateegilised abielupartiid andsid nende võimusesse maad kaugel väljaspool kodust Austriat ja Steiermarki, nagu Tirool, Flandria, Madalmaad, Tsehhimaa, Ungari ning Hispaania kroonimaad nii Euroopas kui ka Lõuna-Ameerikas
Viini Kongressi põhimõtted: · · Legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõte è taastati Euroopas enne 1789 valitsenud dünastiate võim Erandid: ei taastatud Sakas-Rooma Keisririiki Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimu Konkr. ümberkorraldused: võimule said Bourboni, Habsburgid jt. · · Julgeoleku põhimõte è Pra ümber moodustati puhverriikide (vaheriik kahe suurriigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Pra ja teiste suurriikide vahel Erandid: Sveits kuulutati igati neutraalseks Konkr. ümberkorraldused: Belgia+Holland=Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga. · · Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks, tugevamaks.
erakondade loomine, Hambachi peol nõutakse esiplaanil võitlus rahvusriiki rahvahariduse edendamise eest Rahvusriigi loomine Saksamaa ühendamine 1871 2. Saksamaa ühendamine a) Saksamaa ühendamise 2 teed: ülaltpoolt dünastilisel altpoolt teel mõne suurema Saksa revolutsioonilisel teel: riigi võimu alla: kas Austria Habsburgid = kukutada kõigi Saksa Suur-Saksamaa riikide valitsejad ja luua või Preisi Hohenzollernid ühtne rahvusriik, = Väike-Saksamaa (ilma eelistatavalt vabariik Austriata) b) Preisimaa eelised: Preisi algatusel loodi 1834 Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 Saksa riiki (va Austria) Preisimaa tugevnev majandus murdis Austria poliitilise ülemvõimu Saksamaa
Loode-Saksamaa ja osa Itaaliast. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Teistest riikidest sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Taani. Napoleoni vallutatud aladel kehtis legitiimsuse põhimõte, mille alusel sooviti kõigi Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Nõnda taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis. Habsburgid said tagasi oma valdused Itaalias. Taastati ka paavsti ilmalik võim Rooma aladel. Napoleon oli olnud võimul sada päeva, kui ta loobus uuesti troonist. Ta saadeti kaugel Atlandi Ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu asustamata Püha Helena saarele. 1821. aastal suri Napoleon sellel saarel. 1840. aastal toodi ta surnukeha Pariisi, kus see pandi Pariisi I nvaliidide kirikusse sarkofaagi. Napoleonit ja tema vägesid saatis edu Majandussõjas Inglismaa
Maria Theresia (13ma. i 1717 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid). Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria
a. piiridesse. Tal tuli viie aasta jooksul maksta 700 miljonit franki kontributsiooni. Inglismaa tõusis maailma riikide seas jagamatule juhtpositsioonile nii tööstuses kui koloniaalvõimsuses. · Holland ja Belgia liideti ühtseks Madalmaade Kuningriigiks. · ?veitsist sai neutraalne iseseisev riik. · Venemaa sai suurema osa Poolast, talle jäid Soome ja Bessaraabia. · Kinnitati Itaalia killustatus. Väikeste Itaalia hertsogiriikide troonile tõsteti Habsburgid. Roomas restaureeriti paavsti ilmalik võim. · Austria sai Itaalia kirdeosa kõige rikkamad maa-alad. · Saksa riikidest ja mõnedest Austria valdustest moodustati Saksa Liit, kuhu kuulusid 34 kuningriiki ja 4 vabalinna. Metternich saavutas selle, et Liidu kõige mõjukamaks liikmeks sai Austria. Viini kongress ei kaotanud Saksa läänealadel prantsuse kodanlikku korda ega Napoleoni koodeksit. Norra liideti uniooni alusel Rootsiga.
See sõda kasvas üleeuroopaliseks - Rootsi sõda kui Rootsi sõtta astus, kaldus võit protestantide poolele.Neil tugev armee. - Rootsi ja Prantsuse sõda Habsburgide vastu. Sõda oli muutunud puhtakujuliselt valitsevate dünastiate vaheliseks poliitiliseks sõjaks. 30-aastase sõja tagajärjed : Tohutud ainelised kahjudSaksa aladel Saksamaa jagati 300ks iseseisvaks vürstiriigiks, 200 aastat läks, et sellest saaks ühtne rahvusriik jälle. Habsburgid olid kaotajapool. Uueks suurriigiks sai Rootsi. Esimene rahvusvaheline rahukongress Euroopas Vestfaali rahu. Keskseks sai suveräänsuse põhimõte, mis tähendas mittevahelesegamist teise riigi siseasjadesse. Jõudude tasakaalu printsiip- ükski mandri-Euroopa riik ei tohtinud saavutada teise suhtes ülekaalu
Vaatamata sellele, et prantsusmaa oli katoliiklik, tegutses kardinal Richelieu Habsburgide vastu edukalt nii Lõuna- Saksamaal kui ka Hispaanias. Sõda oli muutunud puhtakujuliselt valitsevate dünastiate vaheliseks poliitiliseks võitluseks. Tagajärjed · Sõja ainelised kahjud. Saksamaa rahvaarv langes 21 miljonilt 13-le. 16. sajandil alanud majanduslikule tõusule oli tehtud lõpp ja Saksamaa areng peatus lihikaudu sajandiks · Habsburgid ei üritanud enam teha Saksamaast rahvusriiki; maa jagati rohkem kui 300 iseseisvaks vürstiriigiks; keisri võim vürstide üle oli vaid nimeline. Vürstiriigid said hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. Kulus üle 200 aasta, enne kui Saksamaast sai rahvusriik. · Rootsi tõus uueks suurvõimuks. Rootsist sai Saksamaa põhjarannikult
nüüd soovis ta nõrgestada Habsburge. Paljud sõdivad riigid vahetasid poolt ning konflikt muutus aina keerulisemaks. Prantsusmaa ja Rootsi väed ei toonud kumbakile erilist edu. Sõda venis järjest pikemaks. Kui prantslased ja rootslased olid valmis Baierit ära võtma ning ähvardasid Austriat, palus Habsburgide keiser rahu. Rahu sõlmimise järel olid Madalmaad ja Sveits saavutanud iseseisvuse, Holland, Prantsusmaa ja Rootsi tugevnesid. Habsburgid kaotasid oma võimu ning Püha Rooma riik nõrgenes. Saksamaa killunes umbes 300 väikeseks vürstiriigiks, ent sealsed alad, mis olid protestantlikud või katoliiklikud, jäid ka protestantlikeks ja katoliiklikeks. Suurenes vaid vürsti võim. 1648. aasta sügisel kinnitati rahuleping. Seda rahu oodati tükk aega ja huviga Vaherahu sõlmimine toimus Vestfaali linnas. Sellepärast nimetataksegi seda vaherahu Vestfaali rahuks. See sai ka esimeseks nüüdisaegseks Euroopa rahulepinguks.
piirati sõjaväge, sõjameeste arv võis olla vaid 100 000 meest, sõjaväekohustus keelati üldse ära ning kindralistaap saadeti laiali. Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge, allveelaevu, ning kolooniad jagati ümber. Ülejäänud Euroopas aga tekkisid uued riigid, nagu näiteks Eesti, Läti, Leedu, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austria ning Ungari. Samuti lagunesid Esimese Maailmasõja tulemusena impeeriumid: Saksamaa, Austria- Ungari, Osmanid, Venemaa. Kukutati dünastiaid: Hohenzollerid, Habsburgid, Osmanid ning Romanovid. Vaatamata sellele, et rindejoon liikus väga vähe ning inimkaotused olid suhtelised samad Saksamaaga võrreldes võitis sõja Antant, kuhu kuulus ka Prantsusmaa. Versailles' rahuleping kaitses väga suuresti ka Inglismaad ning tema huve. Suurel määral oli Läänerindel sõdijateks prantslased. Inglasi, ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks nimetada pigem abistajateks. Prantsusmaa oli peamine nõuete
Välja kasvanud humanismist(nn uus humanism). *inimmõistuse väärtustamine ja alus *loodusseaduste austamine Filosoofid Descartes, Voltaire, Rousseau, Diderot', Leibniz, von Herder, Montesquieu, Locke. 7.Valgustatud absolutismi mõiste (konsp.) 1)valitseja võim rahvalt 2)reformid ja seaduste parandused 3)valitseja kirjanikelt mõjutusi 8.Euroopa tähtsamad dünastiad Venemaal Romanovid Inglismaal Tudorid, Stuartid Saksamaal Habsburgid Prantsusmaal - Bourbonid 9.Peeter I, Katariina II, Friedrich II, Maria Theresia (lk 55, 61, 72, 74-76) Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Katariina II oli Anhalt-Zerbsti printsess ning Venemaa keisrinna, kelle soontes polnud tilkagi vene verd. Ta oli valgustatud monarh
teistsugune, eriline just oma mägisuse tõttu maa. Austria riigikaart ja lipp. [2. ] Austria ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, baiovaaride ja Frangi riigi võimu all. Iseseivaks sai Austria Babenbergide 3 dünastia valitsejate all 10. sajandil. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia. Habsburgid jõudsid kõige kaalukamate saksa feodaalperekondade sekka 14. sajandi esimesel poolel ning järgnevatel sajanditel said Euroopa ühe tugevaima maa valitsejateks. See edukäik oli tingitud peamiselt kaugelenägelikust dünastilisest poliitikast ja tulusatest abieludest. Strateegilised abielupartiid andsid nende võimusesse maad kaugel väljaspool kodust Austriat ja Steiermarki, nagu Tirool, Flandria, Madalmaad, Tsehhimaa, Ungari ning Hispaania kroonimaad nii Euroopas kui ka Lõuna-Ameerikas
Maakaitsevägi moodustati 1611-1612 aastal Holland aga tugevnesid. Mõned riigid said maad Esimesed Romanovid Vene troonil olid: juurde, teised aga kaotasid seda. Üks Saksa vürstiriik, 1613- 1645 Mihhail Romanov Brandenburgi Preisimaa, tugevnes ning muutus aja 1645-1676 Aleksei Mihhailovits jooksul üha tähtsamaks. Habsburgid kaotasid oma 16761682 Fjodor Aleksejevits võimu ning Püha Rooma riik nõrgenes. Saksamaa Riik ja ühiskond: killunes umbes 300 väikeseks vürstiriigiks. Paljud 17. sajandil kindlustus Venemaal absolutism. Tsaar Euroopa valitsused muutusid ilmalikuks see Aleksei Mihhailovits pidas järjest vähem nõu Bojaaride tähendab, et enam ei surutud alamatele oma
enam-vähem väljakujunenud, lükkus sajandi võrra edasi. Selle põhjuseks on ühelt poolt Habsburgide (Habsburgide) dünastia tugevnemine, mis võimaldas neil domineerida peaegu kogu Euroopas ning pretendeerida universaalse Üle-Euroopalise monarhia loomisele, mis oleks ülejäänud riigid muutnud oma satelliitideks; teiselt poolt aga seni ühtse kristliku Euroopa jagunemine vaenutsevateks usukogukondadeks reformatsiooni tagajärjel. Seejuures on kaks nimetatud protsessi omavahel seotud, sest Habsburgid toetasid vastureformatsiooni (so katoliku kirikut ja lääne-kristluse ühtsuse taastamist). 1. Habsburgide dünastiline hegemoonia Dünastia vägevusele pani aluse Rudolf Habsburg, kes esimese Habsburgina sai Rudolf I nime all 13 sajandi viimasel veerandil Saksa-Rooma kesiriks. Oma algupärastele valdustele Elsassis (Alsace’is) ja Shveitsis liitis ta Austria ja veel üht-teist. Rudolfi surma järel valiti keisritroonile erinevate dünastiate esindajaid, kõige sagedamini siiski
Lyon sai tööstuskeskuseks, luksuskaupade ja siidi tootmine. Vähendati makse. 1610 vaatamata tema kuulsusele, ei uskunud mõned, et ta oli katoliiklane ja ta tapeti fanaatiliste katoliiklaste poolt. Henry IV le tehti 20 atentaati. Peale teda sai võimul Maria di Medici, võimu kujundas Richelieu kes tugevdas kuningavõimu ja tühistas Nantesi edikti. Peale teda sai võimule täiskasvanuks saanud Henry IV poeg Louix XIII. Madalmaad Valitsejateks olid Habsburgid, kes laiendasid oma alasid abielude teel. Karl V oli Habsburigist Saksa.Rooma keiser. Ta loobus troonist ja jagas oma valdused kaheks. Hispaanias sai troonile Philipp II, kes hakkab ka Madalmaid valitsema, ülejäänud läksid Karli vennale. Philipp pani aluse Hispaania pealinnale Madridile, ise ta seal ei viibinud, ta viibis sealt eemal ühes lossis. Madalamaades olid linnad hästi arenenud, tihe asustus. Levis kalvinism. Hispaanlased surusid kõik reformatsiooni ilmingud maha.
toetas anglikaani kirikut; paljastas püssirohuvandenõu Charlse I- james I poeg; üritas kehtestada makse parlamenti eirates; saatis parlamendi laiali; ei suutnud kehtestada absolutistlikku valitsemisviisi; Guy Fawkes- katoliiklik fanaatik; paigaldas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga ühku lasta; Cromwell- juhtis ratsaväge- äärmupuritaanlike vaadetega raudkülgseid; independentide juht, hõivas oma vägedega londoni ja korraldas parlamendis puhastuse, Habsburgid- hispaania ja austria haru Maria Theresia- tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ja valitsemise monerniseerimiseks; katoliiklane, rõhutas kõlblust ja kobelisust; Joseph II- Maria Theresia poeg; kandis Saksa keisri tiitlit; deklareeris kõigi inimeste vabaduse ja võrdsuse; kehtestas usu- ja südametunnistusevabaduse; inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja; protestandid said
Ka välispoliitiliselt toetas vastureformatsiooni 1588 Inglusmaa vallutamise plaan oma võitmatu armaadaga. Toetati ka katoliiklasi hugenottide sõjas Prantsusmaal, üritas madalmaades ülestõusu maha suruda. Pärast F II surma algab Hispaania allakäik, aadlikud hoiavad eemale majandustegevusest ja lahkuvad Hispaaniast, maalt sunniti lahkuma ka ristiusulised moriskid. 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed. Madalmaad: pigem vabadussõda, sest Habsburgid nõudsid kiirelt arenevalt maalt kõrgeid makse ja kehtestas kauplemist takistavaid keelde. Kuna madalmaades levis kalvinism võtab tulevane ülestõus ka ususõja mõõtme. Ülestõusu saadeti maha suruma hertsog Alba, hukati 8000 inimest nende hulgas Oli ka palju katoliiklasi, 60 000 põgenes mujale euroopasse. Ülestõus aga jätkus ja 1576 kuulutas holland end sõltumatuks Inglismaa: Mary Tudor püüab katoliiklust taastada, protestante kiusatakse taga ja hukatakse.
Aadlike positsioon ühiskonnas suurenes ja nad kasutasid reformatsiooni oma võimu kehtestamise eesmärgil ära Keisrivõim nõrgenes, sest rahvas pooldas luteri usku, aga keiser oli sellele vastu. 3.4 Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda Viimane ulatuslik ususõda Aastal 1618 viskasid Tšehhi aadlikud kaks Saksa keisri nõunikku aknast välja ja Habsburgid liitsid Tšehhi uuesti oma valdustega ja panid kehtima katoliku usu. See vihastaski Prantsusmaad, Taanit ja Rootsit. Vastasleerid: Katoliiklikud Saksa vürstid Saksa protestantlikud vürstid Katoliiklik Habsburgide Prantsusmaa Hispaania ja Austria Taani Paavst Rootsi Poola-Leedu Inglismaa
Asteegid- Mehhikos paiknenud kõrge kultuuriga rahavas Indiaanlane- Ameerika põliselanik Eldorado- enneolematult rikas kullamaa, mida usuti paiknevat kusagil Lõuna-Ameerikas 2. Kes olid ja mille poolest on kuulsad: Johann Gutenberg- sakslane, kes leiutas 1440. aastal esmakordselt Euroopas trükikunsti Erasmus Rotterdamist- kõige kuulsam saksa humanist, kelle peateos on „Narruse kiitus“, milles ta naeruvääristab nii vaimulike kui ka ilmalike isandate ahnust ja rumalust Habsburgid- aadlisuguvõsa, kellele kuulusid tohutud valdused: Austria, Madalmaad, Hispaania ja ka Hispaania asumaad Ameerikas Osman I- võimas valitseja, kes rajas XIII saj uue tugeva türklaste riigi ja tema järgi hakati riigi elanikke nimetma türklasteks-osmaniteks Hernan Cortes- Hispaania aadlik, maadeavastaja ja vallutaja, kes alistas asteekide impeeriumi Francisco Pizarro- konkistadoor, kes alustas 1532. aastal sõjakäiku inkade vastu ning hiljem allutas kogu Peruu hispaanlaste võimu alla
Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda.Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da) (05.06.2015) 1.7. Vabadussõda
Liberalism ja rahvuslik liikumine Euroopas 1.Poliitiline võim Euroopa riikides pärast Viini kongressi. Euroopa poliitiline kaart. a. Legitiimsuse põhimõte oli taastada kõigi Prantsuse revulutsiooni eelsete dünastiate võim. Viidi läbi restauratsioon ehk Bourbonid tulid tagasi Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Napoli kuningriiki ja Habsburgid said tagasi valdused Itaalias. b. Territooriumite ümberjagamise eesmärk oli tagada suurriikide omavaheline tasakaal ja võrdsus. Suurriigid said uusi alasid. Alasid jagades ei arvestatud kultuurilisete erinevustega. Ümber jagamine: Eesti- ja Liivimma Rootsi koosseisus (1648) hiljem Venemaa koosseisus (1815); Osmanite riik (1648) jaguneb Austria kesririigiks ja Osmanite impeeriumiks (1815); Inglise kuningriigist (1648) saab Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik. c. Poliitiline kaart:
· Suhtus eitavalt vägivalda Napoleoni sõjade aeg · Napoléon Bonaparte'i juhtimisel peetud sõjad tõid kaasa muutusi Saksa riikide süsteemis · 1803.aastal likvideeriti piiskopkonnad ja väikesed ilmalikud riigid · Nende arvel suurenesid Baieri, Baden ja Württemberg · 1806 - moodustati nende baasil Reini liit, kuhu kuulus 16 Saksamaa riiki. Saksa-rooma riigi kadumine · Uue ühenduse tekkimisega kaotas tähtsuse Saksa-Rooma keisririik. · 1804. aastal olid Habsburgid võtnud kasutusele Austria keisri tiitli · 1806. aastal lakkas olemast Saksa- Rooma riik Suured reformid Preisis · 1806. aastal said lüüa Napoleoni keisririigi vastu peetud sõjas · 1807. aastal kaotati pärisorjus · Linnaseadus(1808) muutis magistraadid linnakodalike poolt valivavaks · 1810. aastal rajati Berliini ülikool. · 1811 kaotati tsunftisundus. Üliõpilasliikumine · Pärast Viini kongressi (1815) Saksamaa killustus püsis
· 1810.a asutati Berliini Ülikool · Sajandi alguses rajati u. 150 liikmeline Turni selts 1) U. 12000 turnijat>keelati ära> sajandi keskel asutati meestelauluseltsid (1848.a kuulus sinna u. 100 000 meest) · 1845.a toimus esimene saksa laulupidu> baltisakslaste kaudu mõjud · 1807.a kaotati Ida-Saksamaal pärisorjus>kapitalismi-ja tööstusareng · Saksamaa ühendamiseks oli 2 võimalust: 1) Dünastilisel teel nt: Habsburgid 2) Revolutsiooni teel · 1848.a Saksamaal revolutsioon>koguneb ülesaksamaaline parlament> Saksa riigid tegevust ei tunnustanud · 1850.-datel tööstuse kiire areng> tekstiilitööstus, raudtee-ehitus ja Ruhri orus söe-, maardla- ja rauatööstus>lihtrahva tööstuse tõus · 1861.a Wilhem I (Preisi kuningas)>1862.a sai tema peaministriks Otto L. Von Bismarck, kes valitses ilma parlamendi toeta · Preisi välispoliitika muutus agressiivseks:
22 tapmiskatset +1 mõrv. 1593 hakkas katoliiklaseks. Hugenottide jaoks reetur, paljud katoliiklased ei usaldanud. Louis XIII (1610-1643) Muusikasõber ja tubli aednik. Haige, tuberkuloos, maksapõletik jne. Regent oli Maria di Medici. 1614 generaalstaatide kogunemine (aadlikud, vaimulikud, kolmas seisus). Püsivat parlamenti ei tekkinud. Maria di medici Louis XIII regent. Tema ajal olnud probleemid: aadel vs monarhia, aadel vs kodanlus, katoliiklased vs hugenotid, Prantsusmaa vs Habsburgid. Louis XIV (1643-1715) Sai kuningaks 4aastasena. Regendiks ema Austria Anna, tegelikult valitses Mazarin. 1661 hakkas ise valitsema. ,,Riik see olen mina" Ei meeldinud Pariisis, lasi ehitada Versailles'sse uue lossi. Kolis 1682 õukonnaga sinna. Teatrietendused, ballid. Õukonnas elati muretule ja lõbusalt. Colbert pidi kassat täitma. Aktiivne kaubandusbilanss raha saamiseks, ei too sisse, teeme ise. Manufaktuurid, priviligeeritud kaubanduskompaniid.
Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas.Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Keemiarelv (ka kemorelv) on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele
(1815 1853 peaaegu 40 aastat rahu) Eesmärgid: taastada Euroopas rahu ja taastada vana kord ehk absolutism. Domineerivad riigid: Austria Metternich, Preisimaa Hardenberg, Venemaa Aleksander I, Suurbritannia Castelreagh Prantsusmaa Talleyrand. Põhimõtted: I legitiimsus seaduslikkus, tuli taastada endised dünastiad (Bourbonid Pr, Hisp, It; Habsburgid? Saksa Liit; Bernadotle Rootsi). II julgeolek puhverriikide süsteem III tasakaal suurriikide territoriaalsed nõudmised tagati, et poleks vaja kolooniate pärast sõdida. Rahvusvaheline olukord pärast Napoleoni sõdade ajajärku Viini kongress (1815-1853): Viini süsteemi põhimõtted Euroopa jagamine (territooriumid) Rahvusvaheline koostöö 1
üksmeele ja restauratsiooni, st vana korra taastamise, ning revolutsiooniliste vaadete leviku tõkestamise. d) Millised olid olulisemad tulemused? Vana korda taastati nii palju kui võimalik (restauratsioon). Näiteks anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim (valdused), mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Nii taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis, Habsburgid said tagasi oma valdused Itaalias. Kongressil pandi ühtlasi paika Šveitsi tänapäevani kehtivad piirid ja kuulutati ta igavesti neutraalseks riigiks (st erinevad riigid said seal alati rahulikult asju läbi rääkimas käia). Veel muudeti/täiendati Vestfaali süsteemi (Napoleon tõestas, et see ei toimi, kuna ta suutis üksinda edukalt kogu Euroopa vastu võidelda) ja 1815 rajati uus rahvusvaheliste suhete süsteem - Viini süsteem. Selle põhimõtted olid: 1
kukutatud valitsejad, näiteks a)Prantsusmaal toimus II Bourbonide restauratsioon, Louis XVIII tuli troonile b)Hispaanias taastati Bourbonide võim c)Itaalias taastati Habsburgid Tasakaalu põhimõte Selleks jagati valduseid ümber, näiteks a)Venemaa sai Soome, Poola, Bessaraabia b)Austria sai Põhja-Itaalia ja Galiitsia c)Rootsi sai Norra
seaduslikkuse põhimõte è taastati konsul.18. maist 1804 kuni aprillini Euroopas enne 1789 valitsenud 1814 oli ta dünastiate võim,Erandid: ei taastatud keiser.Tsensuur>tsiviilkoodeks,Turu Saksa-Rooma Keisririiki Rootsis ei majandus- tööstuse areng1806 taastatud Gustav IV Adolfi kontinentaalblokaad Inglismaa võimuKonkr. ümberkorraldused: vastu1813-Leipzigi ehk võimule said Bourboni, Habsburgid Rahvastelahing, Napoleon kaotas jt.Julgeoleku põhimõte è Pra ümber koalitsioonivägedele.1814.a. - moodustati puhverriikide (vaheriik kahe koalitsiooniväed vallutasid suurriigi vahel) vöönd, mis pidi olema Pariisi,Bourbouide I restauratsioon tõkkeks Pra ja teiste suurriikide kuningas tuli tagasi 6.04.1814 vaheErandid: Sveits kuulutati igati Napoleon loobus troonist > Elba neutraalseksTasakaalu põhimõte e
· Võimule sai Friedrich II ehk Friedrich Suur ehk Vana Fritz valgustatud valitseja, kergendas talupoegade olukorda, rajas uusi külasid ja juurutas kartulikasvatust, lasi ehitada Sanssouci lossi, edendas kooliharidust, osales Austria pärilussõjas trooni üle ja Seitsmeaastases sõjas Ptk. 10: Austria keisririik. Valgustatud absolutism. Kuigi Saksamaa lagunes iseseisvateks riikideks ja Habsburgid kaotasid seal võimu, jäid nad võimule Austrias, kus neil oli pärilik võim. Austria keisririigi alla kuulusid ka Ungari ja Tsehhi. · 1683 tungisid türklased Viini alla, kust tõrjuti nad Saksi ja Baieri kuurvürstiriikide kuurvürstide ning Poola kuninga juhtimisel välja, hiljem võideldi türklastega edasi Balkanil · Austria osaleb Hispaania pärilussõjas (1701-1714), endale saadi Belgia ja Lombardia
lisandusid Türgi ja Bulgaaria. Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem liitusid nendega Itaalia ja USA. Ameerika Ühendriikide majanduslik ja sõjaline abi aitaski liitlastel sõja lõpuks võita. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik jaVenemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud
Umbes 800. aastal peale Kristust asutas Karl Suur Doonau ja Drau jõgede vahelisel alal Karolingide maa, kaitsmaks seda avaaride rünnakute vastu. 976. aastal läänistasid Babenbergid selle territooriumi, mis 1156. aastal nimeti ümber hertsogkonnaks. Dünastia väljasuremise tõttu sattus Austria hertsogiriik Svaabimaalt pärit Habsburgide kätte. Viimased ehitasid osavat abiellumis- ja liitumispoliitikat ajades üles maailmariigi. Alates 15. sajandi keskelt kandsid Habsburgid pea pidevalt Püha Rooma Riigi keisrikrooni. 1522. aastal jagunes Habsburgide dünastia hispaania ja austria liinideks. Viimane omandas tänu 1526. aastal jõustunud pärimislepingule Böömimaa ja Ungari ning sellega pandi nurgakivi hilisema paljurahvuselise riigi tekkele. Türklaste tagasitõrjumisega 16. sajandil ja võitudega nende üle 17. sajandi lõpul pandi alus Austria suurvõimule. 18. sajandil lõid valitsejanna Maria Theresia ning ta
aastal sõlmitud Senlis' lepinguga, mille alusel Burgundia jagati. Prantslastele langesid Ülemmaadest Saone'i jõest läände jäävad alad ning Madalmaadest Pikardia. Habsburgidele jäid peaaegu tervikuna Madalmaad ning Ülemmaadest moodustunud Burgundia vabakrahvkond. Habsburgide ja Prantsusmaa vastasseisu kujunemine Tänu sellele, et Habsburgid laiendasid oma pärusvaldusi abiellumiste teel, algas Burgundia pärilussõjast kaks ja pool sajandit kestnud vastasseis Habsburgide ja Prantsusmaa vahel. Habsburgid sai pärilussõja tulemusena Senlis lepinguga peaaegu tervikuna Madalmaad ning Ülemmaadest moodustunud Burgundia vabakrahvkonna. Pärast seda kui Karl pretendeeris SaksaRooma keisri troonile, oli Prantsusmaa nii põhjast, idast kui ka
Rootsi liit. Gustav püüdis järgnevalt ellu viia valgustuslikke reforme ja piirata veelgi aadlike mõju, kuid 1792. aastal langes ta maskiballil atentaadi ohvriks. Järgnevalt püüdis absolutistlikult valitseda tema poeg Gustav IV Adolf, kuid et tema poliitika lõppes Soome kaotamisega ja õige pea pärast seda sai võimule välismaine Bernadotte'i dünastia, oli absolutism Rootsis sisuliselt lõppenud, kuigi sugemed sellest säilisid kuni 20. sajandi alguseni. AUSTRIAS Habsburgid, kes valitsesid Austriat 13. sajandist alates, olid 17. ja 18. sajandi jooksul oluliselt tugevnenud, liites oma valdustega enamuse seni Türgile kuulunud Ungarist. Samas oli neil probleeme: keiser Karl VI-l polnud meessoost pärijaid, mis tähendas Habsburgide meesliini lõppemist ja nende valduste võimalikku laialijagamist. Seetõttu kehtestas Karl pragmaatilise sanktsiooni, millega ta jättis kõik oma valdused ükskõik kummast soost pärijale. Selleks osutus tütar Maria Theresia
Rootsi liit. Gustav püüdis järgnevalt ellu viia valgustuslikke reforme ja piirata veelgi aadlike mõju, kuid 1792. aastal langes ta maskiballil atentaadi ohvriks. Järgnevalt püüdis absolutistlikult valitseda tema poeg Gustav IV Adolf, kuid et tema poliitika lõppes Soome kaotamisega ja õige pea pärast seda sai võimule välismaine Bernadotte'i dünastia, oli absolutism Rootsis sisuliselt lõppenud, kuigi sugemed sellest säilisid kuni 20. sajandi alguseni. AUSTRIAS Habsburgid, kes valitsesid Austriat 13. sajandist alates, olid 17. ja 18. sajandi jooksul oluliselt tugevnenud, liites oma valdustega enamuse seni Türgile kuulunud Ungarist. Samas oli neil probleeme: keiser Karl VI-l polnud meessoost pärijaid, mis tähendas Habsburgide meesliini lõppemist ja nende valduste võimalikku laialijagamist. Seetõttu kehtestas Karl pragmaatilise sanktsiooni, millega ta jättis kõik oma valdused ükskõik kummast soost pärijale. Selleks osutus tütar Maria Theresia
Austria pärilussõda 1740-1748 1740 suri viimane otsene Habsburg, jätmata meessoost pärijat. Troonile sai ta tütar Maria Theresia, kelle pärimisõiguste tunnustamise asjus peeti maha Austria pärilussõda Preisimaaga. Selle käigus kaotas Austria Sileesia. Theresia mees valiti Saksa Rooma keisriks kui Franz I ning Austriast kujunes riik, mis osa valdustega kuulus keisririigi koosseisu, kuid suuremalt osalt mitte. Austria eraldus lõplikult Saksamaast. Traditsioon, et Habsburgid valiti Saksa-Rooma keisriteks, püsis keisririigi lõpuni. Seitsmeaastane sõda 1756- 1763 Peale kaotust Austria pärilussõjas tahtis Maria Theresia Sileesiat tagasi. Selleks peeti järjekordne üleeuroopaline sõda, mis kasvas välja maailmasõda. Austria liitlasteks olid Venemaa, Prantsusmaa, Rootsi ja Poola, Preisimaa liitlaseks Inglismaa. Kuigi Vene armee jõudis Berliini, suutis Preisimaa kaotusest pääseda, säilitades isegi Sileesia. Olukorra päästis
· Bioloog Konrad Lorenz · Psühholoog Sigmund Freud Suuremad linnad · Viin 1,5 miljonit, koos eeslinnadega 2 miljonit · Graz 221 000 · Linz 180 000 · Salzburg 145 000 · Innsbruck 112 000 · Klagenfurt 91 000 · Villach 59 000 Ajalugu · Austria aladel elati juba paleoliitikumis · Willendorfi Venus 22 000 24 000 a eKr · Rooma riigi 3 provintsi: Reetia, Noricum, Pannoonia · 1282 a. said hertsogiteks Habsburgid · 1453 hakati Austria valitsejaid nimetama ertshertogiteks · Habsburgide hegemooniavalitsus Euroopas Vaatamisväärsused · Melk Abbey klooster Danube jõgi · Viini Rahvusooper · Hohensalzburg'i loss Salzburg · Hofburgi keisripalee Viin · Altstadt Innsbruckis · Grossglockner alpi tee · Hallstatt · Schönbrunni palee Viin · Admonti klooster barokk stiil · Viini vanalinn · Rathaus loss - Viin
Rahvusliku liikumise esimene üritus Wartburgi pidustused 1817 (mälestab reformatsiooni). Esimene ülesaksamaaline selts- Üliõpilasliit. 1845 esimene saksa laulupidu. Üliõpilasliidu lipp ka saksa riigilipuks. Rahvuslik kultuuriliikumine (elitaarne). Eesti kirjakeele töötab välja Arens pastor. Eesti rahvuskultuuri töötasid välja baltisakslased, kes rääkisid eesti keelt. Maa ühendamise eesmärk - 'Noor Saksmaa' I ühendada dünastilisel teel Habsburgid <-> Hohenzollernid II ühendada rahvusliikumise tulemusel vabariik. Majandus: industraliseerimine: Ruhrimaa, Sileesia, raudteed. Pärisorjuse kaotamine. Revolutsioonide aeg. "Suur Prantsuse revolutsioon. Selle mõju oli suur." - Vello Kuldna 14.03.2008. 1848 saavad revlutsioonid lüüa, kuid sunnitakse võimusid ümberkorralduma, tuleb teha järeleandmisi. MONARHIAD MUUTUVAD KONSITUTSIOONILISTEKS. Kodanike pol organiseerumine, keskklassi tugevnemine toimub lõppes vana reziim
30- aastane sõda (1618-1648) Väga julm sõda. Sillaks kesk- ja kaasaja vahel. I sõda religiooni üle (katoliiklus, protestantism) reformism. II sõda poliitika üle?- Ühel pool Austria ja Hispaania kuningakojad, teisel- Taani, Rootsi, Holland ja Prantsusmaa. Katoliiklus- peavool. Protsetantism- vastasvool ja Reformijad- kahe vahepealsed. Westfaali rahu 4 faasi- I Boheemia faas (Tsehhis alguse, mäss algab) II Taani faas (sõda sai üleeuroopaliseks, Taani sekkus territooriumi pärast. Habsburgid on edukad). III Rootsi faas (Rootsi kui suuriigi esiletulek Euroopas.) IV Prantsusmaa faas (viimane välisriikide sõda Saksamaa pärast. Võidukad prantslased ja rootslased. Kaotajad Habsburgid. !1645 läbirääkimiste tegelik algus!) Sõja tagajärjed: 1. inimkaotused Saksamaal 13-21mil. 2. Saksamaa jaotumine 300 väikeriigiks. 3. Majandusarengu peatumine 4. Rootsi-uus suuriik rv politiikas. 5. Prantsusmaa- domineeriv riik Euroopas.
maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureidRohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik jaVenemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja R omanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sõja põhjused Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikkide vahel
järgi. 13571379 ehitati uute linnaosade ümber teine linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Uute linnamüüride ehitus oli vajalik ka Flandria krahvi rünnakute tõttu. Vana linnamüüri tuntakse praegu sisemise rõnga ja samuti pentagonina. Ajal, mil 14061482 valitses piirkonda Burgundia dünastia, sai Brüsselist 1430. aastal Burgundia pealinn, mis muutis linna käekäiku alatiseks.Aastatel 14821598 valitsesid Habsburgid. Austerlaste võim olevat säilinud tänu 1490. aasta katkule, mis vähendas Brüsseli elanikkonda poole võrra. 1830. aastal puhkes Brüsselis ülestõus, mille kuningaks tõusis Leopold I. Belgia tööstus arenes kogu 19. sajandi vältel. Aastaks 1870 oli Brüsselisse rajatud neli raudteejaama, kust eksporditi tooteid kõikjale Euroopas. 10
28.07.1914 - 11.11.1918 toimus esimene maailmasõda. I Maailmasõjas oli sõdivateks riikideks ühelt poolt ANTANT (Prantsusmaa, Venemaa, Itaalia, SB) ja teiselt poolt keskriigid (Saksamaa , Austria-Ungari , Türgi ja Bulgaaria 1915). Sõjategevuse tagajärjel muutuvad Euroopa riikide piirid tunduvalt, purunes neli suurt dünastiat ja nendega seotud impeeriumi. 1. VENEMAA Romanovite dünastia 2. Türgi OSMANite dünastia 3. AUSTRIA-UNGARI HABSBURGID 4. SAKSAMAA- HOHENZOLLERNID I Ms osales esimest korda suurel hulgal sõdureid. Esimeses maailmasõjas langes 9miljonit inimest ja toimusid esimesed 20.saj tsiviilisikute massimõrvad. Kasutati esimest korda keemiarelva, tanke ja toimus esimene pommitamine lennukitelt. Esimeses Maailmasõjas oli kaks põhilist rinnet : Lääne ja idarinne, aga sõjategevus toimus ka kolooniates ja Balkani poolsaarel. Esimene maailmasõda on tuntud kui kaevikusõda. Esimese maailmasõja põhjused: 1
Habsburgide võim ja valdused Peale keiser Friedrich II surma 1250. aastal vähenes Püha Rooma keisririigis keisrite võim ja tõusis paavstide tähtsus. Saksamaa killustus paljudeks vürstiriikideks. Riigi nimeks sai Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik, kus tähtsamad feodaalid valisid endi seast keisri. Keisril suurt võimu ei olnud, ta oli lihtsalt üks teiste hulgast. 15. sajandil sai traditsiooniks valida keiser Habsburgide suguvõsast. Habsburgid olid Austriast pärit Saksa vürstid ja neile kuulusid 16. sajandiks Austria, Madalmaad ja Hispaania, sest 1519. aastal valiti Carlos I Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi keisriks Karl V nime all. Sellest ajast peale muutus Hispaania Habsburgide kõige tähtsamaks valduseks. Habsburgide suurim vaenlane oli Prantsusmaa, sest mõlemad tahtsid saada ülemvõimu Euroopas. Tüli puhkes Itaalia pärast. Sõda kestis umbes 50 aastat ja toimus enamasti Itaalia pinnal
Taani, neid toetasid Inglismaa (ehkki ei soovinud samas Prantsusmaa liigset tugevnemist), Madalmaad ja Venemaa, aga ka Osmanid, kes olid huvitatud Habsburgide nõrgenemisest ja sidusid nende sõjajõude. Sõda algas protestantlike ja katoliiklike vürstide vastasseisust, mis Augsburgi usurahuga ei olnud kuhugi kadunud. Protestandid asutasid 1608 Protestantliku Uniooni, katoliiklased aga 1609 Katoliku Liiga. Sõda puhkes mais 1618, kui Tsehhis algas Habsburgide vastane mäss, sest Habsburgid ei täitnud tsehhidele ‘majesteedikirjaga’ antud õigusi. Sõja avalöögiks sai Habsburgide poole üle läinud 2 reeturliku tsehhi leitnandi väljaviskamine Praha raekoja akendest. Tsehhi (Böömimaa) lõi Habsburgidest lahku ja hõivas Moraavia. Sõda jagunes mitmeks perioodiks: 1 Tsehhi periood (1618-1623). Tsehhid valisid riigi uueks kuningaks Protestantliku Uniooni juhi Pfalzi kuurvürsti. Keisri ja Katoliku Liiga väed purustasid Valgemäe lahingus 1619
annaabi.ee 
