Talle meeldisid tiitlid ja varandused 1626. aastal andis Richelieu välja edikti milles käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused Samal aastal ilmus edikt mis keelustas duellid Aadlikud, kes keelust hoolimata duelli pidasid lasi ta tappa Oluline samm kuningavõimu tugevdamisel oli hugenottid vastupanu mahasurumine Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid , kes allusid vahetult kuningale Mazarin ja fronde Pärast Louis XIII surma sai troonile alles 4-aastane Louis XIV Regendiks sai tema ema Austria Anna, riigi tegelikuks valitsejaks aga Anna armuke, Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin Tekkis fronde mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist Absolutism Louis XIV ja Louis XV valitsusajal 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks Alles pärast Mazarini surma ( 1661) hakkas ta valitsema absolutistlikult
Rajas Intenandid valitseja poolt määratud riigiaparaadi. ametnikud, võtsid provintsid enda alla (maksud, seaduste elluviimine) Valitsusaja · Riik sekkus kultuuriellu · Ehitas Versailles' lossi · Suur mõju mitmetel · Päranduseks sai võlgades iseloomulikud Prantsuse akadeemia · Tema ajal Fronde võimude armukestel, orgiad, lagunenud riigi jooned · Hiigelaeg välispoliitikas (sõjad) vastu tegutsemina aadamapeod jms.. · Kuninganna priiskav · Saavutas riigi ühtsuse · Ei tundnud huvi riigiasjade eluviis vastu.
valitses Mazarin. 1661 hakkas ise valitsema. ,,Riik see olen mina" Ei meeldinud Pariisis, lasi ehitada Versailles'sse uue lossi. Kolis 1682 õukonnaga sinna. Teatrietendused, ballid. Õukonnas elati muretule ja lõbusalt. Colbert pidi kassat täitma. Aktiivne kaubandusbilanss raha saamiseks, ei too sisse, teeme ise. Manufaktuurid, priviligeeritud kaubanduskompaniid. Mitu vallutussõda: Madalmaad, Saksamaa, Lille'i linn. Mazarin kardinal, pärit Sitsiiliast. Austria Anna armuke. Tekkis fronde. Tekkis Pariisi parlament. Ülestõusud. Uued maksud. Louis XV (1715-1774) Regendiks Louis XIV vennapoeg Orleans'i hertsog. Aadamapeod. Ei huvitanud valitsemine, jättis kõik ametnike hooleks. Markiis de Pompadour. Teater, peod, vahvad asjad. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus." Louis XVI (1774-1789) Reformid: lõpetada aadli ja kiriku maksuvabadus. Vilja- ja leivakaubandus vabaks. Viljasaak kehv (1774) hind tõusis, rahutused. Tsunftisunduse kaotamine
kolmanda seisuse eesmäärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest; Aadel omakorda nõudis vastupidist-oma õiguste laiendamist Richelieu ja kuningavõim Piiskop; ta oli kuningas Louis XIII usaldusalune ja paljude aastate jooksul Prantsusmaa tegelik valitseja; pani aluse prantsuse absoluismile; hugenottide vastupanu mahasurumine; itendandid- seati kohalikuks valitsemiseks Mazarin ja fronde Fronde-võimude vastu tegutsemine; Mazarin oli Lois XIV ema Austria Anna armuke; tema sai riigi tegelikuks valitsejaks; Absolutism Louis XIV ja Loius XV valitsusajal Absoluutne võim; Louis XIV nimeks sai päkesekuningas(,,riik- see olen mina") ;nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud; andis välja seadusi; karistas andis armu; Peale ta surma tuli troonile tema pojapojapoeg Louis XV; Louis XV ei tundnud huvi riigiasjade vastu ; Reformikatsed Louis XVI valitsusajal
Ta tegi kõik endast tuleneva, et kuningavõimu tugevndada. Ta andis välja edikti, millega käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused v.a piirikindlused. Keelati ka duellid, nüüdsest olid need kapitaalroimad ja kõik duellipidajad alates seaduse kehtestamisest lasti hukata. Kõrgaadel koondus nüüd õukonda. Tühistati Nates'i edikt ja hugenottide õigused, vallutati hugenottide tugipunktid ja paljud hugenotid emingreerusid. Mazarin ja fronde Mazaein oli peale Louis 13. Prantsusmaa tegelik valitseja sest Louis 14.oli selleks liiga noor ja tema ema Austria Anne andis küllaltki vaba voli Mazarinile ehk ühtlasi ka oma armukesele, kellega ta oli salaabielus. Peale mazarini surma omandas kuningavõim enneolematu ulatuse. Riik-see olen mina!!! Kuulsuse nimel pidas päiksekunongas laastavaid sõdu. Neil ei olnud eraelu-kuninganna sünnitamise juures viibis 50 inimest ja vähemalt samapalju oli ka Louis14.surivoodil
Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega kuninga vastu Ratsionalistlik maailmakäsitlus - mk, mis eeldab ühiskonna mõistuspärasust, m. kohaselt ideed muudavad maailma Teenistusastmete tabel - riigiaparaadi süsteem, kus sõjaväelased ja riigiametnikud jagunevad 14 teenistusastmesse Valgustus - mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest
17.sajandi Prantsusmaa Helina Romantsov Anne-Liis Borgmann IIHU Poliitilised sündmused Henri IV atentaat La Rochelle'i piiramine 1627 Fronde-liikumine Poliitilised isikud Charles Paulet (1604) Richelieu (1585-1642) Louis XIII (1610-1643) Louis XIV (1643-1715) Mood Fontange Kaunistusterohke Parukamood Kunstsünnimärgid Kirjandus Peasuund klassitsism Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse Boileau ,,Luulekunstis" on võetud kokku klassitsismi põhimõtted: -rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist -viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja
Stuartite dünastia- 1603 algas, võideldi parlamendi õiguste eest Romanovite dün.- 1613 algas, lõppes segaduste aeg 1629- Altmargi rahu, mis lõpetas Eestis pika sõdade perioodi 19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV Generaalstaat- Prantsusmaal 1614 kokkukutsutud seisuste esindused Richelieu(suri 1642)- 1624 sai Prantsusmaa ministriks, keda võis lugeda tegelikuks valitsejaks fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal rahanduse peakontrolör Notaablite kogu- 1787. tahtsid kehtestada maamaksu, kuid ei tehtud seda Henri IV(1589-1610,Maria de'Medici), Louis XIII(1610-1643, Austria Anna), Louis XIV(1643- 1715,Hispaania Maria Therese), Louis XV(1715-1774,Poola Maria Leszczynska), Louis XVI(1774- 1792, Austira Marie-Antoinette) Suurbritannia: 1265-esimene Parlament Inglismaal
kujunemine 3. Prantsusmaa · Louis XIII teda abistas valitsemise Richelieu, kes oli tol ajal pigem Prantsusmaa valitsejaks. Ta pani aluse Prantsuse absolutismile. Edikt, mis muutis aadli elulaadi (nende kindlused lõhuti ning duellid keelati). Ametisse seati ka piiramatu võimuga intendandid, kes allusid vahetult kuningale. · Louis XIV(Päikesekuningas) valitseja alaealise aastatel juhtis riiki Jules Mazarin, kes oli kuninga ema (Austria Anna) armuke. Fronde- võimude vastu tegutsemine. Kui kuningas täiskasvanuks sai ning Mazarin suri, hakkas ta absolutistlikult valitsema. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu; ,,Riik see olen Mina". Ta väärtustas kuulsust, mille nimel pidas laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi oma tahte järgi, karistas ja andis armu. (Colbert- tähtsaim riigimees Louis XIV kõrval, kes lahendas eeskätt rahandusprobleeme)
Iga järgnev kuningas vaid kindlustas seda veelgi. Louis XIV asub valitsema 1643. a sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV Bourbon, olles ise vaid viieaastane. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna Austria Anna, päritolult küll hispaanlanna. Tõeliseks valitsejaks sai aga kuninganna armuke, itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin. Kõrgaadlikud ja linlased ei olnud rahul maksude pideva suurendamisega (kuningakassat oli ju vaja millegagi täita) ning 1649. a puhkes suur mäss (Fronde), mille kardinal maha surus. Kui Mazarin 1661. a suri, saabus prantsuse absolutismi kõrgaeg. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Kuid ütluses "Riik see olen mina" peitus tõepoolest tõde kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ka pisiasjad. Ennast pidas ta Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt
laskis ka rajada maanteid ja kanaleid, et hõlbustada kaubavedu. Hõivati ka laialdaselt asumaid Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ladina-Ameerikas ning Aafrikas. Õukonna elu Louis XIV oli elanud 1647-1650 aastatel majanduslikel põhjustel Palais-Royalis. Seejärel koliti õukonnaga valmimata Louvre. 1664. aastal sai Colbert peaintendandiks ning asus esimese asjana korda seadma Louvre. Colbert soovis, et kuningas seoks ennast pealinnaga, aga Louis ei sallinud Pariisi, sest ta oli kogenud seal fronde-aegseid rahvarahutusi. Kuningas laskis ehitada 18 km kaugusele Pariisist Versailles'i uue lossi. Sinna koliti 1681. aastal kogu õukonnaga. Residents oli väga ülerahvastatud: seal oli küll 2000 ruumi, kuid sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, lisaks veel teenindav personaal. Õukondlased kandsid uhkeid tiitleid, kuid täitsid enamasti tühiseid ülesandeid. Sellel ajal oli Versaille Prantsusmaa keskpunkt: Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski.
Kritiseerisid teravalt merkantilistlikku seisukohta,mille järgi riigi ja ühiskonna rikkuse allikas peitub kaubanduses.Väitsid ,et rikkus tuleb juurde põllumajandusest.Koolkonna rajas F.Quesnay.Käsitles maj.elava organismina,terve majandus on tasakaalus,maj aluseks põllumaj mida abistab töötlev tööstus.Ellu üritas rakendada Turgot. Prantusmaaga seotud mõisted: Generaalstaadid-Seisuste esindus.Intendandid- Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid.Fronde'-Võimude vastu tegutsemine.Esimesel etapil püüdis Pariisi parlament võtta endale esindusorgani funktsioone,teine osa printside fronde,organiseeriti möss absolutismi ja Mazarini vastu.Versailles-Louis XIV ajal ehitatud suurejooneline palee.Pariisi parlament-Kõrgeim kohtuasutus,ülesandeks oli kuninga ediktide ja muude seadusandlike aktide reageerimine.Oli ka õigus avaldada arvamust.Manufaktuur- Nostaablite kogu-kuulusid kuninglikud printsid,peapiiskopid,piiskopid,suuremate linnade
o Aadli elulaad muutus kõrgaadel koondus õukonda, et nautida toredust · Kuningavõimu tugevdamiseks veel: o Surus maha hugenottide vastupanu o Tühistati Nantes'i edikt (oli andnud hugenottidele rea kindlusi ja julgeolekugarantiisid) o Ametisse seati piiramatu võimuga intendandid Allusid kuningale o Lettres de cachet vahistamise või väljasaatmise käsud kuningapoolt Mazarin ja fronde · 1643 suri Louis XIII, troonile sai Louis XIV · 4-aastase Louis XIV regendiks sai tema ema Austria Anna · Tegelik valitseja ema armuke Jules Mazarin · Fronde võimude vastu tegutsemine o Esimesel etapil püüdis võimu võtta Pariisi parlament o Teisel etapil moodustas printside fonde mäss absolutismi ja Mazarini vastu · Mazarin nõudis:
ja vaimulikest sõltumatuks). Aadlid nõudsid aga oma võimu laiendamist; G-de seast tõusis esile Richelieu, kes valitses tegelikult Pr.-d. Pani aluse Pr absolutismile. R laskis lammutada aadlike kindlused, keelas duellid. Tugevdas kunnivõimu; intendandid-kohalik valitsemisorgan, kes kuuletus kunnile; pärast Louis XIII surma tõusis troonile 4a. Louis XIV(päikesekuningas). valitsejaks sai ta ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks tema armuke Jules Mazarin; fronde-võimudevastane tegutsemine; Louis hakkas pärast Mazarini surma valitsema. absolutism. kõik keerles tema ümber-,,riik-see olen mina"; Pariisi parlamendi ülesandeks oli kunni ediktide jm sadusandlike aktide regamine; Colbert - Loius XIV ajal oli finantside peakontrolör; Loius XIV järel tuli troonile pojapoeg LouisXV, kes polnud osav valitseja(olulist rolli riigis mängis ta armuke Markiis de Pompadour); pärast XV surma sai kunniks pojapoeg Louis XVI, kes abiellus Marie- Antoinette'iga
164549 Veneetsia sõdib Otomani impeeriumiga. 1647 Reiner Brockmann sureb 30. novembril Kadrinas. 164751 Hoolimata Hispaania kiriku keelust kujutada alasti naisekeha maalib Velásquez akti Venus peegli ees. 4 1648 Reiner Brockmann maetakse 14. jaanuaril Tallinna Oleviste kiriku Maarja kabelisse (hetkel Oleviste kiriku põranda all, täpne hauakoht pole teada). 1648 Vestfaali rahu lõpetab Kolmekümneaastase sõja. 164853 Keskvõimu vastane mäss koondnimega Fronde Prantsusmaal. Loe Dumas-isa romaane Kakskümmend aastat hiljem ja Naiste mäss. 1648 (ligikaudu) Prantsuse füüsik, matemaatik ja filosoof Blaise Pascal sõnastab hüdrodünaamika seaduse, tänapäevase nimega Pascali seadus. 1641 Heinrich Stahl avaldab jutlusteraamatu ,,Leyen Spiegel" II osa. 1649 Parlamendi otsusega hukatakse Inglise kuningas Charles I. 1650 Sureb René Descartes. 1650 Velásquez maalib ,,Paavst Innocentius X" portree. Bengt Gottfried Forselius (1660
aadlike kindlused. Kõrgaadel kaotas oma tugipunkti maal. Oluliseks sammuks kuningvõimu tugevdamisel oli hugenottide vastupanu mahasurumine. Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid, kes allusid kuningale. Mazarin ja fonde- Pärast Louis XIII surma tõusis troonile Louis XIV. Regendiks sai tema ema Anna , kuis riigi tegelikuks valitsejaks Anna armuke J.Mazarin. Pr. Absolutism elas üle kriisi ning tekkis fronde, mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist. Fronde 1.etapil püüdis Pariisi parlament võtta endale esindusorgani funktsioone. 2.etapi fonde liikumise moodustas printside fonde. Absolutist Louis XIV ajal ja Louis XV valitsusajal-1651 tunnistati L.XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini surma hakkas ta valitsema absolutistlikult. Kuningavõim omandas enneolematu ulatuse. L.XIV sai hüüdnimeks päikesekuningas. Ja ta oli endast kõrgel arvamusel. Ta ütles: ,,riik,see olen mina ,, Kuningas nim
Oma õukonna sai ta 7-aastaselt. Kuna Louis XIV oli isa surres alles viiene, valitses riiki Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin, ema armuke. Seaduslikult pidi riiki valitsema küll kuninga ema Austria Anna, kuid ta ei olnud selleks suuteline. Sisuliselt kuulus piiramatu võim riigis Mazarinile. Louis XIV ajal elas absolutism üle kriisi. Aeg-ajalt tõstis aadelkond mässu. Pariisis üritas parlament läbi viia reforme, 1648. aastal toimus seal rahvaülestõus. Mässu kutsuti fronde ehk võimu vastu tegutsemine, kuid Mazarin surus need maha. Kui 1661. a. Mazarin suri, hakkas riiki valitsema Louis XIV, kes oli siis 23. aastane. Tulenevalt eelnevalt läbi elatud sündmustest vihkas ta Pariisi ja ei soovinud elada ka sealsetes kuningalossides. Louis XIV pidas ennast jumala poolt troonile panduks ja arvas seetõttu, et ta võib teha, mida tahab. Seda käitumist iseloomustab tema lause "Riik see olen mina". Teda võrreldi sooja ja hea päikesega, kes paistab oma
· Murdis kõrgaadlike võimu, lõhuti kindluseid, keelati duellid. · Kõrgaadlikud koondusid õukonda. · Usuelus surus maha hugenotid (ehk Nantesi edikt tühistati). · Asutati lütseume (aadlike erakoole) Sorbonne'i ülikool reorganiseeriti ja asutati Prantsuse akadeemia. · Sihikindel, intelligentne, tiitleid armastav, ameteid kasutas isiklike varade kogumiseks. 2. Louis XIV (1643-1715) absolutismi kõrgaeg a) Kardinal Mazarin ja fronde aadlike võimude vastane tegevus. · Louis XIV sai 4. aastaselt troonile. Regendiks kuninganna, tegelikuks tema armuke Mazarin. · Absolutismi kriis fronde: · Algas Pariisi ülestõusuga, pärast 3 kuulist piiramist kuningavägede poolt anti alla. · Aadlike mäss mujal, mis lõppes mässujuhtide lepitamisega. Jagati tiitleid ja ameteid. b) "Päikesekuningas" lisanimi, mille sai hiilgava õukonna järgi.
° Keelati duellid (keelu vastu eksinud hukati) Kõrgaadel koondus nüüd õukonda. ° Hugenottide vastupanu mahasuremine. Tühistati Nantesi edikt ning vallutati hugenottide tugipunktid, paljud hugenotid emigreerusid. ° Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid, kes allusid vahetult kuningale. ° Kultuuri tähtsustamine Louis XIV 1610-1643 Sai troonile 4-aastasena. Regendiks sai tema ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks aga Jules Mazarin. Tekkis fronde, mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist kriis absolutismis. ° Pariisi parlament püüdis võtta endale esindusorgani funktsioone. Nõuti parlamendi õigust arutada läbi ja registreerida kuninga ediktid uute maksude kehtestamise kohta. Lisaks taotleti ka õiguskorda. Mazarin lasi kinni võtta kaks parlamendi liidrit ja Pariisis puhkes ülestõus. Linna kerkisid barrikaadid ning õukond põgenes Pariisist. ° Printside fronde
Kutsuti teada õiglaseks kuningaks. Ta töötas väga palju, osales lahingus nagu tavaline sõdur. Andis välja seadused uhkete riiete ja luksuste vastu. Oli väga jumalakartlik ja pidas oluliseks kontakti rahvaga. 1643suri loui 13. kuninkas sai tema 4a poeg. ,,päikese kuningas". Regendina valitses tema ema austria anna. Abiellus austria maria theresiaga. Reaalseks valitsejaks sai jälle kuninga ema armuke kardinal jules mazaran. Kuninga võim nõrgenes ja tekkis fronde. parlamendia ja lihtrahva ja aadlike võitlus kuningavõimu vastu. Suruti maha ja fronde juhtidele anti tasuks kõrged ametikohad. 1661 suri mazaran ja loui 14nes hakkas valitsema absolutistlikult. ,, Riik see olen mina" . Andis välja seadusi ainuisikuliselt. Karistas kohtuta. Määras riigi ametnikud. Parlamendi kutsus kokku vaid enda otsuseid üleskirjutama. Pidas ametlikke armukesi. Tätsaimaks riigi
1614 1789 ei kutsutud Generaalstaate kokku. Eesmärgiks kujuneb riigivõimu koondamine ja tsentraliseerimine. Richelieu võitleb kõrgaadli opositsiooni ja hugenottide eriõiguste vastu. 1629 vallutatakse viimane hugenottide tugipunkt La Rochelle. Hugenottide usuvabadust aga ei tühistatud. Aadli lõplik tasalülitamine toimub kardinal Mazarini ajal (1643 1661). See on Louis XIV alaealisuse periood. Aadlimäss fronde 1648 53, mille Mazarin surub edukalt maha. Prantsusmaa välispol võidud (1648 Vestfaali rahu, 1659 Pürenee rahu). Louis XIV (1643 1715) hakkab reaalselt valitsema 1661. Absoluutse monarhia tipp. Üks kuningas, üks usk, üks seadus. 1685 Nantes'i edikti tühistamine, hugenottide väljarändamine. Kõrgaadel tegeleb õukonnaeluga, ei tegele poliitikaga. Ministrid võrsuvad kodanluse hulgast ning on kun usaldusisikud. Kuninga eraelu puudumine. Aadel säilitas maksuvabaduse
(Belgia ja Luksemburg), Franche-Comte, Põhja-Itaalia ja Kataloonia (katalaani keel on miskit prantsuse ja hispaania, st kastiilia, keele vahepealset, ning katalaanid erinevad tänapäevani suuresti ülejäänud hispaanlastest, sarnanedes paljus pigem prantslastega). Ehkki Prantsusmaa oli Hispaaniast sõjaliselt üle, takistas Mazarini plaani elluviimist sisekonflikt Prantsumaal, aastatel 1648-1653 toimunud Fronde. Mazarini ei saavutanud edu ka pärast Fronde lõppu. Mazarini saavutas küll osava diplomaatia abil Hispaania isoleerimise (sealhulgas Austria Habsburgide põhimõttelise neutraliseerimise, nad toetasid Hispaaniat vaid tagasihoidlikult) ning enamuse Euroopa riikide põhimõttelise toetuse, kuid ei suutnud leida ka reaalseid liitlasi. Holland, kes 30aastase sõja ajal oli olnud Prantsusmaa liitlane, säilitas nüüd neutraalsuse, sest pelgas Prantsusmaa liigset tugevnemist
.. (Kohustustest, lk. 28) Probleemsituatsioon Euroopas 16.17. saj. · Renessansi ajal Aristotelese ja Cicero retseptsioon voorusliku avaliku teenistuse eetika. Itaalia linnriikides (nt. Machiavelli), aga ka monarhiates (Saksamaal, Prantsusmaal). · Samas 16. sajandi keskpaigast religioossed, majanduslikud, regionaalsed, dünastilised võitlused. 17. saj. lisaks kõrgfeodaalide vastupanu tugevnevale kuningavõimule (Fronde Prantsusmaal). · Ühe reaktsioonina tekib individualism, mis ammutab inspiratsiooni antiikaja (eriti hilis-Rooma) skeptikute ja epikuurlaste filosoofiast. Michel de Montaigne (15331592) · Esseed (1580) keskenduvad inimese psühholoogiale · Radikaalne lahtiütlemine vabariiklikest ideedest või lootusest, et inimeste omavalitsus ehk demokraatia suudaks tollastes poliitilistes oludes lahendust pakkuda.
Kas vooruslikust kohusetundest piisab? Inimese loomupärane sotsiaalsus Kriisid Euroopa suurriikides: Nauding seltskonnast, hoolitsemine teiste eest. Harmoonia. Kodusõda Inglismaal (1642-1651) Sõprus – sotsiaalsuse tõestus Aadlimäss (Fronde) Prantsusmaal (1648-1652) Inimese sisemine tasakaal -> tasakaal ühiskonnas, ühishüveline poliitika Kolmekümne-aastane sõda Saksamaal (1618-1648) Riik on enamat kui kunstlik ühendus: armastus- ja sõprussuhted Thomas Hobbesi (1588-1679) egoism Šoti valgustus (David Hume, Adam Smith, Adam Ferguson)
· Intendandid piironna asevalitsejad, piiramatu võimuga, allusid kuningale · Lettres de cachet vahistamise või maalt väljasaatmise käsud, miillel oli kuninga allkiri ning täitmata lahter karistatava nimega Louis XIV 1643-1715, algul valitses regendina tema ema Austria Anna, kuid tegelik võim oli ema armukese Mazarini käes, esimesed suuremad mõrad absolutismis, võimude vastu tegutsemine fronde, reaalne võim 1661, kui Mazarin suri; "Riik see olen Mina!"; Päikesekuningas rõhutas jumalikku päritolu; valitses 72 a.; kuulsus, luksus, ballett, jaht, juhuslikud armukesed; naine: Maria Therese Hispaaniast Jules Mazarin 1602-1661, Itaalia päritolu kardinal Pariisi parlament kohtuasutus + poliitilised funktsioonid; ediktide kinnitamine kohustuslik, kui kuningas parlamendi istungil viibis;
- Loodi alaline kuninglik armee + sõjalaevastik ! - välispol. saksa prot. toetamine (Habsburgide haardest pääsemiseks) - Vestfaali rahu teeb Prantsusmaast Mandri-Euroopa juhtiva suurriigi. - Finantsraskused: riigiametite müümine - Merkantilism, manufakt.,kompaniid, - Prantsusmaa akadeemia (1635): kunst ja teadus - Ühtlustada,unifitseerida - 4. Kardinal Jules Mazarin (1643-61) - Alaealine Loius XIV (sünd. 1638) - Itaallane M on juhtiv minister 18.a. - M vastu kõrgaadel: fronde mäss 1648-53. seejärel - Algab lõplik Prantsuse kõrgaadli Pol. tasalülitamine. (Kaovad aadlite lossid ja erasõjaväed.) - M tegutseb R vaimus ! - Nõtke diplomaatia kehastus - 17.saj. keskpaiku algab ,,Prantsuse ajastu" poliitika ja kultuuri alal - Välishegemoonia: vestfaali rahu, rahu Hispaaniaga 1659: Hisp.allakäik 5. Päikesekuningas Louis XIV - Kehtestab absoluutse monarhia, mille teoreetikud I Jean Bodin (1579):
,,Päikesekuningas" Louis XIV Pärast isa surma viieaastasena troonile tõusnud Louis XIV valitsusaega [16431715] loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. ,,Päikesekuninga" (Roi-Soleil) võimu esimene aastakümme kordas Louis XIII valitsusaja algust. Tegelik võimutäius kuulus kuninga ema Austria Anna soosikule, itaallasele Giulio Mazarinile (prantsuspäraselt Jules Mazarin) (160261), kes Richelieu soovitusel sai esimeseks ministriks. Mazarin surus maha nii linnade (fronde parlementaire) kui aadli (fronde des princes) mässud endiste õiguste taastamiseks ning säilitas absolutistliku monarhia, valitsedes kuninga nimel kuni surmani 1661. Juba järgmisel päeval pärast Mazarini surma deklareeris 23-aastane kuningas, et hakkab ise valitsema. ,,Te võite oma nõuannetega minu kõrval seista, kui ma seda palun", teatas kuningas riiginõukogule. Kuningavõimu kõrgeimateks ametnikeks olid neli riigisekretäri (ministrit), eesotsas rahanduse peakontrolöriga
Gets money from him all the time by canting, And takes upon himself to carp at us. Even his silly coxcomb of a lackey Makes it his business to instruct us too; He comes with rolling eyes to preach at us, And throws away our ribbons, rouge, and patches. The wretch, the other day, tore up a kerchief That he had found, pressed in the /Golden Legend/, Calling it a horrid crime for us to mingle The devil's finery with holy things. [Footnote 1: Referring to the rebellion called La Fronde, during the minority of Louis XIV.] [Footnote 2: Moliere's note, inserted in the text of all the old editions. It is a curious illustration of the desire for uniformity and dignity of style in dramatic verse of the seventeenth century, that Moliere feels called on to apologize for a touch of realism like this. Indeed, these lines were even omitted when the play was given.] SCENE III ELMIRE, MARIANE, DAMIS, CLEANTE, DORINE ELMIRE (to Cleante) You're very lucky to have missed the speech
kaastöölistega. Tuntuim nendest on Auguste Maauet. kes on osa võtnud umbes kahekümne romaani kirjutamisest, teiste hulgas ka «Kolme musketäri» loomisest. Kõigi nende romaanide stiililine ühtlus aga osutab, et vaieldamatuks põhiautoriks on ikkagi olnud Dumas. Alexandre Dumas kujutab oma romaanides tähtsaid ajaloolisi sündmusi: kodusõda katoliiklaste ja hugenottide vahel, Pärtliöö sündmusi («Kuninganna Margot»), Richelieu valitsusaega («Kolm musketäri»), Fronde'i liikumist («Kakskümmend aastat hiljem»), Napoleoni 100 päeva ja teist restauratsiooni («Krahv Monte-Christo») jm. Kuigi Dumas kasutas üsna meelevaldselt fakte, on tema romaanid siiski väga köitvad. Seda eriti seetõttu, et tema kangelaste elu on väga sündmusterikas, täis kõikmõeldavaid seiklusi, kohtumisi, duelle, võite, hädaohte ja põnevaid intriige. Dumas jätkab oma romaanidega teatud määral XVII--XVIII sajandi kodanliku seiklusromaani traditsioone
annaabi.ee 
