mistõttu tekib surve palgatõusuks, mis aga omakorda suurendab nõudlust ja põhjustab uut hindade tõusu. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsiooni kaks peamist liiki on nõudlusinflatsioon ja kuluinflatsioon. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Nõudlusinflatsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluinflatsioon (pakkumispoolne inflatsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Varjatud inflatsiooni puhul on tegemist püsiva hinnataseme juures hüviste kvaliteedi, pakendi netokoguse või sortimendi kahanemisega. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside
10 out of 10 ( 100 %) Question 1 Nõudlusin atsioon on põhjustatud järsust tootmiskulude kasvust. Complete Select one: Mark 1 out of 1 True False Nõudlusin atsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluin atsioon (pakkumispoolne in atsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Question 2 In atsiooni kaks peamist liiki on nõudlusin atsioon ja kuluin atsioon. Complete Select one: Mark 1 out of 1 True
1 ∆ Y =mg +∆ G ; m g= 1−MPC MPC ∆ Y =∆ T ∙ 1−MPC IS kõver LM kõver IS kõvera positsioon sõltub G-st ja T-st LM kõvera positsioon sõltuv M/P- stEkspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera paremale Ekspansiivne fiskaalpoliitika nihutab IS Ekspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera paremala kõvera paremale Kulutuste eksogeensed s~okid Rahanõudluse eksogeensed sokid nihutavad IS kõverat nihutavad LM kõverat Ekspansiivne fiskaalpoliitika suurendab Ekspansiivne rahapoliitika alandab kulutusi , kuid omab lühiperioodil intressimäära ja stimuleerib väljatõrje efekri investeeringuid
töötaja kohta P* - maailma hind Toodang töötaja Y/L = y*E g P väikese majanduse hind kohta Kogutoodang Y=y*E*L n+g Ujuv vahetuskurss Fikseeritud Ekspansiivne Y e NX Y e NX 70/g Fiskaalpoliitika 0 0 0 (70-ne reegel) g kasvumäär Rahapoliitika 0 0 0 % muutus reaalses SKPs = 3% - 2 muutus töötuse määras
Makro II-I Mis on fiskaalpoliitika? Valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. Kuidas toimub erainvesteeringute väljatõrjumine? Vt. konspekt joonis lk 39 Mida kujutab endast ekspansiivne fiskaalpoliitika? · avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksutulud muutumata · maksutulude vähendamine · kasutatakse majanduse laiendamiseks · kogunõudlusjoon nihkub ülespoole · nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksutulude suurendamine Mis on riigieelarve? Riigi rahaline plaan, mis sisaldab tulusid ja kulusid Kui tööpuudus on kõrge, siis tuleb rakendada kitsendavat fiskaalpoliitikat? Õige/vale??? Mis on riigivõlg
Question 3 Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust; seevastu ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank Complete vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Mark 1 out of 1 Select one: True False Keskpanga rahapoliitika on ekspansiivne (laiendav), kui eesmärgiks on raha pakkumise ja kogunõudluse suurendamine (näiteks diskontomäära alandamise või kohustusliku reservimäära langetamise kaudu). Kitsendava ehk range rahapoliitika eesmärgiks on aga vähendada raha pakkumist ja seeläbi ka kogunõudlust. Question 4 Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Complete Select one or more: Mark 1 out of 1
Parlament saab kehtestada ainult kindlad maksumäärad. Majandustõusu tingimustes maksutulud automaatselt suurenevad, tekitades sellega eelarve ülejäägi, majanduslanguse ajal võib eelarve ülejääk kiiresti muutuda defitsiidiks, sest maksutulud vähenevad. Kui eelarve on puudujäägiga, mis tähendab riigivõla kasvu (sest puudujääk finantseeritakse laenuga), siis on see väga suureks koormaks järeltulevatele põlvedele. Eelarve puudujäägi võib põhjustada: Valitsuse ekspansiivne fiskaalpoliitika-maksude vähendamine või valitsuse kulutuste suurendamine. Kui SKP on oma potentsiaalsel tasemel ning riigieelarve on puudujäägiga, siis on tegemist struktuurse puudujäägiga. Majandustsüklid, mis toovad kaasa eelarve defitsiidiga. Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab majandustsükli langusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga.
Johannes Vares- Barbaruse looming Koostaja: Frank Sumberg 11a Tallinna Nõmme Gümnaasium Juhendaja: Ivi Eiche Johannes Vares-Barbarus Sissejuhatus: 1920. viljakas ja ekspansiivne luuletaja Frankomaan Vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja Uusromantik Barbaruse roll ajakirjanduses: luuletused ajakirjas "Noor Eesti" Luuletused Johannes semperi ajakirjas "looming" Barbaruse stiil: Barbaruse poeediisiksusele sobis intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav stiil Luulekogud: "Geomeetriline inimene"-1924 "Multiplitseerit inimene"-1927 Värsikogud: "Fata-Morgana"-1918 (Indrotuktsioon) "Inimene ja Sfinks"-1919 (Verine sfinks)
Kokku 13a. Inglise keel: B1 Kõnes hea, kirjas hea, õppisin lasteaias ja nüüd koolis. Kokku 13a. Saksa keel: A1 Kõnes hea. Kirjas hea. Õppinud koolis 1 aastat. TÄIENDAV INFO Tugevad küljed Olen aus, sihikindel, visa, õiglane, hea kõneleja, visakas, optimistlik, sõbralik, aktiivne, realistlik, töökas, vastuvõtlik, ennastvalitsev, kannatlik, tolerantne, oskan väga hästi teendindada restoranis Nõrgad küljed Natuke ekspansiivne Arvutioskus: MS Word, Excel, PowerPoint, Paint, Open Office, Windows , Internet, Outlook, OneNote Huvialad: reisimine, arvutid, pildistamine, lugemine, muusika kuulamine, toitu valmistamine Autojuhiload: Pole Tööle võimalik asuda: Võimalikult paljum, sõltub õppimisest
Kogunõudluse edasine kasv põhjustab SKP suurenemise täishõivetasemeni. Kui nüüd kogunõudlus jätkab kasvamist, siis kasvab ainult hinnatase, sest kõik ressursid on täielikult hõivatud. Kuluinflatsioon on tingitud ressursside (sh tööjõu) hinnataseme tõusust, mis omakorda põhjustab tootmiskulude kasvu ja seeläbi toodangu hinna tõusu 3. Milles seisnevad ekspansiivse fiskaalpoliitika ja ekspansiivse monetaarpoliitika erinevused ja sarnasused? Ekspansiivne fiskaalpoliitika oleks majanduse laiendamine. Suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse makse. Ekspansiivne rahapoliitika tähendab diksontomäära alandamist, kohustusliku reservinõude suurendamist ja valitsuse võlakirjade kokkuostmist avatud turgudelt. 4. Olgu meil mingi kauba nõudlus väljendatud valemiga p=28-4x, kus p on kauba hind ja x on kauba kogus tükkides. Milliseks kujuneb turu tasakaalupunkt kui:
Kogunõudlus- rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine- rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Fiskaalpoliitika- Kui valitsus kasutab majandutegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist. Automaatne fiskaalpoliitika- reguleerib automaatselt avaliku sektori kulutusi- ntx tulumaks Maksumultiplikaator= MPC/ 1-MPC Ekspansiivne fiskaalpoliitika- Languslõhe kõrvaldamiseks, suurendatakse avaliku sektori kulutusi, maksude vähendamine, kogunõudluskõver nihkub ülespoole ja kogutulus suureneb joone nihke ning multiplikjaatori korrutise võrra Kitsendav fiskaalpoliitika- inflatsioonilõhe kõrvaldamiseks vähendatakse avaliku sektori kulutsi, suurendatakse makse, kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra.
või aeglustamist ja töötuse suurenemist või vähenemist Situatsioonikohane fiskaalpoliitika · Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilisi otsuseid ja tegevusi. · Kasutada saab põhimõtteliselt kahte erinevat efekti andvat poliitikat ekspansiivset e laiendavat ja kitsendavat fiskaalpoliitikat. · Fiskaalpoliitika põhivahendid on kulutused ja maksud, kuid nende mõju on erinev. Ekspansiivne fiskaalpoliitika · Avaliku sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks. · Makse vähendatakse, avaliku sektori kulutused ei muutu. · Suurendatakse nii avaliku sektori kulutusi kui maksutulusid. Kitsendav fiskaalpoliitika · Avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks. · Maksutulusid suurendatakse, jättes seejuures avaliku sektori kulutused muutmata. · Vähendatakse nii avaliku sektori kulutusi kui maksutulu.
Question 12 Punktid: 2 ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Vali üks või enam vastust. valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt diskontomäära tõstmine valitsuse võlakirjade müük keskpanga poolt diskontomäära langetamine kohustusliku reservimäära alandamine Keskpanga rahapoliitika on ekspansiivne (laiendav), kui eesmärgiks on raha pakkumise ja kogunõudluse suur Õige Selle esituse hinded 2/2. 13 Punktid: 1 Keskpanga kõige mõjusamaks rahapoliitiliseks vahendiks tänu multiplikaatorefektile võib lugeda Vali üks või enam vastust. diskontomäära muutmist usalduskriteeriumite kehtestamist kohustusliku reservi nõuet vabaturu operatsioone
Question 12 Punktid: 2 ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Vali üks või enam vastust. valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt diskontomäära tõstmine valitsuse võlakirjade müük keskpanga poolt diskontomäära langetamine kohustusliku reservimäära alandamine Keskpanga rahapoliitika on ekspansiivne (laiendav), kui eesmärgiks on raha pakkumise ja kogunõudluse suur Õige Selle esituse hinded 2/2. 13 Punktid: 1 Keskpanga kõige mõjusamaks rahapoliitiliseks vahendiks tänu multiplikaatorefektile võib lugeda Vali üks või enam vastust. diskontomäära muutmist usalduskriteeriumite kehtestamist kohustusliku reservi nõuet vabaturu operatsioone
maksumäärade alandamist ning tulusiirete suurendamist. Õige vastus on 'väär'. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis Vali üks või enam: teostab valitsus kitsendavat eelarvepoliitikat ei saa täpselt öelda, kumma variandiga on tegemist teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat Tagasiside Range või ekspansiivne eelarvepoliitika ei ole otseselt seotud riigieelarve üle- või puudujäägiga. Õige vastus on: ei saa täpselt öelda, kumma variandiga on tegemist. Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 0,7 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Laiendava (ekspansiivse) eelarvepoliitika rakendamisel valitsus Vali üks või enam: suurendab valitsuse ostude mahtu vähendab makse püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale Tagasiside
Kui riigi majanduses on tõusufaas, siis imporditakse rohkem ning seetõttu ulatub mõju ka teiste riikide majandusse. Välismõju on seda suurem, mida tihedam on riikide omavaheline kaubandus. Kui kahes euroala 1 riigis on langusfaas ehk retsessioon, siis ilmselt võivad mõlemad riigid soovida kasutada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Taoline ekspansiivne ehk laiendav fiskaalpoliitika suurendab valitsussektori laenamist või vähendab sääste. Kui valitsus on suurim laenaja, siis võib see viia intressimäära üles ehk tegemist on erainvesteeringute väljatõrjumisega. Kõrge intressimäär (,,kallis raha") vähendab investeeringuid, mis baseeruvad laenurahadel. 7. Ühe riigi valitsussektori suur laenamine on märk fiskaalsest distsiplineerimatusest ning see võib endaga kaasa tuua probleeme
Intressimäära ja kogutulu vaheline nimetatud seos tuleneb sellest, et kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid ja investeeringute vähenemine vähendab omakorda reaalmajanduse kogutulu 5. Kui investeeringud on intressitundlikud, siis IS kõver on suhteliselt lauge IS kõvera antud kuju tuleneb sellest, et intressitundlikud investeeringud põhjustavad kogukulutuste suure muutuse, mis omakorda põhjustab kogutulu tasakaalutaseme suure muutuse. 6. Fiskaalpoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav (range). Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majandustegevuse aktiviseerimiseks. Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 7. Raha nõudluse motiivid on seotud kolme aspektiga: A) tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada igapäevaseid kindlaid tehinguid; B) ettevaatusmotiiv on soov omada raha ettenägematuteks
66. Mis on flegmoon? Kudede laialdane mädapõletik. 67. Mis on abstsess? Piirdunud mäda sisaldav õõs. 68. Millised on morfoloogilised vormid? Alternatiivne põletik-ülekaalus koekahjustus, eksudatiivne põletik-ülekaalus eksudatsioon, proliferatiivne põletik-ülekaalus sidekoe reaktsioon. 69. Mis on kasvaja? Kasvaja on rakulis-koeline moodustis, mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel. 70. Kuidas jagunevad kasvajate kasvamis viisid? Ekspansiivne- kompaktse kogumina, infiltratiivne-koerakkude vahele, endofüütne- koe/elundi sügavusse, eksofüütne-valendiku suunas. 71. Kuidas kasvajad levivad? Pidev levimine e invasioon, metastaseerumine-levik algkoest kaugemale (lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon e isutusmetataasid) 72. Healoomuliste tunnused? Nõrk atüpism, aeglane kasv, ekspansiivne kasv, ei levi, ei anna retsidiive, ei esine nekroosi, mõju organismile kohalik. 73. Pahaloomuliste tunnused?
teiste kaupade hindadele. Kestvat inflatsiooni tuleb eristada ühekordsest hinnasokist. intressimäära tõus 2.2. Nõudlusinflatsioon Põhjuseks on liignõudlus. nt välised või kodumaised (sh avalik sektor) sokid 2.3. Inertne inflatsioon Oodatav (ennetav) inflatsioon vastab teatud määral eelneva perioodi inflatsioonile ning kajastub pikaajalistes töö- ja finantslepingutes. 2.4. Majanduspoliitiline inflatsioon Põhjuseks on tihti ekspansiivne rahapoliitika, eelarvedefitsiidi finantseerimine. Nt hüperinflatsiooni põhjustab reeglina raha juurdetrükkimine valitsuskulutuste finantseerimiseks. 2.5. Välistest faktoritest tingitud inflatsioon põud, üleujutus, sõda 2.6. `Loomulik inflatsioon' Majanduste konvergentsiga seotud. KOKKUVÕTE Inflatsioon on ühiskondlik probleem, mis põhjustab tulu soovimatu ja ebaõiglase ümberjaotamise. See vähendab säästmishuvi ja majanduslikku efektiivsust ning põhjustab
LM kõverat: allapoole paremale 91. Keynesi risti mudelis on tegelikud kulutused võrdsed: SKP-ga Hindeline Test Daniil 92. IS-LM mudel käsitleb eksogeense(te)na: hinnataset 93. Vaata joonist. Selle kohaselt on intressimäära ja reaalraha nõudluse, pakkumise tasakaal vastavalt: r2 ja M2 /P2 94. Reaalraha pakkumine (1 kuni 4 õiget): ei sõltu üldisest hinnatasemest ega kogutulust, on eksogeenne muutuja 95. Ekspansiivne fiskaalpoliitika tekitab plaanitud (kogu)kulutuste joone nihke allapoole ja IS kõvera nihke alla vasakule. VÄÄR 96. Keynesi risti mudelis erinevad tegelikud kogukulutused plaanitud kogukulutustest ……… võrra: : mitteplaanitud varuinvesteeringute 97. Kui Keynesi risti mudelis maksud vähenevad 100 ühikut, siis plaanitud kogukulutused PE kõikidel kogutulu tasemetel: suurenevad vähem kui 100 ühikut 98
toetused, pensionid. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab spetsiaalset tegevust maksunduse või avaliku sektori kulutuste osas. Languslõhe majandus ei ole täishõive tasemel ja tuleb kulutuse suurendada, et jõuda täishõive tasemele (toodang > kulutused). Inflatsioonilõhe majanduses on tõus ja soovitavad kulutused > toodang, kulutusi tuleb vähendada, muidu tekib nflatsiooniline surve hindadele. Ekspansiivne kasutatakse majanduse laiendamiseks. Kitsendav kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Kulumultiplikaator = 1 / MPS Maksumultiplikaator = MPC / MPS Ekspansiivne: Kitsendav *G suurendamine, T samaks *G vähendamine, T samaks *T vähendamine, G samaks *T suurendamine, G samaks *nii G kui T suurendada *nii G kui T vähendada *kogunõudlus nihkub üles *kogunõudlus nihkub allapoole *kogutulu suureneb *kogutulu väheneb Vt
samal ajal tegutses ta aktiivselt ka teatri- ja kirjanduskriitikuna, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks. Johannes Vares-Barbarus Johannes Barbarus (Johannes Vares) -- (1889-1946) luuletaja ja literaat. Üks vähestest kirjanikest, kes hea arstipraksise tõttu Pärnus ei sõltunud kirjanikele antavatest toetustest ja võis lubada endale teravaid ühiskonnakriitilisi väljaastumisi. 1920. aastatel oli Barbarus tuntud kui viljakas ja ekspansiivne luuletaja ning frankomaan. Tuli kirjandusse uusromantiliste luuletustega ajakirjas "Noor-Eesti" (1910). Kuulus "Siuru" lähikonda, tema esimesed värsikogud "Fata-Morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919) ja "Katastroofid" (1920) on kantud sensuaalsust ja naudinguid ülistavast paatosest, mis trotsis seniseid traditsioone ja moraalinorme kirjanduses. Barbarus võttis aktiivselt osa opositsioonilise rühmituse "Tarapita" (1921-1922) tegevusest. Ajalaulude kogu
Kogumispensionimakse 2% Üksikisiku tulumaksumäär 20% RPK sotsiaalmaksumäär 33% SM maksmise aluseks olev kuumäär 355 eurot, tööandja minimaalne SM kohustus 117,15 eurot. Miinimum töötasu aastal 2015 kuus 390 eurot, tunnis 2.13 eurot. Maksuvaba tulu kuus 154 eurot, aastas 1848 eurot. Töötuskindlustusmakse 1,6% (töötaja) ja 0,8% (tööandja). Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitika. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsigilisi otsuseid ja tegevusi. Ekspansiivne fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks. Kitsendav fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks. Automaatne fiskaalpoliitika. Vahendid - automaatsed stabilisaatorid. Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööjõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja üldise majanduskasvu stimuleerimiseks.
AUTOMAATNE FISKAALPOLIITIKA Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on sisse ehitatud majandussüsteemi endasse. Need vahendid kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse, kui kogutulu või tööstus muutub. Üheks selliseks stailisaatoriks on tulumaks. SITUATSIOONIKOHANE FISKAALPOLIITIKA Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilisi otsuseid või tegevusi. Põhilised vahendid on maksud ja avaliku sektori kulutused. Ekspansiivne fiskaalpoliitika- valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse laiendamiseks, suurendades avaliku sektori kulutusi või vähendades makse. Kitsendav fiskaalpoliitika- valitsus kasutab fiksaalpoliitikat kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse. Fiskaalpoliitika põhimõjud Ekspansiivne fiskaalpoliitika Kitsendav fiskaalpoliitika * avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes * avaliku sektori kulutuste vähendamine, jättes
avaturu operatsioonid. Diskontomäär e pangamäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kohustuslik reservinõue on keskpanga poolt kommertspankadele kehtestatud nõue, mis sätestab miinimumi, kui suure osa hoiuste kogusummast peavad kommertspangad reservi jätma. Avaturu operatsioonid tähendavad, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Sarnaselt fiskaalpoliitikale võib ka monetaarpoliitika olla kas majandust laiendav (ekspansiivne) või kitsendav. Ekspansiivne rahapoliitika tähendab diskontomäära alandamist, kohustusliku reservinõude suurendamist ja valitsuse võlakirjade kokkuostmist avatud turgudelt. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. 53. Tööpuuduse ja inflatsiooni omavaheline seos: Phillipsi kõver
makromajanduslikku stabiilsust ja täistööhõivet. Automaatsed stabilisaatorid maksud ja sotsiaaltoetused, mis inflatsiooni puhul automaatselt (otsese riigi sekkumiseta) pidurdavad kogukulutusi, majanduslanguse puhul aga stimuleerivad kulutamist. - astmeline tulumaks - sotsiaaltoetused - netoeksport. Situatsioonikohane (aktiivne) fiskaalpoliitika avaliku sektori kulutuste, maksude ja tulusiirete muutumine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile. Ekspansiivne fiskaalpoliitika maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida kogunõudlust ja selle kaudu üldist majanduslikku aktiivsust Kitsendav fiskaalpoliitika maksude või kulutuste muutmine eesmärgiga takistada majandust "üle kuumenemast". Sisemine viitaeg on ajaperiood selle hetke vahel, kui majanduspoliitilised tegevused muutuvad vajalikuks ja selle hetke vahel, kui nad aset leiavad.
Riigivõlg võib olla sisemine või väline, olenevalt sellest, kas avalik sektor on laenanud raha kodumaistelt või välismaistelt rahaturgudelt. 37. Fiskaalpoliitika – Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 38. Kitsendav fiskaalpoliitika- on maksude või kulutuste muutmine eesmärgiga takistada inflatsiooni kiirenemist. 39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika – on maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida majanduskasvu ja tööhõivet. 40. Riigivõlg – 41. Bartertehing – on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata – tehakse vahetuskaupa.Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes; samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta. 42
Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus: lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Feodaalsuhted kujunesid välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt mujale Euroopasse. Nende kujunemise peamised põhjused olid järgmised. 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed, nad sõdisid oma põhitegevuse (põllumajanduse, käsitöö) kõrvalt, kui olukord nõudis. Ekspansiivne Frangi riik vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskeratsavägi, kuid see nõudis sõjameestelt väga kalli varustuse ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks anti neile maad koos talupoegadega, kellelt nad kogusid makse. Nii tekkis professionaalsete sõjameeste – rüütlite – kiht. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon
Inimkeskses käsitluses vaadeldakse loodust vaid vahendina inimese vajaduste võimalikult paremaks rahuldamiseks. Inimene mõistab tema enda vajdustega kohandatud, geomeetrilisse vormi valatud loodust, kuna ta on selle ise loonud. Inimkeskses käsitluses on keskkonnaproblemid inimeste eluhäirivad tegurid. Keskkonna saastumine takistab võimalust nautida tervislikku, turvalist ja meeldivat elukeskkonda. Looduskeskse käsitluse kohaselt on küsimus maakeral elu ähvardavatest ohtudest. Ekspansiivne elutegevus kahjustab ja ohustab elu aluseks olevat loodust. Looduse endagi juhtumid (vulkaanipursked, maavärinad, kokkupõrked meteoriitidega jm.) võivad põhjustada vigastusi inimestele, loomadele või elutu looduse osadele. Keskkonna probleem on teaduslik, tehniline, majanduslik, kultuuriline, tervislik, sotsiaalne, poliitiline, esteetiline, ökoloogiline, eetiline. Eri kultuurides on looduse ärakasutamisele ja inimeste saastetaluvusel erisugused piirid
katta vahet, mille võrra kulutused ületavad maksutulusid 37. Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude vaasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. 38. Kitsendav fiskaalpoliitika- on valitsuse fiksaalpoliitilsed vahendid, mida kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse kas avaliku sektori kulutuste suuredamise või maksude vähendamise abil 40. Riigivõlg on akumuleerunud defitsiitide summa 41. Bartertehing on tehing mille korral vahetatakse hüvised omavahel 42. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poole on kõik varad ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital 43. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga, mida
Kaubanduspiirangute ja mittekaubeldavate kaupadega Hälvetega täielikust konkurentsist Rahvusvaheliste erinevustega hinnatasemete statistilistes mõõtmistes Reaalne vahetuskurss · Reaalne vahetuskurss Mõõdab ühe riigi kaupade ja teenuste hindasid suhtena teise riigi hindadesse Defineeritakse läbi nominaalse vahetuskursi ja hinnatasemete Rahapoliitika mõju majandusele lühiperioodil Rahapakkumise kasv (ekspansiivne rahapoliitika) tõstab majanduse kogutoodangut · Rahapakkumise kasv loob n-ö liigse raha pakkumise, mistõttu koduriigi intressimäärad langevad Selle tulemusena koduriigi valuuta peab odavnema (koduriigi kaubad ja teenused muutuvad välisriigi kaupade ja teenuste suhtes odavamaks) ja kogunõudlus kasvab
. intressimäärast: reaalsest; nominaalsest 24. IS-LM mudeli kohaselt on tulude kasv maksude alandamisest tavaliselt …………. kui tulude kasv valitsussektori kulutuste samasuurest kasvust absoluutväärtuses: väiksem 25. Kui suletud majanduses toimub valitsussektori kulutuste suurenemine, mis tõstab intressimäära, siis IS-LM mudeli kohaselt toimub nn …………. väljatõrjumine : investeeringute 26. Nn väljatõrjeefekti: põhjuseks on ekspansiivne fiskaalpoliitika, tagajärjeks on erainvesteeringute vähenemine, tagajärjeks on erainvesteeringute väljatõrjumine 27. Vaadake joonist. Kui LM1 kõver nihkub asendisse LM2, põhjuseks üldise hinnataseme langus P1-lt P2-le, siis teiste tegurite samaks jäädes: toimub liikumine piki kogunõudluskõverat allapoole 28. Vaadake joonist ning eeldusel, et alustatakse tasakaalutasemest intressimääraga r1 ja
Ta võttis aktiivselt osa radikaalsete ajakirjade ,,Murrang" ja ,,Tarapita" väljaandmisest. 6 Johannes Barbarus (Johannes Vares) (1889-1946) luuletaja, literaat, günekoloog ja poliitik. Üks vähestest kirjanikest, kes hea arstipraksise tõttu Pärnus ei sõltunud kirjanikele antavatest toetustest ja võis lubada endale teravaid ühiskonnakriitilisi väljaastumisi. 1920. aastatel oli Barbarus tuntud kui viljakas ja ekspansiivne luuletaja ning frankomaan. Tuli kirjandusse uusromantiliste luuletustega ajakirjas ,,Noor-Eesti" (1910). Kuulus ,,Siuru" lähikonda, tema esimesed värsikogud ,,Fata-Morgana" (1918), ,,Inimene ja sfinks" (1919) ja ,,Katastroofid" (1920). Varese luuletused ilmusid sageli tema hea sõbra Johannes Semperi toimetatud ajakirjas ,,Looming". Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ka ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismivastase koguteose ,,Vastutusrikkal ajal" (1933)
Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks kütuseaktsiis, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 11. Rahapoliitika, rahapoliitika vahendid (kitsendav, ekspansiivne rahapoliitika) Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse muutumise kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendav rahapoliitika püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu kogunõudlust pidurdada Rahapoliitikat võib kasutada majanduskasvu stimuleerimiseks, töötuse taseme
eelarved, siis ei pruugi alati valitsuse kavatsused realiseeruda. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaalpoliitika üldisemad eesmärgid Esimene oleks likvideerida tõsised deflatsiooni või inflatsiooni poolt tekitatud SKP lõhed. Teine fiskaalpoliitika oluline ülesanne on siluda majanduse tsüklilisest arengust tingitud kõikumisi. Seega, ekspansiivne fiskaalpoliitika peaks ära hoidma majanduse tõsised langused. Valitsuse käitumine majandusliku j buumi ajal j 1. Vähendatakse kulutusi või tõstetakse makse. Sellega jahutatakse maha majanduse kiire kasv ja hoitakse ära majanduse "ülekuumenemine". 2 Jälgitakse 2. Jäl it k ka k iinflatsiooni fl t i i ja
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on ettevõtte kõik varad ja teisel polel kõik kohustused ja kapital.(tulud, kulud) Defitsiidiga finantseerimine on avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta avahet mille võrra avaliku sektori kulutused (G) ületavad maksutulusid (T) Eelarve puudujääk näitab, et avaliku sektori kulutused on suuremad, kui sissetulekud. Eelarve ülejääk näitab, et sissetulekud ületavad valitsuse väljaminekuid. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mid teostatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. (maksud kahanevad) Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks. Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil. Maksumultiplikaator MPC/(1-MPC) või MPC/MPS
kohustused ja kapital.(tulud, kulud) Defitsiidiga finantseerimine on avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta avahet mille võrra avaliku sektori kulutused (G) ületavad maksutulusid (T) Eelarve puudujääk näitab, et avaliku sektori kulutused on suuremad, kui sissetulekud. Eelarve ülejääk näitab, et sissetulekud ületavad valitsuse väljaminekuid. Riigivõlg on akkumuleerunud defitsiitide summa. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mid teostatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. (maksud kahanevad) Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil. Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks. Maksumultiplikaator MPC/(1-MPC) või MPC/MPS
tulu kasvab, kogunõudluse pidurdumine väheneb. Vastupidi juhtub majanduse tõusufaasis. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika Seisneb muudatuste tegemises riigi seadusandluses. Täpsemalt: tegu avaliku sektori kulutuste ja maksude kohta käiva seadusandluse ettekavatsetud muutmisega, et majandustingimusi vastavalt konkreetsele olukorrale muuta. Selle poliitika põhilised vahendid on maksud ja avaliku sektori kulutused. Eristatakse: 1. ekspansiivset; 2. kitsendavat fiskaalpoliitikat. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida kasutatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. Seisneb avaliku sektori kulutuste suurendamises või maksude vähendamises. Teisisõnu, majandustegevuse stimuleerimine võib toimuda riigi eelarvedefitsiidi suurendamise arvel. Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Seisneb avaliku sektori kulutuste vähendamises või maksude tõstmises. Teisisõnu, majandustegevuse kokkutõmbamine
naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote kindlaks määrates reguleerida toornafta maailmaturu hinda. SRÜ – Sõltumatute Riikide Ühendus – See on poliitiline ja majanduslik ühendus, mis hõlmab enamiku endise N. Liidu liiduvabariike. SRÜ kontrollib liikmesriikide relvastust ja majandust. Monetaarpoliitika olemus (keskpanga roll) Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust. Kitsendav rahapoliitika (või poliitika, mida vahel nimetatakse ka rangeks rahapoliitikaks) püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu pidurdada kogunõudlust. Rahapoliitikat võib kasutada maksebilansi juhtimiseks, töötuse taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja majanduskasvu stimuleerimiseks. Kui rahapoliitilisi otsuseid teeb
kompenseerida vahepealne majandusliku languse kahju. LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA Fiskaal ja monetaarpoliitika Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist. Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Ekspansiivne fiskaalpoliitika peaks ära hoidma majanduse tõsised langused. Ekspansiivne fiskaalpoliitika oleks majanduse laiendamine. Suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse makse. Kitsendav fiskaalpoliitika oleks majanduse koomale tõmbamine. Vähendatakse avaliku sektori kulutusi või suurendades makse. Eelarve puudujääk, tulemus : erainvesteeringute väljatõrjumine. Monetaarpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli kas vahetult raha pakkumise või laenuprotsenti muutmisega.
Välisvõla tagajärjed võivad olla tunduvalt karmimad, kui sisevõla tagajärjed kui avalik sektor ei suuda õigeaegselt täita kõiki välisvõlaga seotud tingimusi. 37. Fiskaalpoliitika on riigi seadusandluses tehtavad muudatused, täpsemalt avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete kohta käiva seadusandluse kavatsetud muutmine, vähendamaks majanduse tsüklilisust. Fiskaalpoliitika elluviimiseks peab valitsus rakendama kas ekspansiivset või kitsendavat fiskaalpoliitikat. Ekspansiivne fiskaalpoliitika: *Avaliku sektori kulutuste suurendamine makse muutmata; *Maksude vähendamine muutmata avaliku sektori kulutusi; *Avaliku sektori kulutuste ja maksude proportsionaalne suurendamine. Kitsendav rahapoliitika: *Avaliku sektori kulutuste vähendamine makse muutmata; *Maksude suurendamine muutmata avaliku sektori kulutusi; *Avaliku sektori kulutuste ja maksude proportsionaalne vähendamine. 38. Kitsendav fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori
suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim; kogu majanduse b) kogu majanduse seisukohalt seisukohalt vajalikud vajalikud relatiivsete relatiivsete hindade hindade muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini; c) avaliku sektori ekspansiivne majanduspoliitika on kergemini teostatav,, sest riigi g maksutulud kasvavad kiiremini juhul j kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega); d) viletsuse indeks (töötuse määr + inflatsioonimäär) majanduses kasvab; e) tegemist on nn nn. galopeeriva inflatsiooniga inflatsiooniga.
Intress lisamakse, mida laenuvõtja maksab laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Keynesi rahateooria: · Tehingumotiiv soov omada raha, teostamaks igapäevaseid tehinguid. · Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks. · Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 14. Rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika eesmärgiks rahapakkumise ja kogunõudluse suurendamine. Kitsendav rahapoliitika rahapakkumise vähendamine ja selle kaudu kogunõudluse pidurdamine. Situatsioonikohane rahapoliitika rahapoliitilisi otsuseid teeb keskpank. Automaatne rahapoliitika rahapoliitika kujutab endast ettemääratud reeglite kogumit ja keskpank ei saa seda oma igapäevaste toimingutega muuta. Keskpank juhib finantssüsteemi, viib ellu rahapoliitikat, erineb kommertspangast. 15
halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Klassikaline inflatsiooniteooria: · varasemalt pidasid majandusteadlased inflatsiooni põhjuseks ülemäärase raha ringlusse laskmist. · Seega võib inflatsioon olla majanduspoliitiliselt tekitatud ehk inflatsiooni põhjuseks võib olla ekspansiivne rahapoliitika, mille eesmärgiks on finantseerida eelarvedefitsiiti. · Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille põhjustas just raha juurdetrükkimine valitsuskulude katteks. 31. Mis on maksebilanss? Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood.
· M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused kroonides + valuutahoiused Raha nõudlus: · Äritehingute nõudlus 9 · Ettevaatusnõudlus · Spekulatiivne nõudlus Kohustuslik reservinõue - protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Ekspansiivne rahapoliitika - poliitika, mille eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendav rahapoliitika - poliitika, mille eesmärgiks on vähendada rahapakkumist ja majanduse "ülekuumenemist", pidurdada kogunõudlust. Kitsendav rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika Rahapakkumine väheneb Rahapakkumine suureneb Intressimäär tõuseb Intressimäär alaneb
reguleerida kommertspankade intressimäärasid, · Keskpank saab neid mõjutada kaudselt, diskontomäära ja raha pakkumise kaudu. · Rahapoliitika jaguneb: Range rahapoliitika on raha suhteliselt vähene pakkumine võrreldes SKP kasvuga. Tulemuseks intressimäära tõus, investeeringute vähenemine ja majanduskasvu aeglustumine. 11 Rahapoliitika (2) Ekspansiivne rahapoliitika on raha suhteliselt suurem rahapakkumine võrreldes SKP kasvuga. Selleks võib keskpank raha juurde trükkida, laenata raha, obligatsioone müüa jms. Selle poliitika tulemusena intressimäärad vähenevad, investeeringud suurenevad ja toimub majanduse üleüldine elavnemine. Keskpanga sõltumatus (1) · Keskpanga sõltumatuse valitsusest määrab keskpanga suhted riigieelarvega ja valitsuse esindatus keskpanga nõukogus.
Pankade kasumlikkus ja kapitaliseeritus tõenäoliselt suurenevad. Eesti kindlustussektori kapitaliseeritus püsis viimase aasta jooksul tugev ning võib väita, et kindlustussektori riskid on hästi juhitud ja kasumlikkus suur. Lisaks ei ole Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk suurenenud pankade kohustusliku reservi nõude alanedes 2010. aastal. Finantsturud Rahvusvaheliste finantsturgude arengut mõjutas 2010. aasta IV kvartalis ja 2011. aasta I kvartalis jätkuvalt ekspansiivne rahapoliitiline keskkond. Peamiste majanduspiirkondade majandusnäitajate paranemine suurendas pikemat aega madalate intressimäärade taustal turuosaliste riskihuvi. Aktsia- ja võlakirjaturgudel vähehaaval tärganud valmidus rohkem riske võtta sai aga tagasilöögi 2011. aasta veebruari lõpus, kui vallandusid geopoliitilised pinged mitmes Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigis. Euroala rahapoliitika püsis 2011. aasta esimesel kolmel kuul muutumatu
......................................................vahetuskaubandus 179. Executive .......................................................ettevõtte juhataja 180. Exogenous variable .......................................eksogeenne muutuja 181. Expand ...........................................................laiendama 182. Expansion ......................................................edasiarendus 183. Expansionary fiscal policy ............................ekspansiivne fiskaalpoliitika 184. Expedite .........................................................edendama 185. Expert ............................................................asjatundja 186. Exposure ......................................................... müügiks väljapanek, ülesseadmine 187. Extension ........................................................ laiendus 188. External marketing - .........................................välisturg 189. Financial consulting ........
Rahapoliitika efektid saavutatakse reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses. Erinevad efektid saavutatakse erinevate ekspansiivse ja kitsendava e. range rahapoliitikate rakendamisel. Kitsendav rahapoliitika : Vahendid : avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservi nõude suurendamine. Efektid: rahapakkumine väheneb, intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud vähenevad, kogunõudlus väheneb, inflatsioon aeglustub. Ekspansiivne rahapoliitika: Vahendid : avaturu ostud, diskontomäära alandamine, kohustusliku reservi nõude vähendamine. Efektid: rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb. Keskpank on avaliku sektori institutsioon, kuid toimib iseseisvalt ja tegutseb omal initsiatiivil. Majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll. Ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, on pankade pank.
Kõrge tööhõive Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika meetmed võimaldavad teostada: Ranget rahapoliitika Ekspansiivset rahapoliitikat Range (kitsendav) rahapoliitika Vähendab raha pakkumise suhtelist vähendamist võrreldes SKP kasvuga. Tagajärjeks on intressimäärade tõus, investeeringute vähenemine, kogunõudluse vähenemine ja inflatsiooni aeglustumine Ekspansiivne (laiendav rahapoliitika) Tähendab raha pakkumise suhtelist suurendamist võrreldes SKP kasvuga. Tagajärjeks on intressimäärade alanemine, investeeringute suurenemine, kogunõudluse suurenemine, reaalse SKP suurenemine Laiendava monetaarpoliitika efekt majanduses- Raha pakkumise suurenemine viib intressimäärade langemiseni Madalad intressimäärad viivad investeeringute mahu suurenemiseni Investeeringute nõudluse suurenemine mõjutab sissetulekuid, suureneb
annaabi.ee 
