keskkond Joonis 1 Ettevõtluskeskkonna jagunemise maatriks (autori joonis) Poliitiline keskkond hõlmab seadusi, ametkondi ja huvigruppe, mis mõjutavad paljusid organisatsioone ja veel üksikisikuid ning ka nende tegevusi. Poliitilise keskkonna mõjud on peamiselt: maksuseadused, keskkonnakaitse regulatsioonid, konkurentsi reguleerimine, väliskaubanduse reguleerimine, töösuhteid reguleerivad seadused, poliitiline stabiilsus, riiklikud subsiidiumid, rahvusvahelised lepingud ja suhted ning valimised. Majanduskeskkonda moodustavad eelkõige tarbijate ostujõud, reaaltulude suurus ja kulutuste struktuur. Majandusliku keskkonna mõjud on peamiselt: SKP muutumine, inflatsioon, intressimäärad, sissetulekute tase, tööpuuduse tase, valuuta stabiilsus, elanike säästud ja laenukoormus, eelarve tasakaal, välisriikide majandusolukord, sissetulekute kihistumine ja regionaalse majandusarengu eripärad.
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enama...
Üldine seaduspärasus ütleb, mida väiksem on riik ja mida vähem on sellel riigil ressursse kõikide vajalike kaupade ja teenuste tootmiseks, seda suurem on selle riigi sõltuvus rahvusvahelisest kaubandusest. Kaubanduspoliitika vahendid Kaubanduspoliitika vahenditest on vanimad ning lihtsaimini äratuntavad ja reguleeritavad vahendid tollimaksud. Subsiidium on valitsusepoolne makse kodumaisele tootjale. Mis kasu on subsiidiumitest? Subsiidiumid aitavad kodumaistel tootjatel konkureerida odavate importtoodetega . Subsiidiumid aitavad kodumaistel tootjatel leida eksportturge. Impordikvoot on mingi kauba imporditava koguse otsene piirang. Vabatahtlik ekspordipiirang võib omada samalaadset mõju nagu impordikvoot. Kohaliku koostise nõuded määravad, et mingi osa tootest peab olema valmistatud sisemaiselt . Võib kehtestada ka mitmesuguseid administratiivseid piiranguid. Näiteks
Abimaterjal äriplaani koostamisel EESMÄRGID: Mõõdetav Saavutamise tähtaeg Eesmärk Mõõtmise sagedus Eesmärk 2016 Eesmärk 2017 suurus Käive 2000 eurot/kuus 2012 lõpp 1 x kuus 4000 eurot/kuus 5000 eurot/kuus Kasum 7% käibest 2012 lõpp 1 x kuus 10% käibest 10% käibest Müüdud pakettide 10 tk kuus 2012 lõpp 1 x kuus 20 30 arv Püsiklientide 50% 2015 1 x aasta 15% 30% osatähtsus koguklientidest Müüdavate 3 toodet 2012 1 x kuus 5 too...
15. Alljärgnevast ei kujuta endast väliskulu: a. Liiklusummik b. Kaitsepookimine c. Vali muusika südaööl naaberkorterist d. Õhusaaste 16. Tootmise efektiivsuse tingimuseks kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on: a. MCX/MCY = PX/PY b. MCX = MCY = MUX = MUY c. MCX = MCY = PX = PY d. MCX/MCY = MRT 17. Väliskulu probleemi ei suuda lahendada: a. Subsiidiumid b. Maksud c. Trahvid d. Regulatsioonid 18. Pareto-efektiivsuse saavutamist ei sega: a. Firmade turujõud b. Täiuslik konkurents c. Loomulik monopol d. Välisefektid 19. Coase teoreem: a. Väidab, et teatud juhtudel riik ei pea sekkuma väliskuludest tulenevate probleemide lahendamiseks b. Kasutatav siis, kui riik on sunnitud kehtestama korrigeeriva maksu erafirmasdele, et
d. eristuvad nende tarbimise mittevälistatavusega Küsimus 3 Coase teoreem: Vali üks: a. väidab, et teatud juhtudel riik ei pea sekkuma väliskuludest tulenevate probleemide lahendamiseks ÕIGE b. on kasutatav seal, kus välised effektid on olulised, aga tehingute sõlmimise kulud kõrged c. kasutatav siis, kui riik on sunnitud kehtestama korrigeeriva maksu erafirmasdele, et kõrvaldada negatiivsed välised efektid d. väidab, et riiklikud subsiidiumid tuleb ette näha neile firmadele, kelle ühiskondlikud tulud on suuremad eratuludest Küsimus 4 küsimus Küsimuse tekst Asenduse piirmääraks on: Vali üks: a. ühtede hüviste hulk, mida indiviid on valmis vahetama teise hüvise vastu, kusjuures kogukasulikkus ei muutu VALE b. hüviste hulk, mille võrra tootja peab vähendama ühe hüvise tootmist teise hüvise täiendava ühiku saamiseks ÕIGE c. proportsioon, mille korral ühe resursi vahetus teise vastu maksimiseerib toodangu
Mittetollilised piirangud Mittetollilised piirangud on: Valitsuse osalemine väliskaubanduses. Tolli- ja kauba sisseveoprotseduurid. Nõuded tootele. Koguselised piirangud (kvoodid). Finantskontroll. Valitsuse osalemine väliskaubanduses: Administreerimine - valitsused pakuvad erakompaniidele rutiinseid kaubanduskonsultatsioone. Riigikaubandus valitsus tegutseb ise ostjana ja müüjana ning otsustab ise imporditavate kaupade koguste, ostmise aja ja koha üle. Subsiidiumid - subsiidiumides, millega kaitstakse kodumaiseid tootmisharusid ja soodustatakse eksporti. Tolli- ja kauba sisseveoprotseduurid: toodete klassifitseerimine, toodete hindamine, dokumentatsiooni kontroll, toodete litsentseerimine, toodete inspekteerimine, ohutuse kaitsepiirangute rakendamine. Finantskontrolli võtted: Välisvaluuta vahetuse kontroll, Mitmesed kursid, Krediidipiirangud, Kasumi väljaviimise piirangud. Kvoot
oludes jääb üldjuhul alla 30 %; suured kapitali erikulud (kr/kW); peamiselt kahest eelnevast puudusest tingitud toodetud elektri suhteliselt kõrge omahind; elektrituulikute fluktueeriva toodangu madal konkurentsivõime avatud elektriturul, toetusmehhanismide vajadus; potentsiaalne negatiivne mõju Eesti majandusele seadmete sisseost süvendab väliskaubanduse defitsiiti, subsiidiumid tõstavad elektri hinda tarbijatele ja väliskapitali kaasamisel viiakse Eesti tarbijatelt kogutud toetused Eestist välja; elektrituulikute ehituse ja käidu kogemuse ja oskusteabe vähesus Eestis. tekitavad müra ei sobi alati maastikku segavad lähiümbruses televisiooni ja raadiojaamade tööd võivad olla ohtlikud lindudele energiatootmine sõltub muutliku suuna ja kiirusega tuulest KASUTATUD ALLIKAD: tuulikud.ee/Tuul/Tuuleenergiast/tuuleenergiast.html www.mkm
· Esimesed paiksed põllud tekkisid Ees-Aasias umbes 10 000 aastat tagasi · Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef) · Paiksele taime- ja loomakasvatusele üleminek kujutab endast inimajaloo ühte · Majanduslikud tegurid (nõudlus ja suurimat murrangut riigi majanduspoliitika, subsiidiumid, eksporditoetused ja impordimaksud, maa väetamine, maaparandus jms) Põllumajanduse peamine tootmisvahend on maa Põllumajandusmaa jaguneb Haritavaks maaks (10% kogu maismaast) Looduslikeks rohumaadeks (21% kogu maismaast) Agrokliimavöötmed Eristatakse aktiivsete temperatuuride summa alusel Aktiivsete temperatuuride summa arv, mis saadakse liites ööpäeva keskmised temperatuurid üle 10°C
Suund Vahendid Normid Investeeringud Horisontaalne, Üldine konkurentsipoliitika Avalike hüviste pakkumine, kaudne ja välismõjude korrigeerimine väliskaubandustingimused Vertikaalne, otsene Erireeglid, erandid üldises Selektiivsed maksu- konkurentsipoliitikas ja soodustused, subsiidiumid, väliskaubandustingimustes riiklikud tellimused Tööstuspoliitika suunad taktika ja instrumentide alusel Poliitika instrumendid Poliitika taktika Kaitsev Ründav Vertikaalsed Terasetööstus, Elektroonika, laevaehitus, biotehnoloogia põllumajandus
Majanduspoliitika phivaldkonnad on: 1.Korrapoliitika 2.stuktuuripoliitika 3.Protessipoliitika(finantspoliitika) KORRAPOLIITIKA phivaldkond,mille raames tehakse phiotsuseid.Otsuste phine tegevus jaotub allvaldkondadeks: 1.Vistluse konkurentspoliitika-konkurentsiseadused;tarbijakaitse 2.Omandipoliitika-vastutus/kontroll;mratakse juhtimise ksimused;maade ja varade tagastamise ksimused 3.Tegevusmajandus/isikukaitse 4.Sotsiaalne kindlustatus STRUKTUURIPOLIITIKA 1.Regionaalpoliitika-riigi-ja omavalitsusorganite koosklastatud tegevus 2.Sektoriaalpoliitika-on suunatud rahvamajanduse kui terviku ja selle ksikosade tasakaalustatud arengule 3.Vike-ja keskmise ettevtluspoliitka-erinevate omandivormide kaudu teostuv tegevus, eriti eraettevtlus. PROTSESSIPOLIITIKA 1.Eelarvepoliitika 2.Rahapoliitika 3.Sissetulekute poliitika 4.Vlismajandusliku kindlustatuse ja tasakaalu poliitika INFLATSIOON Inflatsiooni mdetakse tarbija hinnaindeksi(THI) abil, mi...
ajahetkel. Pakkumisseadus ütleb, et kõrgemate hindadega pakutakse rohkem kaupu ja teenuseid, kui madalate hindadega. Pakkumist mõjutavad tegurid: 1) Pakkujate arv 2) Tehnoloogia areng ja tase – tootmise efektiivsema meetodi leidmisel toote hind odavneb ja tootja tahab rohkem pakkuda. 3) Tootmistegurite(ressursside) hinnad 4) Alternatiivsete kaupade(mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse) hinnad. 5) Maksud ja subsiidiumid – maksude tõttu väheneb pakkumine, subsiidiumide suurenemine toob kaasa pakkumise kasvu. 6) Tootjate ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes – hinna tõusu ootuses hakkab tootja ette valmistuma suuremaks tootmiseks või nt vähendab hetkeks pakutava kauba kogust ja hoiab kaupa hinnatõusuni laos. Võttes arvesse nii nõudlust kui ka pakkumist, siis nende abil tekibki turuhind, mis tähendab hinda, mille eest müüjad soovivad müüa just nii palju, kui ostjad osta soovivad
1. Ex post analüüs kirjeldab minevikus toimunud sündmusi (raamatupidamis- bilanss); Ex ante analüüs kirjeldab seoseid tulevikus toimuvate sündmuste vahel (ootuste mõju jne.); Ceteris paribus eeldus, mida kasutatakse mudelite koostamisel (muudel võrdsetel tingimustel). Voomuutujad iseloomustavad mingi ajaperioodi jooksul toimunud protsesse (aastas valmistatud toodang või tehtud investeeringud) Varumuutujad iseloomustavad asjade või nähtuste seisu mingil ajahetkel (kapitali maht aasta lõpus jne). Nominaalsed muutujad on tavaliselt jooksvates hindades väljendatud suurused Reaalsed muutujad võtavad arvesse mingeid täiendavaid teiste suuruste muutuseid ja neid kasutatakse erinevate perioodide võrdlemiseks (näiteks majanduse reaalkasvu arvutamisel kõrvaldatakse hindade muutumise mõju). 2. Püsiv seisund stabiilne või veidi kõikuv seisund majanduses, kus majandus ei kasva ega kahane. Sel juhul on kapitali sissevool piisav ainult sama tas...
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõig...
(1991) ja Erastamisseadusega (1993) ja mile eesmärgiks oli tagada omandi puutumatus, heastada nõukogude perioodil omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohus ja luua tingimused turumajanduse arenguks. Laiemas mõistes, - enamus KIE riikides ulatuslik reform vastavalt riigi seadustele, eristatakse aeglaseid ja kiireid omandireformi läbi viinud riike. Eesti on erinevate uuringute andmetel määratletud kui kiire erastaja (Kährik jt 2004: 19, 20). Nõudlust toetavad subsiidiumid eluasemetoetus Pakkumist toetavad subsiidiumid turuüürist madalama hinnaga üürielamuaseme pakkumist leibkondadele, kel on raskusi endale ise elamispinna soetamisega. Munitsipaalelamispind Eestis: KOV eluasemeomandis olev eluasemevorm, mida pakutakse subsideeritud hindadega. Haldajateks võivad olla nii KOV kui eraettevõtjad. Sotsiaalelamispind Eestis: KOV eluasemeomandis olev subsideeritud eluasemevorm, mida pakutakse koos sotsiaalteenustega
Majandusõppe kordamisküsimused 1. Mis on majandusteadus?Sotsiaalteadus, mis uurib kuidas nappide ressurside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. 2. Mis on majandus?Riigi (ettevõtte, majapidamise jm. Üksuse) ressursside juhtimine, pidades silmas nende tootlikkust. VÕI valikute/otsuste protsess. 3. Mis on rikkus?Teatud ajahetkel omatav kaupade hulk. 4. Mis on turg?Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. 5. Mis on kauba ja teenuse vahe?Kaup on füüsiline toode, mida tarbitakse peale toote valmimist. Teenust ei saa katsuda ja tarbitakse tootmise käigus. Teenus on tasu eest tehtav töö. 6. Nimeta tootmisressursid.Loodusvarad, inimressurss, kapital (ja ettevõtlikkus) 7. Mida tähendab nappus?NAPPUS = VAJADUSED > SAADAVAD RESSURSID 8. milised on majanduse põhivalikud?Mida, kuidas ja kellele toota. 9. Millised on üksikisiku, ettevõtja ja riigi majandusvalikud? 10. ...
parandamine, Saastaja maksab, Ettevaatus ja vältimine, Säästev areng, Õigus puhtale keskkonnale, Abistavad printsiibid. Keskkonnapoliitika vahendid - õiguslikud, majanduslikud ja keskkonnakorralduslikud vahendid. Õiguslikud vahendid - Standardid, piirnormid, keelud, Tehnoloogiale põhinev lähenemine, Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud vahendid - Maksud ja hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgistamine. Keskkonnakorralduslikud vahendid - Organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem, Keskkonnaauditid, Keskkonnamõju hindamine, Keskkonnaindikaatorid, Teadlikkus kui mõjutaja. Barde 2000 - Käskudele ja kontrollile põhinev regulatsioon, Majanduslikud vahendid, Vastutus ja kahjude hüvitamine, Informatsioon, Vabatahtlikud regulatsioonid, Planeerimine: maakasutus, tsoneerimine .
(2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu · Kulud: personali, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Kuidas kohalik omavalitsus töötab? · Volikogu ja valitsus teeb otsuseid istungitel hääletades. · Volikogu ja valitsuse komisjon otsustab koosolekutel. · Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees. · Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. · Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea, valitsuse liikmed
Makroökonoomika kodutöö 1 Vastused Nimi 1. Tabelis on esitatud andmed nominaalse SKP kohta (jooksevhindades, miljardit eurot), hinnaindeks (protsentides) ja reaalne SKP (2010. aasta püsivhindades, miljardit eurot). Täitke tabeli lüngad. nominaalne SKP SKP deflaator = 100 reaalne SKP Reaalne SKP on nominaalse SKP ja deflaatori jagatis. Aasta Nominaalne SKP, Hinnaindeks, % (SKP Reaalne SKP, miljardit miljardit eurot deflaator) eurot 2008 120 80 150 2009 135 90 150 2010 150 100 150 2011 180 106 169,8 2012 220 ...
· Valuuta tused seadused stabiilsus · Standardid · Tarbjakaitse · Poliitiline stabiilsus · Elanike liikumine · Riiklikud säästud ja · Vanuseline laenukoormus subsiidiumid koosseis · Eelarve · Rahvusvahelise · Hariduslik tasakaal d lepingud koosseis · Välisriikide · Rahvusvahelise · Rahvuslik majandusoluko
Tarbimisühiskond on otseses sõltuvuses tarbitavast energiast, heaoluühiskond võib endale lubada juba madalamat energiatarvet Energiatarbimine ja inimarengu indeks Energiapoliitika Peamised küsimused: Millises ulatuses on tagatud energeetiline sõltumatus Milliseid on tulevikus kasutatavad energiaallikaid ja kuidas energiat tarbitakse (sektorite lõikes) Millised on energiamajandusega kaasnevad mõjutused keskkonnale Vahendid: maksud, subsiidiumid, standardid, seadused Kaasnevad probleemid: * energia säästmine ja hind versus konkurentsivõime säilitamine * turumoonutused subsiidiumite, maksustamise ja globaliseerumise tõttu Subsiidiumid ja maksustamine kohalikul (riik, majandusühendus jmt.) tasemel · Valitseb eeskätt sektoraalne lähenemine (energiasektori keskne). Toob kaasa äriringkondade keerukad mahhinatsioonid ja pakkumine/nõudmine tasakaalu rikkumise tõttu hinnatõusud teistes sektorites (nt
Kui kaupa on kerge ladustada, võib kõrgema hinna ootus panna tootjaid vähendama oma pakutavat kogust ja jätma kauba hinna tõusmiseni lattu. Seega, kõrgema hinna ootus võib pakkumisele kaht moodi mõjuda. Konkreetne mõju sõltub sellest, millise kaubaga on tegemist. 5)Tootjate arv. Kuna turul pakutav kogus on individuaalsete pakutavate koguste summa igal konkreetsel hinnatasemel, sõltub turupakkumine pakkujate arvust. Tootjate arvu kasv suurendab turupakkumist ja vastupidi. 6)Maksud ja subsiidiumid. Kui tootjad peavad maksma oma toodangult mingeid makse, siis toob maksude suurenemine kaasa kulude kasvu ja see vähendab pakkumist. Vastupidine mõju on subsiidiumidel. Selle mõjul tootjate kulud vähenevad ja pakkumine suureneb. 7)Mitmesugused muud tegurid. Mõne kauba pakkumine muutub seoses looduslike tingimustega, nagu näiteks ilmastik. Mõne teise kauba pakkumist mõjutavad sellised tegurid nagu sõjad ja streigid. 2.2 Pakkumise hinnaelastsus
Eksamiks: · Säästva arengu kontseptsioon - inimareng peab jätkuma, inimesed peavad rahuldama oma vajadusi, kuid see ei tohi toimuda keskkonna arvelt, et mitte ohustada tulevasi põlvkondi. · Säästva arengu vajaduse sõlmküsimus - kas meie tsivilisatsiooni saab jääda ja funktsioneerida ka tulevikus praegusel tasemel? - Eesti keskkonnastrateegia (1997) eesmärgid: Keskkonnateadlikkuse edendamine - Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine - Õhukvaliteedi parandamine - Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine - Jääkreostuse likvideerimine - Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - Mis võiks olla nende eesmärgite täitmise piiriks? Säästva arengu instr...
vihmad uhuvad toitained mullast minema. Vähene põllumaa on peamiselt kakao-, kautsuki- ja kohvipuu ning õlipalmi istandike all. Aktiivsete temperatuuride summa arv, mis saadakse liites ööpäeva keskmised temperatuurid üle 10°C. Üks oluline agroklimaatiline näitaja Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid on geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef. Majanduslikud tegurid on nõudlus ja riigi majanduspoliitika, subsiidiumid, eksporditoetused ja impordimaksud, maa väetamine, maaparandus jms. Toiduprobleemid Toiduainete tootmine on vähe globaliseerunud tootmisprotsess toimub ühe riigi piires. Vahetatakse peamiselt valmistoodangut. Tähtsamad osalejad maailmakaubanduses on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna, Vahemeremaad.Arengumaadest müüvad maailmaturul oma toodangut ainult istandusriigid. Tänu infoajastu tootmisvormidele on maailmaturul toiduainete üleküllus, seetõttu tugev konkurents
Eesti keskkonnaseisund Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, kä...
kõrbestumine kalaressursside vähenemine põud üleujutused erinevad kahjurid põllumajanduseks sobimatud maaalad suur rahvaarv ja asustustihedus traditsiooniliste tootmisvormide säilimine maailmakaubandussüsteem valitsuspoliitika arenenud riigid rakendavad põllumajanduspoliitikat meetmed: impordipiirangud tollimaksud kvoodid toetused e. subsiidiumid riik maksab oma põllumajandustoodetele põllumajandustoodete kokkuost riigi poolt riik maksab preemiat põldude sööti jätmise eest riik maksab teatud summa kui talupidaja vähendab külvipinda või müüb oma majapidamise eesmärgid tagada toiduainetega varustatus tagada põllumehele piisav sissetulek tagada põllumajandustoodetele mõistlik hind Põhjused Tagajärjed
ARVESTUSTEST 8 (SISSEJUHATUS MAKROSSE: RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE (RKP,SKP,RT) (punkte 19/20st, hinne 9,5/10st) NB! Üks vastus peaks vale olema! 1. Mõiste „investeeringud“ rahvamajanduse SKP ja RPP arvestuses sisaldab: a. Iga riiklikus ettevõttes toodetud kaupa b. Igat liiki aktsia ostmist c. Varude suurenemist aasta lõpuks d. Igat tarbja poolt ostetud, kuid aasta lõpuni tarbimata kaupa e. Kõik vastused valed 2. Kui reaalse SKP maht alates 6%, elanike arv samal aastal vähenes 3%, siis: a. Reaalne SKP elaniku kohta vähenes b. Reaalne SKP elaniku kota suurenes c. Reaalne SKP surenes ja nominaalne vähenes d. Nominaalne SKP ei muutu e. Hinnad langesid 3% 3. Allpooltoodust lülitatakse SKP – sse: a. Koduperenaise teenused b. Kasutatud auto ostmine naabrimehelt c. Uute aktsiate omandamine börsimaaklerilt ...
V1 1) Sõnasta säästva arengu konspetsioon ja selle 8 printsiipi ning kirjelda detailsemalt kolme printsiipi. Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikku arengut kolmel alal - keskkonna, majanduse ja kogukonna alal. Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. 2) Ökoloogiline seljakott? Mis on sinu tekstapükste ös? Plastpudeli ös? Nähtamatu materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Ökoloogiline seljakott saadakse kui lahutatakse kogu olelusringi kestel tarbitud materjalist toote tegelik mass. Ma arvan, et teksapükste ös on ~2kg ja plastpudeli ös ~40 kg. 3) Keemiline puhastus? Millised meetoteid kasutatakse keemilises puhastuses? Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Meetodid: 1 .Keemiline sadestamine-setitamine 2. Koagulatsio...
Vastutus alati riigil REGULATIIVSED – Kohustused, piirangud, õigused + rikkumiste eest sanktsioonid • Õigused: nt inimõigused • Standardid: nt keskkonna- või tootestandardid • Piirangud ja keelud: nt. karistusõigus, piirangud alkoholireklaamile • Reeglid tootmisele ja tarbimisele: nt. Turule sisenemise piirangud MAJANDUSLIKUD – Maksud, aktsiisid • Tasud: nt keskkonnatasud ressursside kasutamise eest • Toetused, subsiidiumid, maksuvabastused: nt toimetulekutoetused, maksuvabastus koolitusele kulutatud summadele, taastuvenergia subsideerimine • Kaubeldavad load ja kvoodid: nt CO2 kvoodid • Valitsuse tagatud laenud, garantiid, kindlustus: nt. õppelaen, haiguskindlustus INFORMATSIOONILISED – Haridus, teave ja veenmine Teavitamine uutest regulatsioonidest Sotsiaalne marketing (nt uue suhtumise kujundamine) Aruandlus- ja avalikustamiskohustused (nt keskkonnateave)
POLIITIKA VALIKUVÕIMALUSED: · Fiskaalpoliitika- maksumäärade ja riiklike kulutuste muutmine. Ehk eelarvepoliitika, valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. · Monetaarpoliitika - rahapakkumise kontrollimine. · Tulupoliitika - palkade ja hindade kontroll. · Industriaalpoliitika - majandusharudevaheline ressursside ümberpaigutamise võimaldamine ja agregaatnõudluse kasvu suurendamine. · Muud meetodid - normid, subsiidiumid (toetused) *Aktiivset fiskaalpoliitikat piirab selle toimimise aeg- otsustusnihe ja rakendusnihe. Ajaliste nihete tõttu võib loodetud sekkumine muuta olukorra hullemaks või väikese sekkumise korral on tulemus null. *Probleemiks ka teadmatus- ei ole võimalik hinnata tarbimiskalduvust ja agregeeritud nõudluse muude komponentide käitumist. *Teooria kohaselt on võimalik stimuleerida erainvesteeringuid valitsusinvesteeringute kaudu-
Sisemajanduse koguprodukt- mõõdab mingi ajavahemiku(tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e kaupade ja teenuste turuväärtus Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP arvutamise meetodid: tootmismeetod: lisaväärtused põllumajanduses, tööstuses, teeninduses, valitsussektoris = SKP + kaudsed maksud subsiidiumid sissetuleku meetod: töötajate palk + ettevõtete kasumid + põhivara kulum = SKP + kaudsed maksud - subsiidium kulutuste meetod: eratarbimine + avaliku sektori tarbimine + koguinvesteeringud + kaupade ja teenuste eksport- kaupade ja teenuste import. Kõik kokku on SKP turuhindades. SKP turuhindades + netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + jooksvad netoülekanded = kasutada olev kogurahvatulu. Kasutada olev kogurahvatulu amortisatsioon = kasutada olev netorahvatulu
Kõige odavamat toodangut annavad ekstensiivsed teraviljatalud ja rantsod, istandused ja hiliseagraarsed mõisad (viimastes madal tootlikkus). Arenenud riikide põllumajandus: 1. Spetsialiseerunud. 2. Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega. 3. Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika. Siseturu kaitse: 1. tollimaksud (importkaubad kallimad) 2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest) 4.turuhinnast madalama hinnaga toodete kokkuost 5.mõnes riigis preemiad põldude söötijätmise eest (USA) 6.EL-s piimatoodete kokkuost, iseturu kaitse (kaubad kallid) Näljahädad ei ole tingitud mitte absoluutsest toidupuudusest maailmaturul, vaid vaesusest ja ebavõrdsest juurdepääsust toidule. Põllumajanduslik maa: 1. Haritav maa 10% (põllud, puuviljaaiad, viinamäed, oliivisalud) 2. Rohumaa 21% (hästi kujunenud rohurindega maa-ala, kus kasvavad
Etteantud standardid- tehnoloogiapõhised (katalüsaatorid autodel) ja sooritusepõhised (ühtsed heitme standardid, aga ettevõte saab valida ise viisi, kuidas mingit nõuet täita/saavutada). OTSENE KONTROLL Nt: osoonikihti kahandavate ainete keelustamine, hõõglampide keelustamine • Turupõhised meetmed (kedagi motiveeritakse rahaga, maksude või toetustega): kauplemissüsteemid, keskkonnamaksud, subsiidiumid (makstakse peale). Ühiskonnale odavam (staatiline efektiivsus- võrdleme sama efektiga meetmete hinda ajahetkes, dünaamiline efektiivsus- pidevalt tahetakse odavamat meedet otsida). nt: keskkonnamaksud/-tasud, kaubeldavad saasteload, toetused Eelised: staatiline efektiivsus- kulutõhusus (kulud ühiskonnale odavamad), dünaamiline efektiivsus- jätkuv stiimul saastet vähendada, innovatsioon (ettevõte valib
Mahulised piirangud kehtestatakse kaupadele kvootide ja litsentsidega. Kvoot- määrab kauba sisse või väljaveo koguselise või hinnalise limiidi Litsents määrab konkreetsed ettevõtted, kes võivad mingeid kaupu teatud perioodil sisse- või välja vedada. Eksporditõke- keelustab või piirab mingi kauba väljavedu. (kunstiväärtused, relvad vms.) Väliskaubanduspiirangud on tavaliselt seotud riigikaitseliste huvidega. Väliskaubandust ergutavateks meetmeteks on subsiidiumid ehk lisatasud. Neid saavad eksportijad eksporditud kauba mahu pealt. Eesmärk-soodustada teatud kauba väljavedu. Peetakse ebaausa konkurentsi võtteke, kuid kasutatakse palju. Ebaausa konkurentsi võtete hulka kuulub ka dumping- kauba pakkumine välisturul odavama hinnaga kui siseturul. Tollimaksude vältimiseks võib mingi riikide rühm sõlmida tolliliidu (liikmesriigid kaotavad omavahelised tollid, teistele riikidele kehtestatakse ühised tariifid.)
tekitanud isikult. Lisaks kompromiss olukorras, kus õigluse taganõudmine pole efektiivne. 6) turvalisus - lisaks rahule, ka majanduslikud ja sotsiaalsed garantiid. Tulude ümberjaotamise poliitika. Minimaalse sissetuleku kindlustamine. 31. Turumajanduse mudelid 1) liberaalne turumajandus - inimestel on autonoomia heaolu küsimustes, majanduskasv on eesmärk omaette, toimivad minimaalsed subsiidiumid ja siirded. 2) korporatiivne turumajandus - suurem sotsiaalne integreeritus ühiskonnas, osaliselt riiklikult koordineeritud. 3) sotsiaaldemokraatlik turumajandus - eesmärgiks on sotsiaalne võrdsus, kõigi kaasatus ühiskonnaellu, tööjõuturu reguleeritus, võrdsete võimaluste kindlustamine. 14 32
on kujunenud riigieelarvesse raha kogumine, esimesel juhul on tegu regulatiivse maksuga, teisel juhul fiskaalse maksuga, mille kogumisega vähendatakse teisi makse nii, et eelarve jääb samaks. KKP vahendid (3) Õiguslikud (5) · standardid, piirnormid, keelud · tehnoloogiale põhinev lähenemine · keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud (8) · maksud ja hüvitised · laenud, toetused, subsiidiumid · müüdavad saasteload · sisse ja tagasimakse süsteem · ökomärgistamine Keskkonnakorralduslikud (5) · organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem · kk auditid · keskkonnamõju hindamine · kk indikaatorid · teadlikkus kui mõjutaja Maksud ja tasud jagunevad omakorda: 1. Emissioonimaksud ehk saastamaksud- maksustatakse mingi aine paiskamist KK. 2. Ressursimaksud- maksustatakse mingi ressursi kasutamist. 3
Pakkumise muutus väljendub pakkumiskõvera nihkena – NB! Pakkumise muutus ei ole sama, mis pakutava koguse muutus. – Pakkumise muutus tähendab terve pakkumiskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. Pakkumise mõjuriteks on: • Tehnoloogia tase • Hüvise tootmiseks vajalike ressursside hinnad • Alternatiivsete hüviste hinnad • Tootjate ootused • Tootjate arv • Maksud ja subsiidiumid 7. Elastsus Nõudluse hinnaelastsus näitab nõutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes Pakkumise hinnaelastsus näitab pakutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes • PS on olemas sissetuleku elastsus, kaupade ristelastsus 8.Nõudluse ja pakkumise elastsus, ja nende omavahelised kombinatsioonid kuidas muutub turu tasakaal erinevate nõudluse või pakkumise muutudes. Hüvise nõudluse hinnaelastsus sõltub:
Füüsiline (tehnoloogiline); Mõju tekkekoht: Tootmine ja Tarbimine; Mõju avaldumiskoht: Tootmine ja Tarbimine; On seotud määramata käsutusõigustega. NB! avalikud hüvised. Väliskulude ja –tulude tagajärjed: hinnavõtjad koguturg Negatiivse välismõju optimeerimine: Positiivse välismõju optimeerimine 19.Välismõjude internaliseerimise meetmed ja nende hindamise kriteeriumid. Meetmed: Avalik pakkumine; Liitmine, ühine tootmine; Normid ja keelud; Maksud/lõivud ja subsiidiumid Läbirääkimine: kahjuvastutusega, kahjuvastutuseta; Kaubeldavad õigused; Vastutusõigus: ohustamisvastutus, süüvastutus. Kriteeriumid: Staatiline efektiivsus (SE): missugused on poliitika eesmärgi saavutamise kulud; Dünaamiline efektiivsus (DE): missuguseid stiimuleid luuakse väliskulude edasiseks vähendamiseks ja välistulude suurendamiseks; Tabamistäpsus (TT): kui täpselt püstitatud eesmärk saavutatakse; Jaotusmõjud tulevad arvesse poliitika teostamisel. 20. Avalik pakkumine
Turumajanduse puudused ehk turutõrked loovad olukorra, kus valitsuse sekkumine majandusse muutub vajalikuks. Turgu reguleeritakse õigusaktide eaduste ja määrustega. Oluliseks instrumendiks on maksu- ja hinnapoliitika. Majanduslikud motiivid: · Suurendada konkurentsi (konkurentsi seadus, konkurentsiamet) · Arendada ettevõtlust (soodsamad laenud, riigipoolne nõustamine, väikefirmade soodustamine · Ergutada tootmist äärealadel ja põllumajanduses (toetused ehk subsiidiumid, kaitsetollid saadustele) Sotsiaalsed motiivid: · Leevendada tööpuudust · Aidata nõrgematel ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla · Hoolitsemine keskkonna eest Erahüvis kaup või teenus mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine /tarbimine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt. Konkreetne hind. Ühis ammenduv. Tarbija kindlaks tehtav. Tarbimine välistatav. Tarbijate hulk oluline. Burks, kinopilet, tossud.
Näitd. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses (administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve). Maksustamine, subsideerimine, sisse- ja tagasimaksed, turu loomine, müüdavad saasteload. Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid. Näiteid keskkonnatasudest Eestis (emissioonimaks, teenusmaks, administratiivne maks, kaudsed maksud, maksude diferentseerimine. Subsiidiumid. Turu ergutamine. Kõrgendatud maksu/tasu määrad ja nende näited Eestist). Saastaja maksab printsiibi põhimõte. Keskkonnaseire. Seire mõiste. Keskkonnaseire seadus ja selle eesmärgid. Keskkonnaseire ülesanded. Seire tasandid. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur. Keskkonnaseire allprogrammid. Keskkonnaindikaatori mõiste. Keskkonnaindikaatorite vajadus. Nõuded keskkonnaindikaatoritele. DPSIR raamistik keskkonnaindikaatoritele.
18. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid. 19. Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide. · Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. · Otsene hinna mõjutamine Riigipoolne hinna mõjutamine · Subsiidiumid rahalised toetused · Deponeerimise-tagastamise süsteem ohtlike jäätmete korjanduskohad · Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) -Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. 20. Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud saastekogust. Selgitage joonise abil, miks administratiivse reguleerimise puhul ei saa tagada saasteallikatevahelist kuluefektiivset saastevähendamise jaotust? Ei mõjuks ettevõtetele võrdselt
18. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid. 19. Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide. Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine Subsiidiumid – rahalised toetused Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) -Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. 20. Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud saastekogust. Selgitage joonise abil, miks administratiivse reguleerimise puhul ei saa tagada saasteallikatevahelist kuluefektiivset saastevähendamise jaotust? Ei mõjuks ettevõtetele võrdselt
hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel. Turupakkumiskõver saadakse individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsel liitmisel. Pakkumist mõjutavad tegurid: 1) Pakkujate arv 2) Tehnoloogia areng ja tase tootmise efektiivsema meetodi leidmisel toote hind odavneb ja tootja tahab rohkem pakkuda. 3) Tootmistegurite(ressursside) hinnad 4) Alternatiivsete kaupade(mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse) hinnad. 5) Maksud ja subsiidiumid maksude tõttu väheneb pakkumine, subsiidiumide suurenemine toob kaasa pakkumise kasvu. 6) Tootjate ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes hinna tõusu ootuses hakkab tootja ette valmistuma suuremaks tootmiseks või nt vähendab hetkeks pakutava kauba kogust ja hoiab kaupa hinnatõusuni laos. 2.4 TURU TASAKAAL Lk 38 - 47 Turu üle- ja puudujääk
mis avalduvad tööturul ja ettevõttes. Töösuhteid reguleerivad mitmed riiklikud organid nagu tööturuamet, tööinspektsioon, ametiühingud. Ettevõttes püsib stabiilsus, kuna on püsikliendid, kes toovad põhilist kasumi ettevõttese ja annavad ( neljale juuksurile ) töötajale tööd. Majanduslikud stiimulid on rahalised vahended, mis antakse ettevõtetele või organisatsioonidele nende töötingimuste parandamiseks: riiklikud subsiidiumid, toetused ja rahastamine. Salong pole saanud sellist toetust. SOCIAL Sotsiaalsed muutused avalduvad paljudes erinevates näitajates. Nimetagem mitmesuguseid demograafilisi näitajaid nagu sündivus, elanikkonna vanuseline struktuur, rahvuslik ja religioosne koosseis, piirkondlik paiknemine, perekondade suurus. Paide on väike linn, kus elab alla 10 000 inimest, kuid salongi ajad peab alati broneerima kuuks ajaks ette. Salongis käivad rohkem naised, kui mehed
VÕIMALUSED Tehnoloogilisele avaldada innovatsioonile Kas äri on kasumlik? Õppimisele Lühikeses B. Asukoht SOODUSTUSED Pikas C. Infrastruktuuri Maksud perspektiivis kvaliteet Subsiidiumid Infrastruktuur Valitsuse tellimused Kas selles riigis olemine suurendab konkurentsivõimet? Makrotasandi analüüs üldine turu potentsiaal FILTER 1 poliitiline ja sotsiaalne keskkond geograafilised tegurid Esialgsed võimalused
hiljemalt 1. jaanuaril 2005. a., mis aga ei õnnestunud. Vooru eesmärgiks on kaubanduse edasine liberaliseerimine, pöörates erilist rõhku arenguaspektidele (s.t. arenguriikide integreerimine maailma kaubandussüsteemi, toetades reegleid, mis aitaksid arenguriikidel vaesusega võidelda). Olulisemad valdkonnad, mida Doha läbirääkimistel käsitletakse, on järgmised: põllumajandus, teenused, intellektuaalomandi kaitse, tööstustoodete turulepääs, reeglid (dumpinguvastased meetmed, subsiidiumid, sh. kalandussubsiidiumid, tasakaalustusmeetmed ja regionaalsed kaubanduslepingud), kaubandusvaidluste lahendamine, kaubandus ja keskkond, kaubanduse lihtsustamine, arenguküsimused. Läbirääkimisvoor toimub ühtse terviku (single undertaking) põhimõttel s.t. midagi ei ole kokku lepitud enne, kui kõik on kokku lepitud. (v.a. kaubandusvaidluste lahendamine, mille alased läbirääkimised toimuvad väljaspool ühtseid ajaraame).
Pakkumise hinnaelastsus · ELASTNE hinnamuutusel on suur mõju pakutavale kogusele. Tootjad hakkavad kiiresti kaupa juurde tootma · MITTEELASTNE hinnamuutuse mõju pakutavale kaubakogusele on vähene (piiratud ressursid, suured kapitalimahutused, teadmised), suured muutused nõuavad aega Pakkumise mõjurid 1. Tehnoloogia tase 2. Vajalike ressursside hinnad 3. Alternatiivsete kaupade hinnad 4. Tootjate ootused 5. Tootjate arv 6. Maksud ja subsiidiumid Turg Üle- ja puudujääk · Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse (liigpakkumine) · Tasakaaluhind hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad · Turu puudujääk e. Defitsiit - suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse (liignõudmine) Miinimum- ja maksimumhind Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga hinna üles!
Nii nagu kaubanduspoliitika eesmärke, on ka kaubanduspoliitika vahendeid palju. Kaubanduspoliitilisi vahendeid, mis mõjutavad kaupade vaba liikumist saab jagada kahte suurde gruppi: importi mõjutavad vahendid ja eksporti mõjutavad vahendid. Vaatamata sellele, et importi mõjutavaid vahendeid kasutatakse sagedamini, omavad eksporti mõjutavad vahendid samuti suurt tähtsust. Sellisteks vahenditeks võivad olla näiteks erinevad ekspordi subsiidiumid. Kaubanduspoliitilisi vahendeid võib jagada ka vastavalt sellele, et need kas (1) reguleerivad hindu või koguseid (toll versus kvantitatiivsed impordi piirangud), (2) või, kas neid rakendatakse piiril või mujal (toll versus tehnilised barjäärid), (3) ning kuivõrd nähtavad nad on (toll versus tehnilised barjäärid). Järgnev tabel loetleb erinevaid kaubanduspoliitilisi vahendeid: MAJANDUSTEADUSE ALUSED 73
Eestis ei toodeta, küll aga tarbitakse (import). Netoeksport- Näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ( eksporti X), millest on maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeeriate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides. 63.Millistes hindades rehkendatakse majanduskasvu? Sisemajanduse kogutoodang = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud subsiidiumid Palgad kodumajapidamiste sissetulekud tööjõu pakkumise eest. Rent sissetulekud, mida saadakse tootmistegurite kasutamisse andmise eest. Intressid sissetulekud, mida saadakse raha kasutamisse andmise eest. Kasum sissetulek, mida teenivad ettevõtete omanikud. Amortisatsioon summa, mille võrra tootmisseadmed kaotavad aja jooksul oma väärtust. See summa on tegelikult toodete hindade sees, kuid see ei kajastu ei palkades, rendis, intressides ega kasumis
Tööturg ja hõivepoliitika. Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõttu tööta. Töötaja- inimene, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
