A.R.J. Turgoti majanduslikud seaduspärasused ja riigi roll JACQUES TURGOT (1727-1781) arendas edasi Quesnay majanduslikku õpetust (VABAMAJANDUS: Majandus tuleb vabastada igasugustest piirangutest, et avada tee võimalikult suure kasumi teenimiseks. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust.) Colberti järglasena finantside peakontrolörina 1770ndatel aastatel teostas ta oma reforme valgustatud absolutismi vaimus. Ta arendas edasi seda, mis Colbert oli alustanud. Colbert:
ö. Aadmapidude poolest Reformikatsed Louis XVI valitsusajal Louis XV suri 1774. aastal rõugetesse Kuningaks sai tema pojapoeg Abiellus Habsburgide keisrinna Maria Theresia kümenda lapse Marie-Antoniette'iga M-A aeg kulus peamiselt riietusele ja soengutele, juveelide ostmisele ja üha uutele lõbustustele Õukonnas harrastati kaardimängu riigi rahadega vaja oli valitsemist reformida Rahanduse uueks peakontrolöriks määrati majandusteadlane Jacques Turgot Ta arvas et on aeg ellu viia suur reformide programm Kavas oli kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastus Reforme alustades lähtus Turgot lihtrahva kõige hädalisematest vajadustest Kuningale peale käies, nõustus too lõpuks alla kirjutama ediktile viljakaubanduse vabaduse kohta Majandusteadlasena mõistis Turgot, et vabakaubandus võib kaasa tuua viljahinna tõusu, kuid lootis, et see stimuleerib viljakasvatuse arengut
Riik ja ühiskond prantsusmaal suure revolutsiooni ajal Siim Hirse Reformikatsed absolutistliku monarhia raames · Jacques Turgot määrati rahanduse peakontrolöriks 1774. aastal; · Kuningas andis vilja- ja leivakaubanduse vabaks; · Kõik reformid tühistati peale Turgot´i erru saatmist; · Uus peakontrolör Jacques Necker; · Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17.juuni kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks; · 9
XV regendiks määratud Orleans'i hertsog Philippe oli tuntud orgiate ja nn aadamapidude korral- damise poolest. Kuningat ennast iseloomustasid aga rohked armukesed. 1774. aastal asus riigi etteotsa Louis XV pojapoeg Louis XVI, kes abiellus Habsburgide keisrinna tütre Marie- Antoinette'iga. Naise kulutused ekstravagantsetele rõivastele, soengutele ning juveelidele tegid riigikassaga nullarve. Reformimisega tegi algust värskelt ametisse määratud rahanduse peakontrolör Jacques Turgot. Uus reformide programm eeldanuks feodaalsete privileegide ning aadlike ja vaimulike maksu- vabastuse kaotamist, kohalike omavalitsuste sisseseadmist jpm. Kõigepealt alustas Turgot liht- rahva hädalisematest vajadustest, lastest kuningal alla kirjutada viljakaubanduse vabadust käsit- levale ediktile, mis pidi ära hoidma leivapuuduse riigis. Selle kõrvale loodi ka riiklik süsteem, mis nägi ette kaupmeestele ja kompaniidele riigikassast summade eraldamist, kui viimased olid
Mississippi jõe orus tekkinud asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks. Prantsusmaal oli kolooniad ka Ladina- Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot. Turgot leidis, et tuleb kaotata feodaalsed privileegid, aadlite ja vaimulike maksuvabadus, sisse seada kohalikud omavalitsused jpm. Ta lähenes kaubandusele kondanluse seisukohast, uskus vabakaubandusse keskendudes peamiselt lihtrahva vajadustele. Kahjuks ta reformid ei õnnestunud ja kuningas tühistas need. Louis XV ja Louis XVI ajal tõi kuningavõimu autoriteedi vähenemine välispoliitilise ebaõnnestumiste ja sisepoliitilise võimetuse tagajärjel kaasa absolutismi kriisi. Katsed
Vinni-Pajusti Gümnaasium Prantsusmaa 17 ja 18 sajand Filosoofide kodumaal Prantsusmaal oli võimul absoluutne monarhia, aga 18. Sajandi keskpaiku hakkas see ilmutama nõrkuse märke.Riiki, mille Louis XIV oli muutnud Euroopa võimsaimaks jõuks, vaevas mitmepalgeline poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis, mille jaoks uudsetel valgustusideedel oli pakkuda küll ohtralt kriitikat, aga vähe konstruktiivseid lahendusi, kuidas Prantsusmaad ja selle riigiaparaati ümber kujundada. Võimu Jaotus Louis XIV ajal oli poliitiline võim koondunud põhiliselt Versailles`s asuvasse kuninga õukonda.Prantsusmaal ei olnud mingit tõhusamalt tegutsevat esindusorganit, sest generaalstaadid olid viimati koos käinud aastal 1614.Oma sõna seaduses oli öelda parlamentidel, aga need kujutasid enesest eeskätt juristidest koosnevaid privilegeeritud kogusid, millel ei olnud rahv...
ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL JA INGLISMAAL 17.-18. SAJANDIL 1. Erinevad seisukohad uusaja dateerimises. TV 1 1453. a, sest sel aastal vallutati türklaste poolt Konstantinoopol, millega kadus keskaegne maailma süsteem. 1492. a, sest sel aastal jõudis Kolumbus Ameerikasse, avastati Uus Maailm 1517. a, sel aastal algas reformatsioon 1640. a, sel aastal Inglismaal algas kodanike revolutsioon, mis lõpetas feodaalsuhted Inglismaal, alguse sai kapitalism 17. sajandi algus, sest paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid nende jaoks olulised sündmused 2. Uusajal toimunud muudatused majanduses, vaimuelus ja riigivalitsemises. TV 2 Kaubanduses: Kujunes välja kaubandus ja tihenes kaubavahetus erinevate riikide vahel. Põllumajanduses: Lääne-Euroopas kadus pärisorjus. Ida-Euroopas talupojad orjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkisid kapitalistlikud suhted, Ida-Euroopas säilisid feodaalsuhted. Tööstuses: Kõige suure...
Suurt kahju tõi kuningannale eriti kaelakee afäär, milles ta oli tegelikult süütu, kuid millest jäi mulje, nagu oleks tema raisanud riigi raha ülimalt kalli kaelakee peale ning püüdnud seda siis kinni mätsida. Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele, feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema
andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvajõu, Rahvuskaardi voli alla. Rahvuskaardi juhiks sai markii La Fayette. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja vaimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal.
Absolutism Louis XIV ja Loius XV valitsusajal Absoluutne võim; Louis XIV nimeks sai päkesekuningas(,,riik- see olen mina") ;nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud; andis välja seadusi; karistas andis armu; Peale ta surma tuli troonile tema pojapojapoeg Louis XV; Louis XV ei tundnud huvi riigiasjade vastu ; Reformikatsed Louis XVI valitsusajal Peale Louis XV surma tuli troonile tema pojapoeg Louis XVI, ta abiellusMarie-Antoinette'iga ; valitsemist oli vaja reformida; Turgot arvas et on aeg asuda ellu viima suurt reformide programmi, kavatses kaotada feodaalsed privileegid; lähtus lihtrahva kõige hädalisematest vajadustest 20. Riik ja ühiskond Prantsusmaal Suure Revolutsiooni ajal Reformikatsed absolutistliku monrahia raames Louis XVI ilmutas valmidust mõningateks reformideks ; ta määras rahanduse peakontrl. Jacques Turgot; uus ametimees kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed
1. Reformikatsed absolutistliku monarhia raames Jacques Turgot kavatses kaotada tsunfid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadel ja kirik. 1776. Aastal saadeti Turgot erru ja kõik tema kavandatud reformid tühistati. Teine reformaator oli Jacques Necker, kes püüdis seada piiranguid õukonnale, keelates neil priisata, pidutsda ja käskis kokku hoida. Ka tema ebaõnnestus, seega reformid Ei saavutanud edu! 2. Generaalstaatide valimised finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolemattuse vaigistamiseks kutusti generaalstaadid taas kokku. Viimati 175 aastat tagasi. Seisuste esindajad tulid 5.mail 1789. Aastal Versaille´s kokku
Suur Prantsuse Revolutsioon Sel ajal elas Prantsusmaal 26 mln inimest, kellest 21 mln olid talupojad. Nende põhitegevuseks olid vilja-, viinamarja- ja karjakasvatus. Talupojad ei elanud pärisorjuses vaid olid vabad. Pidid aga maksma palju makse ja andma ära osa oma saagist. (kirikukümnis, kuningale kolm otsest maksu, kaudse maksuna soolamaks.) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad. Rahandusepeakontrolör Colbert koostas esimest korda riigieelarve. Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja hakkas välja laskm...
Reformikatsed Absolutistliku monarhia raames · 1774-Louis XVI-sobimatu valitsemiseks. (Marie Antoniette), viljaikaldus · Turgot- rahanduse peakontrolör-kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid, maksustada aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, ...
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Konstitutsiooniline monarhia 1789-1792 REVOLUTSIOONI PÕHJUSED Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal
1774. aastal astus troonile toona 19-aastane Louis XVI, kellel ei olnud mingeid valitsemisoskusi. Koos oma noore naise Marie Antoinette'ga elasid nad luksuslikku ja priiskavat elu, hoolimata üha kiiremini tühjenevast riigikassast. Sellepärast oli ka rahvas rahulolematu. Kõik see viis selleni, et valitsemist oli vaja reformida. Uus kuningas määras rahanduse peakontrolöriks valgustusideoloogi ja tuntud majandustegelase Jacques Turgot. Turgot alustas mitmesuguste reformidega, nagu näiteks viljakaubanduse vabakslaskmine ja tsunftisunduse kaotamine. Viljakaubanduse vabakslaskmine valmistas pahameelt rahva hulgas, kes arvas, et kuningas ise spekuleerib viljaga. Tsunftisunduse kaotamine ei meeldinud aga käsitöölistele, kuna käsitööga võisid nüüd tegeleda kõik soovijad, mitte ainult tsunftimeistrid. Kuna reforme ei soosinud ka kuninga lähikondlased, siis saadeti Turgot 1776. aastal erru ja reformid tühistati.
Mississippi jõe orus tekkinud asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks. Prantsusmaal oli kolooniad ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot. Turgot leidis, et tuleb kaotata feodaalsed privileegid, aadlite ja vaimulike maksuvabadus, sisse seada kohalikud omavalitsused jpm. Ta lähenes kaubandusele kondanluse seisukohast, uskus vabakaubandusse keskendudes peamiselt lihtrahva vajadustele. Kahjuks ta reformid ei õnnestunud ja kuningas tühistas need. Louis XV ja Louis XVI ajal tõi kuningavõimu autoriteedi vähenemine välispoliitilise ebaõnnestumiste ja sisepoliitilise võimetuse tagajärjel kaasa absolutismi kriisi. Katsed läbi
Mississippi jõe orus tekkinud asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks. Prantsusmaal oli kolooniad ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot. Turgot leidis, et tuleb kaotata feodaalsed privileegid, aadlite ja vaimulike maksuvabadus, sisse seada kohalikud omavalitsused jpm. Ta lähenes kaubandusele kondanluse seisukohast, uskus vabakaubandusse keskendudes peamiselt lihtrahva vajadustele. Kahjuks ta reformid ei õnnestunud ja kuningas tühistas need. Louis XV ja Louis XVI ajal tõi kuningavõimu autoriteedi vähenemine välispoliitilise ebaõnnestumiste ja sisepoliitilise võimetuse tagajärjel kaasa absolutismi kriisi. Katsed läbi
Nautis elu. Regendiks oli orleansi hertsog Philippe. d) Louis XVI Tema ajal viidi läbi reformid Prantsusmaa majamduselu turgutamiseks. JAHUSÕDA. e) Richelieu Prantsusmaa kardinal kes oli Louis XIII usaldusisik ja paljude aastate jooksul Prantsusmaa tegelik valitseja. Tugevdas kuningavõimu. f) Mazarin Louis XIV ema Austria Anna armuke ja kardinal kes kes valitses riiki kuninga alaealisuse ajal. Tema ajal elas riik üle kriisi. g) Turgot Louis XIV poolt määratud rahanduse peakotrolör. Viis läbi suure reformide programmi. h) Necker Sveitsis sündinud prantsuse riigimees. i) Robespierre Prantsuse revolutsiooni silmapaistvaim juht. j) Napoleon Kindral kes haaras võimu enda kätte ja algselt kehtesta vabariigi tegelikult olles aga ise ainuvalitseja. Ta kroonisend keisriks. 5. Prantsuse revolutsioon: a) Generaalstaadid Generaalstaadid olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal.
Uusaja algus-1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, 1492 Kolumbus taasavastas Ameerika, 1517 reformatsiooni käivitumin Uusaja lõpp- 17.-18. saj kuni Prantsuse revolutsioonini, Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg(1789-1815), 19. saj(1815-1900) Prantsuse Revolutsioon- 1789 algas, põhjuseks seisustevahelised probleemid Stuartite dünastia- 1603 algas, võideldi parlamendi õiguste eest Romanovite dün.- 1613 algas, lõppes segaduste aeg 1629- Altmargi rahu, mis lõpetas Eestis pika sõdade perioodi 19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV Generaalstaat- Prantsusmaal 1614 kokkukutsutud seisuste esindused Richelieu(suri 1642)- 1624 sai Prantsusmaa ministriks, keda võis lugeda tegelikuks valitsejaks fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal ...
käsitöönduse edendamist.Hoolitseti käibel oleva sularaha hulga eest,et kindustada ostu-müügi tehingute sõlmimine. Klassikalise poltiitökonoomia teke : William Petty Esitas nn tööväärtusteooria,mille kohaselt ühiskonna sissetulekute allikas on töö.Vastavalt sellele määrab kaua loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg. Valgustusaeg e. füsiokraatia : Francois Quensy , Anne Robert Jacques Turgot. Rõhutasid,et inimühiskond peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest.Nad väitsid,et kaubandus on ainult kaupade vahetus,mille käigus ei teki ega tehta midagi.Nende arvates peitus rikkuse saladus maas ja põllumajanduses.Quesnay käsitles majandust elava organismina,mis võib olla terve ja haige .Terveks pidas ta majandust,mis oon tasakaalus.Turgot täiendas Quensay õpetust.Ta eristas kapitaliste ja palgatöölisi.Töötasu kujunemisel
Füsiokraatidelt pärineb üks esimesi makromajandusliku ringkäigu mudeleid. Francois Quesnay majandusliku õpetuse looja - töötas välja oma majanduspoliitika, mille alusel kujunes oma koolkond (olles ise 60-nendates eluaastates). Oma üldiselt maailmavaatelt oli ta materialismi äge vastane. Ühiskond on terve, kui ta on tasakaalus. Tasakaaluseisund on esitatud tema kuulsas teoses "Majandustabel". ; Anne Robert Jacques Turgot arendas ja parandas Quesnay õpetusi; T.seostab palgatöö tekkimise tootmisvahendite võõrandamisega. Et maa on tähtsaim tootmisvahend, siis kontsentreerib ta kogu tähelepanu sellele. 11. 3-4 Vana-Kreeka filosoofi, kes majandusteemadel ka tegelesid Homeros - Rikkuse allikateks peab ta: 1) sõda 2) allutatud rahva andamit 3)osaliselt kaubandus ; Xenophon - Naturaalmajanduse kaitsja, suhtus vaenulikult kaubandusse ja rahasse, ent samal ajal kaitses spekulatsiooni ja
Absolutism Prantsusmaal ja Inglismaal 17.18 saj. 1) Erinevad seisukohad uusaja dateerimises. 1453. sest sel aastal vallutati türklaste poolt Konstantinoopol, millega kadus keskaegne maailma süsteem. 1492. sest Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517. sest Algas Reformatsioon 1640. sest Inglismaal algas kodanlik revolutsioon mis lõpetas feodaal suhted inglismaal, alguse sai kapitalism. 17. saj algus, sest Paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid neile tähtsad sündmused. Minu jaoks on kõige loogilisem aasta 1517, sest see hõlmas kogu euroopat. 2) Uusajal toiminud muudatused majanduses, vaimuelus ja riigivalitsemises. Muudatused kaubanduses : Kujunes välja maailmakaubandus, tihenes kaubavahetus erinevate riikide vahel. Muudatused põllumajanduses : Lääne-euroopas kadus pärisorjus, Ida-euroopas vastupidi, talupojad pärisorjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkis...
armukesel Madame de Pompadour'il: 1) tegeles välispoolitikaga 2) määras ametnikke 3) koondas õukonda teadlasi ja haritlasi Luis XV tunnuslause: "Pärast mind tulgu või veeuputus!" Algas kuningavõimu allakäik ja parlamendi tugevnemine. 1774 sai kuningaks Luis XVI. Abiellus Austria Marie- Antoinette'ga. Riigikassa oli tühi, kuid kuningapaari väljaminekuks vajati järjest rohkem raha. Vajati reforme. Rahanduse peakontrolöriks sai uuendusmeelne Jacques Turgot. 1) soovis saada viljakaubanduse vabadust. 2) Kaotada kõrgklassi maksuvabadus. 3) Rahvale leiva garanteerimist riigi poolt. 4) Tahtis kaotada talupoegade teeehitamise kohustust.(talupojad pidid kõik Prantsusmaa teed ehitama ise) 5) Kaotada feodaalsuhted, sest nad takistasid turumajanduse arengut. Kuna paljud protesteerisid Turgot uuenduste vastu, siis saadeti ta erru ja reformid tühistati
Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsusest demokraatliku ühiskonna kujunemisel Revolutsioon puhkeb, kui riigis on kriis, vana kord on end ammendunud kuid rahumeelselt pole toimunud üleminekut uuele korrale ning midagi peab muutuma. Kriise võib olla mitmesuguseid majanduslik, ühiskondlik, poliitiline jne. Üks suurimaid ning tuntumaid revolutsioone ajaloos on Suur Prantsuse Revolutsioon. 18. sajandi lõpuks oli Prantsusmaa jõudnud seisu, kus muutus oli vältimatu. Riigikord oli absolutistlik monarhia, oli seisuslik kord ning kõik maksud oli kolmanda seisuse ehk talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste maksta, samal ajal kui esimene seisus ja kuningakoda kulutasid priiskavalt ning kunina mõtteviisi iseloomustas kõige paremini lause ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Prantsusmaa vajus järjest sügavamale rahalisse kriisi ning seda ei suutnud takistada ei Jaques Turgot' poolt läbi surutud uuendused eg...
Kõrgklassi hulgas on rokokoo hiilgeaeg. LOUIS XVI (1774-1792) Ausameelne, aga küllaltki saamatu ja tähtsusetu kuningas. Abielus Austria keisrinna Maria Theresia tütre Marie Antoinette`iga. Talle meeldib puutöö ja hiljem jahipidamine, riigiasjad ei köida. Abielu algaastatel õnnetu. M. Antoinette sukeldub pidudesse ja lõbustustele. Riigi väljaminekud kasvasid, sissetulekud jäävad samaks. Elatakse võlgu. Otsustab ellu viia reforme. Kutsub rahandusministriks Anne Robert Turgot (1727- 1781). Ümberkorraldused olid vajalikud, kuid neid ei mõisteta ja Turgot saadetakse erru. Üleüldise maamaksu kehtestamiseks kutsutakse 1787. aastal kokku Notaablite kogu, mis koosneb ühiskonna eliidist. Notaablite kogu ei ole reformidega nõus ja tekib vajadus üe 175 aasta taas kokku kutsuda generaalstaadid.
INIMENE ÜHISKOND KULTUUR UUSAEG 5.Peatükk VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL Valgustus(algas 17.saj, hiilgeaeg 18.saj, lõpp 19.saj.) pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. (Inimkonna väljumine vaimupimedusest ja kiriku rüppest.) Rene Descartes (1596-1650) Sündis Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana, õppis jesuiitide gümnaasiumis, elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis. Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus. Valgustusajastu põhijooned: ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 1) inimmõistuse kõikvõimsus 2) looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. 3) humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire (1694-1778)- Francois Marie Arouet'i varjunimeks, ta oli poeet, ajaloolane, ideoloog, jurist, kirjanik, dramaturg, p...
Maalitud peamiselt lõuendile, koloriit oli hele, värvid puhtad, teemad kergemeelsed. Mütoloogilised ja pastoraalsed stseenid. Peamine maalikunsti esindaja oli Francois Boucher, portreeris palju Louis XV armukest, kellele olid kleidi sitsid-satsid sama tähtsad kui inimene. 20. Riik ja ühiskond Prantsusmaal suure revolutsiooni ajal reformikatsed absolutistliku monarhia raames uus kuningas louis XVI ilmutas valmidust mõnedeks reformideks ja määras ametisse rahandus pea kontrolöri turgot kellel oli võim kogu majanuduse üle ja kes tahtis kaotada tsunftid ja ja maksustada aadli ning kiriku. turgot pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja-ja leivakaubanduse. taheti kaotada tsunftisundus kuid sellevastu protestisid kästitööllased, kartes vaba konkurentsi puhul tööst ilma jääda.1776 saadeti turgot erru ja tema reformid tühistati.uueks kontrolöriks sai necker kes üritas kokku hoida õukonna pealt
KORDAMINE TURGOT Rahanduspea kontrolör, suure Prantsuse võla välja tulemiseks: *Kaotada kõik senised feodaalide privileegid *Kaotada tsunftid *Maksustada aadli ja kiriku *Vabaks vilja- ja leivakaubandus Halva viljasaagi tulemusena saadeti ta erru. NECKER uus rahandus kontrolör, 1776. aastast. Tema reformid: *Õukonna pealt kokkuhoida *Laenamine * 5. mai 1789 generaaltaatide kokkukutsumine. Kehtestada üleriigiline maamaks. DANTON revolutsiooni üks juht, kelle eestvedamisel kõlasid 10. augustil Pariisi häirekellad, puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati kuningaloss. Kuningas kõrvaldati troonilt. ROBESPIERRE montanjaaride tunnustatud juht, 1793 moodustati diktatuur, mille tähtsaima organi Rahvapäästekomitee juht oli ta, saadeti giljotiini alla. TALLEYRAND piiskop, kelle ettepanekul võõrandati kirikuvarad. NAPOLEON 18. brümääri riigipöörde järe...
Suurt kahju tõi kuningannale eriti kaelakee afäär, milles ta oli tegelikult süütu, kuid millest jäi mulje, nagu oleks tema raisanud riigi raha ülimalt kalli kaelakee peale ning püüdnud seda siis kinni mätsida. Majanduskriis ja selle likvideerimise katsed Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal
1.Mõisted Marseljees-Prantsusmaa riigihümn.1792 Pariisi sisenenud sõdurid laulsid seda.Seda nimetati Sõjalauluks Reini armeele. Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prants...
Soovis tagada madalad maksud, hinnad, intressid. Võitles korruptisooni vastu. Lõppkokkuvõttes polnud edukas, kuna riik sekkus liiga palju ja ei lasknud asjadel ise areneda. Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus 1. Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust. 2. Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale. Teema 7 Füsiokratism, Quesnay ja Turgot. Füsiokraadid olid Prantsusmaa 18 saj teise poole majandusteadlased. Sarnanesid mõtlemise poolest valgustajatega. Ratsionalistid, ,,loomuliku korra" pooldajad. Püstitasid majandusvabaduse loosungi, kattes samal ajal ideed feodaalse ümbrusega. Franqois Quesnay (1694-1774) pooldas vaba konkurentsi, majandusvabadusr, igasugune monopol võtab inimeselt initsiatiivi. Raha mõtet näeb ainult ringlusvahendina. Kaubaringluse abistajaks
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Prantsusmaal valitses 17-18sajandil absolutistlik valitsemisviis mis tähendab, et valitsemisviis kuulub piiramatu võim. Prantsusmaal oli väga mitmeid erinevaid valitsejaid: 1)LouisXIII(kuningas1610-1643)- tundis vähe riigivalitsemise vastu. 2)Kardinal Richelieu(1585- 1642)sai riigisekretäriks, edasi tõusis kardinalik ja edasi esimeseks ministriks. Teda abistas 4 riigisekretäri ning ta koondas enda kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti. nt. rahanduse peakontrolör. Ta andis välja kuninga nimel edikti, millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused, v.a piirikindlused. Aadlikel keelati duellid-kapitaal-roimad. Muutus aadli elulaad-kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4)LouisXIV(1643-1715) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis a...
koolkond. Oma üldiselt maailmavaatelt oli ta materialismi äge vastane. Tema loodud majandussüsteemil oli küll suur, kuid lühiajaline tähtsus. Üsna varsti jäi füsiokratism arenevatele kapitalistlikele majandussuhetele piduriks. /1, lk 35/ Quesnay ei teadnud, et uurib uut, turumajanduslikku tootmist. Quesnay peab väliskaubandust riigile kahjulikuks, kuna annab ära kasulikke asju vähem kasuliku s.o. raha vastu. /1, lk 36/ Anne Robert Jacques Turgot pööras põllumajanduse kõrval rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele ja krediidile. /1, lk 37/ Füsiokraatide teooria: · majandusliku mõtte uurimisobjekti tõid nad ringlusest tootmisse (eelistades põllumajandust) · pooldasid moderniseeritud monarhiat · püüdsid analüüsida ühiskondlikku taastootmist · olid vabakaubanduse pooldajad · nõudsid tööstuse ja kaubanduse toetamist; · lõid õpetuse puhasproduktist. /1, lk 38/
Sarnanesid mõtlemise poolest valgustajatega. Ratsionalistid, ,,loomuliku korra" pooldajad. Püstitasid majandusvabaduse loosungi, kattes samal ajal ideed feodaalse ümbrusega. Franqois Quesnay (1694-1774) pooldas vaba konkurentsi, majandusvabadust, igasugune monopol võtab inimeselt initsiatiivi. Raha mõtet näeb ainult ringlusvahendina. Kaubaringluse abistajaks. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui väliskaubandust. Jacques Turgot (1727-1781). Võrreldes Quesnay-ga pööras põllumajanduse kõrval rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele. Ei vaadanud asju nii palju läbi feodaalse prisma. Ebaõige on tema teoorias see, et ei pidanud maad mitte tähtsaimaks tootmisvahendiks, vaid ainsaks rikkuse allikaks. Einevalt Quesnay-st ei eita Turgot kaubanduskasumi ning ettevõtjatulu saamise võimalust. Füsiokraadid: 1.)Pooldasid moderniseeritud monarhiat, mille puhul kuningas dirigeerib majandusteadlaste
vaimulikud ja aadlikud ei pidanud maksma makse ning terve maksukoorem oli kolmanda seisuse õlgadel. Riigikassa täitmiseks tõsteti makse pidevalt, kuna toimus palju sõdasid ning kuningas elas priiskavat elu, aga see ei aidanud ning 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Teine suur ajend revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Neid püüdsid läbi viia Anne Robert Jacques Turgot, Jacques Necker, Charles Alexandre de Calonne ja Etienne Charles Loménie de Brienne. Kui välja pakutud reformid kukkusid läbi ja pigem süvendasid kriisi, siis lahenduse pakkus välja La Fayette, kes tõi välja, et uute muudatuste ja maksude kinnitamiseks tuleks kokku kutsuda generaalstaadid, kes polnud koos käinud alates 1614. aastast. Ehkki otsiti veel ka teisi teid, pidi kuningas 1788. aastal tunnistama, et teist varianti ei ole, ning kuulutas välja, et generaalstaadid,
UUSAEG Uusaja alguseks peetakse erinevaid sündmusi, sest igale maale on tähtis erinev sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabad...
Tuntuim Jean-Baptiste Colbert.Füsiokraatia-Valgustusideoloogid rõhutasid ,et inimühisk. peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest.Kritiseerisid teravalt merkantilistlikku seisukohta,mille järgi riigi ja ühiskonna rikkuse allikas peitub kaubanduses.Väitsid ,et rikkus tuleb juurde põllumajandusest.Koolkonna rajas F.Quesnay.Käsitles maj.elava organismina,terve majandus on tasakaalus,maj aluseks põllumaj mida abistab töötlev tööstus.Ellu üritas rakendada Turgot. Prantusmaaga seotud mõisted: Generaalstaadid-Seisuste esindus.Intendandid- Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid.Fronde'-Võimude vastu tegutsemine.Esimesel etapil püüdis Pariisi parlament võtta endale esindusorgani funktsioone,teine osa printside fronde,organiseeriti möss absolutismi ja Mazarini vastu.Versailles-Louis XIV ajal ehitatud suurejooneline palee.Pariisi parlament-Kõrgeim
Rakuteooria kujunemine Rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia sünniks loetakse mikroskoobi sündi. Esimese mikroskoobi leiutas Robert Hook (valgusmikroskoop). Edasine tsütoloogia areng on võrdelises seoses mikroskoobi täienemisega. 1831. aastal jõuti arusaamani, et igas rakus on tuum ja see on raku oluline koostisosa. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel jaotatakse kogu elusloodus kaheks: · Üherakulised · Hulkraksed Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (0,1 0,3 m). ta on nii väike, et teda valgusmikroskoobis näha ei õnnestu. Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe. Kui rakk on suur jääb ka suhe väiksemaks. Kui vahe on liiga suur, siis ei saa need protsessid korralikult toimuda. Suurimad rakud on lindude munarakud ehk munarebud. ...
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik...
Absolutismieelsest ajast oli säilinud Pariisi parlament, mis reguleeris seadusandlike akte. Tähtsaimaks riigimeheks oli Jean-Baptiste Colbert, kes asutas riiklike manufaktuuride ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Kui Louis XIV suri ja troonile Louis XV, kuid ta ei tundnud riigi asjade vastu huvi. Louis XV suri 1774. aastal ja troonile tõusis Louis XVI. Kuid Louis XV oli maha jätnud tühja riigikassa. Uus rahanduse peakontrolör Jacques Turgot arvas, et on aeg hakata ellu viima uusi reforme. Tema kehtestatud viljareformist puhkes jahusõda, kuna viljasaak oli 1774. aastal kehv. Ta saadeti erru ja kõik ta reformid tühistati. Riigi võlad oli kasvanud nii suureks, et 1787. aastal kutsuti kokku Notaablite kogu. Kuid see lükkas reformiprojekti tagasi, kokku tuli kutsuda generaalstaadid. 8. PRALMANETARISMI ARENG INGLISMAAL 17.- 18. SAJANDIL Inglise parlament kutsuti kokku 1265. aastal. See koosned alamkojast ja
andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvajõu, Rahvuskaardi voli alla. Rahvuskaardi juhiks sai markii La Fayette. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja vaimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal.
kodanlik intelligents, kes kasutas relvana haridust ja teadust. Intelligentsi peaprobleemiks oli tsensuur ja kodanikuvabaduste puudumine, samuti katoliku kiriku ahistus. Rikkaid kodanlasi hakkas häirima seisuslik ebavõrdsus ja poliitiliste õiguste puudumine. Revolutsiooni põhjused Valgustusideede levik Ameerika iseseisvussõja mõju Kriis majanduses Rahulolematus kuninga ja kuningannaga. Finantsistide peadirektor Necker. Louis XVI 1774-1792. Võttis ametisse finantsministri Turgot, kes oli valgustusest mõjutatud, alustas reformidega. Kaotas sisetollid ja lootis suurt kasumit. Üritas maksustada aadlikke. Tsunftisundluse kaotamine. Selle vastu olid talupojad, kes kartsid kaotada oma priviligeeritud seisundi vaba konkurentsi puhul. Kaubandus anti vabaks, kuid tootmist takistasid aheldavad feodaalsuhted. 1776 saadeti Turgot erru ja reformid tühistati. Rahanduse peakontrolöriks määrati Jacques Neckler. Ta pidi riigikassa rahapuudusest
Võimule sai Louis XVI: · Tagasihoidlik elu, oli usklik, õiglane, kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd · Abielus Marie Antoinette'iga (Austriast) · Valitsemisasjades otsustusvõimetu, autoriteedita · Suured majanduslikud probleemid Prantsusmaal riigikassa, mis jäi Louis XV pidudest tühjaks, lisaks kuninganna suured kulutused riietele ja juveelidele, uute losside ehitamine jne. · Rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot, kes soovis reforme, kuid hiljem saadeti ta kuninga poolt erru, kuna ta reformid ei meeldinud privilegeerituile ja tsunftimeistritele · Ameerika iseseisvussõjas osalemisega tekib võlgu juurde · 1789 kutsutakse kokku generaalstaadid, et kehtestada uusi riigimakse · Louis XVI hukatakse 21. jaanuaril 1793 Ptk. 8: Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil Parlament kutsuti esimest korda Inglismaal kokku 1265. aastal ning oli sellest ajast olnud
Ta otsustas ellu viima hakata suurt reformide programmi. Kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse. Tahtis sisse seada kohaliku omavalitsuste jne. ° Reforme alustades lähtus ta lihtrahva kõige hädalisematest vajadustest. Viljakaubanduse edikt. Ta lootis, et see stimuleerib viljakasvatuse arengut. Jättis arvestamata feodaalsuhted. Viljasaak oli aga reformijärgsel aastal kehv ja hinnatõuse seostati Turgot reformidega rahutused. ° Reformid põrkusid privilegeeritud seisuste ja tsunftimeistrite vastupanule ja vähem kui kaks aastat pärast reformide algust saatis kuningas Turgot erru. Kõik reformid tühistati. Tulemusi ei andnud ka teised rahanduse peakontrolöride katsed. Võlgade kustutamiseks nähti väljapääsu maamaksu kehtestamises. Selle läbiviimiseks vajati aga ühiskonna tippude nõusolekut. 1787
Ta ütles: ,,riik,see olen mina ,, Kuningas nim. ametisse riigiametnikud, karistas ja andis armu. Kohtuasutustest oli tähtsaim pariisi parlament, mille ül. oli aktide registreerim. Tähtsaim riigimees L. XIV ajal oli finantside peaprokurör J-B. Colbert. Peale L XIV surma sai troonile Louis XV. Reformikatsed Louis XIV valitsusajal- LouisXV oli maha jätnud tühja riigikassa ning kaardimäng riigirahadega viis selleni, et valitsemist oli vaja reformida. Rahanduse peaprokuröriks määrati J. Turgot. Tema sundis kuningat alla kirjutama ediktile viljakaubanduse vabaduse kohta. Leivapuudust pidi vältima vabakaubanduse kõrvale loodud riiklik süsteem, et riigiametnikud sõlmisid riigikassast eraldatud summasid kasutades lepinguid linnade varustamiseks. 1774 a. oli kehv viljasaak ning mitmel pool tekkisid rahutused, mida tuntakse jahusõja nime all. Kui torgot saadeti erru, siis kõik reformid tühistati. 1787 kogunes Notaablite
· Pani aluse stabiilsele prantsusmaale. Louis XV- allakäigu algus. · Päris trooni alaealisena · Regendiks määrati Orleans'i Philippe · Olukord ei muutunud kuninga täisealiseks saamisega · Kuulsaim ametlik armuke oli madam de Pompadour Louis XVI lõppvaatus · Päris laostunud ning pankrotiäärel oleva riigi · Seisu üritati parandada kiirete reformidega · Rahandusminister Turgot · Üritas riiki üle viia turumajandusele · Samuti kasutada ära tööstuslikku pööret. · Reformid ebaõnnestusid enamikes valdkondades · Tekkis oht rahvaülestõusudeks · Väljapääsu nähti parlamendi kokkukutsumises · Üritati kõrvale hiilida Notaablite kogu kogunemisega · Oli kõrgetest aukandjatest koosnenud nõuandev organ · Taheti läbi suruda maksutõstmise projekti, ebaõnnestus · Generaalstaatide kokkukutsumine mais 1789
" Hoolis enda ja õukonna heaolust. · Tähtis osa kuninga armukestel. · Pikka aega avaldas kuninga armuke markiis de Pompadour mõju riigiasjadele. · Kuningamaitse lõi ka naiste iluideaali kõrge soeng, nuku nägu, lapselik olek. · Suri rõugetesse. 4. Louis XVI (1774-92) a) Oli Louis XV pojapoeg, abielus austria keisrinna Marione Antoinette'iga. b) Riigis jäeti kõik hooletusse, raha läks õukonnale, riigikassa tühjenes. c) Jaques Turgot, majandusteadlane, rahanduse peakontrolör: · Kaotada maksu eelistused jm privileegid (II esimesel seisusel olid privileegid) · I/II seisuse vastuseisu tõttu, saadeti ta erru ja reformatsioonid tühistati. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil 1. Stuartite dünastia absolutismi aeg a) James I (1603-1625) · Mary Stuarti poeg, Elizabeth kasvatas teda. · Valitses absolutistlikult, ei arvestanud parlamendiga.
makse maksma. Kapitalistlikud maaomanikud on Prantsuse majandusliku arengu põhitalad. Füsiokraadid uurisid majandust kui tervikut ja analüüsisid seaduspärasusi, mis kontrollivad kaupade ja raha ringlust, mistõttu majandusteadus muutus ühiskonnateaduseks. François Quesnay tõi oma teoses „Tableau Economique” (1758) ära kaks rakendust, mida kasutatakse ka tänapäeval: majandusvoogude (ringlusvoogude) diagramm ja rahvusliku sissetuleku üle arvepidamine. Anne Robert Jacques Turgot (1727-1781) oli Louis XVI ajal minister. Töötas välja kahaneva piirtoodangu käsitluse. Arendas edasi Quesnay klassikäsitlust (rentnikud, maaomanikud, viljatu klass) täiendab jaotusega töölised ja kapitalistid. Pierre-Samuel Dupont de Nemours (1739-1817) andis nimetuse füsiokraatide koolkonnale. Vincent de Gournay (1712-1759) laissez faire, laissez passer laske teha [jätke rahule], laske juhtuda'. („laske toota,
Lõid õpetus puhasproduktist. Pooldasid omanike-feodaalide maksustamist ning tööstuse ja kaubanduse toetamist vähendamaks nende "ülevalpidamist" põllumajanduse poolt. Töövabaduse ja vabakaubanduse pooldajad. Esindaja F. Quesnay (1694-1774). Teos "Majandustabel" (1758). Püüdis analüüsida kogu ühiskonna kapitali taastootmist lähtudes põllumajandusest ning abstraheeris väliskaubanduse. Suund majandusvabadusele feodaalse ümbrisega. A.R.J. Turgot (1727-1781). Teos "Mõtisklusi rikkuse tekkimisest ja jaotamisest" (1766). Võitles riigi sekkumise vastu majandusellu, vaba konkurentsi pooldaja ning samas tsunftide ja gildide kaotaja. V. Gournay (1712-1759). Võttis esmakordselt kasutusele loosungi "Laissez faire, laissez passer" ("Laske toota, laske käibida"). 10 Füsiokraatide õpetus sai suure kriitika osaliseks. Üheks silmapaistvamaks kriitikuks oli Voltaire (1694-1778), kes naeruvääristas oma töödes füsiokraatide ideid.
makstakse. Euroopas 6 tuhat panka, 30 võetud kontrolli alla, 225miljardit maksavad riigid aastas pankadele 15.John Law ja tema rahanduspoliitika Prantsusmaal. John Law oli rahandusepeakontrolör, kes asutas riigipanga ja hakkas välja laskma paberraha. Ta oli arvamusega, et tuleb lasta välja palju katteta raha, et ergutada majandust. 16.Prantsuse 1789nda aasta revolutsiooni eelne rahanduspoliitika ja selle ebaõnnestumine. Turgot al.1774 rahandusepeakontrolör, suure Prantsuse võlast välja tulemiseks olid tema reformid järgmised: Kaotada tuleb tsunftid, maksustada aadlid ja kirikud, vabaks teha vilja-ja leivakaubandus. Tänu halvale viljasaagile, saadeti ta erru. Necker uus rahanduskontrolör, al 1776.aastast. Tema reformid hoida kokku õukonna pealt, pikaajalised laenud, mis lükkasid kriisi edasi. 1781.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
