Liberaalne heaolumudel Ajaloolised tingimused: 1) Turumajanduse domineerimine 2) Poliitiliselt tugev keskklass Eelised: 1) Madalad maksud 2) Stimuleerib aktiivset tööturgu Puudused: 1) Kõrge ebavõrdus 2) Madal teenuste tase vaestele Siirderiik üleminekuriik; riik kus minnakse diktatuurilt üle demokraatiale kuid demokraatia põhimõtted pole täielikult kinnistunud. Ohud: Demokraatia nägemine konfliktsena, kultuuriliste väärtuste langemine, masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, suutmatus ühitada eri rahvuste nõudmisi. Demokraatia 3 põhinõuet konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: 1) vabad valimised, 2) vähemuste õigustega arvestamine, 3) vaba ajakirjandus, 4) kodanikuõigused. Polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatia vorm. Revolutsiooni ja reformi erinevused Revolutsioon algatavad dissidendid, osalevad massid, ettearvamatu, kasutatakse vägivalda,
eeldused demokraatlike väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks. Kapitalismi ja demokraatia suhe oli üpriski vastuoluline. 1980-1990: Kuigi majandus mõjutab poliitikat , on ühiskonna arengus olulised ka teise faktorid (tolerantsus, usaldus inimeste vahel) ning poliitiline kultuur tervikuna. iseloomusta siirdeühiskonda (mõiste ja ohud) Õ lk 19 - 20 Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (nt totalitarismist demokraatiasse) Ohud: · Masside radikaliseerumine , kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata · Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena · Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile · Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi · Kultuuriliste ja eetiliste väärtuste lange demokraatia tunnused Õ lk 21 täidetud kolm põhinõuet: konkurents hääleõigus ja kodanikuõigused Tunnused: · Inimõiguste austamine
Prantsuse revolutsioon, valgustusfilosoofid, kelle kriitika suunatud kiriku vastu (Voltaire), samas mitte antimonarhistlik; ka Montesquie käsitlust võib tõlgendada kui ettepanekuid monarhia arendamiseks, mitte kukutamiseks. Liberalismi esilekerkimine kui põhi konkureerivate ideoloogiate sünni jaoks 19.sajandil. Ajastu poliitiliselt keskne idee. Ajastu lõpus lisanduv rahvuslus. Radikaliseerumine. Iseloomulik surve varasematele ühiskondlike normidele, soov neid ümber mõtestada ja kõrvale heita. Katsed kujundada poliitikat uute süsteemide järgi. Olukord, kus otsustajaid rohkem kui eales varem. Privaatsfääri ajastu. II ms järgne aeg. Seniajani poliitilised otsused ja tegevus avaliku sfääri temaatika (kujundamaks riiki ja ühiskonda), nüüdsest kujundas poliitika peamiselt üksikindiviidi elu (vabadused, õigused, kohustused).
jne. Kes midagi usub, selle jaoks on oluline elanikkonna jagamine usutunnistuse alusel. Näiteks luterlased, katoliiklased, jehoovatunnistajad, muhameedlased jne. 3.Kas Eestis esineb mõni siirdeühiskonna ohtudest, mis võiks ühiskonda ohustada? Siirdeühiskond: üleminekuühiskond ühelt korralduselt teisele. Eesti on heaoluühiskond, kus on küll palju siirdeühiskonna probleeme. Siirdeühiskonna ohud: 1. Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. 2. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. 3. Majanduspoliitika muutub tehnokraatlikuks, muretsemist sotsiaalse heaolu pärast peetakse prokommunistlikuks. 4. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. 5. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. 6
Liberaalse demokraatia poolt argumendid: -kõik on seaduse ees võrdsed (PS § 12) -süütuse presumptsioon (PS § 22) -kodanikel on hääleõigus (õigus valida riigikogu liikmeid) -riigivõimu kandjaks on rahvas (PS § 1, 56) -täitmiseks on kohustuslikud üksnes avaldatud seadused (PS § 3) Liberaalse demokraatia vastu argumendid: -sõnavabaduse kuritarvitamine ( võib esineda) -tihe konkurents (ületootmine) 7) Siirdeühiskonnaga kaasnevad probleemid Masside radikaliseerumine kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. K ultuuriliste ja eetiliste väärtuste lange 9) Demokraatlike põhimõtete esinemine Eesti põhiseaduses 1.Igalyhel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele 2
tõekspidamisi noorte hulgas. EVKL 2. kongressil 1931. aastal tõusid majanduslike ja kasvatuslike küsimuste kõrvale jõuliselt esile poliitilised küsimused. Eelkõige riigi korruptsiooni vastu ja põhiseaduse muutmise vajadus. EVKL 3. kongressil võeti vastu toetajaliikme staatus, mis lubas liitu võtta neid, kes polnud vabadussõdalased, aga nõustusid liidu poliitiliste sihtidega. Pärast seda süvenes liidu radikaliseerumine ja selle peamiseks eesmärgiks oli põhiseaduse muut mine. EKVL kritiseeris rängalt ,,vanu erakondi" ja korrumpeerunud poliitikuid, kes väidetavalt tundsid huvi vaid oma enda heaolu pärast. Teine liidu nõue oli põhiseaduse muutmine, selliseks mis looks tugeva presidendi ameti loomist, kellele alluks Riigikogu ja valitsus. Kritiseeriti tugevalt Riigikogu, mis oli liidu meelest liigselt mõjukas, aga liiga killustunud, et midagi korda saata.
laienemisest ja jätkumisest? Kelle terrorism? Mitte meie nimel Eks olegi ju kaunis õudne, kui seatakse sisse anonüümsed vihjetelefonid, kuhu võib ette kanda naabri "ebariigisõbralikust" tegevusest ja eriõigustega kiirkohtud, kus normaalne protsessiõigus ei kehti (kas ei tule teisest ajaloolisest situatsioonist tuttav ette?) ning kõike seda justkui demokraatia ja ameerika rahva nimel. Kellelegi ei ole kasulik ka see islami radikaliseerumine, mis paratamatult jätkub ja kiireneb mujal maailmas, kuna USA on end vastandanud kogu sellele maailmavaatele. USA Kongressis Iraagi üle peetaval debatil üks kõneleja vastustas praegust poliitikat just selle põhjendusega: Iraak võib-olla saab endale tuumarelva mõne aja pärast, kuid Pakistanil on see juba, ning pole paremat viisi toimetada seda islamiradikaalide kätte kui demoniseerida kogu islamimaailma, mis tooks äärmuslased võimule ka mujal. Paar päeva hiljem toimunud
Kodanikuvabaduste tunnustamine Sõltumatu kohtusüsteem Kodanikuühiskonna olemasolu Tsiviilkontroll relvajõudude üle Vähemustega arvestamine Lääneühiskonna arusaam: demokraatia sõltub majandusarengust Üleminek diktatuurilt demokraatiale Toimub kahel tee: Revolutsioon Reformid Siirdeühiskond Ühiskond, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Algab esimeste vabade valimistega Ohud: 1. Masside radikaliseerumine 2. Demokraatia näib liiga aeglasena 3. Majanduspoliitika muutumine tehokraatlikuks 4. Populistlikud otsused 5. Võimalikud rahvuskonfliktid 6. Endise väärtussüsteemi purunemine Ühiskonna sektorid 1. Sektor AVALIK SEKTOR: a) Riigiasutused b) Omavalitsused c) Avalik-õiguslikud asutused 2. Sektor ERASEKTOR FIE, OÜ, AS 3. Sektor KODANIKUÜHISKOND- omaalgatus, seltsid, kogudused, MTÜ, erakonnad,
Kasutatakse vägivalda rahumeelne Muutuvad võimusuhted võimu ülesehitus ja valitsemissuhted samad Ajalugu kinnitab C.A. de Tocqueville´i teesi: demokraatiale saab üle minna ainult rahumeelselt (vt hoiatavaid näiteid: Prantsusmaa, Venemaa, Hiina). Nõukogude bloki riigid valisid rahumeelse tee: reformid lõpevad siis, kui igas eluvaldkonnas valitseb demokraatia. Probleemiks reformide ebaühtlane tempo. Siirdeühiskonna ohud: 1. Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. 2. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. 3. Majanduspoliitika muutub tehnokraatlikuks, muretsemist sotsiaalse heaolu pärast peetakse prokommunistlikuks. 4. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. 5. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. 6
"igaühest" muutunud * Puhtal kujul on need üldiselt teineteise vastandid. o Liberalismi kõrgaeg ja allakäik: - liberalismi kuldajastu -- ajajärk, kus arenevad majandusliku liberalismi erinevad põhimõtted - 19. saj. – liberalism on juhtiv muutustele orienteeritud, radikaalne, ideoloogia; toimub nö majandusliku ja poliitilise liberalismi kooselu- majanduslik liberalism "talub" poliitilist; 19. sajandi keskel põrkumine ja poliitilise liberalismi radikaliseerumine - 20. saj. – liberalismi radikaalsus väheneb, poliitilises retoorikas jääb alla sotsialistidele ja äärmustele. Liberalism läheneb konservatismile. Toimub konservatismi tagasitulek (mh. neokonservatism), põhjustatuna 20. sajandi keskpaiga vägivaldsusest (repressioonid, II MS). II MS järgne areng rõhub sellele, et poliitiline vabadus kaotab ühiskondlik-poliitilise tähenduse. Vabadus nihkub avalikust sfäärist isiklikku sfääri e. privaatsfääri (Kas minna valima? Või mitte? -
ning pakub turvatunnet olukorras, kus riiklikud moodustised on pidevas sõja ja eksistensialses ohus. Elanikkonna kasv->Haridustaseme tõus -> Massimeedia.Massimeedia ->Massipsühholoogiani. Elanikkonna kasv ning massimeedia viivad Autoritaarsuse mõju kasvnui -> Tööjõumahuka suurtootmine-> Massipsühholoogia. Autoritaarsuse mõju kasvnui -> Tööjõumahuka suurtootmine-> Massipsühholoogia. -> Radikaliseerumine, äärmuste esiletõus. Massimeediasse jõuavad ka antiliberaalsed , vabadust kritiseerivad ideed. Urbaniseerumine, inimesed kogunevad suurtes hulkades tihedalt kokku, võimaldab efektiivsemalt erinevate ideede levikut. Inimesed on rahulolematud, tööstuse areng toob inimeste ette üha uusi kirgi ja väljakutseid, milleni mittejõudmine teeb inimesed õnnetuks . Progressiidee-sõnum sellest , et elu peab minema iga sammuga üha lihtsamaks. -> massipsühholoogia , mis muutub üha
1) nõudsid vabadussõja veteranide olukorra parandamist; 2) kritiseerisid valitsust suutmatuse pärast hoida riigis korda ja tagada majanduslikku stabiilsust 3) töötasid välja oma põhiseaduse projekti: seadusandlikuks organiks jäi 50 saadikust koosnav Riigikogu suured õigused sai 5 aastaks valitav riigipea e riigivanem, kel oli õigus ise seadusi dekreetidega välja anda, Riigikogus vastuvõetud seadustele veto panna, Riigikogu laiali saata. 1932 märtsis III kongress liikumise radikaliseerumine, liitus ka neid, kes polnud üldse sõjas olnud. Valitsuse korraldusega nõuti kõigi tegevsõjaväelaste tagasiastumist juhatustest. Noorte radikaliseerumine siitpeale just Artur Sirk. 1932.a korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vab. sõjalaste päevad. Suurim taoline päev Tapal, kus puhkes lööming vab. sõjalaste ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Ajakirjandus hakkab muutuma natside moodi, et Saksamaal ka kähmlused samasugused
2) kritiseerisid valitsust suutmatuse pärast hoida riigis korda ja tagada majanduslikku stabiilsust 3) töötasid välja oma põhiseaduse projekti: seadusandlikuks organiks jäi 50 saadikust koosnav Riigikogu suured õigused sai 5 aastaks valitav riigipea e riigivanem, kel oli õigus ise seadusi dekreetidega välja anda, Riigikogus vastuvõetud seadustele veto panna, Riigikogu laiali saata. 1932 märtsis III kongress – liikumise radikaliseerumine, liitus ka neid, kes polnud üldse sõjas olnud. Valitsuse korraldusega nõuti kõigi tegevsõjaväelaste tagasiastumist juhatustest. Noorte radikaliseerumine siitpeale just – Artur Sirk. 1932.a korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vab. sõjalaste päevad. Suurim taoline päev Tapal, kus puhkes lööming vab. sõjalaste ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Ajakirjandus – hakkab muutuma natside moodi, et Saksamaal ka kähmlused samasugused
Norra Norra majandusareng (1814-1914): kalandus, laevandus ja metsatööstus 19.sajandil Norrast arenes ,,odava hinnaklassi" merenduse suurriik. Oluline arengutegur: elanike arv peaaegu kahekordistus (1815-1870), jõukamad emigreerusid USA´sse ja vaesemate ränne kalastajateks Põhja-Norrasse. Ka linnade ja saekaatriteasulate kiire kasv. 1870 15% elas linnas, 1910 29% . Rändamise tulemuseks ühiskonna radikaliseerumine. A) Kalastus Norras Kõikjal rannikualadel - heeringas (põhjas) ja tursk. Viiendik Norra eksporttuludest: soolaheeringa eksport Läänemere regiooni, kuivatatud tursk Vehemere piirkonda, kesk-Euroopasse, Rootsi, värske lõhe ja makrell SB´sse (jää sees). Tursa maksast kalamaksaõli eksport, kalakonservitehased 19.sajandi II poolel B)Metsatööstus Norra sisemaal Saeveskite jaoks ideaalne loodus: 18.sajandil palju ja eksport SB´sse , aga taandareng 1800-45.
aseesimeheks valitakse Artur Sirk) 1929 – üleriigiline Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) 1930 – EVKL I kongress nõudmised – veteranide majanduslik olukord, Vabadussõja vaimsus juhatus – Andres Larka (esimees), Ernst Põdder, Johannes Roska, Artur Sirk 1931 – EVKL II kongress politiseerumine Põhiseaduse muutmise nõue 1932 – EVKL III kongress vabadussõjalaste liikumise rajamine ideede radikaliseerumine, juhatuse noorenemine (Sirk, Karl Podrätsik, Paul Telg jt) 17. VII 1932 – Tapa parteipäev: põhiseaduse muutmise nõue, poolsõjaväelise organisatsioonina esinemine (pataljonid, lipp, vorm, tervitus, hümn); kähmlused sotsiaaldemokraatide võimlemisrühmadega; liikumises 20 000 liiget Põhiseaduse eelnõud 1932 – Riigikogu eelnõu: otsevalitav president (veto, RK laialisaatmise ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamise õigus), Riigikogu 80-liikmeline. Läbikukkumise põhjused:
ettevõtlusvabadus 1790. Uus põhiseadus sept 1791: Prantsusmaa on põhi- seaduslik monarhia. Põhiseaduse järgi on ühekojaline parlament (varanduslik tsensus), tagatakse inimõigused. Sellest parlamendist saab eeskuju19. saj-l teistele parlamentidele. Põhiseadus likvideeritakse aasta hiljem 1792, kuna Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. 1792 kevadel kuulutab Prantsusmaa sõja Austriale ja Preisimaale. Tulemuseks on revolutsiooni radikaliseerumine. 1792 augustis saab Prantsusmaast vabariik. 1792 toimuvad septembrimõrvad revolutsiooni vaenlaste massiline likvideerimine. 2. Võrdsuse revolutsioon: ideaaliks on demokraatia laiendamine, aga tegelikult on see revolutsiooni verisem ja meelevaldseim faas. Toimub ulatuslik terror. Septembris 1792 kuulutab konvent Prantsusmaa vabariigiks. Võrdsuse revolutsioon lõppeb juulis 1794, kui kukutatakse Jakobiinide terrorireziim. Jaanuaris 1793 hukatakse Louis XVI
Unt mängib selle ruumi modelleerimise läbi väga klassikaliselt. Üheltpoolt Kafkatüüpi "Loss". Teisalt äraspidine detektiivilugu. Tekib paralleel Ristikivi "Hingede ööga". Protsessuaalses mõttes olulisim tekst. Geniaalseim tekst "Tühirand" ? 1972. Ilmub LOomingus. Autobiograafiline taust. Unt kirjutab teistmoodi, see muutub ajas. Mõned asjad muutuvad nii, et tunduvad normaalsed olevat. Radikaalsed lahendused, aga sellega asi ei lõpe. Radikaliseerumine toimub. Kõige ilmekamalt 60-70ndatel. Untile meeldivad kuriteod, kõik, mis sünnib öösel, müstilised asjad. See ei tähenda, et ta tahaks öösel jalutada või sooritada kuritegusid. Radikaalsuses on teatav ettevaatlikus. "Mattias ja Kristiina" saab 74. aasta raamatu nimilooks. Edasi "vie regia" ja "must mootorrattur" need on üleminekuraamatud. Võavad perioodi kokku, aga samas sissejuhatus uude perioodi. Senine periood selles mõttes, et psühholoogiline lähenemine on
Üldtoon läks tumedamaks, kuid uuenduslikud dendentsid ei katke, lähevad edasi. Masenduse mäss. Iroonia (poliitilisega seotud) Madaldumine (massikultuuri pealetulek 1960ndate II poolel) Modernism või postmodernism? (murrang algatatakse 1960ndatel. Kiire ja jõuline, kuid kitsa kandepinnaga. Muutuse algus pigem modernistliku taustaga, kuid hiljem postmodernismiga märgid). Proosa 1960. ja 1970. aastate vahetusel: proosa tähtsustumine ja proosa radikaliseerumine (Valton, Unt), ajalooline proosa (algatajaks Kross), romantika + realism (palju on varasemast 1960ndatest romantika realismi põimumist) nagu ka: probleem + realism, mudelproosa (mudeldav tendents proosasse, eriti proosa radikaalsemasse osasse), psühholoogiline modernism (1970nda algus. Eriti psühhoanalüüsiga seotud laine, mis tuleb noores proosas, eesotsas Vaino Vahing, Unt följetonistlik proosa (kujutamisviisiga on seoseid ka Undil).
· arusaam, et kahe maailmasüsteemi võidujooksus on sotsialistlik maailmasüsteem lüüa saamas. · Üks osa kompartei ja repressiivorganite (KGB) juhtkonnast sai aru, et vana moodi ei ole võimalik jätkata Perestroika olemus · Esialgu ümberkorraldused NSV Liidus · Samal ajal (1980. aastate algul) olid alanud ka Deng Xiaopingi majandusreformid Hiinas. (majandus liberaliseerida, võim rangelt tsentraliseerida). Radikaliseerumine · Avalikustamine ajaloo alal tõi kaasa vajaduse kõnelda ka Lenini repressioonidest ja Stalini järgse aja ebaõiglustest (kogu ajaloo ümberhindamine). Muutus kriitiliseks ka kaasaja suhtes. · Kooperatiiviliikumine · Esile kerkisid uued huvigrupid, tugevnes rahvustunne, hakati huvi pöörama keskkonnakaitsele jne. · Kõige olulisemad oli NSVL süvenev majanduslik kriis. · Tekkis tsensuurivaba ajakirjandus. Pöördepunkt NSV Liidus 1987 /1988
1792-juuli 1794) · Ideaaliks demokraatia laiendamine · Algus: 21.sept.1792 kuulutas Prantsusmaa konvent (end. seadusandlik kogu) Prantsusmaa vabariigiks. · Lõpp: Jakobiinide diktatuuri terrorireziimi kukutamine · Areng: ,,demokraatia" moondub enneolumatuks terrorireziimiks Sankülotid · Sankülotid: konvendi väline ,,demokraatlikke rahvakihte" esindav survegrupp. · Väikekodanlased, töölised, haritlased · Mõjutavad revolutsiooni suunda: radikaliseerumine · Põhjuseks lihtrahva häda (nälg ja töötus) · Kontrevolutsioonilise tegevuse tõrjumine · Programm: ,,Rikkurid" on revolutsiooni vaenlased ja vaid rahvas võib päästa revolutsiooni ,,Pahempoolsed" jakobiinid · Sankülotide eesmärk: demokraatlik väikeomanike ühiskond ja riigi juhitud majanduselu · Jakobiinid toetavad sankülotide nägemusest, et rahvas on revolutsiooni kaitsja · J pooldavad võrdõiguslikkuse ideaali
hoida riigis korda ja tagada majanduslikku stabiilsust, 3) Töötasid välja oma põhiseaduse projekti: Seadusandlikuks organiks jäi 50 saadikust koosnev Riigikogu, millel on suured õigused ja valiti viieks aastaks riigivanem, kel oli õigus ise seadusi dekreetidega välja anda, Riigikogus vastuvõetud seadustele VETO panna ja riigikogu laiali saata. 3) III kongress- 1932 - Liikumise radikaliseerumine, liitus ka neid, kes polnud üldse sõjas osalenud. Korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vabadussõjalaste päevad. Suurim taoline päev oli Tapal, kus puhkes lööming vapside ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Vastasteks kujunesid vanad poliitikud ja erakonnad. "Meie vabadussõjaväelased tõime teile vabaduse ja kaitsesime Eesti riiki aga teie poliitikud viisid Eesti riigi halbasse olukorda
Rahvahääletus aug 1932 (I PS rahvahääletus). 13-15 aug 1932 referendum. Poolt 49,2%, vastu 50,8%. Miks eelnõu läbi kukkus? Poolpropaganda puudumine, need RK erakonnad, kes pooldasid PS muutmist, arvasid, et rahulolematus vana PS on rahav hulgas sedavõrd levinud, et ei ole mingit kahtlust, et rahvas hääletab PS muutmise poolt. PS vastu 2 väga tugevat jõudu: ESTP ja Vabadussõjalaste Keskliit (1932 vapside III kongress liikumise radikaliseerumine, toetajaliikme staatuse loomine). Vapsid leidsid, et PS uus projekt ei ole nende jaoks piisav. Tegemist kriisiajaga, elatustase langes, rahva rahulolematus suurenesid vastuääletajate arv suurenes veelgi. Vahetult enne rahvahääletust oli rahvahääletusel osalemine kohustuslikuks tehtud need, kes muidu oleks eemale jäänud, kuid nüüd oleks sunnitud minema, hääletasid nüüd RK vastu. Vapsid olid kõige aktiivsemad, seadsid kokku uue eelnõu. Esitasid nov-s 1932 RK- le
annaabi.ee 
