MÕISTED reformatsioon - kiriku ja ühiskonna muutmine valitsemine, poliitilise ja majandusliku võimu alal kuurvürst - riigivürst, kellel oli õigus valida kuningat Konstanzi kirikukogu - kirikukogu, kus taastati paavstivõimu ühtsuse 95 teesi - 95 ladinakeelset lauset patukaristuse kustutamise kohta(Matrin Luther) pildirüüste - rahavahulk kiskus kirikutes maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need anabaptistid - taasristijad; arvasid etpole vaja ei iiblit ega ülikooli ning, et kõik täiskasvanud peaks uuesti ristima Augsburgi usutunnistus - uus usutunnistus, mis määratles luterluse põhiseisukohad ja lut. kirikuteenistuse alused predestinatsiooniõpetus - ühed määratud õndsaks saama, teised hukatusele(Calvin) Rooside sõjad - Inglismaa dünastiline kodusõda manufaktuur - põllumajanduslik suurettevõte Tähekoda - erakorraline kuningakohus relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks tarastamine - põldude muutmine karjamaadeks, mis piirat...
eksisteerib rohkem või vähem piiritletud territooriumil ja mida võib kirjeldada talle iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu Mis on kultuur? · Sageli kattub uuringutes kultuuri piir geograafilis-poliitilise riigipiiriga · Suhteliselt homogeensete rahvusriikide puhul on selline käsitlus õigustatud Island, Jaapan · Erinevused ühe kultuuri (riigi) sees võivad olla suuremad kui erinevate kultuuride (riikide) vahel Flaamid ja valloonid Belgias Kultuurimõõtmed · Hollandi kultuuriuurija Geert Hofstede · 1967-1973 uuris ligikaudu 117 000 IBM-i töötajat üle 50 riigist · Neli kultuurimõõdet: Võimudistants Individualism-kollektivism Ebakindluse vältimine Maskuliinsus-feminiinsus · http:// www.geert-hofstede.com/hofstede_dimensions.ph Kultuurimõõtmed · Meeles tuleb pidada, et: Uurimusest on möödas peaaegu 40 aastat
hääl lihtsam, ülemine keerulisem. Sisuks karjuseidüllid ja armastus · Teine põhivorm on caccia (jaht), tavaliselt 3-häälne; alumine instrumentaalne, 2 ülemist imiteerivat häält "jahivad" teineteist. · Suurkuju pime muusik Francesco Landino · Talt säilinud 154 teost, kõik ilmalikud. · Ballata "Non avra ma pieta" Madalmaade muusika 15.-16. sajandil · Madalmaad = tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa, Holland, kus elavad flaamlased, valloonid, hollandlased ja prantslased. · John Dunstable (u 1380-1453), inglane, kes tegutses mandril; faux bourdon `vale saatehääl', heakõlaline stiil. Uued zanrid: · Kõige esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel. · Teiseks põhizanriks motett, ladinakeelne polüfooniline laul. · Ilmalik polüfooniline laul; prantsuse, itaalia, inglise, hispaania keeles. Madalmaade koolkond: · Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal; 2 saj. vältel juhtiv.
Brüsseli raekoda Brugge raekoda RAHVASTIK Belgia on kaherahvusvaheline riik Maailma üks tihedama asustusega riike Linnastumise tase: 97% Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km², tihedaim asustus riigi kesk ja põhjaosas üle 500 in/km², hõredaim asustus Ardennides all 100 in/km² Rahvuslik koosseis: hollandi keelt kõnelevad flaamid 58% (põhjaosa), prantsuse keelt kõnelevad valloonid 34% (kesk ja lõunaosa),välismaalasi 8% (itaalllased, sakslased, prantslased) SKT elaniku kohta: 30 751 (2008) Religioon: katoliiklased 75%, evangeelsed protestandid, õigeusulised, islami usulised, juudid ja anglikaani usulised Loomulik iive: 0,1 Sündimus: 10,22 sündi / 1000 elaniku kohta (2008) Suremus: 10,38 surma / 1000 elaniku kohta (2008) Keskmine eluiga: 79 aastat Meeste keskmine eluiga: 76 aastat Naiste keskmine eluiga: 82 aastat Tööpuudus: 7,9% (september 2009)
Belgian Blue Gattle Alfacom Unilin 8 2 RAHVASTIK 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine Belgias elab 10,5 miljonit inimest. Rahvaarv on ühtlaselt tõusnud 1950. aastast 2007. aastani. 81950. aastal oli rahvaarv Belgias 8,3 miljonit, 2007. aastal aga 10,3 miljonit. 9 2.2 Rahvastiku paiknemine Belgia on kaherahvuseline riik. Põhja- ja loodeosas elavad flaamid, kesk- ja lõunaosas valloonid, idapiiril umbes paarsada tuhat sakslast. Belgias on kolm riigikeelt : saksa, hollandi ja prantsuse keel. Põhja- ja loodeosas kõneldakse hollandi ja friisi keelt, kesk- ja lõunaosas prantsuse keelt, idapiiril saksa keelt. Belglased on valdavalt katoliiklased. Belgia on üks maailma tihedaima asustusega riike- keskmiselt elab ühel ruutkilomeetril 344 inimest. Kõige tihedam on asustus riigi kesk- ja põhjaosa tööstuspiirkondades ( üle 500 in/km² ). Üle 80% inimestest elab linnades.
tõekspidamised. b) Kesk- ja Ida – Euroopa: Rahvusega seostatakse eelkõige etnilist ja kultuurilist kuuluvust, st sünnijärgset päritolu, keelt ja ühist kultuuri, poliitilised raamid pole rahvuse määratlemisel peaaegu üldse olulised. Seetõttu ei loeta oma rahvuse hulka neid inimesi, kes pole selleks sündinud. 2.1. Millised rahvused olid Euroopas olemas? 1. 19. sajandi alguseks? Itaallased, katalaanid, hispaanlased, portugallased, baskid, prantslased, valloonid, flaamid, hollandlased, sakslased, taanlased, leedulased, lätlased, eestlased, venelased, valgevenelased, ukrainlased, poolakad, tšehhid, slovakid, sloveenid, ungarlased, horvaadid, serblased, albaanlased, kreeklased, bulgaarlased, rumeenlased, tatarlased, türklased, inglased, waleslased, iirlased, šotlased, norralased, rootslased ja soomlased. 2. 19. sajandi lõpuks? Kongresside tõttu liideti enamus maadest kokku ja rahvused
sajandil. Üheks tema peateoseks on peetud muusikateoreetilist traktaati ,, Ars nova". Madalmaade muusika 15.16. Sajand. 1. Missugused riigid ja piirkonnad kuuluvad kultuurilooliselt Madalmaade hulka?Miks? Nimi Madalmaad seostub tänapäeval eelkõige Hollandiga, see aga on eksitav, sest Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena kogu piirkonda, kus räägitakse flaami(hollandi)keelt. Geograafiliselt hõlmab see tänase Belgia, PõhjaPrantsusmaa ja Hollandi, kus elavad flaamlased, valloonid, hollandlased ja prantslased. 15.sajandil ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik ning sel ajal moodustasid Madalmaad ka tugeva kultuurilise terviku. 2. Miks on Madalmaade vokaalpolüfoonia saanud renessansi ajastu muusika võrdkujuks? 15. sajandi algul olid Madalmaad soodskas pinnaseks kunstidele ja muusikale rikas Burgundia riik koondas kunstnikke kriisidest ja sõdadest nõrgestatud Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja koguni Itaaliast
poliitiline jõud Rahvusliku idee pooldajad idenfitseerisid oma rahvust ühise ajaloo, kultuuri, keele ja rassi põhjal Euroopa poliitiline kaart pärast Napoleoni sõdu: 1) Sakslased elasid erinevate vürstiriikide territooriumil 2) Itaalia oli killustatud, otsapidi Austria keisririigi võimu all 3) Poola oli jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel 4) Balkani rahvad kuulusid Türgi impeeriumi koosseisu 5) Belgias elasid valloonid, flaamid jt. Oluliseks muutus poliitiline eneseteostus ehk oma riigi loomine Rahvusriigi loomine toimus 3 moel: 1) Rahvusriigi kujunemine koos riigirahvuse formeerumisega(Inglismaa, Prantsusmaa) 2) Killustunud rahvaste ühinemispüüdlused (Itaalia, Saksamaa) 3) Vabadusliikumine, mis haaras suurte impeeriumite ( Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa ja Türgi) koosseisu kuulunud rahvusvähemusi (eestlased, lätlased jt.)
tuleviku tarbeks veidi kõrvale ja ülejäägiga veeda mõnusasti aega. See ongi see, mida belglaseks olemine endas kannab. Belglane peab tervet argimõistust paremaks sõbraks kui originaalset mõtlemist. Kaine mõistus, kõva töö, huumorimeel ning sallivus võõraste vastu muidugi mõistuse piires on belglase südamele kõige lähemal olevad head omadused, aga need omadused ei kehti belglaste omavahelise suhtlemise puhul. Kui flaamid räägivad valloonidest ning valloonid räägivad flaamidest kaovad head omadused ja kaine mõistus justkui nõiaväel. Lemmiktegevused Kogu selle sotsiaalse konformismi pealispinna all peitub selgelt välja kujunenud isikupärane rahvas ja nende isikupära ei väljendu mitte niivõrd nende omapärases riietumisstiilis ega käitumises, kuivõrd nende kirgedes ja asjades, mis neid vaimustavad. Mõned neist võivad olla jäägitult haaravad. Belglased oskavad kirglikult tööd rügada, olgu nad loomatohtrid, sõdurid,
1) Bourbon Prantsusmaa 2) Tudor Inglismaa 3) Hannover Inglismaa 4) Habsburg Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad 5) Hohenzollern Preisimaa 42) Nimeta madalmaade iga provintsi keel, usuline kuuluvus, majanduslikud väljavaated jne Madalmaade põhjaosas olid germaanlased, hollandi keelt kõnelevad flaamid lõunaosas olid prantsuse keelt kõnelevad valloonid. Põjaprovintsides Hollandis, Zeelandis ja Friisimaal tegeldi kaubanduse, heeringapüügi ja karjakasvatusega, lõunaprovintsides Flandrias ja Brabandis oli üks Euroopa arenenumaid tööstuspiirkondi. Kaguprovintsides nagu Luksemburg tegeldi vabal tööjõul põhineva põllumajandusega. Reformatsioonidega jõudsid Madalmaadesse eelkõige radikaalsemad voolud nagu anabaptistid ja kalvinistid
S.C. Anderlecht. Veel harrastatakse Belgias tennist, jalgrattasõitu, vormelit, kergejõustikku, võrkpalli, korvpalli, jäähokit and judot. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 18 KOKKUVÕTE Belgia kuningriik kui üks peamine osa Euroopa südamest on jagatud kultuuriliselt ja keeleliselt kahte ossa: ühe osa moodustavad flaamid, kes kõnelevad hollandi keelt, teise osa aga moodustavad prantsuse keelt kõnelevad valloonid. Tänu keelelistele erinevustele on Belgias kehtestatud mõlemale poolele eriõigusi. Belgias on läbi aegade olnud erinevaid domineerivaid poliitilisi jõude, kuid nüüdseks on kujunenud välja tugev Belgia kuningriik, kellel on head välissuhted teiste riikidega. Belgia loodust iseloomustab mitmekesisus. Ta asub ühel poolt Põhjamere kaldal, kuid tema territooriumile ulatuvad ka mõned kõrgemad mäetipud. Loomastik on samuti varieeruv.
kodanlikke elumaju. Madalmaade kunst pole nii ilule orienteeritud, kui Itaalia kunst, seal on olulisemal kohal ilmekus ja tundeelu intensiivsem väljendus. Madalmaade kunstnike tööd on peenema, realistlikuma käsitlusviisiga, nende maalitehnika on meisterlikum, värvid sulavamad ja toonid intensiivsemad. See kõik on tingitud õlivärvide eelistamisest temperale. Madalmaade kunsti arendamisest võtsid osa nii lõunaosade valloonid, kui ka põhjas germaanlastest flaamid ja hollandlased. (Vaga 2004: 449) Madalmaade maalikunst kasvas orgaaniliselt välja hilisgootikast. Võib öelda, et vendade Jan (1390-1441) ja Hubert (1370-1426) van Eycki tööde suureks inspiratsiooniks olid prantsuse miniatuurmaalid 1400. aasta paiku, millele anti palju suurejoonelisemad mõõtmed. Nende oluliseks ühiseks tööks oli 1432. aastal valminud Genti altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis (Vaga 2004: 450)
Üheks tema peateoseks on peetud muusikateoreetilist traktaati ,, Ars nova". · Madalmaade muusika 15.-16. Sajand. 1. Missugused riigid ja piirkonnad kuuluvad kultuurilooliselt Madalmaade hulka?Miks? - Nimi Madalmaad seostub tänapäeval eelkõige Hollandiga, see aga on eksitav, sest Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena kogu piirkonda, kus räägitakse flaami(hollandi)keelt. Geograafiliselt hõlmab see tänase Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Hollandi, kus elavad flaamlased, valloonid, hollandlased ja prantslased. 15.sajandil ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik ning sel ajal moodustasid Madalmaad ka tugeva kultuurilise terviku. 2. Miks on Madalmaade vokaalpolüfoonia saanud renessansi ajastu muusika võrdkujuks? - 15. sajandi algul olid Madalmaad soodskas pinnaseks kunstidele ja muusikale- rikas Burgundia riik koondas kunstnikke kriisidest ja sõdadest nõrgestatud Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja koguni Itaaliast
Rahapuuduse tõttu pantis riik suurema osa maadest aadelkonnale. Tagajärjena võis 600 perekonda koguda maksu 2/3 riigi majapidamistelt. Riik oli suurtes rahalistes raskustes ja seda kuni Karl XI reduktsioonini. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Riiki kutsuti kunstnike ja teadlaste kõrval ka välismaiseid kaupmehi, ärimehi ja tehnikuid, kes aitasid Rootsi majandust uuele alusele saada. Valloonid tõhustasid metallitööstust. Vaske toodeti palju ja 1644. a. kehtestati suured vaskrahad. Kõige suurem ehk 10-taalrine maksis 10 kg. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Rajati esimesed Rootsi saatkonnad välismaal. 1649. a. rajati Aafrika Kullarannikule koloonia Karlsborgi kastell, mis kaotati 1663. a. Uus-Rootsi Põhja-Ameerikas Delaware`is (1638-1655). Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654)
hõimupealikud ja ülikud. Järgmise seisuse moodustasid kirikuvaimulikud ja kuninga teenistuses olevad rüütlid. Kuninga valduste rahvas, kiriku- ja ilmalike valduste elanikud võisid olla vabad kodanikud või orjad. István I ja tema järeltulijate valitsemist iseloomustas etniline tolerants. Ungarisse tuli kõige erinevamaid rahvaid, kes asusid elama riigi veel vabadesse osadesse. Aastatuhande vahetusele järgnevatel aastasadadel leidsid siin uue kodu saksid, itaallased, valloonid, mitmed slaavi rahvad, samuti rahvasterändamise järellainetusena saabunud petseneegid, polovetsid (kõptsakid, kumaanid) ja alaanid. Nii on Ungari läbi ajaloo olnud paljurahvuseline maa. Peale I maailmasõda toimunud territoriaalsed muutused tegid Ungari etniliselt ühtlasemaks, tänapäeval on 90% elanikest rahvuselt ungarlased ja räägib emakeelena ungari keelt. Ungaris elas 2011. a seisuga 9 972 000 inimest,
kultuuri. Väga sageli on kultuuri piiriks just geograafilis-poliitiline riigipiir, kus vastav kultuur esineb. Seda me näeme näiteks rahvusriikide korral Jaapan, Island, Iraak jpt. Kuid vahel võivad mõne riigi ( ehk kultuuri ) sees olla veelgi suuremad erinevused, kui seda on riikide ( ehk kultuuride ) enda vahel. Näiteks Belgia riik on Eestist palju väiksem lausa kolmandiku võrra. Belgias elavad kaks kultuurigruppi, milledeks on flaamid ja valloonid. Need kaks kultuurigruppi on selgelt omavahel eristuvad ja selgelt geograafiliselt ja keeleliselt määratletud. Paljud maailma riigid muutuvad üha enam kultuuriliselt heterogeensemaks. Tänapäeval toimub väga kiire areng ja suur levimine rah- vusvahelises turismis ja migratsioonis. Nii või teisiti on paljude riikide kultuurid ajalooliselt väga mitmekesised. ( Realo, Vadi ja Schmidt 2002, 224-225 ) 3.4 Kõrgemad tundmused
kultuuri. Väga sageli on kultuuri piiriks just geograafilis-poliitiline riigipiir, kus vastav kultuur esineb. Seda me näeme näiteks rahvusriikide korral Jaapan, Island, Iraak jpt. Kuid vahel võivad mõne riigi ( ehk kultuuri ) sees olla veelgi suuremad erinevused, kui seda on riikide ( ehk kultuuride ) enda vahel. Näiteks Belgia riik on Eestist palju väiksem lausa kolmandiku võrra. Belgias elavad kaks kultuurigruppi, milledeks on flaamid ja valloonid. Need kaks kultuurigruppi on selgelt omavahel eristuvad ja selgelt geograafiliselt ja keeleliselt määratletud. Paljud maailma riigid muutuvad üha enam kultuuriliselt heterogeensemaks. Tänapäeval toimub väga kiire areng ja suur levimine rah- vusvahelises turismis ja migratsioonis. Nii või teisiti on paljude riikide kultuurid ajalooliselt väga mitmekesised. ( Realo, Vadi ja Schmidt 2002, 224-225 ) 3.4 Kõrgemad tundmused
kultuuri. Väga sageli on kultuuri piiriks just geograafilis-poliitiline riigipiir, kus vastav kultuur esineb. Seda me näeme näiteks rahvusriikide korral – Jaapan, Island, Iraak jpt. Kuid vahel võivad mõne riigi ( ehk kultuuri ) sees olla veelgi suuremad erinevused, kui seda on riikide ( ehk kultuuride ) enda vahel. Näiteks Belgia riik on Eestist palju väiksem – lausa kolmandiku võrra. Belgias elavad kaks kultuurigruppi, milledeks on flaamid ja valloonid. Need kaks kultuurigruppi on selgelt omavahel eristuvad ja selgelt geograafiliselt ja keeleliselt määratletud. Paljud maailma riigid muutuvad üha enam kultuuriliselt heterogeensemaks. Tänapäeval toimub väga kiire areng ja suur levimine rah- vusvahelises turismis ja migratsioonis. Nii või teisiti on paljude riikide kultuurid ajalooliselt väga mitmekesised. ( Realo, Vadi ja Schmidt 2002, 224-225 ) 3.4 Kõrgemad tundmused
annaabi.ee 
