Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Euroopa Liidu eksamikonspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ikka föderatsioon on ja mida ta kaasa toob?
  • Kui printsiip tegutsemistasandi valikul vastab ennekõike küsimusele - kes peaks tegutsema?
  • Mida valitsus tahab?
  • Mida valitsus kardab ?
  • Mida tahavad õigusteadlased?
  • Kui palju saab aga antud tulemus üldistada ning laiendata teistele riikidele?
  • Palju küsimusi et kas selle imperialismiga kaotavad riigid oma suveräänsust ?
  • Kui polnud siseturu devalveerimine siis mis aitas Balti riikidel 2011 aastal toibuda?
  • Miks me ei suuda õppida minevikust?
  • Miks nõustusid suured riigid raha niiviisi ümberjagama?
  • Milliseid muutusi üldse võiks soovitada?
  • Milline poliitiline organisatsionsüsteem on EL?
  • Palju küsimusi et kas selle imperialismiga kaotavad riigid oma suveräänsust?
Vasakule Paremale
Euroopa Liidu eksamikonspekt #1 Euroopa Liidu eksamikonspekt #2 Euroopa Liidu eksamikonspekt #3 Euroopa Liidu eksamikonspekt #4 Euroopa Liidu eksamikonspekt #5 Euroopa Liidu eksamikonspekt #6 Euroopa Liidu eksamikonspekt #7 Euroopa Liidu eksamikonspekt #8 Euroopa Liidu eksamikonspekt #9 Euroopa Liidu eksamikonspekt #10 Euroopa Liidu eksamikonspekt #11 Euroopa Liidu eksamikonspekt #12 Euroopa Liidu eksamikonspekt #13 Euroopa Liidu eksamikonspekt #14 Euroopa Liidu eksamikonspekt #15 Euroopa Liidu eksamikonspekt #16 Euroopa Liidu eksamikonspekt #17 Euroopa Liidu eksamikonspekt #18 Euroopa Liidu eksamikonspekt #19 Euroopa Liidu eksamikonspekt #20 Euroopa Liidu eksamikonspekt #21 Euroopa Liidu eksamikonspekt #22 Euroopa Liidu eksamikonspekt #23 Euroopa Liidu eksamikonspekt #24 Euroopa Liidu eksamikonspekt #25 Euroopa Liidu eksamikonspekt #26 Euroopa Liidu eksamikonspekt #27 Euroopa Liidu eksamikonspekt #28 Euroopa Liidu eksamikonspekt #29 Euroopa Liidu eksamikonspekt #30 Euroopa Liidu eksamikonspekt #31 Euroopa Liidu eksamikonspekt #32 Euroopa Liidu eksamikonspekt #33 Euroopa Liidu eksamikonspekt #34 Euroopa Liidu eksamikonspekt #35 Euroopa Liidu eksamikonspekt #36 Euroopa Liidu eksamikonspekt #37 Euroopa Liidu eksamikonspekt #38 Euroopa Liidu eksamikonspekt #39
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor xvc1 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
44
doc

Euroopa Liidu alused

See sai lõpuks teoks 1958.aastal Brüsselis 12 liikmesriigi osavõtul. Tolle energiaühenduse nimeks sai EURATOM. Toda nime ei tohiks aga ära segada 1954.aastal Londonis moodustatud aatomienergiaühendusega, mille peakorter asub praegu Oslos ja mis tegeleb üksnes aatomielektrijaamade probleemidega. Euroopa integratsiooniprotsessi oluliseks tähiseks sai 1967.aasta, mil liideti kokku nii Söe- ja Teraseühendus, Ühisturg kui ka EURATOM. Neil ühendustel sai olema ühine nõukogu ja komisjon ning toda liidetud ühenduste kogumit hakati nimetama Euroopa Ühenduseks. Samas jäid seda Ühendust hõlmava kolme organisatsiooni aluslepingud eraldi edasi eksisteerima. See tähendab, et neid ei liidetud kokku ühiseks Euroopa Ühenduse lepinguks. Ühtlasi aga tekkis mõjuvõimas juriidiline ühendus Euroopa Ühendus, millest on tänaseks saanud mõjuvõimas riigiülene organisatsioon Euroopa Liidu nime all. Euroopa Liidu teke Euroopa Liidu sünnipäevaks loetakse 1. novembrit 1993

Ühiskond
thumbnail
96
doc

Euroopa Liidu aine eksamimaterjal

2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL ­ uued poliitikavaldkonnad

Euroopa liit
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�

Ühiskond
thumbnail
23
docx

Euroopa Liit

Regioonide komitee - "teine parlament" koosneb riikide esindajatest. Omas suurt mõju Amsterdami leingu koostamisele. Liikmed pole ekspertid vaid esindajad. Muudes asjades väga sarnane EESCle. On õigus minna kohtuse, kui nende arvate mingi seadus ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele. Ülesanded: Esindada liikmesriigi kohalikke ja piirkondlike huve Esitada EL õigusaktide kohta seisukohti ja arvamusi Komisjon ja nõukogu peavad konsulteerima regioonide komiteega kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi otseselt puudutavates küsimustes, kuid nad võivad küsida komitee arvamust ka millal iganes vajalikuks peavad Komitee omalt poolt võib omal algatusel avaldada arvamusi ja esitada need komisjonile, nõukogule ja parlamendile Struktuur: Komiteesse kuulub 344 liiget, sama skeem, mis EMSK puhul. (Eestist 7) Liikmed nimetatakse ametisse ELi liikmesriikide valitsuste poolt.

Ühiskond
thumbnail
36
doc

Euroopa liidu kujunemine

Lepingu rakendamine, kuidas eesmärkideni jõuda: 5 aastane kahte etappi jagatud üleminekuperiood: · etapp - tollitariifide ja kaubandustõkete kõrvaldamine, ei tohtinud ka tagasi kehtestada, enda turgu ei tohi üksteise eest blokeerida, kehtestati tollid kolmandatele riikidele; · etapp - ühisturu loomine · Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine: Ülemamet (High Authority)- edendamine, ettekirjutised, tänapäeval on see Euroopa Komisjon, volinikud on liikmesriikidest sõltumatud, otsused Euroopa Liidu terviku huvides. Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)- tänapäeval on Euroopa Liidu Nõukogu, olid ja on kõige kõrgemal tasemel riikide ministrid, oli vähem otsustusõigust kui tänapäeval on Euroopa Assamblee (Common Assembly)- tänapäeval on sellest välja kasvanud Euroopa parlament, assamblee- rahvusvaheline saadikute kogu Euroopa Kohus (Court of Justice)- ühisseadusandlus- seaduseid on palju

Diplomaatia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun