Raha ehk monetaarpoliitika Raha ehk monetaarpoliitika Monetary policy Poliitiliselt sõltumatu keskpanga tegevus, mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid, et kontrollida inflatsiooni ja majanduskasvu Rahapoliitika eesmärgid Raha stabiilsuse tagamine Hindade stabiilsus Majanduskasv Kõrge tööhõive Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitilised instrumendid ja keskpank 1 Püsivõimalused. Nende eesmärk on...
Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimes...
Loeng g 11. Fiskaal- jja monetaarpoliitika p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel.
7. Selgitage, kuidas saavad eelarvepoliitilised ergutusefektid töötada suvalise fiskaalpoliitika eesmärkide vastu? Ergutusefektideks oleks maksupoliitika, valituse ostud, kohalike omavalitsuste doteerimine jne.. Juhul kui puudub stabiilsus näit. maksupoliitikas, võivad inimesed kohandada oma käitumist ning efekti polegi. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 8. Kas fiskaal- ja monetaarpoliitika on tavaliselt koordineeritud või koordineerimata ? Fiskaal- ja monetaarametkondade seadusliku eraldatuse tõttu on sisuliselt koordineeritus kehv. Liigselt kitsendatud monetaarpoliitika takistab investeeringute alase eesmärgi saavutamist, liiga vaba monetaarpoliitika teeks raskeks hinnataseme alal püstitatud eesmärgi saavutamise. 9 Millised 9. Milli d on koordineeritud k di it d poliitika liitik eelised
Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaalpoliitika ehk rahanduspoliitika tegeleb peamiselt valitsuse eelarvepoliitikaga. Jaguneb maksupoliitikaks, kulutustepoliitikaks, tasakaalupoliitikaks ja laenupoliitikaks. Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika on suunatud riigi keskpanga tegevusele. Eesmärgiks on tagada raha stabiilsus hinnataseme ja inflatsiooni stabiilsus - majanduse üldine kasv ja kõrge tööhõive. Antud töö eesmärgiks on analüüsida eelmises seminaris välja toodud näitajate SKP, töötus ja inflatsioon seost fiskaal- ja monetaarpoliitikaga Eesti majanduses. Välja tuua ka peamised muutused majanduses maksusüsteemis. Ajavahemikuks on endiselt majanduse muutlik periood 2007-2011. Andmeid leidsin peamiselt Rahandusministeeriumi kodulehelt. Leian, et üks olulustest muudatustes maksuseadustes aastatel 2007-2011 on kindlasti käibemaksumäära tõstmine 18%-lt 20%-ni alates 2009. aasta 1. juulist. ...
reguleerimises. Peamisteks eesmärkideks on siin majanduskasvu soodustamine, majanduse stabiliseerimine, tööpuuduse ning inflatsiooni vähendamine. Kui valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist, on tegemist fiskaalpoliitikaga e eelarvepoliitikaga. 45. fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 46. monetaarpoliitika. Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. 47. Fiskaalpoliitika mõju majandusele. Valitsus saab kasutada fiskaalpoliitikat majanduse laiendamiseks, suurendades avaliku sektori kulutusi, või vähendades makse. Sellisel juhul on tegemist ekspansiivse fiskaalpoliitikaga. Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. 48
regionaalpoliitilisi mmetmeid b) Ühtekuuluvusfondist finantseeritakse ainult infrastruktuuti (taristu) investeeringuid c) EL regionnalpoliitika põhieesmärgiks on vaesemate ja jõukamate liikmesriikide vaheliste erinevuste vähendamine d) Phare programmist toetati ainult kandidaatriikide liitumiseelset ettevalmistust 3. Missugune alljärgnev väide EL majandus- ja rahaliidu kohta on korrektne a) Monetaarpoliitika (rahapoliitika) on liikmesriikide pädevuses, fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) on EL tasandi pädevuses b) Nii fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) kui monetaarpoliitika (rahapoliitika) on liikmesriikide pädevuses c) Nii fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) kui monetaarpoliitika (rahapoliitika) on EL tasandi pädevuses d) Fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) on liikmesriikide pädevuses, monetaarpoliitika (rahapoliitika) on EL tasandi pädevuses 4
II- konkurentsi säilitamine. III- tulu ja heaolu ümberjagamine. IV -ressursside ümberpaigutamine viisil, mis muudaks SKT struktuuri. V- majanduse stabiliseerimine- töötuse ja inflatsiooni kontrollimine, majanduskasvu tagamine. POLIITIKA VALIKUVÕIMALUSED: · Fiskaalpoliitika- maksumäärade ja riiklike kulutuste muutmine. Ehk eelarvepoliitika, valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. · Monetaarpoliitika - rahapakkumise kontrollimine. · Tulupoliitika - palkade ja hindade kontroll. · Industriaalpoliitika - majandusharudevaheline ressursside ümberpaigutamise võimaldamine ja agregaatnõudluse kasvu suurendamine. · Muud meetodid - normid, subsiidiumid (toetused) *Aktiivset fiskaalpoliitikat piirab selle toimimise aeg- otsustusnihe ja rakendusnihe. Ajaliste nihete tõttu võib loodetud sekkumine muuta olukorra hullemaks või väikese sekkumise korral on tulemus null.
Suurenevad tarbimiskulud. Riik võiks sekkuda kiiresti suureneva inflatsiooni korral. Inflatsiooni korral on pakkumine ületanud nõudmise, on tekkinud üleküllus. Raha väärtus langeb ja raha väärtust peab kaitsma. Tööhõivetase on ületatud. Raha väärtuse võib fikseerida. Riik võiks toetada ülekülluses oleva kauba eksporti riikidesse, kus on kaubast puudus ja vähendada makse ekspordi pealt. Tulumaksu suurendamine. 3. Milles seisnevad kitseneva fiskaalpoliitika ja kitsendava monetaarpoliitika erinevused ja sarnasused? Fiskaalpoliitika on rahanduspoliitika ehk eelarvepoliitika. Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. Majanduse koomale tõmbamine, vähendatakse avaliku sektori kulutusi või tõstetakse makse. Monetaarpoliitika on rahapoliitika. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab
Majanduslik stabiilsus XIV peatükk · Kuidas aitavad sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja töötute osatähtsus majandust kirjeldada? · Kuidas majanduse "tervis" muutub? · Millised on majandustsükli etappidele iseloomulikud jooned? · Kuidas üritab valitsus majandust stabiliseerida? · Millised on fiskaal- ja raha- ehk monetaarpoliitika eelised ja puudused? Majandusindikaatorid Majandusindikaatorid on näitajad, mida kasutatakse majanduse iseloomustamiseks. Kuidas SKT leitakse, - SKT hõlmab ainult lõpptarbimist mis seda mõjutab - SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu - SKT kasvu võib mõjutada inflatsioon - Rahvastikumuutused - Kvaliteedimuutused
Rahapoliitika Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Rahapoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Euroopa Liidus vastutab ühtse rahapoliitika rakendamise eest eurosüsteem, mis koosneb euroala riikide keskpankadest ja Frankfurdis asuvast Euroopa Keskpangast (EKP). Eurosüsteemi liikmena osaleb Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises ja sellega seonduvate otsuste tegemises
Deflatsioon - raha väärtuse suurenemine, palk langeb Raha devalveerimine - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes. Raha on kaetud teatud varandusega Kui riigi rahandus on sattunud keerulisse olukorda, siis on võimalus, et riigi raha annulleeritakse. Seda saab teha riigi kesk pank. Kui raha on annuleeritud, siis reeglina emmiteeritakse uus raha. See tähendab uus raha võetakse kasutusele, seda saab teha vaid riigipank. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on riigi keskpanga tegevus. Selle eesmärk on raha stabiilsuse tagamine Rahanduspoliitika ehk valitsuse eelarve poliitika allub valitsusele ja parlamendi poliitilisele juhtkonnale. Rahanduspoliitika on sisuliselt igapäevapoliitika. Rahanduspoliitikat ehk ka fiskaalpoliitikat juhib reegline rahandusminisetterium, kes lähtub parlamnedi poolt antud ülesannetest ja makromajanduslikkest vajadustest. Bruto-maksud=neto
Kogunõudlus: on reaalne RKT(rahvamajanduse kogutoodang), mida tarbijad, ettevõtted, avalik sektor ja välismaised ostjad soovivad ja suudavad osta igal hinna tasemel. Kogunõudluse komponendid on planeeritud tarbimis-, investeerimis-, ja avaliku sektori kulutused ning NETO eksport. Kogupakkumine: on reaalne RKT, mida firmad tahavad ja suudavad toota ning müügiks pakkuda igal antul hinnatasemel. 8. Valitsuse roll majanduse makrotasandil: fiskaalpoliitika ning monetaarpoliitika. Fiskaalpoliitika mõju majandusele. Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid. Fiskaalpoliitika abil püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Peamisteks vahendideks on eelarvelised kulutused ja maksud. Monetaarpoliitika: eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust.
bürokraatiamenetlused korraldused ja määrused, mis teevad kaupade impordi sihilikult keeruliseks. Miks on riikide vahel kaubaduspiirangud? Riigikaitse seisukohalt oluliste majandusharude kaitse Vastloodud majandusharude kaitse Piirangud mitmekesistavad majandust Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine. Mis määrab vahetuskursid? Kaupade ja teenuste eksport ja import Raha- ehk monetaarpoliitika Intresside määrade erinevused Ootused Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? Maksebilanss näitab kaupade ja raha liikumist kodumaa ja välismaa vahel mingi kindla ajaperioodi jooksul. Jooksevkonto-maksebilansi Jooksevkonto konto, kuhu kuulub teenuse import ja eksport, vahetus, rahvusvahelised tulusiirded ja tulud. Kapitali- ja finantskonto-maksebilansi finantskonto osa, mis
Rahapoliitika olemus ja osatähtsus maailmas 1 Rahapoliitika, selle eesmärk ja puudused 1.1 Raha- ehk monetaarpoliitika Raha- ehk monetaarpoliitika on meetod, mis mõjutab interssimäärasid ja ringluses olevat rahamassi ning taotleb seeläbi kogunõudluse kontrolli. Nt Laenuprotsendi langus õhutab laenamist ja suurendab sellega kogunõudlust, kuid laenuprotsendi tõus aga teeb ettevaatlikuks ja vähendab kogunõudlust. Rahapoliitikaga juhitakse majanduse kasvukiirust: ergutatakse, kui olukord on kehv, ja aeglustatakse, kui majandusel on oht liiga kiire kasvu tõttu üle kuumeneda.
kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise valuuta suhtes. Valuutade nõudlust ja pakkumist ja vahetuskursside tugevnemist ja nõrgenemist mõjutavad : 1.Kaupade ja teenuste eksport- import. Kui mõnes riigis imporditakse rohkem, saadakse niimoodi maailma valuutaturule ka rohkem oma valuutat. Valuuta pakkumine seega suureneb,on tõenäoline, et riigi valuuta langeb. 2.Raha- ehk monetaarpoliitika. Raha juurdetrükkimine suurendab valuuta pakkumist maailmas ja põhjustab selle vahetuskursi nõrgenemist. Kui valuuta pakkumine äkki kasvab, tekib inflatsioon ning nõudlus selle valuuta järele teistest riikidest vähenema. 3.Intressimäärade erinevused. Kui intressimäär tõuseb, võib nõudlus selles valuuutas välja antud finantsvarade vastu suureneda. 4. Ootused tulevikuarengu suhtes. Kui investorid usuvad, et mõne riigi
Vali üks: a. firma põhitulud saadakse börsitehingutega b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui laenud c. firma laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital 12 Kas väide, et Bretton Woodsi kokkuleppega seoti kõik maailma valuutad USA dollariga on: Vali üks: Tõene Väär 13 Eelarve defitsiidiga võib kaasneda: Vali üks: a. töötuse kasv b. probleemid efektiivse monetaarpoliitika kasutamisel c. välisinvesteeringute väljatõrjumine d. kommertspankade laenude intressimäärade tõus 14 Heidutatud töötaja on: Vali üks: a. isik, keda on mingi asi töö juures nii kohutanud, et ta põgeneb tagasi vaatamata b. isik, kellel on tihtipeale väga head tööoskused, kuid ei julge ennast pakkuda tööandjatele c. on isik, kes küll soovib töötada, kuid on loobunud aktiivsest tööotsimisest, sest on veendunud ürituse lootusetuses d
· Investor Ta võib ka investeerida kaupadesse või toodetesse, millelt loodab hiljem tulu saada. · Krediitor võlausaldaja, ta on õigustatud pool võlasuhtes. Nt: kui mina laenan raha sõbrale olen krediitor. · Deflatsioon majandustegevuse periood, mida iseloomustab hindade üldine langus, millega kaasneb raha ostujõu tõus. · Inflatsioon majandustegevuse periood, mida iseloomustab hindade üldine tõus ja rahavääruse langus. · Monetaarpoliitika rahapoliitika - Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Nt: Riigi keskpanga tegevus. · Fiskaalpoliitika - tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest.
siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase Vali üks või enam vastust. tõuseb Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust; seevastu ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Vastus: Õige Vale Keskpanga põhiliseks rolliks on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Vastus: Õige Vale Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. Vastus: Õige Vale Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse korrutis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). Vastus: Õige Vale
AD = C + I + G + (X - IM) b. Kogupakkumine – (AS – aggregate supply) on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu alla mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangumahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti. 17. Mis on fiskaalpoliitika ja monetaarpoliitika? Milline on Eesti fiskaalpoliitika? a. Fiskaalpoliitika - rahanduspoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. b. Monetaarpoliitika – rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. 18. Millised on fiskaalpoliitika põhimõjud? a. 19
Kuld. Levimuselt on kuld haruldane metall. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni: raha ja ehete valmistamise materjal. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidublooduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi hakkas kuld kandma raha funktsiooni. Ajalooliselt oli Lüüdia kuningasKroisos 6. sajandil eKr esimene valitseja, kes hakkas vermima kuldmünte[4]. Need mündid olid kõrge kullasisaldusega (98%). Kullastandard on olnud monetaarpoliitika aluseks läbi ajaloo. Viimasena loobusid kullastandardist 1932. aastal pärast Suurt depressiooni Ameerika Ühendriigid. Enamik riike Euroopas heitis kullastandardi kõrvale pärast Esimest maailmasõda 1914. aastal, kuna suuri sõjast tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada.[5][6] Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu millele säilib kulla kollane värvus...
12. Maksebilanss iseloomustab: a. riigi üldist heaolu b. riigimaksete laekumist c. kaupade ja teenuste liikumist riigi ja ülejäänud maailma vahel d. kaupade ja teenuste siseriiklikku liikumist 13. Importi vaadeldakse maksebilansi analüüsil: a. sümmeetrilise muutujana b. autonoomse muutujana c. asümmeetrilise muutujana d. indutseeritud muutujana 14. Fikseeritud valuutakursi puhul on kasulikum kasutada: a. monetaarpoliitikat, kuna fiskaalpoliitika ei toimi b. fiskaalpoliitikat, kuna monetaarpoliitika ei toimi c. tollipiiranguid, kuna sisemaist tootjat tuleb kaitsta d. ei ole võimalik midagi kasutada, kuna vahetuskursid on jäigad 15. Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 84000 SEKi? a. 634£ b. 6335 £ c. 18308£ d. 36769£ e. 84000£ 16. Eesti krooni kursi tõus USA dollari suhtes: a. mõjub soodsalt eksportijatele b. mõjub soodsalt importijatele c
Eksami kordamisküsimused 1) Allokatsioonifunktsioon – mida toodab avalik sektor, millega erasektor toime ei tule.(riik tagab nende teenuste täitmise) ostab teenuseid sisse Jaotusfunktsioon – sissetulekud jaotatakse ümber, jaotatakse maksude kaudu. Majanduse stabiliseerimise funktsioon – hoida inflaktsioonimäära kontrolli all, riigi eelarve poliitika, rahapoliitika. 2) Lorenzi kõver näitab sissetuleku ebavõrdset jaotumist ühiskonnas. Näitab ebavõrdsust ühiskonnas. (näide: mis on ebavõrdsus...) 3) Häiretest turul annavad märku hinnad, kulud ja kasum. Kõiki neid mõjutab pakkumise ja nõudmise vahekorra muutmine. 4) Ühiskondlikud kaubad – konkurentsitu tarbimine (päike,tuul,vihm). 5) SKP – sisemajanduse koguprodukt, toodete mahtu terrotooriumil. RKP – rahvamajanduse koguprodukt, rahvuse poolt toodetud teenused ja hüvised kokku 6) Kulude ja tulude ringkäik – hüviste turg, ressursside tu...
Question 7 Keskpanga põhiliseks rolliks on rahapoliitika elluviimine ja riigi nantssüsteemi juhtimine. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Keskpank on enamasti valitsusest suhteliselt sõltumatu institutsioon, mille peamiseks ülesandeks on rahapoliitika elluviimine ja nantssüsteemi juhtimine. Question 8 Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Riigi rahapoliitikat teeb enamasti keskpank ning peamisteks rahapoliitika tegemise vahenditeks on tõesti rahapakkumise ja intressimäärade mõjutamine,
suvaline. 25. Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi? Avaliku sektori kulutusi finantseeritakse riigi poolt kehtestatud maksudega (sotsmaks, käibemaks, tulumaks jne.). 26. Mis on raha? Raha on üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend. 27. Mis on bartertehing? Barterkaubanduse puhul vahetatakse omavahel kaupu ja teenuseid ilma raha kasutamatta. 28. Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitik vahendid? Rahapoliitika ehk MONETAARPOLIITIKA all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 29. Mis on töötus ja millised on töötuse eriliigid?
du d e (majanduse ülekuumenemine) Tuleks langetada g makse,, Tuleks tõsta makse, vähendada suurendada valitsuse kulutuse valitsuse kulutuse (eelarvet) (eelarvet) 23 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eestis viib ellu Monetaarpoliitika p riigipank. Realiseeritakse rahapakkumise kasvumäära muutmise teel. Kui raha pakkumine Monetaarpoliitika puudutab ka suureneb, kiireneb üldiselt intressimäärasid, kuid siin on SKP kasv ja inflatsioon. seosed märksa keerulisemad. Rahapakkumist vähendatakse tavaliselt siis, kui inflatsioon Juhul kui rahapakkumise
Krediidiasutus on äriühind, kelle majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimaksvate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine. Funktsioonid: Säästude ja rahaliste tulude akumuleerimine ning nende laenudesse ja investeeringutesse paigutamine Maksete vahendamine Rahakäibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine ja haldamine Konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine Keskpanga monetaarpoliitika impulsside majandusele edastamine Ülesanded: Omanike taotluste ja ootuste täitmine Klientide tellimuste ja soovide täitmine Üldriiklikud ülesanded, näiteks: o Majanduse finantseerimine ja efektiivsuse ergutamine krediteerimise ja väärtpaberi tehingute vahendusel o Raharingluses sularaha osatähtsuse vähendamine sularahata arvelduste kasuks ja seega raharingluse üldkoormuse vähendamine
Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Põhilised käsitlusained: sisemine kogutoodang, rahva kogutoodang ja selle muutumine, majanduskasv ja selle tsüklilisus, tööhõive ja tööpuudus, inflatsioon, eelarve e fiskaalpoliitika, raha ja rahapoliitika- monetaarpoliitika, kaubandusbilanss e riigi ekspordi-impordi vahekord Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor, välissektor Kogutoodang-rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus Sisemajanduse koguprodukt- mõõdab mingi ajavahemiku(tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e kaupade ja teenuste turuväärtus Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud...
sõltumatu. Keskpanga sõltumatus ei saa olla absoluutne, vaid seaduses peavad olema sätestatud panga eesmärgid, millest sõltuvad tema tegevuse raamistik ja vastutus. Erapankadega on aga nii, et raha hoiustajana müüb pank oma klientidele usaldust. Kui pank hoiaks kogu klientide raha pangas, siis ei teeniks ta üldse kasumit. Kuna panga eesmärgiks on teenida oma omanikele kasumit, peab pank võimalikult palju raha välja laenama. 34.Nimetage raha- ehk monetaarpoliitika kaks peamist eesmärki. eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust.
00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest – Metallrahasüsteem, mille aluseks on mingi väärismetall Paberrahasüsteem, mille puhul on käibel valitsuse, keskpanga või mõne muu avalikku autoriteeti omava asutuse määratud sundkursiga paberist rahasedelid ehk paberraha Arveldus- ehk kontorahasüsteem Rahapoliitika olemus: ehk monetaarpoliitika, selle all mõistetakse riigi keskpanga tegevust, üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahapoliitika eesmärgid: Majanduse üldine kasv Hindade stabiilsus Kõrge tööhõive Maksebilansi tasakaal Sobiv välisvaluutakurss Rahapoliitika teostamise vahendid: Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) – tehinguid algatavaks pooleks keskpank. Vormiliselt teostatakse tavapäraseid väärtpaberite ostu-, müügi- või
kui SKP väärtus suureneb b. välisinvesteeringute puudumise tõttu c. kui suurenevad kulutused söjalistele kulutustele d. kui sissetulekud vähenevad 9. Kaubavahetuse bilanss: a. jääb igal juhul samaks, sõltumata sellest, mis juhtub rahaga b. paraneb pärast devalveerimist, kuid hiljem halveneb kiiresti c. paraneb koheselt, juhul kui devalveeritakse valuuta d. halveneb pärast devalveerimist, kuid hiljem paraneb 10. Monetaarpoliitika: a. on poliitikute väljamõeldis oma tegevusetuse õigustamiseks b. lähtub ühest selgest lõppeesmärgist c. lähtub ühest või mitmest vaheeesmärgist d. tugineb rahandusministeeriumi tegevusele 11. Maksebilansi põhiosad on: a. kaupade eksport ja import b. kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud c. jooksevkonto, kapitalikonto ja reservkonto d. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss 12
49. Diskontomäär – intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses. 50. Rahapoliitika – Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Rahapoliitika peab aitama tagada hindade stabiilsuse, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaalu, majanduse stabiilse kasvu jne. Need eesmärgid on vastuolulised, korraga neid saavutada ei ole võimalik. Millist neist parajasti rõhutada sõltub riigi prioriteedist 51. Keskpank- Keskpanga põhiline eesmärk on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Keskpank erineb täielikult
vähendada raha pakkumist ja seeläbi ka kogunõudlust. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 18 Punktid: 1 Keskpanga põhiliseks rolliks on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Vastus: Õige Vale Keskpank on enamasti valitsusest suhteliselt sõltumatu institutsioon, mille peamiseks ülesandeks on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 19 Punktid: 1 Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. Vastus: Õige Vale Riigi rahapoliitikat teeb enamasti keskpank ning peamisteks rahapoliitika tegemise vahenditeks on tõesti rahapakkumise ja intressimäärade mõjutamine, sh vabaturu operatsioonid, diskontomäära muutmine, kohustusliku reservimäära seadmine kommertspankadele, välisvaluuta ost ja müük, kodumaise raha emiteerimine jm). Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 20
vähendada raha pakkumist ja seeläbi ka kogunõudlust. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 18 Punktid: 1 Keskpanga põhiliseks rolliks on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Vastus: Õige Vale Keskpank on enamasti valitsusest suhteliselt sõltumatu institutsioon, mille peamiseks ülesandeks on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 19 Punktid: 1 Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. Vastus: Õige Vale Riigi rahapoliitikat teeb enamasti keskpank ning peamisteks rahapoliitika tegemise vahenditeks on tõesti rahapakkumise ja intressimäärade mõjutamine, sh vabaturu operatsioonid, diskontomäära muutmine, kohustusliku reservimäära seadmine kommertspankadele, välisvaluuta ost ja müük, kodumaise raha emiteerimine jm). Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 20
sajandi keskpaigast kuni möödunud aastani b. näitab kullasisaldust kullas ja on kullaproovi etaloniks c. näitab minimaalset vajalikku kullavaru suurust keskpangas d. * toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni 1930. aastateni 24. Kaubavahetuse defitsiit väheneb: a. välisinvesteeringute puudumise tõttu b. kui suurenevad kulutused söjalistele kulutustele c. kui SKP väärtus suureneb d. * kui sissetulekud vähenevad 25. Monetaarpoliitika: a. lähtub ühest selgest lõppeesmärgist b. lähtub ühest või mitmest vaheeesmärgist c. * tugineb rahandusministeeriumi tegevusele d. on poliitikute väljamõeldis oma tegevusetuse õigustamiseks 26. Maksebilansi põhiosad on: a. * jooksevkonto, kapitalikonto ja reservkonto b. kaupade eksport ja import c. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss d. kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud 27. Kitsendav fiskaalpoliitika on: a
hindadele c. müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest d. pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas Question 13 (1 point) Importi vaadeldakse maksebilansi analüüsil: a. sümmeetrilise muutujana b. * autonoomse muutujana c. asümmeetrilise muutujana d. indutseeritud muutujana Question 14 (1 point) Fikseeritud valuutakursi puhul on kasulikum kasutada: a. monetaarpoliitikat, kuna fiskaalpoliitika ei toimi b. * fiskaalpoliitikat, kuna monetaarpoliitika ei toimi c. tollipiiranguid, kuna sisemaist tootjat tuleb kaitsta d. ei ole võimalik midagi kasutada, kuna vahetuskursid on jäigad Question 15 (1 point) Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 84000 SEKi? a. 634£ b. * 6335 £ c. 18308£ d. 36769£ e. 84000£ Question 16 (1 point) Automaatne fiskaalpoliitika on: a
nimetatakse vahetuskursiks. Vahetuskurss muutub pidevalt. 10. Mis määrab vahetuskursid? -Kaupade ja teenuste eksport ja import (imporditakse rohkem kaupu, selle tagajärjel on maailmaturul rohkem seda valuutat, selle pakkumine suureneb ning selle valuuta hind langeb. Ja vastupidi kui ostetakse rohkem selle riigi eksporti siis nõudlus selle riigi valuuta järele tõuseb ja selle tulemusena tõuseb ka selle valuuta kurss.) -Raha- ehk monetaarpoliitika ( näiteks kui trükitakse raha juurde siis võib juhtuda nii, et pakutakse seda valuutat rohkem maailmaturul ning valuuta kurss nõrgeneb. Nii võib tekkida ka inflatsioon (rahaühiku ostujõu vähenemine, valuuta kurss võib langeda väga madalale, raha väärtus langeb) valuuta pakkumine kasvab ning nõudlus selle järele tesistes riikides väheneb)
hinnataseme tousu aeglustumine b. uhe kauba hinna jarsk tous, mis pohjustab ka teiste kaupade hindade tousu c. hinnataseme pusiv langus d. hinnataseme pusiv tous koos hinnaproportsioonide muutusega e. Pusivat hinnataseme tousu ilma hinnaproportsioonide muutusteta ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 48 (1 point) Viiteaeg monetaarpoliitikas jaguneb: a. infotehnoloogiline viiteaeg b. aratundmise viiteaeg c. eelmise monetaarpoliitika labiviijate kritiseerimise viiteaeg d. ootamise viiteaeg ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 49 (1 point) Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitika puhulon firmadel lubatud: a. 20% oma kasumist kanda kuludesse b. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi c. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse investeerimisfondi d. 20% oma kasumist kulutada oma parema aranagemise jargi
Seda on võimalik saavutada kogunõudluse vähenemise korral juhul kui riik otsustab vähendada kulutusi avalikus sektoris, kulutada vähem raha 11 toodete ja kaupade peale või tõsta otseseid makse. Tänu sellele on võimalik vähendada riigieelarve defitsiiti või suurendada eelarve sufitsiiti. (Forsythe 2012) Võimalus on ka võta kasutusele muudatused monetaarpoliitikas ehk rahapoliitikas. Selle all mõeldakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. (Eesti Pank 1996, :3-5) Selleks, et inflatsiooniga võidelda tuleb monetaarpoliitikat karmistada. Peamised tegurid on intressimäära tõstmine, reservi nõuete karmistamine ja vähendada ringluses olevat raha. Monetaarpoliitika karmistamine võimaldab vähendada tarbijate ja investeeringute kulutusi ning ringluses olevat raha. Intressimäärade tõstmisega on indiviidil kulukam laene võtta, reservinõuete
RIIGI MAJANDUSRESSURSID JA MAJANDUSPROBLEEMID Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika.........
lahkusid areenilt ebaefektiivsed firmad. Deflatsiooni positiivne külg: Deflatsioon taastab ostuvõime ning suunab majanduse tõusuteele. Probleem ajas!! Nähes hindu alanemas, võivad inimesed ostmisega viivitada, sel perioodil kestab aga majanduslik langus. disinflatsioon suurendab majanduslikku efektiivsust ja kasvu piisavalt, et kompenseerida vahepealne majandusliku languse kahju. LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA Fiskaal ja monetaarpoliitika Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist. Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Ekspansiivne fiskaalpoliitika peaks ära hoidma majanduse tõsised langused. Ekspansiivne fiskaalpoliitika oleks majanduse laiendamine. Suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse makse
puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. – Vale Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. – Vale Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. – Tõene Tulumaksumäära langetamine suurendab kogunõudlust, avaliku sektori kulutuste langetamine aga vähendab kogunõudlust. – Tõene Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. - Tõene Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. - Tõene Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse jagatis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). - Vale
tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 9.Nimetage rahapoliitika eesmärgid! Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on hindade stabiilsus (s.o madal inflatsioon või kindel välisvaluutakurss), majanduse üldine kasv, kõrge tööhõive ja maksebilansi tasakaal. 10.Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)?!! Avaturuoperatsioonid - Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt
maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 25 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 26 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 27 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 28 Õige Hinne 1,0 / 1,0
muutusega E. ühe kauba hinna järsk tõus, mis põhjustab ka teiste kaupade 100% Student Response Value Correct Answer hindade tõusu 44. Üks viiteaegadest monetaarpoliitikas oleks: Student Response Value Correct Answer A. äratundmise viiteaeg 100% B. eelmise monetaarpoliitika läbiviijate kritiseerimise viiteaeg 0% C. ootamise viiteaeg 0% D. infotehnoloogiline viiteaeg 0% 45. Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitika puhul on firmadel lubatud: Student Response Value Correct Answer A. 20% oma kasumist kulutada oma parema äranägemise järgi 0% B. 20% oma kasumist kanda kuludesse 0%
b. pakkumiskõver nihkub paremale c. pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas d. pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas 44. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga mujal a. fataalselt töötu b. struktuurselt töötu c. heidutatud töötaja d. totaalselt töötu 45. Monetaarpoliitika tähendab a. keskpanga rahapoliitikat b. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist c. valitsuse laenupoliitikat kommertspankade suhtes d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 46. Riigi majanduslikku arengut iseloomustab kõige paremini a. eelarve suurus b. atesteeritud kaardimoor c. sisemajandusliku koguprodukti suurus d. inflatsiooni suurus 47. Autonoomsed kulud on a. kulud, mis kaetakse autonoomsete sissetulekute abil b. kulud, mis ei sõltu SKP suurusest
58. Robert Mundell (1932) kirjeldas kuidas ujuva kursi korral toimub raha- ja 4 Majandusõpetus Teema 15.Mõisted Rahvusvaheline kaubandus ja valuutakurss fiskaalpoliitika mõju maksebilansile 59. MarcusFleming (1920-1976) - näitas et fiskaalpoliitika on efektiivsem maksebilansi reguleerimisel fikseeritud kursi ja monetaarpoliitika ujuva kursi korral 3. Eesti välismajanduse aastanäitajad Eesti Pank Viimati uuendatud: 14.02.2018 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 1 Sisemajanduse koguprodukt (sesoonselt korrigeeritud) [1] 1415 1470 1792 1892 1975 2109 2299 1.1
Eestis. 1) Muistne vabadusvõitlus- ristisõjad, nende tulemusena algab Eestis Keskaeg. 2) 1929. a peale Liivisõda hakkab Eestis kindlustuma Rootsiaeg- hakkab arenema Eesti kultuur, luuakse mitmeid koole jne. 3) Reformatsioon- aitas kindlustada Eesti kirjakeele 4) 1988- 1991. a Eesti taasiseseidvumine- Eesti sai lõpuks vabaks. 5) Põhjasõda- Eesti läheb Vene tsaarivõimu alla. 2. Majanduspoliitika- finants- ja monetaarpoliitika Finants- ja monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära (ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega Eriti kiiret hinnataseme tõusu nimetatakse “hüperinflatsiooniks” Hüperinflatsioonist räägitakse tavaliselt 50%-lise või kõrgema inflatsioonimäära korral kuus)
j efektiivsust jja kasvu p piisavalt,, et kompenseerida vahepealne majandusliku languse kahju. NB! Võit avaldub mitte vahetult disinflatsiooniprogrammi käigus, vaid alles mitme aasta pärast pärast. Eelneva perioodi vältel on aastaid, mille vältel on töötus kõrgem ja reaaltulu madalam kui tavalise monetaarpoliitika ajamisel. Sellest ei taha ükski poliitik aga midagi kuulda. 31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Edgar Savisaar ja Jürgen Ligi veavad 100000 krooni peale kihla. Savisaar võidab kui kroon devalveeritakse. Ligi võidab kui ei devalveerita. Hiljem lööb Savisaar laksti peopesaga otsaette: "Jälle sattusin reformikate lõksu! Kui Jü Jürgen k kaotab, b maksab k b ta mullell d
1 9. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest - Metallrahasüsteem - aluseks mingi väärismetall Paberrahasüsteem - käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha Arveldus - ehk kontorahasüsteem - elektrooniline ehk e-raha Muu (kinkekaardid, taaratsekid) 10. Rahapoliitika - ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada Eesmärgid: kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv, maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss. 11. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid) Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
