Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL „idalaienemine“, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused (0)

KORDAMISKÜSIMUSED 2013
1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud , EL „idalaienemine“, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused
1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid .
EL tekkimise eeldused (vajadused):
*II maailmasõja järgne majanduslik ülesehtustöö
* Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitiliste stabiilsuse tagamiseks Euroopas
* Nn „Saksamaa küsimus“ (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a kommunismivastasesse võitluse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse
* USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa)
2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist.
Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist
* 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid
* 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux )
* 1949 NATO loomine
* 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe )
3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist
Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist
* 1947 Marshalli plaan
* 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine
4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine
1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu . Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada.
2) Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile , mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks.
3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut.
5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid
Lepingu eesmärk
- Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega .
6. ESTÜ institutsioonid
Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine
* Ülemamet (High Authority )
* Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)
* Euroopa Assamblee (Common Assembly )
* Euroopa Kohus ( Court of Justice)
7. ESTÜ-ga ühinenud riigid
1) Prantsusmaa
2) Saksamaa
3) Belgia
4) Holland
5) Itaalia
6) Luksemburg
8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte
Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel.
9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid
1957/58 Rooma lepingud : Euroopa Majandusühenduse asutamise leping
Lepingu eesmärgid
* Ühisturu loomine
-Vabakaubanduspiirkonna loomine
-Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele
- Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine
- Konkurentsipoliitika
* Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse
- Ühine põllumajanduspoliitika
- Ühine transpordipoliitika
- Euroopa Sotsiaalfondi loomine
- Euroopa Investeerimispanga loomine
- Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine
10. EMÜ institutsioonid
Institutsionaalse struktuuri loomine
* Euroopa Komisjon (European Commission)
* Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)
* Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly)
* Euroopa Kohus (Court of Justice)
* Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank)
* Majandus- ja Sotsiaalkomitee ( Economic and Social Committee; ECOSOC)
* Kontrollikoda (Court of Auditors)
11. Luxembourgi kompromiss
1966 Luxembourgi kompromiss
EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus rakendati tollal konsensuslikku otsustamisstiili, kutsus prantslaste taktika esile tõsise poliitilise kriisi. Prantsusmaa tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad ühehäälse otsustamisnõude ning seeläbi ka kindla kontrolli ühenduste tegevuse üle. Kriis näitas ilmekalt ühenduse ulatuslikku sõltuvust Euroopa poliitilisest keskkonnast ja liikmesriikide sisepoliitikast, külvates kahtlusi ühtse Euroopa idee propageerijatesse.
12. EL esimesse / teise / kolmandasse / neljandasse laienemisringi kuulunud riigid
* Esimene laienemisvoor 1973 a : Iirimaa , Taani, Ühendkuningriigid
* Teine laienemisvoor: Kreeka (1981), Hispaania (1986), Portugal (1986)
* Kolmas laienemisvoor 1995 a: : Austria, Soome, Rootsi
* Neljas laienemisvoor : Ida laienemine
13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid
1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA)
Lepingu eesmärgid
1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine – 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit .. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika , teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika
2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks.
14. EL ( Maastrichti ) lepinguga loodud “kolme samba” süsteem
1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping)
• Euroopa Liidu kolm sammast
* Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse
* Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
* Koostöö õigus- ja siseküsimustes
I sammas: Uus Euroopa Ühendus
• Subsidiaarsuse põhimõte
• Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22)
• õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus
• õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b)
• konsulaarlepe (art. 20, end. 8c)
• Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis , art. 98-124)
• majanduspoliitika (art. 98-104)
• rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111)
• institutsioonilised sätted (art. 112-115)
• üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124)
• Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145)
• Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176)
• EL regionaalpoliitika väljaarendamine ( XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162)
• Lepingu erandid ( protokollid 2-5)
• Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis - viisa-, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika)
• Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU
• Taani, UK – rahapoliitika
I sammas: institutsionaalsed muudatused
• Mitmete ÜEA reformide laiendamine
• kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus
• koostöömenetlus, nõusolekumenetlus
• Parlamendi volituste laiendamine
• õigus moodustada järelpärimiskomisjone
• ombudsmani institutsiooni loomine
• konsulteerimine komisjoni kinnitamisel
• Kaasotsustamise menetluse loomine
• Regioonide komitee loomine (Committee of Regions ).
II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis)
* Eesmärgid
• Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust
• Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut
• Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO, NATO, Helsingi lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega
• Arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid
* Põhiprintsiibid
• Süsteemne koostöö
• Ühised seisukohad kaitseküsimustes
• Ühismeetmed ( joint action )
• Koordineeritud seisukohad RV konverentsidel ja organisatsioonides
• Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine
• WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija
III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis)
* Ühist huvi” pakkuvad valdkonnad
• Asüülipoliitika
• Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad
• Immigratsioonipoliitika
• Narkomaaniavastane võitlus
• Pettustevastane võitlus
• Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades
• Tollikoostöö
• Politseikoostöö
* Koostöömeetodid
• Ühised seisukohad
• Ühisaktsioonid
• Konventsioonid
* Koordineeriv Komite
15. Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt)
Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames.
16. EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad
1) ühine välis- ja julgeolekupoliitika
2) koostöö õigus- ja siseküsimustes
17. Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping
1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine (sõlmitud mais 1992; EU ja EFTA ) Veel enne Euroopa Liidu lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt laiendati koostööd ka Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riikidega. Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga. Siiski käsitles enamik EFTA riike lepingut kui vaheetappi Euroopa Liiduga liitumisel. 1995 liitusid EL-iga Austria, Soome ja Rootsi.
18. Amsterdami leping: peamised eesmärgid ja tulemused
1997/99 Amsterdami leping
Eesmärgiks oli institutsionaalne reform (ei suudetud kokkuleppele jõuda, kuid laiendati mõnel määral kvalifitseeritud enamushääletuse ja kaasotsustamise menetluse kasutamist). Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud muudatused:
• Euroopa Parlamendi volituste laiendamine – läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise
• Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine
• Koostöö tihendamine : tööhõive, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse
• Avatuse põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte
• Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine
• Keskkonnapoliitika tõhustamine
19. Nice ’i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused
2001/03 Nice’i (Nizza) leping
Eesmärgid
1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute liikmesriikide vastuvõtuks
2) Liidu niiöelda kodanikele lähemale toomine- eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes.
Tulemused
1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine
2) Institutsionaalsed ümberkorraldused
Institutsioonide ja otsusetegemise reform:
• EL Ministrite Nõukogu – häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel)
• Euroopa Komisjon – volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine
• Euroopa Parlament – kohtade jaotus liikmesriikide vahel
• Euroopa Kohus – kohtunike arv
• Kontrollikoda (Audiitorkogu) – liikmete arv
• Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee – esindajate arv
• Euroopa Ülemkogu – toimumise koht
20. EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus
2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent
-Põhiseadusliku lepingu projekt
Lähteülesanne:
* Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel
* Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises
* Aluslepingute süsteemi lihtsustamine
* EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist):
* Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat
* 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat
Tähtsamad arutlusteemad:
* EL missioon ja pädevus
* Õigus- ja siseküsimused
* Välissuhted
* Subsidiaarsus
* Rahvusparlamendid
Konvendi töö lõpptulemus:
* EL põhiseadusliku lepingu projekt
21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja –punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga
* Lihtsustamine ja läbipaistvus
• Lepingute struktuuri lihtsustamine
- Kolme samba asemel üks
- EL saab juriidilise isiku staatuse
• Õigusmeetmete ja –protseduuride lihtsustamine
- Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse muutmine üldreegliks
- Õigusaktide süsteemi korrastamine ja aktide ümbernimetamine
* EL Põhiõiguste Harta - lepingu teksti osaks
* Pädevusjaotuse küsimused
* Euroopa Liidust väljaastumise protseduur
* Institutsioonilised küsimused
- Ülemkogu president
- Rotatsioon Ministrite Nõukogus
- Grupieesistumine (2,5 aastat)
- Nn “topelthäälteenamus” (55% häältest + 65% EL rahvastikust)
- EL välisministri institutsioon (?)
- Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon)
- Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine
22. Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja –punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga
* EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon
* Formaal -juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping
* Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides ( ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal)
* Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas
Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga:
* Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine
* EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks
* Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades)
* Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades)
Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust
23. Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega
EL idalaienemine kui väljakutse
* Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju
* Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid
* Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem
* Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum
* Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi
* Kandidaatriigid kuuluvad n-ö ‘teise’ julgeolekutsooni
24. Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?)
* Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993)
* Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab:
- Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse.
- Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires.
-Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest.
25. Agenda 2000
* 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele
* Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi
* 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis
* AGENDA 2000 struktuur
- 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas
- 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine
- 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta
* Piirjoon kandidaatriikide vahel
26. Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted
Läbirääkimiste objekt:
- Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) – lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu
Läbirääkimiste eesmärgid:
1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused
2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest
3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus;
4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine
5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine
6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine
7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine
8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks
27. Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel
* Riikide välispoliitilised eesmärgid
* Julgeolek
* Sõltumatus
* Heaolu
* Prestiiž
Euroopa Liidu eesmärgid
* Rahu ja julgeoleku tagamine
* Euroopa identiteedi arendamine
* Tasakaalustatud majanduslik ja sotsiaalne areng
* Euroopa konkurentsivõime parandamine ja mõjuvõimu suurendamine rahvusvahelisel areenil
Liikmesriikide EL ühinemise põhjused
Prantsusmaa (1952)
• kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi, eesmärgiga takistada Saksamaa saamist ülemvõimuks Euroopas
• majanduse arendamine
Saksamaa (1952)
• soov olla aktsepteeritud “normaalse” Euroopa riigina
• majanduse arendamine
Itaalia (1952)
• kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi
• poliitiliselt stabiilse olukorra loomine
• majanduse arendamine
Beneluxi riigid (1952)
• eelnevalt alanud omavahelise integratsiooniprotsessi loomulik jätk
• kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi
• majanduse arendamine
• prestiiž
Ühendatud Kuningriik (1973)
• vältida poliitilist isolatsiooni
• vältida majanduslikku isolatsiooni
Iirimaa (1973)
• järgis Ühendatud Kuningriigi (UK) eeskuju
• saavutada suurem majanduslik ja poliitiline iseseisvus UK-st
Taani (1973)
• järgis Ühendatud Kuningriigi eeskuju
• majanduslikud ajendid (eelkõige põllumajandustoetused)
Kreeka (1981), Hispaania ja Portugal (1986)
• tugevdada uut demokraatlikku riigikorda
• majanduslikud ajendid
Austria (1995)
• majanduslikud ajendid
• vältida isolatsiooni Ida- ja Lääne-Euroopa vahel
Soome (1995)
• majanduslikud ajendid
• julgeoleku tagamine
• soov kuuluda Lääne - Euroopasse
• vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi)
Rootsi (1995)
• majanduslikud ajendid
• soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega
• vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome)
28. EL esmase õiguse allikad (liigitus)
* Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid
* Liikmesriikide liitumislepingud
* Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta
* Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid.
29. EL teisese õiguse allikad (liigitus)
• Kohustuslikud õigusaktid
• Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele.
• Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav . Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata.
• Otsused (ingl. k. decisions ) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid.
• Soovituslikud õigusaktid
• Soovitused ja arvamused (ingl. k. Recommendations and opinions ) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt.
30. Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud)
Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit:
* Endine Art. 100 (‘Seaduste ühtlustamine’ = ühisturg): “Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või Euroopa Liidu põhikursus toimimist.”
* Art. 175 (1) (‘Keskkond’): “Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele…” (*) “…ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid.” (*) – viide kaasotsustamismenetlusele
31. Kirjutamata õigus e. pretsedendiõigus
- Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine. Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest.
32. Solidaarsuskohustus
Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted
* Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5)
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele . Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist
33. Mittediskrimineerimise põhimõte
Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6)
Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Tehes otsuse vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele, võib nõukogu võtta vastu eeskirju, mis on kavandatud niisuguse diskrimineerimise keelamiseks.
Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele võrdsete tingimuste loomine. Põhimõte on kesksel kohal siseturu reguleerimisel, hõlmates lisaks isikute ja tööjõu vabale liikumisele ka kapitali ja teenuste vaba liikumist.
34. Subsidiaarsuse põhimõte
Subsidiaarsuse põhimõte (TEC, art. 5, end. Art. 3b).
Ühendus toimib käesoleva lepinguga talle antud volituste ning temale seatud eesmärkide piires. Valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil.
35. Proportsionaalsuse põhimõte
Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks.
36. Vahetu kohaldatavuse põhimõte
EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect )
- EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega
37. EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte
EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) – Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.
2. Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsustegemise protsess
38. Euroopa Komisjon – keda/mida esindab?
Nt. Komisjoni liikmed volinikud ei esineda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult.
39. Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded
Komisjon kitsamas tähenduses koosneb 20 liikmest, keda nimetatakse volinikeks (commissioner). Art 213(1) kohaselt on igal liikmesriigil komisjonis vähemalt üks ja maksimaalselt kaks esindajat. Praktikas tähendab see seda, et viiel suuremal liikmesriigil (Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia , Itaalia ja Hispaania) on kaks liiget ja ülejäänud riikidel üks. Suuremate riikide puhul esindab üks liige tavaliselt valitsuse – ja teine opositsioonipartei(si)d.
Alumine tasand ehk bürokraatia ehk Administratsioon : seal töötavad EL ametnikud, kes jaguevad kategooriatesse:
1. Alalised (konkursi teel)
2. Ajutised (lepinguga, tähtajalised)
3. Liikmesriigiametnik ( saadetakse nö “praktikaks”)
4. Konsultandid
Jaotakse erinevatesse kategooriatesse. Ning neil on erinevad ülesandeid, kas siis tõlketöö, sekretaritöö, nõustamine jm.
Euroopa Komisjoni pühiülesanne on edendada Euroopa üldhuve.
40. Volinike bürood e. kabinetid (põhiülesanded)
Büroo ülesandeid võib jagada nelja kategooriasse:
a) Poliitikaküsimused
Kuna volinikud ise ei jõua jälgida kõiki poliitikavaldkondi, siis vajab ta nõu vastava ala spetsialistidelt büroos. Igal nädalal toimub 6- 7 “ special chefs” koosolekut, kus büroode esindajat arutavad komisjoni koosolekul üleskerkivad küsimusi ning kus vaadetakse üle erinevate asjassepuutuvate peadirektoraatide suhtumine eelnõusse. Seejärel informeerivad büroode liikmed oma volinikku vastava eelnõu perspektiividest. Selliseid koosolekuid juhatab komisjoni Presidendi büroo liige.
Igal esmaspäeval kohtuvad komisjoni koosolekut ettevalmistaval koosolekul büroode juhid, kes arutavad läbi kõik punktid, mis asuvad komisjoni kolmapäevasse kooslolekul päevakorras. Juhul, kus kõik osalejad on otsusega nous , läheb küsimusi komisjoni koosolekule A- punktina, st lihtsalt formaalseks vastuvõtmiseks. Chefs de cabinet’de (büroode juhtide) koosolekut juhatab komisjoni peasekretär.
b) Poliitika psenteerimine
Büroode teiseks ülesandeks on voliniku poliitika esitlemine avalikkusele artiklite ja kõnede kirjutamise kaudu. Samuti hoiavad bürood konatkti oma riigi valitsusega ja alalise esindusega (mistõttu neid vahel süüdistatakse info lekitamises liikmesriikidele).
c) Huvide vähendamine
Bürood on huvigrippude surve üheks sihtpunktiks, eesmärgiga mõjutada komisjoni langetama ühte või teist otsust.
d) Administratiivsete sidemete arendamine
Bürool on oluline roll voliniku ja peadirektoraadi vahelistes suhetes, pidades silmas peadirektoraatides toimuvaid arenguid. Taolise vahelüli kasutamine kergendab voliniku tööd, kuna paljurahvuselise ametnikkonnaga suhtlemine pole alguses sugugi lihtne, büroo koosneb aga valdavalt voliniku enda rahvuskaaslastest ( ehkki vähemalt üks töötaja lubatud kuuest peab olema mõnest muust kodakondsusest). Büroo koosseisust umbes pool moodustub komisjoni ametnikest, kes töötavad ajutiselt voliniku heaks, ning teine pool koosneb vastava riigi ametnikest või erasektori esindajatest.
41. Euroopa Komisjoni roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis
Euroopa Komisjoni roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis
* Poliitika kujundamine – algatusfunktsioon. Komisjon saab ainsana algatada eelnõu.
* Seadusandlus – teatud õigusaktide, otsuste ja reeglite kehtestamine (pms tehnilised või kiireloomulised).
Komisjoni peetakse üldiselt EL täidesaatvaks võimuks, ehkki tegelikult jagab ta seda funktsiooni nõukogu ja veelgi olulisel määral liikmesriikide erinevate asutustega. Teatud juhtudel tegeleb komisjon poliitika rakendamisega, levinuim on komisjoni kui reeglite kehtestaja roll, liikmesriikide organite poolt rakendatava poliitika kontrollimine, komisjon hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist.
42. Euroopa Komisjoni funktsioonid täidesaatva võimuna
Komisjoni peetakse üldiselt Euroopa Liidu täidesaatvaks võimuks, ehkki tegelikult jagab ta seda funktsiooni nõukogu ja veelgi olulisel määral liikmesriikide erinevate asutustega. Komisjoni täidesaatev võim võib avalduda neljal erineval kujul.
1) Teatud juhtudel tegeleb komisjoni poliitikad rakendamisega, parimaks näiteks on siin konkurentsipoliitika, aga sealgi alates teatud tasemest (nt ettevõtte ühinemisel alates teatud üsna kõrgest suurusest ). Komisjon on liiga väike selleks, et viia ellu kõiki poliitikaid ja ilmselt poleks see ka efektiivne.
2) Seetõttu on levinum komisjoni kui reeglite kehtestaja roll. See leiab asset lidu rutiinsete otsuste tegemise näol, ku otsused on tehnilised ja ei oma poliitiliste kaudu. See õigus reeglite kehtestamiseks on komisjonile delegeeritud nõukogu poolt art 202 alusel. Juhul, kui otsusel on poliitiline tähendus, kasutab komisjoni komiteede abi.
3) Liikmeriikide organite poolt rakendatava poliitikad kontrollimine – komisjon on ka “lepingute valvur ”, st tema ülesanne on jälgida seda, et liikmesriigid täidaksid EL reegleid ja rakendaksid poliitikaid õiguspäraselt. Vastavat rolli võivad liikmesriikides täita väga erinevaid ametkonnad alates kalandusinspektsioonist tolliameti ja politseini.
4) Neljandaks hoolitseb komisjon EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist (peamiselt ÜPPi ja regionaalpoliitika raames).
43. EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu – keda/mida esindab?
Nõukogu esindab liikmesriikide valitsuse.
44. EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER , ministrite kohtumised ; nende koosseis ja põhiülesanded
Nõukogu töögrupid (Counsil Work Groups) – liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud
Töögrupid koosnevad liikmesriikide ekspertidest. Ekspert võib tulla liikmesriigi pealinna mõnest ministeeriumist, alalisest esindusest või ka näiteks mõnest valitsusvälisest organisatsioonist, ülikoolist või teadusasutusest. Üldjuhul saadavad liikmesriigid töögrupi koosolekule ühe esindaja. Suhteliselt levinud on, et samad inimesed, kes komisjoni komiteedes või töögruppides osalesid nö EL kui terviku nimel eelnõu väljatöötamisel, osalevad (nüüd juba eelkõige konkreetse liikmesriigi huve kaitstes) ka sama eelnõud arutavas nõukogu töögrupis.
Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine.
COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komitee
1962.a võeti vastu otsus jagada Coreper kaheks erinevaks organiks.
Coreperi I koosneb tavaliselt alaliste esindajate asetäitjatest ning tegeleb valdavalt tehnilist laadi eelnõude ettevalmistamisega.
Coreper II koosneb valdavalt alalistest esindajatest endist ning töötab põhiliselt koostöös välisministrite ja ECOFIN nõukoguga, arutades küige olulisemad ja vaidlusi tekitavaid küsimusi.
COREPERI ülesandeid:
Peamiseks ülesandeks on nõukogu töö ettevalmistamine. Coreper käib koos kord nädalas ja selle koosolekul arutatakse läbi kõik nõukogus arutlusele tulevad küsimused. Enamasti saavutatakse diplomaatide tasemel ka kokkulepe ning õigusakti saadetakse ministritele.
Teiseks peamiseks ülesandeks on informatsiooni vähendamine. Coreper asub kahe informatsioonivoo ristmikul nõukogu ja liikmesriikide vahel. Kui mõni institutisoon esitab mõne dokumendi nõukogule, edastab alaline esindus selle pealinna asjaomastele organitele (ministeeriumidele, parlamendi jne). Sama käib ka mitteametliku informatsiooni kohta (teiste riikide seisukohad teatud küsimustes, kohtumised, koosolekud , mud arengud liidus). Protsess toimub ka vastupidises suunas – Coreper informeerib teisi liikmesriike arengutest teatud ettepanekute suhtes kodumaistes ringkondades.
EL Nõukogu koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad Ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja. Nõukogu liikmetel on riikide parlamentide ees demokraatlik aruandekohustus. + Erinevad koosseisud ja eesistujariik.
Põhiülesanded: täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Samuti täidab nõukogu poliitika kujundamise ja koordineerimise ülesandeid.
45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus
Erinevalt muudest rahvusvahelistest organisatsioonidest tehakse EL Nõukogus otsused enamasti kvalifitseeritud häälteenamusega. Vaid kõige olulisemates valdkondades, kus liikmesriigid ei soovi oma vetoõigusest loobuda , kasutatakse ühehäälsust. Enamushääletuse kasutamine on EL edasiarenemiseks paramatu – vajadus saavutada alati kõigi riikide nõusolek muudaks otsustegemise protsessi liiga kohmakaks.
Kvalifitseeritud häälteenamuse raames on liikmesriikidel teatav arv “hääli” proportsionaalselt nende rahvaarvuga.
Paljudes küsimustes kasutatakse endiselt ühehäälsuse nõuet. Liikmesriikidele on need valdkonnad suveräänsuse seisukohast eriti olulised ja nendes ei soostuta vetoõigusest loobuma .
46. EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis
Peamine seadusandlik institutsioon. EL õigusaktide vastuvõtmine.
47. EL Nõukogu muud (põhi)ülesandeid
- EL õigusaktide vastuvõtmine
- Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine
- Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine
- Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga)
- Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika)
48. “Euroopa Nõukogu”, “Euroopa Ülemkogu“ ja “EL Nõukogu“ mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne)
Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon , millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950.aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN alaline asukoht on Strasbourg 'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee.
Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president . Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis.
Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad
"välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid , eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg 'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel.
49. Euroopa Ülemkogu: koosseis ja põhiülesanded
Euroopa Ülemkogu (European Council) koosneb liikmesriikide valitsusjuhtidest või riigipeadest ning Euroopa Komisjoni presidendist (EL leping art. 4). Ülemkogu on EL.

• Tõuke ja suuniste andmine liidu tegevusele erinevates valdkondades, k.a prioriteetide seadmine (nt rahapoliitika 1970.aastatel) (EL art.4).
  
• Madalamal tasemel lahenduseta jäänud probleemide lahendamine – kui Ministrite tasemest lahenduse saavutamiseks ei piisa, tuleb küsimus arutlusele ülemkogus.
  
• Poliitikate koordineerimine – ühenduse ja riiklike poliitikate koordineerimine, erinevate ühenduse poliitikate koordineerimine (kuna valitsusjuhtide perspektiiv on selgesti laiem kui tavaistel ministritel).
  
• Ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas määratleb ülemkogu poliitikad põhimõtted ning üldsuunised. Samuti teeb ülemkogu ÜVJP raames otsused liidu ühisstrateegia kohta neis valdkondades, kus liikmesriikidel on tähtsad ühishuvid (EL art.13).
  

50. Euroopa Parlament – keda/mida esindab?
Euroopa Parlament esindab Euroopa kodanikke . Esindab kodanikke ehk valijaid (mitte riiki).
51. Euroopa Parlamendi töökorraldus: poliitilised grupid ja komisjonid (NB!!! põhimõtteliselt – gruppide ja komisjonide nimesid ei ole vaja pähe õppida!)
Poliitilised grupid sarnanevad fraktsioonidega rahvuslikes parlamentides. Grupi võivad moodustada vähemalt 23 parlamendiliiget kahest liikmesriigist, 18 liiget kolmest riigist ning vähemalt 14 liiget neljast või enamasti riigist. Kuni viimaste reeglite kehtestamiseni oli võimalik moodustada gruppi vähemalt 29 liikmel ühest riigist, ent nüüd on sellest võimalusest loobutud.
Poliitilistel gruppidel on parlamendis väga oluline roll. Grupid otsustavad parlamendi juhatuse ja komiteede juhtkonna, parlamendi päevakorra, peaettekandja ja kõneaja, neil on suur ametnikkond ning nad saavad olulist rahalist toetust parlamendilt.
Komisjonid
Parlamendi komisjone on 20.
Komisjonid koosnevad 24–76 parlamendiliikmest ning igaühel neist on esimees, juhatus ja sekretariaat .
Komisjonide poliitiline koosseis kajastab täiskogu poliitilist koosseisu.
Parlamendi komisjonid kogunevad Brüsselis üks või kaks korda kuus ja nende arutelud on avalikud.
Komisjonides töötavad parlamendiliikmed välja, muudavad ja panevad hääletusele õigusaktide eelnõusid ja omaalgatuslikke raporteid Nad vaatavad läbi Euroopa Komisjoni ja nõukogu ettepanekuid ning vajaduse korral koostavad raporti, mida tutvustatakse täiskogu istungil .
Lisaks võib parlament luua ka eriomaste probleemidega tegelevaid allkomisjone ja ajutisi erikomisjone ning parlamendi järelevalvevolituste raames uurimiskomisjone, mis tegelevad Eli haldusrikkumistega.
52. Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, koostöö- ja kaasotsustamise menetlus
Konsultatsioonimenetlus
Alates Euroopa Ühenduse algusest on nõukogul kohustus õigusaktide vastuvõtmisel konsulteerida parlamendiga. Konsultatsioonimenetlus annab parlamendile võimaluse avaldada oma arvamust, ent paraku puudub nõukogul sisuline kohustus selle arvamusega arvestada. Seetõttu on parlament aastakümneid võidelnud oma võimu suurendamise eest ja kriitikud on rääkinud demokraatia defitsiidist Euroopa Liidus.
Koostöömenetlus
Ühtse Euroopa aktiga 1987.a suurendati mõnevõrra parlamendi võimu ja viidu sisse koostöömenetlus (kirjeldatud art. 252). Alguses anti parlamendile vaid kümme valdkonda rohkem otsustada, siiski olid need üsna olulised teemad ( siseturg , teadusuuringud, regionaalfond, mõned sotsiaalpoliitika küsimused). Põhilise uudisena andis see parlamendile suurema võimu.
53. Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesandeid
1. Osalemine seadusandlikus protsessis
Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi:
− Konsultatsioonimenetlus
− Koostöömenetlus
− Kaasotsustamismenetlus
− Nõusolekumenetlus
− Eelarvemenetlus
− Informeerimismenetlus
− Komiteemenetlus
2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist
3. Täidesaatva võimu kontrollimine
Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus)
− Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded
− Moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone
− Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel
- Nimetab ametisse ombudsmani
- EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega
- Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja
Kaitsepoliitika põhiaspektides
54. Euroopa Kohus: koosseis ja põhiülesanded (või tegevuse eesmärk või vajalikkus)
Euroopa kohus koosneb 27 kohtunikust + Esimese astme kohtu, mis koosneb samuti 27 kohtunikust, veel kuuluvad sinna kohtujuristid (8), 40 kohtusekretäri ja administratiivaparaat (750 inimest pluss tõlgid).
55. Euroopa Kohtu pädevus (4 põhilist valdkonda, eriti eelotsused)
Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuste määramine)
- EL aktide tühistamine
- Eelotsused- kuna alati ei pruugi madalama astme kohus väga hästi teada EL õigusi, siis võivad nad pöörduda küsimusega Euroopa Kohtu poole.
- Toimingu tegematajätmine
- Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine
- Esimese Astme Kohtu otsuste edasikaebused
56. Esimese astme kohtu põhiülesanded
Pädevus:
- Nii füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse institutsioonide vastu, sealhulgas…
- …vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel
- …konkurentsieeskirjadega seotud küsimused
- …kahju hüvitamise nõuded
57. Kontrollikoda: koosseis ja põhiülesanded
Koosneb 27-st liikmest (üks igast liikmesriigist; nimetatakse ametisse Nõukogu poolt ) Need valitakse isikute hulgast, kes oma kodumaal kuuluvad või on kuulunud auditeerimisasutustesse või kes on selle ametikoha jaoks eriti pädevad. Liikmed peavad olema sõltumatud. Liikmed nimetaba ühehäälselt ametisse nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Ametiaeg 6 a, liikmeid on võimalik tagasi valida. Ise valivad enda seast presidendi. Uute liikmete puhul saab arvuks „üks igast liikmesriigist“, liikmeid aga hakatakse ametisse nimetada kvalifitseeritud häälteenamusega.
Kontrollikoja ülesanded.
Kontrollikoda tagab auditeerimise. See tähendab, et ta kontrollib ühenduse kõiki sissetulekuid ja väljaminekuid – kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid. Kontrollikoda kontrollib tulusid ja kulusid , samuti finantshalduse usaldusväärsust.
58. Majandus- ja Sotsiaalkomitee: koosseis ja põhiülesanded
Liikmed määratakse ametisse Nõukogu poolt pärast konsulteerimist Komisjoniga
- Liikmed jagunevad 3 gruppi:
- Tööandjate esindajad
- Töövõtjate esindajad
- Teised huvigrupid
Majandus – ja sotsiaalkomitee on konsultatiivne organ, kuhu kuuluvad erinevate elualade esindajad. Komitee koosneb majandus – ja ühiskonnaelu eri alade esindajatest, eriti tootjate, talupidajate, veondusettevõtjate, töötajate, vahendajate, käsitööliste, vabakutseliste ning üldsuse esindajatest (art. 257). Erinevate elualade esindajad on jagunenud kolme gruppi – tööandjate (I), töötajate (II) ja erinevate huvide (III) grupid. Need grupid esindavad erinevate valdkondade huve – suhtlevad tööandjate organisatsioonide või ametiühingutega, kaitsevad oma huve MSK sees jne. III grupi tegevus on mõneti keerulisem kui kahe esimese oma, kuna selle koosseis on märgatavalt heterogeensem – talupidajad, väike ettevõtjad, käsitöölised, liberaalsed elukutsed (juristid jms). NGOd, tarbijate esindajat, keskkonnaorganisatsioonide esindajad, perekondade esindajad, naised, puuetega isikud, teadlased.
Komiteel on 344 liiget.
MSKi on kolm peamist ülesannet:
- Konsultatiivne roll kolme suure institutsiooni nõustamisel
- Kodanikuühiskonna kaasamine EL otsustegemisse
- Kodanikuühiskonna tugevdamine väljaspool Euroopa Liitu, arendades dialoogi ja toetades vastavaid struktuure Kesk- ja Ida- Euroopas, Türgis, Vahemeremaades, ACP riikides, Lõuna- Ameerikas jm.
59. Regioonide Komitee: koosseis ja põhiülesanded
344 liiget, kes jagunevad riigiti sama mudeli aluselt
kui MSK, riik otsustab ise oma esindaja. Mõningaid
riike esindavad ametnikud. Haridus , kultuur, rahvatervis , üleeuroopalised võrgud: transport, telekommunikatsioonid,
energeetika , majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus.
3. Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad
60. EL eelarve põhimõtted
a. Ühtsus
b. Universaalsus
c. Seotus jooksva aastaga
d. Tasakaaluprintsiip
e. Kulutuste spetsiifilisuse printsiip
f. Euro – arveldusühik
61. EL eelarve menetlemine (institutsioonid ja nende roll)
EUROOPA KOMISJON – teeb esialgse eelarve projekti
MINISTRITE NÕUKOGU – esimene lugemine, eelarve eelnõu vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamusega
PARLAMENT – esimene lugemine, muudatused vabade ja kohustuslike kulude osas
MINISTRITE NÕUKOGU – teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike kulude osas, muudatused vabade kulude osas
PARLAMENT – teine lugemine, lõplik otsus vabade kulude osas, eelarve vastuvõtmine
62. EL eelarve kulude struktuur
ÜPP – 48% Struktuuripoliitika – 35% EL
poliitikad – 6% Administratsioon – 5%
Välistegevus – 5% Kompensatsioonid – 1%
63. EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur)
* Osamaks liikmesriikide RKP-st 45%
* VAT ressurss 38%
* Traditsioonilised omavahendid 17%
64. EL siseturg: 4 “vabadust”
* Kaupade vaba liikumine
* Isikute vaba liikumine
* Teenuste osutamisvabadus
* Kapitali ja maksete vaba liikumine: keelatud on kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide endi vahel ja nende kolmandate riikide vahel.
65. Kaupade vaba liikumise põhimõtted: tolliliit , koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed, vastastikuse tunnustamise põhimõte
* Tolliliit: kõik ekspordi ja impordi tollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel on keelatud
* Kõik koguselised piirangud ja kõik samaväärse toimega
meetmed liikmesriikide vahel on keelatud
* Vastastikuse tunnustamise põhimõte: kaubad , mis on
seaduslikult turustatavad ühes liikmesriigis, peavad seda olema ka teistes liikmesriikides.
66. Mittetariifsed piirangud: füüsilised, tehnilised ja fiskaalsed tõkked
* Füüsilised tõkked: tollikontroll, teetranspordi litsentsid
* Tehnilised tõkked: riiklikud regulatsioonid ja standardid , diskrimineerivad avaliku sektori tellimused
* Fiskaalsed tõkked: erinevad maksumäärad
67. Kaupade vaba liikumise erandid
* Kõlblus
* Avalik kord ja julgeolek
* Inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse
* Kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitse
* Erandid peavad olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad
68. Teenuste vaba liikumine: sisu, liigid, erandid
Jaguneb kaheks:
* Teenuste osutamine: tööstuslik, kaubanduslik, käsitöönduslik, vabakutseline tegevus
* Asutamisõigust reguleerivad sätted
Erandid:
• Riigivõimu teostamine
• Transporditeenused
• Pangandus- ja kindlustusteenused
69. Isikute vaba liikumine: sisu, liigid, erandid
Tagatakse tööjõu vaba liikumine ühenduse piires: töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus
Erand : avalik teenistus (keelatud igasugune diskrimineerimine rahvuse alusel)
70. Schengeni konventsioon
Õigus jälgida ja jälitada kurjategijaid teisel pool
riigipiiri, pagulased ja illegaalne immigratsioon ,
ühine arvutisüsteem isikuandmete vahetamiseks.
71. Takistused isikute vabale liikumisele
* Kvalifikatsiooninõuded
* Kultuur ja keel
* Õiguslikud ja administratiivsed küsimused
* Ühine poliitika kolmandate riikide suhtes puudub
72. Kapitali vaba liikumine: eripärad võrreldes teiste “vabadustega”
• Kapitali liikumine: otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud
• Kõik kapitali liikumise piirangud ja maksepiirangud liikmesriikide vahel on keelatud
• Kapitali liikumise kitsendused kolmandate riikidega puuduvad
• Erandiks enne 1993 kehtinud piirangud: otseinvesteeringutele, asutamisele jms.
73. EL transpordipoliitika: põhiaspektid
• Maanteetransport : EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus , tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele
• Lennutransport: „avatud taevas“, reisijate õigused, turvalisus
• Meretransport : nõuded keskkonnaohtlikele veostele
74. EL ja maksupoliitika : põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte)
• EL ei reguleeri otseseid makse
• Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad
75. EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid
• Ühtne välistollimäär
• Üldine eelistussüsteem
• Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks
76. EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad
• Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine
• Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat
77. Riigiabi (mõiste)
Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
78. Majandus- ja Rahaliidu olemus
• Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast – majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse ja rahanduspoliitikat juhitakse
enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu.
79. Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu)
Esimene etapp ( 1.juuli 1990 – 31. dets 1993) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika sarnasemaks muutmisel, alustati majandus, finants ja rahapoliitika koordineerimist
liikmesriikide vahel.
Teine etapp ( 1. jan 1994 – 1. jan 1999) : tehti konkreetseid ettevalmistusi ühisvaluutale üleminekuks, kehtis range
eelarve distsipliini kohustus, loodi Euroopa Rahainstituut.
Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro
käigele 1. jan 2002.
80. Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?)
Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused.
1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase
aasta jooksul ei tohi ületada kolme
kõige madalama infltasiooniga
liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 %
2. pikaajaliste intresside tase ei tohi
viimase aasta jooksul olla kõrgem
kolme kõige paremaid tulemusi
saavutanud liikmesriigi keskmisest
rohkem kui 2 %
3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase
aasta jooksul olla devalveeritud ning
selle kõikumised peavad olema jäänud
Rahasüsteemi poolt määratud
Piiridesse
4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3%
sisemajanduse koguproduktist.
5. riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st.
81. Varase hoiatuse süsteem ja ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus
Varase hoiatuse süsteem – eesmärgiks on
välistada juba ette igasugune eelarvedefitsiidi tekkimine või planeerimine . Iga riik on kohustatud koostama tasakaalus
eelarve ning EL-l on õigus seda kontrollida. Riigid peavad esitama stabiilsusprogrammi.
Ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus – loetaks eelarvedefitsiidi kriteeriumit ületavat näitajat. Kui riigis ilmneb või tekib oht selleks, koostab komisjon sellekohase
ettekande, mis edastatakse nõukogule. Kui nõukogu otsustab, et see on ülemäärane eelarvedefitsiit siis peab liikmesriik koostama eelarvedefitsiidi kõrvaldamise kava.
82. Euroopa Keskpank (funktsioon, põhiülesanded) ja Euroopa keskpankade süsteem
Euroopa Keskpankade süsteem koosneb Euroopa Keskpangast ja liikmesriikide keskpankadest, mida juhivad Euroopa Keskpanga otsustusorganid: nõukogu ja juhatus.
Juhatus koosneb presidendist, asepresidendist ja neljast liikmest. Sisuliselt Euroopa Keskpanga juhtkond . Nõukogu koosneb riikide keskpankade juhtidest ja EKP juhatuse liikmetest. Nõukogu teeb strateegilised otsused, mis puudutavad EL rahapoliitikat. Igal nõukogu liikmel 1 hääl. Euroopa Keskpanga peamine ülesanne on säilitad hinnastabiilsus. Lisaks toetada üleüldisi majanduspoliitilisi eesmärke nagu kõrge tööhõive ning stabiilse euro loomine. EKP on pädev välja andma vajalikke õigusakte põhikirja ülesannetega antud ulatuses.
EKP-l on pangatähtede ja mõntide emissiooni ainuõigus.
83. Eurotsooni ja mitte-eurotsooni riigid, eurotsooni riikide euroalaga ühinemise ajaline järjekord
Eurotsiooni riigid: 28st riigist 18 riiki
Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg Holland, Kreeka, Hispaania, Portugal, Soome, Austria, Iirimaa, Sloveenia , Malta, Küpros, Slovakkia, Eesti, Läti.
Mitte- eurotsooni riigid: Bulgaaria , Tšehhi, Taani, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia , Rootsi, Ühendkuningriik.
84. Euroopa võlakriisi üldine / põhimõtteline olemus ja selle leevendamise meetmed
2010 – 2011 – Euroopa võlakriis (PIGS riigid)
85. Põllumajanduse kui majandusharu erilisus
Põllumajandus on eriline nii strateegilise tähtsuse kui turukäitumise poolet ja vajab seetõttu erilist kohtlemist.
• Erilisus: kliima, tootmisprotsess , madal hinna- ja
sissetulekuelastsus, põllumajandustooteed on homogeensed, riigikaitse (strateegiline tähtsus)
86. EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärgid ja põhimõtted
Eesmärgid:
• Tõsta põllumajanduse tootlikkust
• Stabiliseerida turud
• Tagada põllumajanduse tegelejate rahuldav elatustase
• Tagada toiduainetega varustatus
• Tagada mõistlikud tarbijahinnad
Põhimõtted:
• Ühine turg : kehtib ühine hinnatase , tooted ringlevad ilma tollikitsenduste ja koguseliste piiranguteta
• Ühenduse ülimuslikkus: ühendusesisesel kaubandusel ning ühenduse toodetel on eelisseisund
• Rahanduslik solidaarsus : CAP kulud kannab ühendus
87. EL ÜPP turukorralduse elemendid e. meetmed
• Garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis , suhkur, piim, piimatooted , loomaliha)
• Hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, oliiviõli)
• Otsetoetused ( õliseemned, lina, puuvill, kanep )
• Turukaitse ja eksporditoetused (kanaliha ja munad)
• Turukaitse ( teatud puu- ja juurviljad )
88. Hinnatoetuste süsteem (põhimõisted)
• Ministrite Nõukogu kinnitab igal aastal miinimum ja maksimumhinnad põllumajandustoodetele
• Turgu reguleeritakse Komisjoni poolse sekkumisega
• PROBLEEM: hindade liialt kõrge tase
89. EL ÜPP struktuuri- e. maaelu arengu poliitika: eesmärk ja peamised meetmed
• Agro – keskkonna programmed
• Põllumeeste varasema pensionilemineku toetamine ja noorte põllumeeste tootmise alustamise toetamine
• Põllumajandusliku maa metsastamine
• Kompensatsioonid vähemsoodsates tingimustes või keskkonnapiirangute raames tootjatele
• Alternatiivne majandustegevus maal
90. EL ÜPP finantseerimine
u. 40 mld EUR ehk ca 45% eelarve mahust,
liidu kalleim poliitika
91. EL ÜPP peamised reformed
• 1968 Mansholti plaan (ebaõnnestus)
• 1984: piimakvoodid
• 1988: teravilja ja õlitaimede kvoodid
• 1992: MacSharry reformed turukorralduse hindade vähendamine, hinnatoetuste asendamine otsetoetustega tootmise vähendamisele suunatud abinõud, meetmed talude ümberstruktureerimiseks, struktuursete vahendite suurendamine
• Agenda 2000
jätkata 1992. a. reforme: eelkõige sekkumishindade alandamine ja kompenseerimine otsetoetustega
• 2002 r-kava: toetuste lahtisidumine tootmismahtudest
92. EL regionaalpoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus
• Põhieesmärgiks igakülgse ja harmoonilise regionaalarengu edendamine, eriti eri regioonide arengutaseme ühtlustamine ming mahajäämuse vähendamine.
Vajalikkus:
• Mahajäänud piirkondade kasutamata jäänud ressursside rakendamine, mis võimaldab tõsta toodangut ja seeläbi sissetulekut.
• Inflatsiooni vähendamine ja majanduskasvu suurendamine erinevate regioonide võrdse arendamise läbi.
• Efektiivne regionaalpoliitika aitab vältida inimeste liikumist maalt linna ja seeläbi vähendada linnade getostumise probleemi.
• Mida suuremad regionaalse arengu erinevused EL, seda suuremad takistused majandus- ja rahandusintegratsiooniks.
93. EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht)
EL struktuurifondid:
1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt
infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid . – 49 %
2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja
ümberõpet. – 30 %
3. Euroopa Põllumajanduse Arendus – ja Tagatisfond : mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. – 18 %
4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori
kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. – 3 %
94. Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted)
KEDA?
Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest.
MIDA?
Liikmesriikide poolt rahastamiseks esitatavad projektid.
Peavad kuuluma 2 valdkonda: keskkonna või transpordi infrastruktuuri projektid.
Keskkonna: aidatakse kaasa EL keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. Projektid joogiveevarustatusele, heitvete töötlemine, tahkejäätmete säilitamine.
Transpordi: suunatud üleeuroopaliste võrkude rajamisele või arendamisele või mis rajavad ligipääsuteid üleeurooplaistele võrkudele.
95. EL regionaalpoliitika sihtalad 2000 – 2006 (keda/mida toetati, suhteline maht)
• Sihtala 1: piirkonnad, kus SKP on alla 75% EL keskmisest. 75%
• Sihtala 2: piirkonnas, mis on majanduse muutumise tõttu sunnitud sulgema või tugevalt vähendama piirkonna põhilisi tööstusharusid. 12%
• Sihtala 3: võideldakse tööpuuduse, eeskätt noorte ja pikaajalise tööpuudusega. 13%
96. EL regionaalpoliitika sihtalad 2007 – 2013 (keda/mida toetatakse, suhteline maht)
Keskne sõnum: kiirem majanduskasv, rohkem töökohti kõikide EL linnade ja regioonide jaoks.
• 82% konvergentsi piirkondadesse
• Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil
• 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames
97. Ühenduse algatused 2000 – 2006 (keda/mida toetati)
Ühenduse algatused – valdkond , kus EL peab oluliseks probleemide käsitlemist ja lahendamist üle-euroopalisel tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte struktuurifondidest omal algatusel .
• Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3. regioonidevaheline koostöö
• Leader + : toetab maapiirkondade arendamisele suunatud innovativsete meetmete väljatöötamist ja rakendamist.
• Urban II : võivad toetust saada 50 vähemalt 10 000 elanikuga linna, kes vastavad vähemalt kolmele kriteeriumile: kõrge pikaajaline tööpuudus, majandustegevuse madal tase, madal haridustase, kuritegevuse kõrge tase jms.
• Equal : võidelda tõrjutuse, diskrimineerimise ja ebavõrdsusega tööjõuturul
98. EL regionaalpoliitika toimimispõhimõtted
• Programmitöö – liikmesriigi poolt valmistatakse ette teatud regiooni puudutav arenguplaan, mis esitatakse Euroopa Komisjonile ja mille alusel Komisjon kinnitab
ühenduse abi raamprogrammi, mis määratleb, millised programmed vajavad lahendamist ja kuidas püstitatud eesmärgid saavutatakse.
• Konsentartsioon – erinevate struktuurifondide ja teiste
vahendite kooskõlastatud rakendamist teatud piirkonna või piirkondade probleemide lahendamisel.
• Partnerlus – programmide väljatöötamisel, elluviimisel, järelevalves ja kontrollis osalevad riigi, regiooni ja kohaliku omavalitsuse asutused ning sotsiaalsed partnered ja huvigrupid.
• Lisanduvus – EL finantseerib regionaalpoliitilisi projekte vaid lisatune liikmesriigi enda panusele, et liikmesriigid ei kasutaks võimalust EL toetuse abil hoida kokku enda rahalisi vahendeid regionaalpoliitika teostamisel.
99. PHARE programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad, põhimõtted)
Phare abi on laienenud 13 KIE riigile, kuid ennekõike keskendub kandidaatriikide toetamisele investeerides ELiga ühinemise protsessi.
Toetab laiaulatuslikke projekte, mis aitavad kaasa ühenduse õigustiku ülevõtmisele ja rakendamisele sotsiaal-majanduslikus mõõtmes.
Pärast 1997. reformi on rahad suunatud kahele prioriteedile: institutsionaalne ülesehitus ja investeeringute toetamine.
Lisaks turgutab Phare sotsiaalmajanduslikku
arengut läbi ulatuslikke investeeringutoetuste, mis moodustavad 70% kogu Phare programmist.
100. ISPA programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad, põhimõtted)
Liitumiseelne Struktuurifond ehk ISPA on keskkonna ja transpordi suurinfrastruktuuri instrument , mis on mõeldud kaasfinantseerima keskkonna ja transpordi
infrastruktuuride rajamiseks tehtavaid investeeringuid.
Samuti valmistab programm kandidaatriike ette ühtekuuluvusfondi finantsvahendite kasutamiseks pärast liitumist.
ISPA projektid peavad avaldama majanduslikku ja sotsiaalset positiivset mõju kogu riigile ning märkimisväärselt kaasa aitama keskkonna ja transpordi sektorite arengule.
Keskkonna valdkonnas on raha suunatud joogiveele, heitvete käitlemisele, õhu kvaliteedile ja jäätmekäitlusele.
Transpordi valdkonnas peavad projektid arendama üle-euroopalisi transpordivõrgustikke.
101. SAPARD programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad, põhimõtted)
SAPARDI eesmärk on toetada EL seadusandluse rakendamist põllumajandussektoris läbi prioriteetsete probleemid lahendamise tagamaks maapiirkondadele stabiilse ja säästliku arengu.
Sisuliselt valmistab programm ette ühise põllumajanduspoliitikaga ühinemiseks pärast liitumist.
Eelkõige aitab tugevdada põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, arendada maaelu, ettevõtlust ning maaväikeinfrastruktuuri.
SAPARDI prioriteedid Eestis tulenevad maaelu arengu kavast. Selle sisalduvad 3 valdkonda:
• Põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõime suurendamine
• Maapiirkondade ümberkujundamine ja jätkusuutliku arengu toetamine
• Programmide efektiivse elluviimise toetamine
102. EL sotsiaal- ja tööhõivepoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus
Põhieesmärgid:
1) luua ühisturg, tagada kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine ühest liikmesriigist teisemajandsulik liit
2) elu- ja töötingimuste parandamine
3) võitlus tööpuuduse vastu
4) töö- ja elutingimuste arendamine
Vajalikkus:
1) Sotsiaalpoliitika oli vajalike majandusintegratsiooni toetamiseks.
2) Konfliktid vaesemate ning rikkamate liikmesriikide vahel.
103. Euroopa Ühenduse tasandi sotsiaalpoliitika põhivaldkonnad
a) tööhõivet;
b) tööõigust ja töötingimusi;
c) põhi- ja täienduskutseõpet;
d) sotsiaalkindlustust;
e) tööõnnetuste ja kutsehaiguste vältimist;
f) tööhügieeni;
g) ühinemisõigust ning tööandjate ja töötajate vahelisi kollektiivläbirääkimisi
104. Sotsiaalne dumping (mõiste)
Seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis . Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti.
Sotsiaalne dumping on ettevõtete üleviimine nõrgema tööjõuregulatsiooniga maadesse. Kunstlikult madalad tootja kulud annavad ebaausa eelise rahvusvahelises kaubanduses.
105. Sotsiaalne dialoog (mõiste)
Erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil.
106. EL keskkonnapoliitika: (a) põhieesmärgid ja vajalikkus; (b) spetsiifilised põhimõtted
Eesmärgid:
• Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteed parandamine
• Inimese tervise kaitsmine
• Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine
• Meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega.
Speetsifilised põhimõtted:
(Integreerimispõhimõte – ühenuse poliitikasse ja tegevusse peab kaasama keskkonakaitse nõuded.)
• Saastuse vältimise põhimõte
• Ettevaatuspõhimõte
• Põhimõte „ saastaja maksab“
• Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas.
107. Keskkonnadumping
On keskkonda kahjustavate või ohustavate ettevõtete üleviimine nõrgema keskkonnaregulatsiooniga maadesse, enamasti arengumaadesse.
Keskonna vallas tähendab, et tootmiskulusid alandatakse keskkonna arvelt.
108. Valitsustevahelise koostöö ( endised II ja III samba poliitikad) olemus ja sisu, loomine (mis lepingu(te)ga?) ja peamised muudatused.
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Koostööd tehakse välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar - ja päästeülesandeid, rahuvalvet, ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Lõpptulemus peaks olema ühiskaitse. Amsterdami lepinguga tehti olulisi täiendusi. Nice’i leping nimetab senise poliitilise komitee ümber poliitika ja julgeolekukomiteeks.
109. Valitsustevahelise koostöö (endised II ja III samba poliitikad) peamised institutsioonid (nende roll) ja otsustusprotsess
Peamised institutsioonid:
Ülemkogu – põhiprinstsiipide looja ja üldsuuniste määraja.
Nõukogu – pidev kujundaja ja suunaja ning ühise seisukoha määraja (otsused võetakse ühehäälselt)
Sekretariaat – tegeleb ÜVJP igapäevase koordineerimise ja praktiliste küsimuste lahendamisega.
Peasekretariaat – alates Lissaboni lepingust VJP kõrge esindaja. Vastutab Ülemkogu ja Nõukogu ees poliitikad toimumise osas, kuid omab enim täidesaatva võimu ÜVJP raames. Abistab EL Nõukogu ÜVJP otsuste ettevalmistamisel ja sõnastamisel.
Poliitiline ja julgeoleku komitee – jälgib rahvusvahelist olukorda ÜVJP-ga seotud valdkondades, samuti kokkulepitud poliitikate rakendamist.
Otsustusprotsess
Eesistujariik – esindab EL-I ühist positsiooni ja konsulteerib parlamendiga võimalike valikute osas. Viimane omab õigust ligipääsule ÜVJP-d puudutavale infole, kuid ei oma reaalset otsustusõigust
Komisjon – omab eelnõude algatusõigust, kuid ei oma seadusandlikus osas tavapärast kaalu; peamine roll ja ülesandeid ÜVJP kooskõlastamiseks teiste poliitikatega
Parlament – diskuteerib välis- ja kaitsepoliitika üle, komisjon ja eesistujariik informeerivad teda
Kohus – pädevus puudub
110. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid
Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne käitumine, deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine .
Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad.
111. Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus)
Eesmärgiks rahvusvahelise kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine. Eriti organiseeritud kuritegevust, terrorismi, inimkaubandust ja lastevastaseid kuritegusid,
ebaseaduslikku uimasti - ja relvaäri, korruptsiooni ja ettuste vältimist ning nende vastu võitlemist.
Europoli pädevus:
Narkokaubandus , ebaseadusliku sisserändega seotud kuritegevus , äri varastatud autodega, võitlus inimkaubandusega k.a lastepornograafia, valeraha ja muude võtsitud maksevahendite valmistamine ja kasutamine, radioaktiivsete ja tuumaainete ebaseaduslik kaubandus, terrorism , rahapesu, mis on seotud nende valdkondadega.
112. Lissaboni lepinguga tehtud peamised muudatused valitsustevahelise koostöö valdkonnas (eelkõige endine III sammas)
- ÕKT kriminaalasjades viiakse ühenduse tasandile . See tähendab tavapärase õigusloomega seotud menetluse kasutamist: kaasotsustamismenetlust ja kvalifitseeritud häälteenamusega tehtavaid otsuseid nõukogus.
- Samas säilib teatav hulk eripärasid – liikmesriigid (min.1/4) võivad esitada õigusloomega seotud ettepanekuid, 1/4) võivad esitada õigusloomega seotud ettepanekuid, teatavatel juhtudel kohaldatakse õigusloomega seotud erimenetlust, mis hõlmab nõukogu ühehäälset otsust ja konsulteerimist Euroopa Parlamendiga või teatud juhtudel Euroopa Parlamendi arvamuse küsimist. Kui teatav liikmesriik leiab, et õigusloomega seotud projekt riivab tema kriminaalõigussüsteemi aluseid, võib ta nõuda küsimuse viimist Euroopa Ülemkogusse.
- Meetmete rakendamiseks 5-aastane üleminekuperiood.
-Politseikoostöö viiakse ühenduse tasandile. See tähendab kaasotsustamismenetluse rakendamist, kvalifitseeritud häälteenamusega tehtavaid otsuseid
nõukogus, vahetult kohaldatavate ühenduse õiguslike
vahendite kasutamist ja Euroopa Kohtu osatähtsuse tugevdamist.
- Operatiivkoostöö osas politsei ametiasutuste ja õigus-
kaitseorganite vahel teeb nõukogu otsuseid õigusloomega seotud erimenetluse kohaselt ühehäälselt ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist.
- Lahkarvamuste korral võivad vähemalt 9 liikmesriiki
seada omavahel sisse tõhustatud koostöö.
- Mainitud meetmete rakendamiseks nähakse ette viie
aasta pikkune üleminekuperiood.