LOENG 1 1. VALUUTAKURSS, INTRESSIMÄÄRAD JA INFLATSIOON: PÕHISEOSED Valuutakursid, intressimäärad ja inflatsioon on rahvusvaheliste finantsturgude põhinäitajad. Neil on tähtis roll turuosaliste finantsotsuste tegemisel ja turu tasakaalu saavutamisel. Alljärgnevad teooriad seletavad nende seoste olemust: · rahapakkumine ja inflatsioon (Money and Inflation) · Fisheri efekt (The Fisher Effekt, FE) · ostujõu pariteedi teooria (Purchasing Power Parity, PPP) · rahvusvaheline Fisheri efekt (The International Fisher Effect, IFE)
Krediteerimiseks peavd olema teatud eeldused : 1. Stabiilsus majanduses 2. Kompleksne juriidiline süsteem 3. Infrastruktuur(vajalikud andmebaasid, võimalused tagastiste registreerimiseks) Laenu kui finantinstrumenti kasutatakse ühelt poolt majanduse ergutamiseks ja teiselt poolt majanduse ülekuumenemise vätimiseks Laenurisk koosneb kahest poolest : 1. Kilendirisk , Maarisk(majandamispiirkond) 2. Intressirisk (tuleneb asjaolust, et krediiteerimise intressimäärad ja hoiuste intressimäärad muutuvad ajas erinevalt) Laenudele määratavad intressimäärad sõltuvad: 1. ressursi kulust(housed, turult juurdeostetvad ressurss) 2. laenuvõtjaga kaasnevast riskist 3. Panga laenutegevusega setud kuludest ja laenukahjumist 4. Panga konkurentide poolt pakutavatest intressimääradest ja suhetest laenuvõtjaga Intressimäärad laenudele võivad olla: fikseeritud(kogu laenu perioodiks on intress kilndlaks määratud)
riik, mis kasutab fikseeritud vahetuskurssi) maksude alandamine? Fikseeritud kursi puhul on eelarvepoliitika efektiivne. Maksumäärade alandamine suurendab tarbijate ostuaktiivsust. Majanduslik koguaktiivsus elavneb-SKP kasvab, tarbimise suurenemisega üldine hinnatase hakkab tõusma ehk toob kaasa inflatsiooni kasvu. Kuna raha pakkumine suureneb, siis kogunõudlus suureneb ja tööpuudus väheneb. Suurema raha pakkumisega intressimäärad langevad ning hakatakse rohkem investeerima. Maksebilanss võib minna defitsiiti, kuna investeeringud on suuremad kui säästud ja imporditakse rohkem kui eksporditakse. 2.Selgita, miks ja kuidas mõjutab nominaalne intressimäär raha nõudlust. Raha nõutav kogus kahaneb nominaalse intressimäära kasvades. Rahanõudluse all mõeldakse seost intressimäära ja raha koguse vahel, mida inimesed soovivad hoida
5$ triljonini. USA Föderaalreserv kasvatas oma reserve selleks, et toetada finantsturge ja stimuleerida majandust. Föderaalreserv ostis pikaajalisi väärtpabereid, mida maksti luues pangale reserve. Need tehingud suurendasid nõudlust pikemaajaliste riigivõlakirjade ja sarnaste väärtpaberite järele, mis lükkasid omakorda varade hinnad ülesse ja tänu sellele alandasid ka pikaajalisi intressi määrasid. Madalamad intressimäärad on omakorda parandanud finantsolukordasid ja stimuleerinud reaalset majandustegevust. Kuid ega selline tegevus ei saa kesta lõputult, millalgi peab sellisest olukorrast ka väljuma. USA Föderaalreserv seisab silmitsi probleemiga mis on sarnane varasematele kriisidest taastumisele, kus olukorra paranemiseks pidi Föderaalreserv „eemaldama meepoti“. Selle tegevuse puhul on aga alati raske ajastada oma tegevus, et oleks
majanduspoliitikast. Tema eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaal jne. Et need eesmärgid on vasturääkivad ja korraga ei ole neid võimalik saavutada, siis rõhutatakse eesmärgina üldjuhul ühte neist. Millist, see sõltub riigis parajasti päevakorral olevatest probleemidest. Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju intressimääradele ja valuutakursile. Intressimäärad ja valuutakurss omakorda mõjutavad otseselt majandusagentide tegevusvõimalusi. Tehakse vahet kahe erineva rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on raha pakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab raha pakkumise kasvu piirata. Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka fiskaalpoliitikal, kuid see kuulub valitsuse kompetentsi 10. miks ,,homne" euro on väärt vähem, kui,,tänane" euro? Raha
majandussuhete saavutamist: - kõrvaldatud on eurotsooni riikide valuutade vahetuskursside kõikumisest tulenev risk - ühisrahale üleminek on üks olulisemaid samme ühisturu saavutamiseks - vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud - vähenevad kulud pangateenustele ja raamatupidamisele - suureneb Euroopa Liidu sisene hinnakonkurents, mis viib hüviste kvaliteedi paranemisele - ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis stimuleerivad majanduskasvu ja investeeringuid - sellega on loodud tugev majandustsoon USA ja Aasiaga konkureerimiseks Ühise rahapoliitikaga kaasnevad võimalikud negatiivsed küljed: - eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta kuulsust - erinevad majandusprobleemid erinevates riikides vajavad spetsiifilisi abinõusid, mida ühine majanduspoliitika mõnikord ei võimalda
aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid b) arvestusühik- aitab määrata hüvede väärtust c) akumulatsioonivahend- võimaldab valida tarbimise aega, sest raha säilitab oma väärtuse pikema aja vältel Rahaga seonduvad 3 põhilist terminit: 1) KURSS- on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teises valuutas maksma Valuutakursis peegeldub riigi majandusnäitajad nagu intressimäärad, kaubanduse areng jne. Kursi määramiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: a) vabalt ujuv valuutakurss: riik valuuta väärtuse kujunemisse ei sekku, seda teeb turg selline variant nõuab väga efektiivset rahaturgu b) reguleeritult ujuv valuutakurss: riik sekkub valuutakursside kõikumiste vähendamiseks tehes tugioste ja tugimüüke
0.046 < 1 < 0.136 -0.009 < 2 < -0.026 0 017 < m 3 < -0.065 -0.017 0 782 < 4 < 1.025 0 065 0.782 1 025 Nende parameetrite alusel arvutatud LM tuleb mittelineaarne, kusjuures kalle on ülespoole. p 24 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Lühikokkuvõte 1. LM kõver on üldjuhul kaldega ülespoole, kuna konkreetse rahapakkumise juures põhjustavad kõrgemad intressimäärad raha liikumise spekulatiivsetelt arvetelt äritegevuse arvetele sissetulekute kasvades. kasvades 2. LM kõver on vertikaalne väga kõrgete intressimäärade korral, kuna siis ei hoia suurem osa ratsionaalsetest investorites raha spekulatiivsetel arvetel. 3. LM kõver on praktiliselt horisontaalne väga madalate intressimäärade korral, kuna siis välditakse väärtpaberite ostmist, nn. "likviidsuslõks". 4
b. arvestusühik - aitab võrrelda kui palju kulub töötunde teksaste või telefoni ostmiseks. c. akumulatsiooni vahend raha kogudes saab seda kasutada tuleviku tehingute tegemisel. Kogudes raha auto, pesumasina, arvuti jne ostuks. 7. Valuutakurss ühe riigi raha hind teise riigi raha suhtes. Valuutakurss sõltub riigi majanduslikest näitajatest. Kuidas mõjutavad järgmised näitajad euro kurssi USA dollari suhtes? Kas eurokurss tõuseb või langeb? a. EL intressimäärad tõusevad siis eurokurss tõuseb b. EL ekspordi defitsiit suureneb siis euro kurss tõuseb c. EL tootmisefektiivsus väheneb euro kurss langeb d. EL majanduspiirangud suurenevad euro kurss langeb 8. Missugune põhimõtteline vahe on keskpangal ja kommertspankadel? Keskpanga ülesandeks on valuutakursi juhtimine ning ta määrab ära intressimäärad. Ühtlasi korraldab sularaha ringlust ning tagab finants- ja pangandus järelvalve. Kommertspangad
.....................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlakirjade intressimäärad, aktsiaturud)................10 7.Rahapoliitilised otsused ja baasintressid (kui ujuva kursiga riik)..............................12 8.Keskpanga ja/või rahvusvaheliste organisatsioonide tuleviku -prognoosid regiooni majandusest...................................................................................................................13 1. Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga Austraalia riigi kogu SKP 2011. aastal oli 1323 miljardit ja SKP elaniku kohta 58827
MAJANDUSLIKUST KESKKONNAST TINGITUD OHUTEGURID Alla Matejuk Anne Voit Katrin Pääsuke Jelena Vilkel -Jelfimova MAJANDUSLIK KESKKOND Majanduslik keskkond väljendub seostes regiooni-, riigi- ja maailmamajandusega. oPeamised tegurid: •välisinvesteeringute hulk •elanike ostujõud ja laenukoormus •laenu saamise võimalused •töötuse tase •inflatsiooni tase •intressimäärad •palkade tase •valuuta stabiilsus •riigieelarve tasakaal •välisriikide majandusolukord MAJANDUSLIK KESKKOND • Väliskeskkond, kus on: • Majandusliku kasvu soodustavad tingimused • Majanduslik sõltumatus • Motivatsioon töötamiseks • Suur valik tooteid • Tehnoloogiate areng • Ressursside sõltumatus OHUD • Inimestel pole stabiilset sissetul...
see toob stabiilsuse ja kindluse · Euro on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud valuuta · Euro tagab stabiilsed hinnad ja laenuintressid · Eestis kaob raha devalvatsiooni risk ning sellega kaasneda võiv investeeringute väärtuse langus · Euro kasutuselevõtt suurendab automaatselt usaldust ka Eesti majanduse vastu · Usaldus toob kaasa investeeringuid ja uusi töökohti ning tõstab töötajate sissetulekuid Euro tagab vähemuutuva hinnataseme ja madalamad intressimäärad · Euroopa Liidu rahapoliitika eesmärk on hoida inflatsioon e. hindade keskmine tõus madalal tasemel (euroala keskmisel 2% aastas). · Hinnatõus sõltub ringluses oleva raha hulgast. · Ringluses olevate eurode kogumahu määrab Euroopa Keskpank. · Madala ja vähemuutuva
on erinevatelt varadelt makstav intressimäär, mis fikseeritakse lepingus. Reaalne intressimäär on inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. Nominaalse intressimäära korrigeerimine inflatsiooniga tundub lihtne, tegelikult pole nii lihtne. Keeruline kahel põhjusel: 1) Puudub üks ja ainus inflatsioonimõõtmise hinnaindeks, seega erineval meetodil saadud hinnaindeksid annavad erineva inflatsioonitaseme ning seega ka erinevad reaalsed intressimäärad. Inflatsiooni mõõtmisel kasutatakse tarbijahinnaindeksit. 2) Puuduvad teadmised tulevikuinflatsiooni kohta. Investoreid ei huvita üldiselt möödunud inflatsiooni näitajad vaid tulevik, sest investeeringud on ju suunatud tulevikku. Ujuv intressimäär aitab selle vastu kindlustada (euribor). Seega võib öelda, et reaalseid intressimäära täpseid mõõtmeid ei ole nii et tegeleme ligikaudsete mõõtudega. Reaalse saame
Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. • Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. • Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra. • Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. • Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 16. Euroala kujunemine ELi liikmesriigid, kelle vääring on euro ning kus Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu vastutusel viiakse ellu ühtset rahapoliitikat. 2011. aastal olid euroala riigid Belgia, Saksamaa,
intress lisandub hoiusummale 2. Pikeneb ainult hoiusumma ning juba teenitud intress kantakse kliendi arvelduskontole Ka intresside maksmisel on 2 võimalust: 1. Igakuine intressimakse - iga hoiukuu lõpus kantakse kogunenud intress kliendi kontole. See annab võimaluse hoiuselt teenitud tulu iga kuu kasutada 2. Intressimakse hoiuperioodi lõpus - intressi makstakse siis, kui hoiuperiood saab läbi Tähtajalise hoiuse intressimäärad on hõlpsasti kättesaadavad Swedbanki kodulehel. Kolmandaks hoiustamisvõimaluseks on investeerimishoius - tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest. Inesteerimishoiusele tehtav minimaalne sissemakse on 300 eurot, hoiutähtaeg algab 1,5 aastast. Investeerimishoius annab võimaluse teenida tavahoiusest suuremat intressi
otseselt ka seotud. Mina valisin makromajanduslikuks uurimisobjektiks eraisikutele antud laenude käive ja jääki aastatel 2000-2009. Laen on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Laenude võtmist mõjutavad põhiliselt intressimäärad. Intressimäär on oma olemuselt hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingil perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Euroopa Keskpank saab euroala intressitaset mõjutada muutes näiteks pankade refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi ja teisi keskseid intressimäärasid. Nimetatud intressimäärad panevad paika alumise ning ülemise intressitaseme mille alusel europangad võivad Keskpangast laenu võtta
Piir raha ja näivraha vahel on kadumas. 2 10.2 10.2.1 Valuutakurss Valuutakurss ühe riigi raha hind teise riigi rahas. Valuutakurss sõltub riigi majanduslikest näitajatest. Kuidas mõjutavad järgmised näitajad Euro kurssi USA dollari suhtes? 1. EL intressimäärad tõusevad; või 2. EL ekspordi defitsiit suureneb; või 3. EL tootmisefektiivsus väheneb; või 4. EL majanduspiirangud suurenevad. või Valuutakurss võib olla: 1. ujuv;................................................................................................................................................ 2. reguleeritult ujuv;......................................................
CUd- sularaha ja deposiitraha suhe. Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt. Intressimäärad ja oodatav valuutakurss on seotud rd- reservimäär Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega rahvusvahelise Fisheri efekti kaudu. Rahabaas- sularaha+ reservid nominaalne intressimäär võrdub reaalse tegeliku intressimääraga Rahapakkumine- sularaha+ deposiitraha (real rate of return) plus oodatav inflatsioonimäär
puuduvad, siis üha enam mõjutavad intressimäärasid välistegurid, mida otseselt ei saa alati mõjutada.(finantsturg, kohalik valitsused) Majandustasemel käsitlevad intressimäärade kujunemist kaks peamist teooriat : 1)Klassikaline ehk monetaristlik teooria - 2)Keynsistlik ehk likviidsuseelistusteooria Mõlema teooria keskseks lähtekohaks on laenuvahendite nõudmise ja pakkumise vahekoht turul, mille alusel kujunevadki intressimäärad. Laenuvahendite pakkumise kasv alandab intressimäärasid ja vastupidi, laenunõudluse suurenemine suurendab intressimäärasid. Raha pakkumise mõjutegurid 1)Riigi majandustegevuse aktiivsus – majandusaktiivsuse suurendes suureneb ka üldine rahanõudlus, et katta raha igapäevast suurenenud vajadust. Kui sellises olukorras raha pakkumine jääb tagasihoidlikuks, siis hakkavad intressimäärad tõusma, kuna turul tekib likviidsuse nappus.
Ostude mõjul langeb madalama riskiga varade tootlus ning see motiveerib investoreid suuremaid riske võtma. Selle tegevuse eesmärgiks peab Euroopa Keskpank elavdama Euroopa Liidu majandust. Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Rahabaas tagatud kulla või välisvaluuta varudega. Eesti panga põhiülesanded: - Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises - Osalemine finantsstabiilsuse tagamises
Laenu võtmise poolt või vastu Laenuvõtmine, laenamine raha või toodete võtmine võlgu on tänapäeval tavaline. Laenuna käsitletakse ka eseme kasutada võtmist tasuta, üürita. Laenul määratakse harilikult sellekohase dokumendiga kindlaks osapoolte õigused ja kohustused-laenu tagastamise tähtajad,intressimäärad ,tagatis(kinnisvara,obligatsioonid ,väärtpaberid jm). Laenu võetakse tavaliselt pangast aga üha enam on suurenenud võimalused/vajadused ka mujalt võtta. Näiteks: sms kiirlaen, sellega saab laenu kiiresti aga mitte suuri summasid ja intressimäär on suhteliselt kõrge ning peab kiiresti laenusumma tagasi maksma, kuna risk on suur siis ma ei soovitaks kellelgil seda võtta, selles mõttes suur, et võib olla raskusi tagasi maksmisega ja laenu on võibolla võetud kiiru peale läbi mõtlemata. Parem variant on näiteks tagatiseta väikelaen- see on lühiajaline laenutoode, mille saab võtta sissetulekute põhjal, mis tähendab, ...
Millist mõju avaldab euro Eesti majandusele? Eesti astus 2011. Aasta 1. Jaanuaril eurotsooni, kuid see ei tulnud probleemideta. Eesti on näinud vaeva, et astuda eurotsooni juba aastast 2004, kui me astusime Euroopa Liitu. Eesti rahvas on pidanud vastu eelarve kärbetele ja kunstlikule inflatsioonile, et hoida meie hinnataseme tõus stabiilsena. Kuid mis tagajärgi on see endaga kaasa toonud eestlaste seas? Viimane TNS Emori uuring 2010. Aastal näitas, et ainult 52% rahvastikust toetas euroga liitumist ning vastu oli 44% mis näitab, milliseks on kujunenud meie ohverdused euroalaga liitumisel. Kuid millist mõju avaldab euro Eesti majandusele? Euroala liikmeks saamisel suureneb Eesti roll Euroopa Liidu majanduspoliitikas ning Eesti hakkab osalema Euroopa Liidu rahapoliitiliste otsuste tegemisel, sealhulgas euroalal kehtivate rahapoliitiliste intresside määramisel. Seni on Eesti läbi krooni fikseeritud vahetuskursi võtnu...
Nende mittetäitmine takistab euro kasutusele võttu. Järgnevalt uurin neid kriteeriume ja nende täitmist lähemalt. Hea ülevaate Maastrichti kriteeriumitest ja nende täitmisest annab Eesti Valituse poolt vastu võetud ,,Eesti eurole ülemineku plaani1" seitsmes versioon ( juuni 2009 ) ja Eesti Panga poolt kaks korda aastas väljastatav ,,Euro kasutuselevõtu aruanne" ( juuli 2009). Maastrichti kriteeriumid jagunevad: riigi rahandus, vahetuskurss, hinnastabiilsus, intressimäärad õiguslik lähenemine. Riigi rahanduse puhul on oluline, et valitussektori eelarve puudujääk ei ületa 3% SKPst ja valitsussektori võlg peab olemas väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Eesti Panga aruandest ( juuli 2009, 9-10) selgub, et kui aastatel 2002-2007 oli Eesti valitussektori eelarve olulises ülejäägis ( ulatudes keskmiselt 2-3 protsendini) ja tänu sellele
Kuidas euro Eestisse tuli? · Eestis võetakse euro kasutusele esimesel võimalusel, kui on täidetud vastavad nõuded. · Kroonid vahetatakse eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga 15,6466. · Kahe nädala jooksul on kroon ja euro sularahana paralleelselt käibel. · Kroonihoiused vahetatakse üleminekupäeval automaatselt eurodeks. · Kuue kuu jooksul vahetavad kõik pangakontorid kroone eurodeks Eesti Panga kursiga ja teenustasuta. Osades pangakontorites saab kroone tasuta eurodeks vahetada terve aasta jooksul. · Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja ilma teenustasuta. · Kauplused näitavad mõned kuud enne ja pärast üleminekupäeva hindu nii kroonides kui eurodes. ·...
Õppeülesanne 1. Aire Ilves RK32 Klassikalise koolkonna järeltulijate ja Keynesi ideede pooldajate erinevused. Klassikalise koolkonna järeltulijad Keynesi ideede pooldajad 1. Parim majanduskeskkond inimeste 1. Isereguleeruvad jõud on nõrgad. omakasu ja turujõudude vastastikune mõju. (Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust. Puudus ei ole vaesus.) 2. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne. 2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3. Valitsuse sekkumine majandustegevusse on vajalik. 3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele Oluline: I. Raha roll lähedal. · ebameeldivused majanduses sunnivad kokkuhoiule · signaal firmale tootmise vähendami...
pakkumine võrreldes SKP kasvuga. Tulemuseks intressimäära tõus, investeeringute vähenemine ja majanduskasvu aeglustumine. 11 Rahapoliitika (2) Ekspansiivne rahapoliitika on raha suhteliselt suurem rahapakkumine võrreldes SKP kasvuga. Selleks võib keskpank raha juurde trükkida, laenata raha, obligatsioone müüa jms. Selle poliitika tulemusena intressimäärad vähenevad, investeeringud suurenevad ja toimub majanduse üleüldine elavnemine. Keskpanga sõltumatus (1) · Keskpanga sõltumatuse valitsusest määrab keskpanga suhted riigieelarvega ja valitsuse esindatus keskpanga nõukogus. · Eesti Pangal on keelatud otseselt või kaudselt krediteerida riigieelarvet või kohalikke eelarveid ning osta nende väärtpabereid. · Alates 1994.a. ei kuulu rahandusminister enam Eesti panga nõukogusse teoreetiliselt suurem
konkurentsivõimet ja kapitali kogumahtuvust läbi kahe kanali reaalse vahetuskursi ja reaalse intressimäära. Empiirilised tõendid näitavad, et katmata intressi tulu olemasolu kipub vähendama rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendab kapitali maksumust ning kodumaiste investorite põhikapitali. Vaid vähesed riigid - Jaapan ja Sveits on suurepärased näited võivad suuresti eirata muutusi vahetuskursis ja hoida nominaalsed intressimäärad väga madalal tasemel ilma et neid ohustaks kiirenev inflatsioon. Poliitilised valikud Väikeste avatud majandusega riikidele ja arenguriikidele on oluline eelkõige stabiilne ja väline, mistõttu vahetuskurss on kõige olulisem hind selles majanduses: see mõjutab üldist konkurentsivõimet ja sellel on suur mõju riikide hinnatasemetele. Vältimaks võitlust turuosaga läbi valuutakursside,palgamäärade, maksude ja toetuste manipuleerimise, ning ennetada finantsturgudel juhtimast rahvaste
Euroopaga ühtseks saamiseks vahetab Eesti nüüd oma Eesti Krooni Euroopa ühisraha,EURO vastu.Nagu öeldakse on iga algus raske,on ka see raske.Euro pidi tulema Eestisse juba esimesel Jaanuaril 2007.ndal aastal,kuid see ei õnnestunud liiga kõrge inflatsiooni taseme tõttu. Mis kasu saab Eesti euro kasutuselevõtust? Euroalaga liitumine pakub Eestile stabiilsemat rahapoliitilist keskkonda. See tähendab, et ka tulevikus võib eeldada, et Eestis on stabiilsed, madalad intressimäärad ja madal inflatsioon. Euro tulekul ei pea eurotsoonis reisides enam raha vahetama, samuti ei pea hindade ümberarvutamisega pead murdma, sest euro tulles on eestlaste eelistatumates reisisihtkohtades - Soomes, Saksamaal, Kreekas ja näiteks päikeseturismi sihtkohas Kanaari saartel - hinnad samas vääringus kui Eestis. Väljastpoolt vaadates tekib aga riigi vastu, kus kehtib raha, mida ka mujal hästi tuntakse, suurem usaldus.On tõsi , et läbi euroga seotud
sotsiaalkindlustusele. Sisetranspordi kulud- transpordivahendite amortisatsioon; kütus ja energia; profülaktiline ja jooksev remont; transpordivahendite kindlustus ja maksud. Varude hoidmisega seotud kulud- materjalide vananemine; korrosioon ja muud kahjud; inventuuri läbiviimise käigus ilmnenud vead ja nendega seotud kahjud; vargused; allahindlusega seotud kahjud; varude kindlustuskulud. Lisanduvad kapitalikuludega seotud pangalaenuprotsendid ja saamata jäänud intressimäärad. Transporditoodang: ei ole esemelist kuju ning seda ei saa ladudes hoida. Transpordi toodanguks on ümberpaigutus, mõõdetakse kaubaveol tonnkilomeetrites (tkm) ja reisijateveol reisijakilomeetrites (rkm). Transporditurgu ei tohi samastada kauba voi tegurituruga (too-, raha- ja vaartpaberiturg). Arvestades seda, et transport on otseselt seotud iga inimese ja ettevotte elu ja tegevusega ning riigi poliitilise ja majandusliku julgeoleku tagamisega, on
17. Stabilisatsioonipoliitika instrumendid Stab pol peamisteks instrumentideks on riigi kulutused, maksud (mõjutavad ka erakulutusi) ning laenude tase. Keynes´i järgi peaks elavnemise perioodil raha säästma, et seda saaks kasutada madalseisu ajal. Stab pol toetamiseks kasutatakse tihti tulupoliitika instrumente - miinimumpalgad, palga- või hinnakülmutamine jne. Eesmärgiks on saavutada erasektori stabilisatsioonile orienteeritud nominaalne sissetulek, k.a. töötasud, intressimäärad ja kasumid. Informatsioonipoliitika (infovahetus huvigruppidega), otsene hinnaregulatsioon ( min ja max hinnad, töötasud, intressimäärad) ning pol sekkumised, mis reguleerivad erasissetulekuid kaudselt. 18. Rahapoliitika peamised ülesanded Rahapol peamiseks ülesandeks on rahapakkumise kujundamine, sest kasvav majandus vajab suuremat reaalset rahapakkumist. Riigi parlament vastutab rahasüsteemi eest ning keskpank koordineerib kodumaist rahapakkumist ning rahvusvah valuutasuhteid
vahetuskursi aluseks ongi vahetavate valuutade ostuvõime erinevus. Tegelikult korrigeeritakse vahetuskurssi veel väga paljude lisategurite arvessevõtmisega. Vahetuskurss sõltub veel rahasüsteemi liigist ja raha usaldatavusest. Osade rahasüsteemide puhul on kasutusel fikseeritud vahetuskurss. Riigid ( keskpangad ) on kohustatud sellega valuutat ostma ja müüma. Eestis on fikseeritud vahetuskurss euro suhtes. Erinevatel rahaliikidel on erisugused intressimäärad ja vahetusreeglid. Valuutade vahetuskursid ei ole samad kahe maa eri rahaliikidele ja vahetusele. Paljudes riikides erinevad valuutade ostu- ja müügikursid. Pankade ja rahavahetuspunktide valuutakursside suuremaid erinevusi väldib konkurents. 8 6. EUROOPA ÜHISRAHA - EURO Euroopa ühisrahale üleminek algas juba 1990. aasta 1. juulil majandus- ja rahaliidu esimese etapi käivitumisega. Euroopa Ülemkogu Madridi tippkohtumisel võttis vastu
Panga president ja sõltumatu ekspert. Rahareformi komitee 17. juuni 1992. aasta dekreedi „Rahareformi läbiviimisest” kohaselt muutus alates sama aasta 20. juunist kella neljast hommikul ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: tagada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. See tähendab, et hinnad kõiguvad mõõdukalt ja nende muutused on etteaimatavad. 1. jaanuaril 2002 tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis (Austrias, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Luksemburgis, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes) käibele ühisraha euro seitsme pangatähe ja kaheksa mündi kujul. Ent pangaülekandeid sai eurodes teha juba 1999. aastast.
kodanikele teatud reeglid, õigused ja kohustused. Liituvatele riikidele on kehtestatud mitmes valdkonnas üleminekuaeg või teatud piirangud. Kõige pikem piiranguaeg kehtib tööjõu liikumisele uutest liikmesriikidest ,,vanasse EL-i", seda piirab kuni 7-aastane üleminekuaeg, seega ei pääse kohe kõik soovijad kõigisse liikmesriikidesse tööle. Samuti on piirangud ja nõuded kuulumaks EL-i majanduse- ja rahaliitu: hinnad peavad olema stabiilsed ja inflatsioon madal, intressimäärad peavad olema madalad, eelarve poliitika tasakaalus ja stabiilne valuutakurss. Euroopa Liidus on võimalusi märgatavalt rohkem kui piiranguid. Erinevad riigid saavad oma puudusi parandada tänu teistele riikidele, kus on vajalikud vahendid olemas. Ning ka need riigid, kus pole erilisi puudusi, saavad muutuda veel paremaks ja arenenumaks. Ma arvan et Eestile tuleb EL-is olemine kindlasti kasuks, riik areneb kindlasti paremuse poole
kasvutempo: Vali üks: a. 33,3 % kõrgem kui riigis Y b. 2 korda madalam kui riigis Y c. On 50% kõrgem kui riigis Y d. Moodustab 2/3 riigi Y kasvutempost Küsimus 8 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vabatahtlikku säästmist suurendavad : Vali üks: a. Võrdsustav jaotamine b. Käsumajanduslik planeerimine ja lisaväärtused c. Kõrgemad maksumäärad ja inflatsioon d. Soov tarbida kohe e. Suuremad intressimäärad ja sissetulekud Küsimus 9 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majandusareng ühiskonnas ei ole ilmselt esile kutsutud: Vali üks: a. Arenenud põllumajandustehnoloogia kasutuselevõtust b. Infrastruktuuri arengust c. Rahvastiku juurdekasvutempo suurenemisest d. Investeeringutest uue tehnoloogia juurutamiseks e. Tööjõu haridustaseme tõusust Küsimus 10 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
i elanikest, sularahatehingute ja pangaülekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro. 3.5 Lähenemiskriteeriumid Kolmandasse etappi jõudmiseks peavad kõigil EL-i liikmesriikidel olema täidetud viis lähenemiskriteeriumi: hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra; intressimäärad: pikaajalised intressimäärad ei tohi erineda kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriigi intressimääradest rohkem kui 2% võrra; eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st; vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. 3.6 Stabiilsuse ja kasvu pakt Kolmandasse etappi jõudmiseks peavad kõigil EL-i liikmesriikidel olema täidetud viis lähenemiskriteeriumi:
· Poliitiline surve eelarvele Langusperiood- SKT väheneb (valitsus üritab suurendada nõudlust). a) Vähendab makse- jääb raha rohkem tarbida b) Suurendab valitsuse kulutusi- nõudlus kasvaks Buumiperiood- majandus/SKT/hinnad tõusevad kiiresti (valitsus üritab majandust jahutada). a) Maksude suurendamine- jääb raha vähem tarbida b) Valitsuskulutuste vähendamine- väheneb nõudlus · Valitsus laenab avalikuselt- tõrjub eemale eralaenajaid · Intressimäärad tõusevad- laenuraha kallim Rahapoliitika (Keskpank mõjutab intressimäärasid ja ringluses olevat rahamassi) · Vabaturu operatsioonid (riigivõlakirjade ost/müük) · Diskontomäära muutused (keskpanga poolt komertspankadele antava laenu intressimäär) · Kohustusliku reservimäära muutused (13% s.e 14.11.11) FP & RP saab rakendada ka koos. · Demokraatlikus ühiskonnas on FP rakendamine keerukam aga mõjud kiired. · RB saabg kiiresti muuta, mõjud aga ei avaldu kiiresti
lihtinimeste võimalusi. Kuna euro on kasutusel 15 euroala riigis, saame väga lihtsalt hindu võrrelda. Nii võime tellida välismaalt asju, kui need on seal odavamad. See omakorda elavdab konkurentsi tarnijate ja kaupluste vahel ning hinnad langevad veelgi. Samuti on tänapäeval euroalal töö, turismi või õppimise eesmärgil reisimine odavam ja lihtsam. Enam pole vaja ühest euroala riigist teise reisides valuutat vahetada. Kuna Euroopa Keskpank hoiab hinnainflatsiooni madalal, on ka intressimäärad madalad. Seega on raha laenamine odavam, kuna laenuintressid on madalamad. See aga muudab inimeste jaoks oma esimese kodu või uue auto ostmise palju lihtsamaks. Vanasti oli kõikidel riikidel oma raha. Saksamaal, Soomes margad, Sveitsis, Prantsusmaal frangid, Hispaanias peesod, Itaalias liirid jne. Oma raha väärtustati ja selle üle tunti uhkust. Kuid maailm on muutunud ja ka inimeste võimalused on avardunud. Maailm on globaliseerunud ja kõik on kättesaadavam
Turundus alused Turunduse ainuke eesmärk on müüa rohkem , rohkematele inimestele, sagedamini ja kõrgema hinnaga Milliseid tegevusi turundus vallas tehakse? 1. Kampaaniad 2. Teavitustööd 3. Pakkumisi 4. Kaubavaliku presenteerimine 5. Reklaam videoklipid 6. Artiklid ajakirjades 7. Sponsorlus 8. Mentorlus 9. Korralada tasuta kursuseid 10. Sotsiaal media ( Facebook , twitter jne) 11. Partneritega kohtumine 12. Potentsiaalsete klientidega tutvumine 13. Ühiskondlikult aktiivne 14. Oma seisukoha tagamine 15. Läbiteiste inimeste enda müümine 16. Kliendi suhete hoidmine 17. Analüüs - Turundus juhtimis kategooria 18. Segment - Turundus juhtimis kategooria 19. Toote arendus 20. Plaan 21. Üritused 22. Nõudluse tekitamine 23. Sisemine turundus 24. Siseturundus 25. Tarbija mäng Kui loositakse välja mingi auto või mingi reis 26. Kohustus män...
2008. aasta majanduskriis USAS USA-s ja välismaal asuvad investorid hakkasid 2000-ndatel otsima madala riskiastme ja suurt tulu sisse toovaid investeeringuid ning panid oma raha USA elamuturule. Investorid arvasid, et nad saaksid paremat tulu majaomanike hüpoteeklaenude intressimääradest kui investeerides sellistesse kohtadesse nagu võlakirjad, mille intressimäärad olid väga madalad. Kuid investorid ei tahtnud osta lihtsalt üksikisikute hüpoteeke (pantkirju), selle asemel ostsid nad investeeringuid nimega ,,Hüpoteegiga tagatud väärtpaberid". Neid luuakse siis, kui suured finantsinstitutsioonid väärtpaberistavad hüpoteeke. Investorid ostsid kokku tuhandeid üksikuid hüpoteeke, koondasid need kokku ja müüvad selle kogumi osakud investoritele. Investorid ostsid suurtes kogustes
Rahasüsteeme liigitatakse raha vormi alusel, tagastuse alusel ja valuutakursi alusel. 10. Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte Keskpank annab raha välja pankadele ja pangad omakorda inimestele. Kogu asi on laenude peale ülesehitatud. 11. Rahapoliitika olemus ja eesmärgid Rahapoliitika eesmärk on säilitada stabiilselt madal hinnatõus ja tagada parimad võimalused majanduskasvuks. 12. Leebe ja karmi rahapoliitika olemus Leebe rahapoliitika puhul on raha rohkem ringluses. Lisaks on intressimäärad madalad. Karmi rahapoliitika puhul on raha vähem ringluses ning intressimäärad on kõrged. 13. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid); erakorralised meetmed Avaturuoperatsioonid Pankade likviidsuse parandamine. Püsivõimalused e. diskontormäär Keskpank laenab alati raha. Kohustuslik reserv Keskpanga poolt määratud % osa, mida tuleb hoida reservina Keskpangas. Erakorralised vahendid võlakirjade soetamine. 14. Eesti Panga ülesanded
lunastamistähtaeg on 3 aastat pärast emi¬tee¬rimist. Küsimused: Hinnata, kui suur on võlakirja väärtus, kui Investori nõutav tulumäär on 4,5%? Ignoreerides teenustasu hinnata, kas investoril on kasulik osta võlakirja turuhinnaga 1025 eurot? õhisumma on võlakirja nimiväärtus, summa, mis makstakse investorile lõpukuupäeval. Kupongi intressimäär on nimiväärtuselt makstava protsendi nimiväärtus. Kupongide intressimäär võib olla ka ujuv. Ujuvad intressimäärad pannakse paika perioodiliselt, vastavalt antud võlakirja tingimustele. Adjusteeritavad intressimäärad muutuvad automaatselt kui erinevus alusindeksist ületab kindla väärtuse. Investori kalkulaator selliste võlakirjade hinda ja tootlikkus ei kalkuleeri. Kupongi maksmise sagedus. Kuigi intressimäära näidatakse aasta baasil, toimuvad maksed enamasti kaks korda aastas. Vähem esineb kvartaalse ja aastase kupongiga võlakirju. Igakuise kupongiga võlakirjad on liiga
Makromajanduse all mõistetakse tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. Makromajanduslik keskkond loob raamistiku, milles ettevõtted tegutsevad. Mikrokeskkonda, kui vahetut tegutsemiskeskkonda saavad ettevõtted teatud ulatuses oma tegevusega mõjutada. Makrokeskkond jääb aga üldjuhul väljapoole ettevõtte kontrolli ja siin toimivad mõjud, mis tulenevad majanduse kui terviku seisukorrast. Makromajanduslikeks näitajateks on: majandustsüklid, inflatsioon, töötus, intressimäärad, valitsuse kulud ja laenud. Makromajanduse näitajate ja nende seoste uurimise kaudu saab hinnata ettevõtteväliseid mõjureid. Siseturgu teenindavad ettevõtted jälgivad ja analüüsivad eelkõige selliseid näitajaid nagu majanduskasv, sissetulekute, keskmise töötasu ja tööpuuduse muutumine, laenutingimused, regionaalsete majandusnäitajate erinevused. Eelisolukorras on need ettevõtted, mis saavad aru keskkonna muutustest ja suudavad neid ennustada. Sotsiaalne keskkond
kustutustähtaeg saabub 10 aasta möödumisel. Võlakirja B puhul on tegemist tavalise kupongivõlakirjaga, millelt aastas makstakse € 100 intresse, mille nimiväärtus on € 1000 ja mille kustutustähtaeg saabub 12 aasta möödumisel. Võlakirja C puhul on tegemist perpetuiteediga, millelt makstakse kupongiintresse € 150 aastas. Turuintressimäär on 12%. Millisesse võlakirja neist kolmest peaksite investeerima, kui teie nägemuse kohaselt intressimäärad tulevikus langevad? Võlakiri A: Andmed: - Null-kupongiobligatsioon nimiväärtusega 1000eur - Kustutustähtaeg – 10 aasta möödumisel Teoreetiline väärtus ja kestus Võlakirja kestus: 10 aastat Võlakiri B Andmed: - Kupongivõlakiri nimiväärtusega 1000eur - Aastas makstavad intressid: 100eur - Kustutustähtaeg – 12 aasta möödumisel Teoreetiline väärtus ja kestus Võlakirja kestus: 12 aastat Võlakiri C Andmed: - Perpetuiteet
Majandusteaduse alused Sissejuhatus majandusteadusesse. võimaliku tootmise piir. majandusteadus ● TEADUS on teadmiste kogum, mis on süsteemne ja mis võimaldab genereerida uusi täiuslikumaid teadmisi. ● MAJANDUSTEADUS on Sotsiaalteaduse, mille eesmärk on Majandusagentide (nt inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. - Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt tööjõuturg ja kaubaturg). - mikroökonoomikas lähtutakse ühiskonnast - MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut uurimisobjektideks on üldised rahvamajandus ● ...
· Maksuseadused · SKP · Elanike · Uued muutumine arvukuse tehnoloogiad · Keskkonnakaits muutumine e regulatsioonid · Inflatsioon · Patendikaitse · Sündivus · Konkurentsi · Intressimäärad · Tootlikkuse reguleerimine · Perekondad tõus · Sissetulekute e · Väliskaubandus tase · Uued tooted karakteristi e reguleerimine
Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss, riik peab hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Inflatsiooni ohjavad riigid kogevad palju vähem lähenemistegureist põhjustatud probleeme kui riigid, kes oma vahetuskursi fikseerivad. Hinnastabiilsus, riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Intressimäärad, riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Inflatsiooni vastand on deflatsioon, mis on üldise hinnatasem jätkuv alanemine. Deflatsioon tekib siis, kui olemasoleva raha hulk on olemasolevate kaupade koguse kohta liiga väike: rahapakkumine väheneb ja kaupade pakkumine suureneb. Seega võib deflatsioon
rakendusinstitutsioone Eestis on a) ettevõtluse arendamise sihtasutus ! 30. Täisühingut iseloomustab järgnevatest vähemalt üks c) osanikud vastutavad oma varaga ! 1. Ettevõtte keskkond: poliitiline, majanduslik jne kesk. ! Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: saavutada riigis majanduse kasv; tagada madal töötuse määr; madal inflatsioon; stimuleerida eksporti; kindlustada investeeringuid majandusse; madalad intressimäärad. ! Majanduskeskkonda mõjutavad: valitsuspoliitika; tootmisettevõtete saavutused; rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro ja makrotasandil. Mikrotasandil teg. Indiviidid ja ettevõtted. Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. ! 2. Ettevõtte majandusttegevuse aruandluse vormid nende sisu ja ramatupidamise põhimõtte
Reaalne vahetuskurss · Reaalne vahetuskurss Mõõdab ühe riigi kaupade ja teenuste hindasid suhtena teise riigi hindadesse Defineeritakse läbi nominaalse vahetuskursi ja hinnatasemete Rahapoliitika mõju majandusele lühiperioodil Rahapakkumise kasv (ekspansiivne rahapoliitika) tõstab majanduse kogutoodangut · Rahapakkumise kasv loob n-ö liigse raha pakkumise, mistõttu koduriigi intressimäärad langevad Selle tulemusena koduriigi valuuta peab odavnema (koduriigi kaubad ja teenused muutuvad välisriigi kaupade ja teenuste suhtes odavamaks) ja kogunõudlus kasvab Rahapakkumise püsival muutusel on tugevam lühiajaline mõju kui ajutisel muutusel. Täishõive korral tekitab see hinnatõusu, mis nullib reaalkursi muutuse mõju. Fiskaalpoliitika mõju majandusele lühiperioodil
panga tehnoloogia arendamisega vaeva arendamisega ise. Usaldusväärsus ja näha. Riik tegelev tehnoloogia määrab konkurentsi. Välistatud nii ettevõtete kui pankade Pankroti võimalus olemas. pankrotid. Laenud ja hoiused vastavalt riigi plaanile, Vaja riske hinnata ja juhtida, neid risk puudus. Riik määras kõik, intressid maandada. Nõudmisest ja pakkumisest jne. kujunevad intressimäärad. Laenamine Kaupade või raha võlgu andmist tähendab laenamine. Infrastruktuuri olemasolu kõik võimalikud andmebaasid. Laenurisk on võimalus, et klient ei suuda oma lepingukohustusi täita või täidab neid osaliselt. See on seotud nii kliendi kui maa riskiga. 7 Kliendi risk on seotud nii tema tahtega. Maa risk tuleneb asjaolust, et laenuvõtja on kindla riigi kodanik.
Edmund Phelps Uurimuslik essee Õigusteaduskobnd I Nobeli auhind on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal surmaaastapäeval 1901. Mõnel aastal pole sobivaid kandidaate leitud või on auhinnad andmata jäänud sõja tõttu. Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord, erandina on 2 auhinda saanud Marie Curie, Linus Pauling, John Bardeen ja Frederick Sanger. Surnud isikule auhinda ei määrata, erandina on postuumselt pälvinud auhinna rootsi kirjanik Erik Axel Karlfeldt (1931) ja ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld (1961. a. rahuauhind). Esialgu oli Nobeli fond 31 miljonit Rootsi krooni. Selle protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal 5 võrdseks osaks, mis antakse preemiatena isikuile, kelle tö...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
