5 Selgita kvalifitseeritud hääletamise põhimõtet Lihthäälteenamuseks on vajalik 50% antud häältest. Liikmete absoluutseks häälteenamuseks on vaja enam kui 50 % kõikidest liikmetest. Hääletajate arv ei ole oluline. Kvalifitseeritud häälteenamuse hääletuseks on Ministrite nõukogus vaja 62 häält (kokku 87 häält). Liikmesriikide hääli kaalutakse. Märkused: Tavaliselt on valimisprotseduuris igal liikmel üks hääl. Kvalifitseeritud häälteenamus on kõige tavalisem hääletusmeetod EL-i Ministrite nõukogus. Tulevik: Laienenud EL-is (aastal 2004), kuhu kuulub 25 riiki, võib kvalifitseeritud häälteenamus olla 232 häält (kokku 321 häält). Aastast 2007, kui El-is on 27 riiki, võib häälteenamus olla 258 häält (kokku 345 häält). 6 Kasutatud kirjandus 1) http://et.euabc.com/word/599 2) http://www.tlu.ee/~sirvir/Eurolaw/Eurolaw/Iosa/1/lecture- 1-5-ee.htm 3) eur- lex.europa
stungjärku, mida lahutab suvepuhkus Komisjon parlamendi jaotumine alarühmadesse, milles iga tegeleb teatud valdkonnaga Fraktsioon ehk saadikurühm erakonna paralamendiesindus Valitsus ehk koalitsioonipartei nii Riigikogus kui valitsuses esindatud erakond Opositsioonipartei valitsuses mitteesindatud erakond Poolthäälteenamus positiivse otsuse langetamiseks peab hääletama rohkem saadikuid poolt kui vastu Riigikogu kooseisu häälteenamus sellel juhul peab seaduseelnõu saama vähemalt 51 poolthäält. Vabariigi President Eesti riigipea Valimiskogu presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu Eestis, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad Valitsuskriis olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele; valitsuskriisi lahendamiseks asendatakse kas mõni minister või kogu valitsuse koosseis
2. Mida tähendavad: komisjon, fraktsioon, koalitsioon, opositsioon, koosseisu häälteenamus, poolthäälteenamus? Komisjon – riigikogu tööorgan, mis valmistab ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus menetlemiseks; kattub ministeeriumide vastavate valdkondadega Frkatsioon – parlamendis esindatud erakonna saadikurühm Koalitsioon – erakonnad kes kuuluvad valitsusse: RE, SDE Opositsioon – erakonnad, kes ei kuulu valitsusse: Keskerakond, IRL Koosseisu häälteenamus – hääletamisprotseduur, mille puhul otsuse vastuvõtmiseks peab poolt hääletama enam kui 50% kõigist esinduskogu liikmetest Poolthäälteenamus – poolt on rohkek kui vastu 3. Riigikogu struktuur. – Esimees, kaks abiesimeest, komsjonid ja fraktsioonid 4. Millised erakonna kuuluvad praegu koalitsiooni, millised opositsiooni? Koalitsiooni – erakonnad, kes kuuluvad valitsusse: RE, SDE Opositsiooni – erakonnad, kes ei kuulu valitsusse: Keskerakond, IRL 5
Karin Valt Edgar Savisaar kogus 39979 häält Koguti volikogu 79 kohast 46 Püstitas sellega ajalooliselt häälterekordi Saavutati absoluutune häälteenamus viies linnaosas Tallinnas koguti 115 074 häält Ehääletades 6 256 Linnapeana jätkab Edgar Savisaar Krossi "julm" eestimeelne kampaania Anvelti esinemine saates "Kolmeraudne" Venelaste protestihääled ning üldistamine Arvestamine nii eestlaste kui ka venelastega Pensionärid Teeremondi rahastamine 25miljoni euroni Rohelise kaardi soodustuste laienemine toidukaupadele Luterikirik Mustamäele Vanalinn autovabaks Koolitoidu panustamine + 2009
Kontrolltöö- põhiseaduslikud institutsioonid I Parlament Riigikogu 1. Mis on Riigikogu istungjärk? 2. Mis on: a. Riigikogu komisjonide; b. fraktsioonide ülesandeks , mitu neid on? 3. koalitsioonivalitsus 4. poolthäälteenamus 5. Riigikogu koosseisu häälteenamus 6. Millise hääletustoiminguga on tegemist, kui on vaja vähemalt Riigikogu koosseisu 68 pool häält? 7. Riigikogu peamised ülesanded - 5 8. Missugust võimu esindab parlament? II President 1. Kirjelda presidendivalimiste protseduuri. 2. Presidendi ülesanded- 5 3. Millised piirangud kehtivad presidendikandidaadile? III Valitsus 1. Millistel juhtumitel valitsus vahetub 2 2. Kellest koosneb valitsus ( + vähemalt 6 ministri nime) 3
Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Presidenti valitakse samuti Riigikogus. Seaduste kohaselt võib kandidaati ülesseada vaid vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel ning igal riigikogu liikmel on vaid üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu kooseisu kahekolmandikune häälteenamus. Juhul kui ükski kandidaat ei saa võutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist vooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Ning kui juhtub, et President jääb valimata ka kolmandas häälevoorus, siis kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul presidenti valimist kokku valimiskogu. Sellistest eeskirjadest lähtutakse ka enamustes Euroopa Liidu riikidest. Ise olen rahul ning
Presidendi otsevalimised- poolt või vastu? Vabariigi Presidendi valimise seaduse järgi on kandidaadi ülesseadmis õigus vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Mõningad poliitikud peavad viimaseid presidendivalimisi heaks näiteks, miks tuleks kehtesteda presidendi otsevalimised. Presidendi otsevalimised teeksid programmi ausamaks, jääksid välja erakondade huvid. Sel aastal ei valinud isegi 51 häält ühe kandidaadi poolt, mis tähendab, et korraldatati uued valimised ning esitati uued kandidaadid. Samuti näitab see riigikogu ebakindlust kandidaatide suhtes, mis otsevalimistel oleks välistatud.
ÜHISKOND RIIGIKOGU Riigikogu on rahva esindus ja see on kõrgeim seadusandlik võim. Riigikogu on Eesti ühiskonna minimudel. Tähtsaim töö on seaduste vastuvõtmine (esitatakse seaduseelnõusid). Seaduseelnõud tulevad põhiliselt valitsuselt ja need saadetakse Riigikokku eelnõu nime all. Sealt antakse seaduseelnõu edasi komisjonile. Riigikogu komisjone on 10. Komisjon on Riigikogu väiksem mudel. Seaduseelnõud arutavad läbi ka fraktsioonid. Komisjonis on erinevates erakondadest inimesi, fraktsioonis on kõik sama erakonna liikmed Riigikogust. Riigikogu- rahva esinduskogu, koosneb 101 liikmest ja valitakse iga nelja aasta järelt lihthäälte enamus- rohkem poolt kui vastuhääli koosseisu häälteenamus- vähemalt 51 häält 101'st eelnõu- projekt, mis saadetakse parlamendile arutamiseks PRESIDENT President määrab peaministrikandidaadi.Ta võib seaduseelnõusi tagasi lükata. Presidendi valib Riigikogu. Eesti Vabar...
parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas hääletada. Riigikogu töökorraldus (3) Parlamendi otsused langetatakse (tavaliselt) avalikul hääletamisel. Salajast hääletamist kasutatakse ametiisikute valimisel . Poolthäälteenamus tähendab seda, et positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkem saadikuid kui vastu. Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks peab poolt hääletama vähemalt 51 saadikut, ehk Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2 2) Riigikogu fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon- 28 liiget Eesti Refirmierakonna fraktsioon- 31 liiget Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon- 6 liiget Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon- 5 liiget Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon- 19 liiget Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon- 10 liiget 3) Moodustatud komisjonid: Alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon;
kuulumise järgi KOALITSIOON OPOSITSIOON · Erakonnad, mille · Erakonnad, mille liikmed kuuluvad liikmed ei kuulu valitsusse valitsusse · Praegu: · Praegu: Keskerakond Reformierakond (33) (21) ja ja Isamaa ja Res Sotsiaaldemokraatlik Publica Liit (23) Erakond (19) Otsustamine · Toimub hääletades: · Poolthäälteenamus (nt 80st 45) · Riigikogu koosseisu häälteenamus (vähemalt 51; presidendivalimiste puhul 68) · Hääletamine on enamasti avalik (va ametiisikute valimine, sh president) ja tihti avaldatakse ka meedias Koosseisu vahetus · Riigikogu valimised iga 4 aasta järel (viimati 2011 märts) · Uue koosseisu kutsub kokku president · Saadikuvanne · Erakorralised valimised juhul kui · Kolm järjestikust peaministri kandidaati ei suuda valitsust moodustada · Riigieelarve jääb vastu võtmata
4. Peamised ideoloogiad. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Sotsialism, kommunism, kristlik demokraatia, rassism, natsionaalsotsialism, anarhism. 5. Peamised valimissüsteemid. Majoritaarne enamusvalimiste süsteem, ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik), tavaliselt lihthäälteenamus (see kes kogub kõige rohkem hääli, võidab), presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamus (50% + 1 hääl). + selgus ja lihtsus. - annab eeliseid suurparteidele, kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega (7% häältest = 7 kohta 100-kohalises parlamendis). Mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. + võrdsemad sansid - keerukus ja erakondade suur mõju. Hübriidne ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled
Opositsioon vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid või parteide ühendust, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel. Fraktsioon ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest. Poolthäälteenamus positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkem saadikuid kui vastu. Koosseisu häälteenamus teatus hääletamisprotseduuride puhul esinduskogus on otsuse vastuvõtmiseks vajalik koosseisu häälteenamus. 13. Millal teeb Riigikogu otsuseid poolthäälteenamusega, millal koosseisu häälteenamusega? Mis on kummagi poole plussid ja miinused? Suurem osa riigikogu hääletusi toimub poolthäälteenamuse põhimõttel. See tähendab, et positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkeim saadikuid kui vastu. ( + Kõik saadikud ei pea kohal olema või võivad olla erapooletud
Häältelugemine valimisjaoskonnas valimistulemuste kindlakstegemine valimisringkondades Kompensatsioonimandaatide jaotamine Vabariigi Presidendi valimine Riigikogus Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele on kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu
kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette. Kaudse kontrolli vormid: *erakonna ministritelt distsipliini nõudmine; *ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiilid; *tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina. Mida tähendavad Riigikogus erinevad hääletusnormid, nagu lihthäälte ehk poolthäälte enamus, kahekolmandikuline häälteenamus, koosseisu häälteenamus? (vt EV PS rakendamise seadus) Poolthäälte enamus poolt hääletab enam kui vastu. Kahekolmandikuline häälteenamus poolt hääletab vähemalt 2 korda enam kui vastu (68 häält). Riigikogu koosseisu häälteenamus poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust (51) Milline on teie seisukoht presidendi otsevalimise sisseseadmisest tänases Eestis? Põhjenda 2 argumendiga. Arvan, et otsevalimised Eestis poleks õige valik
Riik Okupatsioon- maa osaline või täielik hõivamine võõrriigi relvajõudude poolt. Suveräänsus- riigi sise- ja välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest. Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva saadikud ja kõigil on kodanikuvabadused ja- õigused. Vabariik- riigi valitsemise vorm, mille puhul kõrgemad võimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Parlament- valitav rahvaesindus, riigi kõrgem seadusandlik organ. Otsene demokraatia- valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia- valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Kodakondsus- inimese õiguslik seos oma riigiga, selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused. Naturalisatsioon- mingi riigi kodanikuks saamine mitte sünniga, vaid omal soovil, kui seaduses ettenähtud tingimus...
Mõisted Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament , rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja , koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vatu koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, saadakse vähemalt 51 häält 101-st kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab et koosolek või istund oleks otsustus võimeline eelnõu- seaduse projekt ,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud Riigikogu liige- Riigikogu valimistel valitud ametlik ja volitatud rahvaesindaja, üks parlamendi 101 liimest saadikupuutumatus- õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastutusele võtta president- riigipea , kelle võim on riigiti väga erinevad veto- riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja ku...
(esindusfunktsioon) · Otsesed presidendivalimised · Kaudsed presidendivalimised Parlament · Eesmärk esindusdemokraatia riikides teostada rahva võimu erakondliku kuuluvuse järgi fragtsioonid Töövaldkondade järgi komisjonid Valitsusparteide järgi koalitsioon ja opositsioon Oma töö juhtimiseks - juhatus 5ÜHISKONNAÕPETUS Seaduste vastuvõtmine Töö komisjonides Arutelu parlamendis (lugemised) Hääletamine (liht- ja koosseisu häälteenamus, 2/3 häälteenamus) Seadused kuulutab välja president. Täidesaatev võim Valitsuse moodustamine 1) valimiste järel 2) valituses tagasiastumise järel Valitsuse liigid: 1. Spetsialistide valitsus 2. Poliitikute valitsus. 1) Enamusvalitsus 2) Vähemusvalitsus Sotsiaalpoliitika 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressurside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS II. seminar: EL institutsioonid ja otsustusprotsess (1) Võrdle Euroopa Komisjoni liikmesriigi (nt Eesti) valitsusega. Too välja peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: koosseis, töökorraldus, mandaadi saamine ja kaotamine, ülesanded, jms (loengus käsitletud teemade ulatuses). SARNASUSED ERINEVUSED EV Valitsuses kannavad vastutust mingi EL Komisjoni koosseisu kuulub 27 volinikku, aga valdkonna eest ministrid, sama teevad EL EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit. Komisjonis volinikud. Ministrid esindavad oma riigi huve, aga volinikud Ministrite ja volinike nõunikud töötavad kogu peavad olema sõltumatud ministri/voliniku ametiaja. Sarnased ülesanded: valitsus rakendab Valitsuse istungeid protokollitakse seadusandlust, komisjon tagab korrektse õigusaktide rakendamise. ...
Kohtuvõim on poliitilise susteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtute ülesanndeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Lisaks sellele täidab kohtusüsteem ka konstitutsioonilisi funktsioone. Üldjoontes eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni. Esitkes, seaduste konstitutsioonikohase järelvalve. Teiseks täidab ülemkohus erinevate võimuinstituitsioonide või tasandite tasakaalustaja rolli. Kolmandaks kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Regionaalsne ja kohalik valitsemine: erinevad struktuurmudelid: 1) Unitaarriik- lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike, osariike, liidumaid jne.) Jaguneb vaid haldusterritorjaalseteks üksusteks. 2) Föderatsioon- liitriik, mille osadel on mõningaid iseseisva riigi tunnused. Tervikuna ja osariikidel on oma seadusandlikud, täidesaatvad ja õigustmõ...
olla sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Üks isik võib olla Vabariigi Presidendiks maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Valimiskogu liikmeid on 347 - 101 Riigikogu liiget ja 246 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat Valimiskünnis on võrdelise valimissüsteemi puhul rakendatav reegel, mille kohaselt
isikute grupi või üksikisiku karistuse kandmisest. Armuandmine on süüdimõistetu palvel talle mõistetud karistusest vabastamine või karistuse kergendamine riigipea sellekohase otsusega. Nende vahe: amnestia alusel vabastatakse kõik mingi paragrahvi alusel süüdimõistetud, armuandmise puhul aga ainult üks konkreetne isik tema konkreetse juhtumi puhul. 8. Mida tähendab põhiseaduses a. RK koosseisu häälteenamus V: see tähendab, et poolthääli peab olema 51. b. RK koosseisu 2/3 häälteenamus V: see on 68 poolthäält. c. RK 4/5 häälteenamus V: see tähendab, et poolt hääletab vähemalt neli korda enam kui vastu. Kust saab neile küsimustele vastused? V: Eesti Vabariigi Põhiseaduse rakendamise seadusest. 9. Kolmeaktiline konstitutsioon: PS= põhiseadus, PSRS=PS rakendamise seadus, PSTS= PS täiendamise seadus
lasteetendus, lastesaade. NAISTE: naistearst, naistehaigus, naistepolikliinik, naistenõuandla, naistepesu, naisteriided, naistepäev, naisteajakiri, naistesadul. MEESTE: meestepesu, meestesokid, meestesärk, meesteasjad, meesteajakiri, meestenaljad. NOORTE: noortekoor, noorteorkester, noortemaja, noortelaager, noortemood, noortemängud, noorterekord, noorteõhtu. Lisaks neile: häälteenamus, keeltekool, käterätik, kätekreem, kiirtepärg, teedeministeerium, vennastekogudus, koertenäitus, vanadekodu, tütarlastekoor, vanematekogu, saadikutekoda, hingedepäev, pühadekaart, rahvastepall, võõrastemaja, meremeestekodu, invaliididekodu, teadetebüroo. Nimisõna KLK: kohanimed Kohanimedes kirjutatakse tavaliselt nimi talle järgnevast tüübinimetusest lahku.
fraktsioonide esindajad. Kui eelnõule on esitatud muudatusettepanekuid, pannakse need hääletamisele pärast läbirääkimiste lõpetamist. - (6) Pärast otsuse-eelnõule esitatud muudatusettepanekute hääletamist paneb istungi juhataja hääletamisele rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu vastuvõtmise. Otsuse- eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus. Kui otsuse-eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse ka põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks. 2 - § 126. Põhiseaduse muutmine Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt - (1) Kui põhiseaduskomisjon on teinud Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust Riigikogu
Euroopa Liit 12. klass Ühiskonnaõpetus Üldised põhimõtted: · EL-le on omased nii valitsusvahelisele (liikmesriik säilitab iseseisvuse) kui riigiülesele (loovutab osa iseseisvast otsustusõigusest) koostööle iseloomulikud jooned · Valitsusvaheline koostöö toimub välis-, julgeoleku-, justiits- ja siseasjades. Otsused langetatakse valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemusel. · Riigiülene koostöö keskendub majanduskoostööle. · Liikmesriigid säilitavad oma valitsemisinstitutsioonid. · Euroopa Liidus on sõltumatu keskpank ja kasutuses ühisraha EURO (va Taani, Rootsi, GB) Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse (põllumaj, välispol jne) · oluline roll eesistuja institutsioonil vahetub iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab tee...
RIIGIKOGU ° Eesti Vabariigi parlament, rahva esinduskogu, seadusanliku võimu kandja, koosneb 101 liikmest ja valitakse 4ks aastaks. ° Võtab vastu seadusi; võtab vastu riigieelarve ja kontrollib selle täitmist ° Teostab järelvalvet täitevvõimu üle ° Arutab riiklikult tähtsaid küsimusi ° Valib Vabariigi Presidendi Lihthäälte enamus kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. Koosseisu häälteenamus kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, s.o saadakse vähemalt 51 101st Kvoorum istungil v koosolekul osalejate arv, millest piisab, et koosolek v istung oleks otsustusvõimeline. Eelnõu seaduse projekt, mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. Toomepuu efekt kui tänu ühele kandidaadile osutuvad valituks väga vähe hääli saanud isikud. KOMISJONID FRAKTSIOONID
(kuusemets, marjakobar, männisalu, autovood). Põhisõnu mis viitavad hulgale kirjutatakse eelneva täiendsõnaga kokku (leivavili, klaasikild, suhkrutükk). TÄIENDSÕNA MITMUSE OMASTAVAS + NIMISÕNA Reegel: ! Mitmuse omastavas olev sõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku. Mägede tipud, vigade parandus, õpetajate tuba (*) Kokkukirjutatakse 2-silbilised täiendsõnad (meestemood, naisterõivad, lastekaubad, käterätik, maadeuurija, teedevõrk, häälteenamus, meeltesegadus, nõudepesu). NB! Kokkukirjutamine kehtib siis, kui tulemuseks on kindla, omaette tähendusega mõiste. Kui rõhutatakse kuulumist, siis kirjutatakse lahku (meeste rõivad läksid mustaks). Koostas: TAAVI. OMADUSSÕNA/ ASESÕNA/ ARVSÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Omadussõna, asesõna ja arvsõna kirjutatakse tavaliselt järgnevast nimisõnast. Vana ema, tark poiss, tugev mees, suuremal määral, paremast sordist, kollast värvi
üksikküsimuste lahendamises. Umbusalduse võib avaldada mõnele ministrile, kui temaga tekivad probleemid. Peaministrit umbusaldades läheb terve valitsus lahku ja luuakse uus koalitsioon. Kui see ei õnnestu, uued üldvalimised. Valitsuse ja RK tööd kontrollivad avalikkus ja ajakirjandus. RK liikmete poole saab pöörduda e-posti teel. Lihthäälte enamus on kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. Koosseisu häälteenamus on kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust (51+) Kvoorum on istungil või koosolekul osalejate arv, millest piisab, et koosolek või istung oleks otsustusvõimeline. (puudub RKs) Eelnõu on seaduse projet, mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks antud RK kantselei on riigiasutus, mille põhiülesandeks on RKle tema tööülesannete täitmiseks vajalike tingimuste loomine. Komisjon on RK väike mudel. neid on 10: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-,
3)vastu võtta seadusi; 4)valitsuse juhtimine, kontroll; 5)riigieelarve teeb valitsus, mille võtab vastu Riigikogu. 7. Mõisted: · Opositsioon valitsuses mitte-esindatud erakond, vastandub valitsusele parlamendis või üldse riigis. · Koalitsioon ehk valitsus on nii Riigikogus kui valitsuses esindatud erakond. · Umbusaldus hääletus · Poolthäälte enamus positiivse otsuse langetamiseks peab hääletama rohkem saadikuid poolt kui vastu. · Riigikogu kooseisu häälteenamus sellel juhul peab seaduseelnõu saama vähemalt 51 poolthäält. 8. Seaduseelnõude menetlemine Eestis menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi, mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. Riigikogu juhatus määrab eelnõu menetlemise juhtivkomisjoni. Seaduseelnõud arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel: I lugemisel otsustatakse kas saata eelnõud teisele lugemisele. II lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele.
ringkonnas. See tähendab, et kui Tallinnas näiteks 2007. aasta Riigikogu valimistel oli 3 ringkonda ja pealinnas elab ka suurem osa eesti kodanikest, siis tallinlaste poolt valiti ka suurem arv saadikuid Riigikokku. Selline süsteem tekitab jällegi ohu, et ühes piirkonnas elavaid inimesed on kergem mõjutada. Näiteks Lasnamäel elab ~28% tallinlastest, kes enamjaolt on pärit samast aastakümnest ning on seetõttu ka sarnase maailmavaatega. Kuna nende häälteenamus määrab ilmselt valimiste tulemuse selles ringkonnas, siis jäävad teiste põlvkondade inimesed vähemusse ning nende häälel ei ole nii suurt mõju, sest nad on laiali erinevates ringkondades, nendes, kus on vähem mandaate. Proportsionaalse valimissüsteemi tunnuseks on ka kandidaatide ülesseadmine erakonna valimisnimekirjadesse, kuid ei ole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma seadusega kehtestatud häälte miinimumarvu ehk kvoodi
Moodustuvad fraktsioone vastavalt poliitilistele veendumustele. 15. Mida tähendab eesistujariik? Nõukogu eesistujariigiks saab iga kuue kuu järel üks liikmesriik nõukogu poolt kindlaksmääratud järjekorras. Nõukogu eesistujariigist oleneb suures osas nõukogu töökorraldus. Eesistujariik peab korraldama ja juhatama kõiki nõukogu koosolekuid ning igal riigil on omad prioriteedid küsimuste ja valdkondade osas, mida ta soovib eesistumisajal edendada. 16. Mida tähendab kvalifitseeritud häälteenamus? "Kvalifitseeritud häälteenamus" põhineb ideel, et nõukogu hääletustel ei ole ELi liikmesriikidel mitte üks hääl, vaid erinev, nn "kaalutud" arv hääli. 17. Kuidas nimetatakse Euroopa komisjoni liikmeid? Euroopa Komisjoni eesotsas on 27 volinikku, kellest igaüks vastutab konkreetse poliitikavaldkonna eest. Kui komisjon võtab vastu otsuseid, teeb ta seda kollektiivselt - otsuse eest võtab vastutuse kogu komisjon. Näiteks esitab ettepaneku keskkonnadirektiivi kohta
Otsene demokraatia e. Vahetu demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahenduks referendum. Esindus demokraatia e. Vahendatud demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi; · Hariv funktsioon; · Usalduse indikaator. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine; - *Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. *Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhu...
-Erakondade kulude kontrollimine -Valimisõiguslike kodanike üle arvepidamine -Valimiskomisjoni töö reguleerimine -Kandidaatide taustakontroll -Dokumentatsiooni ettevalmistamine -Rahastamine -Tulemuste kindlakstegemine Valijate käitumise mõjutaja -Klassikuuluvus -Massimeedia mõju -Peretraditsioonid -Isiklik kogemus -Valimiskampaania Majoritaarne valimissüsteem -Suurbritannia, USA -Ühemandaadilised valimisringkonnad -Võidab vaid üks -Lihthäälteenamus *Presidendivalimistel absoluutne häälteenamus -Plussid- selgus ja lihtsus -Miinused-eelised suurparteidel, häälte kaotsiminek Proportsionaalne valimissüsteem -Eesti, Läti, Rootsi -Mitmemandaadilised valdkonnad -Mandaadid jagunevad võrdselt häältega -Kandidaadid erakondade nimekirjas *Avatud nimekiri *Suletud nimekiri -Plussid-võrdsus -Miinused-keeruline, erakondade suur mõju Eesti valimissüsteem -Proportsionaalne -Mitmemandaadilised ringkonnad *Riigikogu-12 ringkonda *Europarlament-1 ringkond *KOV -5% valimiskünnis
tubli koori juhid => tublid koorijuhid mitmuse omastavas olev vigade parandus, teaduste akadeemia, NS + järgnev NS sademete hulk, raamatute nimestik, õpilaste nimekiri NS + kahesilbiline lasteaed, meestesärk, häälteenamus, mitmuse omastavas olev keeltekool, vanadekodu, maadeuurija NS kindlakskujunenud hingedepäev, surnutepüha, rahvastepall, ühendite puhul ka teenetemärk, võõrastemaja pikemad mitmuse omastavas olevad NS ka mõnes muus käändes rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine,
maaelukomisjon; 6. majanduskomisjon; 7. põhiseaduskomisjon; 8. rahanduskomisjon; 9. riigikaitsekomisjon; 10. sotsiaalkomisjon; 11. väliskomisjon; 12. õiguskomisjon. 2. Vabariigi Presidendi valimised. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Tähtsamad Vabariigi Presidendil lasuvatest ülesannetest seonduvad siiski siseriikliku poliitilise elu küsimustega. Vabariigi Presidendi ülesannetest üks olulisemaid on peaministrikandidaadi kindlaksmääramine. Põhiseaduse
mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi milles ratifitseerimine on ette nähtud. Riigikogu ratifitseerib lepinguid seadusega ning ratifitseerimise seadus avaldatakse Riigi Teatajas. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise ning piirimärkide hooldamise korra ja piirireziimi sätestab riigipiiri seadus. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välisleping võib olla vastuolus sama küsimust reguleeriva Eesti õigusaktiga ning sel juhul juhindutakse välislepingust. II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 15. Kuidas teostab Eestis rahvas kõrgeimat riigivõimu? PS Paragrahv 56.
mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi milles ratifitseerimine on ette nähtud. Riigikogu ratifitseerib lepinguid seadusega ning ratifitseerimise seadus avaldatakse Riigi Teatajas. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise ning piirimärkide hooldamise korra ja piirirežiimi sätestab riigipiiri seadus. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välisleping võib olla vastuolus sama küsimust reguleeriva Eesti õigusaktiga ning sel juhul juhindutakse välislepingust. II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 15. Kuidas teostab Eestis rahvas kõrgeimat riigivõimu? PS Paragrahv 56.
Komisjon on parlamendi tööorgan mille ülesandeks on: seaduseelnõude ettevalmistamine täiskogus arutamiseks, oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu üle kontrolli teostamine. Koalitsioon on erakondade ajutine liit. Opositsioon on parteid, kes ei kuulu valitsusse ja asuvad valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel. Poolthäälteenamus – positiivse otsuse langetamiseks peab parlamendis viibivatest saadikutest poolt hääletama rohkem kui vastu. Koosseisu häälteenamus – positiivse otsuse langetamiseks peab Riigikogus vähemalt 51 liiget hääletama seaduse poolt. Täidesaatev võim Eestis – valitsus: Valitsuse moodustamine: 1) Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamine 2) President nimetab peaministrikandidaadi 3) Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise 4) Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse 5) President nimetab valitsuse ametisse 6) Valitsus annab Riigikogu ees ametivande
Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?). õpiku autor, õpilase kirjand, kauba headus, looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli) 3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend. tähtsa linna elan...
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
menetlemist jätkata teisel lugemisel • Teisel lugemisel toimuvad vaidlused eelnõu üle. Otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suundutakse kolmandale lugemisele. Lõpphääletusel hääletavad riigikogu liikmed seaduse poolt või vastu • Kolmandal lugemisel saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid. • Kui lõpphääletusel on poolt riigikogu liikmete häälteenamus, siis võetakse seadus vastu ning saadetakse presidendile. • President saadab selle muudatusteks riigikogusse tagasi või kuulutab selle välja. Peale seda avaldatakse seadus Riigi Teatajas. • Kui riigikogu võtab presidendi tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab president seaduse välja või taotleb riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist. Kui riigikohus rahuldab presidendi taotluse, jääb seadus jõustumata.
Vabadu, turvalisus, õgus o Eestistuja riik määratakse iga kuue kuu tagant. Praegu Ungari 2018 Eesti o Otsuste vastuvõtmine: igal riigil on hääli vastavalt elanikonnale nt: Saksamaa,Prantsusmaa,Itaalia, Ühendkuningriigid 29 Eesti ,Läti,Lukesmburg,Küpros 4 o Kokku on hääli 345 o Otsuste vastuvõtmine: Kvalifitseeritud häälteenamus - > kui poolthääli on 255 e 73,9% häälte koguarvust. Ühehäälsus - >mõne riigi delikaatsete probleemide puhul peavad poolt olema kõik riigid · Euroopa komisjon o Alaliselt tegutsev organ, mille presidendiks Jose Manuel Barrosa. o Kokku 27 liiget->Transpordivolinik Siim Kallas o Volinikud valitakse liikmesriikide valitsuse poolt, kelle EP hääletab voliniku ametisse.
Ministrite nõukogu- esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liiget), otsused võetakse vastu hääletuse teel, ning see loetakse vastuvõetuks,kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt (kvalifitseeritud häälteenamus), otsused formuleeritakse õigusaktidena, kõige rangem on määrus, mis kuulub kogu mahus täitmisele kõigi liikmesiriikide poolt.Direktiiv kuulub samuti täitmisele. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa komisjon loodi EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. Euroopa Komisjon on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist....
A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasan...
EESTI ETTEVÕTLUS KÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse instituut Turismiettevõtluse eriala EV-2-Q-E-kur Maarja Oder NICE`I LEPING Referaat Kuressaare 2011 1. Millal, kelle poolt ja millistel põhjustel leping sõlmiti. Nice´i leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003. Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni. Euroop...
24. Lissaboni leping 13.12.07 27 liikmesriiki kirjutasid alla lepingu, mis jõustus 1.12.09 1.laiendab valdkondade hulka,kus EP jagab õigusloometööd ministrite nõukoguga2.pädevuse jagamist ja ministrite nõukogu vahel nietatakse kaasotsustusmeenetluseks3.kaasotsustamisest on saanud nn"seadusandlik tavamenetlus",mis laieneb uutesse poliitikavaldkondadesse- vabadus,turvalisusõigus4.sel viisil laienevad EP seadusandlikud volitused5.suurem roll EL eelarve heakskiitmisel 25. Kvalifitseeritud häälteenamus Saavutamiseks on vaja, et poolt hääletaks 55% liikmesriikidest(praktikas tähendab see 16 liikmesriiki 28st), kes esindavad vähemalt 65% liidu kogurahvastikust 26.Euroopa Stab.mehanis Alaline päästemehhanism ESM on oluline instrum,mis kasutatakse kriisi ajal,kuna ajutine p/m EFSF ei rahuldanud ei ootuse ega vajadusi. Eesmärk on vältida,et kriisikogemusenam ei korduks 27.Euroopa Fin.Stab.Fond Ajutine fond,mis laenab raha oma võlakirjade emissioonidega fin.turgudelt ja annab need vahendid
Ministrite Nõukogu : · esindatud on iga liikmesriigi üks minister · oluline roll EL-i valitsemises on täita eesistuja institutsioonil. · Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki istungeid. Vahetub iga poole aasta tagant · otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel · otsus loetaks vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt nn kvalifitseeritud häälteenamus · otsused formuleeritakse õigusaktidena, mille kohustuslikkuse aste on erinev. Kõige rangem on määrus, siis direktiiv ja siis otsus ja arvamusavaldus Euroopa Komisjon · koosneb 25 liikmest ehk volinikust, kelle kandidatuurid nim liikmesriikide valitsuste poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament · komisjoni juhib president · EL-i täitevvõim · allüksuseks on 26 peadirektoraati · Ülesanded:
Aktsiaseltsi tegevust on võimalik lõpetada üldkoosoleku otsusega, kohtuotsusega või netovara vähenemisel alla osa- või aktsiakapitali miinimumsuurust. Teisteks võimalusteks on veel ka pankroti väljakuulutamine või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist, millele võivad lisanduda põhikirja kui ka seadusega ettenähtud täiendavad alused (Õigusõpetus, 2012). Selleks, et lõpetada tegevust osanike või aktsionäride poolt, on vajalik ⅔ häälteenamus, juhul kui põhikirjas pole nõutud teisiti ehk suurema hääleteenamuse olemasolu. Olenevalt sellest, kui juhtub olema aktsiaseltsis mitut liiki aktsiaid, peavad tegevuse lõpetamiseks koguma vähemalt ⅔ igat liiki aktsiatega esindatud häältest, juhul kui põhikirjas pole teisiti sätestatud.
valimissüsteemi peamised erinevused? Milline on hübriidne valimissüsteem? – Proportsionaalses valitakse mitmemandaatilistes ringkondades, majoritaarses moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad. Proportsioonalses saadakse mandaate võrdeliselt nende saadud häälte arvuga, majoritaarses osutub valitusks enim hääli saanu. P kandidaadid seatakse üles üksiku hääle meetodi puhul vastavalt oma eelistusele, M parlamendi valimiste puhul kehtib absoluutne häälteenamus. P hääletatakse kinniste või avatud nimekirjade kaupa, M presidentivalimiste puhul rakendatakse otse valimist. Proportsionaalses on vähekaotsiläinud hääli, M on palju kaotsiläinud hääli. P pole suurparteidel eelist ja on keeruline, M on lihtne ja eelistab suurparteisid. Hübriidne on selline, kus on enamus ja võrdelised ühendatud. 13. Too välja avatud ja suletud nimekirjade peamised põhimõtted. – Avatud nimekiri: Kandidaadi nimekirja sees otsustab
4. Lihtseadus 5. Valitsuse määrused (PS §87 p6) EL õiguse prioriteet 6. Ministri määrused (PS §94 lg2) 7. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrused 8. Kohaliku omavalitsuse valitsuse määrused 9. Halduse individuaalakt Põhiseaduse muutmine 1. Muutmise algatamine (§161- 20% Riigikogust + president) 2. Muutmise viisid: • Rahvahääletus- (§164) PS muutmiseks rahvahääleteusega on vajaik Riigikogu 60% häälteenamus (61 liiget), referendum toimub kõige varem 3 kuu pärast • Riigikogu 2 järjestikust koosseisu- (§165) vajalik riigikogu kooseisu enamus esimesel lugemisel (51 häält) ja teisel lugemisel 61 häälteenamus • Kiireloomulisena- (§166+ PSRS §3 lg6) 4 korda rohkem kui vastuhääli, PS muutmise seadus võetakse vastu Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega (68) Põhiseaduse areng 1. 25.02.2003- Kiireloomuline muutmine §156 lg1, jõustus 17.10.2005 2
· Olla riigikaitse kõrgeim juht Valitakse Riigikogu salajasel hääletamisel. Võiduks vajab kandidaat 2/3 häältest e. 68 häält. Kuna sellist toetust on väga raske võita, tuleb korraldada uus valimisvoor. Võib korraldada kuni 3 hääletusvooru, 3. voorus võistlevad vaid 2 eelmises voorus enam hääli kogunud kandidaati. Kui 3. hääletusel ei kogu kumbki kandidaat 68 häält, kutsub Riigikogu esimees kokku valimiskogu, kus on umbes 350 valijameest. Võiduks on vajalik osalejate häälteenamus. VALITSUS kõrgeim täidesaatev võim Ülesanded: · viia ellu riigi sise- ning välispoliitikat · mitmesugused tegevused erinevates ühiskonnaelu valdades (õigusalane tegevus, majandus, sotsiaalne heaolu ja kultuur, välissuhtlus) Valitsus vahetub: · pärast Riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb · pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile KOGU valitsuse tagandamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
