TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Massiivid Juhendaja: Margit Aarna Teadur Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. 2 Sisukord Ülesande püstitus..........................................................................lk4 Algoritm.................................................................................lk5-6 Programmikood.........................................................................lk7-9 Töö seletus................................................................................lk10 Pilt programmist................................
docstxt/124144439160800.txt
docstxt/135244825495.txt
#include
text NrOfConsonants text NrOfWords Selles lauses kakskümmend neli konsonanti 24 Tegevusdiagramm (NrO Selles tekstis on viis sõna 5 Tegevusdiagramm (NrOfConsonants) Tegevusdiagramm (NrOfWords) m (NrOfWords)
docstxt/1301287849112061.txt
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Programeerimine I Kodutöö Funktsioonide tabuleerimine 4. variant Üliõpilane: *********** Matrikli number: ****** ****** Hindaja: ****** Tallinn 2011 Sisukord 1. Tiitlileht 2. Sisukord 3. Selgitus 4. Graafik 5. Algotim 6. Programm Selgitus On antnud funktsioon f(x)=
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
- töökogemus IT-valdkonnas; - tehniline taiplikkus, loovus ja analüütiline mõtlemine; - hea suhtlemisoskus ja orienteeritus meeskonnatööle; - iseseisvus ja algatusvõime; - hea eesti ja inglise keele oskus nii kõnes kui kirjas. Kasuks tuleb: - varasem töökogemus relatsiooniliste andmebaaside ja nende haldusega; - programmeerimiskogemus; - teadmised IT infrastruktuuri ja arhitektuuri alal; - töökogemus tarkvara arendusprotsessis. Töökoha moodulid: · Programeerimine · Tarkvara alused · Eesti keel · Inglise keel · Riistvara alused · Praktika
Sai ka reisilennukitega sõita. Nüüd tuli esimene Gta Liberty City Stories aga oli samas kohas kus Gta 3 ja see oli PSPle. Aasta 2008 Tuli Gta IV XBOX 360 PS3 ja PC le. Gta 4 tehti palju modificationeid ehk siis uusi relvi, autosi graafika moode, uusi riideid Gta IV võttis aset Liberty Citys. Gta 4 sai esiklaasist välja lennata kui sõidad umbes 100-200 kmh vastu seina saad käija joomas ja sõidad pärast kõnniteel ja ajad täispeaga inimesi alla, käija bowlingus . Gta 4 viga oli mängu programeerimine ja selle ära mahutamine konsoolidele sest mängu maht oli suur. Esimest korda oli Gta 4 multiplayer teed sõpradega kaost. Pärast Gta 4 tuli 2 DLC ehk EFLC mille nimed olid The Ballad Of Gay Tony ja The Lost And Damned kus oli uued sõidukid ja uued relvad. Gta 4 tegi ajalugu 24 tunniga 3mln koopia ja esimese päevaga 6mln koopiat ja tõi firmasse 300 mln dollarit 1 päevaga ja said guinessi rekorditesse. Aasta 2009 tuli PSPle ja Nintendo DSile Chinatown Wars ja on ka Iphone Peal
Programmeerimise käigu kirjeldus on järgnev – arvutist peab valima programmi HOBOware Pro. Selle saab enda arvutisse laadida aadressilt http://www.onsetcomp.com/products/software Klikkides programmi ikoonil avaneb järgmine tabel, millest tuleb valida ikoon launch - ehk programmeerimine. Sellega me alustame anduri programeerimist. Vajuta Launch ja alusta programmeerimist (Joonis 2). Joonis 2. Anduri programeerimine Programmeerimisel käitu järgmiselt: 12 1. Anna tööle nimi 2. Märgi linnukesega, mida sa tahad mõõta 3. Vali mõõtmistsükli sagedus ja kestvuse aeg 4. Vali mõõtmise alustamise kuupäev 5. Vali mõõtmise alustamise kellaaeg 6. Vali anduri käivitamise viis: a) nupp „start“ käivitab anduri b) trigger „anduri must nupp“ käivitab anduri (Joonis 3)
Glow plug control module süüteküünla korrasolek Engine coolant temperature (ECT) sensor jahutusvedeliku andur Injectors pihustid Exhaust gas recirculation (EGR) solenoid egri electromagnet Exhaust gas recirculation (egr) cooler bypass valve egri jahutusklapp Exhaust gas recirculation (egr) valve mechanical VÄLJALASKE GAASIDE TSIRKULATSIOONI KLAPP Engine management system connections /wiring MOOTORI JUHTMOODULI PROGRAMEERIMINE Engine control module (ecm) programming Mootori juhtmoodul Engine control module (ecm) Engine will not start Incorrect valve timing vale klappide ajastu Fuel lift pump relay kütusepumbarelee Crankshaft position (ckp) sensor väntvõlli asendi andur LACK OF POWER : Accelerator pedal positsion gaasipedaali andur mass air low(maf) sensor - massilise õhtu andur Brake pedal positsion (bpp) switch piduripedaali asukoha lüliti Details or parts for working engine :
liigutada. Svabi kuna tuleb jälgida, et paigaldus hõlmab endas need hiljem kaabeldust, kontrolleri töötamisel viga ei paigaldust ja saaks. programeerimist, Programeerimine juhtkangide vahetust. kolme nupuga on samuti keeruline ja aega nõudev. 17.02.12 13 Svab paigalds Samuti tuleb ümber ehitada osa masina
kontroll 4. Millisel eesmärgil kasutatakse kompleksset kontrolli? Etapikontrolli, jooksva kontrolli ja operatiivse kontrolli paralleelne kasutamine . Kusjuures kasutades pedagoogilisi, sotsiaal-psühholoogilisi ja meditsiinilisbioloogilisi meetodeid. 5. Millised on treeningutehnoloogia elemendid? Neid on kokku 10! Mudeldamine, võimekuse diagnoosimine, planeerimine, programeerimine, juhtimine, registreerimine, kontroll, kalkuleerimine, analüüs, korrigeerimine SPORDITREENINGU SPETSIAALPRINTSIIBID. 6. Mida mõistetakse sporditreeningu printsiipide all? Millised ka ei oleks sporditreeningu iseärasused, peavad selle protsessi aluseks alati olema üldpedagoogilised printsiibid: nõudlikkus ja isiksuse austamine, individuaalsete iseärasuste arvestamine, teadlikkus, aktiiv- sus, näitlikkus, süstemaatilisus jt. 7
olema objektorienteeritud programmeerimine. Vaatame mida see mõiste endas sisaldab, millised on kasutatavad mõisted ning teeme mõne sissejuhatava näite. Tegemist on raske teemaga ning on esimesel korral päris segadusse ajav. Alguses plaanisin seda siia mitte panna, aga teisel aastal programmeerimist õppides, võiks see juba tuttavam olla. Lohutuseks võib öelda, et teeme selgeks selle kõige põhilisema osa: klass objekt meetod Mis on OOP Objektorienteeritud programeerimine on hoopis teistsugune lähenemine, kui meie seniõpitud protseduuriline programmeerimine. OOP'i puhul räägime objektidest, mis lisatakse klassidesse, mida kutsutakse ka objektitüübiks. Klassi sisse lisatakse salapärased objektid ja meetodid. Üheskoos moodustavad need malli, mille järgi kõik teised objektid luuakse. Võtame näiteks autode jaoks loodud klassi, see tähendab mallis on kenasti teada, et autod on mingit värvi, teatud mootoriga, kiirendavad, pidurdavad jne
● hallatavus ● skaleeritavus see on põhimõtteliselt laiendamine. Kui jõudlusest jääb puudu, paned ühe purgi juurde. Kui jääb veel puudu, paned veel ühe jne. Nt pilveteenused töötavad mitmes arvutis ja neid pannakse juurde. ● paindlikus ● kättesaadavus 95. Objekt orienteeritud arhitektuur. Objektorienteeritud programeerimine. Luuakse objektid. Igal objektil oma ülesanne. Objekte saab laiendada ja omavahel sisuda. Omadused: ● abstraktsioon ● kompositsioon ● pärilus ● kapseldamine ● polümorfism eraldatus ● eraldatus Kasu: ● arusaadavus objektid peegeldavad tegelikku maailma ● taaskasutatavus klassist saab luua alamklasse, klassi saab laiendada, kasutada osaliselt jmt
regulatsioonide raamistiku ning finantsjaotuste osakaalu, kuid Komisjonil on siiski volitus otsustada fondiväljamaksete tingimused. Vaidlusi tekitanud küsimused 1. Suveräänsus on liikunud riigist rahvusülestele institutsioonidele. Valitsustevahelisuse pooldajad ütlevad, et ühtekuuluvuspol on kõrvalmakse väiksematele liikmesriikidele, et saada suuremaid kasusid = ratsionaalne valik. 2. Strukturaalfondide kaks printsiipi programeerimine ning tähelepanu tähendasid seda, et raha ei jaotatud väikestele projektidele ning suunati mõnelele suuremale projektile, kus taheti suurt muudatust läbi viia. 3. Subsidiaarsusprintsiibi vähene kasutus (otsuseid peaks tegema rahvale kõige lähemal tasandil ning teine arvamus ja ka uuendus: EL peaks sekkuma, kui probleeme pole rahuldaval tasemel liikmesriikides lahendatud) Süvendatud regioonide mobiliseerimine EL-i tasandil
annaabi.ee 
