Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, ...
1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotu...
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE...............................................................................................
MAKSUNDUS ÜLESANDED ARVESTUSEKS VALMISTUMISEL - vastused Avatud vastustega küsimused 1) Füüsilise isiku brutotöötasu on iga kuu 600 eurot. Isik õpib ka ülikoolis ja maksab õppemaksu aastas 1500 eurot. Isik on liitunud ka pensionikindlustuse II sambaga. Kui palju peetakse tulumaksu igakuiselt kinni selle isiku töötasust ja kui palju saab isik tagasi tulumaksu pärast tuludeklaratsiooni esitamist? Tulumaksukohustuse leidmine: (600-154-0.016*600-0.02*600)*0.20=84.88 Teine lahenduskäik: 0,2*(600-154-0,036*600)=84,88 1500-20%=300 Tagasi saab 300EUR 2) Füüsilisest isikust ettevõtja saab aastal 2012 ettevõtlustulu 100 000 eurot. Ettevõtlusega seotud kulud on 25 000 eurot. Lisaks on ettevõtja kandnud 10 000 eurot erikontole. Ettevõtja on maksnud ka avansilisi makseid nõutud määras. Kui palju peab ettevõtja 2013. aasta 1. oktoobriks Maksu- ja Tolliametile tulumaksu tasuma, kui on teada, et eelmisel aastal oli...
Maksundus T 3(loenguk. 2, 19) Nimi _______________________ Rühm_______________________ Kuup._______________________ 1. Maksukohuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitmise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõu valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamine 3. kui maksukohuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohusla...
Tahteavaldus võib olla väljendatud otseselt või või kaudselt. Tehingu kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka õigustoimingu suhtes, mis ei ole tehing kui seadusest ei tulene teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles otseselt avaldub tehingu tegemise tahe, mis võib väljenduda kõnes, kirjas või märkides, millel on sõnaline tähendus. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu tegemise tahet. 2. MAKSUNDUSE AJALOOST Makse on inimesed maksnud juba tuhandeid aastaid. Makse võeti sajandeid enne meie ajaarvamist Hiinas, Babüloonias, Pärsias, Vana-Kreekas, Roomas jm. Maksustati enamasti omandit (maad) ja isikuid. Eriti levinud oli isikumaks nn. Pearaha kujul. Alguses tasuti makse valdavalt natuuras. Kuna maksude kogumine oli küllaltki tülikas, siis müüsid valitsejad tihti oma maksuvõtmisõiguse maksurentnikule, kes tasus valitsejale korraga mingi kindla summa
Maksunduse KT nr 2 1. Maksukohustuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitimise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõude valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohustuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamisel 3. kui maksukohustuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohustuslane ei aita menetlusele kaasa 4. Maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused ja nõuded on 1. trahvid ja viivised 2. asendustäitmise kulud 3. enammakse tagasisaamise õigus 4. maksu kinnipidamiskohustus 5. maksuvõla ajatamise nõue ...
MAKSUNDUSE LOENGUMATERJAL II OSA Koostas: VIKTOR ARHIPOV TALLINN 2014 1 MAKSUKORRALDUSE SEADUS Maksuõigus koosneb normidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalike maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. Maksuõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Tegemist on haldusõiguse ühe osaga. Seetõttu rakendatakse maksuõiguses kõiki haldusõiguse ja –menetluse üldpõhimõtteid. Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need kohustused peavad tagama rahaliste kohustuste õige suuruse kindlaksmääramise. Selle poolest sarnaneb maksuõigus võlaõigusega ning seetõttu võib maksuõiguse normide hulgast leida näiteks nõuete aegumist, tasaarvestusi, kohustuste ülemineku, solidaarse vastutuse jt. sätteid. Maksumenetlus algab enamikul juhtudel maksuhalduri algatusel ning lõpeb maksumaksjat koormava kohustusega. Maksumenetluses on korduvaid tüüpmene...
Ülesanne 1 Eesti resident Marko asutas 15. jaanuaril 2012.a OÜ Saag & Pojad. Marko asutas selle ühingu mitterahalise sissemakse teel, mille esemeks oli korter, mille ta oli soetanud 2011 aastal hinnaga 100.000 eurot. Mitterahalise sissemakse tegemisel hindas ta korter väärtuseks / mitterahalise sissemakse väärtuseks 180.000 eurot. Seega kujunes ühingu asutamisel ühingu osakapitaliks 180.000 eurot. Tänaseks on Marko ja ta ühing jõudnud seisukohale, et kuna ühingul läheb ülihästi, teenitakse kasumit ning puudub vajadus nii suure osakapitali järele, otsustatakse ühingu osakapitali vähendada 120.000 euro võrra, tehes Markole väljamakse summas 120.000 eurot. Kuna Marko tahab olla kindel, et ta ei eksi ei enda ega ka ühingu maksuarvestusega, pöördub ta sinu poole palvega selgitada, kas selline toiming toob mingeid maksukohtusi kaasa. Eeldades, et selles ühingus ei ole mingeid muid toiminguid tehtud, palun analüüsi ja selgita Markole, kas sel...
Kütuseakstiis AnnaBugajova Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli Tahkekütuseid kütusesarnast toodet ja biokütust. Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus kütuste tarbimisse lubamisel teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel Aktsiisimaksukohustuse tekkimise hetk sõltub: tarbimisse luba aktsiisikaupade käitleja staatust kütuse kasutusele võtmise või üleandmise hetk kütuse otstarbe Kütuse liik Maksustamisperiood ja deklareerimine Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kaubasaajatel on maksustamisperiood üldjuhul kalendrikuu aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtaeg järgmise kuu 15. päev. Teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtjal tekib aga aktsiisi maksmise kohustus vastuvõtmise hetkel ning aktsiis tuleb deklareerida ja tasuda 5 päeva jooksul Aktsiisideklaratsioon koosneb kolmest tabelist A: kõik kütused B: biokütuse ja muu kütuse ...
Selleks osaleb liit aktiivselt maksuõigusloomes ja jälgib maksuõiguse arengut. Maksumaksjate õiguste kaitseks avaldab liit arvamusi seaduseelnõude kohta ning vajadusel osaleb muudatuste väljatöötamisel. EML koolitab ning nõustab maksumaksjaid, et nende teadlikkust suurendada ja vajadusel annab nõu igapäevaste maksuprobleemide lahendamiseks. EML-i üheks eesmärgiks on olla asjatundja ja arvamusliider maksuõiguse alal. Lisaks sellele süstematiseerib ja levitab liit kogutud teadmisi maksunduse alal ning algatab ja toetab maksualaseid uurimistöid. Liit soovib teha edasiviivat koostööd parlamendi ja valitsusasutustega, et oma eesmärke ellu viia. (EML eesmärgid, 2008) KASUTATUD ALLIKAD EML eesmärgid. (2008). Retrieved from Eesti Maksumaksjate Liit: http://www.maksumaksjad.ee/modules/tinycontent/index.php?id=6 Üldprogramm. (1999, December 7). Retrieved from Eesti Roheline Liikumine: http://www.roheline.ee/organisatsioon/tegevuse-alused/uldprogramm/
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Soovitavate laste arv peres Uurimistöö Juhendaja: Tallinn 2009 TÖÖ EESMÄRK Ma lugesin internetist, et hiljutised Eurostati andmed näitavad, et Eestis sündis 2008. aastal 12,2 last 1000 elaniku kohta. Ja mul tuli mõte teha uurimus ning küsida inimeste käest, kui palju lapsi nad soovivad saada. Selle uuringu läbiviimise käigus vastasid nii naised kui mehed, kokku 38 inimest, vanuses 17-38 3 lihtsatele küsimustele: 1.sugu 2.vanus 3. palju last inimene tahab tahab? Vastused oli sellised: - ma ei taha lapsi - tahan ühte last - tahan 2 last - tahan 3 last ja rohkem UURIMUS palju last sa tahad? 1. ma ei taha lapsi 2. tahan ühte last 3. tahan 2 Sugu Vanus last 4. tahan 3 last ja rohkem ...
AINE KOOD YAKC5005 AINE NIMETUS (eesti k.) Sissejuhatus riiki ja avalikku haldusesse AINE NIMETUS (inglise k.) Introduction to State and Public Administration AINE MAHT (EAP) 3,0 EAP s.h. kontakttunnid päevaõppes 36 kaugõppes 24 iseseisva töö tunnid 42 54 ÕPPEKAVA Sisekaitseakadeemia korrektsiooni, maksunduse ja tolli, päästeteenistuse ning politseiteenistuse eriala rakenduskõrgharidusõppe õppekavad ÕIGUSE JA SOTSIAALTEADUSTE Anne Valk KESKUSE JUHATAJA: EELDUSAINED: puuduvad AINE EESMÄRK: kujundada teadmised riikluse olemusest ja selle kujunemise põhietappidest, avaliku halduse organisatsioonilisest ülesehitusest ja toimimispõhimõtetest ning Eesti poliitilisest süsteemist ja välispoliitilistest prioriteetidest.
sisejulgeolekualase magistriõppe programmi järgi või valida ühine magistriõppeprogramm Tartu Ülikooliga. ( Sisekaitseakadeemia kodulehelt 04.05 2014) 14 3.3 Sisekaitseakadeemia kolledžid: 3.3.1 Finantskolledž: Sisekaitseakadeemias on asutamisest peale õpetatud tolli eriala, maksukorralduse eriala lisandus aga 2002. aastal. Maksu- ja Tolliameti ühendamisel 2004. aastal, liideti akadeemias maksunduse ja tolli erialad ning loodi finantskolledž. Alates 2008. aasta vastuvõtust mindi üle väljundipõhisele õppele. Rakenduskõrgharidusõppes õpitakse kolm aastat. Õpet saab alustada isik, kellel on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon ja kes vastab avaliku teenistuse või muudele Sisekaitseakadeemiasse immatrikuleerimise korras sätestatud nõuetele. Õppekava maht on 180 EAP, millest erialaained koos praktikaga moodustavad õppekava kogumahust kolmandiku
6. tollieeskirjade rakendamine ja nendest kinnipidamise tagamine; 7. maksu ja tollialaste süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine; 8. riikliku sunni kohaldamine tollieeskirjade ja maksuseaduste rikkujate suhtes seaduses sätestatud korras ning ulatuses; 9. ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta arvamuste andmine; 10. vaiete menetlemine, kaebuste läbivaatamine ja lahendamine; 11. isikute juhendamine ja informeerimine maksunduse küsimustes ja tolli valdkonnas; 12. ameti teenistujate koolituse (sealhulgas täiendus ja ümberõppe) korraldamine; 13. oma pädevuse piires riigi ja ameti esindamine kohtus; 14. rahvusvahelise maksu ja tollialase infovahetuse korraldamine; 15. väliskaubandusstatistikaks vajalike andmete kogumine ja töötlemine; 16. välislepingutega võetud maksu ja tollialaste kohustuste täitmise tagamine; 17
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Maria Kasirova FINANTSSTABIILSUSE ANALÜÜS AS TEHO NÄITEL TEO Ainetöö Juhendaja: O. Jelfimova Tallinn 2009 1.1 ........................................................................... 5 1.2 .............................................................................6 , . , , . , :
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond ÄRIPLAANI ANALÜÜS Juhendaja: Helle Liblik Tallinn 2010 Ettevõttest....................................................................................................................................3 Turg ja tarbijad............................................................................................................................4 Konkurents..................................................................................................................................5 Konkurendid............................................................................................................................5 Konkurentsieelis......................................................................................................................5 Reklaam...................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Bruno Meder RP131 NULLBAASIGA EELARVE Kirjalik kodutöö Õppejõud: Eve Marima Tallinn 2015 1. ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS Minu ettevõtte nimi on Street Food OÜ. See tegutseb kiirtoidurestorani näol Kalamajas ning pakub maitsvaid pitsasid ja erinevaid kebabiroogasid. Restorani nimeks on Kalamaja Kebab ning see hakkab asuma Vana-Kalamaja 31, 66-ruutmeetrisel äripinnal, millest umbes 30 ruutmeetrit saaks klientide kasutada ning ülejäänud pindala on jagaks köögi, tualeti ja minilao vahel. Konkurentideks peame kõiki teisi kiirtoidu kohti Kalamajas nagu näiteks Peetri Pizza, Red Dragon Burger Box jt. Ainulaadseks teeb meid nii Kalamajas kui ka terves Tallinnas see, et oleme põhimõtteliselt ainuke kiirtoidurestoran, kust saab au...
raamatupidamise paberil kui ka elektroonil programmid; keskkonnas; 4) tööaja ja tasu 5) sisestab andmeid arvestamise alused; vastavatesse programmid 5) maksunduse 6) osaleb alused; finantsraamatupidamise 6) raamatupidamise registrite ja aruannete põhiaruannete koostamisel ning koostamise alused. kontrollimisel B.2.11
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond MA10 STATISTILINE UURING Õppeaines: Statistika Juhendaja: Silvi Malv Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Töötan Raekoja platsis asuvas restoranis Liisu juures ning otsustasin oma statistilise uurimuse teha oma töö põhjal. Nimelt uurisin lähemalt 36 laua arveid. Eraldi tõin välja kulu söögile ja joogile. Oma uurimustöö eesmärgiks seadsin välja selgitada meie klientide keskmised kulu- tused ( laua põhiselt ). Kuna paljud kliendid tellivad toite mitme peale ei saanud ma täpselt välja tuua kulutusi ühe kliendi kohta. Tänu sellele oleks restoranil soovi korral võimalik oma hindu võrrelda teiste sarnaste ettevõtjatega ning vajadusel hindu tõsta või langetada. 2. Andmed Andmete kogumiseks vormistasin paberile tabeli, mida täitsin iga kord kui mõni laud oma arve ära maksis. T...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe PA10 AS DALE LD FINANTSANALÜÜS Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Vastavalt Tallinna Majanduskooli õppekavale tegin finantsanalüüsi AS DALE LD kohta. AS DALE LD asutati 9.detsembril 1991.a. Leisu külas Hiiumaal Emmaste vallas endise Emmaste Põllumajanduse Osaühingu juurde kuulunud tootmisüksuse baasil
TALLINNA KÕRGKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond RAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: Tallinn 2014 SISUKORD 1 TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA ............................................................................................................................... ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Liivia Kleitsmann MA09 PALTONI IDEALISM Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2011 Sissejuhatus
kvalifikatsioon, 80 osalise koormusega mittepõhikohaga õpetajast omab 2 doktorikraadi, 14 magistrikraadi ning 64 on magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsioon. 4 HEA ÕPPIJA Osakondade arv: Osakondi on viis (Õppeosakond, ärijuhtimise osakond, majandusarvestuse ja maksunduse osakond, ametnikutöö osakond, infotöötluse osakond) Organisatsiooni ajalugu: (Vt. Lisa 1) Tallinna Majanduskool asutati aastal 1906, mil Gustav Narusbek asutas erakaubanduskooli, kuhu võeti vastu nii poisse kui tüdrukuid. 1910. aastal andis Gustav Narusbek kooli Tallinna Linnavalitsusele. Kooli uueks juhatajaks valiti Nikolai Kann. 1911
teenistuse seadus ja Vabariigi Valitsuse määrustes; · avaliku teenistuse seadus on see, kui riiki teenivad inimesed peavad kinni pidama teatud seadustest. Finantsõigus: · reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes; · hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigivahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda; · reguleerib ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas; · põhimõttelised seisukohad väljendatud põhiseaduse 8.ptk-s ning riigi eelarveseaduses, valla- ja linnaeelarve seadustes, maksukorralduse seadustes, iga-aastastes eelarveseadustes, krediidiasutsuste seadustes; VIII Rahandus ja riigieelarve § 111. Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea rii § 112. Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. § 113
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filosoofia sai laguse Vanas Kreekas VI sajandil e.m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond MA10 G.W.F. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2011 Sisukord 6 Sissejuhatus Hegel on pöördelise tähtsusega figuur lääne filosoofia ajaloos ning tema loominguline pärand on äärmiselt laiaulatuslik. Sellest oli ja on tugevalt mõjutatud suur hulk ainevaldkondi:
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Kristi Koppelmann PA09 JURIIDILINE ISIK Referaat Juhendaja: Hille Raud Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................1 1
Tasakaal kus kogukulutused = -toodang. Automaatsed stabilisaatorid on majandusmehhanismi sees olevad vahendid, mis kahandavad kõikumiste amplituudi, kindlustades kogutulu automaatse muutuse ilma spetsiaalse administratiivse sekkumiseta. Automaatsed stabilisaatorid: progressiivne tulumaks ja valitsuse ülekanded töötu abiraha, toetused, pensionid. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab spetsiaalset tegevust maksunduse või avaliku sektori kulutuste osas. Languslõhe majandus ei ole täishõive tasemel ja tuleb kulutuse suurendada, et jõuda täishõive tasemele (toodang > kulutused). Inflatsioonilõhe majanduses on tõus ja soovitavad kulutused > toodang, kulutusi tuleb vähendada, muidu tekib nflatsiooniline surve hindadele. Ekspansiivne kasutatakse majanduse laiendamiseks. Kitsendav kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Kulumultiplikaator = 1 / MPS Maksumultiplikaator = MPC / MPS
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond ASEAN (Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon) Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin organisatsiooni nimega ASEAN (Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon). Antud teema valisin seetõttu, et kuna organisatsioon on küllaltki tuntud ning tal on ka väga tihedad suhted Euroopa Liiduga, siis oligi referaadi eesmärgiks teada saada
Maksud lähevad siis vastavalt sotsiaalkaitseks( peretoetused, pension, vanemahüvitis), tervishoiuks (perearst, traumapunkt, haiglaravi), kultuur, teadus ja haridus (lasteaed, kool, teater, sport), keskkond ja põllumajandus (jäätmekäitlus toetus), transport (teede ehitamine ), riigikaitse ja turvalisus (kaitsevägi, äärte, politsei), muud valitsemisekulud (vallad ja linnad, riigikogu, valitsus). 3. Millised seadused reguleerivad maksundust. Milline on maksunduse baasseadus-maksukorralduse seadus. Miks on vaja maksuseaduseid Reguleerivad- baasseadus: maksukorralduse seadus (MKS) ,eraldi iga maksu reguleeriv seadus: tulumaksu-, käibemaksu-, sotsiaalmaksu- ja muud seadused. MKS alusel ei koguta ühtegi maksu, kuid see määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. MKS sätestab maksude kogumise süsteemi. 4. Riiklikud maksud(8).Nimetada
Eestit küll saab mitmelt poolt abi, ent see on vaid murdosa sellest, mida riik oma tasakaalustamata ekspordi-impordipoliitikaga kaotab. Väliskaubanduse defitsiit oli 1997. aastal 20,9 miljardit krooni, 1998. aastal 21,8 miljardit krooni. Väliskaubanduse defitsiit Euroliiduga oli mõlemal aastal üle 15 miljardi krooni. Iseenesest ei tähenda 20 miljardiline aastadefitsiit 20 miljardi võrra vaesemaks jäämist. Umbes poole sellest saab Eesti riik kaudselt maksunduse, teeninduse, ostuturismi jms. kaudu tagasi. Ent vaesemaksjäämist tähendab see ometi. Eesti jääb oma naiivse ostupoliitikaga vaesemaks 10 miljardi krooni võrra aastas. Need riigid, kes sellest rikastuvad, võivad rahumeelselt paisata Eestisse toetusi näiteks 800 miljoni eest? Nad annavad sel juhul tagasi vaid 8% saadud rikkusest. Kui aga toetustega kaasneb Eesti poliitikute naiivsuse suurenemine, on see tõeline investeering! Majandusskeemid muidugi nii lihtsakoelised ei ole, ent
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse- ja majandusarvestuse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin ma Vana-Kreeka skeptitsismi, sest see tundus mulle huvitav ning soovisin sellest veidi rohkem teada saada. Kuna skeptik on tuntud kui kõiges kahtleja, siis järgnevalt uurin, kas see ka tegelikult nii on ja mis on üldse skeptikule omane.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade skeptitsismist ning laiemalt just Vana- Kreeka skeptitsismist. Esimeses peatükis on lühidalt kirjutatud sellest, mis skeptitsism üldse on ning kes on skeptik. Välja on toodud põhilised skeptikute põhimõtted ja vaated. Teises peatükis on väga lühidalt välja toodud skeptitsismi niinimetatud eri vormid ning nende lühikesed selgitused. Nendeks viieks eri vormiks võib nimetada teoreetilist, praktilist, eetilist, religioosset ning teaduslikku skeptitsismi. Kolmandas peatükis on veidi laiemalt välja toodud skeptitsismi perioodid ning nende silmapaistvamad esindajad. Esines kolm põhilist perioodi, millest esimene oli antiikne skepsis, milles figureerisid Pyrrhon Elisest ning Phliuse Timon. Teiseks oli akadeemiline skepsis, mille silmapaistva...
starditoetusest. Ka EAS on võtnud eesmärgiks vähendada bürokraatia osakaali ja karmistada kontrollmehhanisme toetussummade eesmärgipärase kasutamise kinnistamiseks. 2.3. Ettepanekud Arengut toetav kasumi reinvesteerimine Tootmisvoimsuse suurendamise eesmargil kasumi seadmetesse voi immateriaalsesse pohivarasse reinvesteerivad VKEd saavad rahalist abi. (Euroopa Väikeettevõtluse Harta:8) Maksunduse nõukogu Ekspertkomisjon, mis tegeleb maksuseaduse kusimustega. Nõukogu korraldab konsultatsioone seoses oigusaktide ettepanekutega, kujundab seisukohti ja esitab neid valitsusele, parlamendile ning presidendile. Ta koostab ka oma seaduseelnõusid ja programmilisi dokumente ning uurib maksuseadust. Nõukogu kohtub regulaarselt nii liikmesriigi kui Euroopa tasandi oigusolukorra arutamiseks. (Euroopa Väikeettevõtluse Harta:9)
Tallinna Majanduskool Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Karmen Küket RP099 MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE- EESKIRJADES Referaat Juhendaja: Evi Kikas Tallinn 2011 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS.................................................................
üldistamine, hindamine; mitmekesiste keerukate töövõtete valdamine. ÜLDOSKUSED JA -TEADMISED (lahtikirjutatult) Majandustegevuse põhialused 1) majanduse põhimõisted ja toimemehhanismid 2) organisatsiooni struktuur ja juhtimine, organisatsiooni psühholoogia 3) majandusvaldkondade vahelised seosed 4) finantssüsteemi põhialused 5) majandusmatemaatika kasutusvõimalused 6) ettevõtluse põhialused 7) turunduse, maksunduse ja tollinduse põhialused 8) intellektuaalse- ja tööstusomandi kaitse, patendindus 9) tootearendus ja innovatsioon 10) tasuvusarvutuste põhimeetodid. Kutsealaga seonduv seadusandlus 1) kutsealaga seonduvad õigusaktid 2) lepinguõiguse põhiseisukohad 3) tööõiguse põhiseisukohad. Töökeskkond, -ohutus ja tervisekaitse 1) töötervishoid ja hügieen 2) elektriohutus ja tuleohutus 3) jäätmekäitlus 4) esmaabi.
majanduse suhtes. Autoritaarne meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes. 3) Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevustrahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. FÕ normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. FÕ põhimõttelised seisukohad on väljendatud põhiseduses ja eri seadustes. Kasutab aurotitaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanija suhtes. Üldisemad põhimõtted sisaldusvad põhiseduses, karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Kasutab autoitaarset reguleerimismeetodit.
välislepingute ratifitseerimise, omandisuhete ja elamumajandusega ning transpordi, side ja telekommunikatsiooniga • Põhiseaduskomisjon: põhiseaduse muutmise eelnõud ning küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad põhiseaduslike institutsioonide, sh Riigikogu tegevust, valimisi, Eesti kodakondsust, isikuandmete kaitset ja rahvastiku arvestuse pidamist, avalikku teenistust ning teisi riigi- ja üldise haldusõigusega seotud teemasid • Rahanduskomisjon: riigieelarve, maksunduse ja panganduse küsimused ja eelnõud • Riigikaitsekomisjon: julgeoleku, riigikaitse, kaitseväeteenistuse, rahvusvahelise sõjalise koostöö, strateegilise kauba küsimused ja eelnõud • Sotsiaalkomisjon: küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu, sh pensionikindlustust, peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja lastekaitset, töö- ja puhkeaega ning ravikindlustust
guga (NotS § 32 lg 3 p 1). Kui tegemist on notari enda tõestatava tehinguga, siis tõestamistoimingu raames tuleneb notari nõustamis- ja selgitamiskohustus tõestamisseaduse §-st 18, tõestamistoimingu tegemisel saab toimingu taotleja selle tõestamistoiminguga kaasneva õigusnõustamise tõestamistoimingu paketi hul- gas ja selle hinna sees. Erandina on nõustamisteenust lubatud ametiteenusena osutada tõestamistoimingu juures, kui ameti- teenuse valdkonnaks on nõustamine maksunduse või välismaa õiguse valdkonnas (NotS § 32 lg 3 p 2). Nen- del teemadel nõustamine ei kuulu tõestamistoimingu paketti, vaid seda on kliendi ja notari kokkuleppel võimalik notarilt eraldi tellida. Notari ametiteenusena pakutava õigusnõustamise hulka kuulub kõik see, mis on tavapäraselt õigus- nõustaja ülesanneteks: dokumendi koostamine, avalduse esitamine notari vahendusel, esindamine haldus-
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Bruno Meder RP131 OSAÜHING XXX FINANTSANALÜÜS Ainetöö Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................4 1.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS. .5 2.MÜÜGITULU ANALÜÜS..............................................................6 3.LIKVIIDSUSE ANALÜÜS..............................................................7 3.1Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase....................................7 3.2Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase.........................................................8 3.3Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase......................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 1.Töötasu arvestamine ja kajastamine.................................................................................... 6 1.1.Tulumaks....................................................................................................................... 9 1.2.Töötukindlustus..............................................................................
Juhul, kui pärast aastaaruande kinnitamist avastatakse eelmist perioodi mõjutavaid asjaolusid, mis olid jäänud õigeaegselt aruandes kajastamata, kajastatakse selliste eelmise aasta vigade mõju üldjuhul nende avastamise aasta aruannetes. Kulusid kajastatakse aastaaruandes bilansis, kasumiaruandes, rahavoogude aruandes. Praktika jooksul sain lisaks jälgida käibemaksu deklaratsiooni esitamist ja vormi VD esitamist. See kinnistas maksunduse õpitud osa olulisel määral. Tulevikus julgen ka iseseisvalt käibemaksudeklaratsiooni esitada. 5.1 Kuulõpu tegevused ja aastalõpu tegevused Kuu lõpus on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud: 1. Kuu lõppedes tuuakse välja toodangu omahinnad; 2. Tehakse kanded vastavalt toodangu jäägile ja müüdud kaupadele. Selgub kuu majandustulemus; 3. Rahavoogude prognoos tehakse iga nädala kohta.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond ICT SUPPORT OÜ Praktikaaruanne Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Raamatupidamise III kursuse esimese praktika läbis autor raamatupidamisteenust pakkuvas firmas Annual Report OÜ, mis asub aadressil Spordi 26a. Praktika kestis ajavahemikul 25.11.2013 20.12.2013. Praktikaaruande koostas autor lähtuvalt Annual Report OÜ kliendiga kokkupuutest, kuna firma enda raamatupidamisega kokkupuudet ei olnud. Seega koostas autor majandusanalüüsi lähtudes firma ICT Support OÜ aastaaruannetest aastatel 2009 kuni 2012. Firma ICT Support OÜ on asutatud 2002. aastal aadressiga Valgevase 3. ICT Support OÜ koosneb neljaliikmelisest töötajaskonnast, kellest üks on tegevjuht ning kolm süsteemiinsenerid. ICT Support OÜ tegevusvaldkondadeks on keskne kasutajate haldus, virtualiseerimine, tööjaamade haldus, serverite haldus, tulemüürid ja kaugtöö, andmete varund...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx Baltic Chess Group OÜ Raamatupidamise praktika I Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM..............................................................................................5 3.RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS..............................................................................8 3.1. Pangakontod ja nende arvestus..............................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933 Ainetöö Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2011 Sissejuhatus Esimese maailmasõja algusega kukkus turvalisena näiv maailm kokku. 27. juulil 1914. aastal andis tsaarivalitsus välja seaduse, mis lõpetas rahatähtede vahetamise kulla vastu. Mõned aastad hiljem muutusid paberrahad väärtusetuks. Segadust tõi 1917. Aasta veebruarirevolutsioon
omavalitsuste süsteem jne) haldusõigus – administratiivne õigus, reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, suhteid riigiorganite vahel, sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes finantsõigus – reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes (eelarvete kehtestamine ja vastuvõtmine, maksude sissenõudmise kord jne), suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas karistusõigus – näitab ära keelatud teod ja selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijatega käituma tööõigus – reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid (töösuhte loomine, töösuhte lõpetamine, töötajate tööaja kasutamine jne) perekonnaõigus – reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, abikaasade varalistest vahekordadest tulenevaid suhteid 25. Õigusperekonnad
edukate rahvusvaheliste ettevõtete loomine ® Planeeriv lähenemine ® Positiivsed poliitikad (struktuursele muutusele kaasaaitamine) ® Turule suunatud (finantsturgude, insti-tutsioonide, infrastruktuuri arendus) Teiste riigi tegevusalade mõju majandusele n Strateegilised vajadused: veondusinfrastruktuur, riigirahvuse loomine, relvastuse väljatöötamine ja tootmine n Sõdade ja maksunduse seos n Keskkonnapoliitika n Heaolumajanduse harud: haridus-, tervishoiu- ja eluasemepoliitika, sissetuleku tagamine, sotsiaalteenuste pakkumine otsene ja kaudne mõju XII Loeng Maailmapoliitika. Rahvusvahelised suhted Maailmapoliitika valdkonnad n Teooria (lähenemise põhivalikud, koolkonnad) n Rahvusvahelised toimijad, institutsioonid ja rühmitused n Maailmasüsteem: riik-suurregioon-maailm
Tallinna Majanduskool Majandusarvestuse ja maksunduse osakond OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus finantsanalüüs Õppeaines: Finantsanalüüs Koostas: MA10 Juhendaja: Rita Sikk Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Kodutöös uurisin kahe toitlustusettevõtte - OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus kasumiaruandme, bilansi ja rahavoogude aruande põhjal arvutatud näitajaid. Töö eesmärgiks
annaabi.ee 
