Euroopa liidu kujunemine (0)

I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA
Sissejuhatus:

• Mis asi on Euroopa Liit – ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine;
  
• Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess.
  
• Euroopa nõukogu, parlament , kohus, erinevad komiteed jne.
  
• Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne.
  
• Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum – loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev – 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping – loodi EL majandusühendus, mis on väga tähtis, väga oluline. Kaubalepingud jne. EL tänase nimetuse all sündis tegelikult 1993. Järk järgult arenenud, protsessi sisu muutunud ja nimetused. Tulevik on endiselt lahtine. Osad arvavad, et EL jõuab maksimumini ja siis hakkab langema: riigid lahkuvad ja muutuvad koostöö protsessid. Aga see on pelgalt prognoos. No worries.
  
• Kust läheb Euroopa piir? Küpros – EL riik, kuid füüsiliselt asub Aasias, kuid poliitiliselt ja majanduslikult siis ikka Euroopa liidus. Küpros on hea näide, et geograafililne piir on läinud üle Aasiasse. See on tõsine dilemma, et kui kaugele laieneda ja kui kaugele mitte laiendada. Kas kriteerium on ainult sobimus? Või siiski ka geograafiline suundumus?! Uus- Meremaa sobiks väga hästi kriteeriumite põhjal, kuid asub noh natuke kaugel. Küsimus tekib Marokkoga, Türgiga. Ühesõnaga ei tea, kui kaugele läheb.
  
  • Istanbul – linn, mis asub Euroopa ja Aasia piiril. Praegu suured debatid, kas Türgi peaks kuuluma või mitte.
    
  • Gröönimaa – osa ühest EL liikmesriigist, aga ise enam ei kuulu. Gröönimaa geograafiliselt kuulub Põhja- Ameerikale . Gröönimaal on mitmeid territooriume, mis kuuluvad jällegi EL osasse , aga geograafiline piiritletus on vaieldav.
    

EL tekkimise eeldused (vajadus)

• II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö
  
• Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas
  
• Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)
  
• Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne kommunismi levimise eest Lääne--Euroopasse Euroopasse
  
• USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne ühendatud Euroopa (esialgu Lääne--Euroopa Euroopa)
  

Kahe sõja vahelisel perioodil: pan-euroopa liikumine – ühendav liikumine. Rahvaste liit, loodi eesmärgiga ära hoida sõda ja endndada rahumeelset koostöötamist.
Pärast II MS hakati mõtlema, et mida saaks paremini teha, et sõda enam ei tuleks. Oli palju erinevaid mõtteid ja katseid. Põhi-idee, mis Euroopa liitu looma sundis oli RAHU TAGAMINE Euroopas. Alguses oli majandus fookusel, kuid rahu tagamise idee oli alati olemas. Peeti silmas seda, et Euroopa riigid tuleks ühendada sellisesse ühendusse, mis muudaks sõja puhkemise nende vahel võimatuks. Naginaid on kindlasti olnud, kuid otseselt relva võitluseks pole läinud.
Pärast I MS olid kaotajad ja võtjad. Võtjad ENTENTI blokist . Vene impeerium lagunes. Kaotajatega käituti nende enda meelest väga jõhkralt. Kaotajad riigid jaotati umbes tükkideks. Eriti hullusti läks ungariga, kes kaotas 2/3ndikku. Jagati naaberriikidele. Saksamaal ja Austriast võeti ka tükke. Türgit taheldi tükeldada, aga hakkasid vastu. Lisaks territooriumitele sunniti riikidele majandus ja