Euroopa liidu kujunemine (0)

I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA
Sissejuhatus:

• Mis asi on Euroopa Liit – ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine;
  
• Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess.
  
• Euroopa nõukogu, parlament , kohus, erinevad komiteed jne.
  
• Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne.
  
• Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum – loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev – 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping – loodi EL majandusühendus, mis on väga tähtis, väga oluline. Kaubalepingud jne. EL tänase nimetuse all sündis tegelikult 1993. Järk järgult arenenud, protsessi sisu muutunud ja nimetused. Tulevik on endiselt lahtine. Osad arvavad, et EL jõuab maksimumini ja siis hakkab langema: riigid lahkuvad ja muutuvad koostöö protsessid. Aga see on pelgalt prognoos. No worries.
  
• Kust läheb Euroopa piir? Küpros – EL riik, kuid füüsiliselt asub Aasias, kuid poliitiliselt ja majanduslikult siis ikka Euroopa liidus. Küpros on hea näide, et geograafililne piir on läinud üle Aasiasse. See on tõsine dilemma, et kui kaugele laieneda ja kui kaugele mitte laiendada. Kas kriteerium on ainult sobimus? Või siiski ka geograafiline suundumus?! Uus- Meremaa sobiks väga hästi kriteeriumite põhjal, kuid asub noh natuke kaugel. Küsimus tekib Marokkoga, Türgiga. Ühesõnaga ei tea, kui kaugele läheb.
  
  • Istanbul – linn, mis asub Euroopa ja Aasia piiril. Praegu suured debatid, kas Türgi peaks kuuluma või mitte.
    
  • Gröönimaa – osa ühest EL liikmesriigist, aga ise enam ei kuulu. Gröönimaa geograafiliselt kuulub Põhja- Ameerikale . Gröönimaal on mitmeid territooriume, mis kuuluvad jällegi EL osasse , aga geograafiline piiritletus on vaieldav.
    

EL tekkimise eeldused (vajadus)

• II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö
  
• Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas
  
• Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)
  
• Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne kommunismi levimise eest Lääne--Euroopasse Euroopasse
  
• USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne ühendatud Euroopa (esialgu Lääne--Euroopa Euroopa)
  

Kahe sõja vahelisel perioodil: pan-euroopa liikumine – ühendav liikumine. Rahvaste liit, loodi eesmärgiga ära hoida sõda ja endndada rahumeelset koostöötamist.
Pärast II MS hakati mõtlema, et mida saaks paremini teha, et sõda enam ei tuleks. Oli palju erinevaid mõtteid ja katseid. Põhi-idee, mis Euroopa liitu looma sundis oli RAHU TAGAMINE Euroopas. Alguses oli majandus fookusel, kuid rahu tagamise idee oli alati olemas. Peeti silmas seda, et Euroopa riigid tuleks ühendada sellisesse ühendusse, mis muudaks sõja puhkemise nende vahel võimatuks. Naginaid on kindlasti olnud, kuid otseselt relva võitluseks pole läinud.
Pärast I MS olid kaotajad ja võtjad. Võtjad ENTENTI blokist . Vene impeerium lagunes. Kaotajatega käituti nende enda meelest väga jõhkralt. Kaotajad riigid jaotati umbes tükkideks. Eriti hullusti läks ungariga, kes kaotas 2/3ndikku. Jagati naaberriikidele. Saksamaal ja Austriast võeti ka tükke. Türgit taheldi tükeldada, aga hakkasid vastu. Lisaks territooriumitele sunniti riikidele majandus ja sõjanduslikus mõttes. Nende eneseväärikust alandati. Probleem oli revansism. Tingis Hitleri võimule tuleku , agressiivsuse ja tingis II Msi. Peale II ms oli uus küsimus, et mida teha kaotajatega, eriti Saksamaa. Ta tükeldati neljaks okupatsiooni tsooniks. Berliin ja Austria olid ka neljaks jaotatud. Saksamaa küsimus oli päris keeruline. Kõigepealt rindejoon teisenes väga kiiresti idabloki ja läänebloki vahel. Külmsõda – Venemaa ja USA. NL ekspansionism. Raudne Eesriie hakkas tähistama eraldusjoont ida- ja lääne-euroopa vahel. Meie jäime ida poole. Läks mitukümmend aastat enne kui see läbi sai. Euroopa jagunes kaheks valitsevaks blokiks. Suured ähvardused, relvad. Külm sõda kestis kuni 80.aastate lõpuni. NL kuulutas oma poolt välja Ida-Saksamaa. Saksamaa lääneosas loodi uus demokraatlik turumajandus riik, hakkas end rehabiliteerima. Selleks, et Saksa ohtu vähendada, seoti Saksamaa majanduslikkudesse sidemetesse, et ei tuleks sõda- sai alguse söe ja teraseühendus.
II MS tulemuseks väljaspool Euroopat oli kahe hegemooni tekkimine: Nõukogude liik ja Ühendriigid. Pmst külm sõda oli nende võimuvõitlus. Kaks hegemooni panid oma vahele piire . Ühendriikide huvi oli pidurdada NL ekspansionismi. Berliini kriis oli hea näide sellest. Pragmaatilised huvid olid ka USAl mängus. Et saaks kaupu müüa. (sp tahetakse ka EL laiendada, et rikkamad riigid saaksid kaubavahetust pidada teiste riikidega, kes pole EL-is).
Euroopa integratsiooni kronoloogia

• II MS järgne olukord Euroopas
  
• Poliitilised pinged ja ebastabiilsus
  
• Rivaliteet ja vastandlikud huvid
  
• Majanduslik madalseis
  

Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist

• 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid
  
• 1947 Marshalli plaan
  
• 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine – loodi Marshalli plaani koordineerimiseks.
  

• 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux ) – sõjaline organisatsioon , loodi kartusest Saksamaa eest. Natukene vähendada potensiaalset hirmu Saksamaa eest. Suht mõttetu pärast NATO loomist. Koostööd sellest raames ei tehtud.
  
• 1949 NATO loomine – domineerib
  
• 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) – ei ole EL seotud. Eraldi seisev rahvusvaheline organisatsioon – inimõigused, vabadused , edendamine.
  

Enne söe- ja teraseühendust: usa huvid ja sekkumine; puhtfüüsiliselt, et ei lase NL edasi liikuda . 50ndal aastal oli Korea sõda. Usa ei saanud hoida sp oma suuri vägesid Euroopas. Sellest sõltus NATO loomine. Usa ja lääne-riikide vahel leping, et kui rünnatakse, siis minnakse kaitsma. See oli sõnum, mis oli tol ajal selgelt suunatud Moskvasse. See oli ka peamisi argumente, miks külm sõda jäi külmaks, mitte ei läinud kuumaks. Ka majanduslikult sekkus USA euroopasse, nt Marshalli plaan – väga laiauladuslik plaan, mis aitas Euroopat üles ehitada. NL keeldus sellest. Lääne-Euroopa võttis abi vastu ja see aitas majanduslikult jalule saada ja pani alusele nende hilisemale jõukusele.
Euroopas mitu nõukogu.
Rahvaste liit ei suutnud ära hoida II MS, sest koostöö polnud suuteline suur riike ohjama. Tüüpiline näide valitsemiste vahelisest koostööst, piiratud võimalused. Puudusid pmst täielikud mehhanismid liikmesriikidele oma tahet peale suruda.
Euroopa integratsiooni kronoloogia

• 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine – viis EL tekkimiseni. Jean Monnet ja Robert Schumann viis ellu selle. Nende tegevuse tulemusena sündis selline ühendus. Saksamaa ja Prantsusmaa kokkuleppel see asi sündis. Kuus riiki jäid pikaks ajaks ainsateks koostöö tegijateks.
  

• Schumani plaan (1950)

• Riikideülesuse (supranationalism) põhimõte
  

• Idee autoriks Jean Monnet

• Osales 6 riiki: JÄTA MEELDE!
  

•• Prantsusmaa
•• Saksamaa
•• Itaalia
•• Belgia
•• Holland
•• Luksemburg
1957/58 Rooma lepingud
• Euroopa Majandusühenduse asutamise leping (ingl. k.European Economic Community, lühend EEC). Väga põhjalik ning laiahaardeline leping. Tegemist on peaaegu kogu majandusspektrit haarav . Selle lepinguga loodi pmst Euroopa Liidu vundament.

• Ühisturg (Common Market )
  
• Tolliliit (Customs Union)
  
• Ühine põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy )
  
• Ühine põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy)
  

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamise leping (ingl. k.European Atomic Energy Community, lühend EURATOM). Eesmärk vältida tuumaenergiaga relvastumise soodumist. Kurjategevuse vähendamine.
Need samad kuus riiki leidsid, et võiksid ikka koostööd edasi teha. Tuli põhjalikumalt ette võtta ning sõlmiti lisaks kaks lepingut.
Euroopa integratsiooni kronoloogia

• 60ndad oli eufooria ja kasu, siis 70ndate teisel poolel ja 80ndate alguses oli suur mure, et mis saab EL-ist. Sisemised ja välimised probleemid. Kaupade vabaliikumine ei toiminud väga hästi.
  

• 1960 Euroopa vabakaubanduspiirkonna ( EFTA ) konventsioon : Riigid, kes jäid välja mõtlesid, et teevad ka sellise ühenduse. Kuulusid üle 10ne Euroopa riigi. Keskeks riigiks oli UK. Kõik Skandinaavia maad, Austria, Iirimaa , Soome, Hispaana, Portugal erinevatel aegadel . Kõik, mis jäid raudsest eesriidest läänepoole. Kahjuks polnud konkurentsi võimeline, jäi arengust maha. Järsku leidis UK 60ndatel aastatel, et võiksid ka liituda. Kui hakkas majanduslikult maha jääma, siis arvatigi, et vaja liituda. Õnnestus aastatel 73. Charles de Gaulle oli võimult lahkunud.
  
• 1966 Luxembourgi kompromiss : EL aastatel oli palju muresid iseka Prantsusmaaga. Seotud sellega, et Prmaa hakkas protesteerima kvalifitseeritud hääletamise vastu. Charles de Gaulle oli endiselt võimul.Selleks, et lepitada Prmaad sõlmiti selline kompromiss. Andis liitumisriikidele vetoõigusi. Kui puudutab rahvuslikke huve, siis on õigus.
  
• 1968 Tollibarjäärid kolmandatele riikidele
  
• 1970 Euroopa Ühenduste tuluallikad
  
• 1973 Ühendatud Kuningriigi, Taani ja Iirimaa ühinemine EÜ- tähelepanurikas aasta, kuuele riigile lisandus kolm. Veel tahtis liituda Norra, kuid siiamaani pole.
  
• 1974 Euroopa Ülemkogu (The European Council)
  
• 1979 Euroopa Rahasüsteem (European Monetary System) – ühine rahapoliitika
  
• 1979 Euroopa Parlamendi otsevalimine – enne oli assamblee, nüüd hakati parlamenti valima otse.
  
• 1981 Kreeka ühinemine Euroopa Ühendustega – Lääne-Euroopa mõisted väga vaesed riigid koos Hispaania ja Portugali. Varasemad liitlased olid demokraatia poolest väga tulevad. Need olid pigem autoritaarse riigi sugemetega. Hispaanias ja Portugalis oli olnud sõjaline valitsemine. (nt FRANCO – tema surmaga muutus riik demokraatlikuks) Kreeka ajalugu on väga kirev ja keeruline. Kreekat loetakse kaasaegse demokraatia hälliks. Kreeka poliitika on siiski olnud ääretult ebastabiilne. 1967 viidi läbi sõjaväeline riigipööre. 1974 taastati demokraatia Kreekas. Kõik kolm riiki soovisid EL liikmeks saada. Kreeka liitumisele oldi vastu – nii majanduslikult, kui ka poliitiliselt. Enamus siiski otsustas, et vahet pole ja võeti vastu.
  
• 1986 Hispaania ja Portugali ühinemine Euroopa Ühendustega
  
• 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) – uus hingamine , kõik hakkas muutuma . Esimene kord, kus kolme aluslepingut muudeti.
  
• 1990 Saksamaade ühendamine
  

- Gröönimaa astus 85 välja.

• 1992/93 Euroopa Liidu leping ( Maastrichti leping)
  
• Euroopa Liidu kolm sammast
  

Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust)
- senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
Koostöö õigus- ja siseküsimustes

• 1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine (sõlmitud mais 1992; EU ja EFTA)
  
• 1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine Euroopa Liiduga
  
• 1994 - 1996 10 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi liitumisavaldused
  
• 1998 Liitumisläbirääkimised
  

- 5 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki + Küpros

• 1997/99 Amsterdami leping
  
• 1999 Liitumisläbirääkimised
  

- 5 KIE riiki + Malta

• 2001/03 Nice ’i ( Nizza ) leping
  

- Institutsionaalne reform ja laienemine

• 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent
  

- Põhiseadusliku lepingu projekt

• 2002 Liitumisläbirääkimiste lõpp
  

- 8 KIE riiki + Küpros + Malta

• 01.2002 Ühisraha Euro kasutuselevõtt (sularahana)
  

Euroopa integratsiooni kronoloogia

• 2003 Referendumid liituvates riikides Referendumid liituvates riikides
  
• 04.2003 10 liituva riigi liitumislepingu allkirjasta 10 liituva riigi liitumislepingu allkirjastamine
  
• 1.05.2004 8 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi (k.a. Eesti), Küprose ja Malta liitumine Euroopa Liiduga
  
• 06.2004 Euroopa Parlamendi valimised (EL Euroopa Parlamendi valimised (EL—25)
  
• 06.2004 Horvaatia saab EL kandidaatriigi staatuse
  
• 10.2004 EL põhiseadusliku leppe (PSL) kinnitamine EL põhiseadusliku leppe (PSL) kinnitamine (Ülemkogu tippkohtumine)
  
• 11.2004 Euroopa Parlament kinnitab ametisse uue Euro Euroopa Parlament kinnitab ametisse uue Euroopa
  

Komisjoni koosseisu ( president Jose Komisjoni koosseisu (president Jose Manuel Barroso Barroso)

• 2005--06 PSL ratifitseerimisprotsess, referendumid PSL ratifitseerimisprotsess, referendumid liikmesriikides
  
• 10.2005 Liitumisläbirääkimiste avamine Horvaatiaga j Liitumisläbirääkimiste avamine Horvaatiaga ja Türgi a Türgiga
  
• 12.2005 Makedoonia (FYROM) saab EL kandidaatriigi st Makedoonia (FYROM) saab EL kandidaatriigi staatuse
  
• 01.2007 Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Euroopa Liid Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Euroopa Liiduga
  
• 01.2007 Sloveenia võtab kasutusele ühisraha Euro Sloveenia võtab kasutusele ühisraha Euro
  
• 06.2007 Ülemkogu tippkohtumine: VVK kokkukutsumine, Ülemkogu tippkohtumine: VVK kokkukutsumine, Lissaboni lepingu (“reformilepingu”) eelnõu koostamine
  
• 13.12.2007 Lissaboni lepingu (“reformilepingu”) allk Lissaboni lepingu (“reformilepingu”) allkirjastamine
  
• 01.2008 Küpros ja Malta võtavad kasutusele ühisraha Euro kasutusele ühisraha Euro
  
• 2008 Lissaboni lepingu ratifitseerimine liikmesriiki Lissaboni lepingu ratifitseerimine liikmesriikides
  
• 12.06.2008 53,4% Iiri valijatest hääletab Lissaboni 53,4% Iiri valijatest hääletab Lissaboni lepingu va lepingu vastu
  
• 01.2009 Slovakkia võtab kasutusele ühisraha Euro Slovakkia võtab kasutusele ühisraha Euro
  
• 07.06.2009 Euroopa Parlamendi valimised (EL Euroopa Parlamendi valimised (EL—27)
  
• 16.07.2009 Island esitab ametliku avalduse Island esitab ametliku avalduse EL--ga liitumise liitumiseks
  
• 02.10.2009 Lissaboni lepingu II referendum Iirimaal Lissaboni lepingu II referendum Iirimaal (67% poolt (67% poolt)
  
• 19.11.2009 EL presidendiks nimetatakse Herman van Ro EL presidendiks nimetatakse Herman van Rompuy ja
  

välispoliitika kõrgeks esindajaks Catherine Ashton

• 01.12.2009 Lissaboni lepingu jõustumine Lissaboni lepingu jõustumine
  
• 09.02.2010 Euroopa Parlament kinnitab ametisse uue Euroopa Komisjoni koosseisu (president Jose Manuel Barroso Komisjoni koosseisu (president Jose Manuel Barroso)
  
• 17.06.2010 Island saab EL kandidaatriigi staatuse Island saab EL kandidaatriigi staatuse
  
• 17.12.2010 Montenegro saab EL kandidaatriigi staatus Montenegro saab EL kandidaatriigi staatuse
  
• 2010 -- ...... Euroopa võlakriis Euroopa võlakriis
  
• 01.01.2011 Eesti võtab kasutusele ühisraha Euro Eesti võtab kasutusele ühisraha Euro
  
• 06..--07.2011 WEU (Lääne WEU (Lääne--Euroopa Liidu) lõplik laialisaatmine
  

II loeng
EUROOPA LIIDU JA EUROOPA ÜHENDUSE LEPINGUD

• 1951 Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (jõustunud 1952)
  
  • asutajad Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luxemburg
    
  • Idee autoriks Jean Monnet
    
  • Lepingu eesmärk:
    
    • Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega. (ametlik eesmärk)
      
    • Hidden agenda: Rahu tagamine, Saksamaa neutraliseerimine.Võtta võimalus riikidelt salaja relvastuda. Prantslaste ambitsioon pääseda ligi Saksamaa ressurssidele.
      
    • Lepingu rakendamine, kuidas eesmärkideni jõuda: 5 aastane kahte etappi jagatud üleminekuperiood:
      

• etapp - tollitariifide ja kaubandustõkete kõrvaldamine, ei tohtinud ka tagasi kehtestada, enda turgu ei tohi üksteise eest blokeerida, kehtestati tollid kolmandatele riikidele;
  
• etapp - ühisturu loomine
  

• Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine:
  

Ülemamet (High Authority)- edendamine, ettekirjutised, tänapäeval on see Euroopa Komisjon , volinikud on liikmesriikidest sõltumatud, otsused Euroopa Liidu terviku huvides.
Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)- tänapäeval on Euroopa Liidu Nõukogu, olid ja on kõige kõrgemal tasemel riikide ministrid, oli vähem otsustusõigust kui tänapäeval on
Euroopa Assamblee (Common Assembly )- tänapäeval on sellest välja kasvanud Euroopa parlament, assamblee- rahvusvaheline saadikute kogu
Euroopa Kohus ( Court of Justice)- ühisseadusandlus- seaduseid on palju
-kõigist neist on kasvanud välja tänapäeva Euroopa Liidu institutsioonid
Tänapäeval enam ei kehti see leping, sõlmiti 50 aastaks.

• 1957/8 Rooma lepingud:
  
• 1957 Euroopa Majandusühenduse asutamisleping (jõustunud 1958)
  
  • Lepingu eesmärk:
    
    • Ühisturu loomine:
      
      • Vabakaubanduspiirkonna loomine- tollide kaotamine
        
      • Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele ehk kolmadatele riikidele
        
      • Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine
        
      • Konkurentsipoliitika
        
    • Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse
      
      • Ühine põllumajanduspoliitika
        
      • Ühine transpordipoliitika
        
      • Euroopa Sotsiaalfondi loomine
        
      • Euroopa Investeerimispanga loomine
        
      • Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine
        
    • Institutsionaalse struktuuri loomine
      
      • Euroopa Komisjon (European Commission)
        
      • Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)
        
      • Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly)
        
      • Euroopa Kohus (Court of Justice)
        
      • Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank)
        
      • Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee ; ECOSOC)
        
      • Kontrollikoda (Court of Auditors)
        

-Aegade jooksul muudetud.

• 1957 Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping (jõustunud 1958)
  
  • Aatomi või tuumaenergeetika valdkond . Tuumaenergeetika kasutamine kõige suurem: Prantsusmaal.
    
    • Lepingu eesmärk:
      
      • Koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ning suurendada selle osakaalu . (varjatum eesmärk: rahu tagamine)
        
    • Lepingu põhiprintsiibid:
      
      • Uuringute toetamine ja koordineerimine
        
      • Informatsiooni vahetamin
        
      • Tervishoiu ja turvalisuse tagamine
        
      • Ühisturu loomine aatomienergiale
        
    • Lepingu tulemus:
      
      • Rahvuslike huvide eelistamine ühistele koostööprojektidele
        
      • Jäänud sellisel kujul püsima tänapäevani, täiendatud minimaalsel määral, see näitab ehk lepingu vähest tähtsust.
        
      • Leping ei saavutanud oluliselt palju.
        
• Euroopa Ühendused- kõike need kolm eelnevat lepingut, ühtse struktuuri alus, sest olid ühised lepingud ja ühised liikmed. Neist räägitakse ühtsena, aga enamasti peetakse silmas majandusühenduse asutamise lepingut. Tasapidi muutusid riigid üksteisest sõltuvaks, hakkas tekkima ühine majandusruum.
  
  • 60ndad ja 70ndad esimene pool- arenguaastad.
    
  • 70ndate teine pool ja 80ndad - tagasilöögid ja stagnatsioon .(kaupade vaba liikumine ei edenenud jne)
    
  • 1960 Euroopa vabakaubanduspiirkonna EFTA konventsioon- kuulus enamus Euroopa riike, keskseks riigiks oli UK, tema ümber hakkasid koonduma ka teised riigid. Aeg näitas, et EFTA polnud edukas olnud. UK hakkas majanduslikult maha jääma. EL liidririigid avaldasid soovi ühendusega ühineda.
    
  • 1973 UK, Taani, Iirimaa ühinemine EÜ-ga. Esimene laienemisring ! (Norra plaanis ka ühineda, aga ei õnnestunud, hiljematel kordadel on rahvas vastu olnud.)
    
  • 1966 Luxembourgi kompromiss- andis liikmesriikidele vetoõiguse, rahvusriiklaste võit, tõestas, et võim on riigi endi käes.
    
  • 1981 Kreeka ühinemine
    
  • 1986 Hispaania ja Portugali ühinemine
    
• 1985 Ühtne Euroopa Akt (jõustunud 1987)
  
  • Esimene kord kui EÜ lepinguid(need ülemised kolm lepingut) muudeti ja täiendati
    
    • Lepingu eesmärk:
      
      • Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Avastati, et eelnev ühisturg ei toiminud. (olid tekkinud erinevad takistused)
        
      • Ühisturgu hakati nimetama siseturuks.
        
    • Lepingu olulisemad sätted:
      
      • Siseturu sisseviimine 1992 aastaks
        
      • Komisjoni Valge Raamat ‘Completing the Internal Market’; aprill 1985 sisaldas 300 abinõu siseturu efektiivsemaks muutmisel
        
    • Siseturu 4 alustala
      
      • 4 vabadust (kaupade vaba liikumine - I jaotis , art. 23 ja 24; isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine - III jaotis, art. 39-60)
        
      • Seaduste ühtlustamine (VI jaotis, art. 94-97)- siseturu reguleerimine
        
      • Konkurentsieeskirjad (VI jaotis, art. 81-89)
        
      • Tolliliit (Common Customs Tariff, CCT; I jaotis, art. 25-27)- täpsustamine
        
    • Lepingu olulisemad sätted:
      
      • Uued koostöövaldkonnad:
        
        • Keskkonnapoliitika , teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika
          
        • Euroopa Poliitiline Koostöö ja Euroopa Ülemkogu
          
        • Parlamendi pädevuse oluline suurendamine otsustusprotsessis: koostöömenetlus; nõusolekumenetlus
          
        • Kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine Ministrite Nõukogus
          
        • Esimese astme kohtu loomine (Court of First Instance ) Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse lepingud
          
  • 1989 Berliini müüri lagunemine
    
  • 1990 Saksamaade ühendamine- suurenes territoorium ja rahvaarv, EÜ liikmesriikide arv ei suurenenud (Saksamaa roll muutus edaspidi, hakkas põhjalikult tegelema sisemiste arengutega)- avas uue idalaienemise
    
• 1992 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) (jõustunud 1993)
  
  • Euroopa liidu kolm sammast
    
    • Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust)- senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse.
      
  • Lepingu struktuur
    
• Euroopa Liit
  

Katus: Üldsätted, eesmärgid. Kolm sammast. Esimene oli ennem olemas, teine ja kolmas tulid juurde. Mahult erinevad, esimene lai, teine kitsam, kolmas hästi kitsas .

• sammas: riikideülene- riigid loovutavad osa oma pädevust teatud institutsioonidele
  
• sammas: valitsustevaheline koostöö, ühine-, välis ja julgeolekupoliitika
  
• sammas: valitsustevaheline koostöö, koostöö, õigus- ja siseasjades
  

• I sammas: Uus Euroopa Ühendus
  
  • Subsidiaarsuse põhimõte
    
  • Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22)
    
    • õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel
      
    • õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b)
      
    • konsulaarlepe (art. 20, end. 8c)
      
  • Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124)- ühisraha EURO
    
    • majanduspoliitika (art. 98-104)
      
    • rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111)
      
    • institutsioonilised sätted (art. 112-115)
      
    • üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124)
      
  • Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145)
    
  • Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176)
    
  • EL regionaalpoliitika väljaarendamine ( XVII jaotis - majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162)
    
  • Lepingu erandid ( protokollid 2-5)
    
    • Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis - viisa -, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika)- Schengeniga ei ühinenud( Taani nüüd on.)
      
    • Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU
      
    • Taani, UK – rahapoliitika (ka Rootsi ei kasuta Euro't)
      

• I sammas: institutsionaalsed muudatused- muudeti toimimises ühteist
  
  • Mitmete ÜEA reformide laiendamine
    
    • kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus
      
    • koostöömenetlus, nõusolekumenetlus
      
    • Parlamendi volituste laiendamine
      
    • õigus moodustada järelpärimiskomisjone
      
    • ombudsmani institutsiooni loomine
      
    • konsulteerimine komisjoni kinnitamisel
      
  • Kaasotsustamise menetluse loomine
    
  • Regioonide komitee loomine (Committee of Regions).
    

• II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis)
  
  • Eesmärgid
    
    • Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust
      
    • Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut
      
    • Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO, NATO, Helsingi lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega
      
    • Arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid
      
  • Põhiprintsiibid
    
    • Süsteemne koostöö
      
    • Ühised seisukohad kaitseküsimustes
      
    • Ühismeetmed (joint action )
      
    • Koordineeritud seisukohad RV konverentsidel ja organisatsioonides
      
    • Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine
      
    • WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse lepingud
      
• 1992 Euroopa Liidu leping (jõustunud 1993)
  
• III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis)
  
  • Ühist huvi” pakkuvad valdkonnad
    
    • Asüülipoliitika
      
    • Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad
      
    • Immigratsioonipoliitika
      
    • Narkomaaniavastane võitlus
      
    • Pettustevastane võitlus
      
    • Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades
      
    • Tollikoostöö
      
    • Politseikoostöö
      
  • Koostöömeetodid
    
    • Ühised seisukohad
      
    • Ühisaktsioonid
      
    • Konventsioonid
      
  • Koordineeriv Komitee
    
• 1994 Euroopa Majandusruumi leping(EEA), EFTA ja EU
  
• 1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine EL-ga
  
• 1994- 1996 10 Kesk-ja Ida-Euroopa riigi liitumisavaldused
  
• 1997 Amsterdami leping (jõustunud 1999)
  
  • Lepingu 2 põhieesmärki:
    
    • Tuua EL kodanikele lähemale- kodanikud peaksid tundma tihedamat seotust Euroopa Liiduga.
      
    • Valmistada liit ette uute liikmete vastuvõtuks!- protseduurid muutusid keeruliseks.
      
  • Lepinguga sisseviidud muudatused:
    
    • Euroopa Rahaliidu ajakava kinnitamine (VII jaotis); Euroopa Valuutakoostöö Fondi kaotamine ja Euroopa Rahainstituudi loomine
      
    • vabaduse, demokraatia, õigusriigi põhimõtete tähtsustamine (EL lepingu art. F muutmine)
      
    • III samba 7 ‘ühise huvi’ valdkonna viimine I samba alla (alles jäävad koostöö kriminaalasjades ja politseialane koostöö) (EL lepingu VI jaotise muutmine)- enamus kolmanda samba teemasid tõsteti üle teise sambasse.
      
    • Tööhõive peatüki täiendamine (VIII jaotis)
      
  • Lepinguga sisseviidud muudatused:
    
    • Euroopa Parlamendi volituste laiendamine – läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise
      
    • Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine
      
    • Koostöö tihendamine: tööhõivepoliitika, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse
      
    • ‘Avatuse põhimõte’ ja ‘läbipaistvuse põhimõte’
      
    • Ühise välis- ja julgeolekupoliitika tõhustamine
      
    • Keskkonnapoliitika tõhustamine
      
• 2001 Nice’i (Nizza) leping (jõustunud 2003)
  
  • Vajalikud muudatused uute liikmesriikide vastuvõtuks.
    
    • Institutsioonide ja otsusetegemise reform
      
      • EL Ministrite Nõukogu – häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel)
        
      • Euroopa Komisjon – volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine
        
      • Euroopa Parlament – kohtade jaotus liikmesriikide vahel
        
      • Euroopa Kohus – kohtunike arv
        
      • Kontrollikoda ( Audiitorkogu ) – liikmete arv
        
      • Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee – esindajate arv
        
      • Euroopa Ülemkogu – toimumise koht
        
    • Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine
      
• Euroopa Tuleviku Konvent
  
  • Lähteülesanne:
    
    • Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel
      
    • Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises
      
    • Aluslepingute süsteemi lihtsustamine
      
    • EL Põhiõiguste harta staatus
      
  • Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist):
    
    • Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat,
      
    • 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat
      
  • Tähtsamad arutlusteemad:
    
    • EL missioon ja pädevus
      
    • Õigus- ja siseküsimused
      
    • Välissuhted
      
    • Subsidiaarsus
      
    • Rahvusparlamendid
      
  • Konvendi töö lõpptulemus:
    
    • EL põhiseadusliku lepingu projekt
      
• EL põhiseaduse leping (jõustumata)
  
  • Lihtsustamine ja läbipaistvus
    
    • Lepingute struktuuri lihtsustamine- et tuua EL kodanikele lähemale, muuta arusaadavamaks
      
      • Kolme samba asemel üks- EL on üks organisatsioon, ei räägita enam sammastest
        
      • EL saab juriidilise isiku staatuse
        
    • Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
      
      • Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse muutmine üldreegliks
        
      • Õigusaktide süsteemi korrastamine ja aktide ümbernimetamine
        
  • EL Põhiõiguste Harta - lepingu teksti osaks
    
  • Pädevusjaotuse küsimused
    
  • Euroopa Liidust väljaastumise protseduur - eelnevalt polnud seda olnud.
    
  • Institutsioonilised küsimused:
    
    • Ülemkogu president- oli vaja ühte kindlat ikõrgemat sikut, kellega ühendust võtta EL küsimustes
      
    • Rotatsioon Ministrite Nõukogus
      
    • Grupieesistumine (2,5 aastat)
      
    • Nn “topelthäälteenamus” (55% häältest + 65% EL rahvastikust)
      
    • EL välisministri institutsioon (?)
      
    • Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon)
      
    • Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine
      
• Lissaboni leping (jõustunud 01.12.09)
  
  • EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon
    
  • Formaal -juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping
    
  • Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal)
    
  • Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas -
    

Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga:

• Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine
  
• EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks
  
• Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades)
  
• Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades)
  
• Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust.
  
• Lepingute struktuuri lihtsustamine:
  
  • Kolme samba asemel üks (sisulised erinevused jäävad alles)
    
  • EL saab juriidilise isiku staatuse (sisuliselt = varasem EÜ)
    
• Õigusmeetmete ja protseduuride lihtsustamine:
  
  • Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse jätkuv laiendamine (E. Parlamendi roll muutub olulisemaks)
    
• Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine
  
• Euroopa kodanikualgatuse mõiste (vähemalt 1 miljon EL kodanikku ühest või mitmest liikmesriigist võib teha Euroopa Komisjonile ettepaneku mingi õigusakti algatamiseks)
  
• Euroopa Liidust väljaastumise protseduur
  
• Institutsioonilised küsimused (olulisemad):
  
  • Ülemkogu president / eesistuja (Herman van Rompuy)
    
  • EL välistegevuse ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (Catherine Ashton) = ÜVJP kõrge esindaja + Euroopa Komisjoni asepresident
    
  • EL välisteenistuse loomine (sisu ja pädevused seni täpselt Euroopa Liidu põhikursus paika panemata)
    
  • Nn “topelthäälteenamus” Euroopa Liidu Nõukogus: 55% liikmesriikidest + 65% EL rahvastikust (alates 2014)
    
  • Euroopa Parlamendi saadikute arv 750 + 1 (alates 2014). Ühest riigist maksimaalselt 96 ja minimaalselt 6 saadikut
    

III loeng
Euroopa Liidu idanemine ja Eesti integratsioon Euroopa Liitu

• EL idanemine tähendab, et Euroopa mitmed ida riigid liituvad. Idanemise lõpuks võib pidada 2004 ja 2007. aastal liitunud riikide liitumist , kui mitmed idabloki riigid pole endiselt liitunud.
  
• Balkani riigid on potensiaalsed liikmesriigid.
  
• Serbia , Kosovo, Albaania , Makedoonia, Montenegro- POTENSIAALSED RIIGID! Idanemine läheb edasi.
  
• Mida erinevam on riik Euroopa üldisest standardist, seda pikem on protsess liikmesriigiks saamiseks. Ehk mida problemaatilisem ja halvemas majanduslikus seisus on riik, seda kauem. Problemaatilsied on olnud Portugal ja Hispaania.
  
• Eesti liitumisprotsess võttis aega 9. aastat. Algas 1995. ja lõppes 2004.
  
• LAIENEMISPROTSESSI VAJALIKKUS
  
  • Euroopa Liidu liikmesriikide ja kandidaatriikide laienemismotiivid
    

• EL IDALAIENEMINE KUI VÄLJAKUTSE
  

• Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju.
  
• 2004. aastal liitus 10 riiki. POLE KUNAGI NII SUURT ARVU OLNUD. Varem oli kõige rohkem 3 liituvat riiki.
  
• Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid.
  
• Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui varem.
  
• Direktiivid tuli enne liitumist üle võtta ja hakata täitma.
  
• Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum
  
• Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi.
  
• Kandidaatriigid kuuluvad n-ö „teise“ julgelekutsooni.
  
• LAIENEMISPROTSESSI ARENG
  
  • KIE toetusprogrammi PHARE loomine
    
  • Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993). Algas EL idanemiseprotsess. Selleks ajaks oli liikemid 12. Seisti silmitsi, et Euroopas ont ekkinud uusi, vabasid, demokraatlikke riike.
    
  • Kopenhaageni kriteerium- EL on avatud uutele riikidele, nii rikastele kui vaestele. Pandi paika kindlad reeglid ehk enne liitumist tuleb täita teatud nõuded ehk Kopenhaageni kriteeriumid.
    
  • Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab:
    
    • Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse.
      
    • Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. Saama hakakma nelja vabadusega , tagada nelja vabaduse toimimine vabal territooriumil. Ühisraha toimimine.
      
    • Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest.
      
  • Komisjoni Valge raamat ‘Assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ettevalmistamine integreerumiseks Euroopa Liidu siseturgu’ (1995)
    
    • seadusandluse lähendamise prioriteedid
      
    • strukturaalsete reformide läbiviimine
      
    • ühinemiseelse programmi väljatöötamine
      
  • Ülemkogu Madridi tippkohtumine (1995)
    
    • kandidaatriikide valmisoleku analüüs-KÕIGE OLULISEM, Euroopa komisjonil oli ülesanne viia läbi uuring kandidaatriikide seas, et näha mis riik on valmis liitumiseks-selle alusel tehti liitumis algatamine.
      
    • finantsraamistiku ümberkujundamine
      
    • laienemise mõjude analüüs
      
  • AGENDA 2000-EL reformi pakett . Esiteks, oli EL sisemine reformimine . Teiseks,
    
    • 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele
      
      • Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi
        
    • 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis
      
      • Agenda 2000, tegemsit oli EL poolne strateegia, mis sisi sisaldas kolme komponenti, vt struktuur
        
  • AGENDA 2000 struktuur
    
    • 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas-et suudaks ellu jääda ja uusi riike vastu võtta ehk EL oleks ise valmis
      
    • 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine-juhendmaterjal liituvatele riikidele, et olla liitumisküpsed
      
    • 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta-kust pingerida tuli.
      
  • Piirjoon kandidaatriikide vahel, Eesti ja Slovakkia vahel. Esiviisikuga alustati läbirääkimisi enne, kui tagaviisikuga.
    
  • Kõige tublimast nõrgemani.
    

• LAIENEMISPROTSESSI ARENG
  
  • Luksemburgi tippkohtumine
    
    • 13. detsember 1997
      
    • Euroopa riigipeade ja valitsusjuhtide nõukogu langetatud otsused:
      
  • kutsuda kokku Euroopa konverents
    
    • Eesmärk -- käsitleda osalejatele üldist huvi pakkuvaid küsimusi ning laiendada ja süvendada koostööd välis- ja julgeolekupoliitika, õigus- ja siseasjade koostöö ja muudes huvipakkuvates valdkondades, eriti majanduse ja regionaalkoostöö alal)
      
  • liitumisprotsess ja läbirääkimised
    
    • raamistik (30. aprillil 1998 kohtumine kõigi 11 kandidaatriigiga)
      
    • süvendatud ühinemiseelne strateegia
      
  • 30.03.1998: Läbirääkimiste ametlik avamine Brüsselis: 5 KIE (I laine riigid) + Küpros
    
  • Helsingi Ülemkogu 1999: läbirääkijate ringi laiendamine: 5 KIE (II laine riigid) + Malta
    
  • Läbirääkimiste objekt:
    
    • Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire-EL ühine seadustik (tuhanded direktiivid, tänu millele on riigid harmoneeritud)) –lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu
      
• LIITUMISLÄBIRÄÄKIMISED
  
  • Läbirääkimiste eesmärgid
    

1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused
2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest
3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus
Nende peale läheb läbirääkimiste põhi rõhk, kõige problemaatilisemad. Kui on adekvaatsed põhjused, miks ei suudeta teatud direktiive täita, siis võidakse anda ajapikendust.
4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine
5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine
6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine
7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine
8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks

• Liitumisläbirääkimiste struktuur ja põhimõtted
  
  • Sõelumine-võrreldi kandidaatriigi seadusandlust olemas oleva Euroopa seadusandlusega . Tehti kindlaks teatud pidepunktid, kust edasi minna ja mis valdkonnad tuleb täiesti ümber teha.
    
    • Suuremas osas sõeluti välja probleeme
      
      • Mitmepoolsed läbirääkimised toimusid riikide esindajate ja ELKomisjoni vahel.
        
      • Kahepoolsete läbirääkimiste korral olid koos Euroopa Komisjon ja liituv riik-
        

• Liitumisläbirääkimised
  
  • Töögrupid on erinevad poliitika valdkonnad.
    
    • Teemad võivad olla nii avatud kui suletud.
      

• EESTI INTEGRATSIOON EL
  
  • AUGUST 1991 EV ja EL vahel seati sisse ametlikud suhted pärast seda, kui Euroopa Ühendus tunnustas Eesti iseseisvust
    
  • JAAN. 1992 Brüsselisse Euroopa Komisjoni juurde akrediteeriti Eesti suursaadik
    
  • 11. MAI 1992 Kaubandus- ja majanduskoostöö leping
    
    • (Trade and Economic Cooperation Agreement)
      
  • JUULI 1994 Vabakaubandusleping
    
    • (Free Trade Agreement) Jõustus 1. Jaanuar 1995
      
  • NOV. 1994 Eestist sai Lääne-Euroopa Liidu (WEU) assotsieerunud liige
    
  • 12. JUUNI 1995 Euroopa Leping e assotsiatsioonileping (Europe Agreement või Association Agreement)
    
    • Riigikogu ratifitseeris 1. august 1995; Europarlament ratifitseeris 15. november 1995; Viimane liikmeriik ratifitseeris 19. november 1997
      
    • JÕUSTUS: 1. veebruar 1998
      
  • 28. NOVEMBER 1995 Eesti Vabariigi Valitsuse avaldus Euroopa Liiduga liitumiseks. Sellest sai alguse liitumisprotsess.
    
  • EL lepingu artikkel 0
    
    • Liidu liikmeks astumise avalduse võib esitadaiga Euroopa riik. Ta esitab avalduse nõukogule (Euroopa Ülemkogule), kes teeb oma otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist komisjoniga ja nõusoleku saamist parlamendilt, kes langetab otsuse oma liikmete absoluutse häälteenamusega. Vastuvõtutingimused ja niisuguse vastuvõtmisega kaa snevad kohustused liidu aluseks olevates lepingutes määratakse kindlaks liikmeriikide ja ava lduse esitanud riigi vahelise lepinguga. See leping esitatakse kõigile asjaosalistele riikidele ratifitseerimiseks kooskõlas nende riikide põhiseadusest tulenevate nõuetega.
      
• ASSOTSIATSIOONI- E. EUROOPA LEPING
  
  • Vabakaubanduse sätestamine
    
  • Kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumise järkjärguline juurutamine
    
  • Tihedate poliitiliste sidemete loomine
    
  • Ühinemise eelduseks kandidaatriigi õigusaktide harmoneerimine EL õigusega, vastavate haldusstruktuuride reformimine
    
  • Tihe majanduslik koostöö paljudes valdkondades
    
  • Koostöö justiits- ja siseküsimustes
    
  • Raamistik kandidaatriigile antava EL abi osas (Phare)
    
• ASSOTSIATSIOONILEPINGUD
  

• EESTI INTEGRATSIOON EL
  
  • 1996 – Euroopa Komisjoni arvamus (avis) :
    
    • Eesti on demokraatlik riik, kus stabiilsed institutsioonid tagavad õigusriigi, inimõigused ning vähemuste kaitse. Kuid on vaja rakendada abinõusid vene keelt kõnelevate mittekodanike integreerimiseks Eesti ühiskonda
      
    • Eestit võib pidada toimiva turumajandusega riigiks ja siin peaks olema võimalik teha keskmise tähtaja jooksul vajalikke edusamme, et tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega Euroopa Liidu piires.
      
    • Eesti on olnud edukas EL ühtse siseturuga seotud seadusandluse sisseviimisel Eesti seadusandlusesse ja selle rakendamisel. Edasiste jõupingutuste korral peaks Eesti suutma keskmise tähtaja jooksul osaleda täiel määral siseturus. Jõupingutusi on vaja acquis’ täielikuks rakendamiseks keskkonnaalal. Selleks on vajalik ka haldusstruktuuride tugevdamine.
      
  • Majnduslikult oli Eesti heal järjel, aga poliitiliselt mitte nii väga.
    
• LIITUMISLÄBIRÄÄKIMISED (EESTI)
  
  • Jaanuar 1998 31 töögruppi alustasid tööd läbirääkimiste positsioonide väljatöötamiseks
    
  • 3. veebruar 1998 Valitsus kinnitas läbirääkimiste delegatsiooni koosseisu
    
  • 24. veebruar 1998 Toimus esimene Assotsiatsiooninõukogu
    
  • 31. märts 1998 Kahepoolsete läbirääkimiste avamine
    

• Parem pool oli Eesti pool ja vasak EL pool
  
• EL LAIENEMISE PERPEKTIIVID
  
  • Laienemise erinevad põhimõtted
    
    • Valitsustevaheline Euroopa-konföderatsiooni laadne moodustis .
      
      • EL võiks kiiresti vastu võtta kõik soovijad ning loobuda senisest konsensuspoliitikast (EBRD ekspresident Attali)
        
    • Riikideülene Euroopa ehk Euroopa Föderatsioon Euroopa Liidu laienemise perspektiivid
      
      • Põhjalik institutsionaalne reform poliitilise integratsiooni tagamiseks; pädevustasandite ja funktsioonide ümberjaotamine
        
    • Erinevate kiirustega Euroopa
      
      • tuumikriikide koostöö tugevdamine. Nähtud eelkõige raha liiduga.
        
      • personaalse lähenemise kasutamine
        
  • Rahapoliitika on riikide ülene ja fiskaalpoliitika on valitsuste vaheline.
    

IV LOENG
EUROOPA LIIDU IDALAIENEMINE JA EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU

• Euroopa Liidu idalaienemine kui väljakutse-
  
  • Taani, Iirima, UK- liitusid 1973 aastal
    
  • Kreeka, Portugal, Hispaania- liitusid 1986.aastal
    
  • Austria, Rootsi, Soome liitusid- 1995.aastal
    
• Idalaienemine- 2004. aastal liitus enim riike kui varem.
  
  • Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid
    
  • Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel ja rohkem põllumajandusele suunatud
    
  • Rakendatav õigustik on oluliselt ulatuslikum
    
• Laienemisprotsessi areng
  
  • KIE toetusprogramm PHARE loomine
    
• Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine – toimus 1993.aastal
  
  • Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täitse võimeline võtma endale liikmekohustused.
    
• Liikmelisus nõuab:
  
  • Kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institusioonide stabiilsuse.
    
  • Toimiga turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkuretsisurve ja turujõududega liiidu piires.
    
  • Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majanduse ja rahaliidu eesmärkidest.
    
• Komisjoni Valge raamatu – Assotsieerunud Kesk-ja Ida-Euroopa riikide ettevalmistamine
  
  • integreerumiseks Euroopa Liidu siseturgu
    
  • seadusandluse lähendamise prioriteedid
    
  • strukuraalsed reformide läbiviimine
    
  • ühinemiseelse programmi väljatöötamine
    
• Ülemkogu Madridi tippkohtumine( 1995)
  
  • kandidaatriikide valmisoleku analüüs
    
  • finantsraamistiku ümberkujundamine,
    
  • laienemisemõjude analüüs
    
• Laienemisprotsessi areng
  
  • AGENDA 2000
    
    • Euroopa Liidu sisemine valmisküpsetamine
      
    • 2.aprill 1966 Komsijoni küsimustik kandidaatriikidele aega vastamiseks 3 kuud, komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi
      
    • 16.juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis
      
  • AGENA 2000 stuktuur Euroopa Liidu sisemine reformimine
    

1 OSA- Tugevama ja laiema Euroopa suunas
2OSA- Ühinemiseelse strateegia tugevdamine
3OSA- Arvamused 10 kandidaatriigi kohta
Piirjoon kandidaatriikide vahel

• Laienemisprotsessi areng
  
  • Luksenburgi tippkohtumine
    
  • 13.detsember 1997
    
  • Euroopa riigipeae ja valitsusjuhtide nõukogude langetatud otsused:
    
    • Kutsuda kokku Euroopa konverents
      
    • eeesmärk käsitleda osalejate üldist huvi pakkuvaid küsimusi ning laiendada ja süvendada koostööd välis ja julgeolekupoliitika, õigus-siseasjade koostöö ja muudes huvipakkuvat
      
    • liitumisprotsess ja läbirääkimised
      
    • raamistik 30.aprillil 1998 kohtumine kõigi 11 kandidaatriigiga
      
    • süvendada ühinemiseelne strateegia
      
• Liitumisläbirääkimised
  
  • 30.03.2998 läbirääkimiste ametlik avamine Brüsselis: 5 KIE ( 1.laine riigid + Küpros)
    
  • Helsingis Ülemkogu 1999: läbirääkijate ringi laienemine 5 KIE ( 2.laine riigid + Malta)
    
• Läbirääkimiste objekt:
  
  • Euroopa Liidu Õigustik-lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms kogu.
    
• Liitumisläbirääkimised
  

viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused

määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus

määratleda erandid üldistest lepingusätestest

uuue liikmesriigi EL osamaksu määramine

struktuuri-ja sidusfondide, muude abirahad eraldiste määramine

uue liikmesriigi EL poliitikates osalemine aja ja iseloomu määramine

EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine

mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks

• Struktuur ja põhimõtted
  
• Sõelumine ( 20 peatükki, 31 töögruppi)
  

1. Korras- teemaga rohkem ei tegeleta,
2. Probleem- mitmepoolsed läbirääkimised, kahepoolsed läbirääkimised( Eesti delegatsioon ja Euroopa Komisjoni esindajad)
3. Vaja Lisainfot

• 3 võimalikku tulemust:
  
  • õigustiku rakendamine 100% liitumishetkeks
    
  • Üleminekuperiood
    
  • Püsiv erand
    
• Eesti integratsioon Euroopa Liitu
  
  • August 1991- EV ja EL vahel seati sisse ametlikud suhted pärased seda, kui Euroopa Ühendus tunnustas Eesti iseseisvust
    
  • Jaanuar 1992 Brüsselisse Euroopa Komisjoni juurde akredeeriti Eesti suursaadik
    
  • 11.mai 1992 Kaubandus-ja majanduskoostöö leping
    
  • Juuli 1994- Vabakaubandusleping
    
  • November 1994- Eestist sai Lääne-Euroopa Liidu assotsieerunud liige
    
  • 12.juuni 1995 Euroopa Leping- Riigikogu ratifitseeris 1.august 1995
    
  • Jõustus 1.veebruar 1998
    
  • 28.november 1995 Eesti Vabariigi Valitsuse avaldus Euroopa Liiduga liitumiseks
    

• Vabakaubanduse sätestamine
  
• Kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumise järkjärguline juurutamine
  
• Tihedate poliitiliste sidemete loomine
  
• Ühinemise eelduseks kandidaatriigi õigusaktide harmoneerimine EL õigusega, vastavate haldusstruktuuride reformimine
  
• Tihe majanduslik koostöö paljudes valdkondades
  
• Koostöö justiits-ja siseküsimustes
  
• Raamistik kandidaatriigile antava EL abi osas
  
• Euroopa Komisjoni arvamus( avis)
  
  • Eestis on demokraatlik riik, kus satabiilsed institusioonid tagavad õigusriigi inimõigused ning vähemuste kaitse. Kuid on vaja rakendada abinõusid vene keelt kõnelevate mittekodanike integreemiseks Eesti ühiskonda.
    
  • Eestit võib pidada toimiva turumajandusega riigiks ja siin peaks olema võimalik teha keskmise tähtaja jooksu vajalikke edusamme, et tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega Euroopa Liidu piires.
    
  • Eesti on olnud edukas EL ühtse siseturuga seotud seadusandluse sisseviimisel Eesti seadusandlusesse ja selle rakendamisel. Edasiseste jõupingutste korral peaks eesti suutma keskmise tähtaja jooksul osaleda täiel määral siseturus. Jõupingutusi on vaja aquis täielikuks rakendamiseks keskkonnaalal. Selleks on vajalik ka haldusstrukuuride tugevdamine.
    

• Jaanuar 1998- 31 töögruppi alustasid tööd läbirääkimiste positsioonide väljatöötlemiseks
  
• 3.veebruar 1998 Valitsus kinnitas läbirääkimiste delegatsiooni kooseisu
  
• 24.veebruar 1998 Toimus esimene Assotsiastiooninõukogu
  
• 31.märts 1998 Kahepoolsete läbirääkimiste avamine
  
• Euroopa Liidu laienemise perspektiivid
  
  • Laienemise erinevaid põhimõtteid
    
  • Valitsustevaheline Euroopa- EL võiks vastu võtta kõik soovijad
    
  • Riikideülene Euroopa- põhjalik institsionaalne reform poliitiliste integratsiooni tagamiseks
    
  • Erinavate kiirustega Euroopa- tuumriikide koostöö tugevdamine, personaalne lähenemise kasutamine
    
• Liikmesriikide EL ühinemise põhjused
  
• Riikide välispoliitilised eesmärgid
  
  • Julgeolek
    
  • Sõltumatus
    
  • Heolu
    
  • Prestiiz
    
• Euroopa Liidu eesmärgid
  
  • Rahu ja julgeoleku tagamine
    
  • Euroopa idenditeedi arendamine
    
  • Tasakaalustatud majanduslik ja sotsiaalne areng
    
  • Euroopa konkurentsivõime paramine
    

Prantsusmaa liitus 1952-

• kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi, eesmärgiga takistada Saksamaa saamist ülemvõimuks Euroopas
  
• majanduse arendamine
  

Saksaa 1952-

• soov olla aktsepteeritud normaalse Euroopa riigina
  
• majanduse arendamine
  

Itaalia 1952-

• kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooni
  
• poliitilise stabiilsuse tagamine
  
• majanduse arendamine
  

Beneluxi riigid 1952

• integratsiooni jätk
  
• kaasta Saksa
  
• majanduse arenamine
  
• prestiiz
  

UK 1973

• vältida poliitlist isolatsiooni
  
• vältida majanduslikku isloatsiooni
  

Iirima – 1973

• Järgis UK eeskuju
  
• saavutada suurem majanduslik ja poliitline iseseisvus UK-st
  

Taani 1973-

• järgis UK eeskuju
  
• majandlikud ajendid ( põllumajandustoetused)
  

Kreeka 1981, Hisapnia ja Portugal 1986)

• tugevdada uut demokraatlikku riigikorda
  
• majandlikud ajendid
  

Austria 1995-

• majanduslikud ajendid
  
• vältida isolatsiooni Ida-Lääne vahel
  

Soome 1995-

• majanduslik
  
• julgeoleku tagamine
  
• soov kuuluda Lääne-Euroopasse
  
• vajadus järgneda teistele skandinaavia riikidele
  

Rootsi 1995-

• majanduslikud ajendid
  
• soov mõjutada EL väärtushinnaguid
  
• vajadus järgneda skandinaavia riikidele
  

V LOENG
EUROOPA LIIDU JA EUROOPA ÜHENDUSE ÕIGUSSÜSTEEM

• Euroopa Liidu õiguse allikad – esmaseks seadusandluseks
  
  • Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid
    

• Liikmesriikide liitumislepingud
  
• Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta
  
• Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Euroopa Liit ja EL ja liikmesriigid
  

• Kirjutamata õigus (pretsedendiõigus ingl.k CASE LAW)
  

• Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine
  

• Euroopa Liidu õiguse allikad – teisesed õigusaktid
  

• Kohustuslikud õigusaktid
  

• Määrused (ingl k. regulatsions) – ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele
  
• Direktiivid (ingl. K directives) – soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata
  
• Otsused (ingl k. decisions) – adressaadi suhtes siduvad üksikaktid
  

• Soovituslikud õigusaktid
  

• Soovitused ja arvamused (recommendations and opinions ) – kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt.
  

• Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus – Asutamislepingu artikkel, näit:
  

Endine Art. 100 (Seaduste ühtlustamine = ühisturg): „Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või toimimist“
Art. 175 (Keskkond): Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele…ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu missuguseid meetmeid tuleb ühendusele võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid.

• Ühtse komisjoni ja ühtse nõukogu loomise leping
  

• Single Commission and a Single Council Merger Treaty
  

Sõlmitud: aprill 1965 Brüsselis
Jõustunud: juuli 1967

• Eelarve muutmise leping(ud)
  

• The Treaty(-ies) Amendig Certain Budgetary Provisions of the Treaties
  

Sõlmitud: aprill 1970 Luksemburgis, jõustunud – jaanuar 1971
Sõlmitud: juuli 1975 Brüsselis, jõustunud juuni 1977

• Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani liitumisleping
  

Sõlmitud: jaanuar 1972, Brüssel
Jõustunud: jaanuar 1973

• Kreeka liitumisleping
  

Sõlmitud: mai 1979, Ateena
Jõustunud: jaanuar 1981

• Portugali ja Hispaania liitumisleping
  

Sõlmitud: juuni 1985, Madrid ja Lissabon
Jõustunud: jaanuar 1986

• Ühtne Euroopa Akt
  

• Single European Act (SEA)
  

Sõlmitud: detsember 1985, Luksemburg
Jõustunud: juuli 1987

• Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping)
  

• Treaty on European Union (TEU)
  

Sõlmitud: veebruar 1992, Maastricht
Jõustunud: november 1993

• Austria, Rootsi, ja Soome liitumisleping
  

Sõlmitud: märts 1994, Korfu (Kreeka)
Jõustunud: jaanuar 1995

• Amsterdami leping
  
  • The Amsterdam Treaty / Treaty of Amsterdam
    

Sõlmitud: oktoober 1997, Amsterdam
Jõustunud: mai 1999

• Nice`i leping
  

• The Nice Treaty/Treaty of Nice
  

Sõlmitud: veebruar 2001, Nice (Prantsusmaa)
Jõustunud: veebruar 2003

• Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariigi ja Ungari liitumisleping
  

Sõlmitud: aprill 2003, Ateena
Jõustunud: mai 2004

• Bulgaaria ja Rumeenia liitumisleping
  

Sõlmitud: aprill 2005, Neumünster Abbey (Luksemburg)
Jõustunud: jaanuar 2007

• Lissaboni leping (Reformileping)
  

• The Lisbon Treaty / Treaty of Lisbon
  

Sõlmitud: detsember 2007, Lissabon
Jõustunud: detsember 2009
Euroopa Liidu õiguse põhimõtted:

• Asutamislepingutest tulevad põhimõtted
  

• Solidaarsuskohustus ( ELTL , art. 10, end. Art. 5)
  

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele
Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

• Mittediskrimineerimine (ELTL, art. 12 end. Art. 6)
  

Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete
kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel.
Tehes otsuse vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele, võib nõukogu võtta vastu eeskirju, mis on kavandatud niisuguse diskrimineerimise keelamiseks.

• Subsidiaarsuse põhimõte ja Subsidiaarsuse põhimõte ja proportsionaalsuse proportsionaalsuse põhimõte (eltl, põhimõte (eltl, art. 5, art. 5, end. Art. 3b)
  

Ühendus toimib käesoleva lepinguga talle antud volituste ning temale seatud eesmärkide piires.
Valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil.
Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks.

• Protokoll nr. 30 - subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta
  

• Euroopa Kohtu otsustest tulenevad põhimõtted
  

EL õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul, kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EL seadusandluse vahel, on EL õigusaktid ülimuslikud.

EL õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega

• Kohtulahendid : C-26/62 Van Gend en Loos v. Nederlandse Administratie er Belastingen, 1963; C-6/64 Costa v. ENEL, 1964; C-43/75 Defrenne v. Sabena, 1976; C-92/78 Simmenthal vs. Commission, 1978 C-41/74 Van Duyn v. Home Office, 1974; C-8/81 Becker v. Finanzamt Münster-Innenstadt, 1982; C-6/90 Francovich & Bonifaci v. Italy, 1991
  

• Liikmesriikide õigussüsteemidest tuletatud põhimõtted
  

Põhiõigused ja vabadused: Inimõigused, poliitilised õigused, majanduslikud vabadused

Administratiivne ja seadusandlik õiguslikkus: õiguskindlus (legal certainty), protseduuriline õigus (procedural fairness), läbipaistvus ( transparency )

• Põhjused, mis mõjutavad liikmesriikide valitsusi riikideülese õigussüsteemi aktsepteerimisel
  

• EL õiguse strukturaalne ja kultuuriline formalism
  
• Euroopa Kohtu motiivid ja huvid
  
• Liikmesriikide kohtusüsteemi motiivid ja huvid
  
• Rahvusvahelise õigusühiskonna ja juristide huvid ja motiivid
  
• Liikmesriikide valitsuste huvid
  

EL ja liikmesriikide pädevusvahekorrad

• Euroopa Liidu sekkumise ulatus
  

Ulatuslik EL sekkumine
• kaubavahetus; põllumajandus; kalandus ; tururegulatsioonid; rahapoliitika (rahaliidu projektiga liitunud riigid)
Jagatud pädevus
• regionaalpoliitika; konkurentsipoliitika; tööstus; välispoliitika; keskkonnapoliitika; töötingimused; tarbijakaitse ; makromajandus ; energia; transport; riigipiiride ülene kuritegevus
Piiratud EL sekkumine
• tervishoid , haridus , kultuur, kaitsepoliitika, ühiskonna heaolu
Liikmesriikide ainupädevus
• elamumajandus, tsiviilõigused, riigisisene kuritegevus
Euroopa Liidu sekkumise iseloom
EL õiguslikud regulatsioonid
• kaubavahetus; põllumajandus; kalandus
EL õiguslike regulatsioonide ja riikidevahelise koostöö hübriid
• tururegulatsioonid; rahapoliitika (rahaliidu projektiga liitunud riigid); regionaalpoliitika; konkurentsipoliitika; tööstus; keskkonnapoliitika; töötingimused; tarbijakaitse; makromajandus; transport;
Valitsustevaheline koostöö
• tervishoid; haridus; välispoliitika; kaitsepoliitika; energia; siseriiklik õigus ja korrakaitse
VI LOENG
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID
Euroopa Liidu institutsioonid

• Euroopa Liidu ehk riikideülesel tasandil toimib institutsionaalne süsteem, millesse lepingute kohaselt kuuluvad
  
  • Komisjon
    
  • Nõukogu
    
  • Ülemkogu
    
  • Parlament
    
  • Kohus
    
  • Kontrollikoda (Audiitorkogu)
    
  • Majandus- ja Sotsiaalkomitee
    
  • Regioonide Komitee
    
• Vahel loetakse institutsioonide hulka ka
  
  • Euroopa Investeerimispank
    
  • Euroopa Keskpank
    
• Mitukümmend nn detsentraliseeritud agentuuri / ametit üle kogu Euroopa Liidu
  

Euroopa Liidu institutsioonid

• Riikideülene koostöö (endine Euroopa Ühendus ehk I sammas):
  
  • Euroopa Liidu Nõukogu
    
  • Euroopa Komisjon
    
  • Euroopa Parlament
    
  • Euroopa Kohus
    
  • Majandus- ja Sotsiaalkomitee
    
  • Regioonide Komitee
    
  • Kontrollikoda
    
• Valitsustevaheline koostöö (endine II ja III sammas):
  
  • Euroopa Ülemkogu
    
  • Euroopa Liidu Nõukogu
    
  • ... piiratud ulatuses ka teised
    

Euroopa Liidu institutsioonid
Institutsioonide asukohad

• Euroopa Parlament: Strasbourg , Brüssel, Luxembourg
  
• Nõukogu: Brüssel, Luxembourg
  
• Komisjon: Brüssel,Luxembourg
  
• Euroopa Kohus ja Üldkohus: Luxembourg
  
• Majandus- ja Sotsiaalkomitee: Brüssel
  
• Regioonide komitee: Brüssel
  
• Kontrollikoda: Luxembourg
  
• Euroopa Investeerimispank: Luxembourg
  
• Euroopa Keskpank: Frankfurt am Main (Saksamaa)
  
• Euroopa Politseiamet: Haag (Holland)
  
• Detsentraliseeritud agentuurid / ametid: peaaegu kõigis liikmesriikides
  

Euroopa Komisjon
KOMISJON kitsamas mõttes – volinike kolleegium

• Liikmesriikidest sõltumatu! Esindab EL ühishuve
  
• 27 volinikku (kuni nov. 2004: 20 volinikku; kuni dets. 2006: 25 volinikku) – üks igast liikmesriigist
  
• Ametiaeg 5 aastat, tagasivalimine võimalik
  
• Ametisse nimetamine
  
• Vabastamise alused
  
  • parlament avaldab umbusaldust tervele komisjonile
    
  • üksiku liikme tagasiastumine, surm, ametiaja lõpp
    
• President
  
• Esimene asepresident (= ÜVJP kõrge esindaja + EL välissuhete volinik )
  
• Teised asepresidendid (al. 2010: 1 + 6 asepresidenti)
  

Euroopa Komisjon
Komisjon laiemas mõttes: administratsioon / bürokraatia

• EK-s töötajaid: ca 25 000
  
  • Functionnaire (alalised); Temporary Agent (kuni 3 aastat); Contract Agent (1…3 aastat); Seconded National Expert (1-3 a); konsultandid (6-12 kuud) jm
    
• Ca 2000 töötajat on seotud tõlkimisega
  
  • 23 ametlikku keelt (al. 2007). Töökeeled: inglise, prantsuse ja saksa
    
• Asukoht: Brüssel (osaliselt Luksemburg)
  
• Peasekretariaat. Peadirektoraadid (Directorate- General = DG) + eriteenistused. Kokku 44 (2013)
  
• EL välisteenistus (EEAS): ca 3600 töötajat. Ei ole otseselt Komisjoni koosseisus , aga ka mitte eraldi institutsioon (asub Komisjoni ja EL Nõukogu “vahel”). Loodud Lissaboni lepinguga
  

Peadirektoraadid:

• Areng ja koostöö
  
• Eelarve
  
• Energeetika
  
• Ettevõtlus ja tööstus
  
• Haridus ja kultuur
  
• Majandus ja rahandus
  
• Maksundus ja tolliliit
  
• Merendus ja kalandus
  
• Personal ja julgeolek
  
• Põllumajandus ja maaelu
  
• Regionaalpoliitika
  
• Informaatika
  
• Infoühiskond ja meedia
  
• Justiitsküsimused
  
• Kaubandus
  
• Keskkond
  
• Kliimameetmed
  
• Konkurents
  
• Laienemine
  
• Siseasjad (Home Affairs)
  
• Siseturg ja teenused
  
• Teabevahetus
  
• Teadus ja innovatsioon
  
• Tervise- ja tarbijakaitse
  
• Transport
  
• Tööhõive ja sotsiaalküsimu
  

Euroopa Komisjon – ülesanded

• Poliitika kujundamine – algatusfunktsioon. Komisjon saab ainsana algatada eelnõu
  
• Järelevalve. Valvab EL õigusaktide täitmist, vajadusel algatab vastava menetluse (infringement procedure). Võib teisi institutsioone kontrollida
  
• Seadusandlus – teatud õigusaktide, otsuste ja reeglite kehtestamine (pms tehnilised või kiireloomulised)
  
  • Süsi ja teras, väliskaubandus, konkurentsipoliitika
    
  • Muudel juhtudel – Nõukogu poolt delegeeritud
    
  • “Komitoloogia”: nõuande-, korraldus- ja meetmekomiteed
    
• Poliitika rakendamine (nt konkurentsipoliitika, väliskaubandus)
  
• Eelarve (koostab projekti, jälgib täitmist)
  
• Välissuhtlus (eelkõige Komisjoni pädevusalas, eksklusiivselt väliskaubandus + mitmed muud valdkonnad)
  

Euroopa Liidu Nõukogu…
… ehk Ministrite Nõukogu

• Peamine seadusandlik institutsioon
  

KOLM TASANDIT :
(1) Ministrite kohtumised
Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja

• Erinevad koosseisud
  
• Eesistujariik
  

(2) COREPER – Alaliste Esindajate Komitee
(3) Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) – liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud

• Ametnikkond (tõlketöö, paberimajandus, logistika jms): ca 3000 in.
  
• Lissaboni leping: EL välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja
  

Euroopa Liidu Nõukogu
Koosseisud 2013:

• Üldküsimused (GAC)
  
• Välissuhted (FAC)
  
• Majandus- ja rahandusküsimused (ECOFIN)
  
• Justiits- ja siseküsimused (JHA)
  
• Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid, tarbijakaitse (EPSCO)
  
• Konkurentsivõime (COCOM)
  
• Transport, telekommunikatsioon ja energeetika (TTE)
  
• Põllumajandus ja kalandus (AGRIFISH)
  
• Keskkond (ENVI)
  
• Haridus, noorsugu, kultuur ja sport (EYC)
  

EL Nõukogu - ülesanded

• EL õigusaktide vastuvõtmine
  
• Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine
  
• Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine
  
• Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga)
  
• Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (end. II samba poliitika)
  
• Politsei- ning õigusalane koostöö (end. III samba poliitika)
  

Euroopa Ülemkogu

• EL liikmesriikide valitsusjuhid ( riigipead ) + Euroopa Komisjoni president
  
• 1974 Loodi Pariisi kohtumisel mitteametliku koostööfoorumina
  
• 1987 tunnustati Ülemkogu võrdsena teiste institutsioonide seas (Ühtse Euroopa Akti jõustumine)
  
• Staatus (Maastricht): Ülemkogu annab “Liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb tema üldised poliitilised suunad”
  
• Lissaboni leping: Formaalselt üks seitsmest EL institutsioonist
  
• Roll valdavalt poliitiline ning puudub oma osa EL õigusloomes, s.t ei saa langetada juriidiliselt siduvaid otsuseid
  
• Lissaboni leping: loodi Euroopa Ülemkogu presidendi / eesistuja ametikoht (Herman van Rompuy). Ametiaeg 2,5 aastat. Ülesanne: “tagada Ülemkogu töö ettevalmistus ja järjepidevus ning püüda liikmesriikide hulgas leida konsensus ”
  

Nõukogu(d) - pisut semantikat...

• Euroopa Nõukogu = Council of Europe (NB! Ei ole Euroopa Liidu institutsioon...)
  
• Euroopa Ülemkogu = European Council
  
• Euroopa Liidu (EL) Nõukogu / [EL] Ministrite Nõukogu = Council of European Union (EU) / Council of Ministers [of the EU]
  

Euroopa Parlament – kronoloogia
1952 “Parlamentaarne Assamblee”, 78 liiget
1957 142 liikmesriikide parlamentide poolt delegeeritud saadikut
1973 Taani, Iirimaa ja Suurbritannia ühinemine: 198 saadikut
Juuni 1979: parlament on otse valitav: 410 saadikut
1981 Kreeka ühinemine: 434 saadikut
1986 Hispaania ja Portugali ühinemine: 518 saadikut
1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine: 626 saadikut
2004 “Idalaienemine”, 10 uut liikmesriiki: 732 saadikut
2007 Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine: 785 saadikut
2009 Esimesed valimised EL-27: 736 saadikut
2014 Lissaboni lepingu kohaselt 750 + 1 (president) saadikut.

• Igast liikmesriigist maksimaalselt 96 ja minimaalselt 6 saadikut.
  
• Ametnikkond (peasekretariaat + fraktsioonid): ca 6500 teenistujat
  

Euroopa Parlament- kohatde jaotus
Euroopa Parlament – fraktsioonid

• Kohtade jaotus erakondade vahel: (sügis 2004) kevad 2013
  

Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid ) (EPP) (268) 270
Sotsiaaldemokraadid ja demokraadid (S&D, end. PES/PSE) (200) 190
Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit (ALDE) (88) 85
Rohelised / Euroopa Vabaliit ( Greens /EFA, end. Verts/ALE) (42) 59
Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR) (––) 53
Vaba ja Demokraatlik Euroopa (EFD) (––) 36
Eur. Ühend. Vasakpoolsed / Põhjamaade Rohelised Vasakpoolsed (GUE/NGL) (41) 34
Mitteühinenud (fraktsioonilise kuuluvuseta) saadikud (NI) (29) 27
Euroopa Parlament – komisjonid
Alalised komisjonid + erikomisjon

• Väliskomisjon
  
  • Inimõiguste allkomisjon
    
  • Julgeoleku ja kaitse allkomisjon
    
• Arengukomisjon
  
• Rahvusvaheline kaubandus
  
• Transport ja turism
  
• Regionaalareng
  
• Põllumajandus ja maaelu areng
  
• Kalandus
  
• Kultuur ja haridus
  
• Eelarve
  
• Eelarvekontroll
  
• Majandus ja rahandus
  
• Tööhõive ja sotsiaalpoliitika
  
• Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus
  
• Tööstus, teadusuuringud ja energeetika
  
• Siseturg ja tarbijakaitse
  
• Õiguskomisjon
  
• Kodanikuvabadused, justiits- ja siseasjad
  
• Põhiseaduskomisjon
  
• Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus
  
• Petitsioonikomisjon
  
• Finants-, majandus- ja sotsiaalkriis
  

Ülesanded
1. Osalemine seadusandlikus protsessis

• Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi:
  
  • Konsultatsioonimenetlus e. seadusandlik erimenetlus
    
  • Koostöömenetlus (co-operation) – enam ei kasutata!
    
  • Kaasotsustamismenetlus (co- decision ) e. seadusandlik tavamenetlus
    
  • Nõusolekumenetlus (assent procedure)
    
  • Eelarvemenetlus
    
  • Informeerimismenetlus
    
  • Komiteemenetlus
    

2. Eelarvelised volitused
• otsustab mittekohustuslike kulutuste üle
• kinnitab eelarve
• jälgib eelarve täitmist
3. Täidesaatva võimu kontrollimine
• Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus)
• Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded
• moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone
• Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel
Euroopa Parlament
Ülesanded

• Nimetab ametisse ombudsmani
  
  • On loodud liidu ettevõtete ja kodanike huvide kaitseks liidu institutsioonide võimalike väärhalduse või omavoli suhtes
    
  • Tema poole võib oma probleemiga otse pöörduda kartmata seejuures institutsioonide võimalikku “ringkaitset”
    
  • Korraldab väärhalduse korral uurimise, esitab asja süüdistatavale institutsioonile ja otsib probleemile lahendust
    
  • Kaebused võivad olla kõigis ametlikus keeles, kirjalikud
    
• EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega
  
• Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides
  

Euroopa Liidu poliitikate menetlemine

• Konsultatsioonimenetlus (consultation) (on kirjeldatud vastavates lepinguartiklites + 100 TEU, 94 Amst.) e. seadusandlik erimenetlus
  
• Koostöömenetlus (co-operation) (189c TEU, 252 Amst.) – enam ei kasutata!
  
• Kaasotsustamismenetlus (co-decision) (Art. 189b TEU, 251 Amst.) e. seadusandlik tavamenetlus (Lissabon)
  
• Nõusolekumenetlus (assent procedure) (kirjeldatud vastavates lepinguartiklites)
  
  • Eelarvemenetlus (Art. 203 TEU, 272 Amst.)
    
  • Informeerimismenetlus (on kirjeldatud vastavates lepinguartiklites)
    
  • Komiteemenetlus
    

Menetluse valiku aluseks on...

• ...õigusaktide (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit:
  
  • Endine Art. 100 (‘Seaduste ühtlustamine’ = ühisturg): “Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või toimimist.”
    
  • Art. 175 (1) (‘Keskkond’): “Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele…” (*) “…ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid.” (*) - viide kaasotsustamismenetlusele
    

Euroopa [Liidu] Kohus

• Euroopa Liidu (end. Euroopa Ühenduse = riikideülene koostöö = end. I sammas) kõrgeim õigusorgan (pädevus puudub valitsustevahelise koostöö valdkonnas = end. II ja III sammas), otsused on kohustuslikud nii liikmesriikidele, ettevõtetele kui kodanikele
  
• Euroopa Kohtu põhiülesanded:
  
  • tagada EL (EÜ) seadusandluse korrektne tõlgendamine
    
  • lahendada vaidlusküsimusi riikide, institutsioonide jne vahel
    
  • valvata aluslepingutest kinnipidamist (n-ö põhiseaduslikkuse järelevalve funktsioon)
    
• Kohtu pädevusse kuulub liikmesriikide karistamine
  
• Korraga haldus-, tsiviil- ja konstitutsioonikohus
  

Euroopa Kohus

• Koosneb:
  
  • Euroopa Kohus
    
  • Üldkohus (Lissaboni lepinguni ‘Esimese Astme Kohus’)
    
  • Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus (alates 2005)
    
• Nii Euroopa Kohus kui Üldkohus (Esimese Astme K.) koosnevad 27 kohtunikust (üks igast liikmesriigist), lisaks kuulub Euroopa Kohtusse ka 8 kohtujuristi. Avaliku Teenistuse Kohus koosneb 7 kohtunikust.
  
• Nii kohtunikud kui juristid nimetatakse liikmesriikide vahelise kokkuleppega 6 aastaks
  
• Lisaks ca 40 kohtusekretäri ja administratiivaparaat ca 750 inimest
  

Üldkohus (end. Esimese Astme Kohus)

• Loodi Ühtse Euroopa Aktiga 1986, hakkas tööle 1989
  
• Ei ole eraldi institutsioon, on ellu kutsutud vaid töökoormuse jagamiseks
  
• Pädevus:
  
  • hagid , mis on esitatud füüsiliste või juriidiliste isikute poolt Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusaktide peale või üldkohaldatava akti peale või nende tegevusetuse peale;
    
  • hagid, mis on esitatud liikmesriikide poolt komisjoni vastu;
    
  • hagid, mis on esitatud liikmesriikide poolt nõukogu vastu ja mis puudutavad riigiabiga seotud õigusakte, kaubanduslikke kaitsemeetmeid ( dumping ) jms;
    
  • hagid, millega taotletakse Euroopa Liidu institutsioonide või nende ametnike tekitatud kahju hüvitamist;
    
  • hagid, mis põhinevad Euroopa Liidu sõlmitud lepingutel, milles nähakse otseselt ette Üldkohtu pädevus;
    
  • hagid, mis puudutavad ühenduse kaubamärki;
    
  • õigusküsimustega piiratud apellatsioonkaebused Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu otsuste peale;
    
  • Ühenduse Sordiameti ja Euroopa Kemikaaliameti otsuste peale esitatud hagid.
    

Euroopa Kohus
Euroopa Kohtu pädevus

• Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuste määramine)
  
• EL aktide tühistamine
  
• Eelotsused
  
• Toimingu tegematajätmine
  
• Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine
  
• Üldkohtu (‘Esimese Astme Kohtu’) otsuste edasikaebused
  

Kontrollikoda (van. Audiitorkogu)

• 1975 ühtne Kontrollikoda (Court of Auditors)
  
• Asukoht Luxembourg’is
  
• 27 liiget, üks igast liikmesriigist, nimetatakse ametisse Nõukogu poolt
  
• Ametiaeg 6 aastat
  
• Vajadusel võtab otsuseid vastu häälteenamusega
  
• Valib iseendale presidendi
  
• Tegutseb silmas pidades “Liidu ühtset huvi”
  
• Ametnikkond: ca 800 töötajat (audiitorid, tõlkijad, administraatorid, sekretärid jm)
  

Kontrollikoda (van. Audiitorkogu)

• EL toimimise leping: “Kontrollib EL kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid”
  
• Jälgib Euroopa Liidu finantside liikumist (nii liidu sees kui väljaspool selle piire)
  
• Koostab iga-aastase finantsaruande
  
• Teeb märkusi konkreetsete puudujääkide osas
  
• Esitab aruandeid Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile
  
• Annab arvamusi , kui menetletakse finantsküsimustega seotud õigusakte
  

Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EcoSoC)

• Nõuandev organ, loodud Rooma lepingutega
  
• 344 liiget (Nice’i lepingu kohaselt):
  

24 - Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Ühendatud Kuningriik
21 – Hispaania, Poola
15 – Rumeenia
12 - Austria, Belgia, Kreeka, Holland, Portugal, Rootsi, Tšehhi, Ungari, Bulgaaria
9 - Taani, Soome, Iirimaa, Slovakkia, Leedu
7 – Läti, Sloveenia, Eesti
6 – Luksemburg, Küpros, 5 – Malta

• Ametiaeg 4 aastat
  
• Liikmed määratakse ametisse Nõukogu poolt pärast konsulteerimist Komisjoniga
  
• Igakuised plenaaristungid (9-10 aastas)
  
• Liikmed jagunevad 3 gruppi:
  
  • Tööandjate esindajad
    
  • Töövõtjate esindajad
    
  • Teised huvigrupid
    
• Büroo: President + 2 asepresidenti + 37 liiget
  
• 6 sektsiooni:
  
  • Põllumajandus, maapiirkondade areng, keskkond (NAT)
    
  • Euroopa Majandus- ja Rahandusliit (EMU) ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvuspoliitika (ECO)
    
  • Tööhõive, sotsiaalsed küsimused ja kodakondsusega seotud küsimused (SOC)
    
  • Välissuhted (REX)
    
  • Siseturg, tootmine ja tarbimine (INT)
    
  • Transport, energeetika, infrastruktuur ja infoühiskond (TEN)
    
• Tööstuslike muudatuste konsultatiivkomitee (CCMI) – loodud 2002 peale Euroopa Söe- ja Teraseühenduse lepingu aegumist
  
• Igal sektsioonil rapporteur
  
• Peasekretariaat: ~ 800 töötajat (logistika, tõlke ja IT teenistused ühised Regioonide Komiteega)
  

Regioonide Komitee (CoR)

• Nõuandev organ, loodud vastavalt EL (Maastrichti) lepingule
  
• 344 liiget (vt. EcoSoC) + 344 asendusliiget
  
• Liikmete ametisse nimetamine (vt. EcoSoC)
  
• Plenaaristungeid ~5 korda aastas
  
• Büroo: president + 27+1 asepresidenti + 4 fraktsioonide presidenti + 27 muud liiget = 60 liiget
  
• Peasekretariaat: peasekretär, 5 direktoraati; logistika, tõlke ja IT teenistused ühised Majandus- ja Sotsiaalkomiteega
  

6 spetsiaalset komisjoni:

• Kodakondsus, valitsemine, institutsionaalsed ja välisasjad (CIVEX)
  
• Territoriaalne ühtekuuluvuspoliitika (COTER)
  
• Majandus- ja sotsiaalpoliitika ( ECOS )
  
• Haridus, noorsootöö, kultuur, teadus (EDUC)
  
• Keskkond, kliimamuutused ja energia (ENVE)
  
• Regioonide Komitee (CoR)
  
• Loodusressursid (NAT)
  

4 fraktsiooni (poliitilist gruppi):

• Euroopa Rahvapartei (EPP)
  
• Euroopa Sotsialistide Partei (PES)
  
• Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liit (ALDE)
  
• Euroopa Allianss (EA)
  

36