täielikult kui seda hinnatakse empiiriliselt. Ühtekuuluvspoliitika oli kui maastik, kus pooldajad pidid võitlema valitsevate valitsustevaheliste Euroopa integratsiooni tõlgendamiste poolt ning samuti kaitsma end süüdistuste vastu, mis ütlesid, et ei tehtud rohkemat kui neo-funktsionalismi rakendamist. Süüdistus tuli tänu sellele, et nad rõhusid osaleja-kesksele lähenemisele ning ka neofunktsionalism rõhutab ühe punktina seda. Enam ei rõhutatud niivõrd institutsionaalsele rollile, mis osalejal oli, vaid tema käitumisele. Valitsustevahelisuse jaoks olid valitsusasutustes osalised – ükskõik, mis võimsusel või tasandil nad teenivad – tahavad nad siiski alati kaitsta ning edendada riigi suveräänsust ning riigi huve, mida nad esindavad. Neo-funktsionalistide jaoks „regulatiivse
liberaalne-idealistlik koolkond, usk progressi, konfliktidevaba elu võimalikkusesse Transaktsionalism- rahvusvaheline integratsioon on analoogne rahvusriikide kujunemisega: suurenenud läbikäimine viib kogukonnatajuni ehk kogukondliku identiteedini -> see vähendab agressiooni tõenäosust, suurendab julgeolekut · ei pea olema rahvusülesust, institutsioone, piisab ühistest väärtustest · keskendutakse inimeste ja huvigruppide tasandile 44. Sõjajärgsed peamised teooriad: neofunktsionalism ja valitsustevahelisuse kriitika selle suhtes Neofunktsionalism- seletus läbi 'ülevoolu' (spill-over effect): integratsioon kandub ühest sektorist teise (funktsionaalne) ja madalamalt astmelt kõrgemale (poliitiline) Monnet, Schuman näiteks: söe ja terase tootmine -> ülejäänud majandussektorid -> 'kõrge poliitika' (ühine välis- ja julgeolekupoliitika) rahvusülesus, poliitiline integratsioon on majandusliku kaasnähe
(majanduslike, poliitiliste) kokkupuutepinnalt. Riigid loobuvad oma suveräänsusest rahvusüleste institutsioonide kasuks valdkondades, kus see on otstarbekas. Funktsionalistide jaoks on prioriteetne avalik heaolu, mitte rahvusriigi puutumatus, suveräänsus, mingi kindel ideoloogia. Funktsionalism suudab edukalt seletada funktsionalistlike institutsioonide loomist 1950-ndatel, kuid ei suuda selgitada integratsiooni aeglustumist 1960-ndatel ja 1970-ndatel. Neofunktsionalism on kõige tuntum integratsiooniteooria, mis arenes käsikäes integratsioonipraktikaga, peegeldades Jean Monnet ja Robert Schumani (vt ka peatükk 1.2) visioone Euroopa ühendamisest. Neofunktsionalismi keskne tees on, et integratsioon kandub üle ühest majandussektorist teise (spill-over effect). Neofunktsionalismi loogika võib summeerida järgmiselt: integreerimist tuleb alustada nn ,,madala" poliitika valdkondades,
ESCS oli proloogiks Euroopa Liidu loomisele. · Intergovermentalism Valitsuste vaheline koostöö. Lõtv integratsioon. Esindaja W. Churchill. Igal riigil suveräänsus. Esimene saavutus: Euroopa Nõukogu loomine(demokraatia ja inimõiguste tagamine) · Ülekanduvuse teooria esindaja K. Deutch. Julgeolek. NATO kogemusega arvestamine. Euroopa integratsioon peab tekitama julgeoleku kogukonna. Tihe suhtlus. · Neofunktsionalism esindab E. Haas. Üleloksumine(kui ühes valdkonnas tekib integratsioon, siis ,,loksub" sealt midagi üle ka teisele valdkonnale). Täiendavad teooriad: · Turbulensi teooria Tsehhi teoreetik D. Puchala analüüsis EL-i ja leidis, et ühendus on liiga segane. · Süsteemiteooria rõhutab, et Euroopa integratsioon kujutab endast süsteemi. Süsteem on tervik, mis koosneb osadest, mis on omavahel seotud. · Eksternalism välised tegurid
o Geograafiline lähedus Konstruktivistlik regionalismikäsitlus Pole loomulikku regiooni, konstruktsioon Regionalismi protsess o Regionaliseerimine o Regionaalne teadlikkus ja indentiteet o Regionaalne riikidevaheline koostöö o Riigi poolt toetatud regionaalne integratsioon o Regionaalne kokkukuuluvus o Euroopa integratsiooni teooriad Eelteooriad: föderalism funktsionalism, transaktsonalism Neofunktsionalism Valitsusvahelisus ja institutsioonid Regionalismi seletused erinevates teooriates Riigiülesed lähenemised: o Föderalism o (neo)funktsionalism Suveräänsuse kesksed lähenemised: o (Neo)realism o (Neo)liberalism Regionaalsed organisatsioonid ajaloos II MS järgne nähtus 50ndate ja 60ndate edu Langus 1970ndatel – 3. maailm Uus tõus 80ndate lõpus ja 90ndatel 1980ndad Külma sõja lõpp
lepingus seletab hästi EL-i konstitutsionaliseerumist ja pädevuste laiendamist Funktionalism- ühiskondlikud huvid ja avalik heaolu kui kesksed väärtused · -> teatud küsimusi on kohasem lahendada rahvusülesel tasandil, suveräänsusest loobumine vastavates valdkondades · -> seega tekivad rahvusvahelised organisatsioonid ühiste huvide pinnalt seletab hästi EL-i 50-dnate arenguid liberaalne-idealistlik koolkond, usk progressi, konfliktidevaba elu võimalikkusesse Neofunktsionalism- seletus läbi 'ülevoolu' (spill-over effect): integratsioon kandub ühest sektorist teise (funktsionaalne) ja madalamalt astmelt kõrgemale (poliitiline) Monnet, Schuman näiteks: söe ja terase tootmine -> ülejäänud majandussektorid -> 'kõrge poliitika' (ühine välis- ja julgeolekupoliitika) rahvusülesus, poliitiline integratsioon on majandusliku kaasnähe
Loeng X regionalism Majanduslik integratsioon Ali M. El-Agraa (The European Union: Economics and Policies) Rahvusvaheline majanduslik integratsioon (IEI) eraldi majanduste koondamine suuremateks vabakaubandusreziimideks Sektorid Regioon ja regionalism Teooriad (Gilpin) Majanduslikud: o Uus institutsionalism o Uus poliitökonoomia o Marksistlikud lähenemised o Heaolu Poliitilised: o Föderalism o Funktsionalism o Neofunktsionalism o Neoinstitutsionalism o Siseriiklik poliitika o Intergovernmentalism o Realism Regionalismi ajalugu II maailmasõja järgne nähtus 1950ndate ja 60ndate edu Langus 1970ndatel 3.maailm Uus tõus 1980ndate lõpus ja 90ndatel Regionalismi tunnused Sotsiaalne ja kultuuriline homogeensus; Sarnased hoiakud ja käitumine; Poliitiline vastastikune sõltuvus; Majanduslik vastastikune sõltuvus; Geograafiline lähedus
Kronoloogiliselt võiks nendest olulisemate järjestus olla järgmine: Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 17 ekspressionism futurism funktsionalism konstruktivism art deco traditsionalism orgaaniline arhitektuur minimalism postmodernism high tech neostiilid (neofunktsionalism, neominimalism jt). EKSPRESSIONISM. Ekspressionistliku arhitektuuri ilmingud, mida võib käsitleda juugendstiilist välja kasvanud arhitektuurisuunana, väljendusid euroopa arhitektuuris põhiliselt aastatel 1905–1925 ning hääbusid lõplikult pärast Teist Maailmasõda. Ekspressionistliku arhitektuuri iseloomustab kompositsiooni rõhutatud väljenduslikkus, mis saavutati harjumuspäraste arhitektuurivormide tahtliku deformatsiooni tulemusena
- Regionalization - Regionaalne teadlikkus ja identiteet - Regionaalne riikidevaheline koostöö - Riigi poolt toetatud regionaalne integratsioon - Regionaalne kokkukuuluvus Euroopa integratsiooni teooriad ● Küsimused: - Mis on EL? - Mida tähendab integratsioon? - Suhted rahvusriigiga - Laiemad järeldused ● Teooriad: - Eelteooriad: föderalism, funktsionalism, transaktsionalism - Neofunktsionalism - Valitsusvahelisus ja institutsioonid Regionalismi seletused erinevates teooriates (Jens-Uwe Wunderlich “Regionalism, Globalisation and International Order” (2008)) ● Riigiülesed lähenemised: - Föderalism - (Neo)funktsionalism ● Suveräänsuse kesksed lähenemised: - (Neo)realism - (Neo)liberalism Regionaalsed organisatsioonid ajaloos (Louise Fawcett, Regionalism in historical perspective; Regionalism in world politics, 1995)
Õpilasesindus ei ole selles vallas oma arvamust veel välja öelnud. ____________ 1 filiaal haruosakond 2 eklektika eri stiilide mehhaaniline liitmine, kõnekeeles: stiilide kompott 3 Défense [de´fa(n)s] Pariisi külje all paiknev ärikvartal 4 markantne eriliselt ilmekas 5 etnoloogia ühe rahva kultuuri ja olustikku uuriv teadus (rahvariided, mängu- ja tööriistad jmt.) 6 kaskaad astmeline juga MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kuidas seletad lahti sõna "neofunktsionalism"? 2. Millised Tallinna viimasel ajal kerkinud hooneid võib pidada neofunktsionalistlikeks? 3. Millisesse Baltikumi linna tahetakse püstitada Guggenheimi muuseumi filiaali? 4. Kes on selle tulevase hoone arhitekt? Mida tead sellest arhitektis? 5. Millistes linnades on veel Guggenheimi muuseumi filiaale? 6. Millist kunsti neis muuseumides eksponeeritakse? 7. Kus paikneb Baskimaa? 8. Mida tead baskidest ja baski keelest? 9. Kas baskid võiksid iseseisvuda? Põhjenda! 10
surma-aastal 1975; pakkus välja selle, et riikide tähtsus hakkab vähenema; põhjuseks ühised huvid ja vajadused; tänu sellele riigid hakkavadki koostööd tegema; koostöö toob omakorda kaasa riikide suveräänsuse vähenemine (suveräänsusele tugines Westfaali süsteem); Mitrany pani sellega aluse globaliseerumisteooriale o neofunktsionalism – aluseks ennekõike regionaalne integratsioon; Ernst Haas – saksa päritolu õpetlane; suri 2003. aastal; The Uniting of Europe (1958); ELi veel ei olnud, aga ühendused nagu Söe-ja Teraseorg + EURATOM olid küll olemas, seda oli vaja seletama hakata; juhtmõte seisneb selles, et liikmesriigid ühinevad ja nende suveräänsus väheneb; positiivne suhtumine
Pariisi ooperiteater palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970. aastatel dekoori ja ajalooliste stiilide ele m ente ar mastav postmodernism. Funktsionalis mi tekke eeldused: a) ehitustehnika areng m onteeri mine, valamine, uued m e hhanis mid b) uued materjalid teras, terasbetoon, suured klaastahvlid, kerged m etallid c ) linnastumine vaja oli ehitada palju ja kiiresti. Funktsionalis mi põhiolemus ehitise vor m peab vastama te ma funktsioonile. Funktsioonile
annaabi.ee 
