täielikult kui seda hinnatakse empiiriliselt. Ühtekuuluvspoliitika oli kui maastik, kus pooldajad pidid võitlema valitsevate valitsustevaheliste Euroopa integratsiooni tõlgendamiste poolt ning samuti kaitsma end süüdistuste vastu, mis ütlesid, et ei tehtud rohkemat kui neo-funktsionalismi rakendamist. Süüdistus tuli tänu sellele, et nad rõhusid osaleja-kesksele lähenemisele ning ka neofunktsionalism rõhutab ühe punktina seda. Enam ei rõhutatud niivõrd institutsionaalsele rollile, mis osalejal oli, vaid tema käitumisele. Valitsustevahelisuse jaoks olid valitsusasutustes osalised – ükskõik, mis võimsusel või tasandil nad teenivad – tahavad nad siiski alati kaitsta ning edendada riigi suveräänsust ning riigi huve, mida nad esindavad. Neo-funktsionalistide jaoks „regulatiivse
liberaalne-idealistlik koolkond, usk progressi, konfliktidevaba elu võimalikkusesse Transaktsionalism- rahvusvaheline integratsioon on analoogne rahvusriikide kujunemisega: suurenenud läbikäimine viib kogukonnatajuni ehk kogukondliku identiteedini -> see vähendab agressiooni tõenäosust, suurendab julgeolekut · ei pea olema rahvusülesust, institutsioone, piisab ühistest väärtustest · keskendutakse inimeste ja huvigruppide tasandile 44. Sõjajärgsed peamised teooriad: neofunktsionalism ja valitsustevahelisuse kriitika selle suhtes Neofunktsionalism- seletus läbi 'ülevoolu' (spill-over effect): integratsioon kandub ühest sektorist teise (funktsionaalne) ja madalamalt astmelt kõrgemale (poliitiline) Monnet, Schuman näiteks: söe ja terase tootmine -> ülejäänud majandussektorid -> 'kõrge poliitika' (ühine välis- ja julgeolekupoliitika) rahvusülesus, poliitiline integratsioon on majandusliku kaasnähe
(majanduslike, poliitiliste) kokkupuutepinnalt. Riigid loobuvad oma suveräänsusest rahvusüleste institutsioonide kasuks valdkondades, kus see on otstarbekas. Funktsionalistide jaoks on prioriteetne avalik heaolu, mitte rahvusriigi puutumatus, suveräänsus, mingi kindel ideoloogia. Funktsionalism suudab edukalt seletada funktsionalistlike institutsioonide loomist 1950-ndatel, kuid ei suuda selgitada integratsiooni aeglustumist 1960-ndatel ja 1970-ndatel. Neofunktsionalism on kõige tuntum integratsiooniteooria, mis arenes käsikäes integratsioonipraktikaga, peegeldades Jean Monnet ja Robert Schumani (vt ka peatükk 1.2) visioone Euroopa ühendamisest. Neofunktsionalismi keskne tees on, et integratsioon kandub üle ühest majandussektorist teise (spill-over effect). Neofunktsionalismi loogika võib summeerida järgmiselt: integreerimist tuleb alustada nn ,,madala" poliitika valdkondades,
ESCS oli proloogiks Euroopa Liidu loomisele. · Intergovermentalism Valitsuste vaheline koostöö. Lõtv integratsioon. Esindaja W. Churchill. Igal riigil suveräänsus. Esimene saavutus: Euroopa Nõukogu loomine(demokraatia ja inimõiguste tagamine) · Ülekanduvuse teooria esindaja K. Deutch. Julgeolek. NATO kogemusega arvestamine. Euroopa integratsioon peab tekitama julgeoleku kogukonna. Tihe suhtlus. · Neofunktsionalism esindab E. Haas. Üleloksumine(kui ühes valdkonnas tekib integratsioon, siis ,,loksub" sealt midagi üle ka teisele valdkonnale). Täiendavad teooriad: · Turbulensi teooria Tsehhi teoreetik D. Puchala analüüsis EL-i ja leidis, et ühendus on liiga segane. · Süsteemiteooria rõhutab, et Euroopa integratsioon kujutab endast süsteemi. Süsteem on tervik, mis koosneb osadest, mis on omavahel seotud. · Eksternalism välised tegurid
o Geograafiline lähedus Konstruktivistlik regionalismikäsitlus Pole loomulikku regiooni, konstruktsioon Regionalismi protsess o Regionaliseerimine o Regionaalne teadlikkus ja indentiteet o Regionaalne riikidevaheline koostöö o Riigi poolt toetatud regionaalne integratsioon o Regionaalne kokkukuuluvus o Euroopa integratsiooni teooriad Eelteooriad: föderalism funktsionalism, transaktsonalism Neofunktsionalism Valitsusvahelisus ja institutsioonid Regionalismi seletused erinevates teooriates Riigiülesed lähenemised: o Föderalism o (neo)funktsionalism Suveräänsuse kesksed lähenemised: o (Neo)realism o (Neo)liberalism Regionaalsed organisatsioonid ajaloos II MS järgne nähtus 50ndate ja 60ndate edu Langus 1970ndatel – 3. maailm Uus tõus 80ndate lõpus ja 90ndatel 1980ndad Külma sõja lõpp
suveräänsus) Suveräänsus- täielik autoriteet ja seaduste ülimuslikkus oma territooriumil (Vestfaali rahuleping, 1648) 54. Õigusprintsiibid (ülimuslikkus & vahetu kohaldatavus, subsidiaarsus, proportsionaalsus, keskkonna- ja rahandusõiguse paralleelid) 55. EL & demokraatia (Majone) 56. EL kui uus-keskaegne impeerium ja demokraatlik valitsemine (Zielonka) 57. EL-i erinevaid tahke iseloomustavad demokraatia mudelid (Weiler) 58. Sõjajärgsed peamised teooriad: neofunktsionalism ja valitsustevahelisuse kriitika selle suhtes 59. Uuenenud teooriad 80ndatest: rahvusülesus (uus-neofunktsionalism), uus(/liberaalne)- valitsustevahelisus, uus-institutsionalism Valitsustevahelisus- riikidevahelise koostöö selline vorm, mis ei ole konfliktis suveräänsusega; konsensuslik otsustamine, veto õigus 60. Uued teooriad (EL kui riik): võrdlev poliitika, mitmetasandiline valitsemine, poliitikavõrgustikud 61
Loeng X regionalism Majanduslik integratsioon Ali M. El-Agraa (The European Union: Economics and Policies) Rahvusvaheline majanduslik integratsioon (IEI) eraldi majanduste koondamine suuremateks vabakaubandusreziimideks Sektorid Regioon ja regionalism Teooriad (Gilpin) Majanduslikud: o Uus institutsionalism o Uus poliitökonoomia o Marksistlikud lähenemised o Heaolu Poliitilised: o Föderalism o Funktsionalism o Neofunktsionalism o Neoinstitutsionalism o Siseriiklik poliitika o Intergovernmentalism o Realism Regionalismi ajalugu II maailmasõja järgne nähtus 1950ndate ja 60ndate edu Langus 1970ndatel 3.maailm Uus tõus 1980ndate lõpus ja 90ndatel Regionalismi tunnused Sotsiaalne ja kultuuriline homogeensus; Sarnased hoiakud ja käitumine; Poliitiline vastastikune sõltuvus; Majanduslik vastastikune sõltuvus; Geograafiline lähedus
tech'ile, seadis enda eesmärgiks keskkonna ökoloogilise tasakaalu säilitamise ja keskkonnareostuse vältimise. L. T. on lähedalt seotud ökoarhitektuuriga. ÖKOARHITEKTUUR, 20. saj. keskel tekkinud arhitektuuriharu, mis otsib keskkonnasäästlikke lahendusi. Kasutab looduslikke, keskkonnasõbralikke ning keskkonda mittereostavalt toodetud materjale, kohalikke energiahankimisviise (päikese-, tuuleenergiat vm.) jne. 20. saj lõpukümnendite kõige iseloomulikumaks suundumuseks sai neofunktsionalism, milles sõjaeelse funktsionalismi põhimõtteid hakati rakendama koos nüüdistehnoloogiaga. Otsingud ja muudatused arhitektuuri valdkonnas ei ole aja voolus ammendunud, vaid jätkuvad kõige mitmekesisemates ilmingutes ka tänapäeval. Tänapäeva ehituskunsti tippude hulgas on sellised arhitektid nagu Frank O. Gehry, Bernard Tschumi, Rem Koolhaas, Daniel Liebeskind, Peter Zumthor, Zaha Hadid, Santiago Calatrava jpt. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid
- Regionalization - Regionaalne teadlikkus ja identiteet - Regionaalne riikidevaheline koostöö - Riigi poolt toetatud regionaalne integratsioon - Regionaalne kokkukuuluvus Euroopa integratsiooni teooriad ● Küsimused: - Mis on EL? - Mida tähendab integratsioon? - Suhted rahvusriigiga - Laiemad järeldused ● Teooriad: - Eelteooriad: föderalism, funktsionalism, transaktsionalism - Neofunktsionalism - Valitsusvahelisus ja institutsioonid Regionalismi seletused erinevates teooriates (Jens-Uwe Wunderlich “Regionalism, Globalisation and International Order” (2008)) ● Riigiülesed lähenemised: - Föderalism - (Neo)funktsionalism ● Suveräänsuse kesksed lähenemised: - (Neo)realism - (Neo)liberalism Regionaalsed organisatsioonid ajaloos (Louise Fawcett, Regionalism in historical perspective; Regionalism in world politics, 1995)
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. ...
surma-aastal 1975; pakkus välja selle, et riikide tähtsus hakkab vähenema; põhjuseks ühised huvid ja vajadused; tänu sellele riigid hakkavadki koostööd tegema; koostöö toob omakorda kaasa riikide suveräänsuse vähenemine (suveräänsusele tugines Westfaali süsteem); Mitrany pani sellega aluse globaliseerumisteooriale o neofunktsionalism – aluseks ennekõike regionaalne integratsioon; Ernst Haas – saksa päritolu õpetlane; suri 2003. aastal; The Uniting of Europe (1958); ELi veel ei olnud, aga ühendused nagu Söe-ja Teraseorg + EURATOM olid küll olemas, seda oli vaja seletama hakata; juhtmõte seisneb selles, et liikmesriigid ühinevad ja nende suveräänsus väheneb; positiivne suhtumine
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
