Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused (0)

Q: Millised sündmused pärast II maailmasõda aitasid kaasa Euroopa lõimumisele?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused

Q: Millised olid kaks peamist suundumust ideed Euroopa ühendamiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused

Q: Mis olid Maastrichti 1992 lepingu tähtsamad muudatused edusammud?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused

Q: Mis olid Amsterdami 1997 lepingu tähtsamad muudatused edusammud?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused

Q: Mis olid Lissaboni 2007 lepingu tähtsamad muudatused edusammud?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused

Q: Mis on Euroopa Parlamendi funktsioon Euroopa Liidus?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused

Q: Miks on liikmesriigid suurendanud Euroopa Parlamendi võimu?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused

Q: Mis on subsidiaarsuse põhimõte?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused

Q: Mis on Euroopa Kohtu funktsioon Euroopa Liidus?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused

Q: Kuidas tagatakse Euroopa Liidu õiguse nõuetekohane kohaldamine liikmesriikides?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused

Tartu Ülikool - Ühiskond - Poliitika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised sündmused pärast II maailmasõda aitasid kaasa Euroopa lõimumisele?
Millised olid kaks peamist suundumust ideed Euroopa ühendamiseks?
Mis olid Maastrichti 1992 lepingu tähtsamad muudatused edusammud?
Mis olid Amsterdami 1997 lepingu tähtsamad muudatused edusammud?
Mis olid Lissaboni 2007 lepingu tähtsamad muudatused edusammud?
Mis on Euroopa Parlamendi funktsioon Euroopa Liidus?
Miks on liikmesriigid suurendanud Euroopa Parlamendi võimu?
Mis on subsidiaarsuse põhimõte?
Mis on Euroopa Kohtu funktsioon Euroopa Liidus?
Kuidas tagatakse Euroopa Liidu õiguse nõuetekohane kohaldamine liikmesriikides?
Mis on Euroopa Komisjoni funktsioon Euroopa Liidus?
Mis on Euroopa Liidu Nõukogu funktsioon Euroopa Liidus?
Milline institutsioon on Euroopa Nõukogu?
Kui väikestel liikmesriikidel?
Millist rolli mängib vahetuv eesistuja Euroopa Liidu valitsemises?
Mis on ühenduse meetod inglisekeeles community method ?
Kuidas on Euroopa Liidu sambasüsteem muutunud pärast Maastrichti lepingut?
Mis on takistanud koostöö arenemist justiits- ja siseküsimuste valdkonnas?
Mis on olnud ühise sise- ja justiitspoliitika koostöö positiivsed ja negatiivsed tagajärjed?
Mis tõukas tagant siseturu loomist 1980ndatel ?
Milliseid poliitilisi meetmeid on Euroopa Liit kasutanud siseturu loomiseks ?
Mis rolli on Euroopa Liidu Kohus mänginud ühisturu loomisel?
Millised on erinevad majanduse integratsiooni etapid?
Miks tekkis vajadus luua Euroopa Majandus- ja Rahaliit?
Mis on konvergentsikriteeriumid ja miks nad loodi?
Mis on peamine kriitika Majandus-ja Rahaliidu loomisel?
Millised on olulisemad Euroopa võlakriisi põhjustajad?
Miks on Euroopa Liidu välispoliitiline identiteet erinev rahvusriikide omast?
Kuidas see väljendub tema ühises välis - ja julgeolekupoliitikas sh julgeoleku- ja kaitsepoliitikas?
Miks siis ikkagi paistab ELi välispoliitika niivõrd ebatõhusana?
Millised on olnud peamised takistused ühise välis- ja julgeolekupoliitika loomisel?
Mis on peamised Euroopa Liidu tulevikudebati teemad millele proovitakse vastust leida?
Mis on Euroopa integratsiooni eesmärk?
Kuidas me määratleme Euroopa Liidu piire ?
Kuidas me rahastame liitu?
Palju demokraatia defitsiidist�?
Millised samme on võetud?
Mis on Euroskeptitsism?

Euroopa Liidu kordamisküsimused ja vastused.
Euroopa Liidu ajalooline kujunemine ja lepingud

Millised sündmused pärast II maailmasõda aitasid kaasa Euroopa lõimumisele? Mis oli Ühtse Euroopa loomise motiiv ?
Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolise rivaliteedi elimineerimine, Marshalli plaan 1947 (abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks), Euroopa/ Haagi kongress , Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooni asutamine, Euroopa Nõukogu asutamine.
Loomise motiiv: rahu, Euroopa solidaarsus ning majanduslik ja sotsiaalne progress.

Millised olid kaks peamist suundumust/ ideed Euroopa ühendamiseks?
a) Spinelli Vaba ja Ühtne Euroopa – eesmärgiks on tekitada selline sõltuvus riikide vahel, et neil ei oleks võimalust enam sõda alustada. Tõeline ühendus, st mitte pelgalt ühe valdkonna lõimumine .
b) Monnet' ja Schumani pragmaatilisem lähenemine – nägid ette aeglasemat protsessi mitmete piiratud toimingute ja tegevuste kaudu; alustatakse ühe valdkonna integratsioonist ja siis minnakse edasi teiste juurde.

Too välja Euroopa integratsiooni peamised trendid (alates 1950ndatest)?
1950ndad: hoogne areng ja funktsionalistlike institutsioonide loomine. Sõltuvussuhe=rahu tagamine
1960ndad ja 1970ndad: paigalseis , poliitiline integratsioon tagaplaanil.
1980ndate keskel toimus taaselustumine ja rahvusüleste institutsioonide osatähtsuse kasv. Süvenemine ja laienemine jätkusid.
1990ndad: integratsiooni süvenemine on pidev protsess, mis ei toimu hüppeliselt (lepingumuudatuse tulemusel), vaid ka ELi institutsioonide igapäevase tegevuse läbi.

Mis olid Maastrichti (1992) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud?
Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule.
Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö (ka rahaliit ), mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas.
ELi kodakondsuse tekitamine.

Mis olid Amsterdami (1997) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud?
Tulemus oli tagasihoidlik , tähtsaim saavutus: võeti kasutusele tihedama koostöö mõiste.
Amsterdami lepingu esimene osa hõlmas Rooma lepingu ja Europarlamendi valimise seaduse parandusi. Lepingu teine osa nägi ette Euroopa Liidu toimimise aluseks olevate lepingute võrgustiku lihtsustamist. Kattuvad lisad, paragrahvid ja protokollid tühistati ning lepingute artiklid nummerdati uuesti. Kolmas osa puudutas lepinguga seotud üldisi ja lõplikke tingimusi, nagu jõustumise protseduur jms. Osa kolmanda samba valdkondi viidi üle esimesse sambasse ehk kasvas institutsioonide võim (riigiülesus).

Mis olid Lissaboni (2007) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud?
a) Demokraatlikum ja läbipaistev Euroopa: EP suurem roll, LR parlamentide suurem osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus.
b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess ( Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad ), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht.
Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriikide esindatus

Mis on Euroopa Parlamendi funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Parlament mänginud Euroopa integratsiooni protsessis?
Funktsioonid:
a) võtab vastu õigusakte (koos Nõukoguga) – Nõukogu kõrval peamine seadusandlik institutsioon
b) demokraatlik järelvalve kõigi ELi institutsioonide üle (eelkõige Komisjon )
c) ELi eelarve arutamine ja selle vastuvõtmine koos Nõukoguga
Roll integratsiooni protsessis:

Miks on liikmesriigid suurendanud Euroopa Parlamendi võimu?
Sest liikmesriikide suurust ja huve tasakaalustavate institutsioonide rolli tuleb tugevdada. EP on ainuke EL-i institutsioon, mille valib Euroopa rahvas. St et kui anda EP-le rohkem võimu, tuuakse võim rahvale lähemale, mis omakorda suurendab EL-i demokraatlikku legitiimsust.

Mis on subsidiaarsuse põhimõte?
Subsidiaarsuse põhimõte (ka lähimuspõhimõte) on ELi üks keskseid printsiipe , mille kohaselt ELi poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Kui välja arvata ELi ainupädevuse valdkonnad, tähendab see, et EL saab tegutseda üksnes juhul, kui kõnesolevat õigusakti on parem rakendada ELi kui et riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

Mis on Euroopa Kohtu funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Liidu Kohus mänginud Euroopa integratsiooni protsessis?
Euroopa Kohus on ELi õiguse kaitsja.
Funktsioonid:
a) tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühetaoline kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides
b) lahendab ELi liikmesriikide valitsuste ning ELi institutsioonide vahelisi vaidlusi
c) üksikisikud, ettevõtted või organisatsioonid saavad samuti kohtu poole pöörduda, kui nad leiavad, et nende õigusi on ELi institutsioonide poolt rikutud
EL Kohtu ülesanded:
a) kontrollib ELi institutsioonide õigusaktide seaduslikkust
b) kontrollib aluslepingutest tulenevate liikmesriikide kohustuste täitmist
c) tõlgendab liikmesriikide kohtute taotlusel liidu õigust
Roll integratsiooni protsessis:
Euroopa Kohus tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühetaoline kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides.
Euroopa Kohtu „vastastikuse tunnustamise põhimõte“ aitas kaasa kaubanduse liberaliseerimisele. Selle järgi võivad riigid küll seada impordikaupadele (vabakaubanduses) piiranguid, et kaitsta rahva tervist, ausat konkurentsi jms, aga need piirangud pidid olema põhjendatud, mitte lihtsalt varjatud protektsionism ehk majanduslik kaitsesüsteem. Ehk siis EL Kohus on jälginud ja siiani jälgib, et EL sees kehtiks vabakaubandus.

Kuidas tagatakse Euroopa Liidu õiguse nõuetekohane kohaldamine liikmesriikides? Milline roll on selles protsessis Euroopa Kohtul?
Euroopa Komisjon, olles n-ö lepingute valvur , peab hoolitsema nõukogu ja parlamendi määruste ja direktiivide elluviimise eest liikmesriikides. Vastasel juhul võib komisjon, selleks et kohustada rikkujat järgima ühenduse õigustikku, esitada kaebuse Euroopa Kohtule, kes võib omakorda otsuse mittetäitmise puhul määrata rahalise karistuse.

Mis on Euroopa Komisjoni funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Komisjon mänginud Euroopa integratsiooni protsessis?
Euroopa Komisjon on ühiste huvide kaitsja, juhib Euroopa Liitu.
Funktsioonid:
a) õigusaktide ettepanekute tegemine Parlamendile ja Nõukogule
b) ELi poliitikate juhtimine, elluviimine ning eelarve täitmine
c) ELi õigusaktide jõustamine koos Euroopa Kohtuga
d) ELi esindamine maailmas
Roll integratsiooni protsessis:
Kõige riigiülesem (supranational) ELi institutsioon. Liikmed määratakse liikmesriikide valitsuste poolt, kuid nad on poliitiliselt sõltumatud ehk tegutsevad ELi kui terviku hüvanguks.
Komisjon on oma tegevuses üsnagi sõltumatu. Tema ülesanne on seista Euroopa Liidu ühishuvide eest ja ta ei tohi kuuletuda ühegi liikmesriigi valitsusele. Olles n-ö lepingute valvur, peab ta hoolitsema nõukogu ja parlamendi määruste ja direktiivide elluviimise eest liikmesriikides. Vastasel juhul võib komisjon, selleks et kohustada rikkujat järgima ühenduse õigustikku, esitada kaebuse Euroopa Kohtule.

Mis on Euroopa Liidu Nõukogu funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Liidu Nõukogu mänginud Euroopa integratsiooni protsessis?
EL Nõukogu on peamine otsustaja Euroopa Liidus.
Funktsioonid:
a) EL õigusaktide menetlemine
b) EL liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine
c) Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine EL ja kolmandate riikide vahel
d) EL aastaeelarve heakskiitmine (koos EP-ga)
e) EL välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine (koos Ülemnõukoguga)
f) LR kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine
Roll integratsiooni protsessis:

Milline institutsioon on Euroopa Nõukogu? Kas ta on valitsustevaheline või riigiülene? Selgita.
EL Nõukogu on peamine otsustaja Euroopa Liidus. See koosneb liikmesriikide ministritest, kes järgivad riigilt saadud juhiseid. Koguneb eri koosseisudes, sõltuvalt poliitika valdkonnast. Koosseisu juhib eesistujariik (v.a. välisasjade nõukogu).
Pigem on see valitsustevaheline institutsioon, kuna koosneb liikmesriikide ministritest, kes kõik suuremal või väiksemal määral järgivad enda riigilt saadud juhiseid ja esindavad eelkõige enda riigi huve.

Kuidas toimub liikmesriikide huvide esindamine Euroopa Liidu otsustusprotsessis (märkus: siinkohal ei pea mõtlema ainult EL Nõukogu raames, vaid nt. kogu EL otsustusportsessi või eelnõu elutsükli jooksul)? Kas suurtel liikmesriikidel on Nõukogus rohkem võimu kui väikestel liikmesriikidel? (aruteluküsimus)
Nt Eesti suudab Euroopa Liidu arengut tulemuslikult mõjutada siis, kui meil on olemas väga selged ja konkreetsed seisukohad, millele suudame leida ka teiste liikmesriikide toetuse. Sellesmõttes on muidugi suurriikidel kergem.
Huvide esindamine toimub mitmel tasandil:
a) valitsuse tasandil (valitsusasutused) – nt ministeeriumid töötavad välja Eesti seisukohad ELi algatuste ja eelnõude osas ning kaitsevad neid ELi otsustusprotsessis; peaminister juhib EL küsimuste siseriikliku koordineerimist ja osaleb Ülemkogu istungitel, ministrid Nõukogu istungitel; Eesti alaline esindus ELi juures esindab valitsust EL institutsioonides
b) Riigikogu/parlamendid otsustavad, kas ELi õigusaktide eelnõud on vastavuses põhiseadusega ning võtavad need kas vastu, muudavad neid või tunnistavad kehtetuks.
Tähtis on proaktiivsus ja kreatiivsus: oluliselt suurem vajadus varaseks ja ennetavaks tegevuseks, algatusvõimeks, suhestumiseks „Brüsseli kalendriga“.
Otsustusprotsess:

Algatusfaas: seisukoha kujundamine. Tehakse ettepanek kellegi poolt (nt Ülemkogu või nõukogu) või Komisjoni poliitiline tööplaan vms. Seejärel hakkab pihta tagatubade möll, ministeeriumid ja koordinaatorid püüavad liikmesriike ja EL institutsioone mõjutada, toimuvad kohtumised , ühiskirjad, mitteametlikud konsultatsioonid jms. Pärast seda komisjoni konsultatsioonidokument ning komisjoni seadusandlik algatus. Tähtis roll koordinatsioonikogul, ministeerium kujundab esialgse seisukoha, KOK kooskõlastab, valitsus kujundab seisukoha ja kiidab heaks ning riigikogu annab arvamuse.

Otsustusfaas (nõukogu): mõjutamine . Töögrupid ( eksperdid ). Ministeerium kujundab seisukoha (kui pole juba varem), annab tagasisidet. COREPER – alaline esindus – nõukogu – minister – ülemkogu – peaminister.

Rakendusfaas. EL Nõukogu (ja EP) või EK otsus/määrus/direktiiv. Ministeerium koostab vajadusel siseriikliku rakendusakti eelnõu (Riigikogu võtab vastu). Komisjon jälgib LR-ide rakendustegevust, vajadusel algatab rikkumismenetluse. Kohus (EL õiguse ja siseriikliku õiguse vahekord ). Välisministeerium esindab Eestit EL kohtus.
Suurtel liikmesriikidel tõepoolest on Nõukogus rohkem võimu kui väikestel liikmesriikitel, sest nt Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalial ja UK-l on Nõukogus 29 häält, kui Maltal 3 (Eestil 4). Samas see on arusaadav, sest seal on ka rohkem elanikke. Reegline võetakse Nõukogu otsused vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, lisaks kasutatakse ühehäälsust ja lihthäälteenamust.

Millist rolli mängib vahetuv eesistuja Euroopa Liidu valitsemises?
Eesistujariik juhatab ja korraldab eri nõukogude koosseisude istungeid (v.a. välisasjade nõukogu); jagab suuniseid, üritab leida kompromisse otsuste tegemisel liikmesriikide vahel.
Eesistujariik vahetub liikmesriikide vahel iga 6 kuu järel.

Mis on ühenduse meetod (inglisekeeles community method )?
Otsuste langetamine EL-i institutsioonides, mitte valitsustevahelisel otsustusprotsessil.

Mil määral on kaasotsustusmenetlus muutnud võimude vahekorda Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel? (Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal)
See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg , haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid , kultuur ja tarbijakaitse . Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu. Sel juhul võib asi asutamislepingu kohaselt liikuda edasi lepituskomiteesse.
VIST : See tähendab seda, et Parlamendi ja Nõukogu roll on suurenenud. Komisjon peab oma õigusaktide ettepanekutega Parlamendiga arvestama, kuna viimane võib need tagasi lükata (nt eriti eelarve vastuvõtmisel).

Kuidas on Euroopa Liidu sambasüsteem muutunud pärast Maastrichti lepingut? Miks otsustati sambasüsteemi muuta?
Maastrichti lepinguga jõustus kolme samba süsteem, kus esimeses sambas kehtis otsustamisel ühenduse meetod ning teise ja kolmanda valdkondade küsimusi otsustasid valitsused omavahel:

Euroopa Ühendus ( ühisturg , majandus- ja rahaliit)

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika

Koostöö õigus- ja siseküsimuste valdkonnas
Amsterdami lepinguga tõsteti osa valdkondi kolmandast esimesse sambasse ning Lissaboni lepinguga (mis jõustus 2009. aastal) kaotati sambad sellisel kujul üldse ära ning Euroopa Liidust sai juriidiline isik. Seda süsteemi otsustati muuta, et teha koostöö EL-is lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning et lähtuda rohkem Euroopa kui terviku huvidest. Nõnda saab EL näiteks olla ühtselt üheks osapooleks rahvusvahelistes lepetes.
Justiits - ja siseküsimused

Justiits- ja siseküsimustega võiksid liikmesriigid tegeleda ka siseriiklikult . Miks siis ikkagi hakati Euroopa tasandil tegema koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonnas?
a) kasvanud piiriülene liikumine EL-is ja väljastpoolt – suurenes töökoormus, kuritegevus , võõrtööjõud.
b) uuenenud tähelepanu vabal liikumisel, tugevatel välispiiridel – ehk taheti, et inimesed saaksid vabalt ELi piires liikuda (tugev välispiiride kontroll eesmärgiga kaotada sisepiirid) ning selleks peab koostööd tegema
c) Schengeniga lihtsustati väljaandmisprotseduuri

Mis on takistanud koostöö arenemist justiits- ja siseküsimuste valdkonnas? Kas ja kuidas on Amsterdami ja Lissaboni lepingud kaasa aidanud parema koostöö tekkimiseks antud valdkonnas? (aruteluküsimus)
Maastrichti lepingu järgi jäid JHA (kolmas sammas) valdkonna küsimused liikmesriikide valitsuste vahelise otsustusprotsessi kätesse.
Otsustusprotsess: liikmesriigid domineerisid institutsioonide üle
a) komisjoni roll minimaalne
b) kõik otsused ühehäälsed
c) Euroopa Kohtul polnud tõlgendamisõigust
Palju kriitikat, sest:
a) demokraatia defitsiit
b) palju ajakulu , vähe tulu
c) instrumendid polnud siduvad, protsess veniv, salajane
Amsterdami ja Lissaboni lepingud on aidanud kaasa parema koostöö tekkimisele. Amsterdami (1999) lepinguga tõsteti osa III sambast I sambasse ehk osa valdkondi läksid ühenduse meetodi peale: inimeste vaba liikumine 2004. a 1. maiks, asüüli ja immigratsiooniküsimused, politsei koostöö tsiviilasjades jms. III sambasse jäi justiits- ja politseikoostöö kriminaalasjades – eesmärgiks tihedam koostöö politsei, tolli, kohtuorganite ja Europoli vahel. III sammas jäi valitsustevaheliseks, st mittesiduv, aga samas EL õigusega kooskõlas. Amsterdami leping liitis Schengeni viisaruumi institutsionaalselt ja juriidiliselt Eliga . Eesmärgiks oli lihtsustamine , aga reaalsuses muutus koostöö JHA küsimustes veelgi keerulisemaks (Taani opt-out ning Iirimaa ja UK opt-in)
Lissaboni lepinguga kaotati sammaste struktuur. Kvalifitseeritud häälteenamus , kuid liikmesriikidel on teatud juhtudel õigus sekkuda. Liikmesriikide parlamentidel kohustus monitoorida JHA valdkonna poliitikat. Euroopa Liidu Kohtu järelvalve. Parlamendil kaasotsustusmenetlus pea kõigis asjades. Schengen : sisepiiridel piirikontrolli puudumine, kuid säilisid Iirima, UK ja Taani erandid. EL Nõukogu alalise komitee loomine sisejulgeolekualase koostöö edendamiseks.

Mis on olnud ühise sise- ja justiitspoliitika koostöö positiivsed ja negatiivsed tagajärjed?
Kõige tuntavam ja n-ö positiivsem tagajärg on muidugi see, et suures osas Euroopa Liidus saab vabalt ringi liikuda, st ei ole mingeid piiripunkte.
Euroopa kodaniku õigus on reisida , elada ja töötada kõikjal Euroopa Liidus. See õigus on sätestatud Maastrichti lepingu kodakondsust käsitlevas peatükis. EL on vastu võtnud direktiivi, millega kehtestati kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise süsteem. Kõnealust direktiivi kohaldatakse üle kolme aasta kestvate ülikoolikursuste suhtes ja see põhineb riikide haridussüsteemide kvaliteedi vastastikuse usaldamise põhimõttel.
Lihtsustati väljaandmisprotseduuri, koostöö õiguskaitse vallas (nt narkokuriteod).
Euroopa haigekassakaart.
Negatiivne: big brother , vaesematest riikidest lähevad inimesed ära (a la eestlased Soome)
Siseturg

Mis tõukas tagant siseturu loomist 1980ndatel?
Kaks seletust/põhjust:
a) turu liberaliseerimine oli liikmesriikide huvides, sest Jaapani ja USA majandused domineerisid üha globaliseeruvamas maailmas ning protektsionism ja sekkuvad poliitikad olid mittetõhusad (1970ndate majanduskriisi õppetunnid).
b) siseturu loomine kui senise koostöö tagajärg, nt 1979.a käivitus Euroopa Rahasüsteem (EMS), 1983.a Euroopa Suurtöösturite Ümarlaud, kus tehti ettepanek ühisturu parandamiseks, jne.

Milline vaidlus oli neoliberalistide ja sotsiaalse turumajanduse pooldajate vahel ühtse siseturu loomisel?
• Neoliberalism (F. Hayek ja M. Friedman ) - arusaam, et ühiskonna ainsaks ühendavaks jooneks on üksikindiviid, koos usuga, et vaba turg reguleerib ühiskonda paremini iseenesest kui kui mingi väline regulatsioon . Neoliberaalid pooldavad alati igat dereguleerimist ja privatiseerimist.
• Sotsiaalne turumajandus on vastandiks nii sotsialistlikule plaanimajandusele kui ka liberaalsele ohjamata majandamisviisile. Vabaduse ja vastutuse tasakaalustatus. Sotsiaalse turumajanduse aluspõhimõtted on seadustega tagatud konkurents ja sotsiaalne kaitse. Euroopa konkurentsivõime tagamiseks tuleks leida liikmesriikide üleseid lahendusi

Milliseid poliitilisi meetmeid on Euroopa Liit kasutanud siseturu loomiseks?
Asutamislepingu järgi ei tohi ei liikmesriigid ega eraisikud kehtestada piiranguid liikumisvabadusele ehk tööjõu vaba liikumine.
Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (EMU) loomine, et aidata kaasa kapitali vabale liikumisele.
Pluss kaupade ja teenuste vaba liikumine.

Kas Euroopa Liit on olnud edukas ühisturu loomisel? Mis on põhilised takistused ühtse siseturu loomisel Euroopa Liidus?
Nii ja naa:
a) Aeglane progress ja takistused turu piirangutest vabastamisel ( teenindussektor , riigiabi, riigihanked , tehnilised tõrked)
b) Ühisturu reeglite rakendamise kiirus on liikmesriigiti olnud erinev (lüngad ühisturu reeglistikus)
c) UK versus FR ja DE (neoliberalism vs. reguleerimine)

Mis rolli on Euroopa Liidu Kohus mänginud ühisturu loomisel?
Euroopa Kohtu „vastastikuse tunnustamise põhimõte“ aitas kaasa kaubanduse liberaliseerimisele. Selle järgi võivad riigid küll seada impordikaupadele (vabakaubanduses) piiranguid, et kaitsta rahva tervist, ausat konkurentsi jms, aga need piirangud pidid olema põhjendatud, mitte lihtsalt varjatud protektsionism ehk majanduslik kaitsesüsteem. Ehk siis EL Kohus on jälginud ja siiani jälgib, et EL sees kehtiks vabakaubandus.

Millised on erinevad majanduse integratsiooni etapid? Millises etapis on praegu Euroopa Liit?
6 etappi :
a) sooduskaubanduspiirkond (teatud riigid vähendavad omavahelisi tollitariife)
b) vabakaubanduspiirkond (sellesse kuuluvate riikidevahelises kaubanduses ei kohaldata mõnede või kõikide kaupade suhtes sisetariife)
c) tolliliit (kolmandate riikide suhtes rakendatakse ühesuguseid tollitariife ja ühtset kaubanduspoliitikat)
d) ühtne turg ( ühtsed tooteid käsitlevad eeskirjad ja kaupade, tööjõu ning teenuste vaba liikumine)
e) majandus- ja rahaliit (ühtne turg, ühisraha ja ühine rahanduspoliitika )
f) täielik majanduslik lõimumine (kõik eelnev ja lisaks veel ühtlustatud maksu- ja muu majanduspoliitika
Euroopa Liit on praegu majandus- ja rahaliidu etapis.
Euroopa Majandus- ja Rahaliit

Miks tekkis vajadus luua Euroopa Majandus- ja Rahaliit?
Majanduse globaliseerumine:
a) piiriüleste kapitalivoogude suurenemine
b) rahapoliitika koordineerimine oli vajalik võitlemaks turujõudude vastu
c) valuutakurssi ei suudetud hallata riiklikul tasandil
d) suveräänne rahanduspoliitika oli ammu kaotatud
Poliitiline seletus:
a) külma sõja lõpp (Saksamaa ühendamine)
b) finantskogukondade ühtlustunud vaated majandus- ja rahapoliitikas
c) ühisturg tekitas vajaduse/surve EMU loomiseks
Taheti suurendada riikidevahelist koostööd ja parandada Euroopa konkurentsivõimet maailmas; pakkuda alternatiivi USA dollarile – uus reservvaluuta; vähendada Euroopa ettevõtete tehingukulusid; tasakaalustada Saksamaa ühinemisest tekkinud võimalust väga võimsa riigi kujunemiseks ja siduda rahaliidu kaudu.

Kas Euroopa Majandus- ja Rahaliidu loomine oli pigem majanduslikel või poliitilistel kaalutlustel algatatud protsess? Milline mõju on olnud EMU loomisel Euroopa integratsioonile? (aruteluküsimus)
Pigem majanduslik, sest kardeti, et kapitali vaba liikumist võivad mõjutada ebakindlus ja mitmed erinevad raha- ja vahetuskursi poliitikad. Lahenduseks oligi EMU loomine. Selle eesmärgiks oli suurendada riikidevahelist koostööd (integratsioon) ja parandada Euroopa konkurentsivõimet maailmas. Samuti taheti pakkuda alternatiivi USA dollarile ehk eurost sai uus reservvalluta. EMU loomisega vähendati ka Euroopa ettevõtete tehingukulusid. Kui 2002. aastal sai euro ainsaks seaduslikuks rahaühikuks 12 riigis, siis see omakorda parandas integratsiooni. Kas või niimoodi, et ühe riigi kodanikud said reisida teise riiki (kus kehtis euro), ilma et pidid muretsema valuutavahetuse peale. Minu meelest on üsna rumal arvata, et midagi tehakse ainuüksi poliitiliste kaalutluste tõttu. Kõik taandub lõppude lõpuks inimeste heaolule ning poliitika lõppeesmärk on parandada inimeste elukvaliteeti. Viimane on aga väga suuresti sõltuv majanduslikust heaolust. Seega mina usun, et EMU loomine oli peaasjalikult majanduslik otsus.
90ndatel mängis EMU Euroopa integratsioonis üsna huvitavat rolli. EMU tõttu kandusid Euroopa küsimused sisepoliitikasse. Naljakal kombel ühendas ta Euroopa rahvaid nii-öelda negatiivsel moel ehk paljud Euroopa suurriikide parteid kritiseerisid seda riiklikel valimistel – Itaalias tõusis Berlusconi võimule, seistes vastu valitsuse plaanile tõsta makse, et täita konvergentsikriteeriume; samamoodi ka nt Hispaanias.
Praeguseks on euro kasutusel 17 ELi liikmesriigis, mis peale tavakodanike ( reisimine ) lihtsustab elu ka ettevõtetele, kuna euroala riikide vahel on äritegemine turvalisem ja kergem. Kui riigis on kasutusel euro, siis julgetakse sinna rohkem investeerida, kartmata, et sealne raha devalveeruks (nagu juhtub praegu rublaga).
Kuigi see võib veidi tobe tunduda, siis ma usun, et inimestel on rahaühikuga ka mingit sorti emotsionaalne side. Mäletame ju, kui raske oli paljudel, kui Eesti kroon kadus . Nüüd oleme aga euro omaks võtnud ning minnes nt Prantsusmaale, kus on euro, tunneme end vahest kodusemalt, kui reisides Suurbritanniasse, kus peab eurod naeladeks vahetama. Rääkimata muidugi sellest, et eurot kasutades ei ole vaja peas arvutusi tegema, kui palju midagi maksab.

Mis on konvergentsikriteeriumid ja miks nad loodi? Miks on liikmesriikidel stabiilsuspaktist (Stability and Growth Pact) kinnipidamine raske olnud?
Konvergentsikriteeriumid ehk Maastrichti kriteeriumid on tingimused, mis tuleb Euroopa Majandus- ja Rahaliidu liikmeks astuda soovival riigil täita:

riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti;

pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti;

liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Valuutasüsteemi poolt määratud piiridesse;

riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3 % sisemajanduse koguproduktist (SKP);

riigivõlg ei tohi ületada 60 % SKP-st.
Stabiilsuspaktist kinnipidamine on raske olnud, kuna need kriteeriumid on väga ranged ning nende rikkumine ei toonud mingeid karistusi kaasa – korralekutsumine oli vaid formaalne. Seega ei ole liikmesriikidel ülearu motivatsiooni neid iga hinna eest täita.

Mis on peamine kriitika Majandus-ja Rahaliidu loomisel?
Kas rahaliit saab olla edukas, kui on ühtne rahapoliitika, kuid säilib iseseisev eelarvepoliitika? EMU funktsioneerimise eelduseks ja aluseks on stabiilsus. Lahenduseks mõeldi välja nn. Maastrichti kriteeriumid, kuid on näha, et nende täitmine on juba pigem soovituslik, kuna erilisi karistusi pole täitmatajätmise pärast järgnenud.

Millised on olulisemad Euroopa võlakriisi põhjustajad?
a) avalik sektor – suutmatus hallata riigi rahandust
b) pangad – tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektorisse, mis oli selgelt ülekuumenenud
c) erasektor – kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum, üle oma võimete elamine
EL ühine välis- ja julgeolekupoliitika

Kas ja miks on Euroopa Liidu välispoliitiline identiteet erinev rahvusriikide omast? Kuidas see väljendub tema ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (sh julgeoleku- ja kaitsepoliitikas)? (aruteluküsimus)
Euroopa mudel erinev rahvusriikide omast. EL-i mõju ei kandu edasi mitte niivõrd sõjaliste meetmetega (heidutus, otsene sõjaline tegevus), vaid pigem pehmete vahenditega, nagu moraalsus , isiklik eeskuju ning inimõiguste edendamine. Viimasel ajal on see aga hakanud järjest enam muutuma – nt Venemaa vastased majandussanktsioonid. Kuigi mõnda ELi riiki mõjutab nende sanktsioonide kehtestamine majanduslikus mõttes kindlasti rohkem kui teisi, siis Euroopa Ülemkogu ning välisteenistus võtsid need otsused vastu kui ühtne Euroopa Liit.
Rahvusriigid (liikmesriigid) saadavad sõjalisi jõude põhimõtteliselt iseseisvalt (või kooskõlas NATO -ga), pole otseselt ühist Euroopa Liidu enda sõjaväge vms. Kuigi on ka sõjalisi operatsioone, mida juhib Euroopa Liit ise (nt Bosnia ja Hertsegoviinas).
EL välispoliitikat ei iseloomusta ainult lahknevused.
Mitmel teemal on ka üksmeel. Näiteks:
 relvastuskontrolli lepingute küsimuses
 Multilateraalsuse arendamine rahvusvahelistes organisatsioonides
 Kyoto protokoll
 Rahvusvaheline Kriminaalkohus.
 Balkani tulevik, suhted Venemaaga, Iraani küsimus või Lähis-Ida rahuprotsess
Miks siis ikkagi paistab ELi välispoliitika niivõrd ebatõhusana?
Siin võib välja tuua kolm peamist probleemi:
 ebasobivad ametkonnad (nt eesistujamaa roteerumine)
 ühise strateegilise kultuuri puudumine
 sügav lõhe USAga suhtlemises (uued vs. vanad LR).
Heaks näiteks tõestamaks, et Euroopa Liidu välispoliitiline identiteed on erinev rahvusriikide omast, on Liibüa konflikt 2011. aastal. Äsja oli ratifitseeritud Lissaboni strateegia ja loodud välisteenistus, pürgiti Euroopa suurema globaalse rolli suunas ning Liibüas nähti võimalust näidata maailmale, et EL on ühtne tegutseja globaalses poliitikas. Tulemuseks oli aga üksmeele puudumine: SB ja Prantsusmaa ühine operatsioon , USA toetus. Kui osad liikmed toetasid õhujõududega, siis Saksamaa jäi täiesti kõrvale.
Niisiis võib öelda, et välis- ja julgeolekupoliitika majanduslik pool on EL-is järjest rohkem ühtne, kuid otsene sõjaline tegevus jääb pigem rahvusriikide tasandile .

Millisel määral on Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärk pehme julgeoleku tagamine? (võrdle näiteks USA või NATOga)
Terrorismivastases võitluses rõhutatakse vahenditena vaesuse vähendamist ja demokraatia edendamist. USA aga saadab sõjalised üksused sellistesse piirkondadesse, kus nad arvavad terroriste olevat (Afganistan, Iraak ).
Võrreldes USAga on ELi sõjalised operatsioonid pigem nii-öelda rahumissioonid, et kaitsta kas rahulepingu tingimuste täitmist, kodanike, pagulasi jne (Bosnia ja Hertsegoviinas, Kesk-Aafrik Vabariigis, Sudaanis jne).

Millised on olnud peamised takistused ühise välis- ja julgeolekupoliitika loomisel? Kas Lissaboni leping on neist olulisemad eemaldanud eduka ÜVJP loomiseks?
Peamised takistused ühise välis- ja julgeolekupoliitika loomisel on olnud:
a) sammaste süsteem
b) järjepidevuse puudumine
c) ressursside hajutatus
d) nõrk otsuste tegemise kord
e) ühtse välise esindaja puudumine
ÜLDISELT: Seetõttu puudus strateegiline visioon, proaktiivne otsustamine ja ühtne tegevus.
Lissaboni lepinguga liiguti kaitsepoliitika suunas (terrorismioht). Sõnastab selgemalt liidu välistegevuse eesmärgid. Klausel liikmesriikide vahelise solidaarsuse kohta terrorismiohu ja -rünnaku ning looduskatastroofi korral. Loodi Euroopa Kaitseagentuur. Aga liikmesriigid jäävad peamisteks tegutsejateks ÜVJP-s.
Jah, on olulisemad eemaldanud:
a) sambasüsteemi kaotamine: kõik valdkonnad juhinduvad samadest printsiipidest
b) EL kõrge esindaja ametissemääramine, kelle kõrvale loodi uus Euroopa Liidu välisteenistus
c) Euroopa Parlamendile suuremate volituste andmine
d) Valdkondade arvu suurendamine , kus otsused võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega

Milline roll on liikmesriikidel, Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil ühises välis- ja julgeolekupoliitikas?
Liikmesriikidel suur roll – jäid ka pärast Lissaboni lepingut peamisteks tegutsejateks ÜVJPs.
Pärast Lissaboni lepingut anti Euroopa Parlamendile suuremad volitused ühises välis- ja julgeolekupoliitikas tegutsemiseks (igasugused erinevad komisjonid ).
Euroopa Komisjoni alla kuulub Euroopa välisteenistus, mille juhiks on EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Mogherini (kelle ülesanne on juhtida ühtset ELi välispoliitikat – poliitika väljatöötamine ettepanekutega, täidab nõukogu esindajana vastu võetud otsuseid, esindusülesanne).
Euroopa Liidu tulevikuperspektiivid

Mis on peamised Euroopa Liidu tulevikudebati teemad, millele proovitakse vastust leida?
2006a: Mis on Euroopa integratsiooni eesmärk? Mis rolli peaks Euroopa maailmas etendama? Milline on Euroopa sotsiaalse ja majandusmudeli tulevik globaliseerumist silmas pidades? Kuidas me määratleme Euroopa Liidu piire? Kuidas me tõhustame vabadust, turvalisust ja õigust? Kuidas me rahastame liitu?
Praegu: seega on päevakorras nii üleeuroopalise eliidi föderalistliku valitsemissüsteemi samm-sammult edasiarendamine (tsentraliseerimine), kodanike rahvusteülene Euroopa ning uute printsiipide eesmärkidega rahvusriikide koostöö (detsentraliseerimine ja valitsemise parimal moel tasakaalustamine).

Euroopa Liidu puhul räägitakse palju „demokraatia defitsiidist“? Miks see nii on? Millised samme on võetud Euroopa Liidu suuremaks demokratiseerumiseks? Kas need jõupingutused on edukad olnud? (aruteluküsimus)
„Demokraatia defitsiit“ on üldnimetus sellistele Euroopa Liidus kujunenud nähtustele nagu liigne bürokratiseerumine, avatuse ja läbipaistvuse puudumine, otsustusprotsesside kaugus tavakodanikust (Allikivi jt 2002).
Weileri (1995) demokraatia defitsiidi „standardversioon“:
a) Euroopa integratsioon tähendab rahvusparlamentide rolli vähenemist ja täidesaatve võimu suurenemist;
b) Euroopa Parlamendi roll on liiga nõrk;
c) valimised ei ole euroopalikud, st ei valita Euroopa tasandil;
d) EL on kodaniku jaoks kauge ;
e) ELi valdavalt parempoolne poliitika ei leia toetust kodanike seas.
Äkki üheks põhjuseks on see, et eurooplased käivad Europarlamendi valimistel järjest vähem (1994a – 56.67%, 2014a – 43,09%). Samuti on Euroopa Parlament sisuliselt ainuke Euroopa Liidu institutsioon, mille liikmeid saab rahvas ise valida.
Madal toetus EL-i poliitikatele ja vähene aktiivsus EP valimistel; referendumite negatiivsed tulemused.
Nõrk ühisidentiteet. Euroopa demose ehk ühtse kodanikkonna puudumine.
Otsevalitud institutsiooni (EP) vähene seadusandlik pädevus . Enamik otsuseid teevad mittevalitud institutsioonid. Samuti pole Euroopa Komisjon ega Ministrite Nõukogu küllaldaselt aruandekohustuslikud Euroopa Parlamendi, rahvusparlamentide ning seega järelikult ka Euroopa Liidu kodanike ees.
Vähene avalik diskussioon , otsustusprotsess ei ole küllaldaselt avatud ja läbipaistev.
Otsese osalemise kanaleid on vähe, kaudne osalemine on väheefektiivne. Praktikas on ELi kodanikel liiga vähe võimalusi poliitiliseks koondumiseks ja osalemiseks valitsusvälistes organisatsioonides. Otsustusprotsessid pole piisavalt läbipaistvad.
Millised samme on võetud?
Lissaboni lepingu muudatused:
• Euroopa Liidu avaliku võimu teostamisele seatakse piirid põhiõiguste harta muutmisega õiguslikult siduvaks nii Euroopa Liidule kui ka liikmesriikidele, samuti tekib Euroopa Liidul kohustus ühineda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.
• Euroopa Liidu lepingule lisatakse uued artiklid demokraatlike põhimõtete kohta (art-d 8, 8a ja 8b, sh kodanikualgatus , mis võimaldab vähemalt miljonil mitmest liikmesriigist pärineval Euroopa Liidu kodanikul teha komisjonile õigusakti kehtestamise ettepanek).
• Euroopa Liidu lepingus sätestatakse liikmesriikide parlamentide roll (art 8c), sh riikide parlamentide õigus saada kõigilt Euroopa Liidu institutsioonidelt Euroopa Liidu õigusaktide eelnõusid ning hinnata nende kooskõla subsidiaarsuse põhimõttega.
• Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku muutvate sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus
Euroopa Parlamendi rolli suurenemine.
Kas need on edukad olnud?

Mis on Euroskeptitsism?
Euroskeptitsism on kriitiline suhtumine ELi ja vastumeelsus Euroopa tiheda integratsiooni suhtes. Seda esineb nii parem- kui vasakpoolsete poliitiliste jõudude hulgas. Euroskeptikud leiavad, et EL nõrgestab riikide iseseisvust ja suveräänsust. Esineb ka arvamusi, et EL on liiga bürokraatlik ja ebademokraatilik.

.ODT Laadi alla originaalfail 12 lk · .odt · 23 allalaadimist

Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused #1

Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused #2

Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused #3

Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused #4

Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused #5

Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused #6

Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused #7

Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused #8

Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused #9

Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused #10

Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused #11

Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused #12

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

silverh Õppematerjali autor

Tartu Ülikooli aine "Sissejuhatus Euroopa Liitu" eksami kordamisküsimuste vastused.

Sarnased õppematerjalid

docx

Vahe-eksami valmistamiseks vastused

Selleks, et teha üldise EL majandustekke ja ära hoida sõja Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Samuti hakkas mängima suurt rolli rahvusvaheline koostöö ja loodi erinevad organisatsiooni. Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse Eli loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Terasühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Jean Monnet oli prantsuse poliitik ja ärimees. Tema initsiatiivil loodi 1950. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mis oli Euroopa Liidu eelkäijaks

Euroopa liidu poliitikad

docx

Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine

EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa

Euroopa Liidu üldkursus

docx

Euroopa Liit

OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Euroopa Liit Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Minu Arvamus Mina arvan et Euroopa Liitu kuuluvad päris paljud riigid sellega ka Eesti kus meie elame. Euroopa Liidus on palju ilusaid linnasid ja riike kuhu tahaks kindlasti kunagi minna.Euroopas on põhimõtteliselt igas riigis euro kasutusele võetud aga mõnes üksikus riigis seda veel ei ole kasutusele võetud. Euroopa liit toetab riikisid mis sellese kuuluvad kui neil on pankrott nagu oli mingi aasta Kreekas. Euroopa Liidu kohta rohkem infot saate edasi lugedes. Ajalugu 19451958 9

Geograafia

doc

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud

Euroopa liidu põhikursus

doc

Euroopa Liidu aine eksamimaterjal

Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt?

Euroopa liit

docx

Põhjalik ülevaade Euroopa liidust

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Euroopa Liit End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Selles referaadis on käsitletud Euroopa liitu ja kõike sellega seonduvat. Tegin kokkuvõtva ülevaate ettenähtud teemadest. Mõnusat lugemist! . Ajalugu 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa

Euroopa liit

docx

Euroopa Liidu õiguse eksami materjal

EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt

Euroopa liidu õigus

doc

EL õiguse alused

Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 1. Euroopa Majandusühendus asutati Pariisi lepinguga Rooma lepinguga Maastrichti lepinguga 2. Euroopa Majandusühenduse asutasid a) Itaalia b) Prantsusmaa c) Taani d) Saksamaa e) Belgia f) Luksemburg g) Suurbritannia h) Holland i) Hispaania j) Austria 3. Euroopa Majandusühendus nimetati ümber Euroopa Ühenduseks Maastrichti lepinguga 1993 aastal. 4. Euroopa Majandusühenduse loomise eesmärk oli: Eesmärk oli luua ühisturg, mis põhineb neljal põhivabadusel: isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning tuumaenergia rahumeelse kasutamise tagamine. 5. Euroopa ühendusteks nimetatakse kolme ühendust, need on: ESTÜ, EMÜ ja Euratom 6. Euroopa Liitu ei kuulu a) Austria b) Norra c) Bulgaaria d) Sveits e) Sloveenia f) Monaco g) Malta 7

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid