Yhteiskunta jakautui varallisuuden mukaan hallitsevaan yläluokkaan ja hallittuun alaluokkaan. AIKAKAUSIA (OSA 2): Antiikin aika: n 800 eKr.- 400 jKr. - Antiikin valtakunnat: Kreikka Foinikia (Karthagon perustelivat fonikialalaiset) Rooma KL. LUKU 4.1. KREIKAN KAUPUNKIVALTION KYSYMYKSET - Kreikkalaisten polikset eli kaupunkivaltiot Minkälainen oli kreikan väkiluku ja mitä haitallista siitä oli kaupunkiin alulle ja kaupankäynnille? - Ateenan demokratia = Minkälainen oli demokratia ja mitä siitä sanottiin? - Maatalous = - Miten Kreikan maatalous erosi Niilin ja Mesopotamian alueiden maataloudesta? - Kreikkalaisten muuttoliike = Mitä väestönkasvu Manner-Kreikassa lisäsi ja mitä siitä seuraasi? - Kauppa vauhdittuu rahan käyttöönoton myötä = Nimeä Kreikkalaisia tuotteita mitä vietiin Välimeren alueelle ja mitä rahan käyttöön otusta seurasi? - Orjuus oli talouden perusta =
nad suurte eesõigustega osa. Spartas olid riigi eesotsas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Võim oli päritav. Muus osas juhtis riiki geruusia- suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu. Kuigi spartiaadid rõhutasid oma võrdsust, olid nende varanduslikud erinevused suured ja riigi juhtimises osalesid eelkõige rikkamad pered. Ateena seevastu pooldas kodanike sõnavabadust ja oli suur demokraatia pooldaja. Ateena demokratia oli haruldane otsedemokraatia, kus rahvas mitte ei valinud omale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. 5.saj keskpaigaks oli Periklese juhtimisel saanud tugev demokraatlik riik. Kui Spartas oli olulisel kohal kuningate arvamus, siis Ateenas kuulus kogu võimulaius rahvakoosolekule. Ateena rahval oli rohkem vabadust oma suva järgi talitada, Spartalased olid aga kindlates piirides. Sparta haridussüsteem ei pidanud oluliseks mitte elementaarseid lugemis, kirjutamis jms
väike, moodustasid nad suurte eesõigustega osa. Spartas olid riigi eesotsas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Võim oli päritav. Muus osas juhtis riiki geruusia- suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu. Kuigi spartiaadid rõhutasid oma võrdsust, olid nende varanduslikud erinevused suured ja riigi juhtimises osalesid eelkõige rikkamad pered. Ateena seevastu pooldas kodanike sõnavabadust ja oli suur demokraatia pooldaja. Ateena demokratia oli haruldane otsedemokraatia, kus rahvas mitte ei valinud omale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. 5.saj keskpaigaks oli Periklese juhtimisel saanud tugev demokraatlik riik. Kui Spartas oli olulisel kohal kuningate arvamus, siis Ateenas kuulus kogu võimulaius rahvakoosolekule. Ateena rahval oli rohkem vabadust oma suva järgi talitada, Spartalased olid aga kindlates piirides. Sparta haridussüsteem ei pidanud oluliseks mitte elementaarseid lugemis, kirjutamis jms
Kujunesid linnriigid, polised Tähtsamad linnriigid Sparta ja Athena Tsivilisatsioon oli arenenud Kreeklased võtsid kasutusele Foiniiklaste tähestiku/kirja suulise pärimuse kirjapanek, Homeruse “Ilias” ja “Odysseia” Kutsutakse ka Homeruse ajajärguks Peajumal Zeusi auks hakati korraldama Olümpiamänge 1. Olümpiamängudest arvestati aega (776 a eKr) Hakkab vaikselt levima demokratia Tihenesid välissuhted Idamaaga Eriti tuli Kreeklastel suhelda tol ajal kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastena Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Valitses demokraatia Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg Kreeka-Pärsia sõjad Poliste õitseaeg Hellenismiperiood (338-30 eKr) Algus: 338 eKr Aleksander suure vallutustega/Makedoonia kuningas vallutas
võim (aristoskratos), koosjooming (symposion), meeste ruum (andron), veinisegamisnõu (kraater), armuke (hetaira), alasti noormees (kuros), riietatud neiu (kore), poistermastus (paiderastia), tüdrukutearmastaja (prostitutsioon), linn (polis), ainuvalitseja (türann), pikkades viirgudes sõjavägi (faalanks), Sparta kodanik (spartiaat), Sparta maaori (heloot), Sparta vaemate nõukogu (geruusia), rahvavõim demokratia), väejuht (strateeg) , Ateenas elavad võõramaalased (metoig), eesvärav (proüleed), Ateena neitsitempel (Pantheon), lapsejuhendaja (paidagogos), ennustus (oraculum), vanema põlvkonna jumal (titan) alasti oleku koht (gymnasion), spordiharjutused (gümnastika), luule (lüürika), puhkpill (flööt), üle- Ateenalised pidustused (panateinaia), tegevus (drama), kurb tegevus (tragöödia), lõbus tegevus (komöödia), vaatamise koht (theatron), rikas koorijuht (choregos), tantsuplats
koostööks kodanlike erakondadega 6. Rahvarinde valitsus (1936-1938) suutis poliitilise olukorra stabiliseerida 7. Välispoliitika pürgis PM Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks, erinevalt SBR-st muutis aktiivseks ka Kesk- ja Ida-Euroopas; puudus küllaldane majanduslik ja sõjaline jõud; 1930 hakkas NSVL-ga koostööd otsima (vastukaalu SM-le) DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA Diktatuuride tekke põhjused 1. nn demokratia kriis kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust, nõuti diktatuuri 2. Esimesena kommunistlik liikumine: soovis kommunistliku diktatuuri, kodanluse hävitamine 3. fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustasid klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, vaenlaseks rahvuse reeturid, teised rahvad ja kommunistid. 4. Kolm liikumist nägid edasimineku esmase vahendina diktatuuri (vägivald) 5
Grupid, kes tegelevad lobbytööga EL lipu all, neil võib olla negatiivne mõju eri ühiskondade demokraatiates. EL võib kahtluse alla seada kodumaise vabaduse ja õiguse, nagu näiteks Hollandi kohvishopid, kes müüvad lahjat narkootikume või Hispaania pullivõitlused või Suurbritannia töötunnid ja Kesk-Euroopa söömisharjumused ebatervusliku liha ja veini suhtes. Euroopa Liidu demokraatia täiustamine läbi EL lobitöö Survegruppide (kui sõltumatu muutuja) ja EL demokratia (kui sõltuv muutuja) suhet on väga keeruline seletada. Esiteks, survegruppide multifinality survegrupid tekitavad rohkem mõju kui demokraatia üksi. Avalikustades informatsiooni ja kasutades inimressursse Komisjonis, nad aitavad edendada tõhusust EL otsustusprotsessis. Lisaks neil on spetsiaalsed vahendid mõjutamaks EL poliitikaid, nagu näiteks keskkond ja agraalmajandus. Sellistele väärtustele surumine aitavad kaasa (positiivselt või negatiivselt) EL demokraatia arengule. Teiseks,
Hispaania Partido Popular Pascal ARIMONT Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Belgia Christlich Soziale Partei Bartosz ARŁUKOWICZ Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Poola Platforma Obywatelska Konstantinos ARVANITIS Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsioon Kreeka Coalition of the Radical Left Anna-Michelle ASIMAKOPOULOU Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Kreeka Nea Demokratia Manon AUBRY Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsioon Prantsusmaa La France Insoumise Margrete AUKEN Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Taani Socialistisk Folkeparti Petras AUŠTREVIČIUS Uueneva Euroopa fraktsioon Leedu Lietuvos Respublikos liberalų sąjūdis Carmen AVRAM Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Rumeenia Partidul Social Democrat Malik AZMANI Uueneva Euroopa fraktsioon Madalmaad
koalitsioon) · äärmuslik mitmeparteisüsteem Poliitiline rezim Võim võime allutada inimest temast väljapool seisvale võõrale tahtele Poiliitiline reziim on võimu kasutamise viis ehk võimu teostamise meetodite süsteem Tüübid: · konstitutsiooniline pol.reziim (demokraatlik) parlamentaarne, presidentaalne, poolpresidentaalne · diktatuur autoritaarne, totalitaarne Demokraatia rahvavõim (kr demokratia < demos rahvas + kratos võim). Tegemist on pol.reziimiga, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Vormideks on vahetu demokraatia ja esindusdemokraatia (tänapäevane). Valitsus täitevvõimu rakendav organ. Parlamentaarne valitsus luuakse parlamendi enamuse tahte kohaselt Võimulahusus idee ulatub antiikaega. Locke ja Montesquiue. Võim jagatakse kolmeks seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim.
Grupid, kes tegelevad lobbytööga EL lipu all, neil võib olla negatiivne mõju eri ühiskondade demokraatiates. EL võib kahtluse alla seada kodumaise vabaduse ja õiguse, nagu näiteks Hollandi kohvishopid, kes müüvad lahjat narkootikume või Hispaania pullivõitlused või Suurbritannia töötunnid ja Kesk-Euroopa söömisharjumused ebatervusliku liha ja veini suhtes. Euroopa Liidu demokraatia täiustamine läbi EL lobitöö Survegruppide (kui sõltumatu muutuja) ja EL demokratia (kui sõltuv muutuja) suhet on väga keeruline seletada. Esiteks, survegruppide multifinality – survegrupid tekitavad rohkem mõju kui demokraatia üksi. Avalikustades informatsiooni ja kasutades inimressursse Komisjonis, nad aitavad edendada tõhusust EL otsustusprotsessis. Lisaks neil on spetsiaalsed vahendid mõjutamaks EL poliitikaid, nagu näiteks keskkond ja agraalmajandus. Sellistele väärtustele surumine aitavad kaasa (positiivselt või negatiivselt) EL demokraatia arengule
annaabi.ee 
