365 500000 365 Müügikäive = 3041666,67 3041667( dollarit ) 60 Vastus: Firma aastane müügikäive on 3041667 dollarit. 3) Ettevõtte aastane intressikulu 20 000 dollarit; müügikäive 2 miljonit dollarit; tulumaksumäär 40%; käibe puhasrentaablus 6%. Ettevõtte intresside kattekordaja? EBIT (ärikasum) Intresside kattekordaja = I (intressikulud) Puhaskasum Käibe puhasrentaablus = Müügikäive 1. Et leida intresside kattekordajat on vaja ärikasumit, kõigepealt arvutan käibe puhasrentaabluse abil puhaskasumi: Puhaskasum = 6% Puhaskasum 2000000 6% = 120000 (dollarit) 2000000 2. Kasumiaruande skeemi põhjal leian EBIT-i (ärikasumi): ............................... TULEMUS (klapib)
Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist6 Vähemusosaluse osa kasumist7. 6 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 7 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt
Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud
Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 4 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 5 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt
Aruandeaasta kasum ? Autode kasutusrendi kulu 7 621 Autode kütuse kulu 5 590 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 46 985 Elektri kulu 2 682 Ettemakstud rent 13 692 Intressikulud 7 687 Isiku tulumaksu võlg 2 390 IT teenuste kulu 3 034 Kantseleikulud, postikulu 1 834 Kogumispensioni makse võlg 114 Kohustuslik reservkapital 4 800 Käibemaksu ettemaks 327 Masinad ja seadmed 18 320 Muu materiaalne põhivara 18 588
13,3% aastas pooleaastase kapitaliseerimisperioodi jooksul. Äri alustamiseks soodsaim hetk saabub 6 kuu pärast ning selleks oleks vaja 2000 eurot. Juku mõtles, et võtab 1000 euro ulatuses laenu ning käis selleks läbi mitu panka ja investeerimis-firmat. Soodsaima pakkumise sai ta Kullerkupu Investeeringute Ühingult, kes tahavad arvutada pidevat intressi 13,2% aastas. a) Kui suured on Juku intressikulud poole aasta peale, kui ta võtab kohe 1000- eurose laenu Kullerkupu Investeeringute Ühingult? Kui suur oleks Juku poolt Ilmapanga kontolt teenitav intressisumma samal ajal? b) Milline peaks olema Kullerkupu Investeeringute Ühingu poolt küsitav intressimäär selleks, et laenu kulutusi oleks täpselt võimalik finantseerida Ilmapanga deposiidiga? 3. Te kaalute oma raha paigutamist pangadeposiiti ning selleks on kaks võimalust.
6 Palga maksmine ja arvestamine Palgakulud 515 Arvelduskonto 515 7 Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Arvestatud kulum -9 Akumuleeritud kulum -9 8 Intressi arvestamine Intressikulud 5 Intressivõlad 5 9 Tulukonto sulgemine Müügitulud 1 230 Tulude ja kulude koondkonto 1 230 10 Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 1 060
väljamaksmisega alustamist ning üritab hinnata kui suur on tema dividendide välja maksmise võime (nn jääkdividend). Teie käsutuses on ettevõtte kohta järgmine informatsioon: Kasumiaruanne äsja lõppenud majandusaasta kohta (miljonites): Müügitulud 500 - Müügikulu (COGS) 350 (sisaldab kulumit 40) = Ärikasum (EBIT) 150 - Intressikulud 10 = Maksude eelne kasum 140 - Tulumaks kasumilt 42 = Puhaskasum 98 Ettevõtte kohta on teada järgmised prognoosid: · Ettevõtte müügitulud, ärikasum ning kulum oodatakse kasvavat 10% aastas igal järgneval kolme aastal. Ettevõtte tulumaksumääraks kujuneb 40%
6030 Finantstulud muudelt pikajalistelt finantsinvesteeringutet Tulu Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 6031 Finantskulud muudelt pikajalistelt finantsinvesteeringutet Kulu Finantskulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 6040 Kasum valuutakursi muut. v.a. H,K Tulu Kasum valuutakursi muutustest 6041 Kahjum valuutakursi muut. v.a H,K Kulu Kahjum valuutakursi muutustest 6050 Muud finantstulud-panga intressid Tulu Muud finantstulud 6060 Pangalaenu intressikulud Kulu Intressikulud 6065 Kapitalirendi intressikulud Kulu Intressikulud 7000 Ettevõtte tulumaks Kulu Tulumaks 267
Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 60000 30% 200000-st Muud ärikulud 30700 1600*12+9000+2500 Ärikasum (-kahjum) 165236 Finantstulud ja –kulud Finantstulud ja –kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Finantstulud ja –kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Finantstulud ja –kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Intressikulud 5700 15% 38000-st Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Muud finantstulud ja –kulud Kokku finantskulud ja-tulud 5700 Kasum (kahjum) enne 159536 165236 - 5700 tulumaksustamist Tulumaks Aruande aasta kasum (kahjum) 159536 Sh Emaettevõtte omanike osa kasumist (kahjumist) Vähemusomanike osa kasumist (kahjumist)
Kohustused Kogupassiva Raamatupidamisaruandluse analüüs (31) Omakapitali võlasiduvus (debt to equity), vt eelmine näitaja Kohustused Omakapital Lüh.koh ei tohi ületada omakapitali üle 1,25x Omakapitali osatähtsus (equity ratio) Omakapital Kogupassiva Raamatupidamisaruandluse analüüs (32) Intressikulude kattekordaja iseloomustab ettevõtte võimet katta intressikulud kasumi arvelt (tavaliselt ärikasum). Ärikasum Intressikulud Peaks olema võimalikult kõrge (2 või enam) Soovitus: Kui alla 2, võiks arvutada kassapõhise intressikulude kattekordaja, kui see alla 1, ei ole intressikulud kaetud. Riiklikud maksud · Kehtestatakse iseseisvate maksuseadustega, mis sätestavad selle nimetuse, maksubaasi, -määra, -soodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra, laekumise koha ja tähtajad.
äri tegemise. 11. Püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei avalda, st. nad jäävad konstantseks nii tegevusmahu suurenemisel kui ka vähenemisel. 12. Püsikulud on kulud, mis on üldjuhul seotud ettevõtte tootmisvõi ms uste tagamisega, st. nad tagavad äris olemise/püsi mise (näiteks: püsivad o m a m i s k u l u d - p õ h i v a r a a m o r t i s a t s i o o n i k u l u , m a a m a k s , k i n d l u s t u s m a k s e d , p i k a a j a l i s e l a e n u intressikulud, tippjuhtide ametipalgad st. neid kulusid ei saa vähendada isegi siis, kui tegevus peaksajutiselt suures mahus vähenema. Lisaks püsivad suvakulud reklaamikulud, koolituskulud, uurimis- jaarendamiskulud, ettevõtte poolt tehtavad annetused). 13 Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. (näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus, kus kulukäituriks on kõneaeg). 14
teostamiseks vajalikud arvandmed. Kõik arvud on sadades kroonides. Olulisemad andmed 2007 ja 2008 aasta aruannetes 2007a. 2008a. Müügikäive 2 134 876 1 980 654 Käibevara 455 657 402 345 Lüh. Kohustused 235 897 201 546 Raha 6 546 7 349 Likviidne vara 356 874 297 963 Väärtpaberid 7 665 7 665 Ärikasum 54 249 65 575 Intressikulud 2 765 1 045 Omakapital 562 224 655 889 Kogukapital 752 451 795 784 Varud 98 783 104 382 Puhaskasum 34 768 48 694 Brutokasum 178 502 167 307 Maksevõime valemid Maksevõime näitab firma valmidust kustuda võlakohustusi, mille tähtaeg on kätte jõudnud ning muuta varasid rahaks. Lühiajalise maksevõime suhtearvud Antud näitajat kasutatakse lühiajaliste võlgade maksevõime hindamiseks.
aasta 5% ........... - 551, 25 Kus hoida oma sääste - Arveldusarve- arvelduskonto, nõudehoius - Tähtajaline hoius- deposiitkonto - Tähtajalisi hoiuseid on tegelikult 2 - Firmade aktsiad - KOV võlakirjad - Investeerimisfonfid: rahaturufondid, võlakirjafondid - Elukindlustusreservid - Ettevõtete võlakirjad Tarbimiskrediidi liigid - Eluasemelaen - Autoliisingud - Järelmaksud - Krediitkaardid Laenutingimuste võrdlemine - Finantskoormus- intressikulud, lepingutasud, kindlustus - APM- Aastane ProtsendiMäär- krediidikulu arvestamine- mõned laenukontorid meelitavad laenuvõtjaid madalate intressidega Krediidi eelised - Krediit võimaldab koheselt kaupu omandada - Paindlikkus- tähendab sisuliselt sama - Ohutus- krediitkaart reisidel - Abiks ootamatutes olukordades Krediidi puudused - Kalduvus üle kulutada - Kauba hind kujuneb kalliks - Kalduvus impulssostudele Krediidi taotlemine
5.Projekti kohta on teada, et tema tulu-kulu suhtarv (benefit-cost ratio) Varude eelarve, kulueelarve, otsese materjali eelarve, otsese tööjõu eelarve, on 1. Milline on sellisel juhul tema NPV (ajaldatud puhasmaksumus)? tootmise kaudkulude eelarve. NPV= PVB/ PVC=1 6.Tooge kaks näidet masinate ja seadmete aastakuludest. 6.Millega võivad olla seotud omaniku üldkulud, mis tekivad enne tee- kulum, intressikulud ehituse algust (vähemalt 2)? – Krundi (maa) maksumus 7.Mis on investeeringute põhieesmärk? – Krundi (maa) omandamine - mõõdistamine, notaritasu, maakleritasu, tulu või mingi muu kasu saamine. riigilõivud, hindamistasu, maakorraldus, kohtukulud jm –Krundi vabastamine - hüvitused üüri- ja rendilepingute eest, omandiõiguse lunastamine (kinnistamine, servituudi seadmine, hüpoteegi seadmine) 8
ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand Finantsvõimenduse beeta 0.80% Riskivaba tulumäär 5% Tururiskipreemia 5% Bilansiline suurus E 168 mln sealhulgas Puhaskasum NI 28 mln Laenukapitali suurus 280 mln laenukapitali hind 8%
ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand finantsvõimenduseta beeta 0.8 riskivaba tulumäär 5% tururiskipreemia 5% Omakapitali suurus 168
Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud a) finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) kasum valuutakursi muutusest e) muud intressi- ja finantstulud Kokku finantstulud 11. Finantskulud a) tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud b) sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud c) intressikulud d) kahjum valuutakursi muutusest e) finantsinvesteeringute väärtuse muutus f) muud finantskulud Kokku finantskulud Kasum (kahjum) majandustegevusest 12. Erakorralised tulud 13. Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 14. Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) Bilanss, kasumiaruanne 6 Triin Muulmann
logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks. loobumiskulu- kauba riknemine (toit), kauba aegumine (elektroonika), vargused, kahjustused. LIFO vs FIFO b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud – nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud - Kapitalikulud – nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad Infrastruktuurikulud - Ekspluatatsioonikulud – nt hooldus, tarvikud, tõõjõukulud - Kapitalikulud – nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad
00 eurot. Laen 25000.00 eurot Võtame detsembrikuus. Oktoober remont tootmisruumides November remont tootmisruumides Detsember masinate paigaldamine ja töö Jaanar personaliga paigutuse alkoholi Veebruar hakatakse andma kvaliteetset toodangut Laenu tagatisena pakuvad ettevõtted oma kinnisvara. Laen on 5 aastane. Iga kuu tagastame pankale 580.00 eurot Iga aasta tagastame pankale ja intressikulud. 4180.00 eurot 8. VIII. Projekti riskifaktorid 1.Uus konkurent. Hoida siseseade kaasajatasemel ja jälgida hindu. 2.Õnnetused,tulekahjud,vargused. Hoolitseda turvasüsteemide eest,kindlustuda vara. 3.Kulutuste suurenemine. Kui tootmine on automatiseeritud ,siis läheb inimjõudu vähem vaja. Pikaajalised lepingud/ materjal/ 4.Piiratud ressursid 5
Püsivkulud: Püsivad ehk siduvad omamiskulud: näide: teenistuslepingutes sätestatud kulud. Diskretsionaalsed püsivkulud ehk püsivad suvakulud: reklaamikulud. Segakulud: eeldatavalt tee hooldus- ja remondikulud. Astakkulud- Astmelis-muutuvkulud ja astmelis-püsivkulud. Näide: raudteeinfrastruktuuri depretsiatsioonikulud. Täiskulu: muutuvkulu+püsivkulu+segakulu+astakkulu, Täiskulu=FC=TC+ROIC, TC=kogukulu ja ROIC=investeeritud kapitalikulu, mis omakorda on võrde ligikaudu= intressikulud+nõutav omakapitali tootlus Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) tootmiskulu alla läheb põhikulu, mis omakorda koosneb lisakuludest(nt raudteekulum ehk depretsiatsioon), esmakuludest(nt teematerjalikulu) ja töötlemiskuludest( nt raudteesõrestike komplekteerimiskulu). Mittetootmiskulud ehk tootmisvälised kulud- turundus- ehk müügikulud, mis koosneb hankekuludest ja logistikakuludest. Veel Üld- ja halduskulud ehk administratiivkulud(ntks
Tulemus näitab, et AS LMV kasutab oma raha efektiivselt. Arvelduskonto ja kassa jäägid on minimaalsed, kogu vaba raha kasutatud firma teisteks finantseeringuteks. Üldine võlasuhe = võlad * 100 / koguvara = 12457143 *100 / 20138254 = 61,86 %. 61,86 % AS LMV varast finanseeritud võlgadega. Võlad omakapitali suhtes = võlad * 100 / omakapital = 12457143 *100 / 7681111 = 162,18 % on AS LMV võlausaldajate riskimäär. Intressikulude kattekordaja = kasum enne makse ja intresse / intressikulud= 3992529 / 514849 = 7,75 Raha kasutamise aeg päevades = ( raha ja väärtpaberid + ostjate võlgnevus ) / keskmised kulud müüdud toodangu päevas = ( 55726 + 3875749 ) * 360 / 40557405 = 34,90 päeva. Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg - ostjate avansid ) / müüdud toodangu netokäive päevas = ( 3875749 50000 ) * 360 / 38519434 = 35,76 päeva ehk aeglane, peaks olema alla 30. Finantsiline seisund ja varade liikviidsus on rahuldav.
tütarettevõtetesse дочерние предприятия Finantstulud ja -kulud investeeringuilt Финансовые доходы и расходы от инвестиций в sidusettevõtetesse связные предприятия Intressikulud Расходы по интрессам Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Прибыль (убыток) от изменения курсов валют Kokku finantstulud ja -kulud Всего финансовых доходов и расходов KASUM (-KAHJUM) ПРИБЫЛЬ (УБЫТОК)
Omakapital Omakapital 1.2. Omakapitali osatähtsus = ---------------------------- = -------------------------------- kogukapitalis passiva kokku kogukapital e. soliidsuskordaja(riigiet.0,66; eraet.0,37) 2. Intressikulude kattekordaja: Ärikasum (EBIT) = ---------------------------- Intressikulud Pikaajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Pikaajaliste kohustuste Koguvara Koguvara üldine kattekordaja =-------------------------- = -------------------------------- pikaajaline võlgnevus pikaajaline võõrkapital 2. Kohustuste üldine Koguvara Koguvara kattekordaja =-------------------------- = --------------------------------
astakkulud) i. kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) i. omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Varudega seotud kulud b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) · Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad · Infrastruktuurikulud - Ekspluatatsioonikulud nt hooldus, tarvikud, tõõjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad 7. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid Juhtimisarvestus juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks.
Võlakirja kestus: Igavesti Kui intressid langevad peaks investeerima võlakirja , Ülesanne 3 Alljärgnevas tabelis on esitatud üks lihtsustatud ettevõtte väärtuse hindamine 2011. aasta alguse seisuga. Nõutav tulunorm on 25% aastas ja investori poolt oodatav rahavoogude kasv alates 2016 aastast 5% aastas. 2011 2012 2013 2014 2015 Ärikasum 50,00 100,00 150,00 175,00 200,00 miinus: intressikulud 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 miinus: kulum 10,00 15,00 15,00 10,00 10,00 miinus: dividendid 0,00 0,00 0,00 0,00 50,00 pluss: kapitaliinvesteeringud 50,00 50,00 40,00 30,00 0,00 FCFF 80,00 125,00 165,00 185,00 130,00 Nüüdisväärtuse faktor 0,75 0,56 0,42 0,32 0,24 Rahavoogude
[email protected] hiljemalt 19.10.2016. ÜLESANNE 138 (CAPM & WACC). Ettevõtte finantsvõimenduseta beeta on 0.8, riskivaba tulumäär on 5% ja tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh vaatlusaluse aasta puhaskasum 28 mln eurot. Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja laenukapitali hind on 8%. Ettevõttel puuduvad finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Milline on ettevõtte kapitali kulukuse määr (WACC), kui omakapitali turuväärtus võrdub bilansilise väärtusega? Riskivaba tulumäär 5% finantsvõimenduseta beeta 0.8 finantsvõimendus (D/E) 1.542857 finantsvõimendusega beeta 2.034286 tururiskipreemia (riigipõhine) 5%
Intressikulude kattekordaja näitab ettevõtte võimet maksta intresse saadud laenudele jooksvatest tuludest. Kasutatakse valemit: 22 , (8.4) Intressikuludeks vajalikud andmed on toodud välja kasumiaruandest lisas 3 ja 5. 2010 aasta intressikulude kattekordaja: Ärikasum 655 212 kr Intressikulud: 259 078 kr 2009. aasta intressikulude kattekordaja: Ärikasum -661 390 kr Intressikulud: 167 461 kr Leitud tulemuste võrdlemisel on näha, et ettevõttel oli 2009. aastal intresside katmisega jooksvatest tuludest raskusi. Ning 2010. aastal on näitaja juba parem. 23 9 PANKTROTI ANALÜÜS
Firma A saab lühiajalist laenu firmalt B kaheks kuuks 10 000 EEK intressiga 5% kuus D: Arveldusarve 10 000 EEK K: Lühiajalised laenud ja võlakirjad 10 000 EEK 36. Pikaajalise laenu saamine Firma A annab Firmale B 1. Jaanuaril pikaajalist laenu 1 000 000 EEK 5-ks aastaks intressiga 12%aastas. Määrata firma B kui laenusaaja andmed a) Laenu laekumisel pangaarvele: D: Arveldusarve 1 000 000 EEK K: Pikaajalised laenud 1 000 000 EEK b) Intressi arvestamine iga aasta lõpus: D: Intressikulud 120 000 EEK K: Viitvõlad (intressivõlad) 120 000 EEK c) Intressi maksmisel D: Viitvõlad(Intressivõlad) 120 000 EEK K: Arveldusarve 120 000 EEK d) Neljanda aasta lõpul kantakse järgmise aastal tagasimaksmisele kuuluv summa lühiajaliseks kohustuseks D: Pikaaajalised laenud 1 000 000 EEK K: Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgmisel perioodil 1 000 000 EEK e) Laenu tagastamisel viiendal aastal makstakse ka intress viimase aatsa eest D: Intressikulud 120 000 EEK
551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus 566 Majanduskulud 567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud Palgakulud ja sotsiaalkulud 613 Palgakulud 614 Preemiakulud 615 Juhatuse liikmete tasud 621 Sotsiaalmaks 622 Töötuskindlustus Muud ärikulud 632 Makstud viivised 633 Kohalike maksude kulud 645 Intressikulud 646 Kahjum valuutakursi muutusest 647 Väärtpaberite müügikahjum 648 Erakorralised kulud Tulude koondkonto 711 Müügitulud 712 Muud äritulud Kulude koondkontod 721 Üldhalduskulude koondkonto 727 Finanskulude koondkonto 728 Muude ärikulude koondkonto 791 Tulude ja kulude koondkonto
Lühike positsioon on ohtlik kui välisvaluuta tugevneb: 1. Suureneb panga kogukulu välisvaluutakulude tõttu rohkem kui välisvaluutatulude tõttu 2. Suureneb kohustuste turuväärtus enam kui varade turuväärtus 36. Millest tuleneb panga intressirisk? Panga intressirisk tuleneb: Panga varade ja kohustuste erinevatest tähtaegadest Intressimäärade korrigeerimisest erinevate ajavahemike vahel Seetõttu võivad varadelt saadud intressitulud ja kohustusega seotud intressikulud muutuda erineval määral, mis toob kaasa kasumi suurenemise või vähenemise 37. Selgita intressiriski ja likviidsusriski omavahelist seost. Seega likviidsusrisk muutub rahaturul panga jaoks intressiriskiks Intressirisk omakorda on otseselt seotud krediidiriskiga Intressiriski vähendamiseks võib pank laenu anda hästi kõrge intressimääraga Pank kannab intressiriski üle laenuvõtjale, kuid selle arvel suureneb krediidirisk, sest
Finantstulud 10.1. Finantstulud tütarettevõtte aktsiatelt/osadelt 10.2. Finantstulud sidusevõtte aktsiatelt/osadelt 10.3. Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 10.4. Kasum valuutakursi muutusest 10.5. Muud intressi- ja finantstulud KOKKU rühm 10. 0 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.1. Finantskulud tütarettevõtte aktsiatelt/osadelt 11.2. Finantskulud sidusevõtte aktsiatelt/osadelt 11.3. Intressikulud 11.4. Kahjum valuutakursi muutusest 11.5. Finantsinvesteeringute väärtuse muutus 11.6. Muud finantskulud KOKKU rühm 11. 0 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest 0 kr 0 kr 12. Erakorralised tulud 13. Erakorralised kulud KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist 0 kr 0 kr
Hoonete kulum 133 133 133 Masinate ja seadmete kulum 2,550 6,550 11,950 Muu materiaalse põhivara kulum 0 346 346 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 KOKKU 2,683 7,029 12,429 Äritegevusega seotud kulud kokku 63,060 51,341 57,824 Finantskulud Intressikulud Lisa 1 RAHAKÄIBE PROGNOOS I kuu II kuu III kuu IV kuu V kuu VI kuu VII kuu VIII kuu IX kuu X kuu XI kuu
Firma omanikud +puhaskasum Omakapitali nõutav (aktsionärid) +kulum tulunorm -investeeringud põhivarasse -käibekapitali muutus -vanade laenude tagasimaksed +uued laenud Võlausaldajad +intressikulud *(1- Võla maksudejärgne maksumäär) turuintressimäär +laenude põhisumma tagasimaksed -uued laenud Firma vaba rahavoog +puhaskasum wacc +intressikulud *(1- maksumäär) +kulum
Mitmesugused tegevuskulud -2 901 191 -2 529 821 Tööjõukulud -2 032 689 -1 876 748 Põhivara kulum ja väärtuse langus -161 134 -175 081 Muud ärikulud -49 339 -65 521 Kokku ärikasum (-kahjum) 693 444 845 670 Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt -21 503 0 Intressikulud -33 400 -28 392 Muud finantstulud ja -kulud -6 948 -5 729 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 631 593 811 549 Tulumaks -53 164 -56 265 Aruandeaasta kasum (kahjum) 578 429 755 284 Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) 581 877 753 268
· Muud ärikulud · Kokku ärikulud Finantstulud · Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt või osakutelt · Finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osakutelt · Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt · Kasum valuutakursi muutustest · Muud intressi- ja finantstulud · Kokku finantstulud Finantskulud · Tütarettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud · Sidusettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud · Intressikulud · Kahjum valuutakursi muutustest 14 · Finantsinvesteeringute väärtuse muutus · Muud finantskulud Kasum (kahjum) majandustegevusest · Erakorralised tulud · Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) SKEEM 2 · Realiseerimise netokäive · Realiseeritud toodete kulu · Brutokasum (kahjum) · Turustuskulud · Üldhalduskulud
KOHUSTUSED PIKAAJALISED KOHUSTUSED OMAKAPITAL Pikaajaline võlg Lühiajalised võlad Nõuded ostjatele Aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised finantsinvesteeringud Materjaalne põhivara Immaterjaalne põhivara Aruandeaasta kasum Raha Varud Võlad tartnijatele Ostjate ettemaksed Ettemaksed tarnijatele Muud nõuded Muud lühiajalised võlad Aktsiakapital nimiväärtuses Reservkapital Jaotamata kasum KÄIBEVARA PÕHIVARA 23. Muud tegevuskulud on: a) Intressikulud b) Tööandja töötuskindlustus c) Panga teenustasud d) Põhivara kulum e) Reklaamikulud 24. Raamatupidamisdokumentide liigid on: a) Koonddokument b) Raamatupidamiskirjend c) Raamatupidamisõiend d) Kontoplaan e) Algdokument 25. Maa ja kunstiväärtused on:
FINANTSKULUD 0 tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum tütarettevõtetelt 0 sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum sidusettevõtetelt 0 Lehekülg 1 Kasumiaruanne 1 intressikulud 0 kahjum valuutakursi muutustest 0 finantsinvesteeringute väärtuse muutus 0 muud finantskulud 0 KASUM (KAHJUM) MAJANDUSTEGEVUSEST 0 Erakorralised tulud 0 Erakorralised kulud 0 KASUM (KAHJUM) ENNE MAKSUSTAMIST 0 Tulumaks 0
Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist 4 Vähemusosaluse osa kasumist 5 Lisa 3 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud
Masintöökulude leidmisel arvestatakse: 1) muutuvkuludes: - kütuse ja määrdeõlide kulud; - korrashoiukulud ( kulutused perioodiliseks tehniliseks hoolduseks ja remondiks, mis jaotuvad materiaalseteks kuludeks määrdeainetele ja filtritele ning tehnohoolduse töötasudeks); - masinajuhi töötasu. 2) püsivkuludes: - masina amortisatsioon; - hoiustamiskulud; - kindlustusmaksed; - intressikulud; - ettevõtte üldkulud. Masinkulude vähendamise võimalused 1) tootmise spetsialiseerumine või mitmekesistamine; 2) teenustööde tegemine; 3) tööoperatsioonide ühitamine (põimmasinad, mis ühe töökäiguga teevad mitu tööoperatsiooni); 4) tehnoloogia muutmine/täiustamine (otsekülv); 5) optimaalne masinapark; 6) masinate ühiskasutus ja rentimine; 7) masina korrashoid ja masinajuhi hea töö. TÖÖJÕURESSURSSIDE EFEKTIIVSUS
intressidega 13)Kuidas nim võlakirjadelt teenitavat tulu? Intress 14) Mis on omakapital? Omakapital- Omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha. Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud taotluseta 15)Mis on võõrkapital? Võõrkapital- Laenud ja võlakirjad. Võõrkapital on kindla tagasimaksmis tähtajaga ja hinnaga. 16)Miks ei või ettevõttes kasutada liiga palju võõrkapitali? a)Mida rohkem võõrkapitali kasutada, seda suuremad on intressikulud b)Ka omakpitali hind suureneb koos võõrkapitali osatähtsuse suurenemisega, sest siis suureneb võimalus, et ettevõte ei suuda omanike kasumiootusi täita 17)Mis on börs? Börs- üks osa väärtpaberi turust 18) Mis on väärtpaberiturg? Väärtpaberiturg on koht, kus kaubeldakse väärtpaberitega(aktsiad, võlakirjad) 19)Miks ostetakse väärtpabereid? Aktsiaid ja võlakirju ostetakse sp, et oma vaba raha kasulikult paigutada 20)Miks emiteeritakse väärtpabereid?
Jaanuar 2014 Müügitulu 473,138.33 Müüdud toodangu kulu 236,942.98 Brutokasum 236,195.35 Turustuskulud Üldhalduskulud 32,852.67 Muud äritulud 500.00 Muud ärikulud 2,092.00 Ärikasum 201,750.68 Finantstulud ja -kulud muud finantstulud 35.00 intressikulud 1,025.00 Kasum enne maksustamist 200,760.68 Tulumaks 70,524.11 Aruande aasta kasum 130,236.57 RAHAVOOGUDE ARUANNE Otsemeetodil Rahavood äritegevusest Laekumised kaupade müügist 617,158.00 Väljamaksed tarnijatele - 76,922.45 Laekunud intressid 35.00
Kanne logistikamoodulis lao mahakandmise kohta: LMK.järjekorranumber Kanne logistikamoodulis kauba lattuvõtmise kohta LS.järjekorranumber 10 2. KULUD Kulud kajastatakse kasumiaruande skeem 2 kohaselt. Kulud kajastatakse tekkepõhiselt ning see toimub järgmiste põhiliste kululiikide põhjal: Turustuskulud; Üldhalduskulud; Tootmiskulud; Muud ärikulud; Intressikulud; Muud finantskulud. Kulud kajastatakse samas perioodis nendega seotud tuludega. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning perioodi(de)l, mil need loovad majanduslikku kasu, kajastatakse kuluna. Kõik (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi-ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses,
fikseeritud. Kui ettevõte võtab lühiajalist laenu 01.04.20XX.a. 90 000 krooni SEB pangast 9 kuuks ja 8%-lise intressiga, siis oleks kanded järgmised: 01.04.20XX Deebet: Pank (1020) 90 000,00 Kreedit: Lühiajalised laenud ( 2110) 90 000,00 Ja võlakirjad 01.05.20XX ( Lühiajalise laenu esimese osamakse kanded) Deebet: Lühiajalised laenud (2110) 10 000,00 Ja võlakirjad Kreedit: Pank (1020) 10 000,00 Deebet: Intressikulud (8410) 800,00 Kreedit: Pank (1020) 800,00 13 9.2 Arveldused tarnijatega, ostureskontro Arveldusi tarnijatega peetakse raamatupidamisprogrammi moodulis Ostureskontro Kõik ostuarved registreeritakse , sorteeritakse ja pannakse kronoloogilisse järjekorda. Ostuarved sisestatakse raamatupidamise programmi ja konteeritakse ja maksetähtaja saabudes
Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist 4 Vähemusosaluse osa kasumist 5 KONTOD Veider sõna, kuid mis sisuseletuse talle siis anda võiks? Kuulnud oleme igasugustest kontodest, kokkupuuteid on olnud suhteliselt vähestel, vist. Ei-ei, see, et Sinu lemmikpanka laekub igakuiselt
150 000 Abiandmed: Lühiajalised võlgnevuse kattekordaja 2,4, kiire maksevalmiduse kordaja 1,12. Debitoorse võlgnevuse käibekordaja keskmise debitoorse võlgnevuse järgi on 15. Omakapitali võlasiduvus on 0,875. Intresside kattekordaja 7. EPS 4,05. Koguvara puhasrentaablus keskmise vara järgi on 12%. Aasta alguse bilansis on toodud debitoorne võlgnevus 16 000 ja aasta alguse aktiva on kokku 120 000. Intressikulud tulevad pikaajalistest kohustustest ja intressimäär on 10%. LAHENDUS: (Tabelis olevad tähised on ise juurde pandud, originaalis neid ei ole!) Bilanss: 1. A=PA PA=D+E => D=PA-E D=150 000-80 000= 70 000 2. D=CL+LD => LD=D-CL LD=70 000-25 000= 45 000 3. CR=CA/CL 2,4=CA/25 000 => CA=2,4 * 25 000= 60 000 4. A=CA+FA => FA=A-CA FA=150 000-60 000= 90 000 5
KOKKU rühm 8. 91 250 kr 1 412 kr 9. Muud ärikulud 70 418 kr 1 465 kr ÄRIKULUD KOKKU 5 765 408 kr 807 948 kr 10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 45 kr 0 kr KOKKU rühm 10. 45 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 142 887 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 142 887 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest -73 304 kr 19 570 kr 12. Erakorralised tulud 3 889 kr 0 kr 13. Erakorralised kulud 0 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist -69 415 kr 19 570 kr 14
KOKKU rühm 8. 91 250 kr 1 412 kr 9. Muud ärikulud 70 418 kr 1 465 kr ÄRIKULUD KOKKU 5 765 408 kr 807 948 kr 10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 45 kr 0 kr KOKKU rühm 10. 45 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 142 887 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 142 887 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest -73 304 kr 19 570 kr 12. Erakorralised tulud 3 889 kr 0 kr 13. Erakorralised kulud 0 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist -69 415 kr 19 570 kr 14
Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,600 Muud ärikulud -8,000 Ärikasum (-kahjum) -110,880 Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtetelt 0 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 0 Intressikulud -600 Muud finantstulud ja -kulud 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -104,480 Tulumaks 7000 Aruandeaasta kasum (kahjum) -111,480 RAHAVOOGUDE ARUANNE Periood: 01.01.20xx kuni 31.12.20xx Rahavood äritegevusest
VLP - vana laekumisper. DM - diskonto maksumus ULP - uus laekumisper. DVO - diskontovõtj. osakaal VÜV = IMDV*VÜKT , kus EBIT = VÜV - DM, kus VÜV - võla ülalpid. vähend. EBIT - maksueelse kasumi muut IK = (A*D/A)*LI , kus MK - muut.kulud/100 IK - intressikulud n*EPS = (xS F - I) (1-T), kus A - kogu vara x - müügi vahe 3 D/A - võlakordaja n*EPS + ((F - I)(1-T)) = xS*(1-T) EPS = ( S - MKS - F - I )(1 - T ) , kus n*EPS + ((F - I)(1-T))/ xS*(1-T) n
annaabi.ee 
