Puhaskasum = 186 000 dollarit 4. Omakapital = varad kokku kohustused kokku (võlakapital) Omakapital = 2 000 000 1 000 000 = 1 000 000 dollarit Puhaskasum 5. Leian ROE: ROE = Omakapital 186 000 ROE = = 0,186 18,6% 1 000 000 Missugune on oodatav ROE siis, kui varad on finantseeritud ainult omakapitaliga? Seega intressikulud puuduvad, kuna laenu ei ole võetud (EBIT=EBT). Omakapital võrdub täies mahus varadega ehk 2 000 000 dollarit. Puhaskasum = 400 000 400 000 40% = 240 000 dollarit 240 000 ROE = = 0,12 12% 2 000 000 Vastus: Firma oodatav ROE, kui varad on finantseeritud 50% ulatuses võlakapitaliga, on 18,6% ja kui varad on finantseeritud ainult omakapitaliga, siis ROE on 12%.
Kasumiaruandeskeem 2 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kas...
Kasumiaruanne Eesti Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud M...
Kasumiaruande skeem 1 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -k...
Reklaamikulud 13 503 Ruumide kommunaalkulud 24 449 Ruumide rendikulu 69 120 Seadmete varuosad, remont, hooldus 21 450 kulu Sotsiaalmaksu kulu töötasult 56 636 Telefoni ja interneti kulu 3 597 Transpordikulu kaupade müügil 91 899 Töötuskindlustuse kulu 2 403 Intressikulud 6 406 1 316 369 166 000
egutsev suur ettevõte kes pole mõõdunud 1. aasta evõte dividendide aasta de välja maksmise võimekus Müügitulu 500 550 n: Müügikulu COGS 350 385 Ärikasum EBIT 150 165 Intressikulud 10 10 Maksude eelne kasum 140 155 Tulumaks 42 62 Puhaskasum 98 93 Puhas käibe kapital va raha 100 100
13,3% aastas pooleaastase kapitaliseerimisperioodi jooksul. Äri alustamiseks soodsaim hetk saabub 6 kuu pärast ning selleks oleks vaja 2000 eurot. Juku mõtles, et võtab 1000 euro ulatuses laenu ning käis selleks läbi mitu panka ja investeerimis-firmat. Soodsaima pakkumise sai ta Kullerkupu Investeeringute Ühingult, kes tahavad arvutada pidevat intressi 13,2% aastas. a) Kui suured on Juku intressikulud poole aasta peale, kui ta võtab kohe 1000- eurose laenu Kullerkupu Investeeringute Ühingult? Kui suur oleks Juku poolt Ilmapanga kontolt teenitav intressisumma samal ajal? b) Milline peaks olema Kullerkupu Investeeringute Ühingu poolt küsitav intressimäär selleks, et laenu kulutusi oleks täpselt võimalik finantseerida Ilmapanga deposiidiga? 3. Te kaalute oma raha paigutamist pangadeposiiti ning selleks on kaks võimalust.
6 Palga maksmine ja arvestamine Palgakulud 515 Arvelduskonto 515 7 Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Arvestatud kulum -9 Akumuleeritud kulum -9 8 Intressi arvestamine Intressikulud 5 Intressivõlad 5 9 Tulukonto sulgemine Müügitulud 1 230 Tulude ja kulude koondkonto 1 230 10 Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 1 060
6030 Finantstulud muudelt pikajalistelt finantsinvesteeringutet Tulu Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 6031 Finantskulud muudelt pikajalistelt finantsinvesteeringutet Kulu Finantskulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 6040 Kasum valuutakursi muut. v.a. H,K Tulu Kasum valuutakursi muutustest 6041 Kahjum valuutakursi muut. v.a H,K Kulu Kahjum valuutakursi muutustest 6050 Muud finantstulud-panga intressid Tulu Muud finantstulud 6060 Pangalaenu intressikulud Kulu Intressikulud 6065 Kapitalirendi intressikulud Kulu Intressikulud 7000 Ettevõtte tulumaks Kulu Tulumaks 267
Kohustused Kogupassiva Raamatupidamisaruandluse analüüs (31) Omakapitali võlasiduvus (debt to equity), vt eelmine näitaja Kohustused Omakapital Lüh.koh ei tohi ületada omakapitali üle 1,25x Omakapitali osatähtsus (equity ratio) Omakapital Kogupassiva Raamatupidamisaruandluse analüüs (32) Intressikulude kattekordaja iseloomustab ettevõtte võimet katta intressikulud kasumi arvelt (tavaliselt ärikasum). Ärikasum Intressikulud Peaks olema võimalikult kõrge (2 või enam) Soovitus: Kui alla 2, võiks arvutada kassapõhise intressikulude kattekordaja, kui see alla 1, ei ole intressikulud kaetud. Riiklikud maksud · Kehtestatakse iseseisvate maksuseadustega, mis sätestavad selle nimetuse, maksubaasi, -määra, -soodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra, laekumise koha ja tähtajad.
äri tegemise. 11. Püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei avalda, st. nad jäävad konstantseks nii tegevusmahu suurenemisel kui ka vähenemisel. 12. Püsikulud on kulud, mis on üldjuhul seotud ettevõtte tootmisvõi ms uste tagamisega, st. nad tagavad äris olemise/püsi mise (näiteks: püsivad o m a m i s k u l u d - p õ h i v a r a a m o r t i s a t s i o o n i k u l u , m a a m a k s , k i n d l u s t u s m a k s e d , p i k a a j a l i s e l a e n u intressikulud, tippjuhtide ametipalgad st. neid kulusid ei saa vähendada isegi siis, kui tegevus peaksajutiselt suures mahus vähenema. Lisaks püsivad suvakulud reklaamikulud, koolituskulud, uurimis- jaarendamiskulud, ettevõtte poolt tehtavad annetused). 13 Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. (näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus, kus kulukäituriks on kõneaeg). 14
Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 60000 30% 200000-st Muud ärikulud 30700 1600*12+9000+2500 Ärikasum (-kahjum) 165236 Finantstulud ja –kulud Finantstulud ja –kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Finantstulud ja –kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Finantstulud ja –kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Intressikulud 5700 15% 38000-st Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Muud finantstulud ja –kulud Kokku finantskulud ja-tulud 5700 Kasum (kahjum) enne 159536 165236 - 5700 tulumaksustamist Tulumaks Aruande aasta kasum (kahjum) 159536 Sh Emaettevõtte omanike osa kasumist (kahjumist) Vähemusomanike osa kasumist (kahjumist)
Näitjate järgi on ettevõttel päris head väljavaated. Maksevalmiduskordaja = Raha+väärtpabrer / Lühiajalised kohustused 31.12.2007 Maksevalmiduskordaja = 6 546+7 665/235 897=0,06 31.12.2008 Maksevalmiduskordaja = 7 349+7 665/201 546=0,07 Näitab, kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. Mida väiksem on maksevalmidusekordaja seda parem. Kuid see ei tohiks ületada 0,2. Kattevara hindamise suhtarv Intressikulude kattekordaja = Ärikasum/IKU- intressikulud 31.12.2007 Intressikulude kattekordaja =54 249/2 765=19,6 31.12.2008 Intressikulude kattekordaja =65 575/1 045=62,7 Intressikulude kattekordaja näitab, mitu korda ärikasum katab intressikulusid. Mida suurem on arvnäitaja seda parem. Nagu näha siis on see arv kahekordistunud võrreldes aastaga 2007. Soliidsuskordaja = Omakapital / Kogukapital *100 31.12.2007 Soliidsuskordaja = 562 224/752 451*100=74% 31.12.2008 Soliidsuskordaja = 655 889/795 784*100=82% Üllatavalt kõrged nätajad
aasta 5% ........... - 551, 25 Kus hoida oma sääste - Arveldusarve- arvelduskonto, nõudehoius - Tähtajaline hoius- deposiitkonto - Tähtajalisi hoiuseid on tegelikult 2 - Firmade aktsiad - KOV võlakirjad - Investeerimisfonfid: rahaturufondid, võlakirjafondid - Elukindlustusreservid - Ettevõtete võlakirjad Tarbimiskrediidi liigid - Eluasemelaen - Autoliisingud - Järelmaksud - Krediitkaardid Laenutingimuste võrdlemine - Finantskoormus- intressikulud, lepingutasud, kindlustus - APM- Aastane ProtsendiMäär- krediidikulu arvestamine- mõned laenukontorid meelitavad laenuvõtjaid madalate intressidega Krediidi eelised - Krediit võimaldab koheselt kaupu omandada - Paindlikkus- tähendab sisuliselt sama - Ohutus- krediitkaart reisidel - Abiks ootamatutes olukordades Krediidi puudused - Kalduvus üle kulutada - Kauba hind kujuneb kalliks - Kalduvus impulssostudele Krediidi taotlemine
5.Projekti kohta on teada, et tema tulu-kulu suhtarv (benefit-cost ratio) Varude eelarve, kulueelarve, otsese materjali eelarve, otsese tööjõu eelarve, on 1. Milline on sellisel juhul tema NPV (ajaldatud puhasmaksumus)? tootmise kaudkulude eelarve. NPV= PVB/ PVC=1 6.Tooge kaks näidet masinate ja seadmete aastakuludest. 6.Millega võivad olla seotud omaniku üldkulud, mis tekivad enne tee- kulum, intressikulud ehituse algust (vähemalt 2)? – Krundi (maa) maksumus 7.Mis on investeeringute põhieesmärk? – Krundi (maa) omandamine - mõõdistamine, notaritasu, maakleritasu, tulu või mingi muu kasu saamine. riigilõivud, hindamistasu, maakorraldus, kohtukulud jm –Krundi vabastamine - hüvitused üüri- ja rendilepingute eest, omandiõiguse lunastamine (kinnistamine, servituudi seadmine, hüpoteegi seadmine) 8
ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand Finantsvõimenduse beeta 0.80% Riskivaba tulumäär 5% Tururiskipreemia 5% Bilansiline suurus E 168 mln sealhulgas Puhaskasum NI 28 mln Laenukapitali suurus 280 mln laenukapitali hind 8%
ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand finantsvõimenduseta beeta 0.8 riskivaba tulumäär 5% tururiskipreemia 5% Omakapitali suurus 168
Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud a) finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) kasum valuutakursi muutusest e) muud intressi- ja finantstulud Kokku finantstulud 11. Finantskulud a) tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud b) sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud c) intressikulud d) kahjum valuutakursi muutusest e) finantsinvesteeringute väärtuse muutus f) muud finantskulud Kokku finantskulud Kasum (kahjum) majandustegevusest 12. Erakorralised tulud 13. Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 14. Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) Bilanss, kasumiaruanne 6 Triin Muulmann
logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks. loobumiskulu- kauba riknemine (toit), kauba aegumine (elektroonika), vargused, kahjustused. LIFO vs FIFO b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud – nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud - Kapitalikulud – nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad Infrastruktuurikulud - Ekspluatatsioonikulud – nt hooldus, tarvikud, tõõjõukulud - Kapitalikulud – nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad
00 eurot. Laen 25000.00 eurot Võtame detsembrikuus. Oktoober remont tootmisruumides November remont tootmisruumides Detsember masinate paigaldamine ja töö Jaanar personaliga paigutuse alkoholi Veebruar hakatakse andma kvaliteetset toodangut Laenu tagatisena pakuvad ettevõtted oma kinnisvara. Laen on 5 aastane. Iga kuu tagastame pankale 580.00 eurot Iga aasta tagastame pankale ja intressikulud. 4180.00 eurot 8. VIII. Projekti riskifaktorid 1.Uus konkurent. Hoida siseseade kaasajatasemel ja jälgida hindu. 2.Õnnetused,tulekahjud,vargused. Hoolitseda turvasüsteemide eest,kindlustuda vara. 3.Kulutuste suurenemine. Kui tootmine on automatiseeritud ,siis läheb inimjõudu vähem vaja. Pikaajalised lepingud/ materjal/ 4.Piiratud ressursid 5
kulu. Riskidega seotud kulud- kindlustus,kauba riknemine,kauba aegumine,vargused,kahjustused. Finantskulud-raha kinni varude all. Veakulud - täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks. Kulude klassifikatsioon transpordis • Sõidukikulud – Ekspluatatsioonikulud,Nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud – Kapitalikulud, Nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad. • Infrastruktuurikulud – Ekspluatatsioonikulud, Nt hooldus, tarvikud, tööjõukulud – Kapitalikulud,Nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad 6. Kuluarvestussüsteem Kuluarvestussüsteem - Kulu- ja juhtimisarvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude arvestuseks ja juhtimiseks. Kuluarvestussüsteemide taksonoomia (kuluarvestuse põhimõtted)
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Firma AS LMV 2003.a. raamatupidamisbilanssi ja kasumiaruande analüüs ( maksevõime, varade kasutamise ja tootmise efektiivsus, aktsia(osa)kapitali efektiivsuse näitajad). AS LMV maksevõime hindamine. Maksevõime üldine tase (CR) = käibevara / lühiajalised kohustused. CR (31.12.2003) = 6737725 / 7846990 = 0,86 CR (01.01.2003) = 7439590 / 10143218 = 0,73 Maksevõime on nõrk. Ettevõttel on hetkel käibekapitali defitsit. Hea on see, et kordaja aasta lõpuks natuke kasvas. Likviidsussuhe (QR) = (käibevara kauba ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. QR (31.12.2003) = ( 6737725 40000 ) / 7846990 = 0,85 QR (01.01.2003) = (7439590 1512259) / 7846990 = 0,75 Likviidsussuhe on rahuldav. Kuna maksete tasumise tähtajad ei lange kokku ajaliselt, siis 0,85 täiesti piisav kohustuste ajaliseks tä...
tütarettevõtetesse дочерние предприятия Finantstulud ja -kulud investeeringuilt Финансовые доходы и расходы от инвестиций в sidusettevõtetesse связные предприятия Intressikulud Расходы по интрессам Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Прибыль (убыток) от изменения курсов валют Kokku finantstulud ja -kulud Всего финансовых доходов и расходов KASUM (-KAHJUM) ПРИБЫЛЬ (УБЫТОК)
Omakapital Omakapital 1.2. Omakapitali osatähtsus = ---------------------------- = -------------------------------- kogukapitalis passiva kokku kogukapital e. soliidsuskordaja(riigiet.0,66; eraet.0,37) 2. Intressikulude kattekordaja: Ärikasum (EBIT) = ---------------------------- Intressikulud Pikaajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Pikaajaliste kohustuste Koguvara Koguvara üldine kattekordaja =-------------------------- = -------------------------------- pikaajaline võlgnevus pikaajaline võõrkapital 2. Kohustuste üldine Koguvara Koguvara kattekordaja =-------------------------- = --------------------------------
astakkulud) i. kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) i. omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Varudega seotud kulud b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) · Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad · Infrastruktuurikulud - Ekspluatatsioonikulud nt hooldus, tarvikud, tõõjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad 7. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid Juhtimisarvestus juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks.
Muutuv kulud 842799 1132308 30 Lisa 5 Finantstulud- ja kulud (kroonides) 2010 2009 Intressitulud 169 22 Intressikulud -259 078 -167 461 Intressikulu laenudelt 0 -12 988 Muud intressikulud -259 078 -154 473 Muud finantstulud ja -kulud -22 439 -31 853 Kokku finantstulud ja -kulud -281 348 -199 292 31
[email protected] hiljemalt 19.10.2016. ÜLESANNE 138 (CAPM & WACC). Ettevõtte finantsvõimenduseta beeta on 0.8, riskivaba tulumäär on 5% ja tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh vaatlusaluse aasta puhaskasum 28 mln eurot. Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja laenukapitali hind on 8%. Ettevõttel puuduvad finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Milline on ettevõtte kapitali kulukuse määr (WACC), kui omakapitali turuväärtus võrdub bilansilise väärtusega? Riskivaba tulumäär 5% finantsvõimenduseta beeta 0.8 finantsvõimendus (D/E) 1.542857 finantsvõimendusega beeta 2.034286 tururiskipreemia (riigipõhine) 5%
Võlakirja kestus: Igavesti Kui intressid langevad peaks investeerima võlakirja , Ülesanne 3 Alljärgnevas tabelis on esitatud üks lihtsustatud ettevõtte väärtuse hindamine 2011. aasta alguse seisuga. Nõutav tulunorm on 25% aastas ja investori poolt oodatav rahavoogude kasv alates 2016 aastast 5% aastas. 2011 2012 2013 2014 2015 Ärikasum 50,00 100,00 150,00 175,00 200,00 miinus: intressikulud 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 miinus: kulum 10,00 15,00 15,00 10,00 10,00 miinus: dividendid 0,00 0,00 0,00 0,00 50,00 pluss: kapitaliinvesteeringud 50,00 50,00 40,00 30,00 0,00 FCFF 80,00 125,00 165,00 185,00 130,00 Nüüdisväärtuse faktor 0,75 0,56 0,42 0,32 0,24 Rahavoogude
Firma A saab lühiajalist laenu firmalt B kaheks kuuks 10 000 EEK intressiga 5% kuus D: Arveldusarve 10 000 EEK K: Lühiajalised laenud ja võlakirjad 10 000 EEK 36. Pikaajalise laenu saamine Firma A annab Firmale B 1. Jaanuaril pikaajalist laenu 1 000 000 EEK 5-ks aastaks intressiga 12%aastas. Määrata firma B kui laenusaaja andmed a) Laenu laekumisel pangaarvele: D: Arveldusarve 1 000 000 EEK K: Pikaajalised laenud 1 000 000 EEK b) Intressi arvestamine iga aasta lõpus: D: Intressikulud 120 000 EEK K: Viitvõlad (intressivõlad) 120 000 EEK c) Intressi maksmisel D: Viitvõlad(Intressivõlad) 120 000 EEK K: Arveldusarve 120 000 EEK d) Neljanda aasta lõpul kantakse järgmise aastal tagasimaksmisele kuuluv summa lühiajaliseks kohustuseks D: Pikaaajalised laenud 1 000 000 EEK K: Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgmisel perioodil 1 000 000 EEK e) Laenu tagastamisel viiendal aastal makstakse ka intress viimase aatsa eest D: Intressikulud 120 000 EEK
Finantstulud 10.1. Finantstulud tütarettevõtte aktsiatelt/osadelt 10.2. Finantstulud sidusevõtte aktsiatelt/osadelt 10.3. Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 10.4. Kasum valuutakursi muutusest 10.5. Muud intressi- ja finantstulud KOKKU rühm 10. 0 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.1. Finantskulud tütarettevõtte aktsiatelt/osadelt 11.2. Finantskulud sidusevõtte aktsiatelt/osadelt 11.3. Intressikulud 11.4. Kahjum valuutakursi muutusest 11.5. Finantsinvesteeringute väärtuse muutus 11.6. Muud finantskulud KOKKU rühm 11. 0 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest 0 kr 0 kr 12. Erakorralised tulud 13. Erakorralised kulud KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist 0 kr 0 kr
551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus 566 Majanduskulud 567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud Palgakulud ja sotsiaalkulud 613 Palgakulud 614 Preemiakulud 615 Juhatuse liikmete tasud 621 Sotsiaalmaks 622 Töötuskindlustus Muud ärikulud 632 Makstud viivised 633 Kohalike maksude kulud 645 Intressikulud 646 Kahjum valuutakursi muutusest 647 Väärtpaberite müügikahjum 648 Erakorralised kulud Tulude koondkonto 711 Müügitulud 712 Muud äritulud Kulude koondkontod 721 Üldhalduskulude koondkonto 727 Finanskulude koondkonto 728 Muude ärikulude koondkonto 791 Tulude ja kulude koondkonto
Lühike positsioon on ohtlik kui välisvaluuta tugevneb: 1. Suureneb panga kogukulu välisvaluutakulude tõttu rohkem kui välisvaluutatulude tõttu 2. Suureneb kohustuste turuväärtus enam kui varade turuväärtus 36. Millest tuleneb panga intressirisk? Panga intressirisk tuleneb: Panga varade ja kohustuste erinevatest tähtaegadest Intressimäärade korrigeerimisest erinevate ajavahemike vahel Seetõttu võivad varadelt saadud intressitulud ja kohustusega seotud intressikulud muutuda erineval määral, mis toob kaasa kasumi suurenemise või vähenemise 37. Selgita intressiriski ja likviidsusriski omavahelist seost. Seega likviidsusrisk muutub rahaturul panga jaoks intressiriskiks Intressirisk omakorda on otseselt seotud krediidiriskiga Intressiriski vähendamiseks võib pank laenu anda hästi kõrge intressimääraga Pank kannab intressiriski üle laenuvõtjale, kuid selle arvel suureneb krediidirisk, sest
Hoonete kulum 133 133 133 Masinate ja seadmete kulum 2,550 6,550 11,950 Muu materiaalse põhivara kulum 0 346 346 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 KOKKU 2,683 7,029 12,429 Äritegevusega seotud kulud kokku 63,060 51,341 57,824 Finantskulud Intressikulud Lisa 1 RAHAKÄIBE PROGNOOS I kuu II kuu III kuu IV kuu V kuu VI kuu VII kuu VIII kuu IX kuu X kuu XI kuu
KAPITALI EELARVESTAMINE Kapitali eelarvestamine on seotud pikaajaliste strateegiliste äriplaanide koostamisega, mille käigus tuleb leida vastused järgmistele küsimustele: Milline on meie projekti ajaldatud nüüdispuhasväärtus (NPV)? Milline on projekti sisemine tasuvuslävi (IRR) ja modifitseeritud tasuvuslävi MIRR? Samuti leitakse diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusajad. Kõige üldisemalt võib öelda, et kui: 1. Sisemine tasuvuslävi projektil on suurem, kui nõutav tulunorm, 2. Projekti NPV on positiivne ja 3. Kasumiindeks on üle 1.0, Siis võib selle projekti vastu võtta. Pikaajalised investeeringud ja nende finantseerimine Pikaajaliste investeeringute planeerimine on kasumi saamise eesmärgil tehtavate pikaajaliste (kasumit ei saada tavaliselt varem kui aasta pärast) investeerimisotsuste vastuvõtmine. Pikaajalise...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Albina Voronkova RPv-3 Raamatupidamise praktika II (ettevõtte « Anvol » OÜ põhjal) praktika Juhendaja: J. Parfjonova Tallinn 2015 1 .............................................................................5 2 ............................................................8 5 ..................................................................................................................26 6 , ....................................................29 7 .........................................32 .....................................................................................................................34 ..........................................................................................................
· Muud ärikulud · Kokku ärikulud Finantstulud · Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt või osakutelt · Finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osakutelt · Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt · Kasum valuutakursi muutustest · Muud intressi- ja finantstulud · Kokku finantstulud Finantskulud · Tütarettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud · Sidusettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud · Intressikulud · Kahjum valuutakursi muutustest 14 · Finantsinvesteeringute väärtuse muutus · Muud finantskulud Kasum (kahjum) majandustegevusest · Erakorralised tulud · Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) SKEEM 2 · Realiseerimise netokäive · Realiseeritud toodete kulu · Brutokasum (kahjum) · Turustuskulud · Üldhalduskulud
KOHUSTUSED PIKAAJALISED KOHUSTUSED OMAKAPITAL Pikaajaline võlg Lühiajalised võlad Nõuded ostjatele Aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised finantsinvesteeringud Materjaalne põhivara Immaterjaalne põhivara Aruandeaasta kasum Raha Varud Võlad tartnijatele Ostjate ettemaksed Ettemaksed tarnijatele Muud nõuded Muud lühiajalised võlad Aktsiakapital nimiväärtuses Reservkapital Jaotamata kasum KÄIBEVARA PÕHIVARA 23. Muud tegevuskulud on: a) Intressikulud b) Tööandja töötuskindlustus c) Panga teenustasud d) Põhivara kulum e) Reklaamikulud 24. Raamatupidamisdokumentide liigid on: a) Koonddokument b) Raamatupidamiskirjend c) Raamatupidamisõiend d) Kontoplaan e) Algdokument 25. Maa ja kunstiväärtused on:
FINANTSKULUD 0 tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum tütarettevõtetelt 0 sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum sidusettevõtetelt 0 Lehekülg 1 Kasumiaruanne 1 intressikulud 0 kahjum valuutakursi muutustest 0 finantsinvesteeringute väärtuse muutus 0 muud finantskulud 0 KASUM (KAHJUM) MAJANDUSTEGEVUSEST 0 Erakorralised tulud 0 Erakorralised kulud 0 KASUM (KAHJUM) ENNE MAKSUSTAMIST 0 Tulumaks 0
Hind (realiseerimis- või müügihind) – määrab koos toodangumahuga rahaliste sissetulekute suuruse. Kaubatoodangu(müügitoodangu) omahinda (täisomahinda) kujundavad tootmisomahind ja turustuskulud. Tootmisomahinda kujundavad: - muutuvkulud (materjalid – seemned, väetised, taimekaitsevahendid, kütusekulud; töötasu de kulud ja teenustööde kulud); - püsivkulud (kulum, üldkulud, masinate rendikulud, kindlustused, intressikulud, maksud, nt maamaks). Turustuskulud sõltuvad, kuhu me turustame, millal, kuidas jne. Saagikust mõjutavad tegurid: 1) otseselt – ilmastik, mulla viljakus, sordid, seemne kvaliteet, väetamise tase, tootmistehnoloogia, agrotehnilised võtted. 2) Kaudselt-… Loeng 24.04.2015 Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses Kasumit kujundavad müügihind ja müügitoodangu omahind. Piimakarjakasvatuse kui haru hindamine: 1) makrotasandil: piimatootmise seisundi hinnang
4. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine Eestis. 4.1. Mõisted Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mil...
intressidega 13)Kuidas nim võlakirjadelt teenitavat tulu? Intress 14) Mis on omakapital? Omakapital- Omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha. Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud taotluseta 15)Mis on võõrkapital? Võõrkapital- Laenud ja võlakirjad. Võõrkapital on kindla tagasimaksmis tähtajaga ja hinnaga. 16)Miks ei või ettevõttes kasutada liiga palju võõrkapitali? a)Mida rohkem võõrkapitali kasutada, seda suuremad on intressikulud b)Ka omakpitali hind suureneb koos võõrkapitali osatähtsuse suurenemisega, sest siis suureneb võimalus, et ettevõte ei suuda omanike kasumiootusi täita 17)Mis on börs? Börs- üks osa väärtpaberi turust 18) Mis on väärtpaberiturg? Väärtpaberiturg on koht, kus kaubeldakse väärtpaberitega(aktsiad, võlakirjad) 19)Miks ostetakse väärtpabereid? Aktsiaid ja võlakirju ostetakse sp, et oma vaba raha kasulikult paigutada 20)Miks emiteeritakse väärtpabereid?
Dokumendi Jrk nimi ja nr Kuupäev Tehingu majanduslik sisu number ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügi...
Kui nõue muutub lootusetuks, siis kantakse nõude summa maha nõudest ostjate vastu ja kajastatakse muu ärikuluna. Ettevõttes eraldi sularaha kassat ei peeta, üksikud sularahatoimingud kajastatakse laekumistena. Näide 1 Kassa kajastamine laekumisena: D Kassa 101 K Arveldused ostjatega 125 Näide 2 Laekumised Finantsmoodulis: D SEB 115 D Swedbank 111 D Intressikulud 6052 D Pangateenuste kulud 5610 D Ostjate ettemaksed 229 K Arveldused ostjatega 125 3.2 Muud äritulud Sihtfinantseerimise abil saadud või soetatud varasid kajastatakse bilansis analoogiliselt muudele sama tüüpi varadele. Brutomeetodi rakendamisel ja tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse saadud sihtfinantseerimise veel tuluna kajastamata osa eraldi vastaval bilansikirjel. Kuna Balsnack International Holding AS omab 20
fikseeritud. Kui ettevõte võtab lühiajalist laenu 01.04.20XX.a. 90 000 krooni SEB pangast 9 kuuks ja 8%-lise intressiga, siis oleks kanded järgmised: 01.04.20XX Deebet: Pank (1020) 90 000,00 Kreedit: Lühiajalised laenud ( 2110) 90 000,00 Ja võlakirjad 01.05.20XX ( Lühiajalise laenu esimese osamakse kanded) Deebet: Lühiajalised laenud (2110) 10 000,00 Ja võlakirjad Kreedit: Pank (1020) 10 000,00 Deebet: Intressikulud (8410) 800,00 Kreedit: Pank (1020) 800,00 13 9.2 Arveldused tarnijatega, ostureskontro Arveldusi tarnijatega peetakse raamatupidamisprogrammi moodulis Ostureskontro Kõik ostuarved registreeritakse , sorteeritakse ja pannakse kronoloogilisse järjekorda. Ostuarved sisestatakse raamatupidamise programmi ja konteeritakse ja maksetähtaja saabudes
KOKKU rühm 8. 91 250 kr 1 412 kr 9. Muud ärikulud 70 418 kr 1 465 kr ÄRIKULUD KOKKU 5 765 408 kr 807 948 kr 10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 45 kr 0 kr KOKKU rühm 10. 45 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 142 887 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 142 887 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest -73 304 kr 19 570 kr 12. Erakorralised tulud 3 889 kr 0 kr 13. Erakorralised kulud 0 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist -69 415 kr 19 570 kr 14
KOKKU rühm 8. 91 250 kr 1 412 kr 9. Muud ärikulud 70 418 kr 1 465 kr ÄRIKULUD KOKKU 5 765 408 kr 807 948 kr 10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 45 kr 0 kr KOKKU rühm 10. 45 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 142 887 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 142 887 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest -73 304 kr 19 570 kr 12. Erakorralised tulud 3 889 kr 0 kr 13. Erakorralised kulud 0 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist -69 415 kr 19 570 kr 14
3.8 Majandustehingud, mis muudavad meie bilansikirjeid | 03.11.2004 Me teame, et bilanss annab ülevaate firma majandustegevuse hetkeseisust kindla kuupäeva seisuga, konkreetse arvestusperioodi lõpul (kuu, kvartal, aasta). Samas on ju üsna kindel, et peale bilansipäeva on veel tekkimas tehinguid, mis muudavad bilansi eri kirjeid mitte enam selles, vaid juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes - kas suurenemine või vähenemine. Võimalikke bilansi väärtuste muutusi on neli rühma. Esiteks muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus, ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta ...
150 000 Abiandmed: Lühiajalised võlgnevuse kattekordaja 2,4, kiire maksevalmiduse kordaja 1,12. Debitoorse võlgnevuse käibekordaja keskmise debitoorse võlgnevuse järgi on 15. Omakapitali võlasiduvus on 0,875. Intresside kattekordaja 7. EPS 4,05. Koguvara puhasrentaablus keskmise vara järgi on 12%. Aasta alguse bilansis on toodud debitoorne võlgnevus 16 000 ja aasta alguse aktiva on kokku 120 000. Intressikulud tulevad pikaajalistest kohustustest ja intressimäär on 10%. LAHENDUS: (Tabelis olevad tähised on ise juurde pandud, originaalis neid ei ole!) Bilanss: 1. A=PA PA=D+E => D=PA-E D=150 000-80 000= 70 000 2. D=CL+LD => LD=D-CL LD=70 000-25 000= 45 000 3. CR=CA/CL 2,4=CA/25 000 => CA=2,4 * 25 000= 60 000 4. A=CA+FA => FA=A-CA FA=150 000-60 000= 90 000 5
BILANSS algjääk lõppjääk 01.01.20xx 31.12.20xx AKTIVA Arvelduskonto 92,000 193,760 Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000 Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiaja...
VLP - vana laekumisper. DM - diskonto maksumus ULP - uus laekumisper. DVO - diskontovõtj. osakaal VÜV = IMDV*VÜKT , kus EBIT = VÜV - DM, kus VÜV - võla ülalpid. vähend. EBIT - maksueelse kasumi muut IK = (A*D/A)*LI , kus MK - muut.kulud/100 IK - intressikulud n*EPS = (xS F - I) (1-T), kus A - kogu vara x - müügi vahe 3 D/A - võlakordaja n*EPS + ((F - I)(1-T)) = xS*(1-T) EPS = ( S - MKS - F - I )(1 - T ) , kus n*EPS + ((F - I)(1-T))/ xS*(1-T) n