Infra- ja ultravalgus Infravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra "all"), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keelimine toime, teatud bioloogiline toime
Infra- ja ultravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalguse lainepikkus on suurem kui 760 nm. Infravalgust iseloomustavad järgmised omadused: soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime, teatud bioloogiline toime. Infravalgus tekib, kui suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks. Infravalgust tajutakse soojusena, seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad kehad ning seda ka siis, kui keha ei helendu. Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks, soojusraviks, lasersides, sõjanduses öönägemisseadmeteks, pimedas pildistamiseks. Infravalgusega on seotud ka nn. "kasvuhoone efekt", mille puhul valgusenergia muutub mullas soojusener...
Infra- ja ultravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust tajume soojusena, seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Infravalguse lainepikkus on suurem kui 760 nm. Infravalgus ei ole silmale nähtav. Kõik soojad kehad kiirgavad infravalgust, ka siis kui ta ei helendu. Oluline on, et ta oleks kõrgema temperatuuriga kui ümbritsev keskkond see võimaldab öise nägemise seadmete valmistamist. Infravalguse omadused on: soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime ning teatud bioloogiline toime. Infravalgusega on seotud ka nn. ,,kasvuhoone efekt", mis seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur ei muutu või tõuseb tasapisi. Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses, astronoo...
Infravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase",sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 1mm- 750nm.Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime, teatud bioloogiline toime. Kasutamine: Öönägemine Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekr...
1. Valguse olemus Newtoni ja Huygensi teooria kohaselt. Dualism . Teooria kirjeldab valgust kui osakeste voogu, mis levib sirgjooneliselt, selgitab teravate varjude tekke, kuid ei suuda seletada, miks valgusvihud lähevad üksteisest läbi ja osakesed ei põrku ega haju. 2. Valguse kui elektromagnetlaine ehitus, valguse lainepikkuste vahemik?Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriväljast ning mille laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetväljade perioodilises muutumises. 3. Mis on lainefront- pind, mis eraldab laine poolt juba häiritud ruumiosa sellest ruumist, kuhu aine pole veel jõudnud., lainekiir-, monokromaatilisus-ühevärvilist, kindla sagedusega ja lainepikkusega valgus- ehk elektromagnetlainet. ja lainepikkus-kas vahemaa, mille laine läbib ühe võnkega või perioodi jooksul või kahe naaberlaineharja vaheline kaugus.. 4. Mis on tasal...
läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Elektri-ja magnetvälja muutused laines- muutuvad ajas ja ruumis sinusoidselt ja samas faasis. 2. Valgus ja värvus: Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad inimsilmas erinevaid värvusaistinguid. Inimene näeb 760-380nm Põhivärvid on punane, roheline, sinine (RGB) Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus: Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime. Kasutatakse veel astronoomias,
Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse lühi-ja pikapäevataimed. Lühipäevataimed-riis,kanep,tubakas.Õied moodustuvad aint siis,kui päevavalguse periood ei üle 12h. Pikapäevataimed-vajavad õitsemiseks enam kui 12h.Sinna kuuluvad jänesekapsas,nisu-,odrasordid.Lisaks veel taimeliike,kuid mis ei sõltu päevapikkusest (võilill). Infra-ja ultravalguse toime: Soojuskiirgus- nim.osa maapinnale jõudnud valguskiirgusest needub objektides nind muundub pikalainelisemaks infravalguseks. *kõigusoojased loomad saavad end valguse käes soojendada-s.t tõsta temp. *kui aga intensiivsus muutub suureks ja tekib ülekuumenemine,siis püüab ta varju leida. *taimsed ei saa kohta muuta,sp esineb neil kaitsekohastumisi *õistaimsed keeravad oma lehed vastavalt valguse suunale ning osa on kaetud valgust hajuvate karvadega.
4. Kui segada kokku punast, sinist ja rohelist õlivärvi saame musta, miks? Õlivärvid ei segune vaid kihistuvad üksteise peale ning paistavad mustad. 5. Iseloomusta värvusaistingut. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinivaid värvusaistinguid. Värvusaistingud on subjektiivsed. Kõige tugevama aistingu annab soheline valgus. Värvusaistingute tekkemehhanism ei ole lõplikult lahendatud. 6. Milleks ja kus kasutatakse infra- ja ultravalgust? Infravalgust soojuskiirgusena, värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks, soojusravis, laserites, sõjanduses. Ultravalgust päevitamine (solaariumid), bakterite hävitamiseks. 7. Mis on valguse difraktsioon? (def. mõiste, millal on dif. hästi jälgitav, millal lained tugevdavad ja nõrgendavad teineteist?) Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha ehk kui valgus satub varju piirkonda.
Elektromagnetlained 1. Milline on seos muutuvate elektri ja magnetväljade vahel? 2. Mida nim. elektromagnetlaineks? Iseloomusta elektromagnetlaine ehitust. 3. Millisel viisil on võimalik tekitada elektromagnetlainet? 4. Mis on elektromagntelaine lainepikkus, sagedus ja elektromagnetlaine levimiskiirus vaakumis. 5. Elektromagnetlainete skaala. Omadused. 6. Mida nim. valguseks? 7. Valguslaine kirjeldamine võrrandiga. Valguse intensiivsus. 8. Valgus ja värvus. Valge värvuse saamine. 9. Infra ja ultravalgus: saamine ja omadused. 10. Valguse dualism. 11. Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 12. Mis on valguse difraktsioon ja interferents? Difraktsiooni ja interferentsi toimumise tingimused. 13. Nimeta difraktsiooni ja interferentsi rakendusi. 14. Valguse polarisatsioon. Rakendused. 1. Muutuv el.väli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv mag.väli tekitab muutuva elektrivälja. 2. Eml on muutuvate elektri ja magnetväljade levimine lainena. 3
Infrapunalained Infrapunakiirgus ehk infrapunane kiirgus ehk infrapunavalgus ehk infrapunane valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuste vahele. Infrapunalained on elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel.Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra- all), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunalaine on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Kasutusalad: 1) Öönägemine - Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. 2) Termograafia - Infrapuna-termograafia on kontaktita ja uuritavat objekti mitte
des/armeerima, des/odorant, des/orienteerima detsi (decem `kümme', märgib kümnendikku) detsi/liiter, detsi/meeter dis, ka di (dis `lahku, vastu, eba') dis/harmoonia, dis/kvalifitseerima, dis/proportsioon, di/elektrik eks (ex `välja, ära, st; endine, pärast') eks/matrikuleerima, eks/liibris, eks/port, eks/president ekvi (aequus `võrdne') ekvi/valentne, ekvi/libristika in, ka il, im, ir (`sisse, sees; mitte, eba') il/legaalne, im/migrant, in/variantne, ir/ratsionaalne infra (infra `all') infra/heli, infra/punane, infra/struktuur inter (inter `vahel, hulgas') inter/natsionaalne, inter/meedium, inter/lingvistika ko, kol, kom, kon (cum `koos, kaas, ühis') ko/eksistents, kol/lektiiv, kom/mutaator, kon/spiratsioon kontra, kontr (contra `vastu, vastane, vastas') kontra/diktoorne, kontr/revolutsioon, kontra/mutter kvadro (quattuor `neli') kvadro/foonia, kvadro/salvestus maksi (maximus `suurim') maksi/mantel, maksi/mood manu (manus `käsi') manu/faktuur, manu/skript
n g a m o tr k le E Infravalgus ehk infrapunane kiirgus · Infrapunakiirgus ei ole inimsilmale vahetult nähtav · Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel · Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra 'all') · Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. · Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kehad · Infrapunasel kiirgusel on palju kasutusalasid ( öönägemine, kommunikatsioon, soojendamine, termograafia) Nähtav valgus · Lainepikkus 380-760nm · Nähtav valgus on silmaga tajutav elektromagnetkiirgus · Koosneb värvilistest valgustest · Suuremast lainepikkusest alates on nad järgmised:
veeökosüsteemides. ökoloogilise valgusreostuse allikad on valgustatud hooned ja tornid,tänavavalgustus, valgustus laevadelt, turvavalgustus,sõidukite tuled ja isegi veealuste uurimistööde laevade tuled, mis kõik võivad häirida ökosüsteme erineval määral. Kas valgustus võib ikka olla reostus ? Vastavalt välisõhu kaitse seadusele on välisõhu füüsikaline mõjutamine ioniseeriva toimega ning ioniseeriva toimeta kiirguse, infra- ja ultraheliga. Saasteallikas on välisõhu kaitse seaduse tähenduses saasteaineid, müra, ioniseeriva või ioniseeriva toimeta kiirgust ning infra- või ultraheli välisõhku suunav või eraldav objekt. Uue keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel on heide õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. Seega võib valgustus olla reostus. Mida valgustusreostus põhjustab ?
iliaca externa enter- Soole Enteritis eu- Normaalne Euthyreosis gastr- Mao Gastronomia haemo-, haemato- Vere Haemolysis hydro- Vee Hydrocephalus hyper- Üle, liig Hyperventilacio hypo- Ala Hypoglycaenia in- Mitte Intolerancia infra- Allpool Infraspinalis inter- Vahel Intercostalis intra- Sees Intravenosus intern- Sisemine A. iliaca interna cardio- Südame Cardiologus chole- Sapiga seotud Cholecystitis contra- Vastu Contraindicacio macro- Suur Macrobiotica
Kiir on suunaga joon, mis näitab laine energia leviku suunda. Laine fondi kuju järgi saab laineid jaotada tasalaineteks ja keralaineteks. Laine fondid ja kiired on omavahel risti. Valgus koosneb eri värvi valgustest. On kindlaks tehtud, et erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Silmas saab tekitada valgusaistingu vaid 3 põhivalgust kasutades. Põhivärvusteks on punane, roheline ja sinine. Nähtav valgus infra ultravalgus moodustavad koos optilise kiirguse. Difraktsioon- lainete pindumine tõkkete taha. On hästi jälgitav. Kui tõkete ja avade mõõt on samas suurusjärgus lainepikkusega. Difraktsiooni tõttu ei ole tavalise optilise mikroskoobiga näha molekule. Valguse laine pikkust määratakse difratsiooni võre abil. Interfrents on lainete liitumine, mille tulemusena võnkumised tugenevad või nõrgenevad. Toimub lainete energia ümberjaotumine osadest punktidest võnkumine
1.Missuguses vahemikus on inimkõrvale kuuldavate helide sagedus? Mis on infra- ja ultrahelid? Inimese kõrv tajub helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 kuni 20000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisi nimetatakse akustilisteks võnkumisteks.Infraheli on alla 16 Hz ja ultraheli on rohkem kui 20000 Hz.Ultraheli kuulevad koer, nahkhiir, delfiin. Meditsiinis kasutatakse sagedusi kuni 10MHz.Ultraheli genereeritakse pieso kristallide mehaanilise deformatsiooni käigus.Ultraheli ei levi väga hõredates keskkondades
Referaat Soojuskiirgus minu elus Pike soojendab taevakehi, mis asuvad Pikese lhimbruses.Pike soojendab ka kehi Maal.Kosmoses on aine niivrd hre ,et seal valitseb praktiliselt thjus.Seetttu ei saa energia levida Pikeselt soojusjuhitavuse ega konveksiooni teel.Kehad saavad Pikeselt energiat valgusena,nii infra-, nhtava kui ka ultravalgusena.Infravalgust nim.mnikord ka soojuskiirguseks,kuid soojuslik toime on kikidel pikesekiirguse liikidel.Maad soojendab philiselt infravalgus ja nhtav valgus.Ultravalguse osa pikesekiirguses on vike.Soojust kiirgavad kik kehad.Soe ahi soojendab tuba kll konveksiooni tttu ,aga samas ka kiirguse abil.hk soojuskiirguse mjul oluliselt ei soojene. Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuksi soojusenergia arvel
Kuidas on määratud erinevad värvused? Nimeta põhivärvused Erinevad värvused on määratud erinevate lainepikkustega vahemikus 380-760 nm. Põhi värvused on punane, roheline, sinine. 6.Osaline ja täielik värvipimedus ja nende erinemis sagedus? Täieliku värvipimeduse korral nähakse kõike must-valgena (kõik on must, hall või valge) Osalise värvipimeduse korral ei suudeta eristada punast (760-630nm) ja rohelist (570-520nm) värvust (daltonism) 7.Mis on ja millised kehad tekitavad infra- ja ultra valgust? Infravalgus ehk soojuskiirgus on optiline kiirgus, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. (hõõglamp, ahi, inimene) Ultravalgus on optiline kiirgus, mille lainepikkus on väiksem violetsest valgusest. (tähed, päike, gaaslahenduslamp) *kaitseme oma silmi selle eest päikseprillidega 8.Huygensi-Fresneli printsiip? Ütleb, et igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana , kusjuures valguse intensiivsus
AKUSTIKA Akustika (kreeka sõnast akustikos 'kuulmis-') on füüsika haru, mis uurib mehaanilisi laineid erinevates gaasides, vedelikes ja tahketes ainistes, kuhu kuulub ka infra-ja ultraheli koos kuuldava heliga.. Ruumi akustika väljendab, kuidas heli käitub ruumis. See tähendab, et kuulaja ja heliallikas on samas ruumis. Kui ruumis ei ole peagu üldse neelavaid pindu (seinad, katus ja põrand), siis heli põrkub pindade vahel ning võtab kaua aega enne, kui see vaibub. Sellises ruumis on kuulajal väga raske aru saada jutustajast, sest ta kuuleb nii otsest heli kui ka peegelduvaid helilaineid.
margo sup., med., lat. ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAVARRELUU PLOKK
Laineperiood näitab aega, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks ehk ühe lainepikkuse läbimiseks. Sagedus näitab mitu täisvõnget tehakse ühes ajaühikus. Valguse intensiivsus näitab kui palju energiat valguslaine kannab läbi pinna ühiku. 21. Nimeta põhivärvused. Sinine, roheline, punane. 22. Mis on osaline ja täielik värvipimedus ja kui tihti esineb? Osaline värvipimedus on see, kui inimene ei erista peamiselt rohelist ja punast värvust. (Daltonism) 23. Mis on ja kuidas tekib infra- ja ultravalgus? Infravalguse lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja seda kiirgavad kõik kehad, mille temperatuur on ümbritsevat keskkonnast kõrgem. Ultravalguse lainepikkus on lühem nähtava valguse lainepikkusest ja seda kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad.
raadiolained üle 1 mm Elektromagnetilise kiirguse spekter M Sagedus, MHz A Mikrolained A Gamma- Röntgenikiirgus Ultra- TE violett- Infra- punane A kiirgus kiirgus kiirgus D Lainepikkus Nähtav valgus U Lähis-ultraviolett- kiirgus S
Neeldub Neeldub Hästi, Väga kiiresti(sõltub kiiresti(sõltub neeldub hea, ainest) ainest) aegalaselt ainuke Sj -on ülekandumine ühelt kehalt teisele kuumemalt külmemale molekulide põrgete tulemusena K- ülekandumine vedelike ja gaasi voolude liikumise teel soojeneb ->paisub-> Sväheneb->tõuseb SK Sü alaliik, toimib ilma aineosakeste vahenduseta. Ka vaakumis. Infra valgus sugulane valgusele ja raadiolainetele. Neeldumine/kiirgumine sõltub: a)temp b) tumedusest. Samal temp kiirgavad paremini tumedad.
on 380-760 nanomeetrit (nm). Valguslaine võrrandiga E= E- vektori hetkeväärtus ; - valguslaine amplituudiväärtus ; f- valguslaine sagedus. Suurust, mis on võrdeline -ga, nim valguslaine tugevuseks, ehk valguse intensiivsuseks. I=k , kus k on võrdetegur. Intensiivsus näitab valgusenergia hulka, mis ajaühikus langeb pinnaühikule. Inimese silm on võimeline eristama erineva pikkuse laineid erinevus 5 nm võrra. UV | 380 nm(violetne) - 760 nm (punane) | infra Kõiki erinevaid värvusi on võimalik saada, kui segada omavahel erinevates vahekordades punast, rohelist ja sinist värvust. Valge jaoks 1 osa punast, 4,6 osa rohelist, 0,06 osa sinist. RGB Infravalgus on valgus, mille lainepikkus on suurem, kui punane ja väiksem, kui raadiolainete oma,. Seda kiirgavad kehad, mille temp. On kõrgem, kui ümbritseva keskkonna oma. Korpuskolaarne omadus : valgus on osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt.
Siia kuuluvad elukeskkona ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade (õhu, mulla ja vee) mõju sõltub nende koostisainete omadusestest ja kontsentratsioonisr, Bioloogilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Mõlemad kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Milleks on vaja organismidele valgust? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, loomadele nägemiseks. Hulkraksetel on valguse nägemise jaoks spetsiaalsed organid-silmad. Mis toime on Infra- ja ultravalgusel? Inimene näeb valgust lainepikkusega 380...769nm. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ja pikalainelisem infravalgus ehk soojuskiirgust. Infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada. Liiga suur Infravalgus on kahjulik. Selle pärast varjavad elusolendid ennast liiga suure soojuskiirguse eest. Taimedel on selle jaoks omad kohastumused. Ultravalguse toime on liiga suurel tarbimisel kahjulik. See võid isegi rakkude sisemusse
Oligopol. Lisakonkurent Elisa(Tele2ga üsna sarnaste püüdlustega) Konkurents on mõlemal teenusepakkujal tihe, mis tähendab seda, et hinnaelastsus on üpris madal. Tele2 konkurentsieelis: hinnaliider EMT konkurentsieelis: innovaatilisus & kvaliteet Margiteadlikkus Mõlemal võrreldaval brändil on väga kõrge margiteadlikkus. Margilojaalsus Tele2 on spontaanselt mainitud brändide seas viiendal kohal, EMT seitsmendal. Telekomi ja finantsi ja infra vallas on Tele2 esimene, EMT teine(Elisa kuues). Hind Hinnatundlikkus mõlemal mobiilsideoperaatoril madal. Teenusepakkuja vahetamine hinna tõstmise tõttu on liiga kulukas ning aeganõudev. Hinnad pole mobiilsideoperaatoritel väga erinevad. Hoiakud Tarbijad on väga nõudlikud(kõne- või internetikvaliteet) Äpardused on väga taunitavad(Tele2-l on kõige suurem kõnede katkevuse protsent)
1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele, millest osad on kaetud valgust hajutavate heledate karvadega.
läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Elektri-ja magnetvälja muutused laines- muutuvad ajas ja ruumis sinusoidselt ja samas faasis. 2 Valgus ja värvus: Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad inimsilmas erinevaid värvusaistinguid. Inimene näeb 760-380nm Põhivärvid on punane, roheline, sinine (RGB) Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus: Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime. Kasutatakse veel astronoomias,
kõrgsagedusvõnkumistega. Moduleeritud kõrgsagedusvool võimendatakse ja juhitakse antenni, mis kiirgab elektromagnetlaineid. (j5) Elektromagnetlained jõuavad vastuvõtja antenni ja tekitavad selles kõrgsagedusvoolud. Võnkering erakdab neist ühe sagedusega voolu. Seda moduleeritud kõrgsagedusvoolu võimendatakse. Detektoris eraldatakse kõrgsagesudvoolust madalsagedusvool, mida võimendatakse. Valjuhääldi membraan hakkab võnkuma madalsagedusvoolu taktis ja tekitab ruumis helilained. Infra- ja ultravalgus. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid kutsutakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Infravalgusega on seotud ka kasvuhooneefekt. Infravalgust kasutatakse näiteks värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks hõõguvatel sütel, soojusraviks, lasersides, sõjanduses (öönägemisseadmed). Väiksema lainepikkusega laineid nim ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks
parandamine piirkondades, kus see ei vasta nõuetele Reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine Saasteallikas Saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda; müra; ioniseeriv või ioniseeriva toimeta kiirgus; infra- või ultraheli. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks. Liikuv saasteallikas on püsiva asukohata saasteallikas, mis samal ajal saasteainete välisõhku eraldamisega võib vahetada asukohta. Liikuvate saasteallikate sektori moodustavad: maanteetransport, raudtee-, õhu- ja siseriiklik veetransport, samuti tööstus- ja põllumajandusmasinad. Paikne saasteallikas on püsiva asukohaga üksik saasteallikas või ühel tootmisterritooriumil asuvate saasteallikate
10 000 Hz jah 18 000 Hz jah 12 000 Hz jah 19 000 Hz ei 14 000 Hz jah 20 000 Hz ei 15 000 Hz jah 21 000 Hz ei 16 000 Hz jah 22 000 Hz ei KÜSIMUSED 1.Missuguses vahemikus on inimkõrvale kuuldavate helide sagedus? Mis on infra- ja ultrahelid? Inimese kõrv tajub helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 kuni 20000 Hz. Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli. 2.Mis on mürasündmus? Püsiva tasemega heli, mille kestus on üks sekund ja mille kestel vabaneb sama kogus akustilist energiat kui kogu mürasündmuse vältel. 3.Mis põhjusel tuleb mõõta müra erinevate filtrite abil, saades tulemused ühikutes nagu dB(A) või dB(C)?
10 000 Hz Jah 18 000 Hz Jah 12 000 Hz Jah 19 000 Hz Jah 14 000 Hz Jah 20 000 Hz Jah 15 000 Hz Jah 21 000 Hz Ei 16 000 Hz Jah 22 000 Hz Ei KÜSIMUSED 1. Missuguses vahemikus on inimkõrvale kuuldavate helide sagedus? Mis on infra- ja ultrahelid? a. Inimkõrvale kuuldavate helide sagedus jääb vahemikku 16-20000 Hz b. Infraheli alla 16 Hz c. Ultraheli 20000 Hz 1GHz 2. Mis on mürasündmus? Mürasündmuseks loetakse alla viie minuti kestvat müra. Näiteks ülelendava lennuki müra. 3. Mis põhjusel tuleb mõõta müra erinevate filtrite abil, saades tulemused ühikutes nagu dB(A) või dB(C)? A-filter - kõige enam kasutatav töökeskkonna mõõtmistes, iseloomulik inimkõrvale väiksel helivaljusel
0,53-meetrine prooviteleskoop ja 2-meetrine prototüüp krüogeenrezhiimi testimiseks Kavas oli ka 3,5-meetrine (proovi)teleskoop üleslennutamiseks. See kava on aga muutunud. Peamiselt rahalistel põhjustel on ka esialgselt kavandatud 8-meetrine peegel kahanenud 6-meetriseks. NGST hakkab vaatlema eelkõige infrapunases piirkonnas (2-5 mikromeetrit), sest peaeesmärk on vaadelda ülikaugeid, suure punanihkega (s.t. (infra)punasesse ossa nihkunud spektriga) galaktikaid. Joonis võrdleb NGST spektraalset tundlikkust HST ja tulevase infrapunase teleskoobi SIRFT (plaanitud üleslend 2003. a.) tundlikkusega. Vaatlemine infrapunases kiirguses nõuab ka teleskoobi jahutust. Seetõttu NGST hakkabki vaatlema krüogeense jahutuse rezhiimis. Suure tundlikkusega infrapunases piirkonnas vaatlevaid teleskoope saab aga kasutada ka näiteks Maa-sarnaste planeetide avastamiseks
9. Kuidas arvutada valguslainete kiirust? 10. Mis ja kuidas määrab valguse intensiivsuse? 11. Milline on valguse lainepikkuste vahemik ja millised on äärmised värvused? 12. Nimeta vikerkaarevärvid. 13. Milliseid toone nimetatakse põhivärvusteks ja miks neid nii nimetatakse? 14. Millest sõltub inimese värvusaisting? 15. Milles seisneb värvipimedus? 16. Millise värvuse suhtes on inimsilm kõige tundlikum? 17. Mis iseloomustab infra- ja mis ultravalgust? 18. Mis toimub valgusega erinevat tooni pindadel või filtrites? 19. Mis on värvusfilter? 20. Mille poolest erineb must pind valgest pinnast? 21. Miks valget valgust nimetatakse liitvalguseks? 22. Milles seisneb valguse difraktsiooni nähtus? 23. Kuidas saaks valguse difraktsiooni jälgida? 24. Kuidas difraktsioonipilt ava suhtes asetub ja kuidas sõltub ava laiusest? 25. Miks tavalises valguses difraktsioonipilt on mitmevärviline? 26
(võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus. Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad inimsilmas erinevaid värvusaistinguid. Inimene näeb 760-380nm. Põhivärvid on punane, roheline, sinine. Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus. Nende toimed. Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime
üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutuseks ei peeta kanalisatsioonisüsteemidest põhjustatud üleujutust Välisõhk- Välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas. Väliõhu keemiline mõjutamine-puhta välisõhu koostise muutmine saasteainete õhku eraldamisega. Välisõhu füüsikaline mõjutamine-mõjutamine müra, ioniseeriva ning ioniseeriva toimeta kiirguse, infra- ja ultraheliga Saasteallikas-saasteaineid, müra, ioniseerivat või ioniseeriva toimeta kiirgust ning infra- või ultraheli välisõhku suunav või eraldav objekt. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks. Välisõhu kvaliteet- välisõhu puhtuse tase? Osoonikiht-on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Kliimamuutused ja kasvuhoonegaasid
kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. TÄPSEMALT: MÜRA - ebameeldiv heli, mis väsitab, häirib töötegemist, kahjustab organismi nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt (impulssmüra-1/mitu heliimpulssid kestvusega alla 1 sek, katkendlik, pidev). heli - õhus või muus keskkonnas esinev rõhu muutumine keskkonnas, inimkõrvaga kuuldav võnkliikumine, mis on kuulmiselundi füsioloogiline ärritaja. (kuuldav, infra- ja ultraheli) Müra riskitasemed: vähene oht 40-60db, kahjulik 70-82db, väga ohtlik 85db. Kuulmiskahjustus: akustiline trauma (nt plahvatus üle 140db – kõrvad lähevad lukku, võimalik kuulmekile purunemine), ajutine kuulmisläve tõus (kaob pärast ekspositsiooni), püsiv kuulmisläve tõus (kujuneb välja 4-10 aasta jooksul, püsiv nähtus). Müra mõõdetakse spetsiaalse elektroonilise seadmega. Müra kahjuliku toime ennetamise üldpõhimõtted
-Kaalud ja pakkeseadmed -Etiketi- ja kaardiprinterid -Vöödkooditehnika -Kulumaterjalid NEW VISION püüab olla parim IT-partner Balti riikides, kes tagab ettevõtte ärijuhtimise infosüsteemide usaldusväärse toimimise ning pideva arengu kaubandus- ja restoranide valdkonnas. CRYSTAL SOLUTIONS Tegevusalad: -Majandustarkvara SCALA -IT teenuste haldus -CRM lahendused -IT infra HÄT SYSTEMS Tegevusalad: -Erinev äritegevuseks vajalik tarkvara HÄT Systems OÜ on rahvusvaheliselt tunnustatud majandustarkvara Microsoft Dynamics NAV müügi, konsultatsiooni-, juurutus- ja arenduskeskus, mis kuulub põhjamaade juhtivasse äritarkvara lahendusi pakkuvasse kontserni PBS. HÄT Systemsi meeskond on moodustatud Hansa Äritarkvara meeskonna baasil, kellel on pikaajaline kogemus ettevõtete majandusinfosüsteemide juurutamisel EDISOFT SYSTEMS
35. Mis on täielik ja osaline värvipimedus? Kui tihti esinevad? Täieliku värvipimeduse korral on tegemist inimesega, kes näeb tervet maailma musta- valge fotona, kõik on must ja valge ja hall. Esineb väga harva. Osaline värvipimedus tähendab seda, et inimesed ei suuda teatud värve eristada, enamasti punast ja rohelist, selle all kannatajad näevad kõike kahes värvis: kollakas ja sinakas. Selle all kannatajaid on 8%meestest ja 0,5% naistest. 36. Mis on infra-ja ultravalgus ning millised kehad vastavat valgust tekitavad? Infravalguseks nimetatakse valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid, teise nimega infrapunane kiirgus. Seda kutsutakse ka soojuskiirguseks. Seda kiirgavad kõik kehad, ka siis, kui need ei helenda. Oluline on vaid, et need oleksid ümbritsevast suurema temperatuuriga. Näiteks päike, hõõglamp, ahi. Ultravalguseks nimetatakse valgusest väiksema lainepikkusega laineid. Mida kõrgem
o Taimeliike eristatakse kolme moodi: valguslembesed, varjutaluvad ja varjulembesed. o Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. o Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas ja daalia. (päevaperiood ei ületa 12 tundi) o Pikapäevataimed: jänesekapsas, nisu-, odra-, herne- ja kartulisordid. (päevapikkus enam kui 12 tundi) Infra- ja ultravalguse toime o Pikalaineline infravalgus soojuskiirgus. o Soojuskiirgus aitab kõigusoojastel organismidel tõsta oma kehatemperatuuri. o Taimed kaitsevad end valguse eest: *õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse intensiivsusele *osad taimede lehed on kaetud hajuvate heledate karvadega. o Suures koguses ultravalgus põhjustab rakkude sisemusse tungides DNA mutatsioone.
14. Alati rohkem ohustatud töötajad on alaealised, rasedad, rinnaga toitvad naised, nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. 15. Tervist ohustavad tootmistegurid: · Mehaanilised masinate liikuvad osad, kukkuvad esemed · Füüsikalised tolm, gaasid, vale õhuliikumiskiirus, kõrgendatud/alandatud õhuniiskus, ionisatsioon, õhu ja seadmete liiga kõrge/madal temperatuur, kõrgendatud vibratsioon, müra, infra-, ultraheli, pinge elektriahelates, valguse räigus/puudumine, alanenud kontrastsus, elektromagnetkiirgus JNE · Keemilised mürgid, kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised ained, sensibiliseerivad ained · Bioloogilised patogeensed mikroorganismid, makroorganismid · Psühhofüsioloogilised füüsiline ja psüühiline ülekoormus 16. Füüsikalised ohutegurid: a
riikliku teeregistri ja liiklusregistri, ühistranspordi registri pidamine, õigusaktide väljatöötamine, arengukavade väljatöötamine. Asutused: Põhja Regionaalne Maanteeamet Tallinnas, Lääne Regionaalne Maanteeamet Pärnus, Lõuna Regionaalne Maanteeamet Tarus, Ida Regionaalne Maanteeamet Rakveres. 4. Nimeta teedeehitusettevõtteid (vähemalt 5) Tref, Talter, Tallinna Teede AS, Nordecon Infra, Teede REV-2 5. Nimeta teede projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid (vähemalt 5) K-Projekt, Sweco Projekt, Teekaru, Tinter, Amhold 6. Mis on teemaa Maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehiu korraldamiseks. 7. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 8. Nimeta riigimaanteed, mis kantakse riigimaanteede nimekirja ning iseloomusta neid (vähemalt 4) 1
Alati rohkem ohustatud töötajad on alaealised, rasedad, rinnaga toitvad naised, nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. 15. Tervist ohustavad tootmistegurid: Mehaanilised – masinate liikuvad osad, kukkuvad esemed Füüsikalised – tolm, gaasid, vale õhuliikumiskiirus, kõrgendatud/alandatud õhuniiskus, ionisatsioon, õhu ja seadmete liiga kõrge/madal temperatuur, kõrgendatud vibratsioon, müra, infra-, ultraheli, pinge elektriahelates, valguse räigus/puudumine, alanenud kontrastsus, elektromagnetkiirgus JNE Keemilised – mürgid, kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised ained, sensibiliseerivad ained Bioloogilised – patogeensed mikroorganismid, makroorganismid Psühhofüsioloogilised – füüsiline ja psüühiline ülekoormus 16. Füüsikalised ohutegurid: a
kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine jms. Arengu eeldus 2 – vaba turukonkurents -> vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele. Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng. Iga indiviid püüab kapitali rakendada nii, et toodaks kõrgemat väärtust. Arengu eeldus 3 – kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt – riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi (nt infra rajamine). Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus. Innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused). • K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; kriitika Konflikt annab tõuke sotsiaalseks muutuseks. Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete
ruumipiirkondades, kus väljad on juba olemas. Vaakumis levib kiirjuseda ca 3*108m/s.EM lained peegelduvad metallpindadelt, sest elektriväli ei suuda tungida elektrit juhtivsse kehadesse. Emlained difrageeruvad ja interfeeruvad. Em laine levimiskiirues oleneb keskkonnas. v=λf EM-kiirguse liigitus: omadused olevad lainepikusest ehk lainete sagedusest. Nähtav valgus- lainepikkuste vahemikus umbes 400-700nm. lainepikkust vähameil 400-700nm. Nt maod infra, mesilased ultra. Optilisest kiirjust tekitavad peamiselt aatomite väliskihtide elektronid.Madalsageduslained(f=0-104Hz, λ=104 m) Vahelduvvoolu ekeltrivõngetest leviv EM-laine. Vaakumis või dielektrikus on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka laine intensiivus tühiselt väikesed. Raadiolained(f=105-1012Hz, λ=104-10-4 m) ekektromagnetilise infoedastuse põhivaheniks. Vahemaad saatja ja vastuvõtja vahel võivad olla väga suured.
IP spektromeetrid jagunevad järgmiselt: Dispersiivsed (monokromaatoriga) klassikaline, sama tüüpi ehitusega nagu UV-Vis spektrofotomeeter. Tänapäeval enam praktiliselt ei toodeta Fourier teisendusel (FT) põhinev tänapäeval täielikult domineeriv Mittedispersiivsed (ND) filtritel baseeruvad, enamasti gaasianalüsaatorid. Seletage Fourier´i teisendusega infrapunaspektroskoobi (FTIR) tööpõhimõtet FTIR (Fourier Transform Infra Red) spektromeetrias registreeritakse kiirguse võngete profiil (signaali intensiivsuse muutus ajas) ja saadakse interferogramm (aja teljel spekter). Interferogrammile rakendatakse Fourier´i teisendus ja saadakse tüüpiline infrapunaspekter (sageduse teljel spekter). Seade koosneb fikseeritud peeglist, poolläbilaskvast peeglist ja üles-alla liikuvast peeglist, mille kaudu jõuab laserist valgusvoog proovini.
Kokku 4 018 598 2 009 299 2 009 299 11 Tallinna Tehnikakõrgkool 1.2. Lisarajatiste rajamine Vaatetorn, külakiik, 1.02.1. spordiplats,bangalo,laudteed Kokku 78000 78000 Infra ja olmestruktuuride 1.3. väljaehitamine Teede ja platside ehitamine, elektritekaabli ja kilpide paigaldamine, väliskanalisatsiooni ja veetrasside ehitamine, puurkaevu 1.3.1. rajamine Kokku 459 525 459 525 1.4. Haljastustööd Kokku 130 000 130 000
või levib väikesest avast välja. Takistuse/ava suurus peab olema samas suurusjärgus laine lainepikkusega või väiksem. o Lainete liitumise üheks resultantlaineks nimetatakse interferentsiks Helilaine (+ heli kiirus) Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Heli levib igas keskkonnas kindla, sellele keskkonnale omase kiirusega Heli kiirus õhus (0° C juures) on 332 m/s. o Infra- ja ultraheli Doppleri efekt (+ joonis) Doppleri efekt laine sageduse muutumine allikavastuvõtja omavahelise liikumise tõttu. Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. 10) Hüdro-aeromehaanika alused o Rõhk (+ valem ja mõõtühik) Rõhk on vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaüiku kohta. P=F/S (ühik 1Pa=1N/m2) o Pascal’i seadus ja selle rakendusi (+ joonised)
mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 4. Saasteaine Saasteaine on igasugune välisõhus olev aine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda. § 7. Saasteallikas (1) Saasteallikas käesoleva seaduse tähenduses on saasteaineid, müra, ioniseerivat või ioniseeriva toimeta kiirgust ning infra- või ultraheli välisõhku suunav või eraldav objekt. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks. (2) Paikne saasteallikas on püsiva asukohaga üksik saasteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav saasteallikas, või ühel tootmisterritooriumil asuvate saasteallikate grupp. (3) Liikuv saasteallikas on püsiva asukohata saasteallikas, mis samal ajal saasteainete välisõhku eraldamisega võib vahetada asukohta. [2. www.riigiteataja.ee - §1 §4 §7]
Resonants - nähtus, kus amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele 20.Tasalaine(võrrand). nim. lainet, mille samafaasipinnad on tasandid ξ=Acos(ωt-kx), k=2 π/ λ 21.Hääl. Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldele toodav heli, levib õhus pikilainetusena. Heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivat mehhaanilist võnkumist, mille sagedus asub vahemikus 16... 20 000Hz(infra-ultra). Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides. Helilainete edasikandumiseks peab olema mingi keskkond, seega vaakumis heli levida ei saa. Helitaset mõõdetakse detsibellides(dB). Laine on võnkumiste ruumis levimine, mida põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. 22.Doppler’i efekt – nim
annaabi.ee 
