TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Mõiste Eesmärk SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS Sõltuvus/sõltumatus TKS elamistoimingus Sõltumatus ja vanus Sõltumatus ja vaegurlus ELAMISTOIMINGU MUDEL Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsio kultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised barjäärid ja sekretsioon Põletikuline protsess Kudede taastumisprotsess Immuunsus protsess Sokki fenomen PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustused Hoiakud, isiksus ja temperament Stress Vägivald Emotsionaalne kuritarvitus Enesekahjustus SOTSIO - KULTUURILISED TEGURID Ühiskondlikud erinevused
Psühholoogia Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung 10 fakti 1. Freudi võib pidada klassikalise psühhoanalüüsi leiutajaks/aluse panijaks. Jung kui tema õpilasena arendas seda teooriat ning pani aluse analüütilisele psühhoanalüüsile. 2. Freud jagas psüühika teadvustatuse alusel kolmeks: teadvuses (psüühika aluspinnal), eelteadvuses (teadvuse piirimaal) ja alateadvuses (psüühika sügavamates kihtides). 3. Arendati välja ka jagunemine motiveerivate jõududega: · Id sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid, seotud füsioloogiliste protsessidega · Ego otsustab, milliseid vajadusi ja mis viisil rahuldada · Superego kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse (süütunne tähtis) 4. Psühhodünaamika on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg. Tähendab, et tunded ja emotsioonid on koguaeg aktiivsed ning bilansist välja minnes tekib tu...
vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt: - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused) – ükski suhe pole “kultuurivaba” - situatsioonilised tegurid (nt eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) • Bioloogilised vajadused • Sõltumine teistest (hoida toetavaid suhteid) • Liikmeks olemise vajadus • Kontroll, domineerimine, võim • Seks • Agressiivsus (sh instrumentaalne)
TEST: lühiajaline, tulemused kindlaks määratud standardite järgi. STANDARTISEERITUD-normid VALIAADNE-üht omadust mõõtma, RELIAABNE-tulemused korduvalt samad raamistik Individuaalne: üksikjuhtum,vaatlus, hinnang,test Indiviidi vaheline: kahe inimese/grupi võrdlus Individuaal-ökoloogiline: arvesse võetakse KK Individuaalne-sotsio-ökoloogiline: KK+ teised inimesed, kes seal õpivad Suhtumine lastesse: Arengupsy ajalugu: Ürgajal:hävitati, kui I alles imetati; poisse hoiti; 1859 Darwin evolutsiooni teooria lahingutesse/jahid: ohverdamine ,,kõige kallim" 1877 poed Doddy MÄNGULUST+VÄLJENDUSVÕIME Antiik: ellu jäid tugevamad, kelle eest suudeti hoolt Areng pidev KOHANEMINE keskkonnaga
sektoris. Tähtsustus grupitöö, info kiire hankimine ja töötlemine, peamiseks töövahendiks saab infotehnoloogia ja arvuti. Toimub rahvastiku vähenemine. Suhtlus on tihedam ja globaliseerunud. Reisitakse ja kolitakse mujale. Globaliseerumine ehk maailmastumine. Infotehnoloogia ehk kõik infoga seonduv. Heaoluühiskond Heaoluühiskond on ühiskond, mis pakub sotsiaalseid tugesid ja abi, vähendab sotsiaalseid lõhesid ja muud. Heaühiskonnal on kaks eeldust. Esiteks sotsio-majanduslikud eeldused. Kõige olulisem on see, et kunagi kujunes industriaalühiskond on linnastumine, muutunud töösuhted ja korraldus, riigi roll muutustes. Teine oluline muutuste grupp on poliitilised eeldused. Need põhinevad suurest sotsio-majanduslikel eeldustel. Kujunes kodanikuühiskond - toimuvad kodanlikud revolutsioonid, esimsesed demkraatlikud valimisreziimid, kodanikuühiskond. Heaoluriigi peamine eesmärk on parandada kõigi inimeste toimetulekuvõimalusi, sekkudes sellel
territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel) - Majanduslikud muutused (kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine; globaalne majanduse integreeritus, globaalne tööjaotus, turgude rahvusvahelistumine; majandustegevuse ja rahvusriikide institutsionaalne eraldatus; tehnoloogilised muutused) Glokaliseerumine - globaalsed protsessid on mõjutatud kohaliku tasandi, st lokaalsete sotsio- kultuuriliste ja majanduslike kontekstide poolt Globaalne riskiühiskond (U.Beck) rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse, ebakindluse ja riski olemasolu (kuidas tehnoloogia ja teadus, koosmõjus poliitilise ja sotsiaalsete institsioonidega, mõjutavad indiviide ja ühiskondi, selle mõju ettearvamatud tagajärjed) - Riskide süstemaatiline sotsiaalne tootmine: ületades olemasolevate institutsionaalsete struktuuride, ressursside, teadmiste ulatust
tavakaubamaja tootevalikuga riietatud kodanik ja teine etno-romantilist rõivastust kandev "lillelaps"; taolise konkurentsi olukorras võib enam kui kindel olla, et vakantse töökoha saab tavapäraselt ja üldmalli järgi riietuv taotleja. Ühiskonna enamikul on raske vastu võtta ning sallida teistsuguseid, tihti tehakse taoliste isikute suhtes ekslikke järeldusi ja lähtutakse hinnangulisteks eksiarvamustest. Kurvastavalt tihti nähakse erinevustest ja lahknevustest ohte ning ähvardusi oma sotsio- kultuurilisele minale, ometi pakub just selline erinevus ühiskonnale mitmetahulisust ja kultuurilist rikkust. Sotsiaalpsühholoogiliselt on vihkamise ja põlguse üleskütmisega teistsuguste vastu loodud sageli õigustust ja pinnast "nende teiste" otseseks ründamiseks, millel on ainelise kasusaamise eesmärk. Väga väheste sõdade siht on olnud ju alistatute pehme ja kultuurne juhtimine nn õigele teele; vallutajaid on ikka ajendanud soov röövides rikastuda
Palju efektiivsem viis on suhtuda vigadesse kui õppeprotsessi loomulikku osasse. Eksimustest õpitakse, need arutatakse läbi ning tehtud vigade kaudu leitakse uusi õppimisvõimalusi. Kui õpilane saab aru, kuidas oma vigadest õppida ja mida edasi teha, tähendab see, et temasse on suhtutud kui arenemis- ja vastutusvõimelisse isiksusse. (Jürimäe & Kärner, 2011, 12-14.) Kujundava hindamise määratlus riiklikus õppekavas Sotsio-konstruktivistlik õpikäsitus, kus õpilane õpib eelkõige ise, toetub just isiksuse arendamisele ning on meeldiv lugeda, et nimetatud õpikäsitus on esindatud ka taasiseseisvunud Eesti riiklike õppekavade üldosades. (Jürimäe & Kärner, 2011, 13.) Nii põhikooli kui ka gümnaasiumi riiklikes õppekavades on kujundav hindamine eraldi välja toodud. Õppekavas kirjeldatakse kujundavat hindamist kui õppe käigus toimuvat hindamist,
valitsuste üle, uus globaalne maailmakord, piirideta maailm; Skeptikudpigem rahvusriikide valitsuste võimupiiride ümbermõtestamine; globaliseerumise asemel näeme rahvusvahelistumist ja regionaliseerumist Transformatsionalistidglobaalsed / lokaalsed sidemed ja kultuurivood toimivad mitmesugustes suundades; globaalne maailmakord samaaegselt varasemate mustritega *Glokaliseerumise mõiste- globaalsed protsessid on mõjutatud kohaliku tasandi, st lokaalsete sotsio-kultuuriliste ja majanduslike kontekstide poolt *U.Becki globaalse riskiühiskonna mõiste- Kuidas tehnoloogia ja teadus, koosmõjus poliitiliste ja sotsiaalsete institutsioonidega, mõjutavad indiviide ja ühiskondi; selle mõju ettearvamatud tagajärjed riski mõiste teisenemine ja kaasaegsete riskide olemus, tootmine, jaotumine- Tehnoloogiline muutus ja progress -> uued riskid (,,kõrvalmõjud") -> vajalik pidev ohanemine -> kasvav suutmatus riske ennustada;
andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeelu probleemid toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas, taotletavates õpitulemustes või klassi töökavas. Hariduslikke erivajadusi liigitatakse järgmiselt: üld- ja eriandekus; õpiraskused (spetsiifilised, ajutised ja püsivad); meelepuuded (kuulmispuue; nägemispuue); liikumispuue; sotsio-emotsionaalsed ja käitumisprobleemid; kõnepuuded; intellekti- ja liitpuuded; soltuvushäired; immigrandid. Meditsiiniliste, psähholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal soovitab nõustamiskomisjon erivajadusega lapsele sobiva lasteaia või erirühma, samuti võimetekohase õppekava. Haridusliku erivajadusega laps võetakse lasteaia tava(sobitus)- või erirühma, erivajadusega laste kooli ja klassi vastu lapsevanema (hooldaja) kirjaliku avalduse ning
ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise, maitsmise teravus. Mis juhtub inimesega, kui tal on mingi meele puue? See vähendab indiviidi võimet tajuda keskkonnas peituvaid ohte ja suurendab tema õnetusse sattumise tõenäosust. Too näiteid iga meele puude kohta! · Halb kuulmine ja nägemine piiravad indiviidi turvalisust jalakäijana
Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: hoiak, taju, mõjustamine, mõtlemine, otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond – seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd – kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine – Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele – intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika.
Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: hoiak, taju, mõjustamine, mõtlemine, otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika.
Suhe- kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutataud tulevikuootuste poolt. -afektiivne -kognitiive -käitumuslik komponent -sotsiaalne kontekst Interaktsioonide ja suhete mõjutajad: ● iskuga seotud tegurid (hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) ● suhtlemispartner ● suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (normid, reeglid, tähendused) Ükski suhe pole kultuurivaba! ● Situatsioonilised tegurid (eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendid: ● Bioloogilised vajadused ● Teistest sõlutmine ● Liikmeks olemise vajadus ● Kontroll, domineerimine, võim ● Seks ● Agressiivsus
Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid:
Kiitus tavaliselt motiveerib inimest rohem, kui laitmine. Samas toimib materjali/oskuste kinnistamine vaid siis kui see õppijale endale meeldib see, mida ta teeb. Näiteks avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda karistusena, kuna ta arvab, et sõbrad hakkavad teda norima, kuna ta on selline ,,tarkpea". Sotsiaalse õppimise teooria kasvas välja biheivioristlikest lähtepunktidest 1960. aastatel, mille suuna esindajad uurisid sotsio- kultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele läbi miteerimise. Sotsiaalne õpiteooria vaatleb õppimist kui aktiivset osalemist sotsiaalsete kogukondade praktilises tegevuses ja oma identiteedi ehitamist selle kogukonnaga seoses (Wenger 2004: 4). Näiteks vastuvõtul pakutakse kuuekäigulist õhtusööki. Seega on laual, võrreldes tavalise õhtusöögiga, tunduvalt rohkem nõusid ning erinevaid söögiriistu. Inimene, kes puutub esmakordselt kokku
Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid:
Õpilane on passiivses rollis ning just kui ei vastutaks õppimise eest. Õppija poolt ei oodata uusi tegevusi ega uusi lahendusi, sest valikutegemine, edasiliikumiskiiruse ja hindamine on jäetud ainult õpetaja kanda.Biheivioristide kuulsamateks esindajateks olid Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L. Thorndike ja B.F. Skinner. SOTSIAALNE ÕPPIMINE Sotsiaalse õppimise teooria kasvas välja biheivioristlikest lähtepunktidest 1960. aastatel, mille suuna esindajad uurisid sotsio- kultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele läbi miteerimise. Biheivioristid püüavad õppimist kirjeldada läbi tegevuse (stiimul - reaktsioon) puudutamata sealjuures mõtlemisprotsesse. Õppimine tasustamise vahendusel oli ja on äärmiselt oluline, aga kui sobivaid käitumisviise omandatakse ainult sellega, et keegi tasustab õigeid reageeringuid, peaksid inimesed läbi katsetama tohutul hulgal sobimatuid ja ebaolulisi variante, leidmaks lõpuks need, mis
Organisatsioonikäitumine ja jutimine Organisatsiooni loomiseks on vaja vähemalt kahte inimest. Selle tunnuseks on selle struktuur, nt ning liikmeid ja mitteliikmeid eristavad tunnused. See on teadlikult kordineeritud ühiste eesmärkide nimel. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mida arvestatakse rakenduskõrgharidusena ning on seotud psühho-, sotsio- ja antropoloogiaga. Süsteemi koostisosad ehk allsüsteemid: T Inimesed = sotsiaalne allsüsteem I Struktuur = juhtiv allsüsteem S Tehnoloogia = tehniline allsüsteem Allsüsteeme ühendab eesmärk. Allsüsteeme mõjutab keskkond.
o Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. o Keelestruktuur on tasandiline o (süntaks) o morfoloogia o fonoloogia 20. sajand o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. (keele struktuur on kaasasündinud) o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv Keelte liigitamine 6000-7000 elavat loomulikku keelt Genealoogiline (päritolu)
a. Eneseavamine ja intiimsus JÄTKUB LEHEL... Romantiliste suhete katkemine on tavaline kogemus elukaare jooksul 1. Vanus- varajane iga 2. Negatiivne afektsionaalsus 3. Tõrjutuse tajumine 4. Suhetega seotud faktorid Mittepühendumine/// Truudusetus 5. Sotsiaalse koskkonnaga seotud faktorid Võimalike alternatiivsete suhete kättesaadavus: arv, kvalliteet (võrdlus olemasoleva suhtega) Sotsiaalse võrgustiku heakskiit/halvakspanu 6. Sotsio-kultuuriline laiem kontekst Naise suurem majanduslik sõltuvus mehest Legaalsed barjäärid lahutuseks Sotsiaalne stigma seoses lahutusega. Mitte pühendumine sisaldab: 1. Emotsionaalset kaugenemist- tugevate positiivsete emotsioonide (n. Armastus) puudumine partneri vastu ja negatiivsete (n. Viha) suurenemine partneri vastu 2. Vaimne kaugenemine- partneri tajumine endast erinevana,
väliskeskkonnas Marve Koppel Ärikoolituse osakond Kohesiivsust vähendab · Mittemõistlikud nõudmised liikmetele · Lahkarvamused tegevuste, protseduuride, eesmärkide ja ülesannete osas · Ebameeldivad kogemused, mis seotud grupiga · Grupi nõudmiste ja väliste ahvatluste vastuolu või konkureerimine · Mittesoosiv avalik arvamus · Gruppide vaheline võitlus liikmete pärast Marve Koppel Ärikoolituse osakond Sotsio-emotsionaalne kohesiivsus · Grupp peaks olema suhteliselt väike · Grupi prestiiz peaks olema kõrge · Omavaheline suhtlemine tõrgeteta · Tasustatakse koostööd · Tuleb rõhutada ja tähtsustada ühiseid huve ja sarnaseid jooni · Tuleb teadvustada väliseid ohtusid Marve Koppel Ärikoolituse osakond Instrumentaalne kohesiivsus · Regulaarselt selgitada grupi eesmärke · Igal grupi liikmel peaks olema oma aktiivne ülesanne, roll
– Lai ja kõikehõlmav – Ajaliselt piiritletud – Empiiriline – Võimaldab kvantitatiivset analüüsi • Vt küsitluste kohta loeng IV Kaardistamise ohud • Eeldatakse, et andmed räägivad enda eest • Pinnapealsus • Vastuste usaldusväärsus • Valimi kallutatus interneti küsitluste puhul • Madal vastuste osakaal Võrdlev meetod • Probleemide või nähtuste uurimine kahes või enamas riigis kavatsusega võrrelda erinevaid sotsio- kultuurilisi aspekte (institutsioonid, tavad, väärtused, elustiilid, mustrid, keeled jne), kasutades selleks samu uurimisinstrumente kas olemasoleva info või uute empiiriliste andmete kogumise kaudu. • Eesmärkideks: – Põhjendada sarnastuste või erisuste olemust – Üldistamine (teooria tekitamine) – Arusaama tekitamine erinevate ühiskondade toimimisest Erinevate juhtumite võrdlemine
sotsiaalseks probleemiks inimeste "mitteõnnetuspõhilikud" kahjustused. (Roper, Logan, Tierney 1999: 73) Teadaolevalt on ka individuaalne stressitase seotud turvalise keskkonna säilitamisega. "Stressi" mõiste üks kasutuselevõtjaid Hans Selye kirjutas, et "stress on stressi tekitavate mõjurite mõjul tekkiv organismi kurnatus". Selye on nimetanud neid mõjureid stressoriteks ja liigitatud on need füüsilisteks, füsioloogilisteks, psühholoogilisteks ja sotsio- kultuurilisteks. (Roper, Logan, Tierney 1999: 74) Kõik kahjustused ei ole somaatilised ja õnnetustest põhjustatud. Sageneva mitteõnnetuspõhilike kahjustuste emotsionaalselt laastav toime on massiteabekanalites üha laialdasemat kajastust leidnud. Kõige rohkem esineb emotsionaalset kuritarvitust lastel, naistel, vanuritel, enesekahjustajatel ja puudega inimestel. Kuritarvitus saab olla füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline või seotud ka finantsküsimustega
(Eco, Lotman)(jakobson ka vb) Kommunikatsiooni mudeli kaudu tuleb see mõiste kas sisse. Struktuur: Mida me nimetaksime selleks? Strukturalism: Iseloomusta( Parthes) Primaarsed ja sekundaarsed modelleerivad süsteemid(Tartu moskva koolkond(lotman) Biosemiootika, kultuurisemiootika, sotsiosemiootka: Millega tegelevad, peamised esindajad, olulisemad saavutused, ideed jne.Mille poolest erinevad. Kultuurisemiootika, sotsiosemiootika: Kultuuritekstuaalsus, inimeste suhted teksti Sotsio: inimese ja ühiskonna suhted Minimaalne semiootiline mehhanism(Lotman): Mida on vaja et see toimiks. Tekst , kultuur, semiosfäär: Mille poolest on olulised.?(Lotman) Umwelt(omailm) Uexküll: Biosemiootika
süsteemide vaheliselt ning kindlasti ajas. Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. • Sotsiaalne ruum – positsioonide hierarhia. Tähistab sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale. Habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis. Nt sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal- majanduslikule staatusele. • Sümboliline kapital ja sümboliline võim – tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon
Suvi 1997. 7. Nowakowsky, J. Constructivist Model for Learning. Veebruar 1998. 8. Selden, A., Selden, J. Orlando Meetings: Presentation Summary. Jaanuar 1996. 9. http://storing.weebly.com/uploads/8/7/6/4/8764930/kogn_konstruktivistlik_opiteooria.pdf 10. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/konstruktivism.html SOTSIAALNE ÕPPIMINE · Sotsiaalse õppimise teooria kasvas välja biheivioristlikest lähtepunktidest 1960. aastatel, mille suuna esindajad uurisid sotsio- kultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele läbi miteerimise. · Biheivioristid püüavad õppimist kirjeldada läbi tegevuse (stiimul - reaktsioon) puudutamata sealjuures mõtlemisprotsesse. · Õppimine tasustamise vahendusel oli ja on äärmiselt
seaduspärasuste ülekandmisega reklaamialale: • Walter Dill Scott, „The psychology of advertising”, Boston, 1908 • H. L. Hollingworth, „Advertising and Selling”, New York, 1913 • Ch. Von Hartungen, „Psychologie der Reklame”, Stuttgart, 1921 ka • Daniel Starch (1883–1979) Edward Kellogg Strong, Jr. (1884 – 1963 -Peale Teist Maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamist teaduspõhist lähenemist: Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele: Scott, Hovland, Festinger, Petty, Cacioppo, Berelson, Lasswell, Lazarsfeld, Parsons, Heider, MacGuire jt -Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine S. Freud’i, Jung’i töödele (instinktid, tungid, vajadused, sümbolid ...) ning Heath, Feldwick, Damasio (emotsioonid) -Alates 20.saj. 2. poolest-intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad,
keerulise terviku või täidavad koos keerulist funktsiooni. Süsteem võib sisaldada tarkvara, mehhaanilist, elektrilist ja elektroonilist riistvara ja olla opereeritud inimeste poolt. Süsteemi komponentide omadused ja käitumine sõltuvad teistest süsteemi komponentides. Süsteemide kategooriad Tehnilised süsteemid Süsteemid, mis sisaldavad riist- ja tarkvara nind kus kasutajaid ja kasutusprotsesse ei käsitleta süsteemi osadena. Tehniline süsteem ei ole iseendast teadlik. Sotsio-tehnilised süsteemid Süsteemid, mis sisaldavad nii tehnilisi süsteeme kui ka inimesi, kes kasutavad tehnilisi süsteeme ja suhtlevad nendega ning kasutusprotsesse. Süsteem, mis koosneb riistvarast, tarkvarast ja inimestest. Sotsio-tehniliste süsteemide omadused: 1) Süsteemi kui terviku omadused sõltuvad selle komponentidest ja nende seostest. 2) Süsteem ei anna sama sisendi puhul alati sama väljundit. (Mittemääratud käitumine) Mis on süsteemitehnika?
Selles töös on kolm lobitöö raamistikku esiteks, alternatiivne hindamise raamistik , mis küsib kas erinevate huvirühmade ning nende probleemide lobitöö aitavad kaasa stabiilsemale EL otsuste tegemise süsteemile või mitte. Teine alternatiivne raamistik küsib kas lobitöö teeb EL ametnikele lihtsamaks otsustamise protsessi või mitte. Ning kolmas võimalik raamistik on adresseeritud kodanike heaolule ning küsib kas lobitöö aitab kaasa positiivselt või negatiivselt sotsio- majanduslikule heaolule. Arvestades praegust demokraatliku raamistiku domineerimist, me võiksime fokuseerida EL lobitöö mõju EL demokraatiale. Akadeemiliselt öeldes on demokraatia sõltuv muutuja ja lobitöö sõltumatu muutuja. Lobitöö mõju EL demokraatia staatusele võib olla positiivne, negatiivne või tulemuseta. Selleks, et hinnata neid mõjusid peame defineerima demokraatia Euroopa Liidu mõistes. Aga enne selle seda, peame kõrvale järma järgmised neli erinevat kui
• Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. • Keelestruktuur on tasandiline – (süntaks) – morfoloogia – fonoloogia 20. sajand • Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. • Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. • Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. • 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): • Aasia – 2165 (32%) • Aafrika – 2011 (30%) • Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%)
ning kindlasti ajas! Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. Sotsiaalne ruum - positsioonide hierarhia Abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale; habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis; (abstraktse) sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevuse võimalus: näit. sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele. Sümboliline kapital ja sümboliline võim Sümboliline kapital - formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil Sümboliline võim - tunnustamine, mittetunnustamine; huvide realiseerimine Sotsiaalne stratifikatsioon
41) Juhtimine ja juhi omadused. Läbi juhtimise kujunevad välja ühtsed väärtuste- ja normide hinnangud, mõtlemise- ja käitumisestiil, mis loob aluse ettevõtte sümboolikale. Eduka juhi omadused : (vali mõned) A. Intellektuaalsed omadused: *loogiline mõtlemine; *teooria tundmine (mõistete ja seoste tundmine); *teooriate diagnostiline kasutamine. B. Ettevõtlusalane kompetentsus: *orienteerumine kasulikkuses; *initsiatiiv. C. Sotsio-emotsionaalne kompetentsus: *enesekontroll; *spontaansus; *õiglus, objektiivsus; *õige enesehindamine, oma võimaluste hindamine; *järjekindlus ja kohanemisvõime. D. Kompetentsus inimsuhetes: *enesekindlus(usk); *kaastöötajate arendamine; *eneseväljendamisoskus (suuline kommunikatsioon); *positiivne orienteeritus; *grupiprotsesside juhtimine. 42) Palgaõiguse kontseptsioonid nõudjaõigus ja tulemusõigus.
või täidavad koos keerulist funktsiooni. Süsteem võib sisaldada tarkvara, mehhaanilist, elektrilist ja elektroonilist riistvara ja olla opereeritud inimeste poolt. Süsteemi komponentide omadused ja käitumine sõltuvad teistest süsteemi komponentidest. Tehnilised süsteemid - süsteemid, mis sisaldavad riist- ja tarkvara ning kus kasutajaid ja kasutusprotsesse ei käsitleta süsteemi osadena. Tehniline süsteem ei ole iseendast teadlik. Sotsio-tehnilised süsteemid - Süsteemid, mis sisaldavad nii tehnilisi süsteeme kui ka inimesi, kes kasutavad tehnilisi süsteeme ja suhtlevad nendega ning kasutusprotsesse. Sotsio-tehnilise süsteemi karakteristikud: • esilekerkiv käitumine (süsteemi kui terviku omadused sõltuvad süsteemi komponentidest ja seostest nende vahel), • mittemääratud käitumine (süsteem ei anna alati sama väljundit sama sisendi puhul, sest et
sedavõrd universaalse kehtivusega, kui väitis Piaget. See on tingitud vähemasti kolmest asjaolust: uurimismetoodika ebaadekvaatsusest, laste infotöötlemisvõime mittearvestamisest ja arenguastmete kontseptsiooni absolutiseerimisest. Viimane on formaalse ehk matemaatilis-loogilise mõtlemise idealiseerimine ja teiste teadmisstruktuuride (nt jutustuse vormis analüüsi) ignoreerimine. L. Võgotski arengu sotsio-kultuurilise käsitluse olemus- Tema pööras erinevalt Piaget`st hoopis enam tähelepanu keele osale laste mõtlemise arengus. Ta näitas, et sensomotoorsel ja varasel operatsioonide-eelsel etapil arenevad laste mõtlemine ja keel üksteisest sõltumatult. Mõtlemine on prelingvistiline ja keel preintellektuaalne. Sel perioodil on laste mõtlemine intutiivne ja toimub valdavalt ilma keelt kasutamata. Laste jüudmisel operatsiooni-eelsele
ühiskonna arengut; ühiskonna mõjutamise hoovad: inimeste veenmine teavitustööga; i arvesta kontekstuaalseidtegureid, materiaalseid struktuure ja ühiskondlikke suhteid, mis suunavad inimese käitumisvalikuid. - Struktuuriline paradigma: Fookus on tootjatel/riiklikel süsteemidel; olemasolevad struktuurid, tehnoloogiline innovatsioon võimaldavad, piiravad või suunavad inimeste käitumisvalikuid; sotsio-tehnoloogilistelsüsteemidel, nt turg, riigiasutused ja infrastruktuurid suunavad säästliku ühiskonna arengut; ühiskonna mõjutamise hoovad: seadusandlus ja turu iseregulatsioon; ei arvesta inimest, kui aktiivset valikute tegijat, tarbijat ja struktuuride mõjutajat. 18. Praktikate lähenemine: keskkonnakäitumist mõjutavad tegurid. - Keskkonnasõbralikku käitumist ei piira vaid kontekstuaalsedtegurid või
· Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga)
viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus
teadvustamata sotsiaalses kogemuses. 10) Sotsiaalne ruum Sotsiaalne ruum - positsioonide hierarhia Abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale; habitus saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis; (abstraktse) sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevuse võimalus: näit. sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal- majanduslikule staatusele. 11) Sümboliline kapital ja sümboliline võim 5. loeng Sotsiaalne stratifikatsioon 1) Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega stratifikatsioon e kihistumine indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine ühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses.
kolme rühma, mida ta nimetas vastavalt mäng ilma fantaasiata, üksikmänguks või kõrvmänguks ja sotsiaalseks fantaasiamänguks. Johnson teeb uurimusest järelduse, et kujutlusmängu mängimiseks on hädavajalik teatav intelligentsustase. Ainuüksi intelligentsus ei ole veel piisav tingimus mängu jaoks, selleks on vaja ka divergentset mõtlemist. Divergentsete ideede teke võib olla sotsiaalse kujutlusmängu põhjus või ka tulemus. Mäng ja lapse sotsio-emotsionaalne areng Lapsed, kes mängivad omaette ja harva suhtlevad eakaaslastega, võivad edaspidi maha jääda nii sotsiaalses kui kognitiivses arengus. Teoreetiline käsitlus: J. Piaget (1965) seisukoht, mille kohaselt kaaslaste vastastikused suhted ja sotsiaalsed kontaktid varajases lapseeas soodustavad moraalse otsustuse, loogilise arutlusvõime ja sotsiaalse kompetentsuse arengut. Empiiriliste
Ettevaatusprintsiip Dünaamilisuse printsiip-Loodus ei ole tasakaalus Evolutsioonilisuse printsiip Pideva valveloleku printsiip Inimese juuresoleku printsiip 11 12Miks peetakse LK Biol 0 ·multidistiplinaarseks teaduseks? . 1Tuum: 0 ·Ökoloogia 1 ·Populatsiooni bioloogia 2 ·Geneetika 3 ·Biosüstemaatika 4 ·Taksonoomia 2Tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldadega 3Ulatub väljapoole bioloogiat: ökonoomika, psühholoogia, sotsio-ökoloogia, inimgeograafia, ajalugu, semiootika jne. 1 ·sünteetiliseks teaduseks? Looduskaitsebioloogia on süntees paljudest alusteadustest, mille printsiibe ja uudsied lähenemisviise kasutatakse ressurside kaitse ja kasutamise praktikas. Praktilised teadused mõjutavad omakorda alusteadusi. 2 ·Kriisiteaduseks? looduskaitse haldamise otsuseid vaja langetada kiiresti 13sageli mitteküllaldase informatsiooni põhjal 14vastuolu teadusliku probleemikäsitluse põhimõtetega
DONALDSONI KRIITIKA II Tema uurimuses lapsed määretlesid u. 90% juhtudest õigesti. Neid tulemusi ei saa kooskõlastada Piaget teooriaga. Aga uurijad peavad vastama 2 küsimusele: 1) Kas laps on teadlik sellest, et eksisteerib tema enda oma sõltumatuid vaatepunkte ja 2) Kas laps oskab ette kujutada, mida keegi teine mõnest teisest asukohaks näeks. 3) Cox arvates nukk (politseinik) ja „kolme mäe“ testid testivad ikka erinevaid perspektiivne (nt...) SOTSIO-EMOTSIONAALNE ARENG IMIKUEAS JA LAPSEPÕLVES Imikutel on juba esimestest elupäevadest peale kalduvus inimeste nägusid vaadelda. Isegi mõne minuti vanused vastsündinud vaatavad kauem skemaatilist nägu kui segamini aetud sümboleid. Imikud kipuvad ka näoilmeid jäljendada. Meltzoff: uuringu läbiviija istuvad vastamisi vähem kui 21 päeva vanuste lastega ja tegid nägusid. Uurijad sirutasid näiteks keele suust välja või tegid suu pärani lahti. Laste
positsioon reproduktiivsüsteemis (naistel abielustaatuse ja laste järgi) seenioriprintsiip (põlvnemise järjekorras võimu kasv) Modernne ühiskond(arvamused): vanadus kui sotsiaalne probleem *medistsiiniline vanamine *vaesuse ja marginaalsuse (tühisuse) põhjustaja * algab pensionile jäämisega kaasnev *vanad inimesed kui hoolduskoorem kellelegi * isekad ja nõudlikud kodanikud Postmodernne ühiskond: idee edukast vananemisest * psühho-sotsiaalne ja sotsio- kultuuriline vananemine * aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst *pensionile jäämine ja vanadus pole üks ja see sama *vanad inimesed kui ressurss(saavad teistele edasi anda mingit väärtuslikku teadmist) *eakad kui ühiskonna mõjutajad Eesti tahaks olla tulevikus postmodernne , kuid praegu ei tulda tegude ja arvamustega järgi(ikka modernsed). Põhiseadus ja perekonnaseadus: pereliikmetel vastastikune ülalpidamiskohustus
Edward Thorndike, Ivan Pavlov, John B. Watson, Burrhus F. Skinner biheivioris m Sig mund Freud kol m etasandiline SP arenguetapid: Teaduslik 1) X X sajand · William McDougall instinktide teooria · Frederick Allport käitumise sotsiaalne regulatsioon " Sotsiaalpsühholoogia" 1924 · R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport rolliteooria · Kurt Lewin grupidünaamika, väljateooria · Jacob L. Moreno sotsio m e etria 2) S õjajärgne · Leon Festinger kognitiivne dissonants · H.H Kelley, J.W. Thibaut, G. C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ...... 3) 7080ndad · Atributsioon, soo ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia 4) Sajandi lõpp · Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitme kesisus, virtuaalsuhted Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d ·Konfor mis mi uuringud 1950d ·Agressiivsuse uuringud 1960d
Selles, et õpetaja suhtlemisel õpilastega on oluline mõju õpilaste õppimisele ning isiksuse arengule, tänapäeval ei kahelda. Erinevad lähenemisviisid õpetaja suhtlemise uurimisel. „Protsess-tulemus“ mudel. Leitakse seoseid õpilaste õpitulemuste ja üldise arengu ning õpetaja suhtlemisviiside vahel. Sellisest mudelist lähtuvalt on enim uuritud : - Õpetaja avatud käitumist. - Selget ja arusaadavat esitlust – näited, lihtsus, eakohasus. - Sotsio-kommunikatiivset stiili. - Korra saavutamise võtteid – kehtestamine. Hollandi koolkond. Interpersonaalse käitumise mudel. OTT küsimustik uurib õpetajat läbi 3 käitumistüübi: 1) Juhtiv: juhib, organiseerib, annab korraldusi, kehtestab reegleid. 2) Abistav/sõbralik: abistab, näitab üles huvitatavust, käitub sõbralik. 3) Mõistev: kuulab huviga, on empaatiline, andestab, on kaastundlik. 4) Õpilastele vabadust andev: annab õpilastele valikuid.
Keelestruktuur on tasandiline: (süntaks) morfoloogia fonoloogia - XX sajandi põhitunnuseid: o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): • Aasia – 2165 (32%) • Aafrika – 2011 (30%) • Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%)
Õiget seletust on raske anda ® Ettekirjutus mida peaks tegema, näiteks: missugune peaks olema valitsuse osa tervishoius Ideoloogia mõiste n Ideoloogia kui sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit ühiskonnarühma koos n Ideoloogiad teoreetilises võtmes: filosoofilised traditsioonid n Ideoloogiad praktilises võtmes: erakonnaperekonnad n Ideoloogiaid võib mõtestada kui sotsiaalse kogemuse/tunnetuse alusraamistikke, mis sotsio-kultuuriliste väärtuste kaudu looduna on teatud sotsiaalse grupi liikmete poolt jagatavad n Need raamistikud on organiseeritud ideoloogilise skeemina, mis esitab piiritletud grupi enesedefinitsiooni. Lisaks grupihuvide toetamise sotsiaalsele funktsioonile on ideoloogiatel ka kognitiivne funktsioon grupi sotsiaalsete representatsioonide (hoiakud, teadmised) formeerimisel, kus jälgitakse kaudselt grupiga seotud sotsiaalseid tegevusi, s.h
- Õppimine - protsess, milles kogemuse (teadmise) mõjul tekib muutus käitumises. 9 - Otsustamine - protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Majandusprobleemide lahendamise käigus tehtavates otsustes võib eristada mõõdet: 1) Majanduslik demensioon - seostub ressursidega ja väljendub hindades, kulutustes, intressimäärades, kasumis, mahtudes jne. 2) Sotsio-poliitiline ulatus - seos inimestevaheliste suhetega, koostegevuse, arusaamatuste, autonoomia ja korraldustega. 3) Eetiline dimensioon - milliste vahenditega püütakse saavutada inimeste, gruppide või organisatsioonide eesmärke. - Osalus - aktiivsus, mida inimene ilmutab probleemide lahendamisel. - Eetiline dilemma - olukord kus inimesel tuleb valida selliste tegevusvariantide hulgast, millest mõni on ebaeetiline või illegaalne. Probleeme lahendamise viisid:
selle säilimist ) Inimese juuresoleku printsiip ( See printsiip nendib, et inimmõju on tänapäeval looduses paratamatult igal pool olemas) 8. Miks peetakse LK Biol •multidistiplinaarseks teaduseks? •sünteetiliseks teaduseks? •Kriisiteaduseks? •„Ebatäpseks“ teaduseks? Multidistsiplinaarne, kuna tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldkondadega. Ulatub väljapoole bioloogiat : ökonoomika, psühholoogia, sotsio-ökoloogia, kultuuri ajalugu, ajalugu, inimgeograafia jne) Sünteetiline, kuna on süntees paljudest alusteadustest ( nt. ökoloogia ja ökonoomika, õigusteadus, geneetika, sotsioloogia jne.), mille printsiipe ja uudseid lähenemisviise rakendatakse ressursside kaitse ja kasutamise praktikas (nt. põllumajandus, kalandus, metsandus jne ) Praktilised kogemused mõjutavad omakorda alusteadusi.
omadusele Formaalsed operatsioonid tänapäeval Ilmneb, et formaalne operatsiooniline järeldamine ei ole ka täiskasvanutele omane Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt Ka väiga väikesed lapsed suudavad lahendada lihtsaid loogilist järeldamist nõudvaid ülesandeid, kui ülesandest on kõrvaldatud mitmetimõistetavus. Lev Võgotski (1896-1934) sotsio-kultuuriline käsitlus kirjeldab kuidas sotsiaalsed vahendid väljenduvad indiviidi psüühikas Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega. Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse – need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu. Lähima arengu tsoon (Zone of Proximal Development)
annaabi.ee 
