«» 23 «». . , . . , . , , . . , . , . , , - . , , , , «». : , , , , , . , . , . «» , .
Eesti kroon ja devalveerimine Eesti avalik arvamus on praeguseks rohkelt vaielnud selle üle, kas Eesti kroon tuleks devalveerida ning kas see oleks mõttekas. On tõsi, et krooni devalveerimine lahendaks küll väga lühiajaliselt maailma haaranud majanduskriisi tekitatud probleemid, ent seda ainult näiliselt, ning tegelikult tekitaks krooni devalveerimine ainult inflatsioonile lisa. Meil kehtiva valuutakomitee süsteemi kohaselt on Riigikogul küll õigus krooni devalveerida, ent seda tuleks teha ainult viimases hädas. Eesti majandus pole veel nii jubedas seisus, et seda teha. Põhimõtteliselt võib öelda, et Eesti krooni väärtuse langetamine oleks halb idee, kuna see kahjustaks korralikult toimivat valuutasüsteemi, mis on Eestile seni edu toonud. Valuutakomitee süsteem sätestab järgmist käibel olev raha peab olema tagatud
Valuuta Valuuta väärtuse määrab täielikult selle hind valuutaturul. Kuna see hind on pidevalt muutuv siis nim rahaühikut vabaks ehk sujuvaks kursiks. Valuuta väärtuse määratakse nn valuutaindeksi kaudu. Valuuta väärtus määratakse mingi teise maailmariigiühiku suhtes. Noteeritud kurss- nim raha väärtuse hinnangut teatud ajahetkel Noteeringud jagunevad: · Otsene noteering- valuutakursina antakse välisraha ühikule ( 1 USD ) vastava kodumaise raha hulk ( näide ) · Pöördnoteering- kodumaisele rahaühikule antakse vastav välisraha hulk Pariteetsed- otsene- ja pöördnoteering on teineteise pöördarvud Risttabel- valuuta väärtuste võrdlemist hõlbustav tabel nn ( kus esitatakse nii otsesed kui ka pöördkursid) Inflatsioon Inflatsioon- üldine hinnataseme tõus ( inflatsiooni tulemusel saab ühe euro eest vähem kaupa osta ehk euro on varasemast väärtusest väiksem Hüperinflatsioon- väga kiire in...
1. Devalveerimise mõiste.Devalveerimine on seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine vôi paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused.Rahanduse tekkimise eeltingimused:Riigi olemasolu, Riigis valdavad on kaubalis-rahalis suhted 3. Rahanduse definitsioon. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks, majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. Rahanduse valdkonnad. Rahanduse valdkondade liigitus:riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes, ettevõtete/firmade rahandus, tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus,...
Mida ma arvan praegusest majandusolukorrast Eestis Referaat majandusõpetusest Kellele lüüakse devalveerimiskella? Danske Panga analüütik. Goldman Sachs. Citibank. Ei mäletagi, mil viimati sellised finantsmaailma vägevad on väikesele Eestile nii palju tähelepanu pööranud. Vahele ka mõni kiibitseja ning must esikaas. Suureneb huvi krooni laenamise ning tuletistehingutega enda kaitsmise vastu. Siis paanika veebis levinud teate peale, mis pani osa inimesi kiirustama valuutavahetusse. Mis toimub? Mis on olnud meie liidrite reaktsioon? Ähvardamine Kapoga! Õnneks on ka kainemaid. Eesti Pank on korranud üle valuutakomitee põhimõtted, kinnitades, et ringluses olevad kroonid on enam kui 100protsendiliselt tagatud ning et seadusega on tehtud krooni väärtuse muutmine nii keeruliseks, et see on praktiliselt võimatu. Tore. See jutt on asjalikum kui poliitikute demagoogia, aga samuti vaid pooltõde. Fakt on see, et krooni kursi muut...
RAHANDUSE ALUSED 1. devalveerimise mõiste Seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. rahanduse tekkimise eeltingimused Riik; valitsema peavad kaubalis-rahalised suhted 3. rahanduse definitsioon Rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Maj.tegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. rahanduse valdkonnad Riigi rahandus (ka avalik rahandus, valitsuse rahandus) keskvalitsuse ja KOV rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes. Ettevõtete/firmade rahandus Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus. Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus. 5. raha definitsioon Raha on see, mis toimib üldiselt...
Mõte Balti liidust -soome, eesti, läti, leedu, poola- ei saanud olla sest leedu ja poola ei saanud üksteisega läbi Majandus Sõltumatu majanduse ülesehitamine, enne oli tootmine suunatud venemaale, tuli otsima hakata uut turgu Tootmine- põllumajandus Paljudel inimestel töökoht vabrikus Sotsiaalne kihistatus Maapuudus Väljaränne 8)Kriis Eestis 20-datel, 30-date algul Majanduses Naelsterlingi devalveerimine- Eesti krooni devalveerimine Tollimaksud tõusid Toiduainete hinnad langesid Siseturu kokkukuivamine Sissevedu ületas väljaveo- riik sekkub majandusse Tööpuudus- hädaabitööd Tühi riigikassa- devalveerimine, kokkuhoid Elatustaseme langus- riigipoolsed toetused Sisepoliitiline elu Süvenev rahulolematus Suurerakonnad lagunesid Valitsuse eluiga lühike Parlamendi killustatus Vabadussõjalaste esiletõus Valitsuskriisid Rahvas võõrandub riigist
Mõte Balti liidust -soome, eesti, läti, leedu, poola- ei saanud olla sest leedu ja poola ei saanud üksteisega läbi Majandus Sõltumatu majanduse ülesehitamine, enne oli tootmine suunatud venemaale, tuli otsima hakata uut turgu Tootmine- põllumajandus Paljudel inimestel töökoht vabrikus Sotsiaalne kihistatus Maapuudus Väljaränne 8)Kriis Eestis 20-datel, 30-date algul Majanduses Naelsterlingi devalveerimine- Eesti krooni devalveerimine Tollimaksud tõusid Toiduainete hinnad langesid Siseturu kokkukuivamine Sissevedu ületas väljaveo- riik sekkub majandusse Tööpuudus- hädaabitööd Tühi riigikassa- devalveerimine, kokkuhoid Elatustaseme langus- riigipoolsed toetused Sisepoliitiline elu Süvenev rahulolematus Suurerakonnad lagunesid Valitsuse eluiga lühike Parlamendi killustatus Vabadussõjalaste esiletõus Valitsuskriisid Rahvas võõrandub riigist
Nimetuse "Vaikiv ajastu" võttis kasutusele vabadus- sõjalane William Tomingas oma mälestusteraamatus "Vaikiv ajastu Eestis" Kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. MAJANDUS 1934.a. algas Eesti majanduses uuesti kasvuperiood. Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra Krooni devalveerimine aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. Väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Eksporditi põllumajandussaadusi, imporditi tööstus- seadmeid ja tooraineid HARIDUSELU Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. Kuueklassiline koolikohustus Mindi üle emakeelsele õppele
Mõisted Agraarreform põllumajandusliku tootmiskorralduse ümberkujundamine, mille käigus tavalisele talupojad vabanevad mõisasõltuvusest ja mõisamaa jaotatakse täielikult või osaliselt taludele. Bränd - kaubamärk, või tootemärk(kasutusel ka väärtustähis, esindusmärk, tunnusmärk) Devalveerimine raha (rahvusvaluuta) väärtuse, vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes. Devalveerimine muudab eksportimise lihtsamaks, kuna kaupade hinnad alanevad. Elatusmaailm - e. naturaalmajandus, majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb suhteliselt lihtsatel tehnoloogiatel. Embargo teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld. Näiteks USA ligi 40 aastat kestnud embargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehnoloogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jms. Ettevõtluskastler - e. kobar, paljude eri tüüpi kitsalt spüetsialiseerunud ettevõtete
talundeid, kelle võlakoormuse ületas talundi väärtuse. 3 Kriisi lõpp Eestis 1934.a. algas Eesti majanduses uuesti kasvuperiood. Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra. Kuigi otsus vallandas lühiajalise ostupaanika, tõi kaasa hindade tõusu ja nullis ära inimeste säästud, oli devalveerimine pikas perspektiivis otstarbekas. See lõi aluse majanduskriisist väljumiseks, kuna aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. Põllumajanduse puhul näitas edasiminekut haritava põllupinna suurenemine, maaparanduse laialdasem kasutamine, põldude väetamine, loomade arvukuse kasv, tõuparandus ja sordiaretus. Suur roll oli ühiskondlikul liikumisel maal suurenes kõikvõimalike masina-, piima-, kartuli-, muna-, karjakontrollühistute hulk
- tööstuste rajamine - maareformi järel põllumajanduse hoogustumine - 1923-1924 majanduslangus - liigne laenamine - NL sulges turu Eesti toodetele - asundustalude rohkus, ületootmine - pankrotistumine, tööpuudus - 1924 Strandmani reformid - ekspordi suurendamine - laenude piiramine - põllumajanduse eelisarendamine - 1928 eesti kroon - 1920. aastate lõpus suurenev eksport - 1931-1933 majanduslangus - krooni devalveerimine (raha väärtuse langetamine) - 1934 majandustõus, riigi kontroll - tööstuse arendamine KULTUUR, HARIDUS JA OLME - Eesti rahvuskultuuri kujunemine - Professionaalse kultuurieliidi kujunemine - Tugev seltsiliikumine - professionaalsed kultuuriseltsid: Siuru, Arbujad, Eesti lauljate liit - teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts - kutseühingud: Eesti Kirjanike Liit, Näitlejate liit - huviseltsid maal, isetegevus - Sidemed Euroopa riikidega
Alustati põlevkivi kaevandamist. Loodi keemiatööstus Tööstuslik turba tootmine. Loodi kodumaine kütusetööstus. Puidu-, tselluloosi- ja paberitööstus. 1928.a - rahareform (saime Inglismaalt laenu, markade, pennide asemele tulid kroonid, sendid). Korrastati ja karmistati EV pangapoliitikat. Majanduskriis: Kõige rohkem puudutas põllumajandust. Tekkis ületootmine. Miinused: -Eksport miinusesse. -Talupoegade sissetulekud -pankrotid, tööliste vallandamine -krooni devalveerimine 1933.a 1934.a algab EV majanduse uus kasv (krooni devalveerimine aitas). 1930.-ndate teisel poolel majandus tugevneb. Saksamaast saab tugev majanduspartner. SISEPOLIITILINE KRIIS 1926.a loodi Eesti Vabariigi sõjalaste Liit aka Vapsid (poliitikasse ei seganud end; sõjaveteranid käisid koos jne.. Liidrid: fassaadliider A.Larka, tõeline "aju" Artur Sirk. Poliitikasse 1930.-ndate alguses tulevad poliitikasse, kui poliitikas on "kaos" (11 valitsust ühe aastaga).
MAJANDUSLIKUD MÕISTED Ühiskonnaõpetus Konkurents – tootjate võitlus müügituru eest (hinnaalandus, reklaam, kvaliteedi parandamine) Inflatsioon – riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Devalveerimine – koduvaluuta kursi alandamine VKV suhtes. VKV – vabalt konverteeritav valuuta – maailmas tunnustatud valuuta (€, $ ,¥, £ ). Emissioon – paberraha lisaväljaanne; võib olla õigustatud kauba hulga suurenemisel. Tavaliselt kannab negatiivset iseloomu, sest ei ole tingitud kauba suurenemisest. Investeeringud – finantsilised vahendid, mis on hoiustatud tootmise arendamiseks. Kapital – raha ja tootmise vahendid,
olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne nähtus, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsioon paneb raskemasse olukorda laenuvõtjad, kellel tuleb tagasi maksta reaalhindades rohkem, ja soosib raha väljalaenajaid. 16. Devalveerimine ja revalveerimine Devalveerimine ehk devalvatsioon on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on raha kursi (väärtuse) tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Revalvatsioon - rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes. 17. Valuuta arvutamise oskus Kui vahetada näiteks 50 eurot rootsi kroonideks ostame rootsi krooni. Korrutame 50 vahetuskursiga. Kui vahetada 50 rootsi krooni eurodeks müüme rootsi krooni.
kohalikest maksudest. KOHALIKUD: muugi-, paadi-, reklaamimaks-, lobustusmaks ja parkimistasu. RIIKLIKUD: 19. Nimeta raha ülesandeid ja liike? maksevahend, mille abil on voimalik teostada vahetustehinguid arvestusühik mille abil on voimalik uhtsetel alustel arvutada ja vorrelda erinevate kaupade teenuste väärtust väärtuste kogumise vahend, mille abil on voimalik hoida ja koguda vara RAHA LIIGID: kaupraha, sularaha, deposiitraha, elektrooniline raha, väärtpaber 20. Mis on devalveerimine ja inflatsioon ning deflatsioon? INFLATSIOON on raha väärtuse ehk ostujöu langus DEFLATSIOON on keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujöu töus DEVALVEERIMINE on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes 21. Miks hinnad tõusevad? Kas hinnatõusu saab vältida? 22. Nimeta majandus tegevuseks vajalikke tootmisressursse? A.) Loodusressursid(maa,maavarad,mets,veevarud) B.) Inimressursid(tööjõud) C
Bränd kauba- või tootemärk Develveerimine - raha (rahvusvaluuta) väärtuse, vahetuskursi alandamine teiste rahvusvaluutade suhtes (kaupade hinnad all > ekspotimine lihtsam) Ettevõtlusklaster mingis piirkonnas paiknevad ettevõtted, mis on omavahel seotud tootmisprotsessi või infrastruktuuri kaudu Geograafiline tööjaotus ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukohta geograafilistest eelistest Ettevõtlusvõrgustik ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine Globaliseerumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialane seotus, mis on võimalik tänu side ja transpori arengule Investeering majandustegevus, mille eesmärk on tulevase toodangu suurendamine praeguse tarbimise arvel Kapital raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida on võimalik investeerida inimese isklikku või talle kuuluva ettevõtte arengusse Liiderfirma ettevõtete vahelist kooperatsiooni korralda...
Artur Sirk oli teine liider ehk ideoloog. Üsna pea asuti tegutsema poliitikas, nad kritiseerisid kõiki ja kõike. Vapside organisatsioon kasvas suureks, ja nad said väga populaarseks . Vapsid nõudsid karmi käe poliitikat, ja tugevat liidrit. ' Põhiseaduslik kriis : 1932 aasta suvel ehk augustis pandi rahva hääletusele uue põhiseaduse projekt. See kukkus napilt läbi. 1933 aasta suvel toimus teine hääletus, see kukkus suurelt läbi sest vahepeal oli toimunud krooni devalveerimine. [raha väärtuse langetamine] 1933 aasta sügisel pandi hääletusele vapside eelnõu see sai suure toetuse [olid populaarsed] . Eesti läks vastu valimistele Presidendi kohale oli neli kandidaati ( päts, Laidoner , .. 1934 aasta riigipööre: Vältida vapside võimuletulekut vältida, korraldasid Päts,Laidoner sõjaväelise riigipöörde : sõjakool ja kaitseliit võtsid kontrolli alla valitsus hooned . Vapside juhid arreteeriti ja
Rahvamajanduse kogutoodang mõõdab antud riigi kõigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu kui ka välismaal Puhaseksport= eksport-import Eksport- väljaviimine, import- sissetoomine Lõpptarbimine- kaubad, millest enam midagi edasi ei tehta Lisandväärtus - Igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine Inflatsioon - raha väärtuse langus, palk tõuseb Deflatsioon - raha väärtuse suurenemine, palk langeb Raha devalveerimine - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes. Raha on kaetud teatud varandusega Kui riigi rahandus on sattunud keerulisse olukorda, siis on võimalus, et riigi raha annulleeritakse. Seda saab teha riigi kesk pank. Kui raha on annuleeritud, siis reeglina emmiteeritakse uus raha. See tähendab uus raha võetakse kasutusele, seda saab teha vaid riigipank. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on riigi keskpanga tegevus. Selle eesmärk on raha stabiilsuse tagamine
★ Esimestel iseseisvusaastatel loodi hulk ettevõtteid ★ Gründertumi ajajärk lõppes negatiivselt ★ 1924. aasta 1. detsembril üritas Komintern Eestis mässu ★ 1928. aasta rahareformi tulemusel tulid käibele kroonid Majanduskriis ★ Jõudis Eestisse 1930. aastal ★ Senised eksportturud kadusid või olid kaitstud tollidega ★ Eestil polnud kuhugi oma kaupa müüa ★ Pankrot ja tööpuudus ★ Vapside liikumine ★ 1932. aastal Eesti krooni devalveerimine ★ 1934. aasta Pätsi ja Laidoneri sõjaväeline riigipööre Vaikiv ajastu ja areng iseseisvusperioodi lõpuks ★ Vapside vastasseis Pätsiga ★ 1938 uus põhiseadus ★ Uus valitsus ja nende juht ★ Eesti muutumine tundmatuseni ★ 1925 kultuuriautonoomia seadus Kasutatud allikad ● https://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/ev1920_33_demokr_eesti.html ● https://www.opiq.ee/kit/57/chapter/2800?registerId=129397 Täname tähelepanu eest!
majandussokk veel kuskil varuks juhtub olema. Küsimusele, millistest vahenditest defitsiiti katta, vastas Padar, et näeb esimese kohana endiselt kulude kokkuhoidu. Reservid jätaks minister targu puutumata ja kaaluks pigem laenu võtmist. "Me analüüsime praegu laenu võtmise võimalusi," ütles Padar ning lisas, et kõne alla võivad tulla ka riigi võlakirjad. "Kõik variandid on kaalumisel. Mingit SOSi ei ole, me peame rahulikult oma otsuseid tegema," sõnas Padar. Säälik: krooni devalveerimine ei ole põhjendatud ega mõistlik Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik kirjutab oma arvamusloos, et krooni devalveerimine ei lahendaks Eesti majanduse ees seisvaid probleeme, vaid tähendaks inflatsiooni kiirenemist ning täiendavaid pingeid. Järgneb Andrus Sääliku arvamus. "Nii õpikutarkus kui teiste riikide kogemus ütleb, et devalveerimisest ei võidaks pikaajaliselt mitte keegi ning pigem
*Hiljem tabab ka kõiki teisi sektoreid Tagajärjed: *Tarbija ostujõu vähenemine *Negatiivne väliskaubandusbilanss (import > eksport) *Eesti krooni nõrgenemine *Töötuse kasv (kaasneb kuritegevus, lõhe töötute ja tööliste vahel, mõjutab haridussüsteemi ja meditsiinilist abi) Meetmed kriisist väljumiseks: *Kokkuhoiupoliitika *Kontroll väliskaubanduse üle *Riigipoolsed toetused põllumeestele *Riiklikud hädaabitööd (teetööd, metsa istutamine jms) *Juuni 1933 krooni devalveerimine (1/3 ulatuses vähendati) 1930. aastate alguse sisepoliitiline kriis. *Majanduskriisi mõjud *Muutused erakondade maastikul (tekib palju suuri erakondi, lahkarvamusi palju neis) *Valitsuse lühike eluiga *Eesti Vabadussõjalaste Keskliit -Andres Larka Artur Sirk Maareform *Maaseaduse vastuvõtmine 10.10.1919 *Mõisate maa riigistamine *35k asundustalu (16,4 ha ühe talu keskmine maa) *Võõrandatud maade kompenseerimine (summa oli üürike) Koalitsioon- erakondade või riikide liit
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õiguslik...
1. Raha funktsioonid (3) • Maksvahend • Väärtuse mõõt • Kogumis- ehk akumulatsioonivahend 2. 3. Valuutakurss 4. ühe valuuta hind teises valuutas • (vabalt) ujuv kurss • fikseeritud kurss 5. 6. Intress 7. tasu raha kasutamise eest 8. Inflatsioon – hindade tõus ja raha ostujõu vähenemine. 9. Devalveerimine-rahakursi alandamine välisvaluuta suhtes. 10. Likviidsus – maksevalmidus 1.Sularaha 2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka 13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14. Väärtpaberid- • Aktsiad • Võlakirjad • Tuletisväärtpaberid 15. Divide...
◦ u 35 000 asundustalu Eesti mark 1923. a kriis 1924 uus majanduspoliitika ekspordiks või ja peekon 1928 käibele kroon põlevkivitööstus 2. veebr 1920 Tartu rahu sept 1921 Eesti Rahvasteliidu liikmeks 1922 tunnustab Eestit USA Balti liidu idee 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1929 Rootsi kuningas Eestis Algus 1929 USAs Välisnõudluse langus Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine Tööpuudus 1932 u 32 000 inimest Riigi sekkumine, hädaabitööd Juuni 1933 krooni devalveerimine 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) ◦ A. Larka, A. Sirk ◦ u 20 000 liiget ◦ tugev keskvõim 1932 aug I rahvahääletus 1933 juuni II rahvahääletus 1933 okt III rahvahääletus 1. jaan 1934 uus põhiseadus ◦ Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka
Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Deflatsiooni käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsioon on kasulik tavainimesele, kuid suurte võlgadega riikidele on see ebameeldiv, sest seda raskem on võlga tagasi maksta. Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis.Kütuseaktsiisist laekuv raha on suures osas ette nähtud teehoiu rahastamiseks. Riigikogu võtab vastu riigieelarve (rahandusministeerium teeb) ja kinnitab selle täitmise aruande. Tootmistegurid:loodusressursid- maa,maavarad,mets,veevarud;inimressursid-tööjõud;kapitaliressursid- tööriistad,hooned,rahalised vahendid;ettevõtlikkus-oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandus...
Majanduskriis • USA majanduskriis jõuab 1930 ka Eestisse ning kulmineerub 1933 • Eestis kannatavad eelkõige põllumehed kui peamise tööstusharu esindajad • Sama saatus tabas ka muid tööstusharusid, import ületas eksporti, paljud pankrotistusid või jäid töötuks • Kriisi ületamiseks rakendati kokkuhoiu poliitikat, kontrolliti väliskaubandust, toetati põllumehi • Pakuti hädaabi töid • Peale pikki vaidlusi toimus krooni devalveerimine • Kuigi see nullis paljude säästud, algas siitmalt kriisist väljumine Sisepoliitika • Kümnendi algul oli Eesti sisepoliitika üpris stabiilne. Omavahel ühinesid mitmed parteid • Mais 1932 koosned Riigikogu kolmest suuremast fraktsioonist – Ühinenud põllumehed, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei • Maj olukorra halvenemisega süvenes kiiresti rahulolematus • Parteid hakkasid lagunema ja valitsused
tsensuur. lühendasid tööpäeva. Vaikiv ajastu 1934-1938 Tekkis ulatuslik tööpuudus. Juhitud demokraadid 1938- 1933.Krooni 1940. devalveerimine 1938. Uus põhiseadus. 30-ndate aastate teine pool Kiire areng, eriti kiiresti arenes tööstus. Väljaveos esikohal põllumajandussaadused. Riigi sekkumine
· fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes; · kogu keskpanga (Eesti Panga) poolt emiteeritud raha peab olema tagatud välisvaluutareservidega; · valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehingutes 16.03.2010 6 2 16.03.2010 Diskussioon · Mis on devalveerimine? · Kas Eestile oleks kasuks (olnud) devalveerimine? Põhjenda! 16.03.2010 7 Maksud ja vara · Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. See tähendab, et maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus. Maksude alusseadus on Maksukorralduse seadus. · Riigi vara valdamise, kasutamise ka käsutamise korra sätestab Riigivaraseadus
kaubalinn Danzig jäi vabalinnaks. Pilsudski pidas tasakaalupoliitikat Venemaa ja Saksamaaga. Viimasega sõlmiti 1934 liiduleping, mis 1939. aastaks oli kaotanud oma tähenduse ja hakati abi otsima Prantusmaalt ja Inglismaalt. 1924. aasta 1. detsembril toimus Eestis Moskva juhtimisega kommunistide mässukatse, mis hirmutas elanikkonda. Tähtsamad tegelased riigis olid Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, majandus oli tõusuteel ja iseseisvale riigile omane. Kuid tulid majanduskriis, krooni devalveerimine ja valitsuse vahetumine, tekkis vapside (vabadussõjalaste) liikumine ning taheti muuta põhiseadust. 1934 sundis Päts Riigikogu ,,vaikivasse olekusse", keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse võimu. Järgnes nn Pätsi aeg, mis oli suhteliselt leebe ja vabameelne ning ka majandus ekspordile orienteerudes heal järjel. Lätil oli olemas piiratud volitustega president ja parlantaarne riigikord, kuid ka sinna jõudis majanduskriis. 1934
Põhilised tootmistegurid Looduslikud ressursid Inimressursid Kapital Ettevõttlikkus Iseloomustus: Pos: Tööjõudu on palju ning on väga palju tööjõudu erinevate oskuste ja omadustega. Neg: Palju töötuid; Suur osa inimestest töötab miinimum palgal ning kõrgharidusega inimestel on raske sobivat tööd leida Eestis. Mõisted SKP- Mõõdab riigi residentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust deflatsioon- raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises aktsiisimaks- maks, mida tuleb maksta teatud kaubaga kauplemisel või tootmisel maksumäär- protsent, millega arvestatakse sissetulekult arvestatud maksu Mis põhjustab inflatsiooni? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiis Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem - ükskõik kui suur on aast...
aastani. 1. jaanuaril 1928. aastal toimus uus rahareform. Eestis vahetati margad kroonide vastu vahetuskursiga 100 marka = 1 kroon. Kroonide kujundamiseks korraldati kavandite konkurss, mille võitis tuntud graafik Günther Reindorf. 1933. aastal seoses üldise majandussurutisega otsustas Riigikogu krooni 35% võrra devalveerida. Hinnatõusu kartuses puhkes rahva hulgas üleüldine paanika, kuid peatselt selgus, et devalveerimine oli aidanud kaasa Eesti majanduse väljumisele ülemaailmsest majanduskriisist ja soodustanud Eesti kaupade konkurentsivõimet maailmaturul. Järgmiseks oluliseks verstapostiks meie rahaajaloos oli Eesti ebaseaduslik liitmine Nõukogude Liiduga 1940. aastal ja rubla tagasitulek. Veidi aega olid rubla ja kroon kõrvuti käibel ja alates 1941.a märtsist kehtis ainult Nõukogude rubla. Kehtestatud vahetuskurss oli 1 kroon = 1,25 rubla. Uus riigikord tõi
1. Riigid moodustavad vabakaubandus organisatsioone NAFTA, EFTA 2. Rahvusvahelist kauplemist kaubagruppide osas reguleeritakse WTO kaudu. 3. Riigid kehtestavad oma turu kaitseks piiranguid impordile a)Toll kaupadele kehtestatud sisseveo maksud riikidel. b)Kvoodid koguselised piirangud sisseveetavale kaubale. c)Kaudsed piirangud dokumentatsioon, haiguspuhang. d)Suhtlemiskeeld riikide poolt kehtestatud kauplemiskeeld mingi piirkonna/riigiga. e)Rahvusvaluuta devalveerimine rahaväärtuse langetamine teiste valuutade suhtes. *Otsese kaupade liikumise asemel on tänapäeval rohkem liikumas raha, millega viiakse läbi otseinvesteeringuid. 16. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID(tekkinud pärast II mm) ...riikidevaheline ühendus koostöö tegemiseks mingis eluvaldkonnas: *Poliitilised teevad koostööd arutelutasandil, otseseid kohustusi võetakse vähe. - ÜRO, OSCE, Balti assamblee, Põhjamaade nõukogu *Sõjalised ühendused organiseeritud kaitseeesmärgil
sisemajanduse koguprodukti mahuga. 20. Mis on ujuva ja fikseeritud vahetuskursi erinevus? a. Ujuv vahetuskurss – valuuta hind, mis kujuneb vabalt, valuuta nõudmise ja pakkumise tasakaalu tulemusena; pidevalt muutuv. b. Fikseeritud vahetuskurss – rahasüsteem, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega. 21. Mis on devalveerimine ja mis revalveerimine? a. Devalveerimine – alandatakse oma valuuta väärtust välisvaluutades. b. Revalveerimine – fiks. vahetuskursi muutmine, mille tulemusel riigi valuuta väärtus tõuseb. 22. Selgita mõisteid: heidutatud töötus, hooajaline töötus, Phillipsi kõver, siirdetöötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus, tööhõivemäär, tööjõus osalemise määr, töötuse loomulik määr, tööjõud ja töötus.
tootmiskulude kasv põhjustab inflatsiooni. Eesti panga ül: maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemil stabiilsusele kaasaaitamine, maksebilansi koostamine, ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine, raharingluse korraldamine.Krooni väärtuse tagatus:Eesti krooni kurss on fikseeritud euroga : 1 euro= 15.64 Eesti krooni. Devalvatsioon pole küll väistatud , kuid kroon on euroga üsna tugevasti fikseeritud , mis peaks ära hoidma devalvatsiooni. Devalveerimine -koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes. Fiskaalpoliitika-valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Eesti maksukoormus enamiku Euroopa Liidu riikidega võrreldes madal. ( u. 30-33 % ) Maksude mõju on erinev- käibemaks mõjutab rohkem vaesemaid , Rikkamaid pigem kapitalimaksud . Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulikke tooteid .Maksusüsteemid: 1. Progressiivne 2
hindade komissari ametikoht. Valitsuse rahapoliitika oli 1932. aastal kindlalt krooni kurssi hoidev, kuigi kursi muutmist ehk devalveerimist nõudsid isegi Pätsi erakonna liikmed. See osaliselt põhjustaski Pätsi valitsuse langemise. Uue valitsuse moodustas Jaan Tõnisson. Tema kabinet alustas tööd väga halvas olukorras. 27. juunil 1933 devalveeriti valitsuse otsusega kroon. Krooni väärtust langetati 25 protsendi võrra, viies selle Rootsi krooni tasemele. Hilisem areng näitas, et devalveerimine osutus Eesti majandusele kasulikuks, aga rahvas suhtus devalveerimisse erakordselt vastumeelselt. Tänapäeval aitab meid ehk Euroraha kasutuselevõtmine, mis on oluline kõigi Eesti elanike, eriti aga suuri eluasemelaene võtnud perede jaoks. 2009. aastal tegi Rahvusvaheline Valuutafond väga raskesse majandusolukorda sattunud Lätile ettepaneku devalveerida latt. Kui Läti oleks oma raha devalveerinud näiteks 20% ehk vähendanud oma raha
Ettevõte orienteerunud: 1)toormele ja energiale:sõltub tooraine või odava energia lähedusest. 2)tööjõule: arvukalt oskuslikke töötajaid. 3)tabrijatele ehk turule: kiiresti riknev,raskesti transporditav või muutuv. Aglomeratsioonitööstus: koostöö teiste ettevõtetega,tugiteenuste vajadus Kõrgtehn.tööstus: omahind tähtis, töökeskkond meeldivam,infotehnoloogia Kapitalimahukas tööstus: paberid,mälukiibid jne, raha vajadus, suured tehased Ettevõtlusklaster ehk kobar: ettevõtlusvõrgustik,sarnase/seotud toodangu valmist. Rahvusvahelistumine põhj: algul juurdepääs loodusvaradele, siis laienemine, siis tootmiskulude alandamine, suurendatakse kontrolli teise riigi majanduses. Ipõlvkond:kaubanduskompaniid,vürtsid,karusnahad,aitas koloniseerida IIpõlvkond:kaevandamine,sissevedu,Royal Dutch Shell(nafta) IIIpõlvkond:ressurssidele juurdepääs,koondumine,toodangu nimestik laienes IVpõlvkond: rahandus ja teenindusettevõtted,tootearendus,brändi müük,iseot...
Raha on maksevahend, mida saab vahetada kauba või teenuse vastu. Rahapoliitika on keskpanga tegevus. 18. Kommertspank äriasutus, mille eesmärk on koguda füüsilistelt juriidilistel isikutelt vaba raha ja anda see välja. Keskank- avalik-õiguse institutsioon, mille eesmärk on raha kontrollida 19. Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes. Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine. Struktuurne inflatsioon tekib kui tarbijate nõudlusstruktuur muutub vastavalt
Raha on maksevahend, mida saab vahetada kauba või teenuse vastu. Rahapoliitika on keskpanga tegevus. 18. Kommertspank äriasutus, mille eesmärk on koguda füüsilistelt juriidilistel isikutelt vaba raha ja anda see välja. Keskank- avalik-õiguse institutsioon, mille eesmärk on raha kontrollida 19. Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes. Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine. Struktuurne inflatsioon tekib kui tarbijate nõudlusstruktuur muutub vastavalt
kodumaise kauba järele, kehtestas USA 1930. a suvel Smooti-Hawley tariifid, mille eesmärk oli sisseveetavale kaubale kehtestada kõrgemad tollimaksud. See samm viis ülemaailmse kaubavahetuse langusesse, sest USA kaubanduspartnerid vastasid samaga. Eestisse jõudis kriis 1930. a. Langema hakkasid Eesti ekspordist olulist osa moodustavate karjasaaduste hinnad, pangandussektoris algasid pankrotid. Negatiivselt mõjus Eesti majandusele Suurbritannia, Skandinaavia riikide ja Soome valuuta devalveerimine 1931. a, sest suur osa Eesti ekspordist läks nüüd riikidesse, mis olid oma valuuta 25–35% ulatuses devalveerinud. Eesti ekspordi konkurentsivõime vähenes, mis tõi kaasa suurema languse kogu majanduses. Põllumajanduse kogutoodangu väärtus langes 1929/30. a tasemega võrreldes 1932/33. aastaks 45%. Tööstusele avaldas kriis vähem mõju, kuid siiski vähenes aastatel 1929–1932 tööliste arv 19%, töötasu 30% ja tööstussaaduste eksport koguni 64%. Põhi saabuski 1932
NB! Uus tasakaaluvahetuskurss on kõrgem, kuna ajutine kaubabilansi puudujääk tõi kaasa välisvaluuta koguse vähenemise riigis ja välismaalaste hoitavad suuremad kodumaise valuuta kogused Vahetuskursi ja kaubabilansi seos Spot-kurss E’ E Aeg t Kaubandusbilansi reaktsioon elastsuse koosmõjul • Kaubandusbilansi analüüs elastsuse koosmõjul näitab, kuidas devalveerimine mõjutab kaubandusbilanssi sõltuvalt välisvaluuta ja/või välismaiste kaupade nõudluse ja pakkumise elastsusest • Kui nõudlus või pakkumine on elastne, siis muutub nõutav või pakutav kogus hinnamuutuste korral suhteliselt suures ulatuses εD = %ΔQ / %ΔP J-kõvera efekt + 0 t Aeg - Devalveerumise-järgsed mõjud • Devalveerimise järgselt toimub mõju avaldumine kaubabilansile periooditi: – valuuta-lepingu periood
talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus) 2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel) 3) 1933- krooni devalveerimine (väärtuse vähendamine) (Tõnisson) c) pangad ja olukord panganduses anti välja laene liiga kergekäeliselt, laene tagasi enamasti ei saadud, oldi sunnitud raha juurde trükkima, marga kurss hakkas langema. Eesti Pank alustas kullatagavarade realiseerimist. d) majandus Suure Depressiooni ajal kriis tabas peamiselt põllumajandust, hinnad langesid, põllumajandussaaduste sisseveo piiramine Euroopas kahandas Eesti turgu
1921 Enamus riike tunnustasid Eesti Vabariiki 1921 sept Baltimaad võeti Rahvasteliitu 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1924 1. detsember Kommunistide mäss 1925 loodi Kultuurkapital 1928 hakkas kehtima Eesti kroon 1929 Moodustati Eesti Vabadussõdalaste Keskliit 1930 algab Suur majanduskriis 1932 aug. uue põhiseaduse I rahvahääletus (vastu) 1932-37 Eesti Entsüklopeedia (8 köidet) 1933 juuni uue põhiseaduse II rahvahääletus (vastu) 1933 krooni devalveerimine 35% (J. Tõnisson) 1933 august üleriigiline kaitseseisukord 1933 okt. vapside põhiseaduse hääletus (poolt) 1934 jaan. jõustus uus põhiseadus 1934. 12. märts Pätsi riigipööre 1934 algas majanduselu kiire areng 1934 haridusreform 1934 sept. Balti kolmikliit 1935 8. dets arreteeriti vabanenud juhtivad vapsid 1938 jõustus Pätsi põhiseadus 1938 aprill I presidendiks saab K. Päts 1938 Eesti, Läti ja Leedu kuulutasid end neutraalseks
DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. DEMOKRAATIA LEVIK EUROOPAS I MAAILMASÕJA JÄREL Näiliselt olid Esimese maailmasõja järgsed aastad demokraatia võidukäigu ajaks. Demokraatlikud vabadused laienesid (nt said naised valimisõiguse) Kuna I maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, peeti demokraatiat kõige autoriteetsemaks riigikorralduseks Kuid demokraatia ei osutunud kõigis riikides jätkusuutlikuks. Demokraatia autoriteet nõrgenes ning tekkis igatsus stabiilsuse ja nn "kõva käe" järele. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD 19. saj. Peamisteks liberalism ja konservatism 20.saj olukord muutus Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele Konservatiivid nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega vaba turg Keskendusid indiviidi vabadustele, traditsioonide hoidmisele Sotsialistlikud ...
AJALUGU 9. KLASSILE Töökava Lähiajalugu September 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda 1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Ber...
Keskmise hinnataseme pi-dev langus pikal perioodil Ideaalne oleks hinnataseme stabiilsus Hüperinflatsioon - inflatsioon üle 50%, inflatsioon ei allu riigi kontrollile, kiire hinnatõus samaaegselt valuuta väärtuse kaotamisega Inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes · 22. Raha väärtuse muutmine Valuuta annulleerimine valuuta endine vääring t unnistatakse kehtetuks , kehtestatakse uus valuuta, luuakse uus rahasüsteem Valuuta devalveerimine valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes Valuuta revalveerimine valuuta väärtuse tõstmine välisvaluutade (või kulla) suhtes Indekseerimine protseduur, millega korrigeeritakse hindu, makseid või töötasu vastavalt inflatsioonimäärale · 23. Inflatsioonimäär 2009a (allikas - Wikipedia) · 24. Inflatsiooni põhjused Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine Too näide Tootmiskulud suurenevad Too näide
SUUR KRIIS (aastatel 1930-1934) 1929. aasta lõpul sai alguse USAst ülemaailmne majanduskriis (esimesed ilmingud Eestisse 1933. a suvel) Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus (kriis tabas eelkõige põllumehi) toiduainete hinnad maailmaturul langevad, tollimaksud tõusevad. Talurahva sissetulekud ka riigis vähenesid, oldi sunnitud tootmist piirama, sagenesid oksjonid, talud läksid paljud pankrotti. Samalaadsed protsessid ka teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu > väljavedu), hulk ärisid ja ettevõtteid läksid pankrotti, tehaseid suleti, piirati tootmist, lühendati tööpäevi, kärbiti tööliste arvu. 1932. aastaks tööpuudus enneolematu 32 000'ni. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi, jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. (raidteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamisi) Kriisi ül...
Välisvarade steriliseeritud ost jätab rahapakkumise muutumatuks, kuid suurendab riskiga kohandatud tootlust, mida koduriigi valuutas noteeritud varad (hoiused) peavad tasakaalu korral pakkuma Järgnev joonis illustreerib välisvarade steriliseeritud ostu keskpanga poolt · Välisvarade ostuga toimub üheaegselt kodumaiste varade müük (A1-st A2-te) Vahetuskursi devalveerimise mõju. Devalveerimine · Kui keskpank tõstab välisvaluuta hinda koduriigi valuutas (E tõuseb) · Devalveerimine toob kaasa: kogutoodangu kasvu valuutareservide suurenemise rahapakkumise kasvu · Valitsus kasutab devalveerimist, kui soovitakse vähendada töötust parandada jooksevkonto defitsiiti
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmav...
Vabariik rahuga lisandus Petseri ja Narva tagune ala suur majanduskriis, astumine rahvaste liitu, 1920-1940 Balti liidu loomise katsed, krooni devalveerimine, vapside tegevus, vaikiv ajastu, juhitud demokraatia, 2 kojaline rahvuskogu, kultuur-autonoomia ja kultuurkapitali seadused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
