Endasse tõmbunud -> kõik ümbritsevad inimesed Julge, kartmatu -> karud Juhm, ohmu -> Ants Kergeusklik -> Ants Truu <-> truudusetu Kangekaelne -> õndsus Lisete Nõudlik -> Põrgupõhja Truudusetu -> Jürka ja sulane Kangekaelne -> Juula ja kaksikud Juula Töökas -> koduabiline Hooliv -> lapsed Truu -> Jürka Usaldav -> Jürka Heasüdamlik Kaval-Ants Omakasupüüdlik -> Jürka Ahne -> Jürka Kahepalgeline -> Jürka Valelik -> Jürka Abivalmis -> Jürka Kõrk, üleolev -> parem, suurem, ilusam Kartlik -> Jumal Veenev -> Jürka Manipuleeriv -> Jürka Kirikuõpetaja Heatahtlik -> Jürka, Ants Aus -> Jürka Tark -> Jürka Abivalmis -> Jürka Noor-Ants Isa Kõrk, ülbe -> Noor-Jürka Kartlik -> Maia Vastutustundetu -> Maia laps Valelik -> Maia
ebainimlikke tegusid teha. Perekond on kõige väärtuslikum meie elus. Oma ema ja isa oli ta juba kaotanud, nüüd kaotas ka lihase õe, kes temast väga hoolis. Aga armastus oli teinud Aliide pimedaks ja tundeid jätkus vaid Hansu jaoks. Ma usun, et kui ta oleks vähemalt üritanud, oleks ta suutnud seda kinnisideed alla suruda ja leppinud olukorraga, et tema õde ja Hans olid õnnelikult abielus. Teiseks oli Aliide andestamatult omakasupüüdlik. Ta abiellus Martiniga vaid selleks, et elada turvaliselt. Ka turvalisus maksab midagi, aga mitte teise inimese tundeid. Hea on, et Martin sellest ise aru ei saanud, aga halb on mõelda, et ta armastas ilma vastuarmastuseta. Kannatas ka nende tütar, kellest tõeliselt hoolis vaid tema isa. Niimoodi inimeste ja nende tunnetega mängimine on märk Aliide südametusest. Kolmandaks vältis ta oma lähedasi ka siis, kui ta juba vana oli. Ta ütles oma lapselapsele, et tal ei ole õde
Milline on eestlane läbi kirjameeste silmade? Eestlane on ahne, riukalik ja pragmaatiline. Kivirähk kirjeldab oma teoses ,,Rehepapp" inimesi, kes tööd ei armasta ja selle asemel varastavad nii mõisa kui üksteise järelt. Neil on peamine, et iseendal oleks hea ja teistest ei hoolita. Kõigil tegelastel on kratid, keda mõisa sahvrisse näppama saadetakse. Imbi ja Ärni on raamatus kirjeldatav vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Kivirähu kujutluses on talurahvas omakasupüüdlik ja ahne. Eestlane on põikpäine ja kiuslik. A.H.Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" tegelane Pearu on võtnud oma eesmärgiks naabrimehe elu pea peale keerata. Ta mõtleb koguaeg uusi tempe välja, et Vargamäe Andrese elu raskemaks muuta. Kord lõhkus Oru Pearu piiriaia maha, et naabertalu sead tema põllule saaks ning hiljem süüdistas, et sead on aia ära lõhkund ja vilja rüüstanud. Teine kord ajab Paeru kraavi kinni, et Eespere põld üle ujutada. Kui
20. sajand Tegevuskohad: Rannaküla Ingeland Peipsi Toomalõuka Liinahamari Tegelased: Ekke Moor - meelitaja; hakkamist täis, aga laisk; sündinud loovestja Neenu Moor - kuri ja hell, tige ja pehme, vali ja nõrk Aat Elme - vähenõudlik, töökas, enamjaolt tumm Toomas Üüve - rikas, kitsi, tugev Eneken Üüve - kaunis, arg, naabrinaine Enge - uhke, upsakas Sander Mitrovski (mustlane) - salakaval, tüssaja, omakasupüüdlik Odja (praost) - jõukas, tugev, vihkab hädisejaid ja logardeid Veeliks Ekma (direktor) - napsulembeline, omakasupüüdlik, kulutaja Pille Riin - üksildane, kangekaelne, terav Iivan Sirota - habemes, pikk, värisev pea Jevdokia - laiapuusaline, kehakas, jõukas Aleksander Jundi - tugev, pikk, kraavihallide kuningas Vana Uutšö - kääbus, rangjalgne, kiilas Lassi - kaunis, hoolitsev, Jürga (jahimees) - käib küürus, kartmatu, tugev
Andres sarnasused Pearu Töökas Sihikindel Omakasupüüdlik Tahtejõuline Kadedus Kaval Endassetõmbuv Hoolimatud oma pere suhtes Õrnahingeline (Krõõda vastu) Järjepidev Kangekaelne Norija ideerikas Otsekohesus Kiuslik Mure tuleviku pärast Ärpleja
Dekameron Kolmanda päeva kaheksanda novelli analüüs Tegelaste iseloomustus: Abt noor meesterahvas, pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk. · Omakasupüüdlik soovis vastutasu heateo eest. · Endast heal arvamisel arvab, et ta meeldib naisele. · Petlik ja salasepitseja mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on (puhastustules). · Leidlik mõtles välja protseduuri ,,Puhastustuli". Naine noor ja väga ilus naisterahvas. · Heatahtlik otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest · Petlik oli nõus meest petma
Toimetaja Andres Sule Korrektor Maris Makko Kujundaja Villu Koskaru Tegelased Peategelane minategelane, kes räägib oma elu pöördepunktist (asjalik, sõbralik, kohati naiivne, jutukas, abivalmis) Elina minategelase tüdruksõber (kena, sõbralik, julge, jutukas) Gustav töökaaslane Helena ustav sõbranna, kes päästab peategelase probleemidest Andreas peategelase sõber, kes töötab mälestusluuletuste kirjutajana (kahepalgeline, omakasupüüdlik, kohati abivalmis, jutukas, andekas) Merike Andrease tüdruksõber, keda poiss petab (naiivne, hella südamega, sõbralik, kinnine) Sündmustik Tegevus toimub Tartus Peategelane kohtub eluarmastusega Uus töökoht Peategelane visatakse koolist välja Konflikt hotellis, mille tekitavad soomlased Pettumine armastuses Tutvumine Helena, Merikese ja Andreasega, nende juurde kolimine Merikese ootamatu enesetapp Autoõnnetus, milles hukub Andreas Minategelane varastab Andrease identiteedi
tehingut kahetsema. 2. Sõnasta romaani 1 põhiprobleem ja 2-3 korvalprobleemi. Suurim probleem oli sealtalunik Tõnu kehv majanduslik seis. Mõisnik pakkus küll talunikule soodsat tehingut, kuid ei olnud ka sellest tulu. Kõrvalprobleemid olid need et taluniku majanduslik olukord ei paranend selle tehinguga, ja teine see, et marile ei meeldind et mõisnik teda kasutab. Ja lõpus tahtis mari mõlemast lahti saada. 3. Sõnasta 4 poolt ja 4 vastunäidet ning kaalu neid. A) Kas kremer oli omakasupüüdlik B) Kas prillup hoolis marist. Mõisnik ei olnud omakasupüüdlik kuna lubas talunikul kasutada oma maad ja riistu nii kuidas talunik soovis. Mõisnik ei olnud omakasupüüdlik kuna ta ei sundinud Maril midagi teha mida ta ei tahtnud,kuigi mõisnikul oli selline õigus. Talupoeg ei hoolinud Marist kuna ta rentis Mari mõisnikule armukeseks. Talupoeg ei hoolinud Marist kuna ta ei armastanud Marit ja elas temaga koos sellepärast et lastel oleks mõlemad vanemad. Nii oli vanasti kombeks.
TARTUFFE JA MAJAOMANIK ORGON Elab Orgoni majas. Laisk Peaks seal teenima, aga elab lihtsalt TARTUFFE Orgoni kulul. Omakasupüüdlik Salakaval Häbitu Saavutamaks oma tahtmist on nõus abielluma Orgoni tütrega. Elab Orgoni majas ja Räägib ise Orgonile, et ajab Orgoni naisele Valelik Jätab mulje Orgonile ja raha pole siin ilmas kõige ligi
,,Lolita" Peategelasteks keskealine kirjandusprofessor Humbert Humbert ja 12- aastane tütarlaps Dolores Haze Humbert abiellub Dolorese emaga Neiu ema hukkub ,,Lolita" Tutvustades tüdrukule maailma, jääb ta temast ilma Lolita armub pornograafi Quitly'sse Humbert tapab Quilty ja satub vangi D olores Haze 12-aastane neiu Mõistatuslik tegelaskuju Esmapilgul hell ja süütu Omakasupüüdlik Seiklushimuline Külm ja kalk Humbert Humbert Keskealine mees Huvitatud nümfettidest Tagasihoidlik Satub Lolita lõksu Teose sõnum Tegelaskujude ühine joon: isekus viib hukatuseni Charlotte: enda soovide liigne esiletõstmine Humbert ja Lolita: käsi peseb kätt Tsitaadid Üksik inimene ei suuda toime panna täiuslikku mõrva, seda suudab ainult juhus.
kõrvalvaadatuna liialdatud mõõtudes, ent meelitaja enda jaoks on ulatus kasutoov ning mõõdukas. Sotsiaalsel tasandil avalduvad antud isikutüübi puhul tema libedakeelsus, kavalus ja ülemäärane sõbralikkus, mille tagajärjel kolmanda isikuga suheldes muutub meelitaja valelikuks ja ebausaldusväärseks. Praktikas näiteks põhjustab liigsõbralikkus meelitaja võimetuse omada vahekohtunikuna kindlat seisukohta. Seda aga põhjusel, kuna omakasupüüdlik meelitaja tahab näida meelepärane mõlemale osapoolele, säilitamaks erapooletu varjundi. Võib öelda, et mängulise isikuna püüab ta sulanduda ka kõige võõrama sotsiaalse grupiga, et hiljem saaks ta kõigile endast rääkida uhkeldaval toonil. Meelitaja ise muidugi enese silmis pole ülepakkuv. Antud inimtüübi sotsiaalse ja praktilise tasandi vahelise seotuse võrdlemisega võib järeldada, et antiikajal kujundati inimestest rangeid stereotüüpe.
Uskus püha julianust, ning see usk aitas teda tema eluteel. 2.Röövlid - Nad olid elanud nurjatut elu, mis sundis neil hakkata röövimama, kujutan ette et nad nägi välja kui vaesed kaupmehed.nad oli väga kavalad, Asti ju arvas neist hästi algul.Väärtustasid raha ja ainult raha, see oli nende jaoks elu mõte. 3.Markii ja Daam-Markii oli kõrgemast soost ning käis tihti lesestunud naise juures külas.Naine nägi kindlasti väga kaunis ning suursugune välja.Markii oli mingil määral omakasupüüdlik, Lesk oli aga väga südamlik ning abivalmis naine, nad hindasid erinevaid asju, naisele oli tähtsamal kohal armastus, mehele olid tähtsamad aga materiaalsed asjad. Loo sõnum: Novell räägib ühest kaupmehest nimega Rinaldo’Astii, kes ühest linnast teise soovib liikuda ,teel kohtab ta aga röövleid, kes jätavad mulje kui oleksid nad kaupmehed ning sobival hetkel varastavad Rinaldo paljaks. Röövlid naeravad parastavalt veel ennem kui loll kaupmees oli ja et las ta palugu oma püha
Tunnikava Pealkiri: tunnikonspekt Aine: kirjandus Klass: IX Tunni teema: Eduard Vilde elu ja looming Tunni eesmärk: Anda ülevaade Eduard Vilde elust ja loomingust. Õpetada mõistma Vilde tähtsust tollases ja praeguses eesti kirjanduses. Anda detailsem ülevaade Vilde mitmetahulisest loomingust. Teha sissejuhatus "Pisuhänna" käsitlemiseks. Lühikirjeldus. EVOKATSIOON Tahvli keskele kirjutatakse EDUARD VILDE. Õpilased meenutavad kõike, mis seostub neil selle kirjaniku nimega: teoste pealkirjad, faktid eluloost jne. Õpetaja teeb õpilaste abiga tahvlile mõistekaardi. Küsimused: 1. Milliseid Vilde teoseid olete lugenud, milliseid veel oskate nimetada? 2. Kas olete mõnd Vilde teost näinud teatris, televisioonis? Millist? Muljed? 3. Miks saavutas Vilde nii suure populaarsuse? 4. Nimetage Vilde kaasaegseid kirjanikke! TÄHENDUSE MÕISTMINE Ülesanded töölehel. REFLEKTSIOON Kirjuta, mida uut said ...
"Põrgupõhja uus vanapagan" A.H.Tammsaare Filmi alguses veenab Peetrus Vanapaganat maa peale minema, et proovida, kas ta võib seal inimese kombel õndsaks saada. Vanapagan kuulab hoolega Peetruse õpetusi, kuid õndsakssaamine maa peal käib tal üle jõu, ükskõik kui palju ta ka oma karujõuga tööd ei tee. Vanapagana lapsemeelset mõistust ja usku töö ja kuulekuse läbi õndsaks saada kasutab ära omakasupüüdlik Kaval-Ants. Filmi alguses ei saanud ma hästi kõigest aru, arvatavasti sellepärast, et ma ei teadnud selle tegevustikust midagi. Mõnda aega vaadates filmi hakkasin asjale pihta saama, nimelt Vanapagan saadeti maale proovima inimese kombel õndsaks saama. See tekitas minus huvi edasi vaatama, kas vanapagan saab õndsaks või mitte. Peategelaseks oli Jürka, kellel oli jõudu palju aga mõistust vähe. Tihitipeale ei suutnud ta head ja halba eristada
Ta oskas suurepäraselt rolli sisse elada. Nipernaadit ei saa nimetada vabaks meheks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta oli justkui karu, kes talvel magab oma koopas, et kevadel ärgates hakata elu nautima. Minu arvates, on Nipernaadi mees, kes ei luisanud selleks, kellelegi haiget teha või et olla omakasupüüdlik, vaid ta avas inimeste soovide ja unistuse maailma. Ta püüdis päästa inimesed rutiinist, äratada nad unest ja panna nad vaatama teise pilguga maailma. Ja minu meelest see tal ka õnnestus. Minule meeldis see film, see on õpetlik ning iga koht, kuhu Nipernaadi satub, on huvitav ning alati juhtub midagi. Paljudes olukordades hakkasin ka ise kaasa mõtlema, mida oleks saanud teha teisiti või midagi oleks mina ise teinud.
tüdrukutest ning kooli ja pereelust. Milline mulje jäi alguses ? Teada saades, et poisid tegelevad muusikaga, olin valituga rahul. Kohe alguses tundus jutt huvitav ning kaasaelamist väärt. Kuidas sujus raamatu lugemine ? Huvitun ise muusikast nagu poisid raamatustki. Lugesin seda igal vabal hetkel, millal aga raamat võtta oli. Peategelased Markus endast väga heal arvamusel, laisk ning omakasupüüdlik. Elas vennaga linnas, vanemad pidasid maal talu. Suhteliselt rikas, sai lubada endale mis tahtis. Olari tagasihoidlik, armas ja väga sõbralik. Andekas kirjutas bändile lugusi. Peres polnud asi kõige parem , ema oli joodik,kuid töötas raamatupidajana, isa kodust lahkunud. Esso aktiivne ning armas. Mõtles kõik enne tegemist läbi. Vladi temperamente, tõmmu, arukas ning aktiivne. Väga hea huumorimeelega, järjekindel.
TÕDE JA ÕIGUS TEGELASED: SAUNA MADIS:popsib pidevalt piipu,sülitab ja on skeptiline. Ta annab naisele kere peale, kui too ei suuda keelt hammaste taga hoida. Tunneb Andrese ees aukartust ja peab tast lugu, sest Andres ei söö oma sõnu. Peale saunanaise keelelõksutamist ei meeldi talle enam ei Andres ega ka Mari. Sauna Madis oli ka omakasupüüdlik ja silmakirjalik. HUNDIPALU TIIT: Elas üksinda teisel pool jõge. Kasvult oli ta keskmine. Ta hooples rohkem vaimu kui rammuga. Teised kuulasid teda kui köstrit. Ta oli ainus mees ,kes luges ajalehte. Oli ärpleva jutuga. Tihti lisas lausele ,et too ütles. Ta arvas end kõigile eeskujuks olevat. JUSS: Juss oli alla 20 aasta vana, leeritatud, lühike ja tüse. Oli hästi sõnakuulelik ja täitis hea meelega peremehe käsku. Käies oli tal kombeks kätega vehkida. Oli heasüdamlik. Kadestas
DEKAMERON 3.PÄEV KAHEKSAS NOVELL Kolmanda päeva kaheksandat novelli jutustab Lauretta. Tõenäoliselt jutustatakse lugu 14. sajandil Itaalias Firenze lähedal, maal. Novelli tegelasteks on Abt, Naine ja Ferondo. Abt on noor meesterahvas, kes on pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk.Ta on omakasupüüdlik, sest soovis vastutasu heateo eest ; endast heal arvamisel kuna arvas, et ta meeldib naisele; petlik ja salasepitseja mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on ning leidlik, sest mõtles välja protseduuri ,,Puhastustuli". Naine on noor ja väga ilus naisterahvas. Ta on heatahtlik kuna otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest ning ka petlik, sest on nõus oma meest petma. Samuti on ta väga kergeusklik kuna usub ,,Puhastustuld"
PARIM ENESEKAITSE Head sõbrad, minu eesõigus on täna rääkida sellest, mis meid kõiki seob. Sellest, mis kuulub inimeseks olemise juurde. Arvake, mis see on... ei, te ei arva ära, tahan rääkida egoismist. Teil võib tekkida küsimus, et miks? Vastus sellele on vägagi lihtne see on viis ennast säästa. Enda säästmise all mõistan ma säästmist teiste murede ning elu keerdkäikude eest. Me ei saa küll põgeneda kõige eest, kuid sellegipoolest. Musternäide on see, kui isikule usaldatakse kõik oma saladused ning mõtted, lootes, et need ei levi, kuid tark inimene (ehk siis egoistlik) inimene teaks, et inimusaldus on alati olnud õnnega mängimine. Egoistlik käitumine aitab inimesel paljudes olukordades säilitada enesehinnangut läbi enese väärtustamise. Pidevalt võetakse südamesse kõigi teiste erapooletu arvamus ning tuntakse muret, et ehk ongi nii. Idiootsus. Ma ütlen, et kui hoolida vähe sellest, mis teised arvava...
vabastamise eest. Juudit oli alatu pettur, sest palus jehoovat, et too õnnistaks teda kavaluse ja tarkusega. Valetas Olovernesele. Tappis oma mehe kuna too ei pööranud talle enam palju tähelepanu ja kohtles teda kui võõrast. Juudit oli naine, kes oli valmis oma kodukoha päästmiseks tegema ükskõik mida, isegi tapma. Tema teod ei olnud õigustatud. Minu arvates oli ta ahne ja kui oma tahtmist ei saanud, siis tegi kõik, et teiste elu põrguks muuta. Ta oli ka omakasupüüdlik, sest ta ohverdas end, et teistele näidata, et ta suudab linna päästa, ta kindlasti lootis pärast kiidusõnu saada. Hiljemalt sai ta oma vigadest aru, ta oli aus kui rääkis teistele ära, et tappis oma mehe ja peale seda palus endale õiglast karistust. Lisaks sellele palus ta Nimetut, et ta Olovernese tapaks ja väitis, et peale tolle surma saavad nad koos õnnelikud olla. Loo lõpus seotakse Juudit kinni, aga hiljemalt vabastatakse ta, vastu ta enda tahtmist.
Tema ausus meeldis mulle väga. Jürka tegelaskujus tekitas minu jaoks vastuolu see, et ta oli Kaval-Antsu suhtes liiga naiivne ning võib isegi öelda, et tema jaoks oli Antsu sõna ,,püha". Õnneks sai ta lõpuks aru, et Ants polegi ta sõber , vaid hoopiski vaenlane. Jürkal oli ka suur probleem. Viha hoos muutus ta vägivaldseks ning tema eesmärk oli oma vaenlased hävitada- põletades. Kaval-Ants oli üks omakasupüüdlik ning õel mees. Ta kasutas ära Jürka naiivsust ja muidugi sai sellest endale kasu. Jürka tegi ära kogu tema töö, loobudes täielikult oma talu töödest, sest nendeks ei jätkunud lihtsalt aega. Lisaks Jürkale mõjutas Ants ka tema poegi. Ta õpetas neile halbu kombeid. Veel andis ta ka lubadusi, mida ta ei täitnud. Kaval-Ants oli pealtnäha väga
Ivan Olen juba vanemas eas külajoodik. Kuna teen rasket tööd, esinevad ilmselt ka mõned tervisehädad, kuid mitte midagi olulist. Probleemiks võib olla küll suur viinaarmastus, millest lahti ei saa. Töötan Jevdokia juures, nimelt kala püüdmas nagu ka kõik mu sõbrad. Olen järjekindel ja nõudlik, kuid see tüütab teisi vahepeal. Nõuan palju. Lubadusi annan kergekäeliselt ning ei täida neid. Luban küll asju ning teen sellega teistele veidi halba, kui ma neid ei täida, aga mind see väga ei kõiguta. Lubasin küll Ekkele hiljem, kui kala tuleb, viina eest raha viia, mille ta mu pika nõudmise pärast lõpuks mulle andis, kuid see ullike jäigi mind uskuma, et viin. Mulle ei meeldi kui keegi mulle midagi halvasti vastu ütleb, siis ma solvun. Samuti leian endale mõttetuid vabandusi, et ennast paremast küljest näidata. Sõpradega olen helde, nendega ma jagan oma viinapudelit. Kohustusi enda peale väga ei meeldi võtta. Üldjuhul olen rõõmsameelne. Ringi k...
Nõustav müük selgelt eesmärgistatud, kliendi vajadustest lähtuv, aktiivne, kahepoolselt kasule keskenduv ja pikaajalist kliendisuhet taotlev müük. Personaalne (isiklik) müük vahetu suhtlemise põhjal tehtav müük. Pressingmüük müügi vorm, millele on iseloomulik pakutava toote eeliste liialdatud esiletoomine, konkurentide kauba halvustamine, ükskõikne suhtumine väiksematesse ostjatesse, hinnaga manipuleerimine. Kõige selle eesmärgiks on kliendi omakasupüüdlik mõjutamine ja ükskõik milliste vahendite abil kaubast lahti saamine. Taktikaline planeerimine lühiajaliste tegevuste (jaotuskanalid, müügitoetus, koolitus jms) määratlemine, mis aitab saavutada strateegilisi eesmärke. Tulemuseks on turunduskommunikatsiooni ja müügiplaanid toodete, jaotuskanalite, müügipiirkondade jne kaupa. Turu nõudlus toote või teenuse maht, mida konkreetne sihtgrupp kindlal ajaperioodil peaks ostma.
Esimene novell Kaheksas päev 1. Teose probleemistik ja tegelased. Gulfardo hakkas armastama rikka kaupmehe Guasparruolo Cagastraccio kena naist Ambruogiat. Ambruogia oli mehe lõbustamisega nõus kui mees talle 200 kuldfloriini maksab ja sellest kellelegi ei räägi. Tegelased: Gulfardo, Ambruogia, Guasparruolo. 2. Peategelase iseloomustus, tema eesmärgid ja tegevuse tulemus. Mida sellest järeldada? Gulfardo oli aus ja väärikas mees ja ka väga kaval. Ta oli tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. Siis armus Gulfardo Ambruogiasse kes oli rikka kaupmehe Guasparruolo naine. Tema eesmärk oli Ambruogia magada ilma, et ta peaks naisele raha maksma ja kuna Gulfardo oli kaval siis tal see ka õnnestus. Ta laenas Guasparrulol 200 kuldfloriidi ja andis selle hiljem Ambruogiale. Mehe naasedes ütles ta, et oli võla tema nais...
Lolita olude ohver ja osav manipuleerija Lolita lapsepõlv ei olnud sugugi tavaline. Tema elu võttis veel ootamatuma pöörde päeval, mil nende juurde kolis professor Humbert. Lolita oli omakasupüüdlik ning nupukas. Ta oskas hästi teisi omakasu eesmärgil ära kasutada. Kui tüdruku ema suri, hakkas neiu eest hoolt kandma professor Humbert. Lolita pidi alati oma tahtmise saama, kuid professor ei andnud kergesti järgi. Näiteks ei lubanud Humbert Lolital näidendist osa võtta, kuid tänu oma suurepärastele manipuleerimisoskustele õnnestus tüdrukul siiski oma tahtmine saavutada. Ema surma tõttu muutus tüdruk ka aina ahnemaks ja jonnakamaks
kooliskäimist, argipäeva elu. On helgeid hetki ja on elu pahupoolt nii räägitakse savu tõmbamisest, alkoholi tarbimisest, üleolevast suhtumisest tüdrukutesse, konfliktist rahvuste tasemel, probleemidest õpetajate ja vanematega jne. Eks jagunevad ka viis bändikaaslast nö headeks ja halbadeks poisteks, kuigi ega vist keegi neist pole läbi ja lõhki hea või halb, kuid eks see elu ju kord selline olegi. Peategelased Markus- endast väga heal arvamusel, laisk ning omakasupüüdlik . Elas vennaga linnas, vanemad pidasid maal talu. Suhteliselt rikas, sai lubada endale mis tahtis. Olari- tagasihoidlik, armas ja väga sõbralik. Andekas- kirjutas bändile lugusi. Peres polnud asi kõige parem , ema oli joodik,kuid töötas raamatupidajan a, isa kodust lahkunud. Esso- aktiivne ning armas. Mõtles kõik enne tegemist läbi. Vladi- temperamente, tõmmu, arukas ning aktiivne. Väga hea huumorimeelega , järjekindel. Janek- mängis jalgpalli, oli lõbus ning hooliv Vladi e
surevad kuningas, Laertes ja Hamlet. 2. Iseloomusta ,,Hamleti" tegelasi! Hamlet- oli Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. Hamlet oli väga kannatlik, ta oli ka aus. Hamlet põlastas kõike uhkeldavat ja talle meeldis lihtsus. Hamlet oskas hästi mängida oma osa hullumeelsena ning osakas pidada saladusi. Samuti oli Hamlet osav vehleja. Ta oskas lausuda teravmeelseid sõnu ja märkusi õigetes kohtades. Claudius- oli Taanimaa kuningas. Claudius oli väga omakasupüüdlik tegelane, kes tappis oma venna selleks, et saada riigis võimu, saada Gertrudi endale ja krooni. Samas oskas Claudius peaaegu igas olukorras jääda rahulikuks. Ta kahetses oma venna tapmist, aga siiski ei ihanud näha teda elavana, pigem soovis tappa ka Hamleti, kes oli takistus tema teel. Gertrud- armastas väga oma poega, kuid ei osanud midagi ette võtta, et leevendada segadust. Gertrud läks mehele üsana pea pärast kuninga surma.
Molière kirjutas algupäraseid näidendeid, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. "Tartuffe" on Molière'i näidend. Teose kirjutas ta aastal 1664, millal oli ka esmakordselt laval. Teos tekitas suure skandaali ja kuningas Louis XIV keelustas näidendi esitamise. Orgon - rumal, naiivne, endas kindel, uskus pimesi Tartuffe`i. Ta uskus, et Tartuffe on hea ja korralik mees, igati sobiv tütrele kosijaks. Tartuffe - omakasupüüdlik, kahepalgeline, rahaahne. Kiire taibuga, kaval, kindlameelne. Dorine - heatahtlik, taibukas, sõnavõtja, kaval, heatahtlik, aus. Näidend räägib Orgoni ja Tartuffe'i vahelistest suhetest. Tartuffe kasutab ära Orgoni jumalakartlikkust ning loob temaga omakasupüüdlikud suhted. Kõik teised majaelanikud, peale Orgoni ja tema ema, saavad Tartuffe plaanidest aru, kuid nad ei suuda seda Orgonile selgeks teha. Teiseks teemaks kujuneb Orgoni soov anda oma tütar Tartuffe'ile naiseks.
eraklikumatega, kujuneb viimastel üldiselt avaram- huvitavamast vaatenurgast vaade elule ja neilt võib tihtipeale oodata palju innovatiivsemaid ja arukamaid ideid. Järelikult leiab ka reaalses elus targemaid inimesi nende hulgast, kes kuulavad ja arendavad emotsionaalset intelligentsust, selle asemel, et kogu aupaiste endale saada. Tark mees mõtleb ja siis tegutseb, rumal mees manipuleerib massidega, on omakasupüüdlik ning liiga võimuihar. Kuigi Hitleri kohta ei saa öelda rumal, tegemist oli siiski haritud ja väga sõnaosava juhiga, kes o skas panna rahva endaga kaasa mõtlema- jagama ühte mõtteviisi. Osaliselt oli Hitleril õigus: Saksamaale mõisteti ülekohut sõjajärgse rahulepinguga, aga holokaust ei ole ega paku probleemile lahendust. Ühe arvamuse kohaselt oli holokaust maailmale vajalik, et vähendada inimpopulatsiooni. Loogiliselt järeldades peab millalgi
Raskolnikovi toime pandud mõrv. Kuriteo sooritamise motiive oli palju, kuid määravaks sai lõpuks kõikide asjaolude kokkulangemine. Noore üliõpilasena seisis Rodion silmitsi vaesuse ning haigusega. Ema ja õde püüdsid teda aidata, aga Rodioni uhkus ei suutnud lasta tema õel Dunjal abielluda mehega vaid rahamurede lahendamiseks. Mehe nägemus asjast oli, et tal on selle asemel võimalik hoopis ise, tappes omakasupüüdlik pandimajapidajanna, õiglus maa peale tuua ja korraga suur rahasumma kokku ajada. Ta ei soovinud kusagilt kopikaid kokku korjama hakata, vaid tahtis otsekohe asuda uue peatüki juurde oma elus. Rodion soovis teda ümbrisevat ebaõiglast maailma arukalt ümber teha, kohkumata tagasi vägivalla ees. Kuna olukord oli väljapääsmatu, tõukas see noort meest veel kiiremini oma plaani ellu viima. Iseloomult tahtejõuline, õilis ning andekas Rodion tappis kaks pealtnäha süütut inimest
Selleks ajaks oli ta paljude laste isa ning ei pidanud nende eest isegi hoolt kandma. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult kloostris elavad inimesed ja Masetto sõber: Masetto ning tema sõber Nuto, nunnad ja abtiss. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Masetto elu nunnakloostris. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Masetto oli kaval ning omakasupüüdlik. Kirjeldatakse vähe ja olulist: Kirjeldatakse kloostrit ja selle aeda, mis vajas aednikku. Peategelane ei muutu.
Orwell "Loomade farm" Ester Kitsel 1. Karjafarmis toimunud "revolutsiooni" peategelased. Iseloomusta neid lühidalt märksõnadega. Tümpsa-töökas,naiivne, Lumepall-heatahtlik, elava loomuga, osavam sõnaseadja, nutikas, Napoleon-omakasupüüdlik, liiderlik, kaval, suur, metsiku väljanägemisega börksiri tõugu kult, polnud eriline kõneleja, surus oma tahtmise alati läbi, loomult sügavam. Kiunats-valetaja, väike ja paks, punnispõskne, vilavasilmne, kärmete liigutustega ,kimeda häälega,hiilgav kõnemees. 2. "Revolutsiooni" põhjused: Nende elu on vilets, täis töörügamist, üürike, ebaõiglus inimeste ja loomade vahel, loomad näevad vaeva töö tegemisel ning saavad toitu vaid nii palju et oleks jõudu. 3. Animalismi 7 käsku kui võrdsuseideoloogia ja sellest taganemine tegelikkuses 7 käsku peatsed muutused praktikas Kõik,mis käib kahel jalal on vaenlane. Neli jalga hea...
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest Tsivilisatsioon on inimühiskond koos selle inimhulga ja kultuuriga. Tsivilisatsiooni tekkeks on vajalik rahva ja kirja olemasolu. Mis võiksid olla tsivilisatsioonide kokkupõrgete põhjused? Iga tsivilisatsioon erineb teistest ning samuti ka inimesed nende sees. Erinevused tekitavad aga erinevaid huve ja arusaamu. Võib oletada, et erinevate huvide ja vaadete tõttu tekivad rahvaste vahel teatud konfliktid, mis võivad lõppeda sõjaga, halvimal juhul mõne tsivilisatsiooni hävinguga Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud islamiusust inimeste massiline sisseränne Euroopasse. Kardetakse, et islam pääseb Euroopa Liidu peamiseks usundiks. Islami usu levimist soodustab euroopa riikides olev madal sündimus ja fakt, et eurooplased on muutumas üha enam ilmalikumaks. See on põhjustanud paljudele inimestele meelehärmi. Eurooplased on koguni selle vastu võitlema hakanud....
Selleks ajaks oli ta paljude laste isa ning ei pidanud nende eest isegi hoolt kandma. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult kloostris elavad inimesed ja Masetto sõber: Masetto ning tema sõber Nuto, nunnad ja abtiss. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Masetto elu nunnakloostris. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Masetto oli kaval ning omakasupüüdlik. Kirjeldatakse vähe ja olulist: Kirjeldatakse kloostrit ja selle aeda, mis vajas aednikku. Peategelane ei muutu.
hobune ei suutnud kohalt edasi liikuda. Mikolka ja teised purjus mehed hakkasid looma ohjeldamatult peksma. Unenägu lõppes sellega, et nad piinasid hobuse surnuks. Noor Raskolnikov ei mõistnud, miks vaest hobust niiviisi piinati ning jooksis läbi rahvahulga hobuse ette, suudles tema koonu ning puhkes nutma. 5. Iseloomusta ühte Raskolnikovi teisikutest: Teose vältel mängib väga olulist rolli Pjotr Petrovits Luzin, kes oli väga kaval ja manipuleeriv inimene. Ta oli valelik ja omakasupüüdlik. Luzin püüdis Sonjat üle kavaldada ja nimetas teda teiste eest valetajaks ning vargaks. Ta laimas ka Raskolnikovi ja Sonjat Dunja ees. Tuleb tõdeda, et Luzin oli äärmiselt ebameeldiv tegelane, kes põhjustas palju halba.
Kõige naeruväärsem tegelane “Pisuhännas” Teose “Pisuhänd” autoriks on tuntud ja armastatud eesti kirjanik Eduard Vilde. Raamatu kõige naeruväärsemaks tegelaseks oli kahtlemata Ludvig Sander, kes elas oma elu just selliselt, nagu üks inimene oma elu elama ei peaks. Ludvig Sander oli kaval, kergesti mõjutatav ja omakasupüüdlik tegelane, kes püüdis maksku mis maksab saada kuulsaks ja mõjukaks. Ta kasutas inimesi ära ning tihtipeale suhtus inimestesse vastavalt materiaalsele poolele ja kasulikkusest lähtuvalt. Teda ei huvitanud inimese iseloom ega sisemised väärtused, tema hindas pigem raha ja tuntust. Selleks, et oma unistusteni pürgida, oli Sander valmis mõtlema välja erinevaid plaane ja ideid, kuidas teistel nii-öelda nahk üle kõrvade tõmmata, mille heaks
võimetega vanapagan. Ta on väga visa töömees. Tema usk on kõigutamatu ja see hämmastab isegi kirikuõpetajat. Jürka säilitab kogu aeg lapseliku lihtsameelsuse (muutub alles siis, kui Ants on võtnud temalt viimase). Ta on emotsionaalne inimlike tunnetega (seda võib järeldada sellest, kuidas ta hoolitses väikese Riia eest, ta tegi kõneluse Juulaga enne surma, ta soovis, et tema tütar maetaks pühitsetud mulda). Ants oli rohkem patuoinas, ta õpetas Jürkat valetama. Ta oli ahne ja omakasupüüdlik, raha ja materiaalsed väärtused olid tema jaoks väga tähtsad. Ants oli lihtsalt üheplaanilisem. Tema eluväärtused olid väga kesised. Ta lihtsalt hoolis ainult iseendast ja oma rikkusest. Ants on nutikas ja kaval. 4. Jürka oli töötamise poolest väga visa, ta rabas korraga nii enda kui ka Antsu heaks tööd teha. Ta oli valmis enda tuleviku nimel vaeva nägema ja ta ei teinud selles suhtes mingeid ,,hinnaalandusi". Ants oli kasuahne ja pahatahtlik ning andis Jürkale üha
juhtunud. Sellepärast korraldas Aliide ka selle, et peale küüditamist Ingel ja Linda enam kunagi tagasi tulla ei saaks. Ta ei tahtnud elada hirmus, et Ingel tuleb tagasi. Aliide tahtis Inglile kätte maksta selle eest, et õde võttis temalt ära ainsa inimese, keda ta armastas. Perekonnasidemed katkesid, Linda ei tunnistanud hiljem Aliidet oma tädina. Aliide kaotas usalduse ning läheduse enda ja õe vahel. Aliide on väga omakasupüüdlik inimene. Ta abiellus kommunisti Martin Truuga vaid selleks, et tagada endale turvalisem elu: võttis omaks kommunistliku maailmavaate, töötas valitsuse heaks, säilitas head suhted võimuga. Aliide ei armastanud oma meest, vaid mängis tema tunnetega: Martin armastas oma naist väga, kuid Aliidelt vastuarmastust ta ei saanud. Kannatas ka nende tütar, Talvi, kellega Aliide ühist keelt ei leidnud. Ainult isa hoolis tütrest tõeliselt, isegi söötmas käis last kodus ise, sest Aliide
Ka tema rind oli lihav ning vabisev. Ta nägu oli jäine ning silmalaud kortsus. Tal oli klaasine silm ja süütu ilme nagu kupeldajal. Kogu tema isik viitas pansionile, nii nagu ka terve pansion viitas tema isikule. Proua Vaquer’i jaoks oli peamine raha. Pansionäride eest kandis ta hoolt ka täpselt vastavalt nende poolt makstavale rahasummale. Kes maksis rohkem selle eest kanti paremat hoolt ja vastupidi. Ta oli omakasupüüdlik, julm, vaikne, kinnine ning valelik. Vaesemad inimesed arvasid, et südames on ta hea ning hooliv, kuid see tulenes sellest, et neil polnud tegelikult mitte mingisugust aimu proua Vaquer’i eelnevast elust. Oma elu ning karjääri alustas Isa Goriot edukalt. Töö nuudlikaupmehena tõi talle väga suurel hulgal elatist sisse. Ta oli peaaegu sama rikas nagu mõned aadlikud. Hiljem sai
Minu arvates õnn ei peitu rahas. Raha oli 19. sajandi viimastel aastakümmetel vähe ning valitses vaesus, kuid leidus ka rikkaid. Üheks sarnaseks persooniks oli Mogri Märt Kitzbergi ,,Kauka jumalas", kes oli ahne ja ta ei hoolinud peale raha maailmas mitte millestki. Isegi oma lapsi ta ei aidanud, vaid saatis nad hukatusse. Selline käitumine näitas Märdi tegelikku palet ning demonstreeris, mida võib rahahullus inimesega teha. Mogri Märt oli oma loomult omakasupüüdlik, kraapides raha kokku, kust vähegi sai. Kuna tavalised inimesed pangast laenu ei saanud kasutas Märt seda ära oma rikkuse suurendamise eesmärgil. Ta laenas vaestele raha, et siis hiljem see nendelt suurte intressidega sisse nõuda, kuigi selleks otsest vajadust ei olnud. Arvan, et selline raha kokkukraapija ei tasu olla, sest see rikub suhted teiste inimestega ja ükskord siit ilmast lahkudes me raha kaasa ei saa
Ta ise on panus selles mängus, kuid ta jälgib partiid täieliku ükskõiksusega." Nii mõnedki inimesed soovivad oma unelmates minna silmapiiri taha. Nende jaoks on tähtis lahkuda kodumaalt ja elada ning töötada mujal, kui oma lapsepõlvekodu lähistel. Paljud ei mõista neid, kes näevad oma võimalusi teiselpool riigipiiri, kuid minu arvates on õige austada teiste plaane ning unistusi, et mitte olla ahne ja omakasupüüdlik. Kui inimene otsustab oma elu parandada just lahkumisega,ei ole mõtet teda takistada, sest see on unistus, tema silmapiir, mida näeb just see isik, mitte kõrval seisev inimene. Kokkuvõttes võiksin öelda, et iga inimene on erinev. Igaühel on oma unistused,mida ta ise vaid näeb. Alati on võimalus oma unelmad rahumeelselt täita, kuigi mitte igakord ei möödu see vere või pisarateta. Me tõepoolest elame kõik ühe taeva all, kuid iga inimene näeb
Sel ajajärgul, kui Raskolnikov elas Peterburis, oli Venemaa väga kriminaalne paik. Dostojevski on kujutanud seda kohutavat maailma oma teoses "Kuritöö ja karistus", kust saab aimu mõrvadest, prostitutsioonist, enesetapudest, vägivallast ning üldisest eluolust. Teame, et ühiskond mõjutab inimese käitumist ja väärtushinnangute väljakujunemist. Võib öelda, et Peterburis elavad inimesed olid ebakindlamad ja egoistlikumad, kui näiteks harmoonias ja korras elavad. Juba see, et Raskolnikov jagas inimesed harilikeks ja haruldasteks, annab aimu, et ka ta pidas end haruldaseks, kellel on lubatud tappa. Tuhat heategu pidi lunastama ju ühe kuriteo. Selline mõtlemine on silmnähtavalt egoistlik ja ebainimlik. Kindlasti Raskolnikovi muutumist Peterburi produktiks soodustasid nii ühiskond, kui ta mõtteviis, aga ka inimesed, kellega ta kokku puutus. Üks hea tegelaskuju, kes sundis Raskolnikovi hiljem üles tunnistama, oli Sonja. Sonja oli sügavalt ...
vaid ainult vahendid, millega ta oli võimeline midagi saavutama. Ta ei juurelnud probleemi üle sügavuti, vaid rahuldus saavutatuga.Wagner oli kade Faustile tema tuntuse pärast, isegi siis kui kiitus tuli pööbli suust. Wagner pidas kuulsust õnneks.Ta astus ka üle eetiakapiiridest, kõike ainult selle nimel, et tahtis näha oma nime kirjutatuna suurte tähtedega teadusetaevas. Wagner tahtis viia oma katseklaasilapsega inimkonna uude ajastusse, kuid kõik see oli sügavalt omakasupüüdlik. Mefistoteles oli tegelane, kes ei pidanud inimestest eriti lugu ja loomadest eristas teda vaid ta mõistus.Ta oli taskaalukas, intelligentne ja vahetevahel omas isegi südametunnistust. Ta oli põneva iseloomuga tegelane. Oma iseloomult oli ta Fausti vastand. Mefistoteles ei pidanud erilist Jumalast, kuid Saatanasse suhtus ta hästi.Ta pidas ennast tasakaaluhoidjaks maailmas. Mefistoteles pakkus Faustile, et ta kõrvaldab Fausti painava rahutuse ning tagab talle elu
Kuulekas. Hoolis oma pojast. Lasi isal oma elu Armastus Claudiuse kontrollida. vastu muutis ta pimedaks kõige ümbritseva suhtes. Tegelased Claudius: Taanimaa kuningas. Polonius: Auahne. Claudiuse nõunik. Kalk. Salakaval. Julm. Armastav. Manipuleeriv. Ustav. Ettenägelik. Julm. Kaval. Omakasupüüdlik. Tark. Probleemid Kättemaks hingerahu nimel. Kas tuleks kuulata oma südant või siis kedagi teist? Kas kaitsta oma lähedasi, kui nad on süüdi? Kas ainuke kättemaksuviis on mõrv? Kui kaugele on inimene valmis minema võimu nimel? Seos tänapäevaga ´´Hamletit´´ loetakse klassikaliseks teoseks, kuna sel teosel on üle aegade kestev väärtus. Probleemid, mida teoses käsitletakse on reaalsed ka tänapäeval, kuigi veidi teisel kujul.
Leib Ümar ja lai mehike, kohmakas, veidi rumal, oli tükk tegemist ukseavast läbi mahtumisel. Tuli - Haldjas kirjeldas teda kui ägedaloomulist head olendit. Vesi Rahulik ja tundeline, kerge nutma, tuli ja vesi ei saa omavahel just kõige paremini läbi. Piim Lihtne taluneiu, kelle kleidist kerkis heinalõhna. Suhkur Pikk ja peenike mehike, kellesõrmed olid suhkrukompvekid. Koer Truu sõber lastele igas olukorras ning aimas alati kassi plaane. Kass Omakasupüüdlik salakaval manipuleerija. Esimene seiklus on Mälestustemaa, kus lapsed kohtasid oma vanavanemaid ja surnud vendi, õdesid. Mälestustemaal puudus aeg, sest kõik, mis seal toimus, toimus niiöelda laste peas. Kui lapsed mõtlesid oma kadunud vendadele ja õdedele, ilmusid nad järsku kõik nende juurde. Mäestused elavad igavesti, niikaua kui on keegi, kes neile mõtleb. Haljdas saatis lapsed sinna, et leida üles sinilind, mis neil
Lihtne näide on otse koolist. Tihti juhtub, et sööklas poistega ühes lauas istudes, saab kartulikauss enne tühjaks, kui see ringiga teieni jõuab. Need, kes esimesena omale suure portsu ette on pannud, punastavad oma häbiteo peale ning paluvad köögist uue kartulikausi, kuid neile jääb eluks ajaks meelde, et on olukordi, kus tuleb teistega arvestada. Taaskord saab Balzaci ,,Isa Goriot'st" teemakohase vastanduse: Rastignac oli küll omakasupüüdlik, ta kasutas ära naisi, et pääseda kõrgseltskonda. Kuid ta ei allunud Vautrini korraldusele abielluda naisega, kelle rikas mees tapetakse. Naisega, kellele kuulub peale seda suur hulk raha. Tal oli oma väärikus, ta ei tahtnud kukkuda sügavamale, kui ta juba oli. Ta ei saanud küll oma egoistlikkusest lahti, kuid vähemalt ei suurendanud ta seda. Egoismi on vaja selleks, et aru saada, mis on altruism. Läbi omakasupüüdlike ja isekate tegude mõistame, kuidas meisse suhtutakse sedasi.
Eestimaa võlud Inimese kodumaa on talle kõige kallim. Oleme siin sündinud, kasvanud ja siin peaks olema ka meie tulevik. Inimesed tahavad siit hoopis ära minna, mõistmata, et kõik ei pruugi olla nii halb, kui oleme algselt arvanud. Mis on need põhjused, miks siit mitte lahkuda? Eestlastel on kombeks kiruda oma riigi üle, kuid võiksime hoopis keskenduda iseenda heaolule. See ei tähenda, et inimene on isekas ja omakasupüüdlik, vaid ta lepib olukordadega, mida ei saa muuta. Hinnad on kõrged, kuid selle jaoks ei saa rahvas midagi teha ja isegi riik mitte, sest kogu hinnatõus sõltub inflaktsioonist ehk mida rohkem on raha, seda odavam ta on. Selle asemel, et Eesti poliitikuid halvustada, võiks inimene hoopis garanteerida, et ei lase oma elul sellel häirida ja lubab endale, et tal pole millestki puudust. Vihastamine ei vii kahjuks kuhugi, vaid näitab, kuidas inimene iseenda eluga hakkama ei saa.
Selle kinnituseks tuli tilgutada vanapagana hingederaamatusse kolm tilka verd. Kuid ka vanapagan ei jäänud tüssamisest ilma. Kratt vedas kokku kõike seda kraami mida palusid, kuid mitte midagi rohkemat. Puukidest oli raamatus märksa vähem juttu, kuid tean seda, et nad vedasid kohale piima. Rehepapp Sander on selline mees, kelle juurde võib alati minna küsima, kui on mingi mure, või on vaja haigusest lahti saada. Ta on tark, kaval ja ka natuke omakasupüüdlik. Eestlane pettis ka loodust. Näiteks kui taheti varandust peita, viidi see sohu ning pandi virvatuluke seda valvama. Peteti ka haiguseid, külmkingi, tonte ning kodukäijaid. Samuti käidi ka libahunti jooksmas, et saaks kodus natuke liha süüa. Tegevus toimub 19. sajandi Eestis. Tegelastest Peategelane Peategelane raamatus ,,Rehepapp" on rehepapi ametit pidav Sander. Sander on vanas eas mees, kes on palju näinud ja kuulnud
(Päärn hoidis soldati püssil täägist kinni). Pääses hilisemast (peale sõda) kohtumõistmisest tänu Miina palumisele noore mõisahärra ees. Mõisahärra saatis Päärna oma vanemate juurde puussepaks. Kui Miina oli opmann Vinteri juures oli teenijaks käis Päärn teda tihti vaatamas. Kui opmann Miinale ligi tikkus peale liigset napsutamist kargas Päärn talle kallale ja pekksis opmanni vaese omaks. Huntaugu peremees ehk Mihkel: omakasupüüdlik, salakaval, kahepalgeline. Miina isa. Tahtis Miinat Pritsule naiseks anda, sest Prits oli talle siis mõisas head kohta lubanud. Vana parun ehk parun Heidegg: Nõudlik, ülbe, kuulab alandlikult oma naise sõna, teadlik oma seisusest. Oli Vaitlas mõisahärra. Andis oma koha oma vanimale pojale üle. Ise kolis Kose kihelkonda. Oli karm ja kindlakäeline mõisahärra oli ka haagikohtunik olnud. Ta naine on
saama ja alles siis jõuaks kohale NATO väed. Kuulumine suurtesse organisatsioonidesse annavad väikeriikidele turva tunde, et kui midagi juhtub, siis me ei ole üksi oma probleemidega. Liidud ja organisatsioonid on mingil moel kasulikud igale osapoolele. Ükski täie mõistuse juures olev inimene ei astuks ühingusse, mis ei tooks mingit kasu. Selline asi ei oleks isegi mitte mõeldav, sest tänapäeva ühiskond on omakasupüüdlik. Kes ei tahaks, et tal hästi läheks? Et koostöö sujuks peavad kõik lepingupooled tegema suuremal või väiksemal määral järeleandmisi. See on päris loogiline, et igaüks tahab võimalikult soodsaid lepingu tingimusi. Aga tavaliselt peavad enam järeleandmisi tegema ,,väikesed", mitte nii tähtsad, osapooled, sest ,,suured" ja hierarhias kõrgemad osapooled on otsustajad ja liidu nurgakivid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
