EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused (0)

• Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis
  
• EL tekkimise eeldused (vajadus)
  
  • II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö
    
  • Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas
    
  • Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)
    
  • Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse
    
  • USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa)
    

• 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid
  
• 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux )
  
• 1949 NATO loomine
  
• 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe)
  

• 1947 Marshalli plaan
  
• 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni ( OEEC ) loomine
  

• Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada.
  
• Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile , mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks.
  
• Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut.
  

• Kiirendada majandusliku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega
  

• Ülemamet (High Authority)
  
• Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)
  
• Euroopa Assamblee (Common Assembly )
  
• Euroopa Kohus (Council of Justice)
  

• Belgia, Holland , Luksemburg , Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa
  

• Tugineb föderalistlikule teooriale , mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid.
  
• Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel.
  

• Ühisturg, tolliliit , ühine põllumajanduspoliitika
  

• Euroopa Komisjon (European Commission)
  
• Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)
  
• Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly)
  
• Euroopa Kohus ( Court of Justice)
  
• Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank)
  
• Majandus- ja Sotsiaalkomitee ( Economic and Social Committee ; ECOSOC)
  
• Kontrollikoda (Court of Auditors)
  

• EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse.
  
• Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus rakendati tollal konsensuslikku otsustamisstiili, kutsus prantslaste taktika esile tõsise poliitilise kriisi.
  
• Prantsusmaa tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad ühehäälse otsustamisnõude ning seeläbi ka kindla kontrolli ühenduste tegevuse üle.
  
• Kriis näitas ilmekalt ühenduse ulatuslikku sõltuvust Euroopa poliitilisest keskkonnast ja liikmesriikide sisepoliitikast, külvates kahtlusi ühtse Euroopa idee propageerijatesse.
  

• Alg: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa
  
• I laienemisvoor 1973: UK, Iiri, Taani
  
• II laienemisvoor: Kreeka (1981), Hispaania (1986), Portugal (1986)
  
• III laienemisvoor 1995: Austria, Soome, Rootsi
  
• IV laienemisvoor 2004: Ida laienemine (Est, Läti, Led, Pol, Slovak, Slove, Tše, Ung, Küp, Malta)
  
• V laienemisvoor 2007: Bulgaaria , Rumeenia
  
• VI laienemisvoor 2013: Horvaatia
  

• Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine
  
• 4 vabadust (kauade vaba liikumine; isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine); Seaduste ühtlustamine; Konkurentsieeskirjad; Tolliliit
  

• Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust): senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse
  
• Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
  
• Koostöö õigus- ja siseküsimustes
  

• Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames
  

• ühine välis- ja julgeolekupoliitika
  
• koostöö õigus- ja siseküsimustes
  

• Mai 1992
  
• Veel enne Euroopa Liidu lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt laiendati koostööd ka Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riikidega. Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga. Siiski käsitles enamik EFTA riike lepingut kui vaheetappi Euroopa Liiduga liitumisel. 1995 liitusid EL-iga Austria, Soome ja Rootsi.
  

• Eesm: Tuua EL kodanikele lähemale; Valmistada liit ette uute liikmete vastuvõtuks
  
• Tulem:
  

• Eesm: institutsioonide reformimine , et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga.
  
• Tulem: Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine; Institutsionaalsed ümberkorraldused
  

• Korraldus: Igast riigist (k.a. kanditaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat
  
• Lähteülesanded: Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel;
  
  • Rahvusparlamentide roll EL otsustetegemises;
    
  • Aluslepingute süsteemi lihtsustamine;
    
  • EL Põhiõiguste harta seadus.
    
• Peamised arutlusteemad: EL missioon ja pädevus;
  
  • Õigus- ja siseküsimused;
    
  • Välissuhted;
    
  • Subsidiaarsus ;
    
  • Rahvusparlamendid
    
• Tulem: EL põhiseadusliku lepingu projekt
  

• Eesm: Lihtsustamine ja läbipaistvus (Lepingute struktuuri lihtsustamine: kolme samba asemel üks, EL saab juriidilise isiku staatuse);
  
  • Õigusmeetmete ja –protseduuride lihtsustamine (Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse muutmine üldreegliks;
    
  • Õigusaktide süsteem korrastamine ja aktide ümbernimetamine)
    
• Erinev: Euroopa Liidust väljaastumise protseduur ?
  

• Eesm: Liikmesriigid lootsid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisele ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides
  
• Erinev:
  
  • Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine;
    
  • EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks;
    
  • Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades);
    
  • Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades)
    

• Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju
  
• Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid
  
• Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem
  
• Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum
  
• Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi
  
• Kandidaatriigid kuuluvad n-ö ‘teise’ julgeolekutsooni
  

• Kellele: Riikidele, kes tahavad EL’iga liituda
  
• Milleks: Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused.
  
• Millised: Kolmikgrupp
  
  • 1)Kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse; = poliitiline kategooria/ poliitiliste kriteeriumite grupp
    
  • 2)Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires; = majanduslikud kriteeriumid
    
  • 3)Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest = üldise EL seadusandluse ülevõtmine
    

• Euroopa Liidu ühise põllumajandus- ja regionaalpoliitika reformimine ning uue finantsraamistiku loomine
  
• Euroopa Liidu reformipakett:
  
  • Euroopa Liidu sisemine reformimine e valmisoleku küpsetamine uueks laienemiseks – Tugevama ja laiema Euroopa suunas
    
  • Suunatud liituvatele riikidele – juhendmaterjal liituvatele riikidele, et millised reformid nad peavad läbi viima – Ühinemiseelse strateegia tugevdamine
    
  • Kümne KIE riikide kohta tehtud analüüs – iga riiki hinnatud teatud punktidega igas teemas – Arvamused 10 kandidaatriigi kohta
    

• Objekt: Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) – lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms kogu
  
• Eesm: 1)Viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused;
  
  • 2)Määratleda erandid üldistest lepingusätetest;
    
  • 3)Määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus;
    
  • 4)Uue liikmesriigi EL osamaksu määramine;
    
  • 5)Struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine;
    
  • 6)Uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine;
    
  • 7)EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine;
    
  • 8)Mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks
    

• Julgeolek
  
• Heaolek
  
• Prestiiž
  
• Sõltumatus
  

• Rahu ja julgeoleku tagamine
  
• Euroopa identiteedi arendamine
  
• Tasakaalustatud majanduslik ja sotsiaalne areng
  
• Euroopa konkurentsivõime parandamine ja mõjuvõimu suurendamine rahvusvahelisel areenil
  

• Prantsusmaa (1952)
  

• kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi, eesmärgiga takistada Saksamaa saamist ülemvõimuks Euroopas
  
• majanduse arendamine
  

• Saksamaa (1952)
  

• soov olla aktsepteeritud “normaalse” Euroopa riigina
  
• majanduse arendamine
  

• Itaalia (1952)
  

• kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi /---/
  
• poliitiliselt stabiilse olukorra loomine
  
• majanduse arendamine
  

• Beneluxi riigid (1952)
  

• eelnevalt alanud omavahelise integratsiooniprotsessi loomulik jätk
  
• kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi /---/
  
• majanduse arendamine
  
• prestiiž
  

• Ühendatud Kuningriik (1973)
  

• vältida poliitilist isolatsiooni
  
• vältida majanduslikku isolatsiooni
  

• Iirimaa (1973)
  

• järgis Ühendatud Kuningriigi (UK) eeskuju
  
• saavutada suurem majanduslik ja poliitiline iseseisvus UK-st
  

• Taani (1973)
  

• järgis Ühendatud Kuningriigi eeskuju
  
• majanduslikud ajendid (eelkõige põllumajandustoetused)
  

• Kreeka (1981), Hispaania ja Portugal (1986)
  

• tugevdada uut demokraatlikku riigikorda
  
• majanduslikud ajendid
  

• Austria (1995)
  

• majanduslikud ajendid
  
• vältida isolatsiooni Ida- ja Lääne-Euroopa vahel
  

• Soome (1995)
  

• majanduslikud ajendid
  
• julgeoleku tagamine
  
• soov kuuluda Lääne - Euroopasse
  
• vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi)
  

• Rootsi (1995)
  

• majanduslikud ajendid
  
• soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega
  
• vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome)
  

EL õigussüsteeem

• Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid ; (ajalooliselt 3 aluslepingut: Euroopa Söe- ja terasühenduse asutamise leping; Euroopa Majandusühenduse asutamise leping; Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamise leping)
  
• Liikmesriikide liitumislepingud;
  
• Protokollid , konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta;
  
• Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Euroopa Liit või EL ja liikmesriigid
  

• Kohustuslikud õigusaktid;
  
  • Määrused;
    
  • Direktiivid
    
  • Otsused;
    
• Soovituslikud õigusaktid;
  
  • Soovitused ja arvamused
    

• Direktiivid on soovitud tulemuse osas kohustav . Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. Koosneb teatud hulgast eesmärkidest või tulemustest. Automaatselt ei jõustu e liikmesriiik peab nende direktiividega midagi ette võtma, peavad need oma õigusesse üle võtma e harmoneerima. Liikmesriik peab siseriiklikult välja andma seda teemat puudutava uue seaduse või olemasoleva seadust täiendama.
  
• Määrused on ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. Annab välja mõni ELi institutsioon . Liikmesriigid peavad hakkama määrust täitma. Hakkab kehtima automaatselt kõikides liikmesriikides. Liikmesriik ei pea määrusega midagi tegema hakkama ja ei tohi neid muutma hakata.
  

• Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine.
  
• Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest
  

• Liikmesriigis võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele . Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist
  

• Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel.
  
• Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele võrdsete tingimuste loomine. Põhimõte on kesksel kohal siseturu reguleerimisel, hõlmates lisaks isikute ja tööjõu vabale liikumisele ka kapitali ja teenuste vaba liikumist.
  

• Ühendus toimib käesoleva lepinguga talle antud volituste ning temale seatud eesmärkide piires.
  
• Valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil.
  
• Kõik otsused tuleb teha suurel määral liikmesriigi tasandil, sellisel määral kus see on veel mõistlik, põhjendatud ja efektiivne.
  

• Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks.
  
• Nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik
  

• Et seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega.
  
• Kui liikmesriik jätab mingi direktiivi vastu võtmata, siis igal EL kodanikul on õigus tegutseda nagu see on kehtestatud teistes liikmesriikides. Vastutuse peavad võtma need liikmesriigid, mis ei võtnud seda vastu ja peavad kahju maksma
  

• Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul, kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EL seadusandluse vahel, on EL õigusaktid ülimuslikud e liikmesriik peab oma siseriikliku õigusakti ära muutma.
  

(2) Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsusetegemise protsess

Euroopa komisjon

• Esindab EL ühishuve (liikmesriikidest sõltumatu: Komisjoniliikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult)
  

• Kolleegium: President , 7 asepresidenti, 19 lihtliiget = 28 volinikku(üks igast liikmesriigist)
  
• Administratiivaparaat: ( ametnikkond )
  
  • alalised (konkursi teel) Functionnaire
    
  • ajutised (lepinguga, tähtajalised) Temporary Agent
    
  • Contract Agent
    
  • liikmesriigiametnik ( saadetakse nö „ praktikaks “) Seconded National Expert
    
  • konsultandid
    
• Komisjon koosneb erinevatest osakondadest ja talitustest. Osakondi nimetatakse peadirektoraatideks.
  

• Poliitikaküsimused: büroode esindajad arutavad komisjoni koosolekus üleskerkivaid küsimusi
  
• Poliitika presenteerimine : voliniku poliitika esitlemine avalikkusele artiklite ja kõnede kirjutamise kaudu
  
• Huvide vahendamine: Bürood on huvigruppide surve üheks sihtpunktiks, eesmärgiga mõjutada komisjoni langetama ühte või teist otsust.
  
• Administratiivsete sidemete arendamine: Büroo on voliniku ja peadirektoraadi vaheliste suhete vahelüli.
  
• Kabinet e voliniku meeskond
  

• Poliitika kujunadmine-algatusfunktsioon. Komisjon saab ainsana algatada eelnõu ( direktiive , määruseid)
  
• Komisjon saab eelnõu tagasi kutsuda
  
• Teatud õigusaktide, otsuste ja reeglite kehtestamie (pms tehnilised või kiireloomulised)
  
• Seadusandlus – teatud õigusaktide, otsuste ja reeglite kehtestamine (pms tehnilised või kiireloomulised). Komisjoni peetakse üldiselt EL täidesaatvaks võimuks, ehkki tegelikult jagab ta seda funktsiooni nõukogu ja veelgi olulisel määral liikmesriikide erinevate asutustega. Teatud juhtudel tegeleb komisjon poliitika rakendamisega, levinuim on komisjoni kui reeglite kehtestaja roll, liikmesriikide organite poolt rakendatava poliitika kontrollimine, komisjon hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist.
  

• Poliitika rakendamine (nt konkurentsipoliitika, väliskaubandus)
  
• Jälgida liikmesriikide poolset tegevust, kas liikmesriigid täidavad määruseid ja võtavad üle direktiivid
  
• Hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist
  

EL Nõukogu

• Esindab liikmesriikide valitsusi ja nende huve
  

• Nõukogu töögrupi: liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud
  
• COREPER: Alaliste Esindajate Komitee
  
  • liikmesriikide alaliste esinduste juhid
    
  • välis ja siseturg ; välis-julgeolekupoliitika, viisad
    
• Ministrite kohtumised:
  
  • liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja
    

• Ühehäälsus: Igal liikmestriigil üks hääl ning kõik pidid nõus olema
  
• Kvalifitseeritud häälteenamus: vastavalt lepingutele igale riigi esindajale erinev arv hääli ja hääletamisel summeeritakse need kokku ja peavad ületama kindla lävendi
  

• Peamine seadusandlik institutsioon
  
• EL õigusaktide vastuvõtmine ja nende kinnitamine (direktiive, määrusi)
  

• Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine
  
• Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine
  
• Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga)
  
• Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
  
• Politsei- ning õigusalane koostöö
  

• Euroopa Nõukogu = Council of Europe (NB! Ei ole Euroopa Liidu institutsioon...): tegeleb inimõiguste kaitsmistega
  
• Euroopa Ülemkogu = European Council
  
• Euroopa Liidu Nõukogu = [EL] Ministrite Nõukogu = Council of European Union (EU) / Council of Ministers [of the EU]
  

Euroopa Ülemkogu

• EL liikmesriikide valitsusjuhid ( riigipead ) + Euroopa Komisjoni president
  
• Määrab üldise poliitilise arengu suunad.
  
• Aluslepingute muutmine ja täiendamine
  
• Otsustab uute liikmesriikide vastuvõtmise
  
• Otsustab kandidaatriikide staatuse andmise
  
• Otsustab kõige põhimõttelised julge ja välispoliitika küsimused
  

Euroopa parlament

• Esindab EL kodanikke
  

• Tegelevad vastavalt poliitilisele taustale. Koonduvad poliitilistesse gruppidesse .
  
• Komisjonides arutatakse eelnõusid vastaval teemale
  

• Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi:
  
  • Konsultatsioonimenetlus e. seadusandlik erimenetlus
    
    • Komisjoni ettepanek-> Euroopa parlamendi arvamus ->Ministrite Nõukogu vastuvõtmine (EL Nõukogu)
      
  • Koostöömenetlus (co- operation ) – enam ei kasutata!
    
    • Eelnõu läbib 2 lugemist(hääletusvooru) parlamendis. Komisjon algatab -> Euroopa parlamendi arvamus ->Ministrite Nõukogu vastuvõtmine (EL Nõukogu).
      
    • 2. lugemisel parlament kiidab heaks, laidab maha või teeb muudatuse ettepaneku.
      
  • Kaasotsustamismenetlus (co- decision ) e. seadusandlik tavamenetlus
    
    • Nõuab enim aega
      
    • Parlamendil enim mõju
      
    • Kõige demokraatlikum ja legitiivsem
      
    • Komisjon-parlament-EL Nõukogu
      
    • Eelkogu parlamenti tagasi:
      
      • kiidab heaks-uus määrus;
        
      • eitav seisukoht-parlamendi otsus lõplik (veto õigus);
        
      • muudatuse ettepanek- läheb nõukogusse tagasi: nõukogu poolt-parlament võtab vastu; nõukogu vastu-siis tuleb kokku lepituskomitee
        
  • Nõusolekumenetlus (assent procedure)
    
  • Eelarvemenetlus
    
  • Informeerimismenetlus
    
  • Komiteemenetlus
    

• Osalemine seadusandlikus protsessis
  
• Eelaarvelised volitused:
  

• otsustab mittekohustuslike kulutuste üle;
  
• kinnitab eelarve;
  
• jälgib eelarve täitmist
  

• Täidesaatva võimu kontrollimine:
  

• Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus)
  
• Järelepärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded
  
• Moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone
  
• Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel
  

• Nimetab ametisse ombudsmanni
  

• On loodud liidu ettevõtete ja kodanike huvide kaitseks liidu institutsioonide võimalike väärhalduse või omavoli suhtes
  
• Tema poole võib oma probleemiga otse pöörduda kartmata seejuures institutsioonide võimalikku “ringkaitset”
  
• Korraldab väärhalduse korral uurimise, esitab asja süüdistatavale institutsioonile ja otsib probleemile lahendust
  
• Kaebused võivad olla kõigis ametlikus keeles, kirjalikud
  

• EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega
  
• Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides
  
• Ei saa algatada eelnõusid
  

Euroopa Kohus

• EL kõrgeim õigusorgan, otsused on kohustuslikud nii liikmesriikidele, ettevõtetele kui kodanikele. (Riikideülene koostöö I sammas; Valitsustevaheline koostöö puudub II,III sammas)
  
• Koosseis:
  
  • Euroopa Kohus: 28 kohtuniku (üks igast liikmesriigist), 8 kohtujuristi
    
  • Üldkohus (Lissaboni lepinguni „Esimese Astme Kohus“): 27 kohtuniku (üks igast liikmesriigist)
    
  • Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus: 7 kohtunikku
    
  • + ca 40 kohtusekretäri
    
• Põhiülesanded:
  
  • Tagada EL seadusandluse korrektne tõlgendamine
    
  • Lahendada vaidlusküsimusi riikide, institutsioonide jne vahel
    
  • Valvata aluslepingutest kinnipidamist (nö põhiseaduslikkuse järelvalve institutsioon)
    

• Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuse määramine)
  
• EL aktide tühistamine
  
• Eelotsused
  
• Toimingu tegematajätmine
  
• Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine
  
• Üldkohtu (I astme kohtu) otsuste edasikaebused
  

• Füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse institutsioonide vastu: vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel ; konkurentsieeskirjadega seotud küsimused; kahju
  

Kontrollikoda ( Audiitorkogu )

• Koosseis:
  
  • 28 liiget, üks igast liikmesriigist, nimetatakse ametisse Nõukogu poolt
    
• Põhiülesanded:
  
  • Jälgib Euroopa Liidu finantside liikumist (nii liidu sees kui väljaspool selle piire )
    
  • Koostab iga-aastase finantsaruande
    
  • Teeb märkusi konkreetsete puudujääkide osas
    
  • Esitab aruandeid Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile
    
  • Annab arvamusi , kui menetletakse finantsküsimustega seotud õigusakte
    

Majandus- ja Sotsiaalkomitee

• Koosseis:
  
  • 344 liiget (Nice’i lepingu kohaselt)
    
    • 24 - Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Ühendatud Kuningriik
      
    • 21 – Hispaania, Poola
      
    • 15 – Rumeenia
      
    • 12 - Austria, Belgia, Kreeka, Holland, Portugal, Rootsi, Tšehhi, Ungari, Bulgaaria
      
    • 9 - Taani, Soome, Iirimaa, Slovakkia , Leedu
      
    • 7 – Läti, Sloveenia , Eesti
      
    • 6 – Luksemburg, Küpros, 5 – Malta
      
  • Liikmed jagatakse 3 gruppi: Tööandjate esindajad; töövõtjate esindajad; teised huvigrupid
    
• Põhiülesanded: Annavad arvamusi ja nõuandeid aktide kohta
  

Regioonide Komitee

• Koosseis:
  
  • 344 liiget + 344 asendusliiget
    
• Põhiülesanded: Avaldada arvamust
  

*Eur Kohus 28 kohtuniku, üks igast liikmesriigist ja 8 kohtujuristi

*Volinike kolleegium

3)Töögrupid

*Euroopa Kohus

*EL õigusaktide vastuvõtmine

*Osalemine seadusandlikus protsessis

*Tagada EL seadusandluse korrektne tõlgendamine

*JÄlgib Euroopa Liidu finantside liikumist (nii liidu

sees kui väljaspool selle piire)

EL NÕUKOGU

EL PARLAMENT

EUROOPA KOHUS

EL KONTROLLIKODA

(3) Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad

Eelarve

• Ühtsus
  
• Universaalsus
  
• Seotus jooksva aastaga
  
• Tasakaalusprintsiip
  
• Kulutuste spetsiifilisuse printsiiip
  
• Arveldusühik- euro
  

• Euroopa Komisjon:
  
  • Esialgne eelarve projekt ->
    
• Ministrite Nõukogu:
  
  • Esimene lugemine:
    
    • eelarve eelnõu vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamusega ->
      
• Parlament:
  
  • Esimene lugemine:
    
    • muudatused vabade kulude osas;
      
    • muudatusettepanekud kohustuslike kulude osas ->
      
• Ministrite Nõukogu:
  
  • Teine lugemine:
    
    • lõplik otsus kohustuslike kulude osas;
      
    • muudatused vabade kulude osas ->
      
• Parlament:
  
  • Teine lugemine:
    
    • Lõplik otsus vabade kulude osas
      
    • Eelarve vastuvõtmine
      
    • Kohustuslike kuludega mittenõustumisel võib eelarve tervikuna tagasi lükata (absoluutne häälteenamuse ja 3/5 kogutud häältega) -> tagasi Euroopa Komisjoni
      

• ÜPP – 48%
  
• Struktuuripoliitika – 35%
  
• EL poliitikad – 6%
  
• Administratsioon – 5%
  
• Välistegevus – 5%
  
• Kompensatsioonid – 1%
  

• Traditsioonilised omavahendid
  
• VAT ressurss
  
• Osamaks liikmesriikide RKPst
  

Siseturg

• Kaupade vaba liikumine
  
  • Tolliliit, kaupade vaba liikumine, erandid
    
• Isikute vaba liikumine
  
  • Töötajate vaba liikumine, asutamisõigus, vastastikune tunnustamine, viisa, varjupaiga ja sisserände poliitikad
    
• Teenuste osutamisvabadus
  
• Kapitali ja maksete vaba liikumine
  
  • Keelatud on kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide endi vahel ja nende ja kolmandate riikide vahel
    

• Tolliliit (art 23): Kõik ekspordi- ja impordi- tollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel on keelatud
  
• Art 28-29: Kõik koguselised piirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed liikmesriikide vahel on keelatud
  
• Vastastikuse tunnustamise põhimõte: Kaubad, mis on seaduslikult turustatavad ühes liikmesriigis, peavad seda olema ka teistes liikmesriikides
  

• Füüsilised tõkked: tollikontroll ; teetranspordi litsentsid jms
  
• Tehnilised tõkked: riiklikud regulatsioonid ja standardid
  
• Fiskaaltõkked: erinevad maksumäärad
  

• Erand (art 30):
  
  • Kõlblus;
    
  • avalik kord ja julgeolek;
    
  • inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse;
    
  • kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitse
    

• Sisu: Teenuste ostamisvabadus
  
• Liigid: jaguneb kaheks:
  
  • Teenuste osutamine:
    
    • Tööstuslik tegevus
      
    • Kaubanduslik tegevus
      
    • Käsitöönduslik tegevus
      
    • Vabakutseline tegevus
      
  • Asutamisõigust reguleerivad sätted
    
• Erandid:
  
  • Riigivõimu teostamine
    
  • Transporditeenused
    
  • Pangandus - ja kindlustusteenused
    

• Sisu: Tagatakse tööjõu vaba liikumine ühenduse piires
  
• Liigid: Töötajate vaba liikumine; asutamisvabadus
  
• Erandid: avalik teenistus
  

• Õigus jälgida ja jälitada kurjategijaid teisel pool riigipiiri, pagulased ja illegaalne immigratsioon, ühine arvutisüsteem isikuandmete vahetamiseks
  

• Kvalifikatsiooninõuded
  
• Kultuur ja keel
  
• Õiguslikud ja administratiivsed küsimused
  
• Ühine poliitika kolmandate riikide suhtes puudub
  

• Kapitali liikumise kitsendused kolmandate riikidega puuduvad
  

• Maanteetransport
  
  • EL juhiluba , ühtlustatud liikluskindlustus
    
  • Tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele
    
• Lennutransport
  
  • “Avatud taevas”, reisijate õigused, turvalisus, jne
    
• Meretransport
  
  • Nõuded keskkonnaohtlikele veostele
    

• EL ei reguleeri otseseid makse
  
• Kaudsed maksud
  
  • Käibemaksu ühtlustamine
    
  • Aktsiiside miinimummäärad
    

• Ühtne välistollimäär (CCT = Common Customs Tariff)
  
• Üldine eelistussüsteem (Generalized System of Preferences)
  
• Muud kaubanduspoliitika vahendid
  
  • Ekspordipiirangud
    
  • Impordikvoodid
    
  • Dumpinguvastane tollimaks
    
• EL roll maailmakaubanduses
  

• Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine
  
• Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat
  

• igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust
  

Euroopa majandus- ja rahaliit

• Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast – majanduspoliitikast ja rahapoliitikast.
  
• Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse (valitsustevaheline koostöö) ja rahanduspoliitikat juhitakse enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu (rajaneb rahvaülesel tasandil ellu viidud rahapoliitikal ja ühisel rahal ning tugineb EL õigussüsteemile = riikideülene koostöö)
  

• Esimene etapp ( 1.juuli 1990 – 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika sarnasemaks muutmisel, alustati majandus, finants ja rahapoliitika koordineerimist liikmesriikide vahel.1992 võeti vastu EL (Maastrichti) leping
  
• Teine etapp ( 1. jan 1994 – 1. jan 1999) : tehti konkreetseid ettevalmistusi ühisvaluutale üleminekuks, kehtis range eelarve distsipliini kohustus, loodi Euroopa Rahainstituut.
  
• Kolmas etapp (1.jan 1999-): rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank . Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002.
  

• Hindade stabiilsuse kriteerium
  
  • Liikmesriigi keskmine aastane inflatsioonimäär ei ületa rohkem kui 1,5% võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra
    
• Riigi rahanduse stabiilsuse kriteeriumid
  
  • Riigieelarva defitsiit ei ületa 3% SKPst
    
  • Riigivõlg on alla 60% SKPst või see suhe on vähenenud piisavalt ja rahuldava kiirusega
    
• Vahetuskursi stabiilsuse kriteerium
  
  • Osalemine ERMis vähemalt kahe aasta jooksul, devalveerimata oma vääringut ühegi teise liikmesriigi valuuta suhtes
    
• Liikmesriigi majandusliku arengu stabiilsuse kriteerium
  
  • Liikmesriigi aasta keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär ei ületa rohkem kui 2% kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra
    

• Varase hoiatuse süsteem
  
  • Eesmärgiks on välistada juba ette igasugune eelarvedefitsiidi tekkimine või planeerimine .
    
  • Iga riik on kohustatud koostama tasakaalus eelarve ning EL-l on õigus seda kontrollida.
    
  • Riigid peavad esitama stabiilsusprogramm
    
• Ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus
  
  • Aruanne liikmesriigilt olukorra parandamise kohta
    
  • Euroopa Investeerimispank võib vaadata üle oma laenupoliitika
    
  • Deposiit liikmesriigilt EL kasuks
    
  • Trahv liikmesriigile
    

• Euroopa Keskpankade süsteem koosneb Euroopa Keskpangast ja liikmesriikide keskpankadest
  
• Euroopa Keskpanga peamine ülesanne on säilitada hinnastabiilsus. Lisaks toetada üleüldisi majanduspoliitilisi eesmärke nagu kõrge tööhõive ning stabiilse euro loomine.
  

• Eurotsooni riigid:
  
  • 01.01.2002 – Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome
    
  • 01.01.2007 – Sloveenia
    
  • 01.01.2008 – Malta, Küpros
    
  • 01.01.2009 – Slovakkia
    
  • 01.01.2011 – Eesti
    
  • 01.01.2014 – Läti
    
  • + Monaco, San Marino , Vatikan, Kosovo , Andorra, Montenegro
    
• Mitte-eurotsooni riigid:
  
  • Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Poola, Rootsi, Rumeenia, Suurbritannia , Taani, Tšehhi, Ungari
    

• Euroopa võlakriis on finantskriis, mille tõttu on mõnedel euroala riikidel raskusi oma riigivõla tagasimaksmise või refinantseerimisega ilma välisabita.
  
• Leevendamise meetodid: Euroopa Keskpank on langetanud intresse ning andnud madalaprotsendilisi laene
  

EL ühine põllumajanduspoliitika

• Kliima
  
• Tootmisprotsess (- tsükkel )
  
• Madal hinna- ja sissetulekuelastsus
  
• Põllumajandustooted on homogeensed
  
• Riigikaitse (strateegiline tähtsus)
  

• Tõsta põllumajanduse tootlikkust
  
• Stabiliseerida turud
  
• Tagada põllumajandusega tegelejate rahuldav elatustase
  
• Tagada toiduainetega varustatus
  
• Tagada mõistlikud tarbijahinnad
  

• Ühine turg
  
  • Kogu ühenduse ulatuses kehtib ühine hinnatase , tooted ringlevad ilma tollikitsenduste ja koguseliste piiranguteta kõigi liikmesriikide vahel
    
• Ühenduse ülimuslikkus
  
  • Ühendusesisesel kaubandusel ning ühendeuse toodetel on eelisseisund
    
• Rahanduslik solidaarsus
  
  • ÜPP kulud kannab ühendus (EAGGF = Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfond )
    

• Garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis , suhkur, piim ja piimatooted , loomaliha)
  
• Hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, oliiviõli)
  
• Otsetoetused (õliseemned, lina, puuvili , kanep )
  
• Turukaitse ja eksporditoetused (kanaliha ja munad)
  
• Turukaitse (teatud puu- ja juurviljad )
  

• EL Nõukogu kinnitab igal aastal miinimum- ja maksimumhinnad põllumajandustoodetele
  
• Turgu reguleeritakse Komisjoni poolse sekkumisega
  
• PROBLEEM: hindade liialt kõrge tase
  

• Põllumeeste varasema pensiolemineku toetamine ja noorte põllumeeste tootmise alustamise toetamine
  
• Põllumajandusliku maa metsastamine
  
• Kompensatsioonid vähemsoodsates tingimustes või keskkonnapiirangute raames tootjatele
  
• Alternatiivne majandustegevus maal
  

• ~60 miljardit EUR ehk ~ 42% eelarve mahust. Eli üks kallimaid poliitikaid
  

• 1968 Mansholti plaan (ebaõnnestus)
  
• 1984 piimakvoodid
  
• 1988 teravilja ja õlitaimede kvoodid
  
• 1992 MacSharry reformid
  
  • Turukorralduse hindade vähendamine
    
  • Hinnatoetuste asendamine otsetoetustega
    
  • Tootmise vähendamisele suunatud abinõud
    
  • Meetmed talude ümberstruktureerimiseks
    
  • Struktuursete vahendite suurendamine
    
• Agenda 2000
  
  • Jätkata 1992a reforme: eelkõige sekkumishindade alandamine ja kompenseerimine otsetoetustega
    
• 2002 r-kava: toetuste lahtisidumine tootmismahtudest
  

Regionaalpoliitika

• Eesmärk: Euroopa tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng
  
• Vajalikkus:
  
  • Kõigil peab olema õigus osa saada üldise majanduskasvu hüvedest
    
  • Võimaldab vähendada inflatsiooni ja suurendada majanduskasvu
    
  • Puudumine on takistuseks süvendatud majandus- ja rahandusintegratsioonile
    

• Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) – rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projekte – 49%
  
• Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet – 30%
  
• Ühtekuuluvusfond (CF) – toetatakse liikmesriike, transporti ja keskkonda (EI loeta otseselt struktuurifondide hulka)
  
• Euroopa Põllumajanduse Nõuande- ja Tagatisfond (EAGGF) – mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. – 18 %
  
• Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) – rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. – 3 %
  

• Põhimõtted:
  
  • Poliitika, mille eesmärgiks on sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamine liikmesriikide vahel
    
  • Lisandus regionaalpoliitikale, mis on suunatud regioonidevaheliste sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele
    
• Toetatakse: liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest
  
• Valdkonnad:
  
• Keskkonnaprojektid: aidatakse kaasa EL keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele:
  
  • Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja parandamine
    
  • Tervisekaitse
    
  • Loodusvarade säästliku ja ratsionaalse kasutamise tagamine
    
  • Projektid joogiveevarustusele, heitvete töötlemine, tahkejäätmete säilitamine valdkondades
    
• Transpordi infrastruktuuri projektid: suunatud üle-euroopaliste võrkude rajamisele või arendamisele või mis rajavad pääsuteid üleeuroopalistele võrkudele
  

• Sihtala 1:
  
  • Regioone, kus SKT elaniku kohta on alla 75% EL keskmise
    
  • 21.9% kogu EL rahvastikust
    
  • 69% struktuurifondi eelarvest
    
• Sihtala 2:
  
  • Ulatuslike majanduslike ja sotsiaalsete muudatuste regioonid
    
  • Toetati struktuurilistes raskutes olevate regioonide sotsiaalset ja majanduslikku kohandumist ja muutumist, määratletud tuginedes statistilistele kriteeriumitele
    
  • 18% kogu EL rahvastikust
    
  • 11.5% struktuurifondide eelarvest
    
• Sihtala 3:
  
  • Inimressursside arendamine väljaspool sihtala 1
    
  • Abi haridus -, koolitus ja tööhõive poliitikate ja süsteemide kohandamiseks ja moderniseerimisekd
    
  • 12.3% struktuurifondide eelarvest
    

• Konvergents e lähenemiseesmärk (end Sihtala 1 + Ühtekuuluvusfond)
  
  • Teistest mahajäänud liikmesriikide ja regioonide toetamine
    
  • 82%
    
• Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive (end Sihtala 2+3)
  
  • Sotsiaalmajanduslikud ümberkorraldused
    
  • Sotsiaal- ja tööhõivepoliitikad
    
  • 55miljardit €
    
• Euroopa territoriaalne koostöö (end Ühenduse algatused)
  
  • EL piiririikide ja riikidevahelise koostöö toetamine
    
  • 8.7 miljardit €
    

• INTERREG III: majanduse ja inimressursside arendamine läbi eri riikide koostöö. (piiriülene / riikidevaheline / regioonidevaheline koostöö)
  
• EQUAL (võrdsete võimaluste edendamine tööturul; võidelda tõrjutuse, diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu)
  
• LEADER + (toetab maapiirkondade arendamisele suunatud innovatiivsete meetmete väljatöötamist ja rakendamist)
  
• URBAN (linnaliste alade probleemide lahendamine) võivad toetust saada 50 vähemalt 10 000 elanikuga linna, kes vastavad vähemalt kolmele kriteeriumile: kõrge pikaajaline tööpuudus, majandustegevuse madal tase, madal haridustase, kuritegevuse kõrge tase jms.
  

• Kontsentratsioon
  
  • erinevate struktuurifondide ja teiste vahendite kooskõlastatud rakendamist teatud piirkonna või piirkondade probleemide lahendamisel.
    
  • Vahendeid ei tohi liialt laiali hajutada, vahendid peaksid olema kontsentreeritud teatud eesmärkide saavutamiseks
    
• Lisanduvus (kaasfinantseerimine)
  
  • EL finantseerib regionaalpoliitilisi projekte vaid lisatune liikmesriigi enda panusele, et liikmesriigid ei kasutaks võimalust EL toetuse abil hoida kokku enda rahalisi vahendeid regionaalpoliitika teostamisel.
    
• Programmeerimine (7-aastane perspektiiv )
  
  • liikmesriigi poolt valmistatakse ette teatud regiooni puudutav arenguplaan , mis esitatakse Euroopa Komisjonile ja mille alusel Komisjon kinnitab ühenduse abi raamprogrammi, mis määratleb, millised programmid vajavad lahendamist ja kuidas püstitatud eesmärgid saavutatakse .
    
• Partnerlus
  
  • Euroopa Komisjon, liikmesriik, riigisisesed sotsiaalpartnerid
    
  • Projektide väljatöötamisel, elluviimisel, järelvalves ja kontrollis osalevad riigi, regiooni ja kohaliku omavalitsuse asutused ning sotsiaalsed partnerid ja huvigrupid.
    
• Subsidiaarsus
  
• Monitooring ja hindamine (efektiivsus ja kontroll)
  
  • Al 200 reserveeritakse 4-7% projektide eelarvest nende tegevuste läbiviimiseks
    

• Toetati KIE riike, et neid ettevalmistada ELiga liitumiseks. Keskendub kandidaatriikide toetamisele investeerides ELiga ühinemise protsessi. Endistest NSVL välja astunud riikide (KIE) abistamiseks
  
• Toetab laiaulatuslikke projekte, mis aitavad kaasa ühenduse õigustiku ülevõtmisele ja rakendamisele sotsiaal-majanduslikus mõõtmes.
  
• Põhimõtted, eesmärgid:
  
  • Avaliku sektori ja institutsioonide tugevdamine
    
  • EL seadusandluse ülevõtmise edendamine
    
  • Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine
    
• Valdkonnad: institutsionaalne ülesehitus ja investeeringute toetamine (?)
  

• EL struktuurabi programm investeeringumahukate transpordi- ja keskkonna suurinfrastruktuuri projektide toetamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides
  
• Põhimõtted, eesmärgid:
  

• Valmistada kandidaatriike ette liitumiseks ELiga
  
• Tutvustada kandidaatriikidele EL poliitikaid ja protseduure
  
• Viia keskkonnasektor vastavusse EL keskkonna õigustiku nõuetega
  
• Saavutada hea transpordiühendus kandidaatriikide ja EL vahel, võimaldada juurdepääs üleeuroopalisele transpordivõrgule
  

• EL struktuurabi programm põllumajanduse ja maaelu arengu prioriteetsete probleemide lahendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides
  
• Põhimõtted:
  

• Keskkonnakaitsele ja maaelu säilitamisele suunatud põllupidamisviiside arendamine
  
• Alternatiivse tegevuse arendamine maal (metsamajandustoodete tootmine, taluturism)
  
• Külade taastamine ja arendamine, maakultuuri säilitamine ja kaitse
  
• Pool-looduslike maastike hooldamine ja taastamine
  
• Maade viimine põllumajanduskasutusest välja (metsastamine)
  

Sotsiaalpoliitika

• luua ühisturg, tagada kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine ühest liikmesriigist teise- majandsulik liit
  
• elu- ja töötingimuste parandamine
  
• võitlus tööpuuduse vastu
  
• töö- ja elutingimuste arendamine
  

• Vajadused ümberõppekds seoses majanduse restruktueerimisega
  
• Sotsiaalne tõrjutus kui globaalne mure
  
• Soome ja Rootsi liitumine tõi kaasa kõrged heaoluriigi standardid
  
• Sotsiaalpoliitika oli vajalik majandusintegratsiooni toetamiseks.
  
• Konfliktid vaesemate ning rikkamate liikmesriikide vahel.
  

• Meeste ja naiste võrdne kohtlemine (?)
  
• Sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimine (töötajate vaba liikumine) (?)
  
• Tööohutus ja töötervishoid (töökeskkonna parandamine) (?)
  
• Töötingimused (?)
  

• Seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis . Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti
  

• Erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil.
  

Keskkonnapoliitika

• Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine
  
• Inimese tervise kaitsmine
  
• Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine
  
• Meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega.
  

• Subsidiaarsuse põhimõte
  
  • Füüsilise iseloomuga välisefekt – reostus ei tunnista riigipiire
    
  • Majandusliku iseloomuga välisefekt – keskkonna kaitse meetmed mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubandust
    
  • „Psüühiline“ välisefekt – nt loomade heaolu, biloloogiline mitmekesisuse ja loodusväärtuste säilitamine
    
• Integreerimispõhimõte
  
  • „Ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemise ja rakendamisse peab integreerima keskkonnakitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist“ – artikkel 6
    
• Saastuse vältimise põhimõte
  
  • Tegeleda tuleb põhjuste, mitte tagajärgedega
    
  • Kindel põhjuslik seos tegevuse ja tagajärje vahel
    
• Ettevaatuspõhimõte
  
  • Meetmeid tuleb võtte juba enne keskkonnaalase riski lävele jõudmist
    
  • Teaduslik info tegevuse ja kahju vahelise põhjusliku seose kohta võib olla ka ebapiisav
    
• Saastaja -maksab-põhimõte
  
  • Lubamatu on toetada keskkonda saastavat tootmist ja tarbimist
    
  • Kõik keskkonna saastamisest põhjustatud kulutused tuleb kanda saastajal
    
  • Tihedalt seotud „keskkonnadumpingu“ mõistega
    
  • Praktikas enamasti kulude kandjaks toodete või teenuste tarbija
    
• Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas.
  
  • Seondub eelkõige piiriülese keskkonnasaastusega
    
  • Oluline näiteks jäätmete riikidevahelise veo puhul
    
  • Tegelikkuses tihtipeale raskesti kasutatav (mitmed keskkonnaohtlikud tegevused tuleks üldse keelata)
    

• Tootmiskulusid alandatakse keskkonna arvelt.
  

II ja III sammas – valitsustevaheline koostöö

• II sammas:
  

• Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
  
• Eesmärgid:
  
  • Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust
    
  • Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut
    
  • Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO, NATO , Helsingi lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega
    
  • Arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid
    
• Valitsuste vaheline koostöö
  
• Euroopa Poliitilise Koostöö arendamine
  
• Lepingud:
  
  • 1992 Maastrichti leping
    
    • EL II sammas ÜVJP
      
  • 1997 Amsterdami leping
    
    • ÜVJP kõrge esindaja (Nõukogu peasekretär) – 1999
      
    • Kvalifitseeritud enamushääletamise kasutamine
      
  • 1999 Helsingi ülemkogu
    
    • EL kiirreageerimisüksuste loomine (2003)
      
    • Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsepoliitika
      
  • 2000 Lääne-Euroopa Liidu integreerimine
    
  • 2001 Nice’i leping
    
    • “Tõhustatud koostöö” (vähemalt 8 liikmesriiki)
      
  • 2009 Lissaboni leping
    
    • EL välistegevuse ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (ÜVJP kõrge esindaja + Euroopa Komisjoni asepresident)
      
    • EL välisteenistus
      

• III sammas:
  

• Koostöö õigus- ja siseasjades
  
• Valitsuste vaheline koostöö
  
• Koostöö politsei, immigratsiooni, asüüli, justiitsküsimustes
  
• Lepingud:
  
  • Amsterdami leping 1997
    
    • III samba 7 “ühist huvi” pakkuvat valdkonda viidi üle I samba alla (valitsustevaheline koostöö -> riikideülene koostöö)
      
    • III sambasse jäid alles :
      
      • Õigusalane koostöö kriminaalasjades
        
      • Politseikoostöö
        

• Ülemkogu - põhiprintsiipide looja ja üldsuuniste määraja
  
• Nõukogu - kui pidev kujundaja ja suunaja ning ühise seisukoha määraja (põhimõttelised otsused võetakse vastu ühehäälselt)
  
• Sekretariaat [koos peasekretäriga] tegeleb ÜVJP igapäevase koordineerimise ja praktiliste küsimuste lahendamisega
  
• Peasekretär (alates Lissaboni lepingust VJP kõrge esindaja) vastutab Ülemkogu ja Nõukogu ees poliitika toimimise osas, kuid omab enim täidesaatvat võimu ÜVJP raames
  
  • Abistab EL Nõukogu ÜVJP otsuste ettevalmistamisel ja sõnastamisel ning peab vajadusel Nõukogu nimel poliitilist dialoogi kolmandate osapooltega
    
• Poliitiline ja julgeoleku komitee (Political and Security Committee, PSC) jälgib rahvusvahelist olukorda ÜVJP-ga seotud valdkondades, aga ka kokkulepitud poliitikate rakendamist
  
• Eesistujariik esindab EL-i ühist positsiooni ja konsulteerib parlamendiga võimalike valikute osas. Viimane omab õigust ligipääsule ÜVJP-d puudutavale infole, kuid ei oma reaalset otsustusõigust
  
• Komisjon omab eelnõude algatusõigust, kuid ei oma seadusandlikus osas tavapärast kaalu; peamine roll ja ülesanded ÜVJP kooskõlastamiseks teiste poliitikatega
  
• Parlament diskuteerib välis- ja kaitsepoliitika üle, komisjon ja eesistujariik informeerivad teda
  
• Kohus – pädevus puudub
  

• Ühine strateegia (Ülemkogu).
  
  • Euroopa Liidu poolne üldine kava suhetes mitteliikmesriikidega, mis reguleerib liikmesriikide suhtlust viimasega
    
• Ühine seisukoht (Nõukogu).
  
  • Mingi riigi, regiooni või rahvusvahelise probleemi kohta. Liikmesriigid peavad oma poliitika ühildama
    
• Ühtne käitumine.
  
  • Teatud viis toimimiseks ja ühtse seisukoha toetamiseks
    
• Deklaratsioon (Nõukogu)
  
  • Positsiooni avalik väljaütlemine
    
• Ühismeede (Nõukogu):
  
  • Rahuvalve, relvastuskontroll, põgenike abistamine
    
• Otsus (Nõukogu):
  
  • liikmesriikidele kohustulik
    
• Kontaktid kolmandate riikidega: demarshid ja poliitiline dialoog. Osaletakse ühtsena Liidu nime all
  
• Kui veel Maastrichti lepingus oli nende täitmisel kesksele kohale seatud liikmesriigid siis Amsterdami lepingus 5 aastat hiljem nähakse kesksena juba liidu ühishuve
  

• Peamised eesmärgid:
  

• eesmärgiks rahvusvahelise kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine. Eriti organiseeritud kuritegevust, terrorismi, inimkaubandust ja lastevastaseid kuritegusid , ebaseaduslikku uimasti - ja relvaäri, korruptsiooni ja pettuste vältimist ning nende vastu võitlemist.
  

• EUROPOLi pädevus:
  

• Narkokaubandus
  
• Ebaseadusliku sisserändega seotud kuritegevus
  
• Äri varastatud autodega
  
• Võitlus inimkaubandusega (k.a. lastepornograafia)
  
• Valeraha (jm. võltsitud maksevahendite) valmistamine ja kasutamine
  
• Radioaktiivsete ainete ebaseaduslik kaubandus
  
• Terrorism
  
• Rahapesu , mis on seotud nende valdkondadega
  

• ÕKT kriminaalasjades viiakse ühenduse tasandile . See tähendab tavapärase õigusloomega seotud menetluse kasutamist: kaasotsustamismenetlust ja kvalifitseeritud häälteenamusega tehtavaid otsuseid nõukogus
  
• Samas säilib teatav hulk eripärasid – liikmesriigid (min ¼) võivad esitada õigusloomega seotud ettepanekuid, teatavatel juhtudel kohaldatakse õigusloomega seotud erimenetlust, mis hõlmab nõukogu ühehäälset otsust ja konsulteerimist Euroopa Parlamendiga või teatud juhtudel Euroopa Parlamendi arvamuse küsimist. Kui teatav liikmesriik leiab, et õigusloomega seotud projekt riivab tema kriminaalõigussüsteemi aluseid, võib ta nõuda küsimuse viimist Euroopa Ülemkogusse.
  
• Politseikoostöö viiakse ühenduse tasandile. See tähendab kaasotsustamismenetluse rakendamist, kvalifitseeritud häälteenamusega tehtavaid otsuseid nõukogus, vahetult kohaldatavate ühenduse õiguslike vahendite kasutamist ja Euroopa Kohtu osatähtsuse tugevdamist
  
• Operatiivkoostöö osas politsei ametiasutuste ja õiguskaitseprganite vahel teeb nõukogu otsuseid õigusloomega seotud erimenetluse kohaselt ühehäälselt ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist
  
• Lahkarvamuste korral võivad vähemalt 9 liikmesriiki seada omavahel sisse tõhustatud koostöö