3 20 400 225 31,25 20,00 11,25 25,00 4 22 400 300 31,82 18,18 13,64 37,50 b) Kanna ühele joonisele kõigi tehaste keskmise kulu kõverad, käsitledes neid lühiajaliste kulukõveratena. Kanna samale joonisele pikaajaline keskmise kulu kõver. c) Missuguste tootmismahtude juures on kalameeste ühistu tootmises tegemist mastaabiefektiga. Kasvava mastaabiefektiga on tegemist tootmismahtude 4 kuni 15 juures. Mastaabiefekt mõõdab kõigi tootmissisendite hulga võrdse suurenemisega kaasnevat kogutoodangu suurenemist. Kui kõigi tootmissisendite kasv suurendab võrdeliselt toodangu hulka, siis on tegemist püsiva mastaabiefektiga. Kui toodangu hulk suureneb tootmisteguritega võrreldes kiiremini, siis on tegemist kasvava mastaabiefektiga. Kui toodangu hulk suureneb vähem kui tootmistegurite maht, siis on tegemist kahaneva mastaabisäästu efektiga.
a. Firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini b. Sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla c. Firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet d. Firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu 4. Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: a. Firma kogeb kahanevaid tulusid b. On tegemist kahaneva mastaabiefektiga c. On tegemist kasvava mastaabiefektiga d. Ei saa midagi kindlat väita 5. Alljärgnevast on õige: a. Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis b. Firma keskmine kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis c. Piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis d. Keskmine püsikulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis 6
Hüviste jaotamisel täieliku konkurentsiga turul on Alternatiivkuluks nimetatakse kulutusi selliste võimalik üheaegselt saavutada tarbijate, tootjate hüviste ostmiseks, mida esialgu ei olnud kavas ja kogu ühiskonna eesmärgid tarbida Mida väiksem on monopolettevõtte toodang, seda Positiivse mastaabiefektiga tootmistehnoloogia kõrgem on toote turuhind korral tootmismahu suurenedes tükikulu kahaneb Inferioorse hüvise nõudlus väheneb selle hinna Ratsionaalselt käituv tarbija valib eelarve piires langedes ja suureneb tarbimiseelarve kasvades maksimaalse piirkasulikkusega hüvistekomplekti
Tolliformaalsustega seotud kulutuste vähenemine. 4.Konkurents ja mastaabiefekt Suurem konkurents ja mastaabiefekt tekivda, kui üksikud rahvuslikud turud integreeruvad ja moodustavad ühise turu. Suurem turg võimaldab ära kasutada masstootmise eeliseid ning ühisel turul on konkurents ettevõtjate vahel suurem. Konkurentsi tulemusel langevad hinnad ja suurenevad kaubeldavad kogused. Suurem konkurents toob endaga kaasa vähemefektiivsete tootjate kadumise turult. Mastaabiefektiga on tegemist, kui tootmisesse rakentaud n ühikut ressursse suurendavad toodangut nX võrra. Väline mastaabiefekt ilmneb, kui toote ühikukulud sõltuvad tööstusharu suurusest, mitte aga niivõrd üksiku ettevõtte suurusest. Sisemise mastaabiefektiga on tegemist, kui ühikukulud olenevad üksiku ettevõtte suurusest, aga mitte tööstusharu suurusest. 5.Välisinvesteeringud (pos ja neg mõjud) Positiivsed mõjud: Kapitali sissevool aitab sihtriigil tasakaalustada maksebilanssi
2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. 3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja, jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL 4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. 5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. 9
samakogusejoone e. isokvant. Tehniline progress on uute tootmisvõimaluste tekkimine. Samaväärtusjooned e. isokostid. MASTAABIEFEKT: Toodangu kasvu kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel nimetatakse mastaabiefektiks. Kui toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga, siis loetakse mastaabiefekti püsivaks e. konstantseks. Kui toodangu maht kasvab ennaktempos võrreldes sisendite kasvuga, siis on tegemist kasvava mastaabiefektiga. Kui toodang suureneb vähem kui sisendite maht, siis on tegemist kahaneva mastaabiefektiga. Isokvandi kaldenurk määrab otseselt ära nn. tehnilise asenduse piirnormi e. piirmäära. Sisuliselt näitab see ühe tootmisteguri ühikute arvu mis on vajalik teise teguri ühe ühiku asendamiseks (toodangu samaks jäädes). Tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm avaldub valemiga: PANLK = MRTSLK = - Delta K/Delta L Kus PANLK, MRTSLK on tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm;
Mastaabiefekt on toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel. Kasvav mastaabiefekt esineb tavaliselt väikese tootmismahu korral, kahanev aga suurema tootmismahu korral. Kasvav mastaabiefekt toob tavaliselt kaasa kahanevad keskmised kulud. Kasvav mastaabiefekt tähendab seda, et suurema tootmismahu korral nõuab iga tooteühik keskmiselt vähem sisendeid. Kuna sisendite hinnad on konstantsed, siis toob väiksem kogus kaasa ka väiksema kulu ehk kasvava mastaabiefektiga käib kaasas keskmise kulu kahanemine ehk tegemist on kasvava mastaabisäästuga. Mastaabisääst on olukord, kui pikal perioodil firma kogukulu väheneb toodangu koguse suurendamisel. Konstantse mastaabiefektiga kaasneb konstantne keskmine kulu ehk konstantne mastaabisääst ning kahaneva mastaabiefektiga kasvav keskmine kulu ehk kahanev mastaabisääst. 9.MONOPOL Monopolid müüvad elektrienergiat, kaabeltelevisiooniteenuseid, postmarke,
ja infrastruktuur. järjestikuste uute toodete ja harude ilmumine, lisaks olemasolevate uuendamine 3. Innovatsiooni ja turupotentsiaali täielik ärakasutamine. 4. Viimased uued tooted ja harud, varasemad saavutavad küpsuse ja turu küllustatuse. Potentsiaali kokkutõmbumine Tehnoloogilise revolutsiooni majanduslik mõju Igasuguse tootmismahu kasvu, mis ei ole seotud tootmissisendite (maa, töö, kapital) või mastaabiefektiga nimetatakse üldiseks tootlikuseks. See omakorda sõltub tehnoloogilisest edenemisest ning seda peetakse majanduskasvu põhiliseks allikaks. Seda nimetades ka veel slow jääkliikmeks. Tootmissisendite ja tootmismahu omavahelist seost kirjeldab neoklassikaline cobb-douglase funktsioon Muutused IKTs mõjutavad majanduskasvu kolmes etapis: 1. IKT-investeeeringud kasvatavad tootmismahtu ja töö tootlikust; 2
tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang – näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks; keskmine toodang – ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt – kui suurendada tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on tegu positiivse mastaabiefektiga, kui toodang suureneb võrdeliselt tootmistegurite panuste lisamisele, siis mastaabiefekti ei ole, aga kui see suureneb vähem, siis on tegu negatiivse mastaabiefektiga; samatoodangukõver – saame, kui ühendame sellised tegurikomplektid, mis annavad sama toodangumahu; neoklassikaline tootmisfunktsioon – ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, aga järjest väiksemal määral;
kujuline ATC kõver nimelt mastaabisäästu kuni ATC kõvera miinimumpunktini; kui aga ATC hakkab toodangu suurenemisel kasvama, kogeb aga firma negatiivset mastaabisäästu; 25. 1.b vt ka eelmine küsimus; 2.c pikal perioodil valib firma minimaalsed ühikukulud; valitud toodangukoguse x juures on minimaalsed toote kohta tulevad kulud keskmise kogukulukõvera ATC2 järgi; 26.a; sisuliselt on tegemist kasvava mastaabiefektiga (increasing returns to scale), mis väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb suhteliselt rohkem (toodang kasvab ennaktempos); just sellist mastaabiefekti näitabki kasvav (positiivne) mastaabisääst; 27. 1. keskmise kulu ATC=TC / Q ja piirkulu MC=TC / Q kõverate joonistamiseks tuleb vastavad näitajad kõigepealt välja arvutada kõigi toodangu mahtude korral; graafikud koostatakse teljestikus, kus
× 100 ostukorvimaksumus baasperioodil THI 1−THI 0 Inflatsioonimäär π= ×100 THI 0 T öö tud Töötusemäär = T öö j õ ud × 100 2.Klassikaline teooria : Majandus pikal perioodil z Y = F (z K, z L) –tootmisfunktsioon konstantse mastaabiefektiga z- positiivne arv Y = F ( K , L ) = Y –kogutoodang Π(profit) kasum =P × Y-W × L−R × K Π=PF ( K , L )−W × L−R × K Töö(jõu) piirprodukt MPL ¿ F ( K , L+1 ) −F(K , L) Kasumi muut ∆ π=( P × MPL ) −W ∆ π=tulude muut−kulude muut W W = MPL × P täieliku konkurentsi turu firmade tööjõu nõudlus
kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta. - Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa; - Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel. Mastaabiefekt Mastaabiefekti liigid - sisenemise mastaabiefektiga on tegemist, kui ühiku kulud olenevad üksiku firma suurusest aga mitte tööstusharu suurusest - väline mastaabiefekt ilmneb kui toote ühikukulud sõltuvad tööstusharu suurusest, mitte aga niivõrd üksiku firma suurusest. - Mastaabiefekt on rahvuslik kui ühe ettevõtte tühikulud sõltuvad riigi tööstuse suurusest - Mastaabiefekt on rahvusvaheline, kui ühe ettevõtte tükikulud sõltuvad kogu maailma tööstuse suurusest
Makroökonoomika I MJRI.10.028 Seminar 1 ülesanne 11 (inflatsioon) ostukorvi maksumus erinevatel kuudel 675; 807; 868 kolme kuu THI-d: 100; 119,6; 128,6 juuni ja juuli jooksva kuu inflatsiooni suurused: 19,6% ja 7,6% Seminar 2 ülesanne 2. Mastaabiefekt. Oletame, et tootmiseks saab kasutada nii tööjõudu kui kapitali. Kas järgmised tootmisfunktsioonid on kasvava, kahaneva või konstantse mastaabiefektiga? a) F ( K , L) K L F(zK,zL)=zK+zL=z(K+L)=zF(K,L) konstantne mastaabiefekt iga z>0 korral b) F ( K , L) KL F(zK,zL)= ( zK )( zL) z 2 KL z KL =zF(K,L) konstantne mastaabiefekt iga z>0 korral c) F ( K , L) K L F(zK,zL)= zK zL z K z L z ( K L ) z F ( K , L) kahanev mastaabiefekt iga z>1 korral d) F ( K , L) K 2 L2 F(zK,zL)=(zK)2+(zL)2=z2(K2+L2)=z2F(K,L) kasvav mastaabiefekt iga z>1 korral
Võlakirjad toovad selle väljaandjale kaasa kohustuse maksta võlakirja omanikule perioodilisi intressimakseid ja tähtaja saabudes võlakiri nimiväärtuses tagasi osta. Võlakirja väljaostmisel tuleb arvestada selle tegelikku hinda mõjutavate erinevate teguritega: a) emissioonimaht või emissiooni suurus emissiooni kulud on suuremalt jaolt ette kindlaks määratud ja nende suhteline osakaal väheneb emissiooni mahu kasvades (tegemist on mastaabiefektiga). Mida suurem emissioon seda odavamaks muutub võlakiri pöördproportsionaalne seos. b) emissiooni tähtaeg laenuvõtjad eelistavad laenata pikemaks perioodiks, samal ajal, kui laenuandjad on vastupidisel seisukohal. Et tagada suurem tasakaal on pikaajalised võlakirjad reeglina kõrgema intressimääraga võrreldes lühemaajaliste võlakirjadega. c) emissiooni riskiaste ehk hinne investorid soovivad igasuguste täiendavate riskide eest lisatasu
massööriks, pakub samas salongis mõlemat teenust, siis platvorm on sama, aga teenused erinevad. Teenindussektoris võib rääkida Tarnijast sõltuvast tehnoloogiatrajektoorist. Mastaabisäästu erinevus näitab seda, et majandusvaldkonnad on oma olemuselt väga erinevad ehk on olemas majandustegevusi mis on oma olemuselt väga dünaamilised, neil on potensiaali väga positiivseks mastaabisäästuks ja on majandustegevused mis on konstantsed või kulukad. Tänu sellele on kogu mastaabiefektiga seotud nö valdkond, mõistmaks innovatsiooni, nii oluline. Kui me räägime innovatsioonist ja majandusest, siis just nimelt mastaabisäästu, selle erinevat toimist, erinevates valdkondades ja sektorites eelkõige muutumist ajas, ongi vaja kõige rohkem mõista ja kõik see tulenebki tehnoloogiast. Ettevõtetel tekib tooteid arendades rajasõltuvus ehk kui ollakse mingile kindlale rajale või
Majanduskasum = Y MPL L MPK K Kokku makstakse kõigile palgatud töötajatele reaalpalka MPL×L ning tootmises rakendatud kogukapitali eest kapitali omanikele kokku MPK×K. Kuna tahame uurida aga SKP ja rahvatulu jaotust, siis võime antud võrrandi ümber kirjutada järgmiselt: Y =MPL L MPK K majanduskasum Y - kogutulu Esitatud valemist nähtub, et kogutulu Y jaotub palgatöötajate, kapitali omanike ja firmade vahel. Eeldusel, et tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, peab majanduslik kasum võrduma nulliga. Kui tootmisfunktsioonile on omane konstantne mastaabiefekt, siis kehtib järgmine võrrand: FK ,L MPK K MPL L Kui iga teguri eest makstakse vastavalt tema piirtootlikkusele, siis summa, mida makstakse tootmistegurite eest võrdub kogutuluga ning majanduskasum võrdub nulliga. Arvestuslik kasum e. raamatupidamislik kasum kui kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. Väljendub: Arvestuslik kasum= majanduskasum+MPK K
seos töötatud tundide ning tulu vahel negatiivselt töö tootlikkus tähistab elanikkonna kohta tuleva SKP kogust uus majandus majandusliku efektiivsuse tõus, mis seisneb tootlikkuse kasvus, tulude suurenemises, madalas tööpuuduses ja mõõdukas inflatsioonis ning mis on tehnoloogiliste muudatuste, ettevõtete tegevuse ja majanduspoliitika koosmõju tagajärg üldine tootlikkus igasuguse tootmismahu kasv, mis ei ole seotud tootmissisendite või mastaabiefektiga cobb-douglase funktsioon seos tootmissisendite ja tootmismahu vahel kirjeldav neoklassikaline funktsioon tootmissisendid tootmistegurid: 1) maa, 2) töö ja 3) kapital mastaabiefekt tootmismahu muutuse mõju tootmisefektiivsusele IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mullioht uutesse majandusharudesse voolav kapital tõstab vastavate ettevõtete aktsia väärtuse kõrgemale selle reaalsest tasemest
Seetõttu leidub küllaltki suur hulk tehniliselt efektiivseid tootmissisendite geomeetrilisi kombinatsioone. Neid väljendatakse isokvandiga e. samakogusejoonega.) Juhul kui tootmiseks kasutatakse n tükki erinevaid sisendeid, siis tootmisfunktsioon oleks: Q = f (X1, X2, ..., Xn), kus Q - toodangu kogus; X1, X2, ..., Xn sisendressursid Kahaneva piirtootluse seadust defineeritakse: Piirprodukti vähenemine (alates teatud punktist) on nii üleüldine, et seda loetakse seaduseks Kahaneva mastaabiefektiga on tegemist: Kui toodangu maht suureneb vähem kui sisendite maht Kapitali kasutamise kasvust tulenevat kogutoodangu juurdekasvu nimetatakse: Kapitali piirtoodanguks Kas vastus kasumit mittetaotlevate ettevõtete (MTÜ-de) tegutsemine sõltub omandivormist, s.t. sellest, kas kasumit mitte taotlev ettevõte kuulub riigile või on eraorganisatsioon? Sisulist erinevust MTÜ-de tegevuses ,mis oleks tingitud omandivormist ei ole
tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks; keskmine toodang ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt kui suurendada tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on tegu positiivse mastaabiefektiga, kui toodang suureneb võrdeliselt tootmistegurite panuste lisamisele, siis mastaabiefekti ei ole, aga kui see suureneb vähem, siis on tegu negatiivse mastaabiefektiga; samatoodangukõver saame, kui ühendame sellised tegurikomplektid, mis annavad sama toodangumahu; neoklassikaline tootmisfunktsioon ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, aga järjest väiksemal määral;
tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang – näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks; keskmine toodang – ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt – kui suurendada tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on tegu positiivse mastaabiefektiga, kui toodang suureneb võrdeliselt tootmistegurite panuste lisamisele, siis mastaabiefekti ei ole, aga kui see suureneb vähem, siis on tegu negatiivse mastaabiefektiga; samatoodangukõver – saame, kui ühendame sellised tegurikomplektid, mis annavad sama toodangumahu; neoklassikaline tootmisfunktsioon – ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, aga järjest väiksemal määral;
valdkonnas muutubki väga suureks ja oluliseks probleemiks, eriti konkurentidena, sest kui te tahate samasugust toodet turule tuua, siis teil oleks vaja ju sama moodi saada sama suurt tagasisidet tarbijatelt, leida vigu jne, kui seda võimalust pole, siis on väga raske hakata konkureerima nö suurte gigantidega, sest mastaabisääst loob teile informatsioonilise asümeetria. See toimib nagu loomulik barjäär konkurentide ees. Tänu sellele on kogu mastaabiefektiga seotud nö valdkond, mõistmaks innovatsiooni, nii oluline. Kui me räägime innovatsioonist ja majandusest, siis just nimelt mastaabisäästu, selle erinevat toimist erinevates valdkondades, sektorites ja eelkõige muutumist ajas ongi vaja kõige rohkem mõista. Ja tuleneb see tehnoloogiast. Nt. Toyota Mastaabisääst tähendab pidevat õppimist, tootlikus ettevõttes kasvab ja sellega seoses on teil ka konkurentsieelis. Loeng 6:
KAHANEVA PIIRTOOTLIKKUE SEADUS / KAHANEVATE TULUDE SEADUS (SR) TP joone tõus = 1, siis MP on maksimaalne LR tootmisvõimalused PÜSIV e KONSTANTNE MASTAABIEFEKT (constant returns to scale) väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb sama palju. näiteks kui töötajate arv suureneb 10-lt 12-le ning kapitali kogus 50-lt 60-le ja selle tulemusena firma koguprodukt kasvab 1000-lt 1200-le tükile, on tegemist konstantse mastaabiefektiga ( tootmisteguri 20%-line kasv tõi kaasa kogutoodangu 20%-lise suurenemise KASVAV MASTAABIEFEKT (increasing returns to scale) väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb suhteliselt rohkem (toodang kasvab ennaktempos). KAHANEV MASTAABIEFEKT (decreasing returns to scale) väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht küll suureneb, kuid suhteliselt vähem.
02.2014 PIKA PERIOODI KULUD Oletame, et ettevõte soovib rajada uue tehase: alternatiivseid võimalusi on rohkem; Kui joonistada erinevaid lühiperioodi kõveraid piirav ,,ümbrik" (puutujajoon), saame pika perioodi keskmise kulu kõvera (LAC). PIKA PERIOODI KULUD illustreerib kõige odavamat teed erinevate tootmismahtude tootmiseks, so plaaniperioodi kõver; Kõver on U-kujuline nagu lühiperioodi kõvergi seda põhjendatakse mastaabiefektiga. 21 17.02.2014 PIKA PERIOODI KULUD kasvav mastaabiefekt saavutatakse enamasti suurema spetsialiseerumise teel; kahanevat mastaabiefekti seostatakse juhtimisprobleemidega (keerukam; info liikumise probleemid), mis kaasnevad ettevõtte suurenemisega. NÄITEÜLESANDEID Näide 1:
o Müüjate võime mõjutada hinda Monopol Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu Eksisteerivad turule sisenemise barjäärid Üksik ettevõte ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise Mastaabiefekt Kasvav mastaabiefekt avaldub sel juhul, kui tootmisse täiendavalt rakendatud X ühikut ressursse suurendavad lõpptoodangut k x X võrra, kus k>1 Sisemise mastaabiefektiga on tegemist, kui ühiku kulud olenevad üksiku firma suurusest aga mitte tööstusharu suurusest Väline mastaabiefekt ilmneb siis, kui toote ühikukulud sõltuvad tööstusharu suurusest, mitte aga niivõrd üksiku firma suurusest Mastaabiefekt on rahvuslik, kui ühe ettevõtte tükikulud sõltuvad riigi tööstuse suurusest Mastaabiefekt on rahvusvaheline, kui ühe ettevõtte tükikulud sõltuvad kogumaailma tööstuse suurusest
vahel: Q = f (K, L), · kus K on kasutatud kapitali kogus ja L on kasutatud tööjõu kogus · Tootmisfunktsiooni saab esitada: verbaalselt, matemaatiliselt, graafiliselt, tabeli kujul. · · Oletame, et töö ja kapitali kogust kahekordistatakse. Sel juhul on kolm võimalust: o toodang kasvab samuti kaks korda - siis on tegemist konstantse mastaabiefektiga; o kogutoodang kasvab rohkem, kui kaks korda siis on tegemist kasvava mastaabiefektiga; o kogutoodang kasvab vähem, kui kaks korda siis on tegemist kahaneva mastaabiefektiga. · AP (average product, keskmine produkt) - on koguprodukti hulk muutuvressursi ühiku kohta. o Keskmine produkt on koguprodukti ja selle toomiseks kasutatud ressursihulka jagatis. · APL=TP/L või APK=TP/K
Monopolid kitsendavad tarbijate valikuvabadust, reguleerivad hindasid ning sellega takistavad olukorda, kus toimub vaba konkurents tarbija eest: toodang on odavam, ökonoomsem toob rohkem kasu. 9. Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas soodsamad võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Miks te nii arvate? Massikultuuril on suuremad võimalused (reklaamikulud on väiksemad) - on kergem areneda. Siin võiks seda lausa kõrvutada mingil määral mastaabiefektiga. Lisaks on masskultuuri tarbijaskond reklaamile reeglina vastuvõtlikum ja kergesti manipuleeritavam. Inimene jääb kõiges, mis ei puutu tema kitsasse erialasse, pinnapealseks masstarbijaks. Eesti kultuur - on raske säilitada Pt.5. KORPORATSIOONID 1. Mida kujutab endast süü hajuvus korporatsioonis? Kas see on omane ainult korporatsioonidele või üldse suurtele organisatsioonidele? Kas see on tahtlikult tekitatud või kujuneb stiihiliselt?
teguri koguse suurendamisel ühe ühiku võrra teise teguri mahu samaks jäädes. Keskmine toodang (AP -- average product) ühe kulutatud teguriühiku kohta on toodangu mahu ja teguripanuse q jagatis: q APK APL K L 8 , . Tootmistehnoloogia on mastaabisäästuga (positiivse mastaabiefektiga), kui sisendikomplekti suurendamisel mingi arv kordi kasvab tootmismaht rohkem kordi (keskmine kulu tooteühiku valmistamiseks väheneb). Kui kõigi sisendite piirtoodang on positiivne ja sisendi suurenedes kahanev ning sisendid on omavahel osaliselt asendatavad, sobib tootmistehnoloogiat (sisendi ja väljundi seost) kirjeldama neoklassikaline tootmisfunktsioon. Sisendite omavahelise asendatavuse korral saab sama toodanguhulga valmistada sisendeid erinevas koguses sisaldavate komplektidega
olemasoluga? Selgitage mastaabiefekti mõistet ja selle erinevaid liike. Ettevõttes kasutavate tootmistehnoloogiate olemasolu kirjeldab tootmisfunktsioon- näitab milliseid tootmistegureid ja millises proportsioonis kasutatakse. Mastaabiefekt- kui kõigi tootmistegurite panuseid suurendada mingi arv korda, siis suureneb ilmselt ka toodangu maht. Kui toodangumaht suureneb rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid, siis on tegu pos mastaabiefektiga. Kui teguripanuste suurendamisel toodangumaht suureneb teguripanustest vähem, on mastaabiefekt neg. 28. Mida näitab samatoodangujoone (isokvandi) tõus? Toodangumahu tõusu, kuid järjest väiksemal määral. 29. Kirjeldage, kuidas leitakse optimaalne tegurikomplekt? Kui ettevõte kasutab hetkel ressursse mingis punktis samatoodangukõveral, mis on üsna suure tõenäosusega lõikepunkt mõne samakulujoonega. Kui on võimalik leida mõni
Monopolid kitsendavad tarbijate valikuvabadust, reguleerivad hindasid ning sellega takistavad olukorda, kus toimub vaba konkurents tarbija eest: toodang on odavam, ökonoomsem toob rohkem kasu. 9. Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas soodsamad võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Miks te nii arvate? Massikultuuril on suuremad võimalused (reklaamikulud on väiksemad) - on kergem areneda. Siin võiks seda lausa kõrvutada mingil määral mastaabiefektiga. Lisaks on masskultuuri tarbijaskond reklaamile reeglina vastuvõtlikum ja kergesti manipuleeritavam. Inimene jääb kõiges, mis ei puutu tema kitsasse erialasse, pinnapealseks masstarbijaks. Eesti kultuur - on raske säilitada Pt.5. KORPORATSIOONID 1. Mida kujutab endast süü hajuvus korporatsioonis? Kas see on omane ainult korporatsioonidele või üldse suurtele organisatsioonidele? Kas see on tahtlikult tekitatud või kujuneb stiihiliselt?
töötajatele keskmisest kõrgemat palka, on firmal võimalik tõsta tööviljakust (töötootlikkust), valida paremaid töötajaid, vähendad tööjõu väljaõppega seotud kulutusi. Kõrge töötasu võib aga vähendada tööhõivet, sest see kujundab omakorda jäigemat palgataset ja hõivestruktuuri. Duaalsete tööturgude teooria peaaegu igas riigis on olemas duaalne majandus, mis tähendab, et suurtes keskustes ja perifeerias on erinev tehnoloogia, erineva suuruse ja mastaabiefektiga ettevõtted. Duaalne majandus on nii ajaloolise arengu kui ka ebaühtlase majandusliku arengu tagajärg. Kui on duaalne majandus, siis eksisteerivad ka duaalsed tööturud, mis tekitavad mitte ainult majanduslikke, vaid ka sotsiaalseid probleeme. Eluteooria töölisi saab klassifitseerida asukoha, oskuste ja ka oskuste taseme järgi. Tööturg jaguneb taseme ja geograafilise regionaalsuse alusel. Inimesed püüavad liikuda karjääriredelil ülespoole
majandust. VÄLISKAUBANDUSMUDEL CORDENI JÄRGI ● Max Cordeni järgi on multinatsionaalsete ettevõtete asukohavalikul järgmised olulised kriteeriumid: ● Tootmisfunktsioonid võimaldavad igal maal kohaldada vähemalt kolme tootmistegurit (füüsiline-, teadmis-ja töökapital) ● Füüsiline ja inimkapital on täielikult mobiilsed ● Tootmisfunktsioonid ja tootmisteguritega varustatus on ajas muutumatud ● Tootmine on konstantse mastaabiefektiga ● Puuduvad tollid, maksud jms takistavad tegurid ● Transport ei nõua mingisuguseid kulutusi ● Tootmisfunktsioonid ja tehnoloogia on igal maal ühesugused ● On vaid üks immobiilne tootmistegur - töö FIRMATEOORIA RAHVUSVAHELISES MAJANDUSES ● Ronald Coase firmateooria kaks suunda: ● Transaktsioonikulude teooria: turu kui majanduse koordinatsioonimehhanismi kasutamine on seotud kuludega. Ostu-
Informatsiooni asümmeetrilisus kutsub esile turutõrke, kui see põhjustab nõudluse ja pakkumise ebakõla. Näiteks ei jõua kindlustuslepingu sõlmijad omavahel kokkuleppele, sest mõlemal osapoolel on otsuse langetamise jaoks erinev informatsioon, mis ei ole siiski omavahel ühtne. 72.Millised probleemid tekivad seoses loomuliku monopoli tingimustes pakutavate hüvistega: mastaabiefektita olukorras? kasvava mastaabiefektiga olukorras? Mastaabiefektita olukorras tekib loomuliku monopoli tingimustes olukord, kus tootja piirtulu kõver on tarbija piirkasulikkuse kõverast allpool. Seetõttu langeb aga ka hind, sest kuigi täiendavate ühikute tootmine langetab ainult viimase ühiku piirkasulikkust, langetab ta siiski kõigi ühikute hinda sellele tasemele. Täiusliku konkurentsi tingimustes langeks hind tootmise tõustes piirkulu tasemele. Monopolistaatuses ettevõte aga langetab
liiguvad piirkondadesse, kus ei ole teadmist, oskust. Kõrgtehnoloogilised tootmised jäävad piirkondadesse, kus on kõrge teadlikkus. Siin on erinevus põllumajanduses, kuna seda riiklikult toetatakse ja see muudab tootjate jaoks selle positiivse mastaabisäästuga tegevuseks.Positiivset mastaabi säästu on võimalik tekitada ka subsiidiumite ja tollide abil. Tarkvaratootjate puhul( n Windows) on tegemist positiivse mastaabiefektiga. On olnud kulud tarkvara arendamiseks, aga mida rohkem ta müüb, seda väiksemad on tema kulud toodetud ühiku kohta. Meditsiini teenused siin võib öelda, et tegemist on positiivse mastaabisäästuga, kuna arstide teadlikkus tõuseb nad on kompetentsemad, väiksemad on tema vead. Tegemist on väikese positiivse kulude langusega ehk pos mastaabisäästuga. Üldiselt võib meditsiiniteenuse puhul öelda aga ka seda, et tegemist on konstantse mastaabisäästuga.
üsna palju. Turutõrke iseloom seisneb selles, et heade autode omanikel võib olla raskusi õiglase hinna saamiseks, sest info asümmeetria tõttu ei tea potentsiaalne ostja, kas tegu on halva või hea autoga. Kirjeldatud turutõrget on võimalik turul endal lahendada: nt tehniline läbivaatus enne kontrolli, garantiid vms. 72. Millised probleemid tekivad seoses loomuliku monopoli tingimustes pakutavate hüvistega: mastaabiefektita olukorras? kasvava mastaabiefektiga olukorras? Kui mastaabiefekt puudub, siis tähendab see, et tootmise suurenedes ühiku tootmiskulud jäävad samaks. Monopoli puhul on probleemiks, et ta võib tarbijalt küsida piirkulu ületavat hinda ja seetõttu väheneb tarbijakasu. Sellisel juhul on AS-il ülesandeks võimaldada turul konkurents, mis hinnad piirkuludele lähendaks. Kasvava mastaabiefektiga olukorra puhul alanevad tootmiskulud ühe ühiku tootmise kohta tootmismahu kasvades
on arv, mis näitab, mitu ühe tootmisteguri ühikut on vaja teise tootmisteguri ühe ühiku asendamiseks tootmismahu samaks jäädes. Püsiv e konstantne mastaabiefekt väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka tatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb sama palju. Nt. Firma töötajate arv kasvab 10lt 12le ning kapitali kogus 50lt 60le ja selle tulemusena firma koguprodukt kasvab 1000lt 1200le tükile, on tegemist konstantse mastaabiefektiga. (tootmisteguri 20%line kasv tõi kaasa kogutoodangu 20%lise suurenemise. Kasvav mastaabiefekt väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb suhteliselt rohkem. Kahanev mastaabiefekt väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht küll suureneb, kuid suhteliselt vähem. Mastaabisääst e mastaabiökonoomia ilmneb, kui kulud ühe
Esiteks heaolu kolonialismi integratsiooni tüüp ja teiseks saab olla integratiivset ja asümmeetrilist tüüpi mjandusintegratsioon. (Vaadake lk 12 tabelit). Sümmeetriline vabakaubanduspiirkond Listiani integratsioon: (Listian integration) Listiani integratsiooni näited on 19. sajandi Saksamaa ja ’vana’ Euroopa Liit(kuni 1992 aastani). Listiani majanduse integratsiooni mudel esineb selliste rahvuste vahel, kellel on sarnane SKP, kellel kõigil on eelis mastaabiefektiga tegevusaladele. See kindlustab, et majanduse integratsioon ei de-industrialiseerita ega ei loodaks laiaulatuslikku tööpuudust ükskõik millises partner riigis. Suured Listiani piirkonnad kasutavad suhteliselt väikseid ning mahajäänud riike et saada kasu kõikidelt osapooltelt. Kaks põhilist muutujat määravad Listiani integratsiooni suutlikkuse saada kasu vaesematelt riikidelt: Estieks Schumpeteri põhiliste riikide
aastas. Kui palju võtab aega, et antud keskmise kasvumäära korral riigi A reaalne kogutoodang kahekordistuks? Ligikaudu 13,5 aastat 10. Solow mudelis koos rahvastiku kasvumääraga n (kuid muutusteta tehnoloogilises progressis) on püsiseisundis olevas majanduses töötaja kohta tulev toodangu kasvumäär: null 0 Harjutus 1. Kui tootmisfunktsioon Y=F(K,L) on konstantse mastaabiefektiga, siis: F(zK,zL)=zY; F(K/L, 1)=Y/L; γ=f(k) kus γ on toodang ühe töötaja ning k kapital ühe töötaja kohta 2. . Kapitali piirprodukti MPK kohta on õiged kõik väited, välja arvatud: kui majanduses on kapitali vähe on ka MPK väga väike 3. Kui kapitali kasutusiga on 50 aastat, siis amortisatsioonimäär on ligikaudselt: 2 % aastas 4. Majanduse püsiseisundis, kus rahvastiku kasv ning tehnoloogiline progress puuduvad on:
suurendamisel toimub toodangu (väljundi) suurenemine. Toodangu suurenemise proportsioonid võrreldes sisendite suurendamise proportsioonidega võivad olla erinevad ja sellest lähtudes eristatakse kasvavat, kahanevat ja püsivat(konstantset) efekti. Püsivaks loetakse efekti, kui sisendite teatav kasv toob kaasa samasuure toodangu kasvu, kui toodang kasvab vähem kui sisendid, on tegemist kahaneva efektiga ja kui toodang kasvab suuremas proportsioonis kui sisendid, on tegemist kasvava mastaabiefektiga. Mastaabiefekt toimub pikal perioodil. Majanduslikud kulud ja kasumid Tootmisprotsessi läbiviimine vajab materjale, tööjõudu, ruumide rentimist jne. ning see on seotud kuludega. Kulusid arvestatakse ja võrreldakse rahalises vormis. Kulude suurus sõltub tootmisfunktsioonist ja sisendite hindadest. Kulu on kasutatud või loovutatud ressursside väärtus. Tulu on toodangu realiseerimisest saadud sissetulek. Kasum on tulu ja kulude vahe
O L1 2L1 3L1 3.1.5 3.1.6 Joonis:Kasvav mastaabiefekt 3.toodang suureneb vähem kui sisendite maht(=kahanev mastaabiefekt) K 3K1 C 2K1 B 3x1 K1 A 2x1 X1 L O L1 2L1 3L1 3.1.7 Joonis:Kahanev mastaabiefekt Kui toodangu maht suureneb suurem arv kordi kui suurendati tootmistegureid pos e kasvava mastaabiefektiga e mastaabisäästuga- tootmist ühes ettevõttes on kasulik suurendada ja seda toodet toodavadki tavaliselt suured ettevõtted; ja kui on vaja investeerida seadmetesse on iga järgmise toote kulud suhteliselt väiksemad, mida intensiivsemalt toodetakse, seda paremini kasut investeering ära. Kui tootmisesse suurendati tootmistegureid ja tootmine suureneb tootmistegurite suurenemisest vähem siis on mastaabiefekt neg e kahanev sellisel juhul on parem toota väikeses ettevõttes. 3
annaabi.ee 
