iga ELi liikmesriigi valitsusest. Kes kuuluvad? Ühtekokku on nõukogul üheksa erinevat koosseisu: üldküsimused ja välissuhted, majandus ja rahandusküsimused (ECOFIN), justiits ja siseküsimused (JHA), tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika, põllumajandus ja kalandus, keskkond, haridus, noorsugu ja kultuur. Kuidas moodustatakse? Alaliste Esindajate Komitee (COREPER) Igal ELi liikmesriigil on Brüsselis alaline meeskond (esindus), kes esindab riiki ja kaitseb riigi huve ELi tasandil. Nõukogu eesistujariik Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. Hetkel Ungari. Peasekretariaat Eesistujariiki abistab peasekretariaat, mis valmistab ette nõukogu tööd kõigil tasanditel ja tagab selle häireteta töö. Mis on ülesanded? Nõukogul on kuus põhiülesannet. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine
julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E.Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega tagatakse nõukogu enda poolt vastu võetud õigusaktide läbiviimine-rakendamine. 4. COREPER (alaliste esindajate komitee)/koosneb 1.liikmesriikide suursaadikutest(COREPER I) 2.suursaadlikute asetäitjadest(COREPER II) Üles:1.nõukogu töö ettevalmistamine 2.otsuste maksimaalne konsensuse saavutamine 3.koordineerida nõukogu poliitikat 4.informatsiooni vahendamine 5.väärtustada ministrite tööaega ja igas küsimuses püüda pakkuda välja võimalikke lahendusi 5. E Komisjon(Brüssel) Jean-Clause Juncker president 28 liiget 5 aastaks.
Taani, Iirimaa, Leedu, Slovakkia, Soome 7 Rootsi, Austria 10 Belgia, Tsehhi, Kreeka, Ungari, Portugal 12 Madalmaad 13 Hispaania, Poola 27 Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Inglismaa 29 Kokku: 321 EL Ministrite Nõukogu Ministrite nõukogu tööd valmistab ette liikmesriikide alaliste esindajate komitee e. COREPER (pr keelne lühend Comité des représentants permanents) Coreper`i kuuluvad liikmesriikide alaliste esinduste juhid või nende asetäitjad (EÜL art 207 lg 1). Kõik õigusakid peavad oma teel nõukokku läbima COREPER`i. Selleks on 2 võimalust: COREPER I ühendab liikmesriikide suursaadikute asetäitjaid, kes arutavad siseturu korraldamise tehnilisemaid aspekte, tervishoiu, keskkonna jm küsimusi.
2. EESISTUJARIIGI ÜLESANDED Kuna nõukogu eesistujariigist oleneb suures osas nõukogu töökorraldus, siis eesistujariigi pädevusse kuulub eri istungite (välja arvatud välisasjade nõukogu) ning nõukogu ettevalmistavate organite, sh alaliste komiteede, nt. alaliste esindajate komitee (COREPER), ning väga spetsiifiliste teemadega tegelevate töörühmade ja komiteede koosolekute planeerimine ja juhatamine ning päevakordade kujundamine. (Riigikantselei, 2017) Eesistujariik tagab, et arutelud toimuvad nõuetekohaselt ning et nõukogu kodukorda ja töömeetodeid kohaldatakse õigesti. Eesistujariik korraldab ka erinevaid ametlikke ja mitteametlikke kohtumisi Brüsselis ja roteeruvat eesistumist teostavas liikmesriigis.
kohta koostavad ministeeriumid · siseriiklikku koordineerimist juhib peaminister · nõustab Riigikantselei EL sekretariaat (ELS) · koostöö tagab koordinatsioonikogu (KOK) Valitsuse töökord (2): · siseriiklikud töögrupid · suhtlusel ELi institutsioonidega on oluliseks ühenduslüliks Välisministeerium ning Eesti alaline esindus EL juures · Välisministeeriumi ELi osakond koordineerib juhiste koostamist ELi Nõukogu suursaadikute (COREPER) kohtumisteks Seadusandja · Riigikogu alaline EL asjade komisjon (ELAK) jälgib süstemaatiliselt valitsuse EL-suunalist poliitikat, kujundab koostöös teiste Riigikogu alaliste komisjonidega Riigikogu seisukohti olulisemate EL õigusaktide eelnõude suhtes ning annab arvamusi muude Riigikogule huvipakkuvate küsimuste kohta (v.a välis- ja julgeolekupoliitika). 3
ÜL. Võtab vastu koos Parlamendiga õigusakte. Nõukogu poolt peetavad seadusandlikud arutelud on avalikud, muud arutelud ei ole avalikud. Praegu on 10 nõukogu formatsiooni (näiteks konkurentsivõime jne). Teemad, mis ühtegi nõukogu formatsiooni ei mahu käsitletakse üldasjade nõukogus. Nõukogu teeb enamasti otsuseid konsensuslikult, ehkki paljudel juhtudel võiks teha otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Nõukogule söödavad sisendit töögrupid läbi COREPER-i... VALIMISED: Vähemalt 15 riiki peab poolt olema.Kui 4 riiki on vastu,siis jääb ära. Riik võib kasutada vetot tundlikes teemades. Alates 1. novembrist 2014 määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust nõukogu liikmete vähemalt 55 %-lise häälteenamusena, mille moodustavad vähemalt 15 liiget tingimusel, et nad esindavad liikmesriike, mille elanikkond moodustab kokku vähemalt 65 % liidu elanikest. Ettepaneku poolt on kokki 352 häälest vähemalt 260 häält
o Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused sotsiaalminister o Konkurentsivõime majandus- ja kom minister o Transport, telekommunikatsioon ja energeetika majandus ja kom minister o Põllumajandus ja kalandus põllumajandusmin, keskkonnamin o Keskkond - keskkonnaminister o Haridus, noored ja kultuur haridus- ja teadusminister o COREPER I o COREPER II 10 COREPER Committee of Permanent Representatives Valmistab ette nõukogude otsuseid COREPER I- liikmesriikide EL suursaadikute asetäitjad (1-2 korda nädalas) COREPER II- liikmesriikide EL suursaadikud (kord nädalas) COREPER I- kõik teemad, mis II alles jäävad COREPER II- GAC, FAC ja EcoFin · Umbes 70% nõukogus arutusel olevate eelnõude ja dokumentide teksti suhtes saavutatakse
Vali üks vastus. a. 25 komisjoni Väär b. 20 komisjoni Õige c. 10 komisjoni Väär Question 10 Kus töötavad Parlamendi komisjonid? Vali üks vastus. a. Brüsselis Õige b. Strasbourgis Väär c. Luksemburgis Väär ----------------------------------------------------------------------- TEST 7: Euroopa Liidu Nõukogu Question 1 EL riikide delegatsioonide juhid osalevad Vali üks vastus. a. Nii COREPER I kui COREPER II koosseisudes Väär b. COREOER II koosseisus Õige c. COREPER I koosseisus Väär Question 2 Kellest koosneb Euroopa Liidu Nõukogu? Vali üks vastus. a. Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhtidest Väär b. Euroopa Liidu liikmesriikide diplomaatidest Väär c. Euroopa Liidu liikmesriikide ministritest Õige Question 3 Kes on 2009 a Euroopa Liidu eesistujamaad? Vali üks vastus. a. Saksamaa ja Prantsusmaa Väär b
on kogu rahandusel silma peal hoida Paljud aruanded jne esitatakse kõikides ametlikes keeltes- Tööd tõlkidele! Lissaboni muutused Rohkem selgust nõukogu töös Konsensus -> kvalifitseeritud häälteenamus: Võimaldab kiiremaid otsuseid, Võimaldab otsuseid Uued institutsioonid ja ametid: Euroopa Keskpank ja Euroopa Ülemkogu, Nõukogu President, Komisjoni esimene asepresident välissuhete teemal Catherine Ashton, Riigiparlamentidel roll Muudatused ei kehti eriti hästi COREPER Alaliste esindajate komiteed: Sisuliselt teevad otsused ära, Igal riigil alaline esindus COREPER I: Alaliste esinduste asetäitjad, Peamised küsimused: sotsiaal ja majandus COREPER II: Esinduste juhid, Poliitika, finants ja välispoliitika Majandus Poliitika Probleemid: EL ei ole maailmas mingi tegija, Majanduskriis Peamised eesmärgid: Arendada majanduskoostööd, Tõsta konkurentsivõimet, Teha EL suureks ja võimsaks, Ühtlustada-ühtlustada-ühtlustada EL majanduskoostöö alus
(otsusetegemise) protsessis 43. EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu keda/mida * Poliitika kujundamine algatusfunktsioon. esindab? Komisjon saab ainsana algatada eelnõu. * Seadusandlus teatud õigusaktide, otsuste ja Nõukogu esindab liikmesriikide valitsuse. reeglite kehtestamine (pms tehnilised või kiireloomulised). 44. EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, Komisjoni peetakse üldiselt EL täidesaatvaks võimuks, ministrite kohtumised; nende koosseis ja ehkki tegelikult jagab ta seda funktsiooni nõukogu ja põhiülesanded veelgi olulisel määral liikmesriikide erinevate asutustega. Teatud juhtudel tegeleb komisjon poliitika Nõukogu töögrupid (Counsil Work Groups) rakendamisega, levinuim on komisjoni kui reeglite liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni
Teatud juhtudel tegeleb komisjon poliitika rakendamisega, levinuim on komisjoni kui reeglite kehtestaja roll, liikmesriikide organite poolt rakendatava poliitika kontrollimine, komisjon hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist. II Euroopa Liidu Nõukogu olemus ja tegevus Euroopa Liidu Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu. Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi. Koosneb liikmesriikide esindajatest ministrite tasemel. EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised Töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud. Enamus nõukogu otsuseid valmib töögrupi tasandil, töögruppidel on väga oluline roll nõukogus. Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. Töögrupid on allutatud Coreperile. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komiteest ehk liikmesriikide alalistest
Brüsselis TEST 7 1. EL riikide delegatsioonide juhid osalevad COREOER II koosseisus 2. Kellest koosneb Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu liikmesriikide ministritest 3. Kes on 2009 a Euroopa Liidu eesistujamaad? Tsehhi ja Rootsi 4. Kuidas jagunevad hääled EL Nõukogus? Proportsionaalselt riigi rahva arvule 5. Milles seisneb kvalifitseeritud häälteenamus? Otsuse poolt on 72, 3% kõigist häältest 6. Millised on COREPER'i ülesanded? Valmistada Euroopa Nõukogu kohtumisi 7. Milliseid õigusakte võtab vastu EL Nõukogu? Määruseid, direktiive, otsuseid, soovitusi, arvamusi 8. Millist rolli täidab Euroopa Liidu Nõukogu? Põhiline EL õigusakte vastuvõttev organ 9. Mis on COREPER? EL riikide esindajate kogu 10. Mitu koosseisu on Euroopa Liidu Nõukogul? 9 koosseisu TEST 8 1. Euroopa komisjoni ülesandeks on:
on oht jääda kõrvale. Vajalik otsus? Nõukogu roteeruv eesistumine: Alati on keegi "boss". Järjekord oli tähestiku järgi. Alates 2007 troikad (3 riiki koos, 1 korraga boss, Eestile pakuti esimest "uue riigi" positsiooni. Pidi olema Eesti 2018, nüüd 2017.. Praegu Slovakkia (koos tuleva Madalmaade ja Maltaga)). Eesistuja ülesanded: (korraldada kõik ministrite kohtumised, võimaldada ka palju teisi kohtumisi, üldine suund ja mõtted. Ennast tutvustada?) COREPER: (Alaliste esindajate komiteed. Sisuliselt teevad otsused ära. Igal riigil alaline esindus). COREPER I (Alaliste esinduste asetäitjad, peamised küsimused: sotsiaal ja majandus) COREPER II (Esinduste juhid, poliitika, finants ja välispoliitika) Eesti alaline esindus: Matti Maasikas (Esinduse juht). Palju erinevaid ametnikke (Sõjalised, Tsiviil, Eksperdid). Kogutakse infot, vahendatakse seda, mõjutatakse otsuseid Euroopa Ülemkogu: Peaministrite kogunemine
hääletamise reeglid – senine „kaalutud“ häälte süsteem, kus igal liikmesriigil oli tulenevalt tema suurusest teatud hulk hääli, asendatakse „topelthäälteenamuse“ nõudega, mis tähendab, et ettepaneku 7 läbiminekuks peab olema poolt enamus liikmesriike, mis esindavad enamust Euroopa Liidu rahvastikust. St otsust peab toetama 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% Euroopa Liidu rahvastikust. • COREPER tähendab kaht ametnike töörühma/ komiteed, kelle ülesanne on valmistada ette nõukogu kohtumisi. COREPERi kuuluvad liikmesriikide alalised esindajad (st ELi suursaadikud) ja nende asetäitjad. Kuna COREPER tegeleb suure hulga küsimustega, on see jaotatud kaheks komiteeks: COREPER I – kuhu kuuluvad ELi suursaadikute asetäitjad. Valmistab ette üldküsimusi, mis jäävad nõukogu teiste koosseisude pädevusse. COREPER II – kuhu kuuluvad suursaadikud ise ning mis on seetõttu
Esindab EL ühishuve. Ülesanded: poliitika kujundamine, eelnõu algatamine, EL õigusaktide täitmise järelvalve. Volinike kolleegium: president, 7 asepresidenti, 19 lihtliiget, kokku 27 volinikku. EL Nõukogu-ministrite nõukogu. Esindavad liikmesriikide huve. Ülesanded: EL õigusaktide vastuvõtmine, liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Kolm tasandit 1. ministrite kohtumised: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja. 2. COREPER: alaliste esindajate komittee. 3. Nõukogu töögrupid: liikmesriikide eksperdid+ Komisjonide ametnikud. Nõukogu roll seadusandlikus protsessis on EL õigusaktide vastuvõtmine. Euroopa Ülemkogu-EL liikmesriikide valitsusjuhid (riigipead) + Euroopa Komisjoni president. Ülesandeks kõige kõrgemate poliitiliste otsuste otsustamine/tegemine.Otsustab uute liikmete vastu võtmise, kandidaatriigi staatuse andmise, välis- ja julgeolekupoliitika otsused/strateegiad.
*Eelarveline: võtab vastu või lükkab tagasi eelarve * Kontrollib/teostab järelevalvet teiste ints. tegevuse üle Eesti riigi eelarve :kuskil 100 miljardit aasta pärast 33% SKP Euroopa Liidu eelarve: 100 miljardit eurot. 1,05 % SKP MINISTRITE NÕUKOGU *27 liikmesriiki *eesistumiSe rotatsioon *euroopa ülemkogu- riigipeade kohtumised min. kaks korda aastas poliitiliseks debatiks. *hääletusõigused *liikmesriikide ministrid osalevad nõukogude koosolekutel otsuste vastuvõtmiseks *COREPER,liikmesriikide EL suursaadikute poolt ettevalmistatud nõukogu istungid *eritöörühmad nagu põllumaj. erikomitee,laienemisrühm jne igal ministril on teatud arv häälI arv OTSUSTAMINE NÕUKOGUS: *ühehäälsus (vastuh22li ei ole) kui üks riik on vastu siis otsust vastu ei võeta. Maksustamise,sotsiaalkindlustuse ja veel mõndadele üksikute küsimuste puhul *kvalitsifitseeritud häälteenamus.peab olema vähemalt 255 häält 345-st *lihthäälteenamus-14 riiki on poolt
tulevad kokku kelle küss on. valitsus volitab teda nõukogu töös osalema. *tegeleb: koos parlamendiga võetakse vastu õigusakte, järjest rohkem läheb parlamendi kätte see võim, mida rohkem EL areneb seda rohkem parlament saab tugevamaks üldise majanduse koordineerimine rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine nõukogu kinnitab koos parlamendiga eelarve, välis ja julgeoleku poliitika siseriikliku politsei töö ülevaatamine. kuidas on töö korraldatud(COREPER) seal on praegu eestist 3 suursaadikut, teistel on 2(sest eesti on suurriik), kohtuvad iganädal, valmistavad ette nõukogu tööd, Eesistuja riik vahetub iga kuu, iga liikmesriik vastutab päevakorra eest, ja seal riigis ka toimub tippkohtumine, otsused tehakse hääletatakse, häältearv on kohaldatud väiksemate riikide kasuks. jeee :D EUROOPA LIIT: organeid on rohkem, kas EL laieneb ja kui kaugele. läbirääkimised on horvaatiaga, türgiga käivad läbirääkimised
Nõukogu poolt peetavad seadusandlikud arutelud on avalikud, muud arutelud ei ole avalikud. Praegu on 10 nõukogu formatsiooni (näiteks konkurentsivõime jne). Teemad, mis ühtegi nõukogu formatsiooni ei mahu käsitletakse üldasjade nõukogus. Nõukogu juhib eesistujariigi minister va välisasjade nõukogu. Nõukogu teeb enamasti otsuseid konsensuslikult, ehkki paljudel juhtudel võiks teha otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Nõukogule söödavad sisendit töögrupid läbi COREPER-i.Eesti on eesistuja 2018 I poolel. Välisminsitr tööd juhib Federica Mohgerini. Esindab EU huve eraldi, üksikult! ÜL. Võtab vastu koos Parlamendiga õigusakte. VALIMISED: Vähemalt 15 riiki peab poolt olema.Kui 4 riiki on vastu,siis jääb ära. Riik võib kasutada vetot tundlikes teemades. Alates 1. novembrist 2014 määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust nõukogu liikmete vähemalt 55 %-lise
väljaande õigusaktide C-seerias nn COM-dokumendina. Lisaks COM- dokumendile esitatakse EL Nõukogule ka selle dokumendi juurde kuuluv seletuskiri (explanatory memorandum). Kui seletuskiri osutub väga mahukaks, avaldatakse see reeglina EL-i liikmesriikides eraldi väljaandena ehk nn rohelise raamatuna. Kui COM-dokument on esitatud EL Nõukogule, moodustatakse seal liikmesriikide ametiisikuist töörühm, kes aitab seda eelnõud edasi menetleda. Tekkivad lahkarvamused klaaritakse reeglina COREPER-is (EL-i riikide Brüsselisse EL-i juurde akrediteeritud suursaadikute nõukogu) või EL-i Nõukogus ministrite tasandil. Maastrichti lepingu kohaselt võib õigusakti vastu võtta mitmes variandis. Peamiselt on siiski kasutatud varianti, kus EL Nõukogu võtab õigusakti vastu (jõustab) alles peale seda, kui on ära kuulatud Europarlamendi ja Majandus-Sotsiaalkomitee hinnangud sellele aktile. Sellist varianti nimetatakse consultation procedure variandiks. Hilisemail
jõustumisest 1. detsembril 2009 on nõukogul kümme koosseisu. Sellegipoolest on vaid üks ühtne nõukogu ning konkreetset nõukogu koosseisu ei nimetata. Nõukogu asukoht on Brüsselis, kus ta tuleb kokku mitu korda kuus (aprillis, juunis ja oktoobris toimuvad nõukogu istungid Luksemburg). Nõukogu otsuseid valmistab üle 150 liikmesriikide esindajatest koosnevat töörühma ja komiteed. Nad lahendavad tehnilisi küsimusi ja edastavad dokumendid alaliste esindajate komiteele (COREPER), mis koosneb liikmesriikide poolt Euroopa Liidu juurde lähetatud suursaadikutest ning mis tagab töö järjepidevuse ja lahendab tehnilis-poliitilisi küsimusi enne dokumendi saatmist nõukogule. Nõukogu võtab otsused vastu liikmesriikide ministrite hääletuse teel. Hääletamine võib olla kolme liiki sõltuvalt sellest, millistes aluslepingu sätetes kõnealust teemat käsitletakse: lihthäälteenamus (menetlusküsimused), kvalifitseeritud häälteenamus
· Poliitika rakendamine (nt konkurentsipoliitika, väliskaubandus) · Jälgida liikmesriikide poolset tegevust, kas liikmesriigid täidavad määruseid ja võtavad üle direktiivid · Hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist EL NÕUKOGU 43. EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu keda/mida esindab? · Esindab liikmesriikide valitsusi ja nende huve 44. EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised; nende koosseis ja põhiülesanded · Nõukogu töögrupi: liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud · COREPER: Alaliste Esindajate Komitee o liikmesriikide alaliste esinduste juhid o välis ja siseturg; välis-julgeolekupoliitika, viisad · Ministrite kohtumised: o liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja 45
· asüülitaotlejate avaldusi hinnatakse ja käsitletakse ELi kõikides osades ühtemoodi, et hoida ära nn ,,varjupaiga ostmine". Selliste küsimustega tegeleb justiits- ja siseküsimuste nõukogu, kuhu kuuluvad justiits- ja siseministrid.Selle eesmärk on luua kohu Euroopa Liitu hõlmav vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala. Kuidas on korraldatud nõukogu töö? Alaiste Esindajate Komitee (COREPER) Igal ELi liikmesriigil on Brüsselis alaline meeskond (esindus), kes esindab riiki ja kaitseb riigi huve ELi tasandil.Esinduse juht on tegelikult oma maa saadik ELi juures. Need saadikud (alalised esindajad) tulevad igal nädalal kokku Alaliste Esindajate Komiteena (COREPER - Permanent Representatives Committee). Selle komitee ülesanne on ette valmistada nõukogu tööd, välja arvatud põllumajandusküsimustes, millega tegeleb Põllumajanduse Erikomitee
- Koordineerib liikmesriikide poliitikaid (majandus, haridus, kultuur, tööhõive jne) - Arendab EL ühist välis- ja julgeolekupoliitikat - Sõlmib rahvusvahelisi lepinguid (annab komisjonile volitused pidada EL nimel läbirääkimisi) - Võtab vastu eelarve (koos parlamendiga) - Liikmeteks valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale st esindab riike; permanent representaties (COREPER) - Eesistuja!!! - Asutati 1958 ECSC raames Council of Europe – Euroopa Nõukogu - Rahvusvaheline organisatsioon; 47 riiki Euroopast ja Aasiast - Tegevusvaldkonnad: inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur - Ei ole EL institutsioon - Asutas inimõiguste kohtu pärast EHCR 1950. aastal - Juhtorganiks parlamentaarne assamblee ja ministrite komitee European Council – Euroopa ülemkogu
suhetes 5.7.2. Euroopa Ülemkogu • Euroopa Ülemkogu = riigipeade kohtumised vähemalt kaks, kuid viimati üle kümne korra aastas poliitiliseks debatiks • 28 liikmesriiki, eesistumise rotatsioon • Poliitilised suunised EL Komisjonile ja Euroopa Parlamendile 5.7.3. Ministrite Nõukogu • Liikmesriikide ministrid osalevad asjakohastel nõukogu koosolekutel otsuste vastuvõtmiseks, erinevad hääletussüsteemid • COREPER, liikmesriikide EL suursaadikute kogu, valmistab ette Nõukogu istungid • Komiteed ja eritöögrupi, näiteks kaubanduse, põllumajanduse, migratsiooni erikomitee, laienemisrühm jne.- komitoloogia (üle 150) 5.8. Häälte arv M. Nõukogus • 29 Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusm., Itaalia • 27 Hispaania, Poola • 14 Rumeenia • 13 Holland • 12 Belgia, Kreeka, Portugal, Tšehhi, Ungari • 10 Rootsi, Austria, Bulgaaria
5 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu institutsioon, mis ühendab liikmesriikide valitsusjuhte ja riigipäid ning kohtumised toimuvad Brüsselis. Euroopa Liidu Nõukogu on liidu institutsioon, kus liikmesriikide ministrid käivad koos erikoosseisudes, nende tööd valmistavad ette Coreper ja töörühmad ning asub Brüsselis. Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline poliitiline organisatsioon, mis asutati 1949. aastal. Tegeleb inimõiguste, meedia, õigusalase koostöö, sotsiaalse ühtekuuluvuse, tervishoiu, hariduse, kultuuri spordi, noorsoo jne küsimustega ning asub Strasbourgis. 48. ELi esmast õigust loovad (kes): Liikmesriigid 49. Seadusandliku akti algatamise õigus ELis on (kellel): Euroopa komisjon 50. ELi eesistuja (perioodil jaanuar juuni 2015) on: a) Itaalia
rakendatava poliitika kontrollimine, komisjon hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist. 42.Euroopa Komisjoni funktsioonid täidesaatva võimuna 12 43.EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu keda/mida esindab? Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi. 44.EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised; nende koosseis ja põhiülesanded (1) Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja _ Erinevad koosseisud _ Eesistujariik Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine.
rakendatava poliitika kontrollimine, komisjon hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist. 42.Euroopa Komisjoni funktsioonid täidesaatva võimuna 12 43.EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu – keda/mida esindab? Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi. 44.EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised; nende koosseis ja põhiülesanded (1) Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja _ Erinevad koosseisud _ Eesistujariik Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) – liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine.
rakendatava poliitika kontrollimine, komisjon hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist. 42.Euroopa Komisjoni funktsioonid täidesaatva võimuna 12 43.EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu keda/mida esindab? Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi. 44.EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised; nende koosseis ja põhiülesanded (1) Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja _ Erinevad koosseisud _ Eesistujariik Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine.
rakendatava poliitika kontrollimine, komisjon hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist. 42.Euroopa Komisjoni funktsioonid täidesaatva võimuna 12 43.EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu keda/mida esindab? Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi. 44.EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised; nende koosseis ja põhiülesanded (1) Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja _ Erinevad koosseisud _ Eesistujariik Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine.
Mõnikord tekkib probleem, sest riigid võivad saata erineva tasandi ministri või erinevatest ministeeriumitest. Aastal toimub umbes 60-70 koosolekut, mis kehtivad 6-7 tundi ja Välis- ning rahandusministrite koosolekud kuni 2 päeva. Igal riigil on olemas Brüsselis alalise esindajate delegatsioon. Seda juhib tahaliselt pädev diplomaat (alaline esindaja) kelle alluvuses on umbes 50 ametnike (suurte riikide juhul). Liikmesriigide alalised esindajad kuuluvad COREPER-i (Alaliste esindajate komitee). COREPER on vastutav Nõukogu töö ettevalmistamise eest ja ülesannete eest, mida annab Nõukogu. On olemas COREPER 2 kuhu kuuluvad alalised esindajad ja COREPER 1, kuhu kuuluvad mitte nii tähtad delegaadid. On olemas ka keeruline kommiteede ja töögrupide võrgustik, mis valmistab ja abistab Nõukogu ja COREPER-i töös. Kommiteedid tegelevad selliste teemadega nagu põllumajandus või kaubandus, töögrupid aga viivad läbi
konsultatsioonid jms. Pärast seda komisjoni konsultatsioonidokument ning komisjoni seadusandlik algatus. Tähtis roll koordinatsioonikogul, ministeerium kujundab esialgse seisukoha, KOK kooskõlastab, valitsus kujundab seisukoha ja kiidab heaks ning riigikogu annab arvamuse. 2) Otsustusfaas (nõukogu): mõjutamine. Töögrupid (eksperdid). Ministeerium kujundab seisukoha (kui pole juba varem), annab tagasisidet. COREPER – alaline esindus – nõukogu – minister – ülemkogu – peaminister. 3) Rakendusfaas. EL Nõukogu (ja EP) või EK otsus/määrus/direktiiv. Ministeerium koostab vajadusel siseriikliku rakendusakti eelnõu (Riigikogu võtab vastu). Komisjon jälgib LR-ide rakendustegevust, vajadusel algatab rikkumismenetluse. Kohus (EL õiguse ja siseriikliku õiguse vahekord). Välisministeerium esindab Eestit EL kohtus.
Millised ministrid osalevad, sõltub teemast (10 erinevat koosseisu). · Nõukogu pädevuses on EL õigusaktide vastuvõtmine, üldine majanduspoliitika koordineerimine, rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine jt. · Nõukogul on eesistujariik, mis vahetub iga 6 kuu tagant. · Eesti on Nõukogu eesistujariigiks 2018 I poolaastal · Nõukogu istungeid valmistab ette Alatiste Esindajate Komitee (Coreper). · Coreperi kuuluvaid liikmesriike esindavad alalised esindajad ehk suursaadikud EL juures · Coreper käsitleb nõukogu otsuseid ettevalmistavate valdkondlikke töögruppide tasandil lahendamata jäänud probleeme ning kinnitab töögruppide tasandil saavutatavad kokkulepped. · Nõukogu töö ettevalmistamisega madalamal tasemel tegelevad valdkondlikud töögrupid (kokku paarisaja ringis) ja erikomiteed. 4. Euroopa komisjon
Ministrid kogunevad arutusel olevate valdkondade järgi. Tavaliselt kohtub nõukogu neli korda aastas, välis-, põllumajandus-, majandus- ja rahandusministrid sagedamini.. Nõukogu sekretariaadis on u 2500 töötajat. Nõukogu sõltub suurel määral liikmesriikide alalistest esindustest Brüsselis. Neis töötavad Coreperi (alaliste esindajate komitee) ja selle töörühmade kohtumisel osalevad liikmesriikide diplomaadid. Kõik õigusaktid peavad teel nõukokku läbima Coreper I (liikmesriikide suursaadikute asetäitjad, kes arutavad siseturu korraldamise tehnilisemaid aspekte, keskkonna jm küsimusi) ja Coreper II (liikmesriikide alalisi esindusi juhtivad suursaadikud, arutavad üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust).Neile valmistavad eelnõusid ette u 250 töörühma. Nõukogu esindab otseselt liikmesriike. Ilma Euroopa Komisjoni ettepanekuta ei saa nõukogu teha ühtegi otsust. Eesistujamaa vahetus seni 2 korda aastas
teistele struktuuridele allutatud EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (Council of Ministers) on EL'i kõrgeim otsuseid tegev organ, mis koosneb liikmesmaade ministritest. Ministrid vahetuvad vastavalt arutatavatele küsimustele. Nõukogul on seadusandlik võim. Ministrite Nõukogu teeb oma otsuse peale Euroopa Komisjoni poolt tehtud ettepaneku läbivaatamist Euroopa Parlamendi poolt. Nõukogu haldustöö teeb ära peasekretariaat ja erinevad töörühmad. Kohtumisi valmistab ette "COREPER"- alaliste esindajate komitee, mis koosneb liikmesriikide suursaadikutest. Eesistuja maa vahetub 2X aastas. Eesistuja maa välisminister on Euroopa Liidu kõrgeim esindaja. Istungid toimuvad Brüsselis ja Luksemburgis. EUROOPA KOMISJON (European Commission) on Euroopa Liidu täitevorganiks, milles on 20 liiget, president. Komisjoni liikmed nimetatakse ametisse 5'ks aastaks. Volinikud on sõltumatud oma riikide valitsustest. Kokku komisjonis 16
riigi või riikide vahel või RVOga; EL eelarve kinnitamine koos EPga; liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine kriminaalasjades ja vajalike meetmete vastuvõtmine nimetatud küsimuses. Kohtumistepõhine. Ministrid on MN vaid siis, kui nad on selleks kokku kutsutud. Tavaliselt 4 korda aastas, vaid välis- põllumajandus-, majandus-, rahandusministrid kohtuvad iga kuu. Otsustamine ·70% töögruppides ·10-15% Coreper ·10-15% nõukogu Hääletamine arutelud on avalikud kvalifitseeritud häälte enamus 55% riikidest, 65% elanikkonnast otsuse blokeerimiseks on vaja min 4 riiki, elanikkonnaga 35% kogu elanikkonnast tundlikud teemad (valispoliitika, maksustamine) konsensus (kõik riigid poolt) menetluslikud ja haldusküsimud lihthäälteenamus igal riigil vetoõigus
Ministrid kogunevad arutusel olevate valdkondade järgi. Tavaliselt kohtub nõukogu neli korda aastas, välis-, põllumajandus-, majandus- ja rahandusministrid sagedamini.. Nõukogu sekretariaadis on u 2500 töötajat. Nõukogu sõltub suurel määral liikmesriikide alalistest esindustest Brüsselis. Neis töötavad Coreperi (alaliste esindajate komitee) ja selle töörühmade kohtumisel osalevad liikmesriikide diplomaadid. Kõik õigusaktid peavad teel nõukokku läbima Coreper I (liikmesriikide suursaadikute asetäitjad, kes arutavad siseturu korraldamise tehnilisemaid aspekte, keskkonna jm küsimusi) ja Coreper II (liikmesriikide alalisi esindusi juhtivad suursaadikud, arutavad üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust).Neile valmistavad eelnõusid ette u 250 töörühma. Nõukogu esindab otseselt liikmesriike. Ilma Euroopa Komisjoni ettepanekuta ei saa nõukogu teha ühtegi otsust. Eesistujamaa vahetus seni 2 korda aastas
· Välissuhtlus (eelkõige Komisjoni pädevusalas, eksklusiivselt väliskaubandus + mitmed muud valdkonnad) Euroopa Liidu Nõukogu... ... ehk Ministrite Nõukogu 28 · Peamine seadusandlik institutsioon KOLM TASANDIT: (1) Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja · Erinevad koosseisud · Eesistujariik (2) COREPER Alaliste Esindajate Komitee (3) Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud · Ametnikkond (tõlketöö, paberimajandus, logistika jms): ca 3000 in. · Lissaboni leping: EL välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Liidu Nõukogu Koosseisud 2013: · Üldküsimused (GAC) · Konkurentsivõime (COCOM)
eest vastutavad ministeeriumid. KOK-i koosseisu kuuluvad kõikide ministeeriumide ja Eesti Panga esindajad, kellele lisanduvad vaatlejastaatuses Riigikogu Euroopa asjade komisjoni ja presidendi kantselei esindajad. Välisministeerium ja Eesti alaline esindus ELi juures: Välisministeeriumi ELi osakond koordineerib juhiste koostamist ELi Nõukogu suursaadikute (COREPER) kohtumisteks ning vastutab ministeeriumide juhiste õigeaegse valmimise eest COREPERi iganädalasteks koosolekuteks. Esinduse ülesandeks on vahendada ELi otsustusprotsessiga seonduvate teavet pealinna ning esindada valitsuse poolt määratletud huve Brüsselis. Riigikogu alaline EL asjade komisjon (ELAK): Jälgib süstemaatiliselt valitsuse EL-suunalist poliitikat, kujundab
Tavaliselt kohtub nõukogu neli korda aastas, välis-, põllumajandus-, majandus- ja rahandusministrid sagedamini, kuna nende kureeritavates valdkondades on liikmesriik suveräänsuse loovutanud. Nõukogu sekretariaadis on u 2500 töötajat. Nõukogu sõltub suurel määral liikmesriikide alalistest esindustest Brüsselis. Neis töötavad Coreperi (alaliste esindajate komitee) ja selle töörühmade kohtumisel osalevad liikmesriikide diplomaadid. Kõik õigusaktid peavad teel nõukokku läbima Coreper I (liikmesriikide suursaadikute asetäitjad, kes arutavad siseturu korraldamise tehnilisemaid aspekte, keskkonna jm küsimusi) ja Coreper II (liikmesriikide alalisi esindusi juhtivad suursaadikud, arutavad üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust).Neile valmistavad eelnõusid ette u 250 töörühma. Nõukogu esindab otseselt liikmesriike. Ilma Euroopa Komisjoni ettepanekuta ei saa nõukogu teha ühtegi otsust. Eesistujamaa vahetub 2 korda aastas
töögruppides ja komiteedes eelnõude menetlemisel, valmistavad ministrile taustamaterjale nõukogu kohtumisteks. Riigikantselei EL asjade sekretariaat: nõustab valitsust EL-ga seotud küsimustes ja osaleb valitsuse EL asjade seisukohtade kujundamises, toetab peaministrit tema EL-i suunalises töös. Välisministeeriumi EL osakond: aitab kujundada Eesti seisukohti üld- ja institutsionaalsetes küsimustes. Eesti alaline esindus EL juures: esindab valitsust EL-i institutsioonides (nõukogu, Coreper, nõukogu töögrupid, erikomiteed, EK komiteed) Seadusandlik võim: Kuigi Eesti seisukohti kujundavad ja esindavad EL-i institutsioonides täitevvõimu esindajad, on Riigikogul oluline roll EL-is esitatavatele Eesti seisukohtadele võimalikult laia ühiskondlik- poliitilise kandepinna tagamisel ning valitsuse EL-suunalise töö järelevalvel. Seisukohtade kujundamise kolm märksõna: 1.proaktiivsus 2.prioriteetsus 3.koostöö.
annaabi.ee 
