ulatuslike reformide teele. Keiser Mutsuhito valitsemise aastaid nimetatakse valgustatud rahu perioodiks. Toimusid suured muudatused seisused ja seisuslikud privileegid kaotati, inimesed võrdustati seaduse ees, kõik said õiguse valida endale perekonnanime, ametit ja elukohta. Riigi valitsemises hakkasid juhtima lihtsamuraid ja jõukad ettevõtjad. Teostati maa-, haldus- ja sõjaväereform, Edo nimetati ümber Tokyoks. Kultuur Rajati riiklikud ülikoolid Tokyos, hariduspoliitikas rõhutati rahvuslike tavade ja väärtuste suurt tähtsust, samuti ka välismaiste teadmiste omandamist. Jaapani kunst säilitas rahvusliku eripära, tegevust alustas rahvuslik teatriselts, palju tähelepanu pöörati traditsioonilisele ehitus- ja aianduskunstile. Õitses lilleseadekunst ikebana, kuid üha rohkem kajastusid kunstis ka Euroopa mõjud. Jaapanis hakkas taas levima ristiusk, kuigi domineerima jäid sintoism ja budism.
ENSV ajal olid peamised puuetega inimeste rehabilitatsiooniga tegelejad Pimedate Ühing ja Kurtide Ühing. Suhtumine ühingu liikmetesse oli üldiselt salliv, kuna liikmete seas leidus ka sõjaveterane. Palju negatiivsem oli suhtumine aga sünnikahjustusega inimestesse. Nende probleemidega küll tegeleti, kuid tihti oli nende juurdepääs haridusele raskendatud, kuna nad olid paigutatud (pool)suletud raviasutustesse. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses" (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Esimesed invaühingud tekkisid 1980-ndatel. Nõukogude perioodil töötasid erikoolid kuulmis- ja nägemispuuetega inimestele (keskharidus 12-13 aastaga), liikumispuuetega lastele oli mõeldud Haapsalu Sanatoorne Internaatkool (keskharidus 12 aastaga), vaimse puudega lastele abikoolid (6-klassiline haridus 9 aastaga). K...
Eelmine kord: Hariduspoliitikas uus suund – kaasaja haridus. Uues põhikoioli ja gümn seaduses on see sisse viidud. Ka erivajadusega õpilasel on õigus oma haridus saada tavakoolis ja tavaklassis. Kooli spalju problem ekona koolis palju eirnevaid inimesi ja see kuidas saame teiste inimeste ja probleemide lahendamisega , see nõuab väga heäid sots oskusi. Laps peab oskama rakendada erinevaid strateegiaid, et problem elahendada. Hea sot soskus on hea suhtlemisoskus ja suhtlemisle on oluline vallata erinevaid strateegiaid kuida s suhelda ( selgitamine, küsimine ,nõudmine, käskiminej ne) Vastavalt strateegial evalon ka keele. Rääkisime mis eesmärkidel suheldakse. Alati on vaja eesm või motiv et suhelda. Suhtlemine on informatiivne, tunnetustegevust teenidav, reguleeriv- planeeriv. Taju, mõtlemis ej amuu baasilt hakkab arenem akõne. Kui kõne on arenemas, siis kõne abil arenevad psüühilised protsessid. Eriti kooli ajal alates 12 eluaastast verb...
- Võrdväärsed õppimisvõimalused inimese sünnipära, elukoht, sotsiaalne positsioon, sugu, rass, majanduslik olukord ei takista õppimist. - Võrdväärne koolikorraldus ja õppeviis. Koolide tegevus korraldatakse nii, et see edendab hariduslikku võrdsust. - Võrdväärsed õpitulemused erinevad õpilased saavutavad baasoskustes võrdväärsed tulemused. 1970. aastatel taotleti Soome hariduspoliitikas õpilaste võrdseid õigusi kõikidel tasanditel. Kaheharuline koolisüsteem likvideeriti ja mindi üle ühtsele 9-aastasele põhikoolile, millele koostati ka ühtne õppekava. Võrdsuse nimel muudeti õpetamine, õppematerjalid, õppimisraskustega õpilaste eriõpe, koolitoit, üle 5 kilomeetri pikkune koolisõit õpilasele tasuta teenusteks. Soomlaste radikaalne võrdõiguslikkuse tõlgendus viis välja võrdsete õpitulemuste nõudeni. See tähendas, et
vastutus kodus loob võrdsema olukorra ka tööturul, mis aitab kinni püüda Eesti jaoks nii ebamugavalt libedat palgalõhet. Kõik algab suhtumisest ja väärtushinnangutest. Oleme positiivsete muutuste teel, et Eesti oleks koht, kus peredel ja lastel oleks hea elada. Pere on meie selgroog, nii inimesena kui riigina. Ja selgroo eest tuleb hoolt kanda, et see jaksaks meid hoida. Haridus Eesti tähtsamaiks edasiviivaks jõuks on haritud elanikkond. Selleks, et hariduselu areneks tuleb Eesti hariduspoliitikas läbi viia olulisi muudatusi. Meie eesmärgid on: • Muuta haridus igale noorele kättesaadavaks. • Muuta õpetaja töökoht tähtsamaks ja lasta neil vabakäelisemalt oma tahte järgi kujundada oma õpetatava aine õppekava. • Tutvustada juba lasteaias ja algkoolis erinevaid tegevusalu ja hobisid, et lastel kujuneks juba noorena välja oma hobid. • Tõsta kakskeelsete koolide eesti keele tase kvaliteedini.
Teiseks võimaluseks on suurendad raha pakkumist, mille tulemusena raha hnd väheneb. *Majanduse ülekuumenemine-põhjuseks on liiane nõudlus mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu kiire kasvu. Majanduspoliitika ülesanne on piirata tarbimist. Selleks on mitmed moodused-tõsta makse, vähendada riiklikke kulutusi või raha pakkumist, mille tulemusena tõuseb intress.Teine alternatiiv on soodustada hoiustamist. 8)Juurdepääs haridusele Tänapäeva hariduspoliitikas on oluline mitte ainult sisseastumine kooli, vaid ka seal edasiliikumine ning edukas lõpetamine.Õppimine on ettevalmistus edukaks karjääriks 9)Hariduspoliitika põhiprobleemid *Hariduse kvaliteet-mõõdetakse riigieksamite, tasemetöödega jne. Rahvusvahelises võrdluses on õpitulemused üldiselt paremad neid riikides, kus kehtivad riiklik õppekava ja saavutusstandardid(riigieksamid nt). *Kartus kaotada konkurentsivõime-vajadus suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu
Pensionisüsteem peab püsima stabiilne. Selle tagamiseks tuleb soodustada II ja III pensionisamba arengut. Teed, hooned ja ühistransport peavad võimaldama füüsilise puudega inimeste takistusteta liikumist. Koolis peab olema kättesaadav tervislik toit. Paljulapselistele peredele tuleb maksta lisatoetust. Tervishoiupoliitikas tuleb tõsta inimeste teadlikkust. Erakond toetab üldisema pikaajalise terviseedendamise programmi loomist. Arstiabi peab olema kvaliteetne. Hariduspoliitikas riik ja omavalitsus tagavad igale soovijale tasuta alushariduse. Toetada tuleb ka alternatiivseid võimalusi: koduõpe, erakoolid ja -lasteaiad. Põhiharidus peab olema täiesti tasuta ja kodu ligidal. Muukeelsed koolid peavad tagama hea eesti keele oskuse. Keskkonnapoliitikas pooldatakse jäätmekäitluse reegleid, mis sunnivad käituma loodussõbralikult ja jäätmeid taaskasutama. Tarbimine tuleks maksustada sõltuvalt mõjust keskkonnale. Soosida tuleb keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid
Teadmised ei ole tarbetu luksus vaid strateegiline arenguressurss. Oluline on teadmine selle kohta, kuidas omandatud teadmisi tulemuslikult rakendada. Eestis on töötussektori osatähtsus vähenenud ja teenindusvaldkond jõuliselt suurenenud. Selline olukord loob vajaduse teadmusorganisatsioonide järele. Samas mõjub Eestile tema väiksus- pole väga suurt konkurentsi ja see pärsib organisatsioonide pingutustahet. Rohkem on teadmusjuhtimise ilminguid märgata Eesti hariduspoliitikas. Eesti majanduse konkurentsivõime ja tulevikuväljavaadetest 2003. aastal võib lähemalt lugeda siit: Minule isiklikult tundub selline teadmusjuhtimist viljelev organisatsioon päris utoopilisena, kuna oma suhteliselt pika elu jooksul ei ole ma veel teadmusjuhtimist kohanud üheski oma töökohas. Ka minu praegused tööandjad ei tea paraku midagi teadmusjuhtimisest. Kirjeldus sellest, kuidas töötajaid kaastakse kogu firma tegvustesse ja neid väärtustakse igati, kõlab kui
kasutamiseks lahkuma (nt digivideolaenutus või interneti kaudu toidu tellimine), ja lõpetades mobiiltelefonidega, mille paljud mudelid ühendavad endas arvuti kõikvõimalikke funktsioone, mida saab nüüd kasutada kas tänaval või üks armastatumaid sülearvutite reklaami motiive lennukis. Ja mitte ainult kommunikatsioonivahendite tootjad ei jutlusta kiirusekultust. Seda teevad ka igasugused ärikoolitajad, samuti on hariduspoliitikas tõstetud kilbile kiirus mida muud see Bologna protsess endast ikka kujutab... Eelnev tekitab küsimuse, kust tuleb meie arusaam kiirusest. Tühja koha pealt ei sünni ju midagi, mistõttu näibki, et kui ühelt poolt on tõesti transpordi ja infovahetuskiirused maailmas viimase pooleteise sajandiga alates aururongide ja laevade massiliseks muutumisest mõõtmatult kasvanud, siis teiselt poolt oleme harjunudki
toime tulla. Juurdepääsu ning edasijõudmisega seonduvaks erimureks on kujunenud õpilaste koolist väljalangevus. Maailma ulatuses, aga ka Eestis, on põhiprobleem kohustusliku haridustaseme mittesaavutamine, st väljalangemine põhikoolist. Euroopa Liit seevastu pöörab rohkem tähelepanu III taseme õppuritele. Praegu ei lõpeta Euroopas 18-24-aastastest õppijatest kooli ligi viiendik, ka Eestis ja Lätis on olukord enam-vähem samasugune. Võib öelda, et tänapäeva hariduspoliitikas on oluline mitte ainult sisseastumine haridusasutusse, vaid ka seal edasiliikumine ning selle edukas lõpetamine. Kooliskäimine ei ole asi omaette, vaid ettevalmistus edukaks karjääriks tööturul. Alus-, põhi- ja keskharidus Üldharidus hõlmab alusharidust, põhiharidust ja keskharidust. Kõikidel haridusastmetel toimub õppetöö ühtse riikliku õppekava alusel, millest lähtudes kujundab iga õppeasutus oma õppekava.
Hariduspoliitika Põhiharidus on kohustuslik. Kohustuslik haridus peab õppurile olema tasuta. Euroopa riigid on püüdnud ka ülikooliharidust rahastada, mille tõttu üliõpilaste arv kasvab, kuid eelarve mitte. Võimalus vähendada survet ülikooliharidusele on suunata õpilasi ka kutseharidusse, ent selleks peab see olema nüüdisaegne ning võimaldama tööturul edukalt toime tulla. Edasijõudmisega seonduv mure on õpilaste koolist väljalangevus. Hariduspoliitikas on oluline mitte ainult sisseastumine haridusasutusse, vaid ka seal edasiliikumine ning selle edukad lõpetamine. Hariduspoliitika põhiprobleemid: · hariduse kvaliteet. Mõõdupuuks on eksamid ja tasemetööd, rahvusvahelised teadusuuringud õpilaste saavutustasemest ning hariduskulutuste ja saavutustaseme tasakaalust · kartus kaotada konkurenstivõime teadmusmajanduse ajastul. Rõhutatakse vajadust suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu.
Kuni Teise maailmasõja lõpuni domineeris nn rahvuslik hariduspoliitika, mille konfutsianism etendas üsna suurt osa. 19. sajandi lõpul ilmus rida haridusdekreete, mis rõhutasid juba seni teada olnut, kuid lisandusid ja kutsekoolid ja koolid neidudele. Laienes erakoolide hulk. 1907 kehtestati 6-klassiline koolikohustus. 1912 1945: mitmed sündmused (nt Esimene maailmasõda, Vene revolutsioon) ei jäänud mõju avaldamata ka Jaapani hariduspoliitikas. Haridust püüti muuta üldisemaks ja kergesti kättesaadavaks. Esimese maailmasõja lõpul käis 6-klassilist koolikohustust täitmas 99% vastava eaga lapsi. Ilmusid esimesed ettepanekud 8- klassilise koolikohustuse kehtestamiseks, kuid seda enne Teist maailmsõda ei juhtunud. Seni oli tunnustatud ametlikult vaid keiserlikke kõrgkoole, pärast Esimest maailmasõda aga ka kolledzeid ja erakõrgkoole. Loodi ka nn ettevalmistavaid koole, mis olid vaheastmeks enne ülikooli.
isikute vaba liikumise kõrval väga oluliseks ka noorte teadlaste vaba liikumist, mida Eestil on oluline täiel määral toetada, sest see aitab Euroopal muutuda teadmistel põhinevaks konkurentsivõimeliseks majandusruumiks. (2) "Meid kõiki mõjutavad praegu ülemaailmne finantskriis ja kasvav töötus, ning paljud pered on keerulises seisus. Kuid sellisest olukorrast ei paku väljapääsu võltsoptimism ja tühjad lubadused, vaid õiged otsused ka hariduspoliitikas. Isamaa ja Res Publica Liit pakub õigeid otsuseid raskel ajal". (2) Tema sõnul on IRL Eestis ja rahvapartei Euroopas võtnud eesmärgiks edendada karjääritingimusi, suurendades teadustegevuses osalevate naiste ja noorte arvu. Ta toetab Euroopas ka teadlaste ühtse tööturu loomist, mis tagab paremad karjäärivõimalused ning atraktiivsed töötingimused ka noortele eestlastele. (2) Tsahkna sõnul ei tohi põhimõtetes kokkuleppimise kõrval unustada ka nende rakendamist reaalsesse ellu
kaduma ei läheks (Maie Tuulik Euroülikool). Kokkuvõte Turumajanduse tingimustes kujundab maailma palet ja väärtushinnanguid järjest enam raha. J. Hull on väitnud (1999) , et raha on saamas meie ajastu uueks jumalaks, kes kõikvõimsana kontrollib maailma ja kelle soosingut igaüks võita soovib. Rahamaailma põhireegleid on pragmatism, inimestki nähakse vaid inimkapitalina, mille väärtust mõõdab kasulikkus ja tarbimisvõime. Edukusefilosoofia ja utilitarism heiastub hariduspoliitikas, kus tahaplaanile jäävad sotsiaalsed probleemid ja unustatakse vaimsed väärtused ning isiksuse terviklik harmooniline areng. Sotsiaalsed ja ökoloogilised probleemid aga kasvavad. Suureneb marginaliseerunud inimgruppide hulk: tööpuudus, vaesus, katkenud haridusteega tänavalapsed, inimesed, kes püüavad mured unustada meelemürkide abil, on reaalsus nii arenenud riikides kui ka tänases Eestis. (Kraav , Kõiv 2001) 11
kahekõne valitsuse ja kodaniku vahel, miks asjad nii on, nagu nad on. ,,Inimene tahab teada. Inimene tahab kaasa mõelda, inimene tahab kaasa rääkida. See on riigi usaldusväärsuse ja muidugi võrdsete võimaluste küsimus," ütles Meri. Teine märkus - parlamentaarne riik tugineb tugevatele erakondadele, millel on omad programmid ja põhimõtted. ,,Tahaksin jälgida ühe või teise või kolmanda eesti erakonna seisukohtade kujunemist näiteks hariduspoliitikas või sotsiaalpoliitikas. Ma jälgin ''Fönixi'' kanalil ülepäeviti Saksa parlamendi istungeid: nad naeravad koos, kujutlege ometi, nii koalitsioon kui opositsioon. Meil naerdakse üksteise üle. See on poliitilise kultuurituse märk," märkis Meri. Meri leidis, et me ei saa jõukat ja õnnelikku Eestit üles ehitada, kui meil puudub nägemus globaalsest maailmast ja Eesti asendist kahekümne aasta pärast, kuid
Eelkooliklass tagab kõikidele võrdsed võimalused kooli alustamiseks. Probleemid, mis takistavad lapse arenemist ja õppimist, kõrvaldatakse võimalikult vara. Üritatakse pakkuda võimalikult mitmekülgseid õppimismeetodeid ja tegevusi, mis toetaksid õppimist nii koolis kui ka kooliväliselt. Kasutatud Kirjandus 1) L. Jõgi, T. Jääger, R. Leppänen, R. Rinne 2008. Eesti ja Soome haridus ning muutused EL-i hariduspoliitikas 1990 2000. Tallinn: TLÜ kirjastus 2) Organisation of the Education System in Finland 2008/2009 http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/eurybase/eurybase_full_reports/FI_ EN.pdf 3) Structures of Education and Training Systems in Europe. Finland. 2009/10 Edition. http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/eurybase/structures/041_FI_EN.pdf 4) http://www.oph.fi 5) http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/eurybase/national_summary_sheets
" või siiski ,,Kes on inimene?" Mis? ja kes? küsimustega jäävad tänapäeva Eesti algklasside lapsed väga tihti jänni, kui loodusõpetuse tunnis tuleb liigitada ,,tuli", ,,kivi", ,,taim", ,,puu", ,,vesi" jne. elusasse või elutusse lahtrisse (kategooriasse). Ja jänni ei jää mitte ainult lapsed, vaid ka nende ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 5 kasvatajad ja õpetajad seega ka täiskasvanud. Asi meie ühiskonna hariduspoliitikas pöördub veel hullemale rajale, kui loodusõpetuse tund ainekavast üldse välja jäetakse ja asendatakse veelgi abstraktsema ainega. Juba on kuulda, ja ajalehtedest lugeda, et vihmauss kuulub putukate hulka. Siiani on olnud konkreetne putukate määramise tunnus see, et neil on 6 jalga. Sedasi pannakse varsti ka inimene näiteks kaheksajalgsete, roomajate, kahepaiksete vms. klassi. Inimese määratlemisega on probleeme nii eesti keeles kui ilmselt ka paljudes teistes keeltes
Üks märk, et haiget saanuid on ka laste hulgas, on mõnuainete lai levik, näiteks nuusutatakse varakult ja see puudutab paljusid lapsi. Narkootikumid on märk, et hulgal lastel puudub igasugune toetus ja et nad ei suuda sellist olukorda taluda. Nad pigem põgenevad sellest reaalsusest. Koolid õpetavad tagurpidi Varem olid lapsed omavahel palju sarnasemad kui praegu. Nii vajavad praegused lapsed palju enam valikuvõimalusi, ka koolitüüpide osas. Üks, mida Inge Taela sõnul hariduspoliitikas indigolaste heaks teha saaks, oleks tunnustada alternatiivseid koolitüüpe, näiteks Montessouri õpetust ja waldorfpedagoogikat. Siiri Veensalu sõnul valitseb praegu nii koolireformijate kui õpetajate peades eelarvamus, et asju ei saa teistmoodi teha. Õpetajad peaksid enam mõtestama, mida nad teevad, tahtma pigem ümbritsevast aru saada, mitte niivõrd õpilasele mõjuda. Indigolaste probleemid ei ole enamasti seotud mitte mõtlemise, vaid tunnetega. Praegusaja
Kuni Teise maailmasõja lõpuni domineeris nn rahvuslik hariduspoliitika, mille konfutsianism etendas üsna suurt osa. 19. sajandi lõpul ilmus rida haridusdekreete, mis rõhutasid juba seni teada olnut, kuid lisandusid ja kutsekoolid ja koolid neidudele. Laienes erakoolide hulk. 1907 kehtestati 6- klassiline koolikohustus. Aastatel 1912 1945 mitmed sündmused (nt Esimene maailmasõda, Vene revolutsioon) ei jäänud mõju avaldamata ka Jaapani hariduspoliitikas. Haridust püüti muuta üldisemaks ja kergesti kättesaadavaks. Esimese maailmasõja lõpul käis 6-klassilist koolikohustust täitmas 99% vastava eaga lapsi. Ilmusid esimesed ettepanekud 8-klassilise koolikohustuse kehtestamiseks, kuid seda enne Teist maailmsõda ei juhtunud. Seni oli tunnustatud ametlikult vaid keiserlikke kõrgkoole, pärast Esimest maailmasõda aga ka kolledzeid ja erakõrgkoole. Loodi ka nn ettevalmistavaid koole, mis olid vaheastmeks enne ülikooli.
suundumustest. Õpetaja tegutseb koostöös kodu, kooli ja ühiskonnaga. Eripedagoogi kui õpetaja vastutus õpilase ees avaldub õpilase inimõiguste austamises ja tema turvalisuse tagamises. Eripedagoogi vastutus oma professiooni ees tähendab teadusmeetodite ja -printsiipide järgimist ning pidevat enesetäiendust. Eripedagoogi vastutus ühiskonna ees tähendab hoidumist professionaalile sobimatust käitumisest, osalemist sotsiaal- ja hariduspoliitikas. LOE ÜLE: Õpetajate maailmaorganisatsiooni Education International kutse-eetika deklaratsioon! 6.Eripedagoogika eetika: Eripedagoogika kui professiooni kujunemine. Eripedagoog kui professiooni esindaja. Eripedagoog kui ekspert. Eetilised probleemid eripedagoogikas: võrdsete võimaluste loomine; integreerimisesegregeerimise dilemmad. Inimestega (sh laste ja puudega inimestega) tehtava uurimistöö eetilised põhimõtted.
04. 2012 protokoll? – Nt. Kuidas mõjutab inimese demokraatlikke hoiakuid tema vanus? – Nt. Kui palju tallinlasi pooldab tasuta ühistransporti ja kuidas see jaotub linnaosade kaupa? • Ei tohi olla “kas” küsimused: – Nt. Kas “Harta 12” ja sotsiaalteadlaste kiri “Kaks Eestit” on oma diskursiivsetelt rõhuasetustelt erinevad? – Nt. Kas Vinni ja Kullamaa valdade ühinemine tõi kaasa parema koolihariduse kvaliteedi? • Ei tohi olla normatiivne • Nt: Kas Eestis peaks hariduspoliitikas rakendama enam kaasamist? • Nt: Kas juhitud demokraatia on parem liberaalsest demokraatiast? • Ei tohi puudutada tulevikusündmusi ja ennustada? • Nt. Milliseks võiks kujuneda valitsusvõimekus Vinni ja Kullamaa ühisvallas peale nende ühinemist? • Ei tohi olla kallutatud: • Nt. Miks on liberaalne ideoloogia parem kui sotsiaaldemokraatlik? • Ei tohiks olla puhtalt vaid kirjeldavad (kehtib just põhilise uurimisküsimuse kohta)? • Nt
Mõned märksõnad eksamiks valmistumisel ehk loetelu teemadest, millele võiks õppimisel keskenduda Avaliku poliitika olemus (peamised komponendid ja nn Eastoni box), miks on seda vaja (riigi sekkumise õigustused) ning millised on võimalused selle elluviimiseks, st avaliku poliitika peamised vahendid ja nendega seotud otsustused. Millest tuleneb avaliku poliitika küsimuste keerukus? Poliitika? Poliitika (nähtus) ja poliitikateadus (selle nähtusega tegelev teadusharu) Poliitikat teha lahendada poliitikat ja riigivalitsemist puudutavaid küsimusi Poliitikat uurida, st mõtestada ja seletada poliitika tegemist Tavakodanikule tähistab poliitika eelkõige poliitikute omavahelist võitlust võimu pärast Poliitika kui ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess Poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja ...
kui ülemaailmsetel erialakonverentsidel. Euroopa andekusuurijate ja praktikute ühenduse (European Council for High Ability) liige ja Eesti korrespondent, andekusuurijate ja praktikute maailmaorganisatsiooni (World Council for Gifted and Talented Children) liige. Tudengist poja ema. Lisaks koorilaulule peab lugu teatrist ja teistest kaunitest kunstidest. Meeldib end proovile panna ekstreemsetes tingimustes, olgu selleks mägironimine või hilissügisene suplus. 3.6 Hariduspoliitikas tuleb muuta mõtteviisi 26.03.2008 Allan Vissor 37 "Üleval pool" jõutakse pea-aegu iga haridusprobleemi analüüsimisel järeldusele, et viga on õpilastes: nad on kas liiga laisad või liiga lollid, ning selle tulemusena tuleb hakata neid "ülevalt poolt parandama". Näiteks eeldab kohustusliku matemaatikaeksami rakendamine, et meie õpilased on lollid. Üha rangemaks muutuv puudumiste järelevalve eeldab, et õpilased on laisad
Ühiskondlik kogemus: rahvusvaheline kaubandus, rahvusvahelised majandussuhted. Nt sõda: Isiklik kogemus: Hirm, kurbus, lein, kodu, lähedase kaotus. Ühiskondlik kogemus: majanduslangus, relvatööstuse majanduslik kasv. Nt tööpuudus: olla töötu tähendab suuri isiklikke probleeme. Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas. Nt abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem. 5. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? - Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. - rõhk inimkäitumise kontekstil. -tähendus tekib ühiskonnas inimestevahelise suhtlemise tulemusena.
napib õppevahendeid, auditooriumid ülerahvastatud, õppejõud rahulolematud. Alternatiiv ülikooliharidusele: kutseharidus, seega peaks see võimaldama tööturul toime tulla. Kohustusliku haridustaseme mittesaavutamine ehk õpilaste põhikoolist väljalangemine on tõusnud üheks põhiprobleemiks maailma ulatuses. EL pöörab aga rohkem tähelepanu III taseme õppuritele. Euroopas ei lõpeta 18-24a õppijatest kooli u. 1/5 (ideaalis 2x madalam). Tänapäeva hariduspoliitikas oluline haridusasutusse sisseastumine, seal edasiliikumine ja edukas lõpetamine. See on ettevalmistuks karjääriks töötuturul. Põhiprobleemid Üks osa probleemidest seondub hariduse kvaliteediga. Haridusuurijatel on mõõdupuud, mille alusel seda ehk õpilaste saavutusi hinnata: riigieksamid, tasemetööd, rahvusvahelised teadusuuringud, hariduskulutuste & saavutustaseme tasakaal. Õpitulemused paremad neis riikides, kus kehtivad riiklik õppekava ja saavutusstandardid (nt. riigieksamid)
Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele Elustiili valikud millist kohvi juua - globaliseerumine Näide tööpuudus: olla töötu tähendab suuri isiklikke probleeme. Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas. Näide abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem. 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? Iseloomustavad järgmised peamised tunnused: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi seisneb erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas
· MAJANDUS · RITUAAL · LEGAALNE STIMULANT · ELUSTIIL · SELTSKONDLIK · MAJANDUS · ELUSTIIL · ÄRATAJA · SOTSIAALNE (KUI KÄIA KOOS SAUNAS) · TERVIS Näide tööpuudus: olla töötu tähendab suuri isiklikke probleeme. Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas. Näide abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited. Sotsiaalne institutsioon on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskondi.
vahel koos kontrolli- ja karistusmehhanismidega. Teisisõnu, tuleks üheselt ja selgelt kindlaks määrata, mis kuulub liidu institutsioonide pädevusse ja mis jääb liikmeriikide pädevusse. Föderaliseerumise käigub peaks ühtlustama erinevate poliitikavaldkondade riikideülesuse taseme ja riikideüleste institutsioonide pädevuse üldiselt. Näiteks Euroopa Komisjoni pädevus on suurem tollipoliitika valdkonnas kui hariduspoliitikas, föderatiivse liidu puhul on eesmärgiks erisusi vähendada. Föderalism pakuks stabiilset rahu ja paigalseisu ehk nõrgemate riikide finantstervis paraneks tugevamate arengu pidurdamise arvelt, samas dünaamiline integratsioon pakuks sujuvat arengut koos perioodiliste kriisidega, ning mõlemat ei saaks pakkuda, osutades föderaliseerumise kasuks, välistab see integratsiooni arengut. Seega, kas stabiilne ning teatavas mõttes
suunatud. Ühe konkreetse vahendi suunamisel on tegelikult seda võimalik suunata ka erinevatesse suundadesse. Siis peab vaatama ka toime sisu järgi. On sotsiaalsed preventsioonivahendid nt perekonnapoliitika, majandus-, tööhõivepoliitika seega üldised sotsiaalsed vahendid. Siin hakkab tekkima probleeme, kuna mõned vahendid ei ole sisu poolest selged, millele need on suunatud kas esmane või teisene preventsioonivahend. Hariduspoliitikas vaadatakse ka väga erinevaid projekte. Haridussüsteem on väga suure funktsiooniga, kuna suudab pakkuda mõtestatud tegevust väga suurele osale kriminaalsest elanikkonnast. Kui poleks haridussüsteemi, mis siis ühiskonnas toimuks? Kriminaalne aktiivsus oleks küllalt keeruline üle elada. Haridus pakub tegevust, hoiab kontrolli all ja see on väga väga suur haridussüsteemi funktsioon. Noorsoopoliitika on ennekõike negatiivse väljaselgitamine, õige käitumise õpetamine noortele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
