Töötasu Töötasu on rahasumma, mida makstakse töö tegemise eest. Töötasu makstakse rahas ja netosummana ehk brutosummast on maha arvestatud töötaja maksud. Võib öelda, et tasusid, mida märgitakse töölepingu kirjalikus dokumendis mõistetena "põhipalk", "ajapalk", "kuupalk", "nädalapalk", "tunnipalk", "tulemuspalk", "boonus", "lisatasu", "preemia", "motivatsioonitasu" saab üldjuhul pidada töötasuks. Töötasu suurus ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt määratud alammäär. Töötasu lepitakse kokku brutosummas. 2013 aastal on täiskohaga töötaja alampalgaks 320 eurot ja minimaalne tunnipalk on 1,90 eurot. Töötasu suurus lepitakse kokku kirjalikus töölepingus, lisaks täpsustatakse töötasu arvutamise viis ja palgapäev. Kui isik teeb tööd, eedlatakse, et töötasu on kokku lepitud. Kui kindlat töötasu pole kokku
Töötasu Töö tegemisega kaasnevad kulud Töösuhetest tulenevad rahalised kohustused: Puhkusetasu Ajutise töövõimetuse hüvitis Leppetrahvid Teisele töölepingu poolele tekitatud kahju hüvitamised Töölepingu lõpetamisest tulenevad hüvitised Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kokkuleppe puudumisel on: töötasu suurus on määratud kollektiivlepinguga; kui üheski dokumendis ei ole kirjas, mis võiks olla töötasu konkreetse töösuhte raames, lähtutakse sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavast tasust. töölepingu kirjalikus dokumendis peab töötasu kohta olema märgitud: töö eest makstav tasu, sh majandustulemustelt makstav tasu; tehingutelt makstav tasu; töötasu arvutamise viis; töötasu maksmise kord
1. KUIDAS TOIMUB KESKMISE TASU ARVESTAMINE AASTAL 2012? 1.1 Kellele laieneb keskmise tasu arvutamist reguleeriv määrus Lihtsustub tasu arvutamine töötajale, kes on töötanud tööandja juures vähe aega ja kelle palgapäev ei ole veel saabunud. 1.2 Millal tekib keskmise töötasu arvutamise vajadus Keskmist töötasu on vaja arvutada ja maksta näiteks koolituse ajal; olukorras, kus tööandjal ei ole töötajale tööd anda; olukorras, kus töötaja ei saa teha tööd oma isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel; puudega lapse lapsepuhkuse ajal; puhkuse ajal; töötaja tööle asumisest keeldumisel või omavoliliselt töölt lahkumisel; koondamishüviste maksmisel; tööandjapoolse olulise lepingurikkumise korral või töösuhte õigusvastasel ülesütlemisel
Maksuhaldur on jätkuvalt kohustatud arvestama enammakstud summalt maksukohustuslase kasuks intressi. Viimatiöeldu osas muutub uuest aastast see, et intressi ei arvestata juhul, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohustuslase deklareeritud andmete alusel. Lisaks eeltoodule täpsustatakse enne rahalise nõude või kohustuse määramist tehtavate täitmist tagavate toimingute sooritamise regulatsiooni. Kellele laieneb keskmise töötasu arvutamist reguleeriv määrus? Määrusesse tehti kaks sisulist muudatust. Esimene muudatus lihtsustab puhkusetasu arvestamist. Selle järgi ei tule tööandjal puhkuste korral arvestada töötajale keskmist päevatasu, kui töötasu on olnud eelneva kuue kalendrikuu jooksul muutumatu suurusega. Sellisel juhul maksab tööandja töötajale töölepingus kokkulepitud töötasu. Teine muudatus vähendab tööandja ebamõistlikku halduskoormust. Selle järgi ei näe
Töötasu arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Töötasu arvestuse regulatsioon 3 Dokumentatsioon 4 Töötasu arvestamine 5 Deklareerimine 6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus 7 Puhkusetasu arvestus 8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine 9 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead palga maksmise korda; ·tead palgast tehtavaid kinnipidamisi; ·tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente; ·oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu; ·oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid; ·tead puhkuse erinevaid liike; ·oskad arvestada puhkusetasu;
hüvitada riigipühal tehtavad tunnid, ülejäänud tunnid tasustatakse tavalises korras. Täiendava tasu maksmine riigipühal kui puhkepäeval, on põhjendatud asjaoluga, et töötaja peab tegema tööd ajal, kui kõik ülejäänud riigis puhkavad ja peavad pühasid. 2. Kas TLS-is on reeglid ka selliseks juhtumiks, kui töötaja täidab tööülesandeid halvasti / on tööandjal sellisel juhtumil õigus töötasu vähendada? TLS §73, VÕS §112. Tööandjal on õigus alandada töötasu, kui töötaja on oma tööülesandeid täitnud kokkulepitust kehvemalt. Töötasu saab alandada vaid juhul, kui tööandja on töötajale töötegemiseks andnud juhise, mis on olnud enneaegne ja töötajale sisult arusaadav. Sealjuures, peab juhise andmine töölepingus ettenähtud tööülesande eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades, olema mõistlik.
Üldreegel, mille kohaselt ei või öötöötaja töötada keskmiselt rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul 7-päevase arvestusperioodi kohta. Töötundide arv 7 päeva kohta ei tohi ületada 48 tundi. 7-päevasest arvestusperioodist arvatakse välja 24-tunnine periood iganädalast puhkeaega. Öötöötaja, kelle tervist mõj töökk-a ohutegur või töö iseloom ei või töötada rohkem kui 8h 24- tunnise ajavahemiku jooksul. Öösel töötamise eest maksab tööandja 1,25-kordset töötasu. Täiendava tasu maksmine ei ole vajalik, kui pooled on kokku leppinud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. 4. Tööpäevasisese, igapäevase ning iganädalase puhkeaja kestus ja kasutamise kord. Tööaja korralduse tööandjapoolne muutmine Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. Last rinnaga toitval emal on õigus saada
Õppepuhkus Õppepuhkus on töölepingu või teenistussuhte peatumine töölepingu alusel töötavatele ja avalikus teenistuses olevatele isikutel koolituses osalemiseks. Õppepuhkuse eesmärgiks on anda töötajale vaba aega õppimiseks ja koolitustel osalemiseks. Õppepuhkust on võimalik saada koolitusasutuse teatise alusel kuni 30 päeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeval säilitatakse töötajale keskmine töötasu ja ülejäänud 10 kalendripäeva on tasustamata puhkus. Õppe lõpetamiseks on võimalik ühekordselt saada täiendavalt õppepuhkust 15 päeva, mille eest makstakse töötajale töötasu alammäära ehk miinimumpalka. Kui lõpetamine ebaõnnestub, siis järgmisel aastal puhkust õppe lõpetamiseks enam õigus saada ei ole. Säilib õigus iga-aastasele 30 kalendripäevasele õppepuhkusele. Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle
c) Andke hinnangut tunnuse hajuvusele karpdiagrammi ja variatsioonikordaja d) Arvutage esimene, viies ja üheksas detsiilid protsentiilide arvutamise meeto ning leidke mitu % väärtustest asub variatsioonirea 1) esimeses kümnendik e) Karakteristikute keskväärtus, mediaan ja mood omavahelise paiknevuse jär Tehtud hüpoteesi kontrollige variatsioonirea asümmeetriakordaja abil (arvut Ül. 2. On antud ühe ettevõtte töötajate jaotus töötasu (EUR-i nädalas) ning osakondade (6 punkti) Töötasu X [70;80] (80;90] (90;100] (100;110] Osak. 1 (f1) 3 10 15 12 Osak. 2 (f2) 15 2 14 13 Osak. 3 (f3) 1 10 1 4 Kokku: 19 22 30 29
saabumiseni saada olevale töötasule. Töötaja varaline vastutus · Tahtliku kahju tekitamise korral vastutab töötaja kogu tekkinud kahju eest; · Kui töötaja on kahju tekitanud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks; · Väljapool varalise vastutuse kokkulepet tekkinud kahju osas ei ole töötaja varalisel vastutusel seadusest tulenevat ülempiiri; · Tööandja võib töötajaga sõlmida varalise vastutuse kokkuleppe, mille kohaselt vastutab töötaja tema käsutusse antud vara säilimise eest sõltumata süüst. Kokkulepe kehtib, kui see on
VÕS tutvustama töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu käsundusleping: käsundisaaja käsundiandja; töövõtuleping: nõudeid; h) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töövõtja tellija töötamise võimalusest; i) austama töötaja privaatsust; j) andma töötaja nõudmisel andmeid tema töötasu kohta; k) mitte Tööleping | Allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööandja avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta töövahendid. Tasu vähemalt üks kord kuus. Isiklik töö. Puhkus andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva 28 kalendripäeva. Kohustus koolitada. Tööandja vastutab töötasu kohta. tööõnnetuse puhul. Kohustus maksta keskmist töötasu, kui tööandjal pole tööd anda. Konkurentsi piirang
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Iseseisev töö Töötasu tagastamine. Töötaja kulude ja kahju hüvitamine Rauno Kesti VAK10 16.02.2011 Töötasu tagastamine Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. Töötaja kulude ja kahju hüvitamine Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude, sealhulgas töölähetuse kulude hüvitamist. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha kehtestatud alammäära ulatuses, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.
ARVESTAMINE Lõputöö Juhendaja: Monika Nikitina-Kalamäe Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS.........................................................................................7 1.1 Töö, tööaeg ja töötasu.....................................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine.................................................................................11 1.1.3 Töötasu maksmise erijuhud..................................................................................15 1
Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja töötaja saab ainult kokkulepitud töötasu - üldjuhul tähtajatu, võib olla ka tähtajaline - töötajal on õigus puhkusele Kui need tunnused on olemas, peab olema tööleping. Muud lepingud on ebaseaduslikud
puhkust töötatud aja eest, sinna hulka kuuluvad ka töövõimetus ning põhipuhkusel oldud aeg. Lapsehoolduspuhkusel ja tasustamata puhkusel oldud aega puhkuse arvestamisel arvesse ei võeta. 3. Kas töötajat saab saata sundpuhkusele (tööandja väidab, et tal ei ole tööd anda)? Selgita palun! TLS § 35, tööandja võib küll töötaja saata ,,sundpuhkusele", kuid peab talle maksma töötaja keskmist töötasu. Oluline on selle juures, et selline sundpuhkusele saatmine ei lähe maha töötaja puhkusereservist. Puhkuste graafik koostatakse ja tehakse töötajale teatavaks hiljemalt I kvartali lõpuks ning selle koostamisel arvestatakse ka töötaja soove. Edasine muutmine saab toimuda ainult poolte kokkuleppel. Seega kui tööandja ei ole juba aasta alguses näinud ette töömahu vähenemist näiteks aprillis ning töötajaga kokku leppinud,
alusel töötada. Peetakse ebatüüpiliseks töö suhteks, seda ei reguleeri üldiselt TLS vaid äriseadustik. Kui on sõlmitud tööleping, siis TLS. TLS reguleerib järgmisi ebatüüpilisi töösuhteid: osaline tööaeg, tähtajaline tööleping. Renditöö kolmepoolne töösuhe, firma rendib tööjõudu kellegi teise töö tegemiseks; TLS reguleerib seda; erisätted § 6, § 9. Valdkonnad Tööleping, töö- ja puhkeaeg, puhkus, töötasu, töövaidluste lahendamine, kollektiivsed töösuhted, töölepingu lõppemine Töölepingu tunnused 1. tööd tehakse alluvussuhtes 2. töötegija sõltub tööd andvast isikust 3. tööd tehakse tavaliselt isiklikult 4. oluline on tööprotsess 5. tööd tehakse tasu eest Turvalise paindlikkuse kontseptsioon Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab üldisemalt öeldes raskuspunkti nihutamist traditsiooniliselt
Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja töötaja saab ainult kokkulepitud töötasu - üldjuhul tähtajatu, võib olla ka tähtajaline - töötajal on õigus puhkusele Kui need tunnused on olemas, peab olema tööleping. Muud lepingud on ebaseaduslikud
2 praktikum § 2. Keskmise töötasu arvutamise alused (1) Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. (2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. (3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu. Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu. § 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool EL 10 Must töö Essee Õppeaine Tööseadusandluse alused Juhendaja: Aule Sulaoja Koostaja: Roland Gerassimov Viljandi 2013 Mida ,,mustalt" töötamise all mõista? Tavaliselt puudub sel juhul kirjalik tööleping , töötasu makstakse sularahas ja riigimakse ei maksta. Õigem on seega öelda, et tegemist on deklareerimata töösuhtega, kus pooltevahelised kokkulepped on just kui kriidiga jääle kirjutatud. Mida ,,mustalt" töötamise all mõista? Kuhu pöörduda või mida saab ette võtta inimene, kes on ,,mustalt" tööle läinud ega saa oma palka kätte? Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga
aga samas tegevus toimub ettevõtte poolt määratud kohas ja määratud ajal ja tingimused on ette määratud ettevõtte poolt, siis on tegemist töölepinguga ning ettevõtjale kehtivad samad kohustused, mis töölepingu puhul: palka makstakse vastavalt palga seadusele, tööaeg on piiratud vastavalt töö- ja puhkeaja seadusele puhkepäevadel ning õhtusel ning öisel ajal töötamise eest on ette nähtud kõrgem töötasu 2. TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut.Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine
2. TA soovis töötajad saata osaliselt tasustatavale puhkusele makstes neile poole nende töötasust, s.o 3000 krooni. Kas tööandja saab selliselt toimida, mida tal oleks õigus teha. Mida on töötajatel õigus teha. . Töömahu vähendamine peab tulenema TA mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest ehk peab olema ettenägematu põhjus töömahu vähendamiseks. TA saab seda teha 12 kuulises ajavahemikus 3 kuuks. T õigus keelduda töö tegemisest tasu alandamisega võrdses ulatuses. Enne töötasu alandamist peab T pakkuma teist tööd. T võib erakorraliselt lepingu üles öelda ja talle makstakse nagu koondamise korral. TA peab teatama T 2 nädalat ette. 3. Isik asus tööle 01.02. ja 26.11. lõpetati tööleping tööandja likvideerimise tõttu. Kui suur on töötajale makstav hüvitus Tema töötasu alljärgnev mai 6300 juuni 5800 Juuli 6100 august 6400 september6300 Oktoober 5900 Makstav hüvitis on 6133 ühikut 4
Teatud juhtudel peab töötaja täitma neid korraldusi, mis on tingitud hädavajadusest. Raseda ning rasedus ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused Õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, esitades selle kohta arsti tõendi. Vastava töö puudumisel võib töötaja töö tegemisest ajutiselt üldse keelduda. Kui teise töö eest makstav tasu on madalam, hüvitab haigekassa töötajale kalendripäeva keskmise töötasu ja terviseseisundile vastava töö eest makstava tasu vahe; Kui sobivat tööd ei leidu, makstakse töötajale ravikindlustushüvitist. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest ta kasutab puhkust; ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; ta osaleb streigis; ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel;
- Tööandjal on õigus nõuda ületunnitöö tegemist, aga ainult ettenägematute asjaolude tõttu. - Tööandjal on õigus saata töötaja lähetusse. - Tööandja peab hüvitama lähetusega seotud kulud. - Erandkorras on tööandjal õigus kutsuda töötaja tööle ka puhkuse ajal. - Puhkuse ajast tööl käidud päevad peab tööandja töötajale tagasi andma. Töötasu vähendamine -Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale kokkulepitud ulatuses tööd anda, on tal õigus töötasu vähendada. -Tasu tohib vähendada kuni kolmeks kuuks riikliku alammäärani, üks kord 12 kuu jooksul Kahjude hüvitamine - Kui töötaja on teinud praaktööd, võib talle vähem maksta. -Tasu tohib alandada ainult siis, kui praak selgub töö vastuvõtmise ajal ja kui praaki ei ole võimalik parandada. -Tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hüvitaks kahju, mille tekkimises ta süüdi on. -Hüvitamist tohib nõuda ainult siis, kui süü on välja selgitatud.
.......10 2.6Kaasuses esinenud probleemid.............................................................................................11 1 Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12 1.1 Lahendi üldinfo Otsuse kuupäev: 6. veebruar 2013.a Tartu Menetlusosalised: 1. Hageja: Igor Miljajev 2. Kostja: AS LTH Baas 1.2 Nõuded 1. Tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks alates 31. detsembrist 2009. 2. Välja nõuda saamata jäänud töötasu ning hüvitis töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel kokku 120 655 krooni 47 senti. (Hiljem vähendati hüvitist 10 000 krooni võrra) 1.3 Sisu Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping 18.mai 2009. Hageja töötas torulukksepana ning tema kuupalgaks oli 5000 krooni ( 319,5 €). Lisaks sõlmiti 18. mai 2009.a hageja ja kostja vahel töölähetusleping, mille alusel lepiti kokku, et kostja saadab hageja töölähetusele Itaaliasse ajavahemikuks 25.mai kuni 31.detsember 2009
Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses samuti on töötajal õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Kui tööandja ütleb enne 2015. aasta 1. jaanuari töölepingu koondamise tõttu üles töötajaga, kelle töösuhe käesoleva seaduse jõustumise ajaks on kestnud vähemalt 20 aastat, maksab töötukassa töötajale lisaks tööandja poolt makstavale ühe kuu keskmise töötasu suurusele hüvitisele kindlustushüvitist koondamise korral töötaja
pikemaks ajaks; tööd tehakse üldjuhul isiklikult; o töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid; o töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega jms); o tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); o töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; o lepingust tulenevad kohustused, mis piiravad või kohustavad lepingu ühte poolt ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus). Olukorras, kus töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib osutuda
osutamise lepingutest järgnevad iseloomulikud jooned: • tööd tehakse isiklikult; • töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid; • töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (muu hulgas töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega); • tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (nt puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); • töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; • lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); • töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust.
Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse
Osa tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võib sõlmida ka muid lepinguid, mille sisuks on töö tegemine VÕS-is sätestatud lepingutest on töölepinguga kõige sarnasemad käsundusleping (§§ 619- 634) ja töövõtuleping (§§ 635-657) Lepingute eristamise vajadus Töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaalsed tagatised, mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad, nt: õigus saada töötasu vähemalt riikliku alammäära ulatuses õigus saada puhkust tööajapiirangud töölepingu tööandjapoolse ulesutlemise piirangud ohutud töötingimused jm Töösuhte eristamine käsundist Käsunduslepingu mõiste ja tunnused: Käsunduslepinguga kohustub uks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619).
Eesti Vabariigi põhiseadus; töölepingu seadus (koosmõjus TsÜS ja VÕS´ga) kollektiivlepingu seadus; kollektiivse töötüli lahendamise seadus; töötajate usaldusisiku seadus; ametiühingute seadus; töötervishoiu ja tööohutuse seadus; täiskasvanute koolituse seadus; Vabariigi Valitsuse määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: o ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; o ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; o ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". 1.1.3 Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult 1 oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest 1.1
Erisoodustus. Töölähetuse ja isikliku sõiduauto kulude arvestus Kingitused, annetused, vastuvõtukuluddividendid Töötasu maksustamine. TSD Haigushüvitis. Sotsiaalmaks. TSD TKM Pension Kaibemaks Millised maksud tuleb maksta töötasult? Kui ettevõttes on töölepinguga töötav töötaja, siis tema töötasult tuleb maksta riigile kõik palgamaksud – sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse Näide Töötaja Kati töötasu töölepingu järgi on 1000 eurot. Töölepingusse märgitakse tavaliselt brutosumma, mis tähendab, et ettevõtjal tuleb juurde maksta sotsiaalmaksud, aga töötaja saab kätte tulumaksu (ja töötus- ja pensionikindlustusmakse) võrra väiksema summa (netosumma). Brutosummalt arvestame tööandja poolt lisaks makstavad maksud ; 1) sotsiaalmaksu 1 000* 33% = 330 eurot, 2) tööandja töötuskindlustusmakse 1 000*1% = 10 eurot Brutosummalt tuleb kinni pidada
kaasnevate kulude hüvitamist, välislähetuse päevaraha. o Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Töötajal on õigus saada puhkust Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Saada töötasu Nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; TÖÖANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED: Õigused: Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
määratakse tegevuskoht kohaliku omavalitsuse täpsusega . Tööandja või töötaja tööülesannete täitmiseks saata ka väljaspoole töölepinguga ettenähtud tegevuskohta. Töötajat võib komandeeringusse (töölähetusse) saata kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Rasedat ja töötajat kes kasvatab alla 3 aastast last või puudega last võib töölähetusse saata üksnes nende nõus olekul. Töötasu suurus Eeldatakse et töötasu on osapoolte vahel kokkulepitud.Kui töötasu suurust ei ole kokkulepitud või kokkulepet ei suudeta tõestada, sellisel juhul tuleb maksta töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu.Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus . Töötasu makstakse rahas.Lisaks töötasule võib tööandja pakkuda töötajale ka muid hüvesid.Eesti Vabariigis on madalamaks töötasuks 290 eurot, mida tuleb maksta täis tööajaga töötavale inimesele.Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus
ÜLESANNE 1 Töötajate oktoobrikuu töötasude kohta on teada järgmist: a) Karinile arvestati töötasu 1100 eurot. Töötasu arvestamisel rakendatakse maksuvaba tulu ja Karin on liitunud pensioni II sambaga. b) Kaidole arvestati töötasu 1120 eurot. Töötasu arvestamisel rakendatakse maksuvaba tulu ja Kaido ei ole liitunud pensioni II sambaga. c) Kallele arvestati töötasu 790 eurot. Töötasu arvestamisel ei rakendata maksuvaba tulu ja Kalle ei ole liitunud pensioni II sambaga. Arvutada maksud ja maksed töötasudelt. Arvutada töötajatele väljamakstavad tasud ja täita tabel. Teha raamatupidamiskanded arvestatud tasude, maksude ja maksete kohta ning töötasu tasumise kohta. Tabel. Palgaleht ÜLESANNE 2 Ettevõttesse tahetakse tööle võtta Kallet, kes soovib netopalka 1000 eurot kuus.
TÖÖ Töö – eesmärgistatud tegevus mingi (tarbimisväärtust omava) toote valmistamiseks, keskkonna korrastamiseks või teenuse osutamiseks. Miks tehakse tööd? - majanduslik sund töötasu näol - eneseteostus - harjumus, distsipliin Voltaire: Töö hoiab meist eemal kolm suurt häda – igavuse, pahe ja puuduse Brutotöötasu – väljateenitud töötasu enne maksude maksmist. Netotöötasu – jääb alles pärast maksude maksmist. Maha läheb tulumaks, töötuskindlustusmaks, kohustuslik pensionikindlustus. Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötaja brutotöötasu pealt. Miinimumtöötasu – töötasu alammäär, millest vähem ei tohi täisajaga töötavale töötajale maksta. Keskmine töötasu – teatud perioodi jooksul kõigi töötajate töötasu kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga. Sellega tuleb olla ettevaatlik
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise
tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seda ei saa nõuda alaealistelt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus-ja sünnituspuhkusele. Ületunnitööd hüvitatakse töötajale vaba aja andmise ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. Tööandjal ja töötajal on võimalik kokku leppida ka ületunnitöö hüvitamine rahas, sellisel juhul maksab tööandja töötajale ületunnitöö eest 1,5 kordset töötasu. Tööandja on kohustatud pidama eraldi arvestust ületunnitööd tegevate töötajate üle. Öötöö-töötamine ajavahemikus kella 22.00 kuni 6.00 (TLS § 45 lg 1). Kui töötaja töötab ööajal, maksab tööandja töö eest 1,25 kordset töötasu. Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest kahekordset töötasu. (TLS § 45 lg 2). Öötööl ja riigipühal tehtud töö hüvitamisel tuleb arvesse võtta vaid need tunnid, mis langesid ööajale või riigipühale
jms. TVL subjektideks on töövõtja ja tellija, kusjuures töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult. 304. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused? Kohustuslikud andmed: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registreerimiskood, elu- või asukoht, 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg, 3) tööülesannete kirjeldus, 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg, 5) töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord, palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed, 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud, 7) tööaeg, 8) töötegemise koht, 9) puhkuse kestus, 10) töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad, 11)tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele, 12) viide kohaldatavale kollektiivlepingule. Tingimused: leping sõlmitakse kirjalikult, kumbki osapool kirjutab lepingule omakäeliselt alla. Töölepingu andmed
tööd tehakse isiklikult; 4) oluline on tööprotsess; 5) tööd tehakse tasu eest. Töölepingu kohustuslikud andmed on sätestatud töölepingu seaduse paragrahvis 5. Need on: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registreerimiskood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord, töötasu sissenõutavaks muutumise aeg ehk palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) tööaeg; 8) töötegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaejad (otseselt või viitena); 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kohaldatavale kollektiivlepingule. Töölepinguseadus paragrahv 6 sätestab töötaja teavitamise
- Alaealiste töösuhte regulatsioon erineb oluliselt täiskasvanute töösuhete regulatsioonist ja on tingitud vajadusest kaitsta alaealisi. - Alaealistega töölepingu sõlmimise kord on sätestatud TLS $-des 7 ja 8. - Alla 15-aastast kast ei tohi töölepinguga tööle sõlmida. Töölepingu muutmine - Töölepingut saab muuta vaid poolte kokkuleppel - Ühepoolselt võib lepingu tingimusi muuta üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Näiteks töötasu vähendamine töö mitteandmise korral. Töölepingu tühistamise erisused - Tehingute tühisuse ja tühistamise regulatsioon on sätestatud TsÜS $84-101 ja see laieneb kõigile võlaõiguslikele lepingutele. - TsüS sätestab, millise tehingud on tühised: - 1) heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. - 2) seadusest tuleneva keelgua vastuolus olev tehing on tühine. - 3) näilik tehing on tühine Töölepingu vorminõuded
- Alaealiste töösuhte regulatsioon erineb oluliselt täiskasvanute töösuhete regulatsioonist ja on tingitud vajadusest kaitsta alaealisi. - Alaealistega töölepingu sõlmimise kord on sätestatud TLS $-des 7 ja 8. - Alla 15-aastast kast ei tohi töölepinguga tööle sõlmida. Töölepingu muutmine - Töölepingut saab muuta vaid poolte kokkuleppel - Ühepoolselt võib lepingu tingimusi muuta üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Näiteks töötasu vähendamine töö mitteandmise korral. Töölepingu tühistamise erisused - Tehingute tühisuse ja tühistamise regulatsioon on sätestatud TsÜS $84-101 ja see laieneb kõigile võlaõiguslikele lepingutele. - TsüS sätestab, millise tehingud on tühised: - 1) heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. - 2) seadusest tuleneva keelgua vastuolus olev tehing on tühine. - 3) näilik tehing on tühine Töölepingu vorminõuded
3. Tööaeg 3.1 Töötaja asub tööle täistööajaga/osalise tööajaga. Tööaja kestuseks on ... tundi päevas ehk .... tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. 3.2 Tööajale vastav õppe- ja kasvatustundide arv kinnitatakse tunniplaani või muu töökorraldusliku dokumendiga. 3.3 Tööaja algus ja lõpp, samuti lõunavaheaja ning võimalike muude vaheaegade algus ja lõpp on sätestatud tööandja kehtestatud töökorralduse reeglites. 4. Töötasu 4.1 Töötaja töötasustamise alused kinnitab Tallinna Linnavolikogu. 4.2 Tööandja poolt Töötajale makstav töötasu on ........ (brutotasu kalendrikuus) eurot kuus. 4.3 Töötasu makstakse Töötajale üks kord kuus arvestuskuule järgneva kuu ..... kuupäeval. Töötasu maksmine toimub sularahata arvelduse korras ülekandega Töötaja määratud pangakontole. 4.4 Töötasu arvestatakse ajatöö alusel. Tööandja peab töötaja töötasust kinni seaduses ette nähtud
.....................8 2.2.6 Müügiarvestus..........................................................................................8 2.2.7 Laenude arvestus...................................................................................8-9 3 TÖÖÕIGUS JA TÖÖTASUARVESTUS.............................................................10 3.1 Töösuhteid reguleeriv seadusandlik raamistik..............................................10 3.2 Töötasu arvestamine, seonduv maksuarvestus.........................................10-11 3.3 Toimunud majandustehingute kirjendamine..................................................11 3.4 Töötasu arvestamise erijuhud ja keskmise tasu arvestamine...................11-13 4 MAKSUNDUS.....................................................................................................14 4.1 Ettevõtluse maksustamine........................................................
kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja/või ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja/või tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele. 9. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Näiteks mingi perioodi jooksul kulutatud põhimaterjali kogus sõltub sellest, kui palju tooteühikuid valmistati. Samuti sõltub valmistatud tooteühikute arvust tükitasulise töölise töötasu. 10.Kulukandja on kulud, mis on seotud ettevõtte tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise. 11. Püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei avalda, st. nad jäävad konstantseks nii tegevusmahu suurenemisel kui ka vähenemisel. 12. Püsikulud on kulud, mis on üldjuhul seotud ettevõtte tootmisvõi ms uste tagamisega, st. nad tagavad äris olemise/püsi mise (näiteks: püsivad o m a m i s k u l u d - p õ h i v a r a
sisaldama tingimuste osas? (2) (1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad;
andmisel nõutavat staazi. 3) Tööülesannete kirjeldus. Töösuhte seisukohalt üks olulisemaid töötingimusi. Selle võib koostada ka eraldi dokumendina, mis moodustab kirjaliku lepingu lahutamatu osa (saab lepingule juurde lisada). 4) Ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Õiguslikud tagajärjena on siin eelkõige silmas peetud eeliseid, näiteks varasemale pensionile vms. 5) Töö eest makstav tasu. Töötasu, pooled peavad olema kokkuleppinud. Töötasu hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida kindlates töötasu määrades. Töötasu määrades mõistetakse kas kuutasu, päevatasu, tunnitasu või tasu töö sooritamise eest e. tükitöö. Sellisel juhul esitatakse töölepingus see kokkulepitud töötasu määr. Uus töölepingu seadus näeb ette, et tasu saab maksta ka tööandja majandustulemustelt, siis tuleb see kindlasti fikseerida töölepingus. Töötaja ja tööandja
tegemise kohta. (2) Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. (3) Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. (4) Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. 3. Mis on töötasu? Mida tähendab töötasu alammäär? § 29. Töötasu suurus (1) Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. (2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
Õigusõpetus Tööleping Kokkulepe töötaja ja tööandja vahel Töötaja kohustus teha tööd Alluvussuhe (üks pool on allutatud teisele) – seaduslikud korraldused Töötasu maksmine Kohustus kindlustada töötingimused Vanus Võib sõlmida isikuga kes on VÄHEMALT 7-aastane Väikestele on ettenähtud töötunnid 4-7h, tööleping on kohustuslik, kohustuslik vanemate ja tööinspektori luba Alla 18-aastased 8h päevas (40h nädalas) Töölepingu sõlmimine Töölepingut sõlmitakse kirjalikult Suuliselt lubatud sel juhul, kui kestus ei ületa 2 nädalat Tööleping peab sisaldama Poolte andmeid
6. Enamasti on kõigil tööandjatel olemas oma struktuur v. koosseisude nimekiri, kus on töö tegemiseks vajaikud töötajad loetletud ametinimetuste kaudu. 7. Töö eest makstav tasu. Tööandja on kohustatud TL kirjalikus dokumendis esitama andmed töö eest makstava tasu kohta, milles pooled on kokku leppinud. Töö tegemine eeldab tasu maksmist. Uus TLS näeb ette ainukeseks mõisteks töötasu. Töötasu- hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida kindlates töötasu määrades (kuutasu, päevatasu, tunnitasu, või ka tasu töö soorituste eest(tükitöö)). Tööandjal on õigus otsustada, mil viisil ta töötasu otsustab. Kuid tööandja peab töötajat töötasu määrast teavitama.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
