Euroopa Liit (0)

• Hoida terase tootmist kontrolli all. kellel teras, see on sõjaliselt võimekam. Ruhr’i piirkond Saksamaal. Terase abil sai hoida kontrolli all tervet Saksamaad. Saksamaa oli nõus, sest see oli viis, kuidas ta saaks enda mainet taastada.
  
• Saksamaa poliitiline ambitsioon
  
• Berliini blokaad
  

• Rahvasteliidu näide - esimene suurejooneline rahvusvaheline organisatsioon . Sõjaline kogemus aitas luua ÜRO , mis jällegi tekitas huvi uute rahvusvahelistele organisatsioonidele ja riikidevahelisele koostööle. Loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD). Väljatoodud organisatsioonid hakkasid mõjutama majandust, kuid koostöö takistuseks peeti kinnist turgu.
  
• NSV liidu ja USA vastukaaluks - eraldi riigid ei suudaks konkureerida nende turuga.
  
• Trumani doktriin 1947a. - kommunismi leviku piiramine; USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Külma sõja algus
  
• Marshalli plaan - Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks
  

• maine parandamine
  

• majandusliku võimsuse taastamine pärast II MS. Turgude avanemine .
  
• Võimalus arendada teisi valdkondi, mitte sõjaväetööstust.
  
• Kohalikud tootjad olid positiivselt meelestatud
  
• EMÜ - võimalus vabaneda mitmetest riigile Atlandi Liidu poolt kehtestatud piirangutest.
  

• majanduslik kasv. Sai ära kasutada Saksamaa terast ja muid maavarasid .
  
• EUROATOM - USA oli aatomenergias niivõrd ees, et Prantsusmaa ei saanud sellega üksinda konkureerida.
  
• -’’- välistada, et Lääne-Saksamaa saaks varustada end tsiviilkasutuseks tuumarajatistest väljaspool Euroopat.
  
• EMÜ - majanduslik kaitse prantsuse farmeritele
  

• riigid otsisid kaitset nii majanduslikul kui ka sõjalisel tasandil
  

• Kõrged võimud (high autority) – tagas ühenduse toimimise, liikmed ei esindanud oma riiki.
  
• Ministrite nõukogu – tagas et kõrgematel võimudel poleks liiga palju suveräänsust (ei saaks kõige eest ise otsustada). Esindaja igast liikmesriigist
  
• Ühisassamblee – tagas demokraatliku sisendi kõikidesse ESTÜ otsustusprotsessidesse. Polnud efektiivne, liikmed määrati riikide parlamentide poolt. Ülesanne tsensuurida kõrgete võimude tööd, kuid jäi nõuandvaks.
  
• Kohus – eesmärk lahendada institutsioonide ja riikide vahelisi konflikte.
  

• Ainus otsevalitav institutsioon
  
• Nn negatiivne hääleõigus: „kui ei hääleta siis poolt“
  
• Ainus ideoloogiline institutsioon
  
• Väga madal protsentuaalne valimistel
  
• Paikneb 3 erinevas linnas
  
• Võtab vastu eelarve
  

• osaleda seadusandlikus protsessis;
  
• võtta vastu petitsioone ja nimetada ombudsman ;
  
• arutada komisjoni esitatud iga-aastast üldaruannet
  
• hääletada komisjonile umbusalduse avaldamiseks
  
• kiita heaks EK presidendi ja liikmete nimetamine
  
• osaleda eelarveprotsessis;
  
• algatada Euroopa Kohtus menetlusi nõukogu või komisjoni vastu
  

• Kuulab ja esitab küsimusi Komisjoni liikmetele.
  
• Ülemkogu peab iga istungijärgu järel esitama ettekande ja kirjaliku aruande.
  
• Võib moodustada sõltumatuid uurimiskomisjone
  

• Nimetab ametisse komisjoni presidendi
  
• Osaleb Euroopa Keskpanga nõukogu juhatuse ametissenimetamisel.
  
• Osaleb kontrollikoja liikmete ametisse nimetamisel
  

• kinnitab uute riikide vastuvõtmise ja lepingud 3te riikidega
  
• Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ÜVJP osas
  

Parlamendi komisjonid

• arutelud on avalikud
  
• kvalifitseeritud häälte enamus 55% riikidest, 65% elanikkonnast
  
• otsuse blokeerimiseks on vaja min 4 riiki, elanikkonnaga 35% kogu elanikkonnast
  
• tundlikud teemad (valispoliitika, maksustamine) – konsensus (kõik riigid poolt)
  
• menetluslikud ja haldusküsimud – lihthäälteenamus
  
• igal riigil vetoõigus
  

• 1 kohtunik igast EL riigist ja 8 kohtujuristi
  
• Luxemburg
  
• tagab õigusaktide ühesuguse tõlgendamise ja kohaldamise kõikides liikmesriikides.
  
• Tagab riikide tegustemise kooskõlas võetud kohustustega
  

• Esindada liikmesriigi kohalikke ja piirkondlike huve
  
• Esitada EL õigusaktide kohta seisukohti ja arvamusi
  
• Komisjon ja nõukogu peavad konsulteerima regioonide komiteega kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi otseselt puudutavates küsimustes, kuid nad võivad küsida komitee arvamust ka millal iganes vajalikuks peavad
  
• Komitee omalt poolt võib omal algatusel avaldada arvamusi ja esitada need komisjonile, nõukogule ja parlamendile
  

• Komiteesse kuulub 344 liiget, sama skeem, mis EMSK puhul. (Eestist 7)
  

• Liikmed nimetatakse ametisse ELi liikmesriikide valitsuste poolt.
  
• Euroopa Liidu Nõukogu nimetab nad (formaalselt) ametisse neljaks aastaks ning neid saab pärast ametiaja lõppu tagasi nimetada.
  

• Inimväärikus
  
• vabadus
  
• demokraatia
  
• võrdsus
  
• õigusriik
  
• inimõiguste sh vähemuste austamine
  

• Subsidiaarsus - otsusi võetakse vastu ja viiakse ellu võimalikult madalal tasemel
  
• Proportsionaalsus - kas meede , mida rakendatakse on mõistlik ja kas seda tehakse mõistlikus ulatuses
  

• Võrdsus enne õigust
  
• Inimõigused
  
• Legal certainty (seadused peavad kaitsma neid, kes ei rikku seadusi sh valitsuse võimu eest)
  

• demokraatia & turumajandus
  
  • turumajandus kui demokraatia alus
    
  • kui majandusega on kõik korras siis ka demokraatiaga kõik korras
    
  • samas, turumajandus tekitab demokraatia defitsiiti. Peab olema seotud ka poliitikaga, mitte ainult majandusega
    
• solidaarsus & lojaalsus
  
  • Rikkamad riigid panustavad rohkem vaestesse
    
  • SKP piir. Kui oled alla selle, siis saad rohkem kui panustad ja vastupidi
    
• darvinism või kristlus ,
  
  • Euroopa Liit on darvinism, looduslik valik, konkurents
    
• vaba turg või ümberjagamine,
  
  • Vaba turg. Puudub Euroopa Liidu maksusüsteem . Võibolla ainult kaudselt - “liikmemaksu” ümberjaotamisega.
    
• tolerantsus,
  
  • vähemustega arvestamine , õiguste austamine
    
  • liidu laiendamine viib suurema tolerantsuseni
    
• läbipaistvus,
  
  • järjest rohkem
    
  • demokraati defitsiiti leevendamine
    
  • kontrolliorganid, tugev järelvalvesüsteem
    
• rahvuslikkus & suveräänsus
  
  • kartus suveräänsuse kaotamist
    
  • paljud riigid on vastupidi saanud palju juurde, muutunud kaalukamaks.
    

• ülimuslikkus & vahetu kohaldatavus
  
  • määrus - siduv täies määras
    
  • direktiiv - eesmärk on paika pandud
    
  • otsus - kindlale riigile täitmiseks
    
• subsidiaarsus,
  
  • üritatakse olla kodanikele võimalikult lähedal
    
  • otsusi võetakse vastu ja viiakse ellu võimalikult madalal tasemel
    
  • valdkondades, mis ei kuulu ELi ainupädevusse, kaitseb see liikmesriikide suutlikust teha otsuseid ja võta meetmeid, õigustab liidu sekkumist juhul, kui liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada meetme eesmärgi.
    
• proportsionaalsus,
  
  • kas meede, mida rakendatakse on mõistlik ja kas seda tehakse mõistlikus ulatuses
    
• keskkonna- ja rahandusõiguse paralleelid
  

• üksinda ei saa midagi mõjutada. Tuleb teha palju lobi- ja koostööd teistega
  
• üksinda ei saa “ohule” vastu seista
  
• Liikmesriigi põhiseadus pole enam ülimuslik
  

• väiksemad riigid on üleesindatud
  
• lobitöö
  
• võimalus kaasa rääkida kõikides otsustusprotsessides
  
• väikeriigis napib pädevaid poliitikuid ja ametnikke
  
• väikeriigil on suuremad rahalised piirangud
  

• Peamine kriisi “lahendaja” - Euroopa Keskpank (sai endale legitiimsust juurde liikmesriikide valitsuste arvelt). Ainuke institutsioon, mis saab eurot mõjutada.
  
• Liikmesriikide parlamendid said endale passiivsema rolli kriisi lahendamises kuna neid survestas ühiskond (kui miski läheks halvasti, nemad oleks süüdi)
  
• ELi ametnikud, keda ei valita ja seetõttu nendel puudub ka see surve, said endale “mandaadi” juurde.
  
• Kriisi alguses otsustasid liikmesriikide valitsused - keskel otsustusvõime oli võrde Komisjoni ja Pangaga.
  
• Nelja viimase aasta joksul reaktisoon kriisile tsükliliselt kordus - iga korraga suureneb ja supranatsionaalsete institutsioonide võim
  

• On aeg pöörduda diplomaatia juurde tagasi ja jätta programmid .
  
• Liikmesriikide vastutustundliku poliitika
  
• Ei saa loota printsile (USA), tuleb ise teha.
  
• NATO ei ole peamine rahu tagaja , vaid ka EL on see.
  
• EL on nagu lumivalguke puhas, süütu, abitu – ei sekku erinevatesse poliitiksse, puudub sõjaline võim, pehmeke nt. Mali , Süüria, Jeemen .
  
• Jagades üha rohkem õunu õpilastele on see üha rohkem vähem efektiivsem.
  
• Nõid – kui ebaõnn saab osaks lumivalgukesele (EL), siis me süüdistame nõida, et meil puudub edukus (Hiina, Putin ).
  

• Väljumine tähistab org hülgamist ehk kui midagi juhtub, siis saab välja astuda ja uuesti alustada;
  
• Väljaütlemine tähistab org korrigeerimist
  
• nende võimaluste vahel toimub null-summa mäng (väljumist kompenseerib väljaütlemine)
  

• Väljumise ja Väljaütlemise dünaamika:
  
  • kuna Väljumise (so väljaastumise) võimalused ei olnud reaalsed , siis pidi seda kompenseerima läbi Väljaütlemise (sisemise ümberkorraldamisega)
    
  • NB! Ühenduse lepingute algne põhimõte: kogu otsistus-mehhanism pidi olema rahvusülene
    
    • samas, sel perioodil läksid kõik otsustustasandid liikmesriikide kontrolli alla
      
    • 1965.a. kriis & Luksemburgi kokkulepe: liikmesriikidel de facto veto õigus - sellega saavutati see, et kui keegi on vastu, siis sellel ühel liikmesriigil on õigus panna veto.
      
• Weiler: kuidas seletada seda õigusliku ja poliitilise protsessi vastuolulist dünaamikat?
  
  • sündmusepõhine: De Gaulle oli poliitilise integratsiooni vastu & samas Kohus järgis õiguse sisulist loogikat
    
  • ühedimensiooniline: poliitilised arengud tingisid Kohtu sekkumise
    
  • kahesuunaline: mida siduvam õigus, seda raskem on seda vastu võtta
    
    • Kahesuunaline seletus on Weileri arvates kõige parem.
      
• Kokkuvõte: nii kujunes tasakaal konstitutsioonilise integreeriva protsessi ja tugeva vastassuunalise poliitilise protsessi vahel (NB! mõlemad aspektid on vastupidised lepingus ettenähtule).
  

• Konstitutsionaliseerumine (sisaldab nelja doktriini):
  

• Põhiseaduslikkuse järelevalve ( judicial review):
  
  • järelevalve töötab kahel tasandil:
    
    • Ühenduse meetmete vastavus Lepingutele
      
    • liikmesriikide aktide vastavus Ühenduse normide ja poliitikatega
      
  • liikmesriigid eiravad tavaliselt kohustusi läbi:
    
    • tegevusetuse aktide rakendamisel
      
    • konfliktse akti kehtestamisega
      
  • järelevalve on peamiselt teostunud läbi kodanike kaebuste liikmesriikide suhtes
    

• Weiler -> mutatsiooni prototüübid:
  

• näiteks USA: kus lisaks föderaalsele tasandile rakendatakse Õiguste Hartat ( Bill of Rights) ka osariikide omale (EÜ-s kõneall siiski pigem potentsiaalina)
  

• näide: riigid otsustavad teha julgeoleku küsimustes koostööd -> endine enamus võib aga nüüd osutuda vähemuseks, seda ei parandaks isegi demokraatlikult valitud esinduskogu...
  

• Weiler: määravaks saavad kultuurilised- keelelised , sotsiaalsed ja ajaloolised tegurid
  

• Euroopa muundumise sisu: mindi midagi looma, kuid tulemus oli hoopis muu-Euroopa integratsiooni iseloomustas tasakaal, liikmesriigid võtsid otsustusprotsessi enda kätte, toimus konstitutsionaliseerumine
  

• EL ei täida talle pandud ootusi, kuid kõik toimub formaalselt korrektselt (JOKK)-keegi pole nt Rompuy valimist vaidlustanud
  
• Sotsiaalne legitiimsus-väärtuspõhine, kõik on nähtuse osa ( kreeklased pidid täitma kodanikukohust)
  
• Senine süsteem tagab selle, et ainult Eur. parlamendi kaudu oleks esindatud , selle, et oleksime võimust kaugel
  

• Võib puudutada ka EL väliseid riike. EL siseturule pääsemiseks peab kolmas riik arvestama standarditega; teadlikult EL standardite eeskujuks võtmine, aga võib olla ka seotud eesmärgiga saada liikmeks. Teiseks on oluline Euroopa majanduspiirkond, kus läbi poliitikate kujundamise on näha muutuseid poliitikasüsteemised ka kolmandates riikides (šveits, norra). Kolmandaks EL naabruspoliitika (Põhja-aafrika, Moldova jne): EL annab neile abi (majanduslik, rahaline, lihtsam ligipääs siseturule) ja vastu saab demokraatia arengu, kaubanduskokkulepped, reformid . El on huvitatud oma julgeolekust, ja kui ümbritsev on stabiilne ning demokraatlik, see on kasulik.
  

• Valitsemine ilma valitsuseta – puudub üks tugev võimukeskus, Komisjon on küll tugev (algatab, ettevalmistamine, järgimine poliitilistelt), aga mitte ainuvõim. Seal on kaasarääkijateks veel ka Nõukogu, Parlament, euroopa kohus. Pole ühepoolne otsustusprotsess, kaasatud on ka huvigrupid . Osapooled on omavahel sõltuvuses.
  
• Poliitikavõrgustikud – koostöö erinevate osapoolte vahel, osapooled muutvad kergelt. Ja eelkõige seotud huvigruppide kaasamisega.
  

• Esiteks peavad riigil olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi ning inim- ja vähemuste õiguste austamise. (Poliitilised kriteeriumid)
  
• Teiseks peab riigil olema toimiv turumajandus. (Majanduslikud kriteeriumid)
  
• Kolmandaks peab ta üle võtma ühenduse õigustiku ning järgima Euroopa Liidu eesmärke. (Õiguslikud kriteeriumid)
  
• Lisaks peavad kandidaatriigil olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Seega haldussuutlikkus on tihedalt nende kriteeriumidega seotud, kuna ilma selleta ei oleks võimalik neid kriteeriume täita.
  
• EL jätab endale õiguse otsustada, millal on kandidaatriik need kriteeriumid täitnud ning millal on Euroopa Liit valmis uut liiget vastu võtma.
  

• Mitteformaalne acquis tähendabki neid ühiseid väärtusi, milles liikmesriigid on kokku leppinud. Nendeks on:
  
• Usaldusväärsus ja etteennustatavus administratiivotsuste puhul, mis viitab seaduslikkusele ja inimeste õiguspärastele ootustele.
  
• Avatus ja läbipaistvus – eesmärgiks kindlustada pideva ülevaate omamine administratiivprotsessidest ja tulemustest ning tagada püsivus eelnevalt kokkulepitud reeglite järgmises.
  
• Vastutavus – teistele administratiivsetele, seadusandlikele ja õiguslikele võimudele eesmärgiga tagada seaduste järgmine.
  
• Tõhusus ja mõjusus - seotud NPM mõjudega, tõhusus on seotud ühisressursside kasutamisega ja mõjusus saavutamaks seadustega paika pandud poliitika eesmärke.
  

• AT: olulisem, koordineerimise tähtsus, struktuuride muutused
  

• AT: olulisem, koordineerimise tähtsus, struktuuride muutused
  
• Parlament: pädevus olemas, kuid reaalne tähtsus vähenenud
  
• Huvigrupid: tegevuse suunamine nii siseriiklikule kui ka EL tasandile
  
• Erakonnad: mõju väike
  
• KOV ja regionaalvalitsusele: sõltuvalt halduskorraldusest
  

• Valitsusjuhtidel on spetsiaalsed ekspertrühmad ja institutsionaalne tugi (nt Euroopa Sekretariaat UK-s)
  
• Välisministrite oluline roll jätkuvalt oluline, kuid peaministrite osatähtsus suurenenud
  
• Osakondadevaheline koordineerimine ELi asjades (kas siis on loodud eraldiseisev administratiivne üksus või tehakse koordineerivaid koosolekuid).
  
• On loodud spetsiaalsed üksused koordineerimaks Euroopa ettevõtlust ja muutnud personalipoliitikat niimoodi , et saaks kiiremini leida sobivate keele oskustega ametnikke, tutvustada spetsiaalseid treeningprogramme ja toetada Brüsseli ametnike „taaskasutust“
  
• Deparlamentarisatsioon – rahvusparlamentide rolli vähenemine ELis
  
• ELi asju puudutava ministrikoha loomine
  
• Liikmesriikide alaliste esinduste olemasolu Brüsselis
  

Teine lugemine ( ajapiirang : 3+1 kuud):

Lepituskomitee

Kolmas lugemine (ajapiirang 6+2 nädalat):

• riikliku suveräänsuse tähtsus
  
• rahvusriiklus
  
• kohaliku omavalitsuse kogemuse ebaühtlus
  
• kultuuriline heterogeensus
  

• moraalse konsensuse puudumine
  

• ii) õigustetarbija rahuolule (rõhuasetus põhi-õiguste kaitsmisele; vähemuste kaitse printsiip)
  

• EL integratsiooni tugevdamine oli selleks, et luua suuremat võjuvõimu ehk riigi loomine.
  
• EL struktuuri lihtsustamine ja rohkem Euroopat(EL suurema mõjuvõimu andmine), suurendab liikmesriikide vahelist koostööd ja lihtsustab otsuse tegemist.
  
• EL ei sobi Westphaliani konstitutsioon , sest liikmesriikidel oli viimane sõna konstitutsiooni teksti osas, kes ei soovi rohkem võimu anda EL-le.
  

• Ilma riigita pole demokraatia võimalik.
  
• Demokraatia põhitunnuseks on parlamentaarne esindatus.
  
• Konstitutsioonil on oluline tähtsus, kaitstes demokraatlikke õigusi.
  
• Rahvusparlamentidel on keskne roll liikmesriikide seisukohalt, kuid EL tasandil EP roll on nõrk. EP valimised kui populaarsuse võistlus, mille valimisaktiivsus on madal, sest ei olda kindlad EP tugevuses EL seisukohalt.
  
• EL valitsemine ei põhine parlamentaarsel esindusel, sest EP roll on nõrk. Mitte-majoritaarsed institutsioonid on EL tugevamad, kui Westph. Riikides.
  
• Riigid üritavad manipuleerida EL reguleerivate asutustega.
  
• Laienemine ei suurenda mitte-majoritaarsete institutsioonide mõjuvõimu.
  
• Esindatus EL tasandil on halvem, kui riiklikul tasandil.
  

• Demokraatia hõlmab mitmeid valdkondi-poliitilisi, majanduslikke, õiguslikke..
  
• Väärtused peavad olema demokraatlikud ja Euroopale omased -supranatsionaalsed.
  
• Traditsioonilise lähenemise kohaselt kujundab demose üks rahvas, kes jagab sama kultuuri, keelt, ajalugu, kombeid ja moodustavad koos ühtse kogukonna.
  
• EL on keerukas, seega on raske leida ühte ühist demost.
  
• Kuigi riigid ühinevad EL on neil siiski oluline säilitada riiklik omapära ja suveräänsus.
  
• Iga riik suurendab kultuuri mitmekesisust.
  
• Laienemine ei erguta EL avaliku ruumi arengut.
  

• Järk-järguline integratsioon on aidanud kaasa EL identiteedi arengule, aga pole EL inimestele näidanud kuidas otsuseid EL tehakse. EL identiteet pole asendanud liikmesriikide eraldiseisvaid identiteete.
  
• EL ametnike vastutuse võtmine tegevuse eest on problemaatiline.
  
• Peab leidma uusi viise, kuidas kaasata inimesi EL otsustusprotsessi.
  

• seletus läbi 'ülevoolu' ( spill -over effect):
  

• näiteks: söe ja terase tootmine -> ülejäänud majandussektorid -> 'kõrge poliitika' (ühine välis- ja julgeolekupoliitika)
  
• rahvusülesus, poliitiline integratsioon on majandusliku kaasnähe
  

• eeldab, et riigid käituvad ratsionaalselt
  
• riikide sees toimub huvigruppide võitlus
  
• rahvusvahelisel tasandil toimub valitsuste-vaheline võistlus/ kauplemine
  

• ajalooline institutsionalism (Pierson)-kuidas liikmesriikide otsused on mõjutanud nende tulevasi valikuid ja tegevust
  
• ratsionaalse valiku instit-ism (Pollack, Garret, Tsebilis)-uurib kuidas institutsioonid mõjutavad või kujundavad poliitikas osalejate ratsionaalset käitumist
  
• sotsioloogiline instit-ism-kuidas kultuuritaust seletab institutsionaalset korraldust
  

• tugineb arusaamal, et kaasaegse valitsuse roll on pigem regulatiivne, mitte redistributiivne
  

• poliitikavõrgustikud kui otsustusareenid
  
• poliitikavõrgustike abil kirjeldatakse ja analüüsitakse poliitilist protsessi ja tulemusi
  

• Vaherahu on sõlmitud mitmete liikmesriikide vahel (Prantsusmaa-Saksamaa), kes enne võitlesid ülemvõimu pärast Euroopas. EL valijad toetavad neid poliitikaid, mis toetavad rahu. Rahu tähendus on muutunud passiivseks-olemasoleva mugava olukorra säilitamine, riigid hoolitsevad enda eest, kuid peavad siiski silmas ka piiritaguseid ohtusid (Venemaa).
  
• Jõukus-tänu rahule on saavutatud liikmesriikide vaheline majanduslik koostöö. Liikumine vaesusest jõukusse, praegu liikumine jõukusest veel suurema jõukuseni.
  
• Rahvusülesus on viinud rahvuse vähenemisele. On tekkinud kaks „leeri“ : meie kui Euroopa ja nemad kui mitte-Euroopa riigid.
  

• superriik kaotaks võimaluse Euroopa rahvusriikide vahelisteks tülideks, kuid riikluse tänane vorm säiliks...
  
• riikide ühendus säilitaks küll ühelt poolt rahvusriigid, kuid defineeriks samas ümber nende sisulise tähenduse
  

• individuaalsus kui alusväärtus
  
• vastandub nii kollektivismile kui ka äärmuslikule individualismile
  

• individuaalsus kehastub konkreetses kultuuris, euroopa (rahvus)riigid kui individuaalsuse kandjad.