Nizza leping Riho Kirsipuu Sissejuhatus Euroopa Liidu ja selle eelkäijate ajaloos on olnud mitmeid tähtsaid lepinguid. Nagu näiteks Ühtne Euroopa akt, Amsterdami lepe, Nizza lepe jne. Selles referaadis vaatleb autor lähemalt Nizza lepingut. Toob välja tähtsamad punktid ja eesmärgid, mis sellel kontrathtil olid ning kas ja kuidas need on elluviidud. Nizza leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ja see jõustus 1. veebruaril 2003. Kuna Nizza leping allkirjastati kolm ja jõustus üks aasta enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga, siis kindlasti mõjutas see leping ka meie pürgimist ja läbirääkimisi liitumaks Euroopa Liiduga. Selles töös toob autor välja Nizza lepingu peamised puntkid ja eesmärgid ning vaatleb kas neid on korrektselt täidetud ja ellu viidud. Lisaks analüüsib autor ka lepingu seost Eestiga ning kas ja kuidas see mõjutas Eesti saamist liikmesriigiks. Autor esitab ka küsimuse, et miks
Klassikalised salatid Koostas: Siim Jürgenstein Ceasari salat Esimesena oli Caesari salat 1946 Los Angeles restorani menüüs Nimi tuleneb selle looja nimest, Caesar Cardini, kes esimesena valmistas 1924. aastal salati oma Caesari palee Restoranis Tijuana, Mehhikos. Guinnessi rekord suurim Caesari salat kaalus 3287 kg ja 60 meetrit pikk. Nizza salat Päritolu Prantsusmaa, nimi tuleneb linna nimest Nice Põhilised toorained: salat, tomat, rohelised ja mustad oad, tuunikala, ansoovis, muna, küüslauk, kaparid. Värskendav kuid samas täidab ka kõhtu tänu tuunikalale ja munale Waldorfi salat Salati autoriks peetakse maailma kalleima hotelli ülemkelnerit Oscar Tschirky't, kes mõtles selle koostise välja üheks 1896. aastal korraldatud heategevusballiks Põhitoorained on seller, õun ja pähkel Mozzarella salat Enamasti serveeritud tomati ja basilikuga. Nimi tuleneb juustusordi nimest Pärineb Itaaliast
Hea teede ja sidevõrk Avatus meredele Tööstusharud Poliitilised eeldused Poliitiline stabiilsus Paljude tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide asutajaliige Muud eeldused Palju arhitektuuri, kunsti ja ajaloomälestisi, muuseume ning teatreid Prantsuse köök Moekeskus Kõige külastatum riik maailmas Reisibüroode pakkumised Domina Travel Prantsuse Polüneesia Gold Travel Pariis Prantsuse Riviera & Nizza Biarritz Eiffeli torn Pariisi tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatraktsioon Valmis 1889 Pariisi maailmanäituseks 324 meetrit kõrge ja kaalub 7300 tonni Louvre kunstimuuseum Üks maailma suurimaid muuseume Avati 1793. aastal 35 000 ainulaadset kunstiteost Tuntuim maal Mona Lisa Disneyland Paris Park on jaotatud 4. temaatilisse riiki Euroopa suurim lõbustuspark Nizza Lõuna Prantsusmaa
Third level Fourth level Fifth level Caesari salat Segasalat tomatitest ja rohelistest ubadest kaetud tuunikala ja ansoovistega ja valatud üle vinigrettega. Serveeritakse salatipadjal. Kõvaks keedetud muna ja oliivid. Pärit põhja Prantsusmaalt. Nimi tuleneb teatud kindlate toorainete kasutamisest, mida Nizza kokad Prantsusmaal serveerivad teiste toitude kõrvale. Nizza salat Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nizza salat Klassikaline Ameerika puuvilja salat, mis sisaldab õunu, sidruni mahla, juursellerit, kreeka pähkleid ja majoneesi.
· Tööstusharud Poliitilised eeldused · Poliitiline stabiilsus · Paljude tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide asutajaliige Muud eeldused · Palju arhitektuuri, kunsti ja ajaloomälestisi, muuseume ning teatreid · Prantsuse köök · Moekeskus · Kõige külastatum riik maailmas Reisibüroode pakkumised · Domina Travel Prantsuse Polüneesia · Gold Travel Pariis Prantsuse Riviera & Nizza Biarritz Eiffeli torn · Pariisi tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatraktsioon · Valmis 1889 Pariisi maailmanäituseks · 324 meetrit kõrge ja kaalub 7300 tonni Louvre kunstimuuseum · Üks maailma suurimaid muuseume · Avati 1793. aastal · 35 000 ainulaadset kunstiteost · Tuntuim maal Mona Lisa Disneyland Paris · Park on jaotatud 4. temaatilisse riiki · Euroopa suurim lõbustuspark
Fifth level Tutvustus Ettevõte asub Viljandi kesklinnas Mõeldud inimestele, kes soovivad nautida maitsvat toitu hubases ja rahulikus kohas Pubis on 40 kohta Suviti avatud terrass, kus on 20 kohta Lahtiolekuajad TN 10.0017.00 RL 10.0023.00 P, E suletud Töötajad Meie ettevõttes on 12 töötajat 3 teenindajat 2 puhastusteenindajat 1 nõudepesija 2 laohoidjat 2 peakokka 2 abikokka Meie ettevõte pakub... Mitmeid salateid (näiteks Kreeka salat, Nizza salat jms) Magustoite (näiteks toorjuustukook vaarikatega, Creme brulee jms) Praade, suppe, snäkke ja loomulikud erinevad jooke Samuti on menüüs ka lai kohvivalik Creme brulee Nizza salat Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
Lätis 4. Mitmendas vältes on kohanimi Salme? Nii II kui ka III vältes 5. Nimetage üks araabia ja üks Araabia riik. araabia maad (araablaste enamusega maad). Nt: Süüria, Liibanon, Egiptus, Tuneesia Araabia (poolsaare) maad. Nt: Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia Ühendemiraadid 6. Kas õige on üks kahest või mõlemad? Miks? Brügge – Brugge, Djakarta - Jakarta, Korfu – Kérkyra, Kroaatia – Horvaatia, Mount Everest – Džomolungma, Nice – Nizza, Pearl Harbour – Wai Momi, Roheneemesaared – Cabo Verde. Õige: Brugge (Brügge on vananenud väljend, mida eesti keeles kasutati), Jakarta (Djakarta vanem nimekasutusviis. Vananenud), Korfu ja Kérkyra (mõlemad õiged. Kérkyra on kreeka keeles ja Korfu on meie eesti keelne nimetus.), Horvaatia (Kroaatia – ebasoovitav, tarbetu mugandus), Džomolungma ja Mount Everest (Mõlemad õiged.
Venezuela [venetsueela]. 3. Kus asub Preiļi? Preiļi linn Lätis 4. Mitmendas vältes on kohanimi Salme? III ja II vältes. 5. Nimetage üks araabia ja üks Araabia riik. Araabia (poolsaar) maad. Nt: Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia Ühendemiraadid araabia maad, nt: Süüria, Liibanon, Egiptus, Tuneesia. 6. Kas õige on üks kahest või mõlemad? Miks? Brügge – Brugge, Korfu – Kérkyra, Kroaatia – Horvaatia, Mount Everest – Džomolungma, Nice – Nizza, Roheneemesaared – Cabo Verde. Brügge – Brugge: õige on Brugge, sest tegemist on linna nimega Belgias. Korfu – Kérkyra: Mõlemad on õiged, saar ja maakond Kreekas. Kroaatia – Horvaatia: Mõlemad on õiged, Kro`aatia vt Horv`aatia, asuvad Euroopas. Mount Everest – Džomolungma: Mõlemad on õiged, Mount Everest ingl vt Džomol`ungma Nice – Nizza : Mõlemad on õiged, Nice [n`iiss] Nice’i; kuhu Nice’i>, itaalia keeles Nizza [nitsa] linn Prantsusmaal.
eki.ee nimetada järgmiste /knab/mmaad.htm riikide elanikke: Poola - poolakas Gröönimaa, Poola, Seisellid, Nepal Seisellid - seiselllane Nepal - nepallane 19) Kas kirjakeeles Õige on Horvaatia. http://keeleabi.eki on õige üks kahest .ee/index.php? või mõlemad? Miks? Nice ja Nizza puhul eelistatakse Nice. leht=4&act=1&ot Kroaatia si=horvaatia Horvaatia, Nice Roheneemesaared on esitanud 1986. a soovi, et muu maailm kasutaks nende nime tõlkimata http://keeleabi.eki Nizza, kujul Cabo verde. .ee/index.php?
ik=&maakond=NP&vald=&kihelk ond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y& of=tb 19) Kas kirjakeeles Õige on Horvaatia. Kohanimeandmebaas on õige üks kahest Horvaadi keeles on riigi https://www.eki.ee/knab/mmaad.ht või mõlemad? nimi Hrvatska. m Miks? Kroaatia Õige on Nice. Nizza on http://kn.eki.ee/?Q=nice Horvaatia, Nice linna itaaliakeelne nimi. https://www.eki.ee/knab/mmaad.ht Nizza, Diplomaatilises kontekstis m Roheneemesaared on õige Cabo Verde, kuid Cabo Verde. ka Roheneemesaared on õige. 20) Mida tähendab, Looksulgudes olevat sõna Keelenõuanne, keelenõuannete kui sõna on ei peaks kasutama ning kogu sõnaraamatutes tuleks vältida
PRANTSUSE KÖÖK Maailma kuulsaim köök Jagunemine Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök nn uus köök PRANTSUSE KÖÖGI KUULSUS Väga peenemaitseline Hoolikalt valmistatud Kaunilt serveeritud toidud Tähtis on maitse Kvaliteetsed aedvilja sordid. Peamised toiduained Aedviljad (mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad) Piim, rõõsk koor, kohupiim ja hapukoor; Juustud (üle 400 sordi) Muna Kõik liha sordid Kala (merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala) Mereannid (austrid, krevetid, merekarbid, vähid) Peamised maitseained Küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Ka veinide, likööride ja konjakite kasutamine. TOIDU VALMISTAMINE Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti) Vein on põhikomponent lihamarinaadide...
KAUBAMÄRGI- JA PATENDIUURINGU KODUTÖÖ 1. Kas kaubamärgi FAST LEADER Eestis kasutamine järgmiste teenuste tähistamiseks a) ärijuhtimine b) turu-uuringud c) transgeense tehnoloogia arendamine on ilma kaubamärgiomaniku loata (litsentsita) lubatud? Vastus: Kaubamärgi FAST LEADER kasutamine Eestis on selle teenuse tähistamiseks lubatud. Kaubamärk FAST LEADER on Eestis küll juba varasemalt registreeritud, kuid selle konkreetse ettevõtte tegevusvaldkond hõlmab Nizza klassifikatsiooni järgi klasse 16, 35 ja 41. Seega näiteks ärijuhtimise või turu-uuringute valdkonnas, mis mõlemad kuuluvad klassi 35, ei tohiks me kaubamärki FAST LEADER kasutada, kuid transgeense tehnoloogia arendamine kuulub klassi 42 ja on seega ilma kaubamärgiomaniku loata (litsentsita) lubatud. Link, kust andmed pärinevad (otsingu kuupäev 12.11.2015): http://oami.europa.eu/eSearch/#advanced/trademarks/1/15/n1=MarkVerbalElementText&v1=
Garibaldi kavatses sõjaliselt kogu Austria vallutada, aga Prantsusmaa sõlmis austerlastega ootamatult rahu (1859). Rahulepingu järgi ühendati Sardiiniaga ainult Lombardia, mujal ülestõusnud piirkondades taastati Habsburgide võim. Peale Sardiinia-Austria sõda hakati palju asutama rahvuskogusid, mis otsustasid ühineda Sardiinia kuningriigiga. Ka enamik Kirikuriigist ühines S-ga. Paavsti alluvuses ainult Rooma linna ja lähiümbrus (Vatikan). Savoia ja Nizza ühendati Prmga. 1860 ülestõus Mõlema Sitsiilia kuningriigis. Garibaldi tõttas ülestõusnutele appi ja nad võitsid -> Sitsiilia ja L- Itaalia ülestõusnute kontrolli alla, Garibaldist sai diktaator. L-I ühendati Sardiiniaga. Veebruar 1861- kuulutatakse välja Itaalia kuningriik. Põhiseadus sätestas konstitutsioonilise monarhia, kuningas sai Emanuele, peaministriks Cavour. Riigi tuumik Sardiinia. Lõplikku ühendamist takistas Veneetsia (A võimu all) ja Paavst Roomas
Juust on müügil puidukoorest silindris. Seadus sätestab valmistamisperioodi septembrist märtsini. Kevadisest ja suvisest piimast tohib toota Gruyere'i ja Comtéd. Sööma hakates jätke juust silindrisse, eemaldage keskelt tihe valkjashalli pinnaga koorik ja võtke lusika või saiatükiga keskelt täiesti vedelat, kreemjat puidu- ja lillelõhnalist juustu. Hea kvaliteediga juustus on tunda käimasolevat käärimisprotsessi. · Nizza salat keeda kartulid, keeda rohelised oad vees ja jahuta külma veega, viiluta karutlid , tükelda oad, rebi salatilehed, poolita tomatid, tõsta komponentidele ansoovisefileed, tuunikalatükid, lõigatud keedumunad, oliivid, kapparid kastmeained segada ja salatile valada Boeuf Bourguignon- lisanditeks küüslauk, sibulad, porgandid , maitsestatud prantsuse maitseainete seguga
·kui palju aega tagasi lahknes simpaniste perekond inimeste omast? Umbes 5 miljardit · mis tüübi mõte oli, et inimesed on oma käitumises eelkõige mitteloogolised? · maastrichti lepingu kohta oli küsimus, et millele ta aluse pani? Euroopa liidule pani aluse 1992 · milleks on vaja suurt aju? Et saada aru teistest inimestest ja et neid meelde jätta · kõrge intellekti kohta oli küss? Elusa lihatoidu kättesaamine eeldab seda... · mis on geograafiline determinism? Geograafiline asukoht mõjutab ühiskonda oluliselt · milline väidetest käib kultuuri kohta: kultuur kui blabla, kultuur kui blabla.. seal olid kõik õiged · massikultuuri kohta oli küss? Massiline toodang, ebatraditsonaalne, populaarne, kommertslik, ühtlustunud · kes on politoloog? Poliitiku perearst, järelvalvab ja annab nõu · milles seosneb demokraatia? · millest tuleb korruptsioon? Soov teisi ära kasutada, võim · mis oli levinud enne 60ndaid euroopas? V:esindusdemokraatia · oligarh...
mõjus igati ajastutruult, peegeldades parimal võimalikul moel tolleaegse kõrgklassi elegantsi-ja luksusearmastust. Lisaks kõigele eespool mainitule oli ka kostümeerija roll osavalt Mart Sanderi õlule veeretatud. Ometi pean ma ka seekord tunnistama, et ka kostüümivalikuga oli Sander tõepoolest täkkesse pannud. Esinejate kostüümid olid kaetud äärmiselt rikkalike detailidega, lõiked mõjusid ääretult ajastutruult, kangavalikuna oli oskuslikult kasutatud 1930.aastate Nizza kõrgklassi daamide suurt lemmikut-peent siidi. Jällegi püsis kõik hea maitse piirides, jättes publikule seeläbi võimaluse nautida 1930.aastate glamuuri. Koreograaf Ingmar Jõela tantsunumbrite kohta mul kahjuks kiidusõnad puuduvad. Minu suureks pettumuseks puudusid laval kaaskiskuvad tantsunumbrid, mis on ühe hea opereti juures lausa kohustuslikuks elemendiks. Tantsijate valik oli sedapuhku üpris ebaõnnestunud, kohati jäid silma
Muudatuste jõustumiseks kirjutati 1997. aastal alla Amsterdami lepingule. 2000. aastal võeti konkreetsemalt arutlemiseks ette komisjoni suuruse ja koosseisu muutmine, kuid nendes küsimustes ei jõutud lõplikule konsensusele ning nende otsuste tegemine jäeti tulevikku. Nizza lepinguga muudeti presidendi ja volinike valimine ja lepingu jõustumise järel sai valijaks Ministrite Nõukogu, kes hakkas valima kvalifitseeritud häälteenamusega. Nizza lepinguga muudeti ka presidendi võimu ning nüüd määrab president kindlaks poliitika põhisuunad, mida komisjon oma ülesandeid täites järgima hakkab ning otsustab ülesannete jagunemise komisjoni volinike vahel. (Palk et al 2004) Komisjonil on 1958. aastast alates olnud 10 presidenti. Kõige tähtsamateks presidentideks on peetud Hallstein'i, Delors'i ja Santer'i. Hallstein arendas komisjoni ning Delors andis oma tööga suure tõuke Euroopa integratsioonile
6. Minister 1. määrus (üldakt) > ei oma portfellita minister 2. korraldus (üksikakt) 3. käskkiri 7. Eesti pank 1. otsus (Eesti panga nõukogu) 2. juht annab määrusi / käskkirju 8. Linna- ja vallavalitsus 1. määrus 2. otsus 3. korraldus 9. Euroopa Liidu õigusaktid 1. aluslepingud (4 tk) 1. Rooma leping 2. Mastriti leping 3. Amsterdami leping 4. Nizza leping 2. EL määrus > tugevam kui direktiiv 3. EL direktiiv Euroopa Liidus on hetkel 27 riiki. Õiguse tõlgendamine 1. Vastuolu korral kehtib kõrgem õ-akt 2. Üldseadusi täpsustatakse erinormidega 3. Tuleb leida värskeim õ-akt 4. Seaduse, õiguse analoogia, kui ühes probleemi käsitletud ei ole, siis mõnes sarnases on. 5. Tuleb lähtuda õiguse analoogiast.
Puljong Ühepajatoit Leib Kohv Veinid Üks suurimaid veinitootjaid maailmas Kulinaarias tuleb veini spetsiaalselt keeta Peamine komponent lihamarinaadides ja kala hautamisel Punane ja valge vein Champange Tüüpilised prantsuse toidud Béarnaise kaste Bouillabaisse traditsiooniline kalaroog Pont l'eveque kandiline pestud pinnaga juust Normandia lehmapiimast Vacherin Mont d'Or Livarot traditsiooniline pehme, pastöriseerimata lehmapiimast juust, milles on väikesed augud Nizza salat Riisisalat tuunikalaga Boeuf Bourguignon veinis haudunud veiselihakuubikud Pilte Bouillabaisse Béarnaise Pont l'eveque Boeuf Bourguignon Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_k%C3%B6%C3%B6k http://eope.ehte.ee/toitlustus/?13._Erinevate_rahvuste_toidukultuur:Tuntumad_rahvusk%F6%F6gid:Prantsuse_k%F6%F6k http://www.toidutare.ee/termin.php?g=687 http://www.slideshare.net/Kokad/prantsuse-kk-5978848
kultuurielu edendamisega. 1946 eesmärk tagada rahu 1948 - Tolliliit 1950 Schumani deklaratsioon 1957 Rooma leping 1960 asutatakse Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) 1968 impordipiirangud 1979 Käivitatakse Euroopa Rahasüsteem 1986 Ühtne Euroopa Akt 1989 Saksamaa ühendamine 1992 Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 1999 võetakse kasutusele euro 2001 Nizza leping 2002 12s liikmesriigis võetakse euro kasutusele,rahvusvaluutad kaovad ja need vahetatakse euro paberraha ning müntide vastu 2007 EL hakkab välja töötama uut reformilepet,mis peaks asendama 2004.a allkirjastatud põhiseaduslikku lepet, mis paraku ei jõustunud ¤Eli 27 liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi,
naistekütt. Meelde jäi ka naljamees ja naistemees Mutafa Bei, keda lavastas Märt Avandi. Veel oli palju erinevaid karaktereid, näiteks Daisy Darlington, keda kehastas Hanna-Liina Võsa, kellele meeldis väga moodne ameerikalik elustiil ja oli Madeleine’i koolikaaslane ning kuninganna Tangolita, keda kehastas Juuli Lill, kes oli parim meeste võrgutaja. Juuli Lillel oli kõigist kõige võimsam hääl. Ta laulis nii, et kananahk tuli ihule. Kõik nad valmistusid Nizza seltskondlikuks sündmuseks, milleks on üks kord aastas toimuv suvelõpu Savoy ball. See on lugu sellest, et kogu aeg valetades kasvavad valed üle pea ning näide sellest, et kedagi ei saa täielikult usaldada. Kokkuvõtteks võib öelda, et kolm ja pool tundi kestnud operett ei olnudki nii huvitav, kui alguses räägiti. Mart Sander ei suutnud kogu etendust siduda ning põnevus kadus vahepeal ära. Ma arvan, et Mart Sander hindas oma võimeid üle, luues 1930. aastate stiilis
üleilmse majanduskriisi ning kasvas Napoleoni- järgses maailmas üles. Ta oli Urban Duboisi õpilane ning ta töötas lõpuni välja tema tehnoloogia service a la russe. Samuti lõi ta paljude hotellide köökidesse kuulsaid restorane. Ta töötas kokana ja juhtis erinevaid kööke 62 aastat. Kokkade keisriks nimetas tema Saksa keiser Wilhelm II, kes nautis temagi roogasid. Varajane elu Ta sündis Villeneuve-Loubet külas, Nizza lähedal. Hoolimata oma noorest east, 12-aastaselt alustas Escoffier juba enda arendamist. Ta läks oma onu restorani, Le Restoran Français'i Nizza's tööle. Tema ei suutnud taluda kogu seda lärmi ning pidevat vulgaarsust, mis seal köögi juurde kuulus. Ta oli natuke jalast vigastada saanud ning ta pidi kandma spetsiaalseid jalatseid, samuti oli ta väikest kasvu mees. Aastal 1865 kolis ta üle Le Petit Moulin Rouge restorani Pariisis, kui ta oli vaid 19-aastane
Virtuoosid 19. sajandil Niccoló Paganini ja Ferenc Liszti tegevuse näitel Virtuoosiks (virtus lad. k voorus, vaprus, täiuslikkus) nimetati 19. sajandil erakordsete tehniliste võimetega muusikut. Virtuoossuse kõrgaeg oli u 1820-ndate lõpust Paganini suur Euroopa turnee! kuni 1847. aastani, mil Liszt katkestas oma virtuoosikarjääri ja pühendus komponeerimisele. Virtuooside esilekerkimine 19. sajandi I poolel oli seotud avaliku kontserdielu tekkimisega. Virtuoos esines sel ajal enamasti segakavaga kontsertidel, kus oli ka teisi esinejaid. Esimesed sooloõhtute korraldajad olid Clara Wieck-Schumann ja Ferenc Liszt 1830. aastate lõpus. Tavaliseks nähtuseks muutusid sooloõhtud 19. sajandi teisel poolel. Virtuooside kavavalik: Virtuoosi tegevuse keskpunktiks 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algupoolel ei olnud teos, vaid interpreet ise pillimängija või laulja. Oma oskuste näitamisel oli olulisel ...
sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGUD ON HETKEL KEHTIVAD EL ALUSLEPINGUD? 25. märtsil 1957 Roomas kirjutas kuuik alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamislepingule ja Euroopa aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingule. Lepingud jõustusid 1958. 7. veebruaril 1992 sõlmiti Maastrichtis Euroopa Liidu leping, mis jõustus 1993. 1997. aastal sõlmisid liikmesriigid Amsterdami lepingu, mis jõustus 1999. 2001. aastal sõlmisid liikmesriigid Nizza lepingu, mis jõustus 2003. Amsterdami ja Nizza lepinguga muudeti EÜ asutamislepingut ja EL lepingut. 2007. aastal sõlmisid liikmesriigid Lissaboni lepingu, millega muudetakse EL lepingut ja EÜ asutamislepingut. Leping jõustus 1. detsembril 2009. EÜ asutamisleping nimetati ümber Euroopa Liidu toimimise lepinguks. Alates Lissaboni lepingust ei kasutata enam mõistet Euroopa Ühendus
- Nt Microsofti sõna, PostIt-i kollane värv, Burberry muster, (taotluses ka Loubutin-i punane kingatald) - Eesti kaubamärgimääruse rakendusaktis kirjas (vist ammendav?) nimekiri kaubamärgi liikidest - Õiguskaitse ulatuse määrab ära taotluses määratletud kaupade ja teenuste laad ja arv (loetelu). St et postiti kollane värv kaitstud ainult kleepepaberite kontekstis (kollane auto on nt lubatud). - Nizza klassifikatsiooni klassid määravad ära õiguskaitse ulatuse! Kokku 45 klassi (1-35 kaubad; 36-45 teenused) - Riigilõiv taotluse 145 EUR per klass. Pikendamine vist 195 EUR per aasta per klass. Vt EK kohtuasja C-307/10: IP Translator, p 37 Siseriiklik kaubamärk ja EL kaubamärk kooseksisteerimisena - Põhimõtteliselt võimalik küll - Direktiivid ei keela - Seletused pigem kinnitavad, et võimalik - ELi oma palju kallim
Kuumuta potis rasvaine ja hauta selles sibulaid, kuni nad muutuvad klaasjateks. Lisa puljong ja maitseained. Lase supil umbes 15 minutit keeda. Maitse, kas maitseaineid on piisavalt. Jaga supp nelja väiksesse potti või kuumuskindlasse kaussi. Rösti saiaviilud ja pane supi peale. Raputa saiaviiludele rohkesti riivjuustu. Aseta portsjonid 5-8 minutiks 250°C ahju ülaossa. Kui juust hakkab mullitama, on supp valmis. Nizza salat Valmistusained 1 pea jääsalat 6 keedetud kartulit 4 tomatit 1 mugulsibul 100 g konservubasid 10 oliivi 1 konserv sardiine 4 keedetud muna Kaste: 6 sl toiduõli ; 2 sl sidrunimahla 2 tl veiniäädikat 1 peenestatud küüslauguküüs 0,5 tl soola; 0,25 tl pipart 1-2 tl sinepit Valmistusviis Sega hästi peeneks hakitud küüslauk kokku ülejäänud kastmeainetega ning lase seista. Salati tarvis lõika kurk, tomatid, keedetud kartulid, oad ja munad sektoriteks või väiksemateks
Euroopa Liit Saamislugu ja lepingud 9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks. 1951 (jõustus 1952) Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/Holland alustasid majanduskoostööd. 1957 (j. 1958) nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik. 1992 (j. 1993) Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale. 1997 (j. 1999) Amsterdami leping määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht. 2001 (j. 2003) Nice/Nizza leping suurendati Euroopa Komisjoni presidendi võimu. 2007 (j. 2009) Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus. Jõustus kui kõik 27 liikmesriiki oma parlamendis ratifitse...
"seestpoolt"? Osalusvaatlus 15. mida saab kasutada teadusliku uuringut tehes? 16. mida näitab reliaablus? Usaldatavus, püsivus 17. millised on teaduse kaks jalga? Kuidas asjad on ja kuidas asjad peaksid olema? 18. Esinduskogude suuruse kuupjuure seadust küsiti. Seal oli antud valem ja küsitud, mida 19. see iseloomustab? Esinduskogude kuupjuure seadus: Kohtade arv=rahvaarvu kuupjuur S= 20. milline oleks sobiv mandaatide arv ringkonnas? 10 21. Nizza leping EL laienemine ja häältesüsteem 22. Terase ja söeühenduse asutajaliikmed Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg 23. Suurim võlg Portugal, Itaalia, Kreeka, Hispaania 24. Ühiskonnaklasside olemasolu kohta (vastus vist, et neid ei olegi) 25. Teaduslik seadus sõna tugevas mõttes (loogiline mudel, mis on testitud) 26. Liikide tasandil on seos aju suuruse ja grupi suuruse vahel Robin Dunbar. Samuti näitab peaaju maht tarkust. 27
kõik riigid sobivad väga hästi, 1995 ühinevad Soome, Rootsi, Austria, Norra ütleb jälle ei Tulemused: Veel enam riike ja raha, EEA kaotas oma tähtsuse Mõned Lepingud Amsterdami lepe 1997 (jõustus 1999): Plaan oli kõik Maastrichti probleemid ära lahendada, Tegelikult ei tulnud suurt midagi, Plaan: korda nõukogu hääletamine ja komisjoni suurus, Suudeti vaid välis- ja julgeolekupoliitikas üht- teist korda saada, Läks muidu ka pisut demokraatlikumaks Nizza leping / Nice'i leping 2001: Valmistumine suuremaks laienemiseks, Süvitsi integratsioon, Ei täitnud ka oma eesmärki Kopenhageni kriteeriumid 1993 Loodi selleks, et oleks süsteem uute liikmete vastu võtmiseks Kriteeriumid : Stabiilne demokraatia, õigusriik, inimõigused tagatud, vähemuste kaitse, Toimiv turumajandus, võime ELis toime tulla, Võimekus EL elus osaleda, EL valmidus võtta uusi liikmeid * Hiljem lisandunud, peamiselt Türgi ja Ukraina tõttu Suur Laienemine 1990
Selles sisalduvad EL- i jaoks hetkel kõige olulisemad teemad, milles riigid suudavad üksmeelele jõuda. Taoline kokkuvõte sünnib alati kõigi liikmesriikide konsensusena. See mõnekümneleheküljeline dokument avalikustatakse pressis ja internetis ning on parim allikas EL-i hetke arengusuunadest. Erinevalt teistest EL-i institutsioonidest toimusid Ülemkogu istungid kuni aastani 2002 reeglina eesistujamaa pealinnas, järgnevail aastail aga vastavalt Nizza tippkohtumise otsusele juba valdavalt Brüsselis. Igal liikmesriigil on õigus ise teha valik, kas tema esindajaks Ülemkogus on riigipea või valitsuse juht (peaminister). Eestis näiteks on otsustatud, et riiki esindab Ülemkogus peaminister. Välisministrite kaasamine Ülemkogusse on tingitud asjaolust, et mitmes EL-i liikmesriigis, näiteks Taanis, puudub peaministril igasugune pädevus välispoliitika küsimustes. Komisjoni juhtide kaasamine Ülemkogu töösse aitab aga aitab lähendada
keskmine), siis 2004. aasta valimistel osales alla poole valimisõiguslikest kodanikest (Eestis vaid 38%). · Integratsiooniteemaliste referendumite läbikukkumine. 1990-ndatel on liikmes- ja kandidaatriikide kodanikud korduvalt hääletanud eliidi poolt kavandatud integratsiooniplaanide vastu. Läbikukkunud referendumid: Maastrichti leping 1993 Taanis, Norra liitumine 1994, euro kasutuselevõtt 2000 Taanis ja 2003 Rootsis, Nizza leping Iirimaal (2001), Põhiseaduse Leping Prantsusmaal ja Hollandis (2005), Lissaboni leping Iirimaal (2008). · Massirahutused, mis käivad kaasas Euroopa Liidu tippkohtumistega (nt Euroopa Ülemkogu istungid Nizzas, Göteborgis, Laekenis, Barcelonas ja Sevillas). Alates 1973. aastast on Euroopa Komisjon korraldanud ulatuslikke avaliku arvamuse uuringuid liikmesriikide ja kandidaatriikide kodanike seas. Küsitluste kirjeldused ning tulemuste
Koostanud: Madis Somelar 1 EUROOPA LIIT Euroopa Liidu eelkäijad: 18. aprillil 1951. aastal kirjutasid Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia ja Beneluxi maad (Holland, Belgia, Luksemburg) alla Euroopa Söe- ja Terase Koondise (ECSC) loomise lepingule. Eesmärgiks oli hoida söe- ja terase tootmine ühise kontrolli all, et vältida uut maailmasõda. Kehtis 50 aastat, seega lõppes 2002. 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas nn Rooma leping, mis pani aluse Euroopa Ühendusele. Selle raames loodi Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus. Moodustati EÜ Komisjon ja EÜ Ministrite Nõukogu. 1973. aastal ühinesid Euroopa Ühendusega Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Tegelikkuses olid Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja ka Norra soovinud ühineda juba 1967. aastal, kuid tol hetkel oli Prantsusmaa laienemisele vastu, rõhutades esmajoones just Saksamaa LV ja Pra...
kehtestamiseks · Ühtsed asutused aitavad vältida erinevat järelvalvelist praktikat · Euroopa järelevalveasutusi juhib liikmesriikide finantsjärelevalve juhtidest koosneva nõukogu poolt valitud juhatus ning esimees · Enamusi otsuseid võtab vastu nõukogu lihthäälte enamusel ... · Igal liikmesriigil on üks hääl · Olulisemate otsuste puhul kasutatakse kvalifitseeritud häälteenamust ning hääled määratakse kindlaks Nizza lepingust lähtuvalt · 2011 aastal alustas tegevust Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu · Finantsinspektsioon osaleb samuti BSC töös · Lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele on Finantsinpektsioonil ka mitme ülemaailmsete organisatsioonide liige Euroopa finantsjärelevalve süsteem Tegevuse rahastamine Inspektsiooni kulud kaetakse finantsjärelevalve subjektide poolt makstavast: ·järelevalvetasust ·menetlustasust Tegevuslubade taotlemine
(september 1792-aprill 1793) 1792 aasta 10 augusti ülestõus kaotas monarhia. Konvent kutsuti kokku üleüldise valimisõiguse alusel ja kehtestas maal vabariikliku korra. Kuigi Danton sai justiitsministriks, oli tal suur mõju konvendi välispoliitikale. Vabariigi seisund oli peale preislaste sissetungi üpris lootusetu. Murrang toimus 20 septembril peale Valmy lahingut. 1793 aasta alguseks oli Prantsusmaa intervendid välja ajanud. Vabariiklikud väed vallutasid veel Savoy, Nizza, Belgia, Reini vasaku kalda. Zirondiinid alustasid massiivset revolutsioonilist propagandat Euroopa rahvaste vabastamiseks. 19 novembril 1792 võttis Konvent vastu dekreedi kõikide rahvaste aitamiseks, kes tahavad vabaneda türanniast. Tuntuks sai loosung ,, Rahu hüttidele, sõda lossidele". Vallutatud aladel leidsid zirondiinid palju poolehoidjaid. Eriti agar oli Hollandist välja aetud Klootz, kes jutlustas ülemaailmsest revolutsioonist ja kutsus ülemaailmset vabariiki looma.
PRANTSUSMAA Üldandmed · pindala: 550 000 km2 · elanike arv 64 057 792 (juuli 2009) · 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alzeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi · pealinn Pariis 11 miljonit elanikku · haldusjaotus 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks · riigikeel prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt · religioon 83-88% rooma-katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku · riigikord vabariik · Riigipea François Hollande. Valitakse viieks aastaks. Kuulsad prantslased Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased: · Descartes ja Pascal 17. sajandil · Rousseau ja Voltaire 18. sajandil · Balzac, Baudelare ja Flaubert 19. sajandil Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstinikud on: · Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque Prantsusmaa on opereti sünnimaa Jacques Ofenb...
Registreerimisel kontrollitakse taotluse vastavust vorminõuetele. Kaubamärgi taotlusesse pannakse kirja, kas soovitakse kaitset ühes või mitmes riigis, mis on ühinenud eelnimetatud protokolliga. Registreeritud kaubamärk annab omanikule ainuõiguse märki kasutada nende kaupade või teenuste puhul, millised on märgitud kaubamärgi registreeringus. Kaubamärkide registreerimisel kasutatakse eelpoolnimetatud spetsiaalset rahvusvahelist klassifikatsiooni, nn Nizza klassifikaatorit, mille kohaselt kõikvõimalikud kaubad ja teenused jagunevad 45 kauba ja teenusklassi. Geograafilise tähisega seonduvalt ei eksisteeri ülemailmset kõike hõlmavat registrit, mistõttu tuleb kaitset taotleda asjaomases riigis eraldi. Euroopa Liit on huvitatud sellise ülemaailmse registri loomisest, kuid kuigi töö selle nimel WTO TRIPSi Nõukogus käib, ei ole osade riikide vastuseisu tõttu (nt USA) suudetud selleni jõuda. 3
demokraatlik eesvedaja G. Mazzini, läheb võitluseteed Eestis: mõõdukas ja radikaalne (mõõdukad: Hurt, Jannsen; radikaalid: Jakobson) vahe oli selles, et radikaalid olid kompromissitud, kritiseerisid baltisakslasi ja kirikut (häiris sellega Hurta) [Hurt alustab mõõdukana, jõuab radikaalide hulka] Jakobsonile etteheidetud, et tugines vene tsaarile - valmistas ette tulevat venestamist - kuid ta mõtles praktiliselt, see majanduslikult kasulikum. Prantsusmaa võttis endale Savoia ja Nizza. 8-) tsssiiiisas kraist. enter_text_here_ Piedmonte kuningast saab Itaalia kuningaks konsitutsiooniline monarhia samal ajal Austria ja Preisi vahel sõda, kumb saab liidriks. 1871 jõudis Itaalia ühendamine (peale Prantsuse-Preisi sõda) (kuningriik 1861) välispoliitilised tegurid väga olulised. Lugemisoskus 8-) oli kuskil täitsa olemas, oluline, et võtta omaks ideed. Eesti rahvusliku liikumise eeldused: vt vih. 1917 võeti omaks oma riigi ideed alles!!!! mitte varem
· Euroopa Parlamendi volituste laiendamine läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise · Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine · Koostöö tihendamine: tööhõive, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse · Avatuse põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte · Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine · Keskkonnapoliitika tõhustamine 1.6. Nizza leping Leping sõlmiti aastal 2001, jõustus 2003. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg,Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal PLUSS Austria, Soome, Rootsi. Lepingu põhiliseks eesmärgiks oli panna paika uute liitujate roll ja kinnitada nende ajakava.Samas tooksin välja ka üldised eesmärgid: 1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute liikmesriikide vastuvõtuks
·Paavsti võimu alune Kirikuriik taastas oma endise ulatuse, väljaarvatud Avignon ja Comtat Venaissin, mis jäid Prantsusmaa osaks. ·Ühendkuningriik kindlustas kontrolli Kapimaa üle LõunaAafrikas; Tobago üle; Tseiloni üle; ja mitmete muude kolooniate üle Aafrikas ja Aasias. Teised kolooniad, nagu näiteks Hollandi IdaIndia ja Martinique, tagastati eelmistele omanikele. ·Sardiinia kuningas sai tagasi Piemonte, Nizza ja Savoia ning saavutas kontrolli Genova üle (lõpetades taastatud vabariigi lühikeseks jäänud väljakuulutamise). ·Parma, Piacenza ja Guastalla hertsogkonnad anti Napoleoni naisele Marie Louisele. ·Lucca hertsogkond loodi Bourbon-Parma dünastia jaoks, kes pidi pärima Parma pärast Marie Louise surma. ·Sitsiilia kuningas Ferdinand IV Bourbon taastas kontrolli Naapoli kuningriigi üle pärast
hääletuse Suurbritannias. Edasised laienemised 1995.a. ühinesid Rootsi, Austria ja Soome, 1999.a. jõustus Amsterdami Leping tuues EL pädevusse tööhõive, töö- ja elutingimused ja teised sotsiaalsed ja legaalsed teemad. Selleks ajaks oli Euroopa silmitsi suurte muutustega, mida tõi kaasa Nõukogude all olnud Ida kokkuvarisemine ja majanduslikult nõrkade, kuid uute demokraatlike Idabloki riikide teke. 2001.a. Nizza leping püüdis seda ette valmistada, mitmed riigid saavutasid erilepingud, kus nad esialgu ühinesid osaga EL-i süsteemist, näiteks vabakaubandustsoonidega. Räägiti sujuvamast hääletamisest ja ÜPP-st (Ühtne Põllumajanduspoliitika), sest Ida Euroopas oli tunduvalt kõrgem protsent rahvastikust hõivatud põllumajanduses kui Läänes, kuid lõpuks takistasid muutusi finantsmured. Kuigi oli vastuseis, ühinesid 10 riiki 2004.a
töötajast on tänaseks saanud viide auditikotta jagatud 28 liiget ning pea 900 spetsialisti ja tugiteenistuste töötajat kõigist liikmesriikidest. Nii liikmesriikides kui ka väljaspool ELi tegutseval kontrollikojal on liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega võrdne staatus. Institutsioon on võtnud eesmärgi olla avaliku sektori auditi arendamisel esirinnas ning koos teiste kõrgeimate kontrolliasutustega tegeleda kutsestandardite ja heade tavade väljatöötamisega. 2003. aasta Nizza lepingus kinnitati põhimõtet, mille kohaselt kuulub kontrollikotta üks liige igast liikmesriigist, ning rõhutati kontrollikoja ja riiklike auditiasutuste vahelise koostöö tähtsust. 1. detsembril 2009. aastal jõustunud Lissaboni lepingus kinnitati taas kontrollikoja volitusi ja selle kui ELi institutsiooni staatust. Kontrollikoja seisukohast on tähtis ka asjaolu, et Lissaboni lepingus tehti muudatusi ELi rahaliste vahendite haldamises ja kontrollimises: tugevdati Euroopa
Vallutatakse Belgia. 1793. aasta märtsis vallutab Austria Belgia tagasi ja taas Belgia Prantsusmaale 1794. Hollandist saab Bataavia Vabariik. Vajatakse uut tüüpi sõjaväge. Esile hakkab tõusma Napoleon Bonabarte. Leitakse, et Prantsuse sõjavägi võib hakata aktiivsemalt tegutsema. 1796. aasta Napoleoni Itaalia sõjakäik, mis oli Itaalia killustatuse tõttu edukas. Itaalia feodalism variseb kokku. Itaalias kehtestatakse kodanikuvabadused. Prantsusmaaga liidetakse Nizza ja Savoia, Cannae ja vallutatakse Veneetsia linnvabariik. Röövitakse kunstiväärtusi. Itaalia linnriike toetab Austria, kes saab samuti lüüa.. 1797. aastal vaherahu Prantsusmaa ja Austria vahel CAMPOFORMIO vaherahu. Austria peab nõustuma Reini vasakkaldast loobumisega (ca 63 000 km2 ja 3,5 milj elanikku, Belgia ja Milano vahetatakse Veneetsia vastu). Luuakse Prantsuse tütarvabariikide süsteem. 1798. aastal Sveitsi vallutamine ja Helveetsia vabariigi loomine
a) tõene b) väär 32. Kohtujuristi ülesanne Euroopa Kohtus on: töö seisneb Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasjade kohta ettepanekute esitamises. Nad peavad seda tegema avalikult ja erapooletult. 33. Kohtujuristi ettepanekud on Euroopa Kohtule siduvad a) tõene b) väär 34. ELi esmase õiguse alla kuuluvad (millised aktid): aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); aluslepingute protokollid ja lisad:: aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); liikmesriikide liitumislepingud: kirjutamata õigus ja õiguse põhimõtted 35. Euroopa Liidu aluslepingutele lisatud protokollid ja lisad on a) EL esmane õigus b) EL teisene õigus 36. Direktiive iseloomustab: a) Liikmesriikides vahetult kohaldatavad b) Siduvad saavutatava tulemuse seisukohalt c) Tervikuna siduvad d) Siduvad liikmesriikidele, kellele adresseeritud on e) On vaja siseriiklikusse õigusesse sisse viia 37
– Struktuurifondid 5.6.3. Seadusloome Euroopa Liidus • Nõuanne (EP arvamuse avaldamine - 1 lugemine) – näit. põllumajandus – Nõukogu võib EP arvamuse võtta vastu või lükata tagasi – Nõukogu ei saa jätkata enne EP arvamuse saamist 5.6.4.Seadusloome Euroopa Liidus • Kaasotsutamine (kuni 3 lugemist) – Seati sisse 1993. aasta Maastrichti lepingu alusel – Laiendati Amsterdami ja Nizza lepingutega – EP ja Nõukogu ühisseadusandjad = 2 lugemist – Puudub kooskõla - “Lepitusprotseduur” – Leitakse kompromiss = võetakse vastu ühistekst 5.7.1. Euroopa Komisjon • 28 liiget (volinikku) • 17 poliitika peadirektoraati (DG) • 6 välissuhete direktoraati • 11 sise- ja üldtalitust • Ülesanded: õigusaktide koostamine ja järelvalve, poliitikate elluviimine ja eelarve täitmine, EL esindamine rahv
2. periodiseering: a) 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks määravaks saavad olla ainult objektiivsed kriteeriumid b) Detsember 1997 Euroopa Ülemkogu otsustas laienemisläbirääkimisi 6 riigiga c) Märts 1998 algasid läbirääkimised d) Detsember 1999 ülemkogu Helsingis laiendati ringi 15 liikmesriigini, Maastichti leping kehtis e) Detsember 2000 Nizza leping Euroopa Ülemkogu muutis otsustussüsteemi nii, et liit saaks laieneda f) Euroopa põhiõiguste harta väljakuulutamine, põhiseaduse 2. peatükk g) Veebruar 2001 Nizza leping kirjutati alla h) 1. veebruar 2001 Nizza leping jõustus i) Detsember 2001 Ledeni ülemkogu Brüsselis (deklaratsioon EL-i tulevikust, tee põhiseaduse konvendi loomisele kuni 2003 juuni)
2. periodiseering: a) 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks määravaks saavad olla ainult objektiivsed kriteeriumid b) Detsember 1997 Euroopa Ülemkogu otsustas laienemisläbirääkimisi 6 riigiga c) Märts 1998 algasid läbirääkimised d) Detsember 1999 ülemkogu Helsingis laiendati ringi 15 liikmesriigini, Maastichti leping kehtis e) Detsember 2000 Nizza leping Euroopa Ülemkogu muutis otsustussüsteemi nii, et liit saaks laieneda f) Euroopa põhiõiguste harta väljakuulutamine, põhiseaduse 2. peatükk g) Veebruar 2001 Nizza leping kirjutati alla h) 1. veebruar 2001 Nizza leping jõustus i) Detsember 2001 Ledeni ülemkogu Brüsselis (deklaratsioon EL-i tulevikust, tee põhiseaduse konvendi loomisele kuni 2003 juuni)
Firmast Thomas Cook & Son sai maailma juhtiv reisiorganisatsioon. 5 3. Arengufaas 1914 - 1945 20. sajandi algus tõi inimeste ellu raadio, kino ja hiljem televisiooni. Maailmasõdade ajal turism seiskus, kuid kõige kiiremini arenes sajandi I poolel rannaturism. Moodi tuli päevitamine (moes aastast 1910 mõjutatuna filminäitlejate pruunist jumest) ja puhkamine kuurordites nagu Nizza, Cannes, Monte Carlo. Reisihuvilistel olid kasutada autod, bussid, mugavustega reisibussid ning paranes rongiliiklus. Lennukid ehitati ümber tsiviilotstarbeks. Kehtestati tasuline puhkus, mis soodustas reisimise kasvu. Riikide roll turismi kui majandustegevuse juhtimisel suurenes. 1929 loodi noortehotellide assotsiatsioon, et tagada odav majutus väiksemate sissetulekutega reisijatele. 1930-ndatel said populaarseks puhkekülad, kus pakuti rohkelt teenuseid ja tagati ööpäevaringne teenindus.
104. Kauba liikumise vabadus teenuste Kapitali liikumise vabadus inimese 109. 1957 Rooma lepingud - majandus 1990 Schengeni leping - loobitu omavahelisest piirikontrollist 1992 Maastrichti leping peetakse Euroopa Liidu sünnidokumendiks, europarlamendi võim suurenes oluliselt. 1997 Amsterdami leping europarlamendi võim suurenes veelgi. ,,Liit austab rahvuslikku omapära" 2000 Nizza (Nice) leping ettevalmistusleping uueks laienemiseks, uus kohtade jaotamine europarlamendis, sõnastas paindlikuma koostöö liikmesriikide vahel. 2007 Lissaboni leping võeti vastu Euroopa Liidu presidendikoht. 105. Euroopa Liidu Parlament Euroopa Liidu komisjon Euroopa Liidu nõukogu Euroopa Liidu kohus Majandus Majanduse põhitegurid Majanduskeskkond Majanduskäitumise kujundamine eelarve koostamine Tootmisressursid *Ettevõtlikkus *kapital *inimressurss *loodusressurss
2. periodiseering: a) 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks määravaks saavad olla ainult objektiivsed kriteeriumid b) Detsember 1997 Euroopa Ülemkogu otsustas laienemisläbirääkimisi 6 riigiga c) Märts 1998 algasid läbirääkimised d) Detsember 1999 ülemkogu Helsingis laiendati ringi 15 liikmesriigini, Maastichti leping kehtis e) Detsember 2000 Nizza leping Euroopa Ülemkogu muutis otsustussüsteemi nii, et liit saaks laieneda f) Euroopa põhiõiguste harta väljakuulutamine, põhiseaduse 2. peatükk g) Veebruar 2001 Nizza leping kirjutati alla h) 1. veebruar 2001 Nizza leping jõustus i) Detsember 2001 Ledeni ülemkogu Brüsselis (deklaratsioon EL-i tulevikust, tee põhiseaduse konvendi loomisele kuni 2003 juuni)
rahvas haaraks võimu ja looks vabariigi ; Giuseppe Garibaldi. juht ja vabadusvõitleja. Itaalia Esimene iseseisvussõda Austria vastu (1848-1849). -Carl Albert ja Sardiinia Permontega ühinesid teised revolutsioonilised valitsuses. Variant oli ka nö.United States of Italy. Cavour vedas ikka S-P suunda. 1858 sõlmis Cavour Napoleon III’ga Plombieres’i pakti -> Plombiéres'i pakt ja Savoia-Nizza küsimus. -kokkuleppe, et sõjas Austriaga tuled Pr.maa S-P appi aga saab vastutasuks Savoia ja Nizza. Sõda Austriaga ehk nn Itaalia Teine iseseisvussõda 1859 (Solferino lahing, Zürichi rahu). -Austria käskis S-P armee laiali saata. Nap III ründas Austriat. Aust.sai lüüa. Eriti tuntud Solferiono lahing. Tulemuseks Zürichi rahu- Austria loobus Lombardiast SP kasuks. Nizza ja Savoi sai Pr.maa Itaalia sõjaline ühendamine 1860 ja Itaalia kuningriigi moodustumine 1861.- 1860 saabub tagasi Garibaldi patriootiline võitlussalk “punasärgid”. Vallutatakse Ballermo, Napoli, Mõlema Sits
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
