1997 845 3573 1998 1100 4125 1999 1250 4418 2000 1400 4907 2001 1600 5511 ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööjõu nõudlus ja pakkumine. Tööturg tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja
5.2 TÖÖTURG, TÖÖANDJAD JA TÖÖVÕTJAD Tööturg Tööturg on süsteem, kus pakutakse tööjõudu ja töökohti. Tööturu osapoolteks on tööandja ja töövõtja. Tööpuudus tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui töökohti. Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, milles on fikseeritud töö sisu, palga suurus, töö-ja vaheaja pikkus. Tööandja peamised kohustused on · anda töötajale puhkust · tagada töökoha soojuse ja valguse · hoolitseda töövahendite korrasoleku eest · pidada kinni töönõuetest. Tööandja õigused on · võib karistada · koondada · vallandada · saata sundpuhkusele. Tööhõiveametis töötuna registreeritud inimesel on järgmised õigused · saada tasuta koolituskursuseid · taotleda raha oma ettevõtte alustamiseks · saada töötu abiraha.
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Muutused Eesti tööturul (tuhandetes) 900 825,8 806,6 800 761,4 698,9 675,4 700 633,4 619,3 613 602,5 575,3 568,3 572,2 600 500 Hõivatud 400 ...
tööpuudus. Kui tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine, siis on tegemist tööjõu puudusega. Töötasud ja töötingimused määratakse ära tööturul. Keegi ettevõtja: “Selleks, et nemad (töötajad) täidaksid minu taskuid, pean mina täitma nende omi. Töötajale tuleb maksta nii palju kui võimalik ja nii vähe kui vajalik.” Tööturgu mõjutavad tegurid: - elanike arv ja vanuseline struktuur - tööhõive - tööpuudus - rahvusvaheline tööturg - ettevõtete arvukus ja laiendamine - haridus Majandust mõjutavad oluliselt investeeringud, sealhulgas välisinvesteeringud. Mida hindab võimalik välisinvestor: - peab olema tagatud investeeringute julgeolek - hea turusituatsioon - asjatundliku tööjõu olemasolu - rahanduslik keskkond - külalislahkus (Must be welcomed) Meie põhiprobleemiks on asjatundliku tööjõu nappus. Meie rahalised investeerimisvõimalused lubaksid luua rohkem töökohti, kui meil täna on
INDIVIID JA MAJANDUS Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg
õpinguid siinses toredas gümnaasiumis ja hiljem ülikoolis või valida kutseharidus, kus on võimalus spetsialiseeruda ametile, mis on meelepärane. Praegusel ajal on levinud arvamus, et kutseharidus pole midagi väärt ja ainuke õige tee on minna edasi gümnaasiumi ning hiljem ülikooli. Tegelikult see arvamus paika ei pea. Otseloomulikult on pärast ülikooli lõpetamist tööpõld tasuvam, meeldivam ja ka füüsiliselt kergem, kuid see tööturg on piiratud. Ei ole just harv juhus, kui kõrgharidusega inimesed korjavad Soomes maasikaid või Iirimaal seeni, sest praegune tööturg nõuab 25% akadeemilise -, 25% kõrgharidusega ja 50% kutseharidusega töölisi. Kutsehariduse omandamine on ka suhteliselt odav, isegi kui ei olda väga tark õppur. See on suur pluss praegusel ajal, sest paljudel peredel ei ole piisavalt raha, et oma lapse kõrghariduse õpinguid rahastada
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
· Saada teavet müüdava kauba kohta (omadused, kasutamine, tingmärgid) · Ühe kauba ostmisel ei pea ostma ka kohe teist (kingiks pakitud asju pean saama osta ka eraldi) · Saada infot milline kaup on parim enne ületanud (vastavad märgistused), mitte näha poelettidel kaupa mille kõlblik kuni on möödas Kohustused: · Pean läbi lugema kasutusjuhendi ja järgima hooldusmärke · Enne lepingule alla kirjutamist pean selle läbi lugema 12. Mida kujutab endast tööturg? Seleta mõisted: tööandja, töövõtja, töötu, tööpuudus, tööjõupuudus, töötukassa. Tööturg on süsteem, kus ühed pakuvad tööd, teised otsivad tööd. Tööturul on need inimesed, kes töötavad või otsivad tööd. Tööandja- on ettevõtte juht, kes võtab teise inimese tööle ja maksab töö eest. Töövõtja- on töötaja, kes saab tehtud töö eest palka. Töötu- tööealine ja-võimeline inimene, kes soovib teha tööd, kuid ei leia sobivat.
Vabaaine majandusõpetuses 4. tund Tööturg Kogu rahvastik jagatakse tinglikult 3 gruppi: Tööeast nooremad Tööealised Tööeast vanemad EL loetakse tööealiseks alates 16. eluaastast ja pensioniiga algab enamikus EL riikides 65.eluaastast. Seega tööealised inimesed on 16-64.aasta vanused inimesed. Nende hulgas on ka juba pensionäre, sest on ameteid, kus minnakse pensionile enne ametlikku pensioniiga. Eesti statistika käsitleb ka tööealiste vanusevahemikuna 15-75.aastaseid inimesi, sest
vanusegruppides rohkem ja samuti elavad naised vanemaks. Kõige vähem on Põlvas 35-39 aastaseid inimesi ja samamoodi on vähe ka 5-9 aastaseid lapsi. HARIDUSTASE, TÖÖTURG, VALITSEV RELIGIOON Põlvas on neli kooli millele lisanduvad veel eraldi Põlva muusikakool ja Põlva kunstikool. Üks tähtsamaid hooneid on veel Mesikäpa spordihall, mis on väga tuntud ning kuhu tuldakse ka teistest linnadest tihti võistlusi pidama. Tabelilt on näha, et 2014 aastal oli Põlva tööturg kõige paremas kohas, võrreldes eelnevate aastatega. Võrreldes aasta 2010ga oli tööjõudu üle 1000 inimese rohkem. Samuti on vähem töötuid, tööjõus osalemise määr ning tööhõive määr on kasvanud. Tööhõive on tabeli järgi Põlvas 52,0 %, kuid uurides teemat põhjalikumalt leidsin ka teistsuguseid arve-nt 57,9%, mis on väga hea tulemus. Tööturg 2010 2011 2012 201 201
vanusegruppides rohkem ja samuti elavad naised vanemaks. Kõige vähem on Põlvas 35-39 aastaseid inimesi ja samamoodi on vähe ka 5-9 aastaseid lapsi. HARIDUSTASE, TÖÖTURG, VALITSEV RELIGIOON Põlvas on neli kooli millele lisanduvad veel eraldi Põlva muusikakool ja Põlva kunstikool. Üks tähtsamaid hooneid on veel Mesikäpa spordihall, mis on väga tuntud ning kuhu tuldakse ka teistest linnadest tihti võistlusi pidama. Tabelilt on näha, et 2014 aastal oli Põlva tööturg kõige paremas kohas, võrreldes eelnevate aastatega. Võrreldes aasta 2010ga oli tööjõudu üle 1000 inimese rohkem. Samuti on vähem töötuid, tööjõus osalemise määr ning tööhõive määr on kasvanud. Tööhõive on tabeli järgi Põlvas 52,0 %, kuid uurides teemat põhjalikumalt leidsin ka teistsuguseid arve-nt 57,9%, mis on väga hea tulemus. Tööturg 2010 2011 2012 201 201
Samuti kaob ühiskonnast õpetajate, kui spetsialistide roll, mis küll mingil määral täidab töökohti, kuid siiski ajutiselt. Seejärel kaoks ühiskonnast väljaõpetatud spetsialistid, kes asenduksid entusiastidega, kel puudub vastav kvalifikatsioon. Koolihoonetest saaks peagi varemed, kus kodukoolist „poppi“ tegevad noored saaksid käia hulkumas ja nii-öelda kogemusi kogumas. Kui puldis on vaid entusiastid ja asjaarmastajad, siis tööturg (eeldades, et firmad on nõus palkama entusiaste) võib kokku variseda. Tööturg on võrdlemisi habras asi ja selle kõigutamiseks pole palju vaja muud, kui ainult mõne tipp-spetsialisti kadumine. Asjaarmastajad võivad oma meelt ja harjumusi muuta päevapealt, sestap ka ametit vahetada. Kui kõik vanemad võtaks oma võsukesed koolist ära ja otsustaks alustada kodukooli teekonda, võiks sellest tulla suur katastroof. Maailmale on vaja tasakaalu ja senikaua kuniks
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkum...
Tuleviku oskused ja tuleviku tööturg Singulaarsus.. •... kujutab endast futuroloogias hüpoteetilist ajahetke, millest alates tehnoloogiline areng hakkab kulgema inimestele hoomamatul ja kujuteldamatul moel ning kiirusel. •Kuidas tekib? Intellekti plahvatus, masinad teevad endast targemaid masinaid. Superintellekti teke. •Tehnoloogiline singulaarsus –tehis, IT põhine •Transhumanistlik Singulaarsus –inimese põhine •Hüpotees, et seda ei teki, sest enne tuleb ökoloogiline või sõjaline katastroofLahendus Fermi paradoksile. Me ei näe tulnukaid, sest mingil hetkel iga tsivilisatsioon hävitab ennast ise IT arengute mõju meie igapäeva elule ● Piirid reaalsuse ning virtuaalsuse vahel hakkavad kaduma. •Liitreaalsus •Sõprus sotsiaalmeedias ● Inimese ja masina eristamine muutub järjest keerulisemaks •Isesõitev auto ● Informatsiooni üleküllus, digitaalne jalajälg, privaatsus on muutumas luksuskaubaks Globaalsed...
Tänapäeva maailmas on palju inimesi, kes ei tea mida nad tahavad. Kas nad ei tea mida tahavd või nad ei tunne ennast? Nendele küsimustele on raske vastata ja arvatavasti pole ükski neid vale. Arvatavasti tunneb iga inimene ennast erinevalt. Minu arvates on nüüd tähtsal kohal Ennast tunda, sest selle kaudu võin leida oma võimalusi. Minu jaoks on väga tähtsal kohal: eneseanalüüs, karjääri valik, hariduse tähtsus, info tähtsus ja tööturg. Eneseanalüüs peaks olema iga inimese jaoks väga tähtis, sest sellle kaudu saavad teada mida nad teavad. Ka minu jaoks on eneseanalüüs väga tähtis, kuna ma olen alles alaeanline ja ma tahan teada mida ma tean. Karjääri valik on väga tähtis, kuna kui sa lähed sellist ala õppima mis sulle ei meeldi, siis ei pruugi sa olla edukas ja kui valid vala ala siis peab vahepeal uuesti minema õppima. Minu jaoks on väga tähtis,et ma valiks õige ajal mida õppida.
Kordamisküsimused 1.Mis on palgatöö, mis vabatahtlik töö? Palgatöö- palga eest tehtav töö. Vabatahtlik töö- palgata tehtav töö, tööd tehakse vabatahtlikult, et kedagi aidata. 2. Mis on tööturg? Nimeta tööturu iseloomulikud jooned. Tööturg-süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised aga töökohti. Tööturu põhijooned on: Tööturul on 2 osapoolt- ostjad ja müüjad, Tööturul kujuneb konkurents, Nõudmine ja pakkumine tööturul on vastastikuses seoses. Tööturu osapoolte huvid on omavahel seotud. 3. Mis reguleerib töötaja ja tööandja suhteid? Tööleping. 4. Millised kohustused on tööandjal? Tööandjal on kohustus:
Martin Tiitson, Sander Laide, Peep Bergštein Tööturg REFERAAT Õppeaines: Mikro- ja Makroökonoomika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 31 Juhendaja: lektor Martin Toding Esitamiskuupäev: 8.01.2014 Tallinn 2014 Sisukord Üldine..................................................................................................................... 3 Tööturu mõiste...................................................................
Tänapäeval on palju rohkem tööalaseid valikuid kui vanal ajal, see tähendab, et tööturg muutub kiiresti ja vajame järjest suuremat paindlikkust uute väljakutsetega toimetulekuks. Me oleme paljud kuulnud väljendit ,,töö tegi ahvist inimese", millest järeldub, et töö on see, mis eristab inimest loomast. Töö on inimese elu vältimatu osa, mistõttu omab see meie elus väga suurt tähtust.Töö vajab ülemaailmselt väga palju tegijaid ning tööturg on suur ja lai. Uusi erialasid lisandub iga päev, samal ajal mõned ametid on jäänud ajalukku. Põllumajanduses on viimastel aastatel võetud kasutusele erinevat tehnikat, mistõttu käsitsi tehtava töö hulk väheneb. Tänapäeva talunik ei lõika rukist sirbiga ja heina vikatiga, vaid peab oskama masinaid juhtida ja projekte kirjutada. Tänapäeva perenaine ei karjata Vargamäe Krõõda kombel lehmi ja põrsaid heinamaal. Loomade jaoks on suurlaudad, piima
Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib valitsuse sekkuv poliitika ainult segada tööturu isereguleerivaid
· Hõive maksimeerimine. · Avalike kulude kokkuhoid. · Suund sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus tasakaalustamine). · Igasugu poliitika kaasamine. · Erasektori kaasamine sotsiaalteenuste pakkumisse (töökoha pension, hambaravi, hüved). Sotsiaalpoliitika Eestis: · Väga kaheti mõistetav. · Koalitsioon ei järgi vaid liberalismi tugev sotsiaaldemokraatia mõju on juures. · Üldiselt 4 suurt valdkonda: Sotsiaalkaitse (kõigile), Tööturg, Tervisehoid ja Eluasemepoliitika. · Tänase ministeeriumi eesmärk on sotsiaalkaitses: · Tagada inimeste majanduslik toimetulek ja hea töö. · Tagada inimeste sotsiaalne toimetulek ja areng. · Tagada lastele paremad arenguvõimalused ja tervise kaitse. · Edendada inimestevahelist hoolimist ja soolist võrdõiguslikkust. · Tagada inimeste pikk ja kvaliteetne elu. · Tagada peredele vajalik riigi tugi. Peamised hüvitised ja toetused: · Lapsetoetus. 300
Ajalugu Eesti omariikluse taastamine ja NSV Liidu kokkuvarisemine: Gorbatsovi kavad NSV Liitu koos hoida, riigipöördekatse Moskvas, ,,Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest", NSV Liidu ametlik laialisaatmine, põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine Eestis. Gorbatsovi kavad nSV Liitu koos hoida: Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Kavas oli sõlmitud Suveräänsete Riikide Liidu leping, mis kujutas endast konföderatsiooni. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Nimetatud lepingukavand oli katse impeeriumi uuendatud kujul säilitada. Riigipöördekatse Moskvas: Valmistuti riigipöördeks, et Gorbatsov kõrvaldada. Päev enne liidulepingule allakirjutamist, 19. Augustil 1991 suleti Gorbatsov Krimmis koduaresti. Rahvale teatati, et ta on haige. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsin astusid aga riigipöördekatse augustiputsi vastu välja. Riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ja...
Töökuulutused Uurimustöö Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus 16 2
Feminism Esimene laine 18. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hääletus ja valimisõigus Laiemad karjäärivõimalused Lilli Suburg 1888 Oma ajast ees Naiste abitu olukord Teine laine 1960 1970 Laieneb teistele eluvaldkondadele Tööturg Naistevarjupaigad Kolmas laine 1990 - ... Patriarhaalsus Naine kui valdus Keha on jaotatud erinevateks soorollideks Liberaalfeminism Vabadus ja õiglus Keskmeks on indiviid Sotsiaalsed barjäärid Püüdlused Haridus- ja majandusinstitutsioonid Indiviidi enda osa <> institutsioonide abi Radikaalfeminism Tähelepanu suhetele naise vaatenurgast Mehed rõhuvad naisi Maskuliinsus ja feminiinsus on tingitud sotsiaalsest ülesehitusest Marksistlik feminism Naiste olukorra parandamine läbi majanduse Religioon Religioon rikub naisi Kristlus Islam Eesti Täname tähelepanu eest!
kaugus tähtsamatest transpordisõlmedest on ettevõtjatele sobimatu. Arvatavasti on Eesti töölised mujal maailmas konkurentsivõimelised. Tänapäeval lähevad paljud oskustöölised välismaale tööle. Eesti tööline on enamasti kohusetundlik, leplik, tagasihoidlik. Välismaa ettevõtjatele sobib väga hästi kindlasti ka see, et eestlasest tööline on enamasti rahul palgaga, mis on väiksem kui kohalik töötaja teenib. Kasutatud materjalid: www.estonica.ee - majandus - tööturg Eesti tööturg ja tööjõu konkurentsivõime Referaat majandusõpetusest
majanduse keskne temaatika, tootmistegurid + näited, alternatiivkulu + näide; SKP, selle tähendus, selle arvestamine, selle osad; inflatsioon, selle põhjused, selle mõju riigile/inimestele; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/majandusressursid 2. Majanduspoliitika: raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik, struktuurne tööpuudus, tööpuuduse mõju riigile/inimesele, passiivne/aktiivne tööturupoliitika; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/tturg-ja-thive-2943382 4. Sotsiaalpoliitika: sotsiaalkindlustuse põhimõte, Eesti kolmesambaline pensionisüsteem (oska kirjeldada iga sammast), toimetuleku toetused ja -teenused, nende sihtrühmad; slaidiesitlus: http://www.slideshare
muutub määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse. 15. Elukestev õpe – kõikvõimalikku õppetegevust sõltumata east või eelnevast haridusetasemest. Õppimine ei lõpe (üli)kooli lõpetamisega, hariduse omandamine ei piirdu ainult teatud perioodiga inimese elus. 16. Mõisted. – innovatsioon: uue asja sissetoomist. Kaugtöö: töötamine ükskõik kus, ühendust pidades interneti või telefoni kaudu. Intellektuaalne omand – 17. Tööturg, tööealine elanikkond (vanusepiirid+kuidas jaguneb) tööpuudus, tööjõupuudus. – tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja ostab tööd, makstes tasu. Tööpuudus: töö otsijaid palju. Tööjõupuudus – olemasolev inimkapital ei rahulda tööjõu nõudlust või vastupidi. 18. Mille poolest erinevad aktiivse ja passiivse tööhõivepoliitika meetmed? Too näiteid mõlemast. – Passiivne
40 poisid 30 20 10 0 A-klass B-klass C-klass D-klass Põhikoolgi läbitud, on valikuid rohkem · Gümnaasium · Kutsekool · Töö · Aasta vabaks, siis üks eelnimetatud variantidest · Piiramatu vabadus Gümnaasium · Gümnaasiumi lõpetanuid soosib tööturg · Kuid on alati võimalus veelgi rohkem õppida · "Inimene õpib kogu elu" · Vastus on lühike ülikool · Gümnaasium annab elule põhja, ent ülikool ehitab katuse Haridus on tähtis iga inimene peaks jõudma nii kaugele, kui ta vähegi suudab Tulevik on kauge mõiste, ent ometigi algab selle kujunemine meie esimesest hingetõmbest püüdkem helge tuleviku poole
Korruptsioon ametnike äraostetavus Altkäemaks e pistis meelehea andmine amentikele Onupojapoliitika (nepostism)-riigiametnik kasutab oma positsiooni sugulastele, tuttavatele soodsa ametikoha või nn sooja koha saamiseks. Majandus kaupade ja teenuste tootmine Tava- ehk naturaalmajandus ise toodetakse ja ise tarbitakse Käsu ehk plaanimajandus tootmine toimub rangete plaanide alusel. Turumajandus tootmist reguleerib turg ehk nõudmiste ja pakkumiste vahekord. Segamajandus kasutatakse 3 majandussüsteemi elemente (tava, plaani, turumajandus) Hind toodete ja teenuste väljendus (väärtus) rahas Omahind tootmiseks kulunud vahendid Müügihind turu hind see hind millega toode maha müüakse Kasum = müügihind omahind Töövõtja inimene kes müüb oma tööjõudu Konkurents tootjad võistlevad hinnas ja kvaliteedis Monopol üksikpakkuja turul Aktsia väärt paber, firma osak Dividendid kasumiprotsendid, mis jaotatakse aktsionäride ...
Töövõtja õigused: 1) õigus pöörduda oma õiguste kaitseks tööinsepektsiooni poole 2) õigus keelduda osaliselt või täielikult töö tegemisest eelkõige juhul, kui: ta kasutab puhkust; on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; osaleb streigis; on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel 5. Selgita mõisted: tööturg, tööpuudus, tööjõupuudus, heitunud, töötu. Tööturg süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu, teised aga töökohti Tööpuudus olukord, kus tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti Tööjõupuudus olukord, kus pakutavat tööd on rohkem kui inimesi, kes tahaksid ja oskaksid seda teha Heitunu tööotsimisest loobunud pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunud Töötu - 6. Milliseid võimalusi pakub töötule töötukassa?
● Kasvu ajal vastupidi MUDEL Tähistused: L= Tööjõud E= hõivatute arv U= Töötute arv U/L= töötuse määr Eeldused: 1.L on fikseeritud. 2.Jooksva kuu jooksul, s= lahkumise määr (rate of job separations), Osa hõivatutest, kes töölt lahkuvad( mitu inimest hõivatutest lahkub) f= töö leidmise määr (rate of job finding), Osa töötutest, kes leiavad tööd( kui suur osa töötutest leiab töö) s ja f on eksogeensed Pikaajaline tasakaal ● Kui tööturg on pikaajalises tasakaalus on töötus konstantne. ● Kogu mudeli juures eeldame, et mitteaktiivsus on muutumatu Tööturg on tasakaalus- nii palju kui jääb töötuks sama palju leiab aasta jooksul tööd, siis turg on tasakaalus. Kui s x E= f x U. Tasakaalu töötuse leidmine- loomuliku töötuse määr kirjutame E= L-U Poliitika järeldused ● Poliitikad alandavad loomulikku töötust siis kui vähendatakse s-i või suurendatakse f- i.
Arvamuslugu Ennast tundes tean oma võimalusi Eneseanalüüs on väga vajalik. Selle kaudu saad teada oma tugevad ja nõrgad küljed ning nõrgemaid külgi saad ka hakata parandama. Selle kaudu saad sa oma iseloomu kohta ka palju teada. See aitab sind palju edasises elus. Karjääri planeerimine on ka väga tähtis. Karjäär hõlmab kogu meie eluteed erinevate rollidega. Sellega valmistame ennast ette elukutsevalikuks ja tööleminekuks või muude muutuste tegemiseks. Infol on suur tähtsus. Arvutite kaudu levib info väga kiiresti. Inimene vajab pidevat uut infot ning arvuti ta sellest väga kiiresti teada. Üks suuremaid info edastajaid on ka televisioon. Haridusel on kindlasti ka oma tähtsused. See mõjutab kindlasti sind tööturul. Paljudele ametikohtadele on vaja mingi kindla haridusega inimesi. Kuigi see on küll õudne, et pead hommikuti vara ärkama ja 9 kuud rutiini taluma, aga see...
Asukoht: Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Andmed: Riigihümn Zdravljica President- Borut Pealinn- Ljubljana Pahor Pindala- 20 273 km² Peaminister- Janez Jansa Riigikeel- sloveeni Iseseisvus- 25. juuni Rahvaarv- 2 050 200 1991 (2011) Rahaühik- euro Riigikord parlamentaarne (1.jaanuar 2007) vabariik 1. maist 2004.a. Euroopa Liidu liige President Borut Pahor (22.dets.2012 ) Lipp ja vapp Kilbil on kujutaud kolmetipulist Triglavi mäge, mis on Sloveenia kõrgeim punkt. Aadria merd ning Sloveenia jõgesid Dravat ja...
- millele eelarveraha kulub - riiklikud toetused - kohalikud toetused 6) Raha ja pangandus - Mõiste: deebetkäive, kreeditkäive, hoiuarve, intress, aktsia, deebetkaart, krediitkaart. - raharinglus - väärtpaberid 7) Eesti majandusliku arengu võimalused - Eesti valitsuse majandus- ja maksupoliitika - innovatsioon 8) Eesti tööturg ja tööturupoliitika 7. Indiviid ja majandus 1) Rikkus ja vaesus (õpik lk 145-151, TV ül 120-123) - mõisted: sisemajanduse koguprodukt, inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, ostujõud, tarbijahinna indeks, toimetulekuressurss, absoluutne vaesus, sotsiaalne tõrjutus, leibkond, vaesuspiir, toimetulekutoetus, elustandard. - Üksikisiku majandusliku olukorra mõjutajad
suurema ebastabiilsuse, sh töösuhetes. Vajalikud oskused vananevad kiiresti, kui töötajad neid ei uuenda. Pidev enesetäiendamine on möödapääsmatu ja see omakorda kiirendab inimkapitali arengut. Hea erialane ettevalmistus on võtmetähtsusega kõigis töövaldkondades. Samas ükski õpitud eriala ei anna tänapäeval ametit terveks eluks. Tööturul sobiva rakenduse leidmiseks loob paremad võimalused laiapõhjaline haridus, mis vastab muutunud töö iseloomule. 2.1 Muutuv tööturg: tööturu hetkeolukord, trendid, arengud, prognoosid, tööandjate ootused, tööseadusandlus. Muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon Käsitlus Majandus loob ühiskonda väärtust ressursside tootmise teel. Majandus kujundab riikide staatust ühiskonnas ja riikide omavahelisi suhteid. Majanduse tõusud ja langused, mis on loomulikud protsessid, mõjutavad tööturu olukorda, trende, ka tööandjate ootusi jms. Veel
o ratsionaalsete tulevikuootsute korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju o Mikromajanduse üldine skeem o Makromajanduse üldine skeem o Majanduse edukuse alused: o valuutakomitee süsteem o tasakaalus(ülejäägiga) riigieelarve ja olematu riigivõlg o madalad maksud o paindlik tööturg o väike avatused majandus o Majanduskasv ja konvergents: o Viimaste aastate (2004-2006) majanduskasv tingitud: o majapidamiste nõudluse kasv (tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest) o avaliku sektori nõudluse kasv (kiire kasv ->kõrgemad maksutulud->kasvanud kulutused) o välisinvestorite kõrge aktiivsus Eestis (on tasakaalustanud jooksva konto defitsiiti, samas -> rahapakkumine
(üle50.aastaste), kes on olnud tööturult eemal pikemalt, neil on raske leida uut tööd, kuna nõuded uuenevad alati. Tööturu stabiliseerimise ettepanekud: 2 Euroopa Liit ning ka muu maailm peab hakkama saama demograafilise protsessiga, kus 20 aasta pärast on tööealiste inimeste keskmine vanus kasvanud ja tööealiste inimeste arv vähenenud. Ainuke vanusegrupp, mis aastani 2030 kasvab, on üle 50aastased. Kõikide teiste vanusegruppide suurus kahaneb. See tähendab, et kogu tööturg on tulevikus vanemaealisem. Samuti tuleb teadvustada tegureid, mis muudavad tuleviku töökoha mõnevõrra teistsuguseks, kui ta on praegu. Tuleviku töökohta kujundavad globaliseerumine, uute tööviiside kasutuselevõtt, uute tehnoloogiate väljatöötamine ja tööjõu demograafilise olukorra muutumine. Ühiskond ja tööturg peaks märkama ka seda, et tööturul on korraga nii mitmest erinevast põlvkonnast inimesi, kellel kõigil on erinevad väärtushinnangud, uskumused ja ootused
Lisaks sellele saab sealt andmeid meetmete kohta, mida riik on rakendanud tööturu olukorra aktiivseks mõjutamiseks (näiteks tööturutoetused). Paljud Tööturuameti andmed on saadavad ka omavalitsusüksuste lõikes. 1. TÖÖTURU TEOORIAD Erinevad teooriad põhinevad erinevatel nägemustel majanduse reaalsuse suhtes. Järgnevalt vaatleme neoklassikalist tööturu mudelit ning alternatiivseid tööturu teooriaid nägemaks erinevaid võimalusi ja moodusi, kuidas tööturg paremini ja kvaliteetsemalt tasakaalu jõuaks. 1.1. NEOKLASSIKALINE TÖÖTURU MUDEL Neoklassikaliseks isereguleerivaks tööturu mudeliks nimetatakse traditsioonilist pakkumise ja nõudluse seost, mille kohaselt tööjõu pakkumise ja nõudluse kõverate lõikepunkt fikseerib palgamäära taseme ja hõivatute arvu. Mudel toetub kahele postulaadile: 1) palk võrdub töö piirproduktiga (W/p = MPl). Tähendab, et firmad palkavad töölisi
2.4 Investeeringud ettevõtetesse..........................................................................6 1.3 Valimised..............................................................................................................7 2 majanduslik keskkond.................................................................................................8 2.1 SKP.......................................................................................................................8 2.2 Tööturg.................................................................................................................9 3 sotsiaalne keskkond...................................................................................................10 3.1 Elanike arvukus..................................................................................................10 3.2 Sündivus.............................................................................................................10 3
Tarbekaubad ja tasulised teenused Erineb piirkonniti (sõltub tarbimisharjumustest nt Eesti vs Iraan) o Devalveerimine Raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel (deflatsioon liiga suur) Tõstab kauba atraktiivsust välismaal Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga tahet Kommertspangad Hoiused, laenud, intress e kasvik 2. TÖÖTURG 2.1. Tööturg Mitterakendatud teadmised, oskused ja kogemused EI TEENI tulu! Teadmusühiskonnas füüsilise töö tähtsuse vähenemine Tööealine elanikkond (Eestis 15-74) o ,,professionaalne õppija" inimesed on tihti liiga pikalt ülikoolis Majanduslikult aktiivsed (tööjõud) o Töötajad ja tööotsijad Majanduslikult mitteaktiivsed o Õpilased, pensionärid, hooldajad, emapuhkusel olev, heitunud (ei ole tööd ja enam ei taha otsida ka)
Ennast tundes tean oma võimalusi Arvamuslugu Helina Saar Minu jaoks on väga tähtsal kohal: eneseanalüüs, oma tulevase ameti valik, hariduse tähtsus, info tähtsus ja ees ootav tööturg. Eneseanalüüs on väga vajalik, sest selle kaudu saad teada oma tugevatest ja nõrkadest külgedest. Ning vajadusel nõrgemaid külgi hakata parandama või võtta midagi ette et neid poleks. Selle kaudu saad sa oma iseloomu kohta ka palju teada. See aitab sind palju edasises elus. Iga päev võtab meie aju vastu infot- ebavajalikku ja vajalikku, iseasi on see kas me salvestame selle omale mällu või mitte. Selleks, et head
Turumajanduse toimimistsükkel Majandussüsteemide tüüpe on kolm: tavamajandus, plaanimajandus ja turumajandus. Neist kõige levinum on turumajandussüsteem. Turumajanduse toimimise aluseks on tõhus konkurents ja võrdväärne vahetus, kuid paljud turud, sealhulgas ka tööturg, ei funktsioneeri täiuslikult. Selle toimimist piirab töötajate väike arv, nende piiratud mobiilsus ning riigi poolt seatavad palga- ja töötingimuste regulatsioonid. Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine, kohtuvad inimesed, kes müüvad oma tööd ja inimesed, kes seda ostavad ja maksavad selle eest tasu. Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad, ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks. Konkurents on turu majanduse olulisim tunnus
○ See efekt on väiksem kui nõudlus ka muutuks ○ ● Valgekraed: ○ ○ Kogu majandus saab positiivse efekti, nõudlus kasvab + Suureneb siseriiklik kogunõudlus + Suureneb kaupade teenuste sortiment + Uute töökohtade loomine + 3D (dirty, dangerous, difficult) tööd +/- Surve palkade alanemisele( ettevõte poolt see on väga positiivne) +/- Paindlikum tööturg - Integreerumise tõrked suurendavad võõrandumist ning soodustavad kuritegevuse ja getostumise kasvu, terrori tegevus - Sotsiaalne dumping ja varjatud tööturg- vähem makstakse makse nt Kuidas hinnata tööjõu liikumise taset? •Retrospektiivsed (varasema kogemuse analüüs) –Portugalil ja Hispaanial oli 7. aastane üleminekuperiood (Portugalist lahkus 5000- 7000, Hispaaniast 1000 inimest aastas) •Migratsioonivoogude modelleerimine
ELULOOKIRJELDUS Tööturg sarnaneb oma olemuselt päris turuga: siingi käib kauplemine. Targa suhtlejana, kes tunneb ostjat ja tema vajadusi, oskab kaupmees õigesti pakkuda. Elulookirjeldus (curriculum vitaeCV) ongi tööotsija enesereklaam, kuid sellega ei tohi liiale minna. Iga tööpakkuja soovib oma tulevase töötaja kohta võimalikult palju teada saada, kuid tavaliselt huvitab teatud eluvaldkond (haridus, teenistuskäik) üht enam kui teist. Iga CV peaks sisaldama asjaosalisi huvitavat infot, seepärast arvestagu, et elulookirjeldused pole rubriigiti võrdsed, CV osade järjestuski võib erineda. Isikukeskses CVs tuuakse esile isikututvustus, mis järgneb seotud tekstina isiku üldandmetele. Hoiatama peaks levima hakanud stampfraaside eest (olen seltsiv, koostööaldis, rõõmsameelne, hea suhtleja). Kui sellist osa CVsse kirjutada, siis isikpäraselt ja ausalt. Eesmärgikeskses CVs tuleks isikututvustus asendada antud eesmärki toetava kirjutise...
Investeering-kasu saamise eesmärgil tehtav rahapaigutus ettevõttesse või väärtpaberisse Privatiseerimine-riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks Transiitkaubandus-kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda Eelarve-eeldatavate kulude ja tulude arvutus eelolevaks perioodiks Defitsiidiga eelarve-eelarve, milles kavandatavad kulud on suuremad kui eeldatakse Proportsionaalne tulumaks-tulumaks, mille suurus % jääb ühesuuruseks sõltumata maksja summa suurusest Progresseeruv tulumaks-tulumaks, mille suurus % on seda suurem, mida suurema pealt seda makstakse Valuuta-konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik Valuutakurss-riigi säilitatavad varad (kuld, laenud jm) Tööturg-tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööpuudus-olukord, kus osa tööjõudu on sobiva töö puudumise pärast tööta Tööjõupuudus-olukord, kus töökohti on rohkem, kui töö tegijaid Deebetkaart-säästud, palk ja sissetulek talletatakse kaardile Krediitkaart-laenukaart,...
Haritud inimene arendab ühiskonda. Inimene omandab endale hariduse kaudu teadmisi, oskusi ja vilumusi. Seega tahab ta ka omantatud tarkust rakendada ning elus kindlasti kaugele jõuda, mis arendab ühiskonda edasi. Kuid elus kaugele jõudmiseks ning ühiskonna arendamiseks tuleks aga rohkem õppida. Nagu öeldakse, mida rohkem õppida seda parema töökoha saad. Tõsi, tänapäeval pole ilma kõrghariduseta enam midagi teha, sest nüüdisaegne tööturg vaja kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, seega on kindlasti üks eelis hea haridus. Ka statistilised andmed kinnitavad, et haridus tagab edu tööturul. Kindlasti peaks siis jääma haridus kättesaadavaks kõigil tasemetel, sealhulgas kõrghariduses. Haridusel ei ole eesmärke. Eesmärgid on inimestel, kes loovad haritud inimeseks kujunemise eeldusi ja korraldavad haridussüsteemi funktsioneerimise, muutumise ja ühisakonna arengu eeldusi ja küllap ka
Kui kapitali lenduvuse tagajärjeks on majanduslangus, siis kaasneb sellega ka inflatsioon. LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS Neoklassikud (liberaalid) väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Liberaalne töölepinguseadus Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta väheneb täiendava tööjõu palkamise korral ja firmad palkavad töölisi niikaua, kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja tööviljakusega. Duaalsed tööturud koosnevad: Arenenud tehnoloogiaga oligopolistlikest tootmisharudest ehk tuumast Väiksematest viletsama tehnoloogiaga harudest ehk perifeeriast.
Põllumajandus on laiaulatuslik. Tööjõu hõivatus põllumajanduses on 10% töötavast elanikonnast (5,6 miljonit).Tööjõud on odav, kuid siiski kiiresti kallinev. Kodumaiste ja otseste välisinvesteeringute tase on kõrge. Tugeval kohal on pangndus ja turism. Nõrgad küljed: aegunud põllumajandus tootmine, väikesed maavaldused ja väike saagikus ei suuda võistelda Hispaania odavama põllumajandustoodanguga. Tööturg on jäik. Suur sõltuvus sisseveetavast naftast. Põllumajandus on spetsialiseerunud valdavalt taimekasvatusele ja kalandusele. Kasvatatakse peamiselt korgitammesid, mis moodustavad ligi kolmandiku territooriumist, viinapuid, õlipuid ja tsitruseid ja valmistatakse veini. Lõunas kasvatatake toiduteraviljadest nisu ja põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral kasvatatakse ka ananassi ja banaani. Atlandi rannikul on tähtsal kohal kalandus, püütakse sardiini ja tuunikala.
Majanduslik ressurss kõikmõeldavad vahendid ja tagavarad, mida on võimalik kasutada Tootmistegur majanduslike ressursside kogum, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel Jaguneb 4ks: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus SKP (sisemajanduse koguprodukt) teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus RKP (rahvamajanduse koguprodukt) mõõda kõigi antud riigi residentide poolt tooetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (kuu, kvartal, aasta) Rahapoliitika makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega Fiskaalpoliitika makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil Käibemaks - toote või teenuse lisandunud väärtuse maks (kaudne) (20%) Kapitalimaks väärtusele või omandile lisandunud maks (otsene)...
Eesti majanduse arenguperspektiivid Lähtealus resursside optimaalne kasutamine Määrava tähtsusega investeeringutega ja tööjõuga seotud küsimused Sisemaistest säästudest investeeringuteks ei piisa. Välisinvesteeringuid soosinud tegurid: · Kapitali ja kaupade vaba liikumine · Fikseeritud vahetuskurss · Madalad tulumaksumäärad · Võimalus kasum riigist vabalt välja viia Oluline on kaasaegse tehnoloogia import otseinvesteeringute vormis, mis aitab otseselt kaasa tootluse kasvule ja loob aluse ekspordi loovate tootmisvõimaluste kasvuks. Tasakaalustatud majanduse areng ~5% aastas · Valitsussektori eelarve tasakaal ja jooksevkonto defitsiidi ohjeldamine · Eesti toodete konkurentsivõime suurendamine ja ekspordi areng · Valitsussektori konservatiivne laenutegevus · Soodsa investeerimiskliima tagamine · Privatiseerimise lõpuleviimine Eesti majanduse areng sõltub suuresti Eestist väljaspool a...
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse ...