blogspot.com/) 1. Inimese aktiivsus algab kogemusega, sisaldab kogemust ja lõpeb kogemusega. 2. See, mida õpime koolis, peab olema rakendatav koolikeskkonnast väljaspool ja vastupidi. 3. Tõeline õppimine seisneb eluprobleemide lahendamises. Teadmine ja tegemine kuuluvad ühte. Kool peab olema asutus, kus lapsel on võimalik õppida elust enesest. 4. Kasvamine läbi vabaduse, loovuse ja dialoogi on kõikehõlmav ideaal, parimast parim. 5. Inimese kasvul ehk arengul pole lõppu. 6. Õppimine toimub sotsiaalses kontekstis, inimeste vastastikuses mõjus; kusjuures õppija vajadused, huvid ja kogemused on õppimise võtmeteks. 7. Õpetamine ja õppekava peavad olema loodud nii, et on võimalik arvestada iga õpilase individuaalsete eripäradega. 8. Indiviidi vaimne ja esteetiline külg tuleb liita tegevusse, see on tähtis isiksuse tunde- elu arenemises. 9
registreeritud töötut, neist 2567 registreeriti viimase nädala jooksul. Nädalaga kasvas registreeritud töötute arv 889 võrra. Uute töötute nädalakasv kosus jõudsasti, 207 võrra. Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat teatas, et liikmesriikide inimestest on tööta inimesi enim Iirimaal, Lätis, Hispaanias ja Leedus. Eesti on samuti üks kõrgeima näitajaga riike. Eestis tõusis 2008. aasta veebruariga võrreldes töötus 4,1 protsendilt 9,9 protsendini. Tööpuuduse kasvul on majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tagajärjed. Tööpuudusekasvuga kaasneb tavaliselt riigi SKP vähenemine, pingestub riigieelarve, väheneb maksude laekumine ning suurenevad Töötukassa väljamaksed. Ühtlasi suureneb konkurents tööturul, mis võib omakorda viia palkade alandamiseni. Lõppkokkuvõttes vähenevad majapidamistulud. Sotsiaalses plaanis viib tööpuuduse kasv kuritegevuse tõusule ning pingestuvad inimeste vahelised suhted. Vähenevad ka riigieelarvelised
paksukattelise elektroodiga Räbustis 0,8....1,2 0,8....1,7 0,7....0,8 2,5....3,7 MAG-keevitus 0,7....1,0 0,6...1,5 0,5....0,7 1,8....3,2 Gaaskeevitus 21 4 2 27 Elekter-räbukeevitus 4,0....5,0 3,0....4,0 4,0....5,0 11,0....14,0 · Keevitusvoolu kasvul 100 A on lubatud kaare pingelangus kuni 7 V. · Elektroodkeevituse keevituskaare temp. On 5000...6000 oC, keevituselektrood sulab liiteks. · Paksukattelise elektroodiga keevitades on süvistus piirides 3...4mm. · Elektroodkeevitust iseloomustab madal voolutihedus elektroodivardas 10...20 A/mm2. · Protsessi tootlikkus kasvab elektroodi läbimõõdu suurenedes. · Elektroodkeevitust kasutatakse tööstuses, surveanumate ja katelde remondil.
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikusel? Üldiselt arvatakse, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikuse kasvul. Samuti arvan ka mina, et majandusareng tugineb tootlikusel, mis praegu on küll madal võrreldes Lääne riikidega. Sest kui majandus areng tugineks kiirel palgatõusul siis see viiks majanduse veelgi hullemasse seisu sest paljud firmad ja Eesti riik läheks niimoodi kahjumisse kuna tootlikus pole piisavalt kõrge. Sellepärast arvangi, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikusel, sest tootlikuse kasvades kasvaksid ka palgad ja majandusareng kiireneks
imporditavast energiast on arvatavasti suurem (53% kogu riigi energia kogutarbimisest). 2009-2010. aastal, imporditi Indiasse 159260000 tonni toornafta. Elektritootmise kasvu Indias on takistanud kodumaise söe puudus ning selle tulemusena kasvas Indias söeimport elektritootmiseks 2010. aastal 18%. Tänu kiirele majanduskasvule on India üks maailma kõige kiiremini kasvava energiaturuga ja peaks India olema suuruselt teine tarbija ülemaailmsel energiavajaduse kasvul 2035. aastaks, mis moodustaks 18% kasvu maailma energiatarbimises. Arvestades India kasvavat energiavajadust ja piiratud koguses kodumaist fossiilkütust, siis riigil on ambitsioonikad plaanid laiendada oma taastuvat energiat ning on välja töötatud tuumaenergia programm. India on maailmaturul suuruselt viies omatuuleenergia ja samuti on kavas lisada umbes 100000 MW päikeseenergia võimsust 2020. aastaks. India Ühtlasi kavatseb suurendada
Funktsionaalne strateegia b. Keskkonna – äri – konkurentsi – organisatsiooniline strateegia c. Omanikkonna - organisatsiooniline – Üld – Funktsionaalne strateegia d. Omanikkonna - Üld – Operatiiv – Funktsionaalne strateegia e. Omanikkonna – Organisatsiooniline – Äri –Funktsionaalne strateegia 4. Funktsionaalse strateegia fookus on: a. Stabiilsusel, kasvul või ülevõtul b. Eristumisel c. Ressursside tootlikkuse maksimeerimisel d. Tegevussuuna leidmisel e. Keskkonna seirel 5. Milline alljärgnevalt loetletud kohustustest ei ole strateegilises juhtimises äriühingu nõukogu ülesanne? a. Seiramine b. Mõjutamine c. Algatamine ja lõpetamine d. Elluviimine e. Hindamine 6. Suurtes äriühingutes käsitletakse agenditeooria valguses agentidena..
d. Investeerimiskulutuste ja rahvatulu seos e. Kõik valed 2. Investeeringute mahtu mõjutab: a. Intressimäär b. Ettevõtjate pessimistlikud või optimistlikud ootused c. Tehnoloogiliste muutuste tase d. Tootmisseadmete koormatuse tase e. Kõik vastused õiged 3. Allpool loetletust väljendab autonoomsete kulutuste kasvu: a. Tarbimisfunktsiooni kõvera nihkumine üles b. Investeeringute kasv rahvatulu kasvul c. Liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral üles d. Liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral alla e. Kõik vastused õiged 4. Kui reaalintressimäär suureneb, siis: a. Investeeringute nõudluse kõver nihkub paremale b. Investeeringute nõudluse kõver nihkub vasakule c. Investeeringute nõudluse kõver nihkub üles d. Investeerimiskulutused alanevad e. Kõik vastused valed 5. Tarbimise piirkalduvus, see on:
Selgus, et vähendati kulu materjalidele ostes suuremaid koguseid allahindlustega, kuid ei arvestanud laostamise hinda. Laostamise hinna ja allahindluse summa on kokkuvõttes kallim, kui täishinna maksmine mida ostujuhid ei paista arvestavat. Kokkuvõtlikult pidanuksin lõpuks siiski kõik osakonnad läbi käima, et kogu informatsiooni tegevuse ja probleemide kohta kokku saada. 2. Selgita, mis on logistikakulude kasvu põhjuseks Friedlandis. Logistikakulude kasvul on mitmeid põhjuseid. Esiteks tuleneb kulude kasv ostuosakonna suurematest tellimiskogustest, mis ei arvesta tegelikku nõudlust, teiseks tekitab kulusid kiirtellimuste esitamine, et tarnida tootmisele neid materjale mida nad kõige kiiremini vajavad ja see suurendab transpordikulusid. Kolmandaks probleemiks on suuremate tellimiskoguste koondamine, mis vähendab laopinna varusid ja tekitab sellega seoses kulusid. Seega varu omamine on kallis ja võtab liiga palju ruumi
a. Väliskeskkonna- Sisekeskkonna- Organisatsiooniline Funktsionaalne strateegia b. Keskkonna äri konkurentsi organisatsiooniline strateegia c. Omanikkonna - organisatsiooniline Üld Funktsionaalne strateegia d. Omanikkonna - Üld Operatiiv Funktsionaalne strateegia e. Omanikkonna Organisatsiooniline Äri Funktsionaalne strateegia 4. Funktsionaalse strateegia fookus on: a. Stabiilsusel, kasvul või ülevõtul b. Eristumisel c. Ressursside tootlikkuse maksimeerimisel d. Tegevussuuna leidmisel e. Keskkonna seirel 5. Milline alljärgnevalt loetletud kohustustest ei ole strateegilises juhtimises äriühingu nõukogu ülesanne? a. Seiramine b. Mõjutamine c. Algatamine ja lõpetamine d. Elluviimine e. Hindamine 6. Suurtes äriühingutes käsitletakse agenditeooria valguses agentidena.. a
Kalevipoja koorma asemes kutsutas. Ta saanud sedamoodi sinna: Kalevipoeg vedanud Moisekatsi metsast talve ajal hagu üle Lääniste jõe. Selle koha peal aga läinud temal regi katki ja koorem jäänud sinna maha. Olnud kuuseoksad, millel käbid (kukud) küljes olnud. Nendest pudenenud seemned välja, mis kasvama hakanud, kuna muist hagu suve ajal karjalapsed ära kandnud ja muist mädanenud. Et aga sääl kõva kuiv savine maa on, ei ole puude kasvul mingit lopsakat kasvamise jõudu, vaid on kängus ja kägaras. Kasutatud allikad : http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/failb.html www.google.ee Lisad : Võnnu kivi Rihu ämm Saadjärv Peipsi järv Oleviste kirik Karuohakas
Inimesed julgevad silma lapsevanemaid. Organisatsiooni liikmeid paista ja riskida. Juhtides nähakse hoiavad koos lojaalsus ja traditsioonid. innovaatoreid ja riskijaid. Organisatsiooni Pühendumus on kõrge. Rõhutatakse hoiab koos uuendusmeelsus ja tahe inimeste arendamisest tõusvat pikaajalist eksperimenteerida. Rõhutatakse liidriks kasu. Edu defineeritakse inimestest ja olemist. Pikaajaline fookus on kasvul ja klientidest hoolimise kaudu. uute ressursside hankimisel. Edu Sisemine Väline fookus defineeritakse uute ja unikaalsete toodete fookus ja HIERARHIA või teenuste kaudu. TURG ja terviklikkus
protsessides suletud süsteemis entroopia kasvab. Suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses osakeste jaotuvust süsteemis. Mida ühtlasemalt on osakesed jaotatud, seda suurem entroopia. Entroopiat saab vähendada avatud süsteemis, seda aga ülejäänud keskkonna entropia kasvul. 6. Soojusmasin Masin, mis muudab siseeenrgia tööks. Põhiosad: soojendi süsteemilie siseenergiat andev keha T1, Q1; töötav keha (gaas) siseenergiat mehaaniliseks tööks muutev keha Akas=Q1-Q2; jahuti süsteemilt siseenergiat saav keha T2, Q2. I liiki igiliikur soojusmasin, mis töötab energiat kasutamata, võimatu.
c; piirprodukti arvutatakse MPL6 =TP / L = (180-165) / 1= 15 ühikut; 3.d; keskmist produkti arvutatakse ATP=TP / L, see on toodang ühe töötaja kohta; ATP on maksimaalne sellise sisendi (tööjõud või kapital) koguse juures kus MP ja ATP graafikud lõikuvad; 14. 1.b 2.d; vt ka joonis 6.1. piirprodukti MPL maksimum määratakse aga kindlaks koguprodukti TP graafiku tõusuga, kui TP graafikule tõmmatud puutuja on positiivne ja võrdne ühega, on piirprodukt maksimaalne; sisendite edasisel kasvul hakkab aga piirprodukt MP järjest vähenema ja TP kõvera tõus on väiksem kui 1 (kuid positiivne!); kui ületatakse aga TP maksimum, muutub piirprodukt MP negatiivseks ning koguprodukti TP kõvera tõus on negatiivne; 15. 1. ristküliku OBEq1 pindala, sest muutuvkulud TVC=AVC × q 2. ristküliku pindala BCDE, sest ATC ja AVC kõverate vaheline kaugus näitab keskmiste püsikulude AFC suurust; püsikulud TFC=AFC × q ;
Tagasisidet saades saab klienditeenindaja, aga ka tema kaudu kogu ettevõte teada: · Mida kliendid soovivad? · Mida nad vajavad? · Mida nad mõtlevad? · Mida nad tunnevad? · Millised on nende ettepanekud? · Kas nad on rahul või mitte? Näide klientidelt tagasiside küsimisest: Ühe hotelli juhisõnul saavutas hotell tagasisidesüsteemi rakendamise tulemusel suurt edu hotelli restorani teeninduskvaliteedi parendamisel, klientide rahulolu kasvul ning seeläbi ka restorani majandustulemuste märkimisväärse kasvu. Ühe meetmena kavandasid nad aktiivse programmi tagasiside saamiseks hotelli restorani külastajatelt. Klienditeenindaja (ettekandja/kelneri) ülesandeks seati isiklikult paluda külastajatel täita tagasisidekaart. Töötajaid koolitati põhjalikult ning õpetati, kuidas jälgida kaardi täitmise kulgu ning leida sobiv aeg selle tagasipalumiseks, kuidas kliente tänada nähtud vaeva eest, kuidas neid tagasi tulema kutsuda jne
kolmes kõige kõrgemas astmes. Esimesed neli astet esindasid spirituaalset progressi ning uuest asjasse pühendunud isikust sai Corax, samal ajal kui Leo oli juba meister ja ülejäänud kolm olid juba täiesti spetsialiseerunud ametikohad. Seitse auastet olid: Corax (Ronk); Nymphus (Peigmees); Miles (Sõdur); Leo (Lõvi); Perses (Pärslane); Heliodromus (Päikese-käskjalg); Pater (Isa) Esimese nelja auastme nimetused, mis põhinesid enesevaatlusel ja vaimsel kasvul, vihjasid edasiliikumise võimalikkusele läbi järkude. Mitraismi tauroktoonia Londoni Briti Muuseumis: Igas Mitra templis seisab aukohal Mitra püha pulli tapmise kuju. Illustratsioonil kannab Mitra Früügia mütsi ja pükse, mõrvab pulli kaela juurest ning vaatab samal ajal eemale. Madu sümboliseerib maad ja koer näib joovat pulli avanenud haavast ning skorpion sügise märk salvab pulli munandeid. Vahel on kujutatud ka ronka või varest ning vahel ka pokaali ja väikest lõvi.
Seda vaatlustulemust kinnitas hiljuti uuele, möödunud aastal kasvanud laavakupli osale paigutatud vaatlusseade- GPS ämblik. Andmed sellelt näitavad, et ta on liikunud allapoole ja laavakupli tsentrist eemale vähem kui tolli jagu päevas alates 15. veebruarist. See liikumine on vastavuses laavakupli gravitatsioonilise seisundiga ja kindlaks tôendiks, et laavakupli kasv on peatunud vôi jäänud väga aeglaseks. Meie kogemused laavakupli kasvul purskeks St. Helensil ja teistel vulkaanildel kogu maailmas on meile ôpetanud, et laava väljapressimine vôib alata uuesti pärast nädalate, kuude vôi isegi aastate pikkust pausi. Selliste pauside ajal seismiline tase, maapinna deformatsioon ja gaaside eraldumine vähenevad mônikord purske-eelsele tasemele ja suurenevad siis taas enne uut aktiivset purset. Meil on liiga vara öelda, kas praegune St. Helensi purse on lôppenud.
Suure hulga korral nitraadid kuhjuvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele. Biokeemilised muundumised lämmastiku tsüklis: N sidumine molekulaarsest vormist orgaaniliseks Nitrifitseerimine ammooniumiooni astmeline oksüdatsioon NH4+ => NO3- Denitrisitseerimine nitraadi ja nitriti tagastamine atmosfääri N2-na Bioloogiline lämmastiku sidumine on keskkonna biokeemiliste protsesside võtmeküsimus ja oluline taimede kasvul mineraalväetisteta. Lämmastiku akumulatsioon veekogudes nitraatidena põhjustab nende eutrofeerumist. 19. Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle
1980ndate tagasilöök – tööstusmaades progressi usk ja arusaam lõpmatust kasvust ja õitsengust. EritiUSA’s levinud põhimõtted – individualism, ettevõtlikus, küllus, kasv ja õitseng. Kaotati kavalitsuse piirangud. Keskkonnasotsioloogia populaarsus lange sülikoolides ja eriala liitudes langes kaasamõtlejate arv. 1980ndate lõpp – keskkonnasotsioloogiataastõus – Tasapisi jõuti tõdemuseni et “kui kasvul on piirid, siis ei ole need kohe kindlasti mitte füüsilised vaid sotsiaalset laadi” (Belle, 1977). Fookus liikus moodsa ühiskonna ja füüsilise keskkonnavahelise suhte kirjeldamiseni – keskkonnasotsioloogiani. Sotsioloogidehuvi: loodus ressurssidest elatuvate kogukondade olukord – kaevandusest, metsandusest ja kalandusest elatuvate kogukondade harvenev olukord. Toksiliste ja ohtlike jäätmete mõju inimeste heaolule. 2
tselluloosi- ja paberitööstuses. Tulenevalt investeeringute kasvust ei kujune tootmisvõimaluste ammendumine siiski suureks probleemiks. Peamise probleemina nähakse eelkõige tööjõukulude kiiremat kasvu kui konkureeritavates riikides, mis viib ekspordikasvu aeglustumisele ja selle kaudu vähendab järgnevatel aastatel ka Soome majanduskasvu. Ekspordikasvu aeglustumisel ja selle kaudu majanduskasvu aeglustumisel on oma osa ka tooreinehindade ja impordihindade (eelkõige kütusehindade) kasvul. Ka IMF tõdeb, et jätkuvalt on probleeme, mis nende lahendamisega viivitamise korral ohustavad pikaajalist majanduskasvu ja pidurdavad toimetulekut halveneva demograafilise olukorraga. Probleemidena nimetab IMF madalat tootlikkuse kasvu ( v.a. elektroonikasektor) ja kõrget struktuurset tööpuudust. Kuna traditsioonilistes sektoris on kasv toimunud eelkõige senise tööjõu suurema ärakasutamise kaudu, siis struktuurne tööpuudus lõikab selle
paberitööstuses. Tulenevalt investeeringute kasvust ei kujune tootmisvõimaluste ammendumine siiski suureks probleemiks. Peamise probleemina nähakse eelkõige tööjõukulude kiiremat kasvu kui konkureeritavates riikides, mis viib ekspordikasvu aeglustumisele ja selle kaudu vähendab järgnevatel aastatel ka Soome majanduskasvu. Ekspordikasvu aeglustumisel ja selle kaudu majanduskasvu aeglustumisel on oma osa ka tooreinehindade ja impordihindade (eelkõige kütusehindade) kasvul. Ka IMF tõdeb, et jätkuvalt on probleeme, mis nende lahendamisega viivitamise korral ohustavad pikaajalist majanduskasvu ja pidurdavad toimetulekut halveneva demograafilise olukorraga. Probleemidena nimetab IMF madalat tootlikkuse kasvu ( v.a. elektroonikasektor) ja kõrget struktuurset tööpuudust. Kuna traditsioonilistes sektoris on kasv toimunud eelkõige senise tööjõu suurema ärakasutamise kaudu, siis struktuurne tööpuudus lõikab selle kasvuteguri ära ja ohustab
-Vere madal osmootiline rõhk. –Kehapinna madal permeaablus. –NaCl transpordimeh-d ning vee reg. –Eellased mageveest. *Tagasi vette: -Vere madal osmolaarsus. –Vastupidine gradient algsetele mereloomadele. –Veekadu kompenseeritakse joomisega. –Soolade imendumine korvatakse aktiivse NaCl ja vee eritamisega. 12. Hormonaalne kontroll loomorganismis (selgrootutel) Endokriinne süsteem selgrootutel •Ainuõõsed: (hüdra) rakud eritavad aineid, mis osalevad reproduktsioonil, kasvul ja regenereerumisel •Lameussid: Aine, mis osaleb regeneratsioonil, esinevad ka hormoonid, mis osalevad osmootsel ja ioonsel regulatsioonil, aga samuti paljunemisel •Ümarussid:Paljud parasiidid, esineb neuroendokriinne eritussüsteem (ganglion peapiirkonnas), mille abil kohanevad perioodiliselt muutuva keskkonnaga •Rõngussid: Hulk-, väheharjasussid ja kaanid omavad juba keerukamat ajusüsteemi, suhteliselt hästi arenenud tsirkulatsioonisüsteem ja ka aju sisaldab suhteliselt palju
Suvel aga algab Võrtsjärves niitjate tsüanobakterite kasv. Juba juuni lõpus moodustavad tsüanobakterid fütoplanktoni biomassist enamuse. Kaks liiki- Limnothrix planktonica ja L. redekei moodustavad üle 90% tsüanobakterite biomassist. Suvel, kui vees ammendub lahustunud toitainete varu, peaks ka fütoplanktoni biomass saavutama kõrgpunkti, kuid Võrtsjärve fütoplankton saavutab oma maksimumi alles hilissügisel enne jää tulekut. Sügisesel biomassi kasvul on kaks põhjust: esiteks üldfosfori hulga suurenemine vees kevadest sügiseni ja teiseks tsüanobakterite sesoonne suurenemine fütoplanktonis, kes vetikatega võrreldes on võimeline saavutama sama fosforihulga juures suuremat biomassi. Võrtsjärves seguneb vesi tuulehoovuste mõjul üsna hästi, seetõttu ei ole järve eri osade fütoplanktonis tavaliselt suuri erinevusi. Erand on ainult järve kitsas lõunaots, kus avaldub
fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet Süsinikuringe toimub Maa bioota, kivimite, pinnase ja fossiilkütuste veekogude bioota ja setete ning atmosfääri CO2 vaheliste muundumiste teel. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet Bioloogilne lämmastiku sidumine on keskkonna biokeemiliste protsesside võtmeküsimus ja oluline taimede kasvul mineraalväetiseta. Ainult üksikud vee mikroorganismid on võimelised siduma atmosfäärilämmastikku. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Kirjeldage ja joonistage väävliringet.
Grupinormide tekkimine Juhi või grupi liikme sõnaline avaldus Kriitilised sündmused grupi arenguloos Esmakordse situatsiooni ilmnemisel esinev käitumine muutub normiks Varasemad normid, mis eksisteerisid teistes gruppides Kujunemise etapid: Defineerimine miks ja milline norm on vajalik Käitumispiiride määratlemine Sanktsioonide kujundamine Grupinormide sisu: 1.Vahendite ja tasude jaotamine: Õiglusprintsiip jaotamine vastavalt panusele Jõupingutusprintsiip panuse kasvul põhinev Võrdsusprintsiip võrdne jagamine (kõik ühe, üks kõigi eest) Vajadusprintsiip igaühelt võimete, igale vajaduste järgi 2.Jaotamisega mitteseonduvad normid: Seotusnormid Vastastikuste suhete normid Vastutusnormid Postitiivsed ja negatiivsed grupinormid Normi sisu Positiivne avaldumine Negatiivne avaldumine Uhkustunne organisatsiooni üle Me seisame ettevütte eest, kui Meil tahetakse töötajaid alati ära
10 4.1 Mõju ökosüsteemidele Uuringud on näidanud, et piirkonnad, kus on tugevad elektriväljad, mõjutavad putukate lendamisharjumusi. Samuti kahjustavad need väljad puid. USA-s leidis aset juhtum, kus võimsa, mereväele kuuluva, kommunikatsiooniantenni vahetus läheduses hakkasid puud kiiremini kasvama. Teadlased oletavad, et kiirendatud kasvul on tugevate elektromagnetväljadega otsene seos. 4.2 Mõju veeorganismidele Elektromagnetväljad mõjutavad ka veeorganisme. Teatud tüüpi kalad, näiteks astelraid, haid ja mitmed magevee liigid on varustatud spetsiaalsete organitega retseptoritega, mis võimaldavad neil saagi asukoha kindlaks määrata ning mis täidavad ühtlasi ka navigatsiooni funktsiooni. Kuigi ükski uuring ei kinnita elektromagnetväljade otsest mõju
Kõige laiemalt mõistetakse kasvatust filosoofilises antropoloogias. Lühidalt võiks antropoloogiat nimeteda inimest käsitlevaks teaduseks. Antropoloogias ei ole tähelepanu suunatud mitte inimesele kui indiviidile, vaid ennekõike sellele, mis on oluline inimeses üldiselt. Mõned filosoofilise antropoloogia suuna pooldajad arvavad, et inimesele on omane selline kasvutendents, mille tõttu inimest saab kasvatada ainult oma liigikaaslaste taoliseks. See tähendab, et kasvul on eesmärk, taotlus. Mis eesmärk see võiks olla, ei saa antropoloogia üheselt vastata. See on jätkuva, sügava analüüsi teema. Võime öelda, et kasvatuse abil suunatakse inimest säärase kvaliteedi poole, mida peetakse inimlikkuse ideaaliks. Selline mõtteviis sai alguse juba antiikajal, mil vanad kreeklased püüdsid inimese loomust kasvatuse abil vormida võimalikult sarnaseks ideaalkujule. Kasvatus tähendab ,,täiusliku inimlikkuse" saavutamist. Kasvatusel on ka ühiskondlik külg
(Vihanto, 2000). Valitsussektori kulutused Viimastel aastakümnetel on arenenud riikides suurenenud nii valitsussektori aktiivsus kui tema kulutused. Üldtendentsiks võib pidada asjaolu, et koos kogutulu kasvuga kaldub valitsussektori osakaal sisemajanduse koguproduktis suurenema. Vastavalt Wagneri seadusele (Dr. Gablers, 1976) on majapidamiste nõudlus avaliku sektori hüviste suhtes elastne, mille tulemusena on sissetulekute kasvul tendents suurendada valitsussektori kulutuste osakaalu sisemajanduse koguproduktis. Wagneri seaduse toime pidurdamiseks peaksid riikide valitsused järgima ranget fiskaalpoliitikat ja vähendama valitsussektori kulutusi. Valitsussektori osa majanduses hinnatakse tema osakaaluga sisemajanduse koguproduktis. Eestis on olnud valitsussektori kulutuste osakaal SKP-s ligikaudu 40% (vt. tabel 3). Kui aga võrrelda
suurem on nõudlus tervishoiuteenuse järele kuni 16-aastasele puudega lapsele Nõudluse laienemine ja kitsenemine viitavad - keskmise puudega lapsele 270% muutustele nõutava kauba hulgas ja need sotsiaaltoetuste määrast (2007.a. 1080 kr) tulenevad kauba hinna muutustest. - raske või sügava puudega lapsele 315% KÜSIM! sotsiaaltoetuste määrast Nõudluse kasvul ja kahanemisel võivad olla Hooldajatoetust makstakse igakuiselt: järgmised põhjused: Hooldajatoetust ei maksta isikule, kellele on muutused reaalsissetulekutes; muutused määratud raske või sügav puue. tervislikus seisundis, muutused pakutavas Puudega vanema toetust makstakse teenuses, muutused rahvastikus ja igakuiselt 75% sotsiaaltoetuste määrast (2007.
*mulla suhtes ei ole nõudlik kasvab ka sooldunud muldadel *veg . perioodi pikkus 90-145 päeva Agrotehnika *Talub hästi endale järgnemist . Sobivateks eelviljadeks kaunviljad, teraviljad, mais. *Külvisügavus (3-6cm) *Mullatemp 12-15 kraadi *Külvisenrm 10-15 kg/ha , haljasmassiks 20-25 kg / ha *Koristamine täisküpsuses, kuna ei varise. Riisi kasvatamine *Peamiseks toiduteraviljaks maailmas. *Soojalembeline taim, idanemisel mullatemp vähemalt 15 kraadi . Kasvul optim 25 kraadi. *Juurtel võime omastada veest hapnikku mistõttu talub ka pikemaajalist üleujutust . *Transpiratsioonikoefitsent 500-800 . *Tüüpiline lühipäevatim. *Muldadest rasked savimullad mis hoiavad niiskust ning on kõrge orgaaniliseaine sisaldusega. *Vajab perioodilist üleujutamist , nädal niisutust millel järgneb nädala pikkne kuivaperiood. *Vahaküpsusefaasis enam ei niisutata ning seemne järelvalmimine toimub taime küljes. *Talub enesele järgnevust
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia Soome Referaat Tallinn 2020 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1.Rahvastik....................................................................................................................................4 2.Linnastumine..............................................................................................................................6 3.Majandus....................................................................................................................................6 3.1.Eksport ja import .................................................................................................................8 3.2.Ajalooline ülevaade Soome majanduses…………………………………………………...
Majanduskriisid võivad olla liigitatud mitmesse erinevasse gruppi, vastavalt sellele, millises käitluse piirkonnas tasakaalu on rikutud. Üldiselt jaotuvad nad kahte gruppi: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokkukukkumine. Kõik majanduskriisid toovad endaga kaasa majanduslanguse, mille suurus ja ulatus oleneb kõik vastava kriisi valdkonnast ning mõju suurusest. 42. Majandustõus - Majandustõus saab põhineda riigis kas sisenõudluse või ekspordi kasvul. Sisenõudlus ei saa kasvada kui raha ringlusesse juurde ei tule, järelikult saab majandus kasvada kas ekspordi arvelt või odavate laenude arvelt, millel põhineb suurem osa ka sisetarbimise kasvust. Laenud mis suurendavad oluliselt tarbimist ja elavdavad majandust on reeglina kinnisvara soetamise ja remondiga seotud laenud, kuna need on töö- ja rahamahukad ettevõtmised ning põhjustavad suure nõudluse kasvu tööstustoodangu ja erinevate teenuste järele
1. Kui palju võib monetaarne poliitika üldse mõjutada majandust? 2. Kui üldse mõjutab, j siis kaua võib see mõju j kesta? 35 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keskpanga tegutsemine Sõltub otsustaval määral hindade ja palkade paindlikkusest. Kui mõned hinnad on seotud kontrollaktidega, võib isegi ettenähtud raha kasvul olla lühiajalisi reaalseid efekte, kuna kõik hinnad ei pruugi kohanduda täielikult. Kokkulepete struktuur võib keskpanga väljakuulutatud poliitikast sõltuv olla. 1. Kui keskpank muudaks sageli oma rahakasvu eesmärki, siis ratsionaalsed inimesed peaksid läbirääkimisi lühiajaliste indekseeritud palgalepingute üle. 2. Kui keskpank kindla rahakasvu reegli välja kuulutaks, oleks töökontaktid pikemad ja vähem indekseeritumad
Sädelahenduse tulemusena metall väikeste kogustena sulab, kaob ja paikneb ümber, alaneb kontaktide elektrijuhtivus). Kontaktide primaarühenduses ei tohi olla voolu tugevamat kui 4-5 A. Liiga kõrgete pöörete korral kontaktide suletusaeg lüheneb, ei saa tekkida primaarahelat, primaarvool ei saa saavutada maksimumi. Lahenduse annab kontaktitu türistorsüüte kasutamine. Voolutugevus kuni 20…25 A, sekundaarpinge kuni 20 000 V. elektronsüüte puhul pöörete kasvul primaarvool suureneb, see lubab segu süüdata 11 000…12 000 pöörde juures. Kontaktitud süüted on töökindlad niiskuse ja mustuse vastu. Transformaator sama mis kontaktidega süüte korral, küll aga väikesemõõduline kondensaator on 5 korda suurema mahtuvusega 0,7…1 mikrofaradit (kontaktidega magneetosüütel 0,18…0,25). Vaadeldaval süüteseadmel asuvad 2 abimähist magneeto väljaulatuvatel osadel. Keskmisel osal asub transformaator primaar- ja sekundaarmähisega
toodetud ühendid: 1. seenhaigused levivad kõrreliste pruunlaiksust, laikpõletikku, valgetäpilisust. 2. 1. agrokemikaalid, väetised, võib käsutada looduslikke. Erinevad jahud, mügarbakterid roosted 3. juure- ja juurekaela haigused 4. kõrsheinte talvitumishaigused 5. tungaltera. Tõrje: 2. Looma kasvul ei kasutata antibiootikume. *seemnepõllud peavad asuma tootmispõldudest eemal * kasutada mineraalväetiste opt. Norme ja Mahetoodangu kvaliteedi tagab mahenõuetest kinni pidamine. Mahctoolminc muutus aktuaalseks, kui 1-V- vahekordi. *kasutada võimalikult haiguskindaid heintaime sorte *seemneid on vaja puhastada ja s oli ületootmine. Levisid ka allergilised nähud.Tahetakse näha naturaalset loodust. Mõnedes riikides on
Vedeldielektrikute elektrijuhtivus Vedeldielektrikute elektrijuhtivus seostub otseselt molekulide ehitusega. Laengukandjateks on vedelikes ioonid ja molioonid. Mittepolaarse vedeliku molekulid tavaliselt ei dissotseeru ja elektrijuhtivuse määravad lisandid (nt vesi), mis dissotseeruvad positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks. Polaarsete vedelike elektrijuhtivuses osalevad lisandid, kui ka vedeliku oma dissotseerunud molekulid. Lisandite dissotseerumine on intensiivsem vedeliku polaarsuse kasvul. Eriti polaarsed vedelikud juhivad voolu nii hästi, et nad kuuluvad ioonjuhtivusega pooljuhtide või isegi elektrijuhtide hulka. Vedelike elektrijuhtivus sõltub tugevalt temperatuurist. Peamisi põhjusi on kaks: Temperatuuri tõusul väheneb vedeliku viskoossus, Temperatuuri tõusul suureneb vabade laengukandjate arv. Kui iooni vedelikus vaadelda viskoosses keskkonnas liikuva kerana, saab kirjutada kus on vedeliku 2
erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma klubi eksimused: reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik - 21. sajandi keskel on enamik ressursse ammendatud Pessimistlik - suurem ressursi tarbimine, saaste suurenemine on inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid. Pessimistid ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele, kui suureks majandus võib kasvada
(lk.32)-20. aeroobselt või -anaeroobselt. C (t ) -Elusrakud+substraat+O2uued elusrakud+- E (t ) = tihedusfunktsioon -võrrandi - C ( t ) dt järgi +produkt+CO2+H2O-Elusrakkude kasvul bioreaktoris võib -eristada neli faasi:-1 faas - rakud kohanevad 0 keskkonnaga-2 faas rakkude paljunemise kiirus on C 3(t ) -võrdeline rakkude kontsenratsiooniga-3 faas ühe või E (t ) = on - C 3(t ) dt - Ühesuguse ruumalaga mitme toiteaine puudus -limiteerib kasvu -4 suuremise
Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 Üks õige vastus 1. Isiklik tulu (PI) - see on: A. aastas toodetud kaupade ja teenuste maksumus B. majapidamiste poolt aastas saadud tulu C. isiklikuks kasutamiseks mõeldud tulu peale maksude tasumist D. antud maal erasäästude arvel kujunenud summa E. SKP miinus amortisatsioon ANSWER: B 2. Allpooltoodust lülitatakse SKP sse: A. koduperenaise teenused B. kasutatud auto ostmine naabrimehelt C. uute aktsiate omandamine bõrsimaaklerilt D. õpiku maksumus kohalikus raamatuäris E. aktsiate ostmine äriühingult ANSWER: D 3. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: A. puhasinvesteeringud B. puhtad välisinvesteeringud C. kulum D. fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamiseks E. vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks ANSWER: C 4. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud...
Tulenevalt investeeringute kasvust ei kujune tootmisvõimaluste ammendumine siiski suureks probleemiks. Peamise probleemina nähakse eelkõige tööjõukulude kiiremat kasvu kui konkureeritavates riikides, mis viib ekspordikasvu aeglustumisele ja selle kaudu vähendab järgnevatel aastatel ka Soome majanduskasvu. Ekspordikasvu aeglustumisel ja selle kaudu majanduskasvu aeglustumisel on oma osa ka tooreinehindade ja impordihindade (eelkõige kütusehindade) kasvul. Ka IMF tõdeb, et jätkuvalt on probleeme, mis nende lahendamisega viivitamise korral ohustavad pikaajalist majanduskasvu ja pidurdavad toimetulekut halveneva demograafilise olukorraga. Probleemidena nimetab IMF madalat tootlikkuse kasvu (v.a. elektroonikasektor) ja kõrget struktuurset tööpuudust. Kuna traditsioonilistes sektoris on kasv toimunud eelkõige senise tööjõu suurema ärakasutamise kaudu, siis
Enamus inimühendusi ei põhine sõprusel, neid tagab poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus, kodanike voorus on kuulekus ja kohusetunne. Individuaalne sõprus ja poliitika on vastuolus. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Ihad muutuvad, tõeliselt soovime vaid võimu (uute ihade rahuldamiseks). Omahuvi on suhete alus(sõprus ja poliitilised suhted), sõprus on loomulik, kuid riik püsib hirmul ja on kunstlik. Sõprus on kasvul või mõõduval naudingul põhinev isetekkeline suhe. Mandeville lisab et riigi sees tekib veel eraldi ühiskond, mis toimib samuti omakasul. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust Inimene loomupäraselt sotsiaalne, naudib seltskonda, harmooniat, teiste eest hoolitsemist. Kui inimene otsib endas tasakaalu, on tasakaal ka ühiskonnas, seeläbi ühishüveline poliitika võimalik.
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.........................................................
b. Atmosfääris on raua ja selle sulamite korrodeerumise kiiruse olulisimaks faktoriks lisandite olemasolu või puudus. Nii näiteks ei olene puhtas atmosfääris korrosiooni kiirus atmosfääri niiskustasemest, 0,01% SO4 ja puusöe lisanditega õhus kasvab korrosiooni kiirus aga 30% niiskuse juures hüppeliselt. Korrosiooni kiirust mõjutab ka atmosfääri temperatuur. Temperatuuri kasvul 0-40ºC kiireneb raua ja selle sulamite korrosioon 4 korda. Korrosiooni kiirust langetavad aga mitmed legeerivad lisandid. Näiteks 0,05-1% vase lisand või 1,5-2% nikli lisand vähendavad raua ja selle sulamite korrosiooni märgatavalt. c. Tsingitud või tinatatud terase korrosioon algab tsingi või terase korrodeerumisega ning juhul kui tsink- või tinakattes pole lõikeid või
2. Rahvatulu 1. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamisel. 2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. 3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja, jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL 4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. 5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8
Lenzi reegel ja Faraday induktsiooniseadus- Lenzi reeglit väljendab miinusmärk Faraday induktsiooniseaduses. Induktiivsus ja mahtuvus. Endainduktsiooni elektromotoorjõud- Oleme juba korduvalt täheldanud induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist poolis, mille keerde läbivat magnetvoogu väljastpoolt muudetakse. Näiteks katsetes kahe pooliga (p.2.4.1) toimub see teises poolis voolu sisse- või väljalülitamise teel. Kuid ka magnetvälja tekitavas poolis esineb voolu kasvul või kahanemisel magnetvoo muutus. See muutus tekitab induktsiooni elektromotoorjõu, mis Lenzi reegli kohaselt takistab muutust ning järelikult pidurdab voolu kasvu või kahanemist. Niisiis võib juhtmes induktsiooni elektromotoorjõu tekkimiseks vajalik magnetvoo muutus olla põhjustatud ka voolu muutumisest juhtmes endas. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse sellist alaliiki nimetatakse endainduktsiooniks. Endainduktsiooni olemasolu kindlakstegemiseks võib
alanud majanduskriis mõnevõrra raskemal kujul kui arenenud riikides? 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandusareng pärast 1995 aastat Eesti majanduse (SKP) kasv oli aastatel 1995-2007 keskmiselt ca 7%, tipnedes 10,6%- ga 1997 ja ca 12% 2005 aastal. aastal ning olles madalseisus 1,1% 1999 a. ja 2008 a. -3% Põhjused. 1. Liberaalne ja avatud majandus. 2. Majanduskasv on põhinenud ekspordi kiirel kasvul (ekspordi suhe SKP-sse on 80%) ja investeeringute kõrgel tasemel (26-29% SKPst). 3 3. 1998. aastaks olii erastamine 199 i praktiliselt ii lõpule viidud ii ja j praegu loob erasektor üle 80%
Sel juhul avaldub ioonidevaheline elektrostaatiline toime nii, nagu oleks c väiksem kui tegelikult. Analüütilisest kontsentratsioonist väiksemat näilist kontsentratsiooni nimetatakse aktiivsuseks — a. See arvestab samuti elektrostaatilist toimet ioonide vahel ja seda kasutatakse paljudes valemites kontsentratsiooni asemel (pH arvutamisel jne.). α ja a arvestavad ühet ja sama asja. Näilist α kasutatakse ∆T ja π arvutamisel, muidu aga a. näiline α väheneb kontsentratsiooni kasvul, sest ioonide arv kasvab, kaugus väheneb, elektrostaatiline toime kasvab. a on justkui efektiivnekontsentratsioon, mida kasutatakse võrrandites analüütilise kontsentratsiooni asemel. am=γ·m ac=f·c a — aktiivsus m — molaalne kontsentratsioon [mol/kg] c — molaarne kontsentratsioon [mol/l] γ ja f — aktiivsuskoefitsendid. Sõltuvad kontsentratsioonist. Käsiraamatus. Madalate kontsentratsioonide korral γ=f
morfoloogiliste ja käitumuslike kohastumiste kaudu. 3) Ligi 56% maale langevast kiirgusest on sellise lainepikkusega, mis ei sobi fotosünteesiks. 4) Fotosünteesi intensiivsus on lehtedes on suurim siis, kui produkti (pungade arenemisel, Lehekülg 13 lehtede kasvul jne) vajatakse kõige rohkem. 5) Kui fotosünteetilise kiirguse aktiivsus suureneb, siis fotosüntees intensiivistub, kuid C3 taimedes jõuab ta platooni tublisti allpool täieliku päikesekiirguse intensiivsust. 6) Kuna kiirguse intensiivsus varieerub päevast päeva ja päeva jooksul, siis ühegi lehe morfoloogia, füsioloogia või orientatsioon ei saa olla kogu aeg optimaalne.
loodusressursside kasutus polnud säästlik. Rooma klubi järeldus oli, et aastaks 2000 on praktiliselt kõik loodusvarad ammendatud. Raport ennustas, et peale 2000. aastat langeb toodang 20. sajandi algusaastate tasemele. Rooma klubi eksimused: · reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile · ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad. Näide makroökonoomikast: Kui meil on piisavalt pikad andmete aegread ja adekvaatsed analüüsimeetodid riigi majanduse kohta, siis saame ennustada nt majanduskasvu, ekspordi kasvu jne ning hinnata nende põhjal olukorda vabalt valitud ajahetkel tulevikus. Kui prognoos ei õnnestu, süüdistatakse pigem analüüsimeetodit kui põhimõttelist lähenemist probleemile
Sellest ajast on maailmas toodetud 767 miljardit barrelit naftat. Naftavarud oleksid pidanud otsa saama juba viis aastat tagasi. Tänapäeval on kindlaks tehtud naftavarudeks isegi 1028 st 416 miljardit barrelit rohkem kui 1971. aastal. Rooma klubi reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile Rooma klubi ei näinud ette loodusressursside asendamisvõimalusi 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad. Näide makroökonoomikast: Kui meil on piisavalt pikad andmete aegread ja adekvaatsed analüüsimeetodid riigi majanduse kohta, siis saame ennustada nt majanduskasvu, ekspordi kasvu jne ning hinnata nende põhjal olukorda vabalt valitud ajahetkel tulevikus. Kui prognoos ei õnnestu, süüdistatakse pigem analüüsimeetodit kui põhimõttelist lähenemist probleemile.
Kui palju peaks tehnoloogia muutuma, et 2050 oleks CO 2-e emissiooni tase võrdne aastaga 2000? Järeldus: 1%-lise majandus- ja rahvastiku kasvu korral peab 2000.a CO2-e emissiooni taseme säilimiseks SKT $ CO 2-e sisaldus langema üle 50%. Järeldus: 4%-lise majandus- ja rahvastiku kasvu korral peab 2000.a CO2-e emissiooni taseme säilimiseks SKT $ CO2-e sisaldus langema üle 90% 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad. Näide makroökonoomikast: Kui meil on piisavalt pikad andmete aegread ja adekvaatsed analüüsimeetodid riigi majanduse kohta, siis saame ennustada nt majanduskasvu, ekspordi kasvu jne ning hinnata nende põhjal olukorda vabalt valitud ajahetkel tulevikus. Kui prognoos ei õnnestu, süüdistatakse pigem analüüsimeetodit kui põhimõttelist lähenemist probleemile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
