Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi? 5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi: 1. Institutsionalistlikult 2. Behaviouralistlikult 3. Pluralistlikult 4. Strukturalistlikult 5. Ratsionaalse valiku teooriaga Institutsionalism Antud skeemi kese võib olla eri paigus NB! Avalikkus=valijate kogum · Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas · Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu · Probleemid tasakaalu puudumisel: o Kas tegu on demokraatliku korraga? o Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema? o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile)
erinevate riikide sees) Kriitika: · Peale Külma sõda-milleks meile marksism? Tulemus: · Neo-Marksism Neo Marksism (keskendub tänapäevastele probleemidele) · Kolmanda maailma probleemide lahendaja · Fair-Trade Seletab võlakriidi ja sotsiaalset ebavõrdsust · Või vastupidi? Globaliseerumine teeb kõik hullemaks · Kasutatakse rohkem odavat tööjõudu · Rohkem vaeste riikide represseerimist Institutsionalism Erinevad teooriad, mis on ühel või teisel kujul seotud institutsioonidega. Reziimi teooria · Mõjutatud liberalisemist, realismist ja neoliberalismist · Süsteemis on anarhia, aga koostöö toimib · Institutsioon on ,,põhimõtete", normide, reegliste ja otsustusprotsesside kogum, mille ühilduvad kindla eesmärgi nimel" · Igal teoreetikul oma lähenemine Ratsionaalse valiku institutsionalism (Euroopa Liit) · Inimesed on ratsionaalsed egoistid
kasutatakse reegleid, et protseduuride vahel valida. Institutsioone saab defineerida ka nende kestvuse ja mõjutamise võimekuse järgi, ehk kuidas suudetakse individuaalide käitumist mõjutada mitmeid generatsioone, ja institutsioonidel on justkui sisemine legitiimsus, mis paneb institutsiooni liikmeid teatud viisil käituma, isegi kui nii käitudes ollakse oma huvide vastu. (March, Olsen 1989 viidatud Peters 2005) ,,Ajalooline institutsionalism algab institutsioonidest ja küsib, kuidas nad osalejate käitumist, huvisid mõjutavad; institutsioon on relatiivne ja muutuv, teda mõjutab ajalooline taustsüsteem; rajasõltuvus kätkeb endasse nii institutsioonilise järjepidevuse kui võimaliku struktureeritud muutuse." (Thelen 1999 viidatud Kuuse 2010, 28) Ajalooline institutsionalism on üks uusinstitutsionalismi harudest ühes rajasõltuvuse lähenemisega ja aitab mõista, kuidas
mänguga" ja loomus on KONFLIKT, sõda on normaalne( kuna klassivõitlus on normaalne ühiskonna osa). Peale külma sõda arvati, et milleks meile marksism ja sellest kujunes välja Neo-Marksism. Neo-neo-neo Neoteooriad e. uusteooriad: neorealism ( uusrealism), neoliberalism (uusliberalism), neomarksism (uusmarksism). Uuemad versioonid vanadest teooriatest- parandused, kaasajastused, vaidlevad omavahel. NB! EKSAMIS nt küsimus- Seleta NATO tegevust läbi liberealismi. Institutsionalism, Konstruktivism- kui täiesti uus lähenemine Kriitilised-hindavad teooriad-Kriitiline teooria, Feminism, Post-teooriad Institutsionalismid erinevad teooriad, mis on kõik ühel või teisel kujul seotud institutsioonidega. Reziimi teooria institutsioone on erinevaid Ratsionaalse valiku institutsionalism koostööd on vaja kordineerida Funktsionalism kui on vajadust, tekib norm. Ajalooline institutsionalism *Ajalogu loob konteksti/ ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku; *
miks ja kuidas toimub. Neoteooriad Tuntud ka kui uusteooriad Neorealism, neoliberalism, neomarksism või uusrealism, uusliberalism, uusmarksism Uuemad versioonid vanadest teooriatest (parandused, kaasajastused, vaidlevad omavahel Institutsialistid Erinevad teooriad, mis ühel või teisel kujul on seotud institutsioonidega Reziimi teooria- Institutsiooneon erinevaid Ratsionaalne valiku institutsionalism- Koostööd on vaja koordineerida. Funktsionalism- Kui on vajadus koostööle, tekib ka koostöö vorm Ajalooline institutsionalism Ajalugu loob konteksti/ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku Sotsioloogiline institutsionalism Inimene ei ole ratsionaalne otsustaja, vaid on mõjutud Valikud on kultuuriliselt ,,ettemääratud" Institutsioonid on moraalsed ja kultuurilised käitumismallid
Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton'i klassifikatsioon: Suured teooriad (grand theory) Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) BA-töös kasutage "keskmise ulatusega teooriad" Paradigma suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad. Riigiteaduste põhiparadigmad Biheivorism Institutsionalism Interpretatiivne lähenemine, ehk konstruktivism Ratsionaalse valiku teooria Vahel eristatakse ka: Marksism Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias) Biheivorism ja ratsionaalne valik Biheiviorism: Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises Ratsionaalse valiku teooria:
o Vahendid Intressimäärad Reservid Tegutsemine turul o Trilemma o Uued 'rahad' (bitcoin) riikidel puudub kontroll nende üle, aga samas käibed on nii väikesed, et ei mängi rolli Maailmamajanduse valitsemine Mida valitsemine teeb: o Avalik teenus (reeglid, sanktsioonid) o Turu läbikukkumisega tegelemine Lähenemised: o Neoliberaalne institutsionalism o Uus 'keskaegsus' o Transgovernmentalism Neoliberaalne institutsionalism Rahvusvahelised reziimid Probleemid: o Järgimine o Demokraatia defitsiit Salajasus Läbipaistvus Vastutamine Võim ja otsustamine Keskaeg Pigem hulk mõtteid kui ühtne lähenemine o Suveräänsuse kaud o Võrgustikud o Valitsus vs valitsemine
kerkis esile 1960ndatel, väljakasvanud realismist ja neorealismist (Waltz): rahvusvahelist suhtlust iseloomustavad - rahvuslikud ja julgeoleku-huvid - tunnustab ka teisi tegijaid (supranational & subnational), kuid kontrolliv roll valitsustel peamine teoreetik S. Hoffmann: kõige olulisem faktor Euroopa ühendamisel on rahvusriik 45. Uuenenud teooriad 80ndatest: rahvusülesus (uus-neofunktsionalism), uus(/liberaalne)- valitsustevahelisus, uus- institutsionalism Rahvusülene valitsemine (supranational governance): EL kui kihiline valitsemissüsteem; koondab mitmeid kesktasandi teooriaid (sarnased näit föderalismi ja transaktsionalismiga) Neo-funktsionalismi tõus uues kuues: integratsiooni edendajateks rahvusülesed institutsioonid; lisaks Komisjonile (TranholmMikkelsen) ka Euroopa Kohus (Burley & Mattli) Empiirilised märgid: tolliliidust ühisturuks, negatiivse & positiivse integratsiooni suhe kui funktsionaalne ü/k; 92 a
Institutsioonidel (reeglid, normid) nii piiravad kui ka soodustavad funktsioonid Reeglid ei ole neutraalsed struktuurid, vaid mõjutavad nende raames tehtavaid otsuseid Soodustavad sünergia loomine, lihtsustavad, kujundavad väärtushinnanguid, mistõttu hõlbustab kommunikatsiooni Uusinstitutsionalism määratleb institutsioone laialt Tänase riigiteaduse peavool On väga palju erinevaid institutsionalisme - ratsionaalse valiku institutsionalism, sotsioloogiline -, ajalooline -, konstruktivistlik institutsionalism (loetelu pole lõplik) Teaduslik lähenemine valitsemisele, mis tugineb eeldusele, et inimeste huvid ja käitumine on mõjutatud institutsioonidest. Väidab, et muutused institutsionaalses disainis toovad kaasa muutusi ka ühiskonnakorralduses. Rahvusvahelistes suhetes tähenemiste perekond, mis keskendub ennekõike maailmasüsteemi struktuuridele (mitte toimijatele).
võimalik empiiriliselt testida, fokuseeritum (nt. sotsiaalse mobiilsuse teooriad, valimiskäitumise teooriad, Putnam’i sotsiaalse kapitali teooria, agenda setting’u teooria, ratsionaalse valiku teooria, jne). • BA-töös kasutage “keskmise ulatusega teooriad” • Paradigma – suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad. Riigiteaduste põhiparadigmad • Biheivorism • Institutsionalism • Interpretatiivne lähenemine, ehk konstruktivism • Ratsionaalse valiku teooria • Vahel eristatakse ka: – Marksism - teatud struktuurid (majanduslikud, ühiskondlikud, poliitilised) piiravad võimalusi või vastupidi hoopis soodustavad neid. Sotsiaalse ebavõrdsuse uurimine – Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias) • NB: rohkem poliitikateaduste põhiparadigmad (avalikus halduses ja eriti IR-is võib olla ka teissuguseid jaotusi) Biheiviorism ja ratsionaalne valik
Rootsi, Belgia, Sloveenia Kasinad: Läti, Eesti, Leedu, Poola Sotsiaalkulutused GDP-st · Pere- ja lapsetoetused (EL27 = 2,2%) Helded: Taani, Saksamaa, Luksemburg, Soome, Rootsi Kasinad: Malta, Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Rumeenia, Eesti, Läti, Leedu · Puuetega inimeste toetused (EL27 = 2,1%) Helded: Rootsi, Taani, Soome Kasinad: Iirimaa (noor elanikkond), Rumeenia, Läti, Eesti, Leedu, Malta, Kreeka SP analüüsimeetodid · Institutsionalism - riigiinstitutsioonide ja nende tegevusmotiivide analüüsimine · Grupiteooria - poliitiliste protsesside ja gruppidevahelise interaktsiooni analüüsimine · Eliiditeooria - põhineb pigem väikese hästi informeeritud eliidi nõudmistel (Eesti) Üldsust peetakse passiivseks ja väheinformeerituks · Süsteemiteooria - avalik poliitika on poliitilise süsteemi vastus ümbritseva keskkonna mõjudele · Ratsionalism "seos soovitud väärtuste ja saavutatud
võetakse vastu nii kohalikul, riiklikul kui rahvusülesel tasandil rahvusriigi roll teiseneb, riikide suveräänsus väheneb EL-i nähakse kui keerukat süsteemi, kus poliitilisi otsuseid võetakse vastu nii kohalikul, riiklikul kui rahvusülesel tasandil võim hajutatud ka teiste sektorite vahel tugineb arusaamal, et kaasaegse valitsuse roll on pigem regulatiivne, mitte redistributiivne Uus-institutsionalism -institutsioonid kui reeglite kogumid, mis mõjutavad osalejate tehtavaid valikuid ja poliitilisi otsuseid ajalooline institutsionalism (Pierson)-kuidas liikmesriikide otsused on mõjutanud nende tulevasi valikuid ja tegevust ratsionaalse valiku instit-ism (Pollack, Garret, Tsebilis)-uurib kuidas institutsioonid mõjutavad või kujundavad poliitikas osalejate ratsionaalset käitumist
Süsteem on tervik, mis koosneb osadest, mis on omavahel seotud. · Eksternalism välised tegurid. Eurointegratsiooni mõjutavad Euroopa välised teooriad. · Vastastikuse sõltuvuse teooria J. Nye(70.ndate teooria) rõhutas, et Eurointegratsioon sõltub globaalsetest protsessidest. 15 Külmasõja järgsed teooriad: · Postmodernism laialivalguvus, hägusus · Institutsionalism Euroopaintegratsioonis on olulised institutsioonid. · Neoliberalism rõhutab riigikesksust, rõhk poliitilised elul. · Konföderalism lõdvemad sidemed · Reziimi teooria rahvusvaheline resiim, reeglid !! Rahvusvahelise organisatsiooni tunnused: · Vahend, suhtlemiskanal rahvusvahelisel areenil, mille abil saavad riigid suhelda · Vähemalt 3 liiget · Loodud mingi lepinguga · Põhikiri · Kindlalt fikseeritud liimeskond
Probleemid: - Rikkuse tootmine Rikkuse jagamine KOOLIASJAD onenote Page 12 - Rikkuse jagamine - Rikkuse saamine Teooriad: - Klassikalised Merkantism Liberalism marksism - Tänapäevased Metodoloogiline individualism Igal indiviidil, kes osaleb majanduses/tootmises, peab olema huvi. Seega ratsionaalne valik. Uus institutsionalism Neoklassikaline Erinevad energiaressursid 1. Nafta 37% Nafta on taastumatu. Räägitakse, et saab 30 aasta pärast otsa 2. Maagaas 25% 3. Süsi, põlevkivi, kivisüsi 25% Seda on vähe ning on kõrge saasteastmega. 4. Hüdroenergia 6% Arvatavasti rakendatakse tulevikus enamgi 5. Tuumaenergia 6. Muud (tuul, puit, tõus-mõõn) Demograafilised probleemid Rahvastiku küsimused - u. 2000. a
Kantiaanlik liberalism Demokraatlik rahu Kaubandus Vastastikkune sõltuvus -> kui riigis midagi toimub, siis see mõjutab sama valdkonda teises riigis ja vastupidi; kui riigid on sellises sõltuvuses, kaob ära mõte ja tahtmine pidada sõda, sest see oleks kulukas ja tüütu jne ** Haavatavus ** Tundlikkus -> kui palju on alternatiivne; kui hästi või halvasti suudab manageerida seda, kui teises riigis midagi juhtub Neoliberaalne institutsionalism -> rõhutavad palju rahvusvahelisi institutsioone Läbipaistvus, usaldus Odavus Konstruktivism Julgeolek kui sotsiaalne konstruktsioon Kontekst Identiteet Normid Keel Kopenhaageni koolkond Copenhagen Peace Research Institute Barry Buzan, Ole Waever, Jaap de Wilde People, States and Fear (1983, 1991) Security: A New Framework for Analysis (1998)
Täpsemalt keskendutakse tavaliselt sellele, kuidas EL funktsioneerib. Viimastel aastatel on palju tähelepanu liikunud sellele lähenemisele, seda kahel põhjusel: -on olemas suurenev tunne, et grand theory on sisemiselt limiteeritud selles osas, mida ta saab saavutada. Ta on aldis langema kahe koolkonna vahele (neofunktsionalism ja valitsustevahelisus) -kui EL integratsiooniprotsess on intensiivistunud, siis on ta ka kaasa toonud suurema ulatuse akadeemikute huvi Uus-institutsionalism Uus institutsionalismi keskmes on väide, et institutsioonid on tähtsad otsuste tulemuste kindlakstegemisel. Kui vana institutsionalism keskendus ainult formaalsele võimule ja struktuurile institutsioonide puhul, siis uus kaasab endas laia ulatust formaalseid ja mitteformaalseid protseduure, praktikaid, norme, tavasid jne. Uus institutsionalismil on kolm analüütilist lähenemist: ajalooline, ratsionaalse valiku, sotsioloogiline.
järelikult saavad kõik töölised palka, mis on võrdne viimase palgatud töötaja piirproduktiga. Oma töös „Majandusteooria olemus” (1907) esitab Clark monopolide kriitika, pidades neid arengu pidurdajateks ning ressursside hävitajateks. Erinevalt Marshallist, kiidab Clark valitsust, kes kaitseb ühiskonda monopolide eest. Monopolideks peab aga Clark ainult neid ettevõtteid, millel pole konkurente. 40. Ameerika institutsionalism. 19. sajandi lõpp ja 20 sajandi algus, eriti Ameerika Ühendriikides Institutsionalism kritiseeris varasemate koolkondade paljusid seisukohti, toetudes mitmetele majandusteaduse vooludele ning filosoofias eriti pragmatismile. Pragmatism on subjektiividealistlik õpetus, mille järgi tõe kriteerium on tegevuse edukus. Pragmaatiline tähendab ainult praktilist tulemust silmas pidav. Majanduselu peamine eesmärk ja sisu on majandava subjekti e institutsiooni kasusaamine.
● Kantiaanlik liberalism - Demokraatlik rahu ● Kaubandus - Vastastikkune sõltuvus -> kui riigis midagi toimub, siis see mõjutab sama valdkonda teises riigis ja vastupidi; kui riigid on sellises sõltuvuses, kaob ära mõte ja tahtmine pidada sõda, sest see oleks kulukas ja tüütu jne ** Haavatavus ** Tundlikkus -> kui palju on alternatiivne; kui hästi või halvasti suudab manageerida seda, kui teises riigis midagi juhtub ● Neoliberaalne institutsionalism -> rõhutavad palju rahvusvahelisi institutsioone - Läbipaistvus, usaldus - Odavus Konstruktivism ● Julgeolek kui sotsiaalne konstruktsioon ● Kontekst ● Identiteet ● Normid ● Keel Kopenhaageni koolkond ● Copenhagen Peace Research Institute ● Barry Buzan, Ole Waever, Jaap de Wilde - People, States and Fear (1983, 1991) - Security: A New Framework for Analysis (1998)
3. Tehnoloogiline koolkond – kõige lähemal realistlikule traditsioonile. Sõjatööstus, Modelski, Thomson slaid: Militaarne tsüklilisus (viimane: globaalne konflikt?) 4. hübriidsed – eelmised kokkupanduna 2. Liberalism – kuidas tõlgendab tänapäevast süsteemi Liberalism kui RV suhete teooria jaguneb väga arvukateks teooriateks, aga antud juhul käsitleme süsteemiteooriat, mille puhul eristatakse kahte suurt valdkonda: 1) Liberaalne institutsionalism ↓ Režiimiteooriad – tänapäevast süsteemi püütakse lahti seletada režiimiteooria järgi, maailm koosneb režiimidest. Need on kokkulepetele tuginevad koostöövormid. Kokkulepped üldreeglina kuidagimoodi kirjapandud, põhimõtted fikseeritud. Ühelt poolt võivad olla institutsioonid ise, teiselt poolt institutsioonide poolt teostatav poliitika või nende tegevus. Režiimiteooria valdkonnad: - rahandus ja majandus, Bretton w. - kuld ja dollar
annaabi.ee 
