3. 1957. aastal sõlmiti eurooplaste toiduainetega varustamise tagamiseks ühise põllumajanduspoliitika leping. Selle sammuga pandi ühtlasi alus Euroopa Majandusühendusele ( EMÜ). 4. 1) Euroopa Ühenduse asutamislepingud ning nende täiendused ja muudatused. 2) Teatud aspektid õigus ja siseküsimustes eelotsuste vormis. 3) Riikidevaheline koostöö, mis tuleneb EL lepingu VII jaotisest * Sätted tihedama koostöö kohta. 4) institutsionaalsed meetmed, mis on seotud inimõigustega lähtudes * Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist. 5) Euroopa Liidu lepingu lõppsätted, mis käsitlevad lepingute muutmist ja uute liikmesriikide vastuvõtmist. 6) EL institutsioonivahelised vaidlused. EL institutsioonide ja liikmesriikide vahelised vaidlused ja liikmesriikide vahelised vaidlused EÜ kõrgeima kohtuna lahendab Euroopa kohus asju, milles käsitletakse ühenduse olulisi õigusküsimusi.
IV seminari kodutöö: huvigrupid ja rahvaliikumised Eestis Huvigrupid või survegrupid on grupp inimesi, kes ühise huvi nimel teevad koostööd, et avaldada survet valitsusele konkreetse poliitika tegemiseks. On olemas mitmeid erinevaid huvigruppide liike, nagu kommunaalsed ja institutsionaalsed huvigrupid, ühingud, sektsioonigrupid, esindusgrupid ja insaider/outsaider grupid. Valisin Eestist 2 minu meelest kõige mõjukamat huvigruppi: Eesti Roheline Liikumine (ERL) ja Eesti Maksumaksjate Liit (EML). ERL-i just seepärast, et see tegeleb Eesti keskkonnaolukorra parandamisega ning püüab suunata ühiskonda rohelisele mõtteviisile. EML-i valisin seetõttu, et see kaitseb Eesti maksumaksjate huve ja õigusi ja tegeleb üldiselt maksudega. Mõlemad on juba üsna kaua tegutsenud.
Erinevad autorid on üksmeelel selles osas, et organisatsioon saab pidada õppivaks alles siis, kui üksikute liikmete õppimise tulemused tehakse kõigile liikmetele kättesaadavaks. Organisatsioonilist õppimist vaadeldakse kui sotsiaalset protsessi. mis toimub sündmusi ühiselt interpreteerides ja interpreteeringuid reflekteerides. Ida-Saksamaal üleminekumajanduse tingimustes töötavates organisatsioonides läbiviidud uuringute tulemusi arvesse võttes argumenteerib Gebbert (2002), et institutsionaalsed vormid ja organisatsiooniline õppimine on vastastikku seotud. Võttes kokku õppimise ja muudatuste seosed, võib öelda, et keskkond, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik üleminek, on organisatsioonilist õppimist algatavaks jõuks. Kuna selles keskkonnas tegutsevad inimesed on tugevalt seotud oma varasemate kogemuste ja mõttemallidega, on valmisolek organisatsiooniliseks õppimiseks välja arendamata ja institutsioone võib antud situatsioonis vaadelda eelkõige õppimise takistajana
sotsiaalne struktuur, väärtused ja uskumused, institutsionaalse ja organisatsiooniline kord (Mariano TORCAL). Algselt struktureerimata sotsiaalset lõhestuvust hakkavad selle kontseptsiooni järgi poliitilised osalejad poliitilises sfääris korrastama. Bartolini-Mair 1990: 216-218). Kui Bartolini ja Mair nägid, et nii sotsiaalseid, kui poliitilisi lõhesid hakkasid postindustriaalses ühiskonnas korraldama organisatsioonilised ja institutsionaalsed jõud, siis Knutsen ja Scarbrough nägid asja teisiti. Nemad nägid, et lõhestuvuse osapooled annavad oma hääle valimistel ikka eelkõige väärtuste ja uskumuste baasil ning lõhestuvuse korraldamine käib pigem „alt üles“, kus poliitilistel osalejatel on vähe ruumi midagi organiseerida (Mariano TORCAL). Nendele kahele arusaamale tuginedes lõi Gabor Toka oma teadus artiklis uue mudeli, mille järgi saab anda
ametikoht, et esindada ühtselt ELi seisukohti. 8) Tehakse terve hulk redaktsioonilisi parandusi, mh antakse aluslepingutele uus numeratsioon, EL leping saab tähtede asemel numbrid. 4 Millised uued valdkonnad lisati Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu koostöösse? 1) Inimõigused 2) Isikute vaba liikumine 3) Euroopa kodakondsus 4) Välispoliitika 5) Institutsionaalsed muudatused 5 Selgita kvalifitseeritud hääletamise põhimõtet Lihthäälteenamuseks on vajalik 50% antud häältest. Liikmete absoluutseks häälteenamuseks on vaja enam kui 50 % kõikidest liikmetest. Hääletajate arv ei ole oluline. Kvalifitseeritud häälteenamuse hääletuseks on Ministrite nõukogus vaja 62 häält (kokku 87 häält). Liikmesriikide hääli kaalutakse. Märkused: Tavaliselt on valimisprotseduuris igal liikmel üks hääl.
Tähtis on tulemus ja kõik vahendid on lubatud, populism, - populaarsust taotlev tegevus elektoraat, - valijaskond greenpeace - laiaulatuslik ,,rohelise" mõtteviisiga inimeste liikumine, et leevendada keskkonnale toimivat majanduslikku survet., absoluutne veto- võtab automaatselt küsimuse arutusest maha 5. kuidas jaotatakse survegrupid organisatsioonilisel struktuuri järgi (3) ametlikud institutsionaalsed survegrupid kodaniku algatuse korras loodud liidud, seltsid Ajutised projektipõhised 6. loetle liberalismi kolm iseloomulikku joont individualism parlamentarism reformism antiklerikalism 7. mis asjaoludel on võimalik vähemusvalitsusel oma poliitikat teostada (3) parlamendi komisjonides on aseesimehe kohad; 8. loetle Eesti Vabariigi parlamendivalitsusel võitnud erakonnad: 1992 Isamaa 1995 Koonderakond ja maarahva ühendus 1999 - keskerakond 9
KODUNE ÜLESANNE: SEMINARIKS "INNOVATSIOONI LIIGID" VALMISTUMINE: Valmistu selgitama kursusekaaslastele järgmiseid teemasid: 1. Innovatsiooni liigid. Kõige põhilisemad Shumpeter neli innovatsiooni tüüpi on (Oslo Manual): · Tooteinnovatsioon (Product) on uue või oluliselt parandatud kvaliteedi või kasutusvaldkonnaga toote või teenuse tutvustamine turul. See sisaldab endas olulisi uuendusi tehnilistes iseärasustes, komponentides ja materjalides, ühilduvas tarkvaras, kasutussõbralikkuses või teistes funktsionaalsetes näitajates. · Protsessiinnovatsioon (Process) on uue või oluliselt parandatud tootmis- või kätte toimetamis meetodi loomine. See sisaldab endas olulisi muudatusi tehnikas, varustuses ja/või tarkvaras. · Turundusinnovatsioon (Market) on uue turundusmeetme kasutusele võtmine, mis toob endaga kaasa olulised muutused toote disainis või pakendamises, toote paigutuses, promotsioonis ...
Isiksus Eva Palk Isiksus (personality) indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum. · Isiksus personality persna (Tegelane näidendis, mask) Teste: http://www.pekonsult.ee/testid.htm Kes on isiksus? Sõna "isiksus" kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. · Isiksus kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam ... · Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev,täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne. Kes on isiksus? Isiksus tavakeeles ...lahkunud on suur inimene, silmapaistev isiksus, ....Räägib tõeline daam ja ere isiksus... ... on tõeline isiksus, ühiskonnategelane.. Kes on isiksus? Tavakeeles ... Isiksuseks olemine on midagi head Seda eksisteerib teatud kindlas astmes Teaduslikus psühholoogias ... Isiksuseks olemine ei ole...
8. Intitusionalism Insitutsuioon suunab indiviidide käitumist kogukonnas ning seeläbi ka halduspoliitika kujunemist. 9. Lowi tüpoloogia kohaselt on samasooliste paaride kooselu registreerimise võimaldamie näide A. Jaotavast poliitikast B. Ümberjaotavast poliitikast C. Regulatiivsest poliitikast D. Institutsionaalsest poliitikast Lowi: Jaotavad • Ümberjaotavad • Regulatiivsed • Institutsionaalsed (constituent) • Kriitika • Christopher Hood (1986): valitsemisinstrumentide järgi (NATO): • Informatsioon (Nodality) • Võim (Authority) • Raha (Treasure) • Korraldus (Organisation) 10. Liikluses hukkunute ja vigastatute arvu vähendamiseks on valida kahe alternatiivi vahel. 11. Riukkalikke/ nurjatuid probleeme isl: Osapoolte ühtne arusaam probleemide põhjustest ja mõjudest 12. Tänavataseme bürokraadiks on:
- ühiskonna avatuse näitaja sotsiaalne mobiilsus kaasajal - SOTSIAALSEST MOBIILSUSEST KAASAJAL Kombinatsioon: perekondlik taust + ühiskondlik kontekst • Perekondlik taust – kultuuriline (sh hariduslik) kapital: võimaluste, piirangute ja valikuvõimaluste tajumus ja mõtestamine; sotsiaalne kapital; majanduslik kapital (+ konverteeritavus!) • Ühiskondlik kontekst – ligipääs haridusele, poliitilised strateegiad (domineeriv ideoloogia), institutsionaalsed struktuurid (sh heaolusüsteem), eliidi formeerumise teed, majanduse struktuurimuutused • (Hariduslik) meritokraatia? - erineva taustaga lapsed võivad kogeda erinevaid ‘nõudeid’ ja on erinevalt kaitstud tagasilöökide eest; - tööturu ootused masskõrghariduse tingimustes – nn „soft skills“, mida omandatakse sotsialiseerumise käigus. 4. Urbaniseerumine ja urbanism – Urbaniseerumine/linnastumine –
Praktiline töö: Tutvumine olulisemate rahvusvaheliste erialaorganisatsioonidega Ülesanne: Leidke, millise organisatsiooniga on tegemist? Millal on loodud/rajatud jms. Mis on tegevuse eesmärgid? Keda kaasatakse, kellele ollakse suunatud jt? Millega organisatsioon ennekõike tegeleb? (Töörühmad, sektsioonid jms) Erialaorganisatsioonid: 1. ASIS&T - http://www.asis.org/ ASIS&T aitab järje peal olla tipptasemel teadustööde, informaatika ideede ja teiste seotud teemadega. ASIS&T on ainuke professionaalne assotsiatsioon, mis on sillaks infoteaduste praktika ja uurimistööde vahel. Organisatsioon rajati 1937. aastal American Documentation Institute nime all. Alates 2000. aastast on organisatsiooni nimi American Society for Information Science and Technology. ASIS&T liikmed jagavad ühist huvi parandamaks viise, kuidas ühiskond säilitab, otsib, analüüsib, haldab, arhiveerib ja levitab informatsiooni. Liikmeteks on tuhanded tead...
innovatsiooni tulemusi turul realiseerida. Kasutajainnovatsioone, mille puhul inimene või ettevõte tegeleb uuendustega isiklikuks või ettevõttesiseseks kasutuseks, sest turul pakutavad lahendused ei vasta nende nõudmistele. Ametlikult korraldatud Uurimis- ja arendustöö. Innovatsiooni allikad: Ettevõtte või ettevõtlusgrupi sisesed allikad – tütarettevõte, omanikettevõte Turuallikad – kliendid ja tarbijad, konkurendid, konsuldandid. Institutsionaalsed allikad - ülikoolid Muud allikad – konverentsid, messid 4. Mis on innovatsiooni eesmärgid? - Ettevõtte kasv - Tagada ettevõtte parimate toodete turuedu kiire kasv ja parandada tegevuse probleemsete külgede tulemusi - Väärtuste kasv - Majanduse kasv Innovatsiooni konkreetsete eesmärkideks on populaarsuse järjekorras: o kvaliteedi parandamine o uute turgude loomine o tooteskaala laiendamine
publikule esitamiseks. Dickie määratleb ka (kuigi ülimalt formaalselt), keda saab pidada kunstnikuks ja kes saab olla kunstimaailma publik. Aga kõige olulisema jätab ta ütlemata: mida kunstiteose staatus implitseerib, kuidas muutub asjade funktsioon, kui neile omistatakse kunstiteose staatus? Raamatus Sotsiaalse tegelikkuse konstruktsioon (1995) näitab John Searle, kuidas inimeste omavahelise kokkuleppe alusel konstrueeritakse institutsionaalsed faktid. Searle analüüsib institutsionaalseid fakte kolme mõiste abil: (1) kollektiivne intentsionaalsus, (2) funktsiooni omistamine asjadele ja (3) konstitutiivsed reeglid, millel on järgmine kuju: "X toimib kui Y kontekstis C". Konstitutiivsed reeglid mitte ainult ei reguleeri, vaid ka rajavad sotsiaalseid institutsioone. Searle näitab veenvalt, et institutsionaalsed faktid moodustatakse seeläbi, et lepitakse kokku, et teatud entiteetidele antakse uus staatus, mis tähendab, et neile
Kordamisteemad Töö- ja tööturu sotsioloogia eksamiks 2015/2016 sügissemestril 1. Sissejuhatus Mis on töö? Töö defineerimine Töö eristamine sellest, mis ei ole töö Töö seotus teiste eluvaldkondadega Töö dimensioonid: Isiklik annab endale väljuni ning ütleb, kuidas ennast defineerid Sotsiaalne keskel sotsiaalsed suhted, enamus töökäitumisest on seletatav kollektiivsel tasandil Ajaline elu on korraldatud tööaja ümber Mis ei ole töö? Mis ei ole töö? Ei too kasu ühiskonnale ega iseendale. Planeerimata, suunamatax tegevus, millel võib aga ei pruugi olla tulemust. Tööks ei peeta tegevust, mis: Avaldub nii oma olemuselt kui ajaliselt juhuti ja vähe planeeritult Tegevused ja produkt on nõrgalt seotud Igapäevaelus tavaline 2. Ajalooline perspektiiv ja teoreetilised lähenemised Vt. teist lehte 3. Tööturule sisenemine Üldised Ame...
Kulukus kui palju kõik ratsionaalne valik maksma läheb ja kas need kulud on õigustatud Kas on ikka piisavalt aega ... - "pronkssõdur" Situatiivsed tegurid (möödaniku mõjud, stereotüübid) - nt sotsiaaldemokraatliku lähenemisega seotud kompleksid seoses minevikuga Avaliku poliitika peamised elluviijad institutsioonid (ametlikud ja mitteametlikud). Võimu- ja programmiorientatsiooniga valitsused. Milles seisneb valitsusasutuste ülesannete duaalsuseprobleem. Avaliku poliitika institutsionaalsed osalised Demokraatlik-institutsionaalne vaade 1)Esinduskogud: Parlament kui kollegiaalne organisatsioon: plenaaristung, komisjoni istung, hääletamine; Saadikud: parteid, fraktsioonid; Suhtluskanalid: komisjonid; Tugistruktuurid: kantselei, nõunikud 2)Täidesaatev võim: *Valitsuskabinet - peaminister, ministrid Valitsuse tugistruktuurid riigikantselei
välissokkidele ning aitaks seega ära hoida finantskriiside tekkimist ja levimist. RVF hindab eraldi nii maailmamajanduse kui terviku olukorda ning vähemalt korra aastas põhjalikumalt iga üksiku liikmesriigi majanduslikku olukorda. Seire olulisteks valdkondadeks on raha- ja vahetuskursipoliitika, eelarvepoliitika, struktuurireformid, finantssektori stabiilsus, riskide ja majanduse haavatavuse hindamine, teataval määral ka institutsionaalsed arengud (keskpanga sõltumatus, finantssektori regulatsioonid, läbipaistvus jms). Liikmesriikide seire RVFi liikmesriikide majanduse seire toimub üldjuhul kord aastas toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. RVFi põhikirja neljandas artiklis on sätestatud Valuutafondi ja liikmesriikide kohustused seoses rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega. Konsultatsioonid keskenduvad vahetuskursi-, eelarve- ja
Prognooside kohaselt on oodata, et Hiina haritava maa kogupindala on aastaks 2015 vaid 117 miljonit ha ehk alla kriitilise piiri, mida on vaja enda rahva toitmiseks. Praegusel hetkel on märgata väga suurt vastuolu Hiina püüdlustes tagada 95% isemajandamine, kuna kiiremini kui eal varem rahvastik kasvab ja samas haritav maa pidevalt väheneb. Arvestades Hiina praegust maakasutuse olukorda ja tuleviku püüdlusi ning vajadusi on oluline, et toimuksid suuremad institutsionaalsed muudatused ning mõelda, kuidas propageerida ning ellu viia jätkusuutlikumat linnastumist. Vastasel juhul ei ole Hiina võimeline täitma eesmärki, milleks on 95% isemajandamine sellest tulenevalt ei ole aga võimalik täita kahte olulist ülesannet: kõrvaldada nälg ja rahuldada aina rikastuva ühiskonna toidu nõudlust. KASUTATUD KIRJANUDS 1. Ash, Robert 2012. Feeding Billions: Food Security in China. [WWW] http://www.isn.ethz
Vahetuskurss Ulvi Vaarja, Sügis 2004 Vahetuskursisüsteemid • Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab vahetuskursi, mille tasemel toimuvad valuutatehingud • Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia
Aktsia hinnale seni suurt tähelepanu ei ole osutatud, kuna ettevõtte osaline omamine kandis mitte portfelliinvesteeringute vaid majanduse strateegilise kontrolli funktsiooni. Eesmärgiks Jaapani ajandusmudelis ei olnud see, et ühel ettevõttel hästi läheks vaid see et kogu kontsernilt hästi läheks. Sakasmaal Deutche Bank omab 25% Daimler-Benz`ist. See pärineb juba 20ndatest aastatest. Sakasmaal 40% aktsiaturust on nn. free float, mida omavad institutsionaalsed investorid ja milledega kaubeldakse börsil. Jaapani süsteemi nimetatakse ka ring-omandussüsteemiks, kus pangad on aktsionärid ettevõtetes ja need omakorda omavad oma emapanga aktsiaid. See on ka põhjus miks Aasia finantskriis mõjutas raskelt Aasia pangandust grupi sisesed ettevõtted läksid pankrotti, mis pani löögi alla nii emapanga laenud kui ka omandatud aktsiad. Pangad meenutasid pigem suurkorporatsioonide holding-firmasid
- struktuurne (majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna) Sotsiaalne mobiilsus kaasajal (perekondliku tausta ja ühiskondliku konteksti kombinatsioon): - perekondlik taust (kultuuriline kapital: võimaluste, piirangute ja valikuvõimaluste tajumus ja mõtestamine; sotsiaalne kapital; majanduslik kapital) - ühiskondlik kontekst (ligipääs haridusele, poliitilised strateegiad, institutsionaalsed struktuurid, eliidi formeerumise teed, majanduse struktuurimuutused) [(Hariduslik) meritokraatia] - erineva taustaga lapsed võivad kogeda erinevaid nõudeid ja on erinevalt kaitstud tagasilöökide eest - tööturu ootused masskõrghariduse tingimustes ,,soft skills", mida omandatakse sotsialiseerumise käigus
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika- ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond JÄTKUSUUTLIK KONTSEPTSIOON: VAATED JA ARENG Referaat Koostas: Meila Kamp Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailmas on palju probleeme, mida maailma erinevas paigus püütakse lahendada erinevat moodi. Ühel pool on suureks probleemiks kliimasoojenemine, teises paigas aga inimese ja riigi ning ka inimeste omavahelised suhtled. Jätkusuutlikkuseks nimetataksegi just seda, mis hõlmab kõiki neid probleeme ning püüab leida nendele lahendusi. Minu referaadi eesmärgiks ongi lühidalt selgitada, mida tähendab jätkusuutlik kontseptsioon. Mida see endast kujutab ning miks on seda vaja. Analüüsida jätkusuutlikkuse vaateid nii ülemaailmselt kui ka meie väikeses Eesti mõõtmetes. Millised on meie riigi eeldused olla jätkusuutlik väi...
kohaliku valitsemisvõimekuse. Paraku jätkatakse tihti uues omavalitsuses endiste valitsemisstruktuuridega ja potentsiaal, mille sisemine restruktureerimine oleks võimaldanud saavutada, jääb kasutamata. Uus suurem omavalitsus vajab hoopis teistsuguseid valitsemis- 4 ja juhtimispraktikaid kui endine, seetõttu on kõige tähtsam ülesanne uue omavalitsuse sisestruktuuri teadlik kujundamine. Kolmas ühinemiste eesmärk on institutsionaalsed muutused omavalitsussüsteemis laiemalt ehk muutused valitsemistasandites ja nende suhetes. Ühinenud omavalitsus võib saada teise omavalitsustasandi rolli nagu Taanis või Lätis, kus tegelikult teine tasand kaotati ja uued suuremad omavalitsusüksused asusid ka selle rolli täitma. Omavalitsuste arvu vähenemine ja nende võimekuse kasv peaks looma aluse uuteks võimutasakaaludeks tasandite vahel, mis omakorda suurendaks nii omavalitsuste läbirääkimispositsioone nende huvide kaitsmisel
2) kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab formuleerimisprotsessi. · Formaalsed (kõrgeimad, olemuslikud) on orientiiriks konkreetsetele; Esimesest seosest lähtudes on mõttekas eristada: · Funktsionaalsed (põhitegevusest lähtuvad ehk konkreetse tegutsemisega · institutsionaalsed eesmärgid (nt ettevõtte konkurentsivõime tõstmine, seotud eesmärgid) võib omakorda jagada neljaks suuremaks rühmaks: turuosa suurendamine, kasumi maksimeerimine, likviidsuse tagamine jne); tootmis- ja turunduslikud -- nt turuosa hõivamine ja säilitamine, kvaliteedi tagamine jne. · isiklikud eesmärgid (nt sõltumatus, eneseteostus, sissetulek jms)
käsitleb üht valdkonda või probleeme. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit. Survegrupp võib tegutseda kui mingi kategooria kaitse Grupp (põllumeeste, riigiteenistujate grupp; tarbijate, põllumeeste, arstide jne.) või kui edendamisgrupp (pole piiratud kinda sotsiaalse klassi või kategooriaga (näiteks valdkonnaks võib olla keskkonna- ja muinsuskaitse). Survegrupp on nagu parteisid võimalik klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi: 1) Institutsionaalsed grupid kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud surve avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surve avaldamiseks kasutada. 2) Assotsiatsioonid ja ühingud need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks (Eesti Talupoegade Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO)
Selle sisuks on institutsionaalse arengu teadlik suunamine arvestades asjaosaliste ühiskonnaliikmete huvidega. Ning tähtis pole seejuures niivõrd õigluse kriteerium, kuivõrd koostöökasude realiseerimine. · Sihipärane kujundamine on võimalik seetõttu, et see ülesanne on antud esindajate (agentide) kätte. Et aga need agendid oleksid varustatud vajaliku teabega ning oleksid ka õigesti motiveeritud, selleks on omakorda vajalikud vastavad institutsionaalsed reeglid ja protseduurid. Viimased peavad ütlema, kes, millal ja millist alamat reeglit saab ja/või peab muutma. · Võrdlev analüüs: · Arukas tegevus institutsioonide kujundamisel eeldab võimet hinnata asjakohaseid alternatiive. Siin on mängus mitmeid kriteeriume nii see, kuidas mingid institutsioonid oma ülesandeid täidavad, kui ka see, mis kuludega see saavutatakse.
Rootsi. Lepingu põhiliseks eesmärgiks oli panna paika uute liitujate roll ja kinnitada nende ajakava.Samas tooksin välja ka üldised eesmärgid: 1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute liikmesriikide vastuvõtuks 2) Liidu nii-öelda kodanikele lähemale toomine - eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes. Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reformiga pandi paika: · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel · Euroopa Kohus kohtunike arv · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht 1.7
olema täiesti avatud ning ametnikud peavad olema oma tegude eest rahvale ja poliitikutele vastama ning täiesti ausad (Sigma, 1998). Sedamoodi paari lauseline haldusreformi eesmärgi sõnastamine ei avalda reformi täielikku ja tegelikku sisu. Haldusreform sisaldab endas palju erinevaid, kui omavahel tugevalt seotud valdkondi ja meetmeid, millel igalühel on omad kindlad sihid ja suunad, kuhu püütakse läbi haldusreformi jõuda. Avaliku sektori kulutuste kärpimine, institutsionaalsed ümberkorraldused, kodanike vajadustele vastavate teenuste kvaliteedi suurendamine ning uute tehnoloogiate rakendamine kirjeldab arenenud maade reformisuundumusi. Paraku on sellised meetodid erinevate lahenduste ja rõhkudega (Lindquist 1999). Kuna meetodid on erinevad ja lahendused suuresti teiste prioriteetidega ei saa Eesti kasutada valmistehtud lahendusi, vaid peab keskenduma leidmaks enda riigi sisese unikaalsele poliitilisele olukorrale vastavaid lahendusi
Ratsionaalne kapitalism: kasumi-orientatsioon; võtmetegutseja: aktsiaseltsi tüüpi ettevõte raamatupidamine, bürokraatia, distsiplineeritud töötajad, kutsumus, riigi roll tagaplaanil; ennustatav, stabiilne õiguskeskkond Poliitiline kapitalism – private property and profit-and-loss accounting are at work, unplanned; unplanned, opportunistic result of temporary political majorities Modernse kapitalismi arengu eeltingimused: kultuurilised – „kapitalismi vaim“; institutsionaalsed – linn, riik, teadus, õigussüsteem jne 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Modernne ühiskond kui protsess – Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt, sisemise keerukuse tõus ning järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, „kaaluta majandus”
ettevõttesisesed allikad tütarettevõtted omanikettevõte (kodu- või välismaine omanik) omanikettevõtte teised ettevõtted b) Turuallikad (sageli kõige olulisemad) seadmete, materjalide, teenuste või tarkvara hankijad kliendid või tarbijad konkurendid ja teised ettevõtted samast tegevusharust konsultandid, eralaborid ning erauurimisinstituudid c) Institutsionaalsed allikad ülikoolid või muud kõrgemad õppeasutused riiklikud või avalik-õiguslikud uurimisinstituudid d) Muud allikad konverentsid, messid, näitused teadusajakirjad ja kaubanduslikud/tehnilised publikatsioonid erialaliidud ja tööstusalaliidud tehnilised, tegevusharu- ja teenindusstandardid 5. Millised on innovatsiooni eesmärgid? Innovatsiooni konkreetsed eesmärgid: populaarsuse järjekorras: 1
ning aitaks seega ära hoida finantskriiside tekkimist ja levimist. RVF hindab eraldi nii maailmamajanduse kui terviku olukorda ning vähemalt korra aastas põhjalikumalt iga üksiku liikmesriigi majanduslikku olukorda. Seire olulisteks valdkondadeks on raha- ja vahetuskursipoliitika, eelarvepoliitika, struktuurireformid, finantssektori stabiilsus, riskide ja majanduse haavatavuse hindamine, teataval määral ka institutsionaalsed arengud (keskpanga sõltumatus, finantssektori regulatsioonid, läbipaistvus jms). 5.1.1. Liikmesriikide seire RVFi liikmesriikide majanduse seire toimub üldjuhul kord aastas toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. RVFi põhikirja neljandas artiklis on sätestatud Valuutafondi ja liikmesriikide kohustused seoses rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega. Konsultatsioonid keskenduvad vahetuskursi-,
Kirjutamiseks kasutavad lapsed liigutamisel kogu kätt ja käekiri on üsna suur. Kolmandas klassis enamus lapsi on saavutanud kontrolli ja nad kasutavad kirjutamisel ranneat ja sõrmi. 6-12 eluaasta vahel hakkavad paljud lapsed õppima muusikainsrumentidel mängima, see on võimalik kasvanud kognitiivsetele võimetele ja paranenud motoorsetele oskustele. 8 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI Lapsed alustavad liikumist läbi makrosüsteemi, institutsionaalsed struktuurid on loodud neid teenindama ja harima. Esimesse klassi astumist võib võrrelda kui kognitiivse purskega, mida läbib enamik 6 aastaseid lapsi. Koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud õpitegevusele. Isiksuse arengus on olulisim, et motiiv „ma pean“ muutub valdavaks motiivi „tahan“ ees. Koolivalmiduse saavutamiseks on vaja: - soodsat kasvukeskkonda ja lapse enda aktiivset tegevust
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustes...
ühishoiakutest johtuvate käitumisvormide kehtestamiseks, säilitamiseks või mitme-kesistamiseks. Huvigrupid jagunevad põhimõtteliselt neljaks. Liitunud huvigrupid. Nende all mõistetakse gruppe, mis on moodustatud mingiks ühiseks konkreetseks aktsiooniks. Selline grupp pakub valitsusele ja seaduseloojatele võimalust kon- sultatsioonideks, varustab neid informatsiooniga ning tegeleb lobitööga. Institutsionaalsed grupid sarnanevad paljuski liitunud huvigruppidega. Erinevus seisneb vaid selles, et antud huvigrupp tegutseb mingi institutsiooni raames, taotledes teatud polii-tilisi eesmärke. Mitteliitunud grupid on ajutised grupid, mis tegelevad mingil hetkel teatud küsimustega ja kui see küsimus on lahendatud, siis tegevus lõpetatakse. Anoomilised huvigrupid on lühiealised spontaanselt tekkinud grupid (näiteks mingite rahutuste ajal tekkinud grupid).
1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad ...
instrumendina on leidnud enam kasutamist (tänu EL eeskujule ja nõuetele) · Säästva arengu põhimõtetest lähtuvat poliitikat mõjutab EL kuulumine ja vajadus arvestada EL kehtivaid normatiive · Poliitikate omavahelist sidusust ja koordineeritust ei suudeta alati tagada · Poliitilise spektri killustatus ja poliitikate vastandamine on halvendanud selle järjepidevust · Poliitika kujundamises domineerivad üksikud majanduslikud ja institutsionaalsed huvirühmad · Ilmne on suundumus ametnike politiseerumisele EL haldussuutlikkuse kogemusi · Ei ole olemas poliitika kujundamise ideaalmudelit · EL riikides vahelduvad otsustustsüklid teatud aja möödudes (1015 aastat), mis tagab poliitika ja valitsemisprotsessi stabiilsuse ja järjepidevuse · Olulised reformid töötatakse välja poliitiliste diskussioonide ja üldrahvaliku arutelu tulemusena · Poliitika kujundamine on tulemuslikum kui
üheaegselt kasutusel: vanaduspensionide ja Avaliku sektori poolne tootmine võtab üle ka vahele. süsteemsõltuvusmäära). lastetoetuste süsteemid on universaalsed, pakkumise, mille kaudu ta mõjutab turu 10. KINDLUSTUSTUSPÕHIMÕTETE PAYG süsteemi puhul on põhimudeliks tööpensionid (lisapensionid) institutsionaalsed põhimehhanismi. Ülekandemaksed mõjutavad RAKENDAMINE algoritm: ning muud sotsiaaltoetused marginaalsed. indiviidide sissetulekuid ja selle kaudu ka Kindlustust võib määratleda kui: xtP = bt wt (1 + nt), Toodud sotsiaalpoliitilisi mudeleid tootmist. indiviididele riskide vastu kaitset pakkuva kus, xt - pension, mida indiviid perioodil t
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. ...
Sissejuhatus: kursus, teema, terminoloogia Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted. Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised...
Euroopa Liidu põhikursus 3 sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162) · Lepingu erandid (protokollid 2-5) · Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis - viisa-, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika) · Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU · Taani, UK rahapoliitika I sammas: institutsionaalsed muudatused · Mitmete ÜEA reformide laiendamine · kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus · koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Euroopa Liidu põhikursus · Parlamendi volituste laiendamine · õigus moodustada järelpärimiskomisjone · ombudsmani institutsiooni loomine · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel · Kaasotsustamise menetluse loomine · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions).
• Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) • EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162) • Lepingu erandid (protokollid 2-5) • Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis - viisa-, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika) • Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU • Taani, UK – rahapoliitika I sammas: institutsionaalsed muudatused • Mitmete ÜEA reformide laiendamine • kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus • koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Euroopa Liidu põhikursus • Parlamendi volituste laiendamine • õigus moodustada järelpärimiskomisjone • ombudsmani institutsiooni loomine • konsulteerimine komisjoni kinnitamisel • Kaasotsustamise menetluse loomine • Regioonide komitee loomine (Committee of Regions).
Euroopa Liidu põhikursus 3 sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162) · Lepingu erandid (protokollid 2-5) · Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis - viisa-, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika) · Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU · Taani, UK rahapoliitika I sammas: institutsionaalsed muudatused · Mitmete ÜEA reformide laiendamine · kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus · koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Euroopa Liidu põhikursus · Parlamendi volituste laiendamine · õigus moodustada järelpärimiskomisjone · ombudsmani institutsiooni loomine · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel · Kaasotsustamise menetluse loomine · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions).
Euroopa Liidu põhikursus 3 sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162) · Lepingu erandid (protokollid 2-5) · Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis - viisa-, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika) · Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU · Taani, UK rahapoliitika I sammas: institutsionaalsed muudatused · Mitmete ÜEA reformide laiendamine · kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus · koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Euroopa Liidu põhikursus · Parlamendi volituste laiendamine · õigus moodustada järelpärimiskomisjone · ombudsmani institutsiooni loomine · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel · Kaasotsustamise menetluse loomine · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions).
1.Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. 2.Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted. · Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani...
varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega. Põhiseadus Osata mõtiskleda teemal, mida tähendab põhiseadus Eesti riigikorralduses. Teada, millised on Eesti põhiseaduse muutmise protseduurid vt Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ptk 13. Põhiseadus kui regulatsioon, Põhiseadus kui institutsioon. EESTI PÕHISEADUS - Põhiõigused riigi roll õiguste tagamisel; - Institutsionaalne organisatsioon Põhi-seadus, ehk kuidas riik peaks nägema välja; - Institutsionaalsed tasakaalud horisontaalsed(nt. kuidas President saab kontrollida Riigikogu ja Riigikogu Valitsust) ja vertikaalsed (kohalike omavalitsuste sõltumatus). 1 13. peatükkPÕHISEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU MENETLEMISE KORD - § 122. Põhiseaduse muutmise algatamine - (1) Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" 1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused a) tegemata jäetakse; b) tehakse vahetult peale parlamendivalimisi; c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi. 3. Majanduspraktikas valitsus a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid; c) algul lühendab ja siis pikendab konjunktuuritsükleid. 4. Pärast valimisi püüab valitsus a)järgida ranget majanduspoliitikat ja vähendada tööpuuduse tõusu hinnaga inflatsiooni; b) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada tööpuudust; c) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada inflatsiooni. 5. Saksa majanduspoliitika õpikutes jagatakse majanduspoliitika a) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks ...
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" A 11. Administreerimine on a) põhimõtteliste otsuste langetamise protsess; b)poliitiliste otsuste elluviimine; c) väärtushinnangute kujunemise ja analüüsimise protsess. 22. Avalikus sektoris a)püüeldakse efektiivsuse ja kasumi poole; b)püütakse konkureerida erasektoriga; c)on poliitikute eesmärgiks häälte arvu malcsimeerirnine valimistel. 44.Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a)Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b)kliima oli sobiv; c)taimede ja loomade valik oli sobiv. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a)väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu; b) tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arend...
reaalne 2004, aga mitte kõigile, Avatakse, räägitakse läbi ja suletakse 35 peatükki teemasid Suur Laienemine 2004/2005 2001 mõned saavad varem!: Rumeenia-Bulgaaria jäävad teistest maha, 2002 on valmis ja 2003 kirjutavad alla, Referendumid positiivsed (Küprosel pole referendumit) EL 25 1. mai 2004 2007 Rumeenia ja Bulgaaria: 2004 saavad valmis, Lõpptulemusena Euroopa Liidus 27 liiget ja ligi pool miljardit kodanikku Nagu Amsterdamiga plaaniti Laienemise Mõjud Institutsionaalsed: Palju uusi inimesi ja keeli reeglite muutused ja kohanemisraskused, Liiga palju komisjoni volinikke Majanduslikud: Uued turud, süst majandusse, Uued riigid valdavalt vaesed Juriidilis-praktilised: EL siseimmigratsiooni küsimus, Piiride kontroll Üldiselt: Kas EL kaotas oma näo?, Mis nüüd edasi? Euroopa Põhiseaduse- Lissaboni Lepe Euroopa konstitutsioon: 2003 algatatud protsess, Eesmärk: panna EL 27+
RÜV teooriad tuginevad võrdleva poliitika lähenemisele ning näevad Euroopa Liidus keerukat, mitmetasandilist valitsemissüsteemi. Selle suuna esindajad väidavad, et integratsiooni mootoriteks on olnud rahvusülesed institutsioonid, eelkõige Euroopa Komisjon ja Euroopa Kohus. Sellistel institutsioonidel on märkimisväärne autonoomia ja ulatuslik mõju. Nad ei ole üksnes liikmesriikide huvide teenrid, vaid on omandanud oma eesmärgid ja institutsionaalsed huvid. Samas tuleb meil endilt küsida, kas ühtse seletuse leidmine, ühes paradigmas kokku leppimine üldse peakski olema eesmärk (ei ole ju olemas ühtset teooriat näiteks Rootsi riigist)? Ehk tuleks EL-i mõtestada kui mitmetahulist sotsiaalset nähtust, mille erinevaid tahke uurivad erinevad distsipliinid? Ühe kõikehõlmava seletuse (grand theory) otsimise asemel keskendutaksegi üha enam nn kesk-tasandi teooriatele, mis uurivad EL-i toimimise erinevaid aspekte (nt otsustetegemise
Hiljem reaalne 2004, aga mitte kõigile. Avatakse, räägitakse läbi ja suletakse 35 peatükki teemasid Suur laienemine 2004/2007: 2001 (mõned saavad varem! Rumeenia-Bulgaaria jäävad teistest maha. 2002 on valmis ja 2003 kirjutavad alla. Referendumid positiivsed (Küprosel pole referendumit)) EL 25 1. mai 2004. 2007 Rumeenia ja Bulgaaria (2004 saavad valmis. Lõpptulemusena Euroopa Liidus 27 liiget ja ligi pool miljardit kodanikku. Nagu Amsterdamiga plaaniti) Laienemise mõjud: Institutsionaalsed (Palju uusi inimesi ja keeli reeglite muutused ja kohanemisraskused. Liiga palju komisjoni volinikke) Majanduslikud (Uued turud, süst majandusse. Uued riigid valdavalt vaesed) Juriidilis-praktilised (EL siseimmigratsiooni küsimus. Piiride kontroll) Üldiselt (Kas EL kaotas oma näo? Mis nüüd edasi?) 2
2.Loeng Majandus ühiskonnas Mõisted: Ühiskond- otsaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastvad(identiteet). sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid jm kultuur ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtte...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
