MILLEGA TEGELEB EUROOPA KESKPANK? Euroopa Keskpank(EKP) on üks Euroopa Liidu institutsioonidest, mis vastutab Euroopa Liidu majandus- ja rahapoliitika eest. Euroopa Keskpank loodi 1.juunil 1998, samal ajal loodi ka Euroopa Keskpankade süsteem(EKPS), kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad. Euroopa Keskpank asub Maini-äärses Frankfurdis. Eurosüsteemi moodustavad Euroopa Keskpank ning euro kasutusele võtnud riikide keskpangad, selles ühises euroalas teostab rahanduspoliitikat Euroopa Keskpank, lisaks toimivad ka riikide endi keskpangad, kes omavad paremat informatsiooni riigis toimuva kohta ning võimaldavad krediidiasutustele lähemat kontakti keskpangasüsteemiga. Ühtse rahapoliitika õiguslikuks aluseks on Euroopa Ühenduse asutamisleping ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri. Euroopa
(1992 a.astus Eesti Pank Maailmapanga liikmeks) Majanduslnguse peatamiseks oli tollasel Eesti valitsusel vaja lahendada kaks probleemi. 1.Orienteerida osa majandussidemeid ümber idast läände,sest polnud lootust,et idast saavad nähtavas tulevikus kindlaid ja usaldusväärseid äripartnereid 2.peatada hüperinflatsioon,sest just see tekitas vähegi pikemaajaliste äriplaanide tegemist. 1993-hakkas Eesti majandusolukord paranema.Kõige suurema muutuse tegi keskpank laenu andmist reguleerivate normatiivide osas. 1994-hakkasid silma esimesed positiivsed muutused.Valuutakurss püsis,inflatsioonitase alanes,ettevõtted leidsid uusi turge,pangad hakkasid finantseerima ka pikemaajalisi äriprojekte. Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank,kes hoiab käigus eesti rahasüsteemi ehk teaostab eesti rahapoliitikat(ta on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia EUROOPA KESKPANK Reimo Mändla 2009 Euroopa Keskpank (EKP) on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja ühtlasi hindade stabiilsus euroalal. Euroala moodustavad need 16 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast võtnud kasutusele euro. Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. Majandus- ja rahaliit 1988
Brüsselis EUROOPA KONTROLLIKODA ÜLESANDED: Euroopa Kontrollikoda kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning anda aru avalike vahendite kasutamisest. Kontrollikoja üks tähtsamaid ülesandeid on esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne KES KUULUVAD? Kontrollikojas on igast ELi liikmesriigist üks liige, kelle nimetab ametisse nõukogu kuueks aastaks (tagasivalitav) KUS ASUB? Luxembourgis EUROOPA KESKPANK ÜLESANDED: haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis. EKP vastutab ka ELi majandus ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. KES KUULUVAD? Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). KUS ASUB? Saksamaal, Frankfurdis INSTITUTSIOONIDE JUHID : Euroopa Parlamendi president Martin Schulz Valivad: Euroopa Parlamendi liikmed Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy
Järelevalve tulemused esitatakse aastaaruannetes. Euroopa Kontrollikoda koosneb 15 liikmest, kes määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt kuueks aastaks. Asukohaks on Luxembourg Euroopa Kohus ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. Koosneb 15 kohtunikust ja 9 kohtujuristist, kes nimetatakse liikmesriikide poolt ühiselt. Euroopa Kohus asub Luksemburgis Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab rahapoliitika eest eurotsoonis, s.o 16 liikmesriigis, mis on omaks võtnud ühisvaluuta euro. Pank asub Saksamaal Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee, millesse kuulub 222 esindajat liidu erinevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest rühmadest. Asukohaks on Brüssel Regioonide Komitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee, mille 317 liiget on kohalike ja
o Inflatsioon ei tohi ületada 1,5% EL-u kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist o Pikkajalised intressid mitte rohkem kui 2% võrra o Eelarve defitsiit 3% SKP-st o Riigivõlg 60% SKP-st o Vahetuskurss peab olema püsiv vähemalt kaks aastat Euroala riigid: Austria, Belgia, Eesti, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Sloveenia, Slovakkia Üleminekuetapp 1. 1999.a hakkas tööle Euroopa Keskpank 2. Fikseeriti euroga liitunud valuutade kurssid 3. Euro tuli käibele arveldusrahana 4. Euro tuli käibele sularahana Ühisraha peaks · suurenema turu efektiivsus · kaduma lisakulud, mis kaasnevad erinevate valuutade olemasoluga · suurenema rahvusvaheline stabiilsus · suurenema hinnastabiilsus Probleemid: usaldus uue raha vastu, väheneb võimalus opereerida rahapoliitikaga sisemajanduse toetuseks, suureneb risk kaubadefitsiidi kontrolli alla saamiseks 4
Artikli analüüs Keskpank: võlakriis suurendab Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske 26.10.2011 11:16 Postimees Toimetaja:Lauri Luiker Põhiprobleem:Rahvusvaheline finantskeskkond on viimastel kuudel oluliselt halvenenud. Kui eelnevalt olid finantsturu pinged seotud üksikute euroala riikidega, siis nüüd on võlakriis edasi levinud. Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil.
EUROOPA KOHUS Ülesanne on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Lahendab EL institutsioonide, ettevõtjate, liikmesriikide ja eraisikute kaebusi. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist ehk 27 kohtunikku. Eestist on seal Uno Lõhmus. Euroopa Kohus asub Luksemburgis. EUROOPA KESKPANK Üks EKP põhiülesandeid on hoida hindade stabiilsust europiirkonnas, säilitades euro ostujõu. See tähendab, et inflatsioon tuleb hoida kontrolli all. *Teostab ühist rahapoliitikat *Määrab kindlaks euro vahetuskursi teiste vääringute suhtes *Haldab liikmesriikide valuuta- ja kullareserve Eestit esindab Andres Lipstok Euroopa Keskpank asub Frankfurdis. MAASTRICHTI LEPING 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule.
..............................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa kohus...........................................................................................10 Euroopa Liidu regionaalpoliitika..............................................................11 Kodanike euroopa.....................................................................................12 EL maailmas.............................................................................................13
· Laenutehingud- mis on kasumi teenimise allikas. Laenud, liisin ehk vara rentimine, faktoorik e. nõude õiguse omandamine. · Garantiitehingud · Arveldustehingud · Investeeringud · Rahavahetustehingud · Nõustamistehingud- personaalpangandus 3 · Vahendustehingud- teiste rahaasutuste toodete müük. Keskpank Keskpank riigi huvides tegutsev pank ja täidesaatva võimu juurde kuuluv institutsioon. Nimetatakse ka pankade pangaks. Kannab vastava riigi nime. (Erandiks USA- föderaalreserv) Ei tegele klientide teenindamisega, ülesanneteks on: · raha emiteerimine · rahapoliitika teostamine · panga ja raha süsteemi stabiilsuse tagamine · maksesüsteemide arendamine
.................... 3. ......................................................................................................................................................... 4. ......................................................................................................................................................... 5. ......................................................................................................................................................... 10.4.5 Keskpank "Eesti Pank on keskpangana määratud rakendama kõiki tema kasutuses olevaid meetmeid, tugevdamaks nii siseriiklikku kui ka rahvusvahelist usaldust Eesti raha ja rahasüsteemi stabiilsuse ning terviklikkuse vastu." (Eesti Panga missioon) Eesti Panga ülesanded: 1. raharingluse korraldamine;............................................................................................................. 2. rahapoliitika kujundamine;...................................................................
24. Intressimäärade muutuse mõju vahetuskursile 25. Rahanõudlust mõjutavad tegurid 26. Rahaturu tasakaal Rahaturu tasakaalu määravad rahanõudmise ja rahapakkumise kokkulangemine. Rahanõudmise ja rahapakkumise kujunemise vahel on oluline erinevus nõutakse reaalset raha, kaudselt nõutakse ju mitte raha vaid asju, mida raha eest osta saab ja nii suureneb koos hinnatasemega ka nõutav rahakogus. Kas ka spekulatsioonimotiivil. Samas on rahapakkumine nominaalne _ keskpank on väljastanud teatud (nominaalse) koguse rahatähti, ka rahavõimendi võimendab vaid sama nominaalset kogust. Seega raha nõudmine sõltub hinnatasemest, raha pakkumine ei sõltu. Uue tasakaalu saavutamiseks on neli teed: esiteks hinnataseme tõus, mis suurendab nominaalse raha nõudlust; teiseks intressimäära langus, mis samuti suurendab raha nõudlust, kuid hinnatase jääb samaks; sissetuleku tõus, mis suurendab raha nõudlust; ja
Mark 1 out of 1 Select one or more: diskontomäära muutmist vabaturu operatsioone kohustusliku reservi nõuet usalduskriteeriumite kehtestamist Tänu multiplikaatorefektile võimendub kohustusliku reservinõude muutmine majanduses vastavalt võimendi väärtusele mitmekordselt. Question 3 Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust; seevastu ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank Complete vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Mark 1 out of 1 Select one: True False Keskpanga rahapoliitika on ekspansiivne (laiendav), kui eesmärgiks on raha
Raha ehk monetaarpoliitika Monetary policy Poliitiliselt sõltumatu keskpanga tegevus, mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid, et kontrollida inflatsiooni ja majanduskasvu Rahapoliitika eesmärgid Raha stabiilsuse tagamine Hindade stabiilsus Majanduskasv Kõrge tööhõive Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitilised instrumendid ja keskpank 1 Püsivõimalused. Nende eesmärk on... lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust kehtestada üleöö turuintressimäärade piirid Avaturuoperatsioonid. Nende abil: juhitakse intressimäärasid juhitakse likviidsust turul väljendatakse rahapoliitilist kurssi Kohustuslik reserv. Krediidiasutused on kohustatud hoidma keskpanga kontol kohustuslikke reserve. Kohustusliku reservi süsteemi eesmärk on
rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustuslikule resrvile) keskpank tõstab kohustusliku reservi määra Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vastus: Õige Vale Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik
keskpangal kasutada kohustusliku reservimäära rahapakkumise juhtimiseks. Praktikas kasutavad keskpangad finantsvooge suhteliselt harva, kuna see avaldab raha pakkumisele otsest ja suhteliselt tugevat mõju. Kohustuslikul reservil on ka teine funktsioon – tagada pangasüsteemi likviidsus. Kui pangad satuvad liigselt hoogu laenude väljastamisest, võib keskpangal tekkida vajadus seda piirata, et garanteerida hoiustajatele raha õigeaegne väljastamine. Keskpank tõstab kohustusliku reservimäära. Tänapäeval on paljudes riikide kohustusliku reservi nõudlus (Belgia, Šveits, Rootsi) ning selleks, et tagada pankade likviidsus rakendatakse nendes riikides likviidsuskohustus ehk kehtestatakse normatiivid, kui palju pank peab oma varadest hoidma likviidsus varadena. Kolmandaks funktsiooniks on nn maksustamise funktsioon, kuna keskpangad ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist oluliselt madalam, siis võib
Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 6 Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valmistatud väärismetallist
ringluses olevat rahamassi ning taotleb seeläbi kogunõudluse kontrolli. Nt Laenuprotsendi langus õhutab laenamist ja suurendab sellega kogunõudlust, kuid laenuprotsendi tõus aga teeb ettevaatlikuks ja vähendab kogunõudlust. Rahapoliitikaga juhitakse majanduse kasvukiirust: ergutatakse, kui olukord on kehv, ja aeglustatakse, kui majandusel on oht liiga kiire kasvu tõttu üle kuumeneda. Monetaarpoliitikat teostab poliitiliselt sõltumatu keskpank. Eesti riigi rahapoliitikat teostab Eesti Pank. • Kuuludes eurosüsteemi, osaleb ka Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Eurosüsteemi eesmärk on säilitada oma alal hinnastabiilsus. Sellega soodustatakse majanduskeskkonda ja kõrgemat tööhõivet. 1.2 Rahapoliitika eesmärk • Stabiilne majandus • Hindade stabiilsus - Mida stabiilsem on hinnataseme tõus, seda paremini
Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 6 Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valmistatud väärismetallist
Praegu käib uute täiendavate instrumentide otsing, mis aitaksid makromajandusel vastu seista tsüklilisele loomusele. Selliste instrumentide kasutamine peab olema seotud muutustega keskpanga kontrolliga oma bilansi likviidsuse jälgimisel. Kontroll oma bilansi üle on iga keskpanga keskne funktsioon, mis on tähtsam kui lühiajaliste intresside määramine. (Bordo 2013) 2. EESTI PANK Eesti Pank on 1919.aastal asutatud Eesti Vabariigi keskpank. Pärast nõukogude okupatsiooni jätkas taastatud Eesti Pank tegevust 1.jaanuaril 1990. Aastast 2004, mil Eesti Vabariik ühines Euroopa Liiduga, on Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liige. EKPSi moodustavad Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Liidu riikide keskpangad. 2011.aasta algul ühines Eesti euroalaga ja võttis käiberahana kasutusele euro. Ühtlasi sai Eesti Pangast eurosüsteemi kaheksateistkümnes liige. Eurosüsteem
Raha stabiilsus, korralikult toimiv rahasüsteem ja pankade tõrgeteta töö tagavad rahva usalduse (nt paigutatakse säästud pankadesse). Maailmasõda häirib küll mõneti majanduselu, kuid ei suuda esialgu veel ohustada Eesti Panga tegevust ja riigi majanduse arengut tervikuna. Krooni kurss naelsterlingisse säilib stabiilsena 1940. aastani, kuid kahjuks katkestab võõrvägede sissetung Eestisse nii soodsalt kulgenud arengu. Eesti Pank on tänapäeval Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. 2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro. Sellega sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige. Eurosüsteem on euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad: Euroopa Keskpank (EKP) ja nende 19 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro. Euroopa Keskpankade Süsteemi asutamisaktid (Maastrichti leping ja põhikiri) koostati
Euroopa Ühistu (SCE) (Societas Cooperativa Europaea) · Märgitud kapital peab olema vähemalt 30 000 eurot. · Asutada võib 5 füüsilist isikut ja äriühingut, kelle alalised asukohad on vähemalt kahes liikmesriigis. · Olemuselt võrreldav aktsiaseltsiga. · EÜ määrus 1435/2003 on kõikides EL liikmesriikides otsekohalduv, siiski peavad liikmesriigid täpsustama mõningaid määruse rakendamise üksikasju. Keskpank (1) · Keskpanga funktsioonid: · Kodumaise raha emiteerimine; · Laenuandmine kommertspankadele; · Otsene rahapoliitika; · Pangandusjärelevalve; · Valitsusele laenu andmine. 9 Keskpank (2) · Kodumaise raha emiteerimine. Kuna Eestis kehtib 2011.aasta algusest euro, siis Eesti Pangal enam seda funktsiooni pole. Samas on jäänud kupüüride trükkimise, transpordi ja hoiustamise ülesanded.
Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. - Tõsi Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises. - Vale A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. - Vale Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Tõene Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. - Tõene Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. – Vale Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase ei muutu. - Vale Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on suurem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. - Tõene Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud
hakkavad ettevaatusmotiiv, spekulatsioonimotiiv. Rahapoliitika eesmärgid: hindade stabiilsus majanduskasv kõrge tööhõive finantsturgude stabiilsus intressimäära stabiilsus välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika enamlevinud vahendid: avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk diskontomäär, pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 1) Avaturuoperatsioonid sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset. Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. 2) Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast
a ha r ber Sümbolrahad: Pa Fidutsiaarrahad: RESERVIDEGA TÄIELIKULT KAETUD PABERRAHA EMITEERIB KESKPANK – KULLASTANDARD – VALUUTAKOMITEE RAHAD Fiat-rahad: RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALLIGA VÕI MUU RESERVIGA OSALISELT KAETUD PABERRAHA Surrogaatrahad: RAHA, MIS EI TÄIDA OMA FUNKTSIOONE JA MIDA EI USALDATA Deposiitrahad:
Keskpanga roll majanduses 11.02.13 Mis on keskpank? Keskpank on avalik-õiguslik institutsioon, millel on eksklusiivne mandaat kontrollida raha ja laenutingimusi. "pankade pank" Kommertspankade kohustuslikud reservid Kommertspankade tegevuse jälgimine 2 11.02.13 Eesti Panga olemus ja roll Esmane eesmärk hindade stabiilsuse säilitamine+ muude majanduspoliitiliste
tegemiseks. Kui raha ei täida eelnevaid funktsioone,siis akumulatsiooni funktsioonist pole mõtet rääkida. 4. Raha kui tulevikuväärtuse mõõt – majandustoimingutes tuleb arvesse võtta raha väärtuse muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud, inflatsioon on muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90 10 ArveldusKonto:90 100 100 Laen : 90 H : 100 KohustuslikRes. : 10
ning rahabaasi MB. Raha pakkumine Ms leitakse: Ms = mm *MB Järeldus. Raha pakkumine sõltub seega vahetult nii raha multiplikaatori kui ka rahabaasi suurustest. Lisaks sellele, et rahanduspoliitika püüab mõjutada RR i mõjutatakse ka MB suurust teiste vahenditega. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 20 K k Keskpank k jja raha h pakkumine kk i Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 21 Rahaturu reguleerimine Vabaturu operatsioonid Suurem osa raha ppakkumise igapäevasest g p kontrollist teostatakse riiklike väärtpaberite ostu ja müügi kaudu kommertspankadele. Vabaturu operatsioonid mõjutavad pangareservide taset ja seetõttu ka ringluses oleva
Finantsvahenduse olulisimateks komponentideks on finantsturud . Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Finantsturge on kaks: · rahaturg · kapitaliturg Pangasüsteem on kaheastmeline : 1)Keskpank on pankade pank, iseseisev riiklik institutsioon, mis võib rohkem või vähem olla seotud valitsusega. Eesti Keskpank ei allu valitsusele. Keskpanga funktsioonid on: · Kodumaise raha tehniline emiteerimine · Kodumaise rahakursi juhtimine ja selle määramine. Rahakurss võib olla ujuv, kus vahetuskurss kujuneb raha nõudmise ja pakkumise tagajärjel või siis fikseeritud mingi kindla rahaühiku või valuuta suhtes. Eesti kroon on seotud EURO -ga . Raha konventeeritavus tähendab raha vahetatavust, kas riigi siselt või ka väljaspool riiki. · Riiklike rahatagavarade juhtimine (riikliku reservid).
Jooksevkonto ülejääk koduriigis Valuutaforward tähendab seda, et Ettevõttel võimalus sõlmida valuutariski maandamise leping, mille korral on tal kohustatud tegema tulevikus tehing kokkulepitud hinnaga Milline vastus on kõige täpsem? Aktiiv on Maksja palvel ja juhisel ostja panga poolt võetud kohustus tasuda müüjale lähetatud kauba eest eeldusel, et kõik lepingus märgitud tingimused müüja poolt on täidetud Lühiuudis: intressimäär, euroopa keskpank, riiklikud keskpangad, majandusaktiivsus, majandustehingud, inflatsioon, valuutakurss, võlakirjad Euroopa Keskpank on õnnelikult laskmas euroala pikaajalistel laenukuludel tõusta. Ligi neli aastat kestnud võlakirjade ostuprogramm, millega on turult ära korjatud 2,6 triljonit eurot võlapabereid on lõppemas. Selgita Rahapoliitika ülekandemehanismi (intressikanali näitel)
• Kogumis- ehk akumulatsioonivahend 2. 3. Valuutakurss 4. ühe valuuta hind teises valuutas • (vabalt) ujuv kurss • fikseeritud kurss 5. 6. Intress 7. tasu raha kasutamise eest 8. Inflatsioon – hindade tõus ja raha ostujõu vähenemine. 9. Devalveerimine-rahakursi alandamine välisvaluuta suhtes. 10. Likviidsus – maksevalmidus 1.Sularaha 2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka 13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14. Väärtpaberid- • Aktsiad • Võlakirjad • Tuletisväärtpaberid 15. Dividend- kasumiosa, mis aktsiate arvu alusel
fikseeritud) P muutus nihutab LM-i ja seega mõjutab ka Y väärtust Kogunõudluse kõver kajastab neid muutusi hinnas ja kogutoodangus V loeng IS-LM mudel avatud majanduses: Mundell-Flemingi mudel Ujuv ja fikseeritud vahetuskurss ● Ujuva vahetuskursi korral määrab vahetuskursi valuuta nõudluse ja pakkumise vahekord, kurss sõltub üldistest majandustingimustest ● Fikseeritud vahetuskursi puhul kaupleb keskpank valuutadega kindlaks määratud hinna alusel Kui kodumaised intressid muutuvad erinevaks rahvusvahelisest intressist, hakkab kapital vastavalt kas riigist välja või riiki sisse voolama. KEskpanga käitumine sõltub vahetuskursi režiimist Eelarvepoliitika õppetunnid Ujuva kursiga väikese avatud majanduse tingimustes ei anna eelarvepoliitika efekti “Väljatõrjumise efekt”: -suletud majanduses:valitsuse kulutuste kasv ehk ekspansiivne poliitika ehk eelarvepoliitika
vähendamiseks. Fikseeritud kurss – koduse raha väärtus on seotud mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega. Intress ( % ) ehk kapitali hind – näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Kapitali hinda mõjutavad: - tootmisvõimalused - tarbimise/säästmise eelistamine - risk - inflatsioon Paljudes riikides juhib riigis kehtivat intressimäära keskpank. Juhtimine toimub sel teel, et keskpank kehtestab intressimäära, millega ta annab laenu kommertspankadele. Euribor – on intressimäär, millega suured Euroopa pangad pakuvad üksteisele eurodes lühiajalist laenu. Eestis on tavaliselt inimeste laenude intressimäärad seotud 6 kuu euriboriga. Euribori tähtsaim mõjutaja on Euroopa Keskpank. Keskpanga poliitika eesmärk on inflatsiooni vaos hoidmine. Euribori arvutatakse 1999.a. algusest.
aastate lõpus, ECU kui tänapäeva euro eelkäija. Kullastandard- 19.saj riigid sidusid oma rahvusraha kullaga, mis riigil oli olemas. Eesmärk luua usaldus rahasüsteemi vastu Bretton Woodsi süsteem- pärast 2.ms modifitseeritud kullastandard, rahvusvahelisel raharinglusel oli kaks tuge: kuld ja USA dollar. 1945-1946 u 80% kullavarudset oli USAs. Dollar seotakse kullaga ja teiste rikide valuutad seoti kursiga dollari külge. 5. Pagandus: äri- ehk kommertspangad; riigi keskpank miks on kaasajal levinud põhimõte, et keskpank peab valitsusest (st igapäeva poliitikast) olema võimalikult sõltumatu; kuidas on Eestis tagatud keskpanga juhtkonna sõltumatus; kuidas keskpangad saavad mõjutada raharinglust (mõisted kohustuslik reserv ja intressi- ehk diskontomäär). Äri- ehk kommertspangad- aktsiaseltsi vormis, krediidi asutus Tunnused: Maksete teostamine, hoiustamine, laenamine ja investeerimine. Riigi keskpank-Eesti Pank
lõpetades erinevate maksudega. Ühiskonna majandamisel peaks riik suutma rahuldada oma rahva vajadused. Majandusedu ja indiviidide toimetulekut reguleerivad nii rahapoliitika kui ka fiskaalpoliitika. Rahapoliitika reguleerib nii raha hulka kui ka väärtust ehk hinda ühiskonnas. Raha hulka saab reguleerida nii, kui riik määrab palju raha on ringluses (ehk saab vajadusel käibelt ära võtta või juurde trükkida). Rahapoliitikaga tegeleb eesti riigis peamiselt Eesti Keskpank. Keskpank piirab peamiselt inflatsiooni säilitades seeläbi raha väärtust, kui ka majanduskasv. Raha väärtust ehk hinda saab reguleerida määrates minimaalsed ja maksimaalsed intressid laenude andmiseks. Fiskaalpoliitikaga on asi veidike keerulisem. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on peamiselt töötuse vähendamine, luues uusi töökohti või koolitades/arendades töötuid ja makstes erinevaid toetusi ja ühishüvesid.
45. Rahapakkumine – näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. 46. Raha ringluskiirus- näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue – protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48. Automaatne rahapoliitika – teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. 49. Diskontomäär – intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses. 50. Rahapoliitika – Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Rahapoliitika peab aitama tagada
Makroökonoomika 50. Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Rahapoliitika peab aitama tagada hindade stabiilsuse, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaalu, majanduse stabiilse kasvu jne. Need eesmärgid on vastuolulised, korraga neid saavutada ei ole võimalik. Millist neist parajasti rõhutada sõltub riigi prioriteedist. 51. Keskpank- Keskpanga põhiline eesmärk on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Keskpank erineb täielikult kommertspankadest, näiteks ta ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, tema peamine majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll. Keskpanga peamised funktsioonid on järgmised (kuigi riigiti võivad nad erineda): · kommertspankade deposiitide hoidmine; · valuuta pakkumine majandusele; · kommertspankade juhtimine; · rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine.
1. Majandusteadlased eeldavad, et a) palgad ja hinnad on pikal perioodil paindlikud b) palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad c) majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele d) kõik nimetatud on õiged 2. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? a) fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel. b) AD kõvera tõus on negatiivne. c) kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb. d) rahapakkumine hoitakse konstantsena kui majandus liigub piki kogunõudluskõvera 3. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: a) hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele b) kogutoodang suureneb, kuid hinnatase ei muutu c) kogutoodang suureneb ja hinnatase tõuseb d) nii kogutoodang kui ka hinnatase ei muutu. 4
RAHANDUSE ALUSED EKSAMI KONSPEKT Päevakajaline lühiuudis (märksõnad:intressimäär, Euroopa keskpank, majandusaktiivsus, inflatsioon) Euroopa keskpankade varaostukava kohaselt iga riigi keskpank ostab turult võlakirju, et innustada võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima. Ostude mõjul langeb madalama riskiga varade tootlus ning see motiveerib investoreid suuremaid riske võtma. Selle tegevuse eesmärgiks peab Euroopa Keskpank elavdama Euroopa Liidu majandust. Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada.
ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööhõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja üldise majanduskasvu stimuleerimiseks. · Rahapoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane (otsuseid teeb kekspank). Rahapoliitika vahendid · Dikontomäär kommertspankadele kehtestatud kapitalihind · Kohustusliku reservi nõue kommertspankade kohustuslik seposiiy keskpangas. · Avaturu operatsioonid keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Rahapoliitika efektid 2 · Efektid saavutatakse põhimõtteliselt reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses. · Erinevad efektid saavutatakse erinevate ekspansiivse ja kitsendava e range rahapoliitikate rakendamisel. Kitsendav rahapoliitika
- 1941.a. sügisel, pärast sakslaste sissetungi sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. Kasutusel oli ka nn punkt, mis kujutas endast riigile müüdud villa vastu saadud väärtpaberit. - 1944.a. tuli Eestisse taas nõukogude võim ja Nõukogude rubla. Toimus mitu rublade vahetamist suhtega 1:10. - 1992.a. tuli käibele Eesti kroon. - 01.01.2011 tuli Eestis käibele euro. 7. Rahapoliitika Rahapoliitikat viib ellu keskpank, mis olenevalt riigist on kas valitsusest sõltumatu või siis valitsusele suuremal või vähemal määral alluv riigiasutus. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Tema eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaal jne. Et need eesmärgid on vasturääkivad ja korraga ei ole neid võimalik saavutada, siis rõhutatakse eesmärgina üldjuhul ühte neist. Millist, see sõltub riigis parajasti päevakorral
• Võimalik on ka kursi kallinemine ühtset valuutat kasutavas piirkonnas Vahetuskurss ja majanduspoliitika Tripolaarne maailm • USD, EUR ja JPY olulisimad valuutad • Nõudlus nende valuutade nominaalkursside stabiilsuse järele – Volatiilsus on kulukas – Spekulatsioonid “ebaausad ja ebaõiglased” – st vähendavad rahvusvahelist kauplemist – Riskide maandamine kulukas • Eesmärgivahemikud Keskpanga interventsioonid • Definitsioon: keskpank sekkub valuutaturul kauplemisse • Enim fikseeritud vahetuskursi puhul kursi stabiilsuse säilitamiseks • Mõnevõrra juhitava ujuvkursi puhul – aeg- ajalt • Vabalt ujuva kursi puhul üldse mitte Tegutsemiskeskkond • Täiesti liberaliseeritud vahetuskursisüsteemide puhul võivad majandusagendid sooritada kõiki tehingute tüüpe • Positsioonipiirangud/-limiit • Osalejate arv – Suurem number on parem – Väiksem number keskpangale lihtsam
tootmisstandardid, tehnilised nouded voi tervisehoistandardid 12. Mis on majanduse tsüklilisus? see tahendab et majanduskasvule jargneb majanduse aeglustumine ja langus, ning langusele jargneb omakorda majandustous ja stabiliseerumine 13. Kuidas saab riik tagada tulu õiglast jaotamist? 14. Millega tegeleb riigi rahapoliitika kontroll finantsasutuste tegevuse ule, raharingluse korraldamise ja kaibiva valuuta vaartuse tagamine. ehk monetaarpoliitikas korraldab riigi keskpank. peamised eesmargid on tagada stabiilsed hinnad ja raha ostujud. saab reaalmajandust mojutada raha pakkumise, intressimaarade reguleerimise ja kursi muutmise kaudu. 15. Miks sekkub valitsus veel turumajandusse? riigivoim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgasss ausa konkurentsi jarele 16. Mida näitab riigi välisvõlg? Kes peab seda arvestust? majanduspoliitilise tegevuse uks naitaja on riigi valisvola suurus.
Tulude ümberjagamine (3.10) Kui turg ei toimi, raisatakse ressursse ja konkurents ei ole piisav siis on riigil põhjust sekkuda ja majandust reguleerida läbi seadusandluse ja hüvede ümber jagamisega. 2) Riigi majanduspoliitika eesmärgid. Eelarvepoliitika ja rahapoliitika: eesmärgid ja elluviijad (3.10) Eelarve poliitika: Ellu viib poliitika ja eesmärk on majanduse mõjutamine maksudega, tulu teenimise ja ka kulude kaudu. Rahapoliitika: Ellu viib Keskpank, kes jälgib valuuta stabiilsust ja tarbijahinde inflatsiooni. Eesmärk on majanduse mõjutamine nõudluse ja pakkumise läbi. 3) Maksud kui riigieelarve tuluallikas. Maksukoormus ja selle seos elanike heaoluga (3.11) Maksukoormus: On riigi põhiline tuluallikas, seos elanike heaoluga, kui kodanikud maksavad makse vastavalt seadusele on võimalik riigil rohkem tulusid jaotada, tagada erinevaid sotsiaaltoetuseid, arstiabi, pensioni väljamaksed.
Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel. ·Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus ·Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga raske. USA s Euroopa Liidus, USA-s, Liidus ka Eestis on keskpank iseseisev, iseseisev valitsusest sõltumatu institutsioon. 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- e. eelarvepoliitika Eelarve E l suurus, juhul j h l kui
34. Kaupraha on: a. kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana b. defitsiitne kaup, mida kuskilt ei õnnestu kätte saada c. tavaline paberraha d. kaup, mille kättesaadavus on tagatud kõigile soovijatele 35. Endogeenne rahapakkumine tähendab, et: a. keskpanga poolset rahapakkumist tehakse majanduse elavdamiseks; b. majandusarengu kiirenemine põhjustas keskpangapoolse rahapakkumise kasvu c. keskpank pakkus raha välispankadesse hoiule d. välisivestorid sisenesid suurte rahadega majandusse 36. Kui kohustuslik reservi määr Rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, siis on panga nõudehoiuste suurus: a. 5000 miljonit krooni b. rohkem kui 750, kuid vähem kui 1500 miljonit krooni c. 1500 miljonit krooni d. 112,5 miljonit krooni e. 2000 miljonit krooni 37. Raha pakkumine väheneb kui: a
Olustvere 2013 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................ 3 2. Euroopa Liidu ajaloost........................................... 3 3. Euroopa Liidu kaart............................................... 4 4. Euroopa Liidu nõukogu......................................... 5 5. Euroopa Liidu parlament........................................ 5 6. Euroopa Liidu keskpank......................................... 6 7. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro........ 6 8. Euroopa Liidu kohus............................................... 7 9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika............................ 8 10. Kodanike Euroopa.................................................. 8 11. Euroopa Liidu lipp.................................................. 9 12. Kasutatud kirjandus.............................................
liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter. Järgnevalt uurime lähemalt EL-i ülesehitust, et mõista täpsemalt, mida oodata ja kuidas käituda, kui Eesti kätte jõuab kord täita kõige tähtsamat kohut seega olla eesistujamaa. Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjon Euroopa Parlament Ombudsman Euroopa Ühenduste Kohus Euroopa Kontrollikoda Majandus- ja sotsiaalkomitee Regioonide komitee Euroopa Keskpank Nõukogu Nõukogu on ühtne organ, millest võtavad osa antud valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on nõukogul kümme koosseisu. Sellegipoolest on vaid üks ühtne nõukogu ning konkreetset nõukogu koosseisu ei nimetata. Nõukogu asukoht on Brüsselis, kus ta tuleb kokku mitu korda kuus (aprillis, juunis ja oktoobris toimuvad nõukogu istungid Luksemburg).
Parlamendi ülesanne on teostada demokraatlikku järelevalvet Euroopa Liidu üle. Tal on õigus Euroopa Komisjon umbusaldusavaldusega ametist vabastada. Selleks on vaja kahte kolmandikku häältest. Parlament jälgib ELi tegevuspõhimõtete igapäevast elluviimist, esitades suulisi või kirjalikke küsimusi Euroopa Komisjonile ja nõukogule. Ametisolev Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja annab parlamendile aru olulisematest nõukogu langetatud otsustest. Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank, mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis.EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Eesmärk Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi institutsioonidest. Selle põhieesmärkideks on: · hoida hinnad stabiilsena (hoida inflatsiooni kontrolli all), konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides.
Parlamendi plenaaristung toimub tavapäraselt Strasbourgis ning lisaistungid Brüsselis. Parlamendil on 20 komiteed, mis valmistavad ette plenaaristungeid, ning mitu fraktsiooni, mis kogunevad harilikult Brüsselis. Parlamendi peasekretariaat asub Luxembourgis ja Brüsselis. Euroopa Parlamendi liikmete arv on 736, lisaks Euroopa Parlamendi presidendi koht. Seejuures on määratud kindlaks nii ühest liikmesriigist valitud saadikute maksimumarv (96) kui ka miinimumarv (6). Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank (lühend EKP) on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 18 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka,Küpros, Luksemburg, Läti, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome). Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
