Sotsiaalselt sidus ühiskond Eesti riigi üks pikaajalisemaid arengueesmärke Eesti riigis on kaua aega olnud probleem ning see on see, et Eesti rahvas ei ole sotsiaalselt sidus. Sotsiaalne sidusus tähendab ühiskonna suutlikkust kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Riigi jaoks on sotsiaalselt sidus ühiskond tähtis. Kõikidel inimestel peab olema juurdepääs tööle, haridusele jne. Eestis pole need asjad veel kõigile kättesaadavad. On olemas kaks probleemi, mis takistavad ühiskonnal olla sotsiaalselt sidus, need on sotsiaalne kihistumine ja sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalne kihistus tähendab rahvastiku astmelist järjestust, mille aluseks on ressursside jagunemine, näiteks et mõndadel inimestel on kergem saada tööd ja haridust kui teistel või näiteks vaesemad ei suuda advokaati lubada endale. Sotsiaalne tõrjutus on olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises. Riik ja...
Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid. Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid: 1. Aktiviseeritud avalikkussfäär 2. Argimurede lahendamine 3. Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine 4. „Hea ühiskonna“ loomine 5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas se...
Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta (ühiskonda kaasatus, vaesus) Laste vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse määra LES85 järgi, suhtelise vaesuse määr Ida- Virumaal on 31,7%; absoluutse vaesuse määr on 14,2%; materiaalse ilmajäetuse määr on 31,6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr on 13,6%. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp Sotsiaalne sisudus ehk ebavõrdsuse määr ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevus ühiskonnas on suhteline nähtus, sest mis ühe jaoks tundub ebavõrdne, seda teise jaoks pole. Siiski tasuks teadlikult liikuda selle poole, et kaotada ebavõrdsus ja tõrjutus ning tugevdada suhteid, sidemeid ja suhtlemist ühiskonna vahel. Sotsiaalsel kaasatusel on mitmeid erinevaid valdkondi, näiteks tööhõive poliitika, pensione käsitlevad süsteemid ja poliitiline koostöö. Neid valdkondi on veelgi ning kõik nad on ühtemoodi tähtsad, et suurendada sotsiaalset kaasatust ja sidusust ning vähendada tõrjutust. http...
Rahvahulgad: juhuslik hulk, pikett, meeleavaldus, demonstratsioon, ekspressiivne hulk, konventsionaalne hulk. Poliitikas osalejate tüübid: Revolutsionäärid, Protestijad, Parteiaktivistid, Kogukonnaaktivistid, Vahendajad, Eksperdid, nõustajad, Hääletajad, Toetajad ja patrioodid, Mitteaktiivsed. Poliitiline kaasatus- Hõlmab nii aktiivsettegutsemistkui poliitika passiivsetjälgimist(nt informeeritus). Vastandiks tõrjutus ja võõrandumine. Erinevalt poliitilisest osalusest on kaasatus alati kehtivat valitsemissüsteemi toetav, konstruktiivne. Sotsiaalse osaluse eeldused: Lisaks teadmistele, oskustele ja soovile osaleda, seab osalus ka teatavaid sotsiaalseid kriteeriumeid. Usaldus, sotsiaalne kapital. Putnam: usalduse teke ühiskonnas: Samm-vastusamm,Kordumine, Isikutevaheline usaldus, Ühendused usaldatud isiku sõpradega ja usalduse ülekandumine neile soodsa kogemuse puhul,
Selgita oma sõnadega! Kriitiline mõtlemine on see kui sa loed kellegi teksti ning sa suudad eristada arvamust ja fakti, õiget ja valet ning sa oskad analüüsida ja argumenteerida autori väiteid ja seisukohti. Kriitiline kirjutamine on aga analüüsi või oma arvamuse kirjutamine kellegi tekstist, kus on siis toodud välja oma seisukohad ja argumendid teksti kohta. b. Kuidas selgitad mõisteid sotsiaalne sidusus , sotsiaalne kaasatus ja funktsionaalne kirjaoskus? Sotsiaalne sidusus on see kui kõik erinevad ühiskonna grupid on kaasatud ja suudavad oma vahel suhelda. Sotsiaalne kaasatus on erinevate ühiskonna gruppide kaasamine otsuste tegemisse. Funkstionaalne kirjaoskus on see, et sa saad aru mida on öelda tahetud. c. Selgita oma sõnadega võimalikult lihtsalt, mis on diskursus ja diskursuse analüüs, diskursuseroll.
kavatse osta. Vajadus kauba järgi võib olla olemas, aga puudub motivatsioon selle vajaduse rahuldamiseks. Vajalik tekitada ostjas ostusoov. Kauba hind peaks olema võimalikult madal. Müügivõrk peaks olema võimalikult lai. Tootesari — kogum lähedasi tooteid, mis on omavahel seotud funktsioonide, tarbijate, turustuskanalite ja hinnaga. Tänapäeva tootjad ei valmista mitte ühte toodet, vaid enamasti tootesarju. VII. Neli kaubakategooriat: High involvement / rational — Kõrge kaasatus / pakkumise ratsionaalne suhe Informatiivne; eripärasusi ning funktioone tutvustav & informatiivne reklaam; kõrge hind High involvement / emotional — Kõrge kaasatus / pakkumise emotsionaalne suhe Keskendub visuaalsetele ja emotsionaalsetele apellatsioonidele; kasutatakse kindlat tüüpi muusikat ning helisid. Toodetel & teenustel kõrge hind. Low involvement / rational — Madal kaasatus / pakkumise ratsionaalne suhe
Sotsiaaltoetus isiku toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. nt. Peretoetused, puuetega inimeste toetused, toimetulekutoetus. Sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. nt. Sotsiaalnõustamine, lapsehoiuteenus, koduteenused, hooldamine hooldekandeasutuses. 16. Millised on Eestis kehtivad sotsiaaltoetused? Latsetoetus, toimetuleku toetus, sünnitoetus, puuetega inimeste toetused, sotsiaaltoetus, matusetoetus, koolitoetus 17. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: selle näitajad ja põhjused. Sotsiaalne kaasatus tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elu, omada ligipääsu ressurssidele ja teenustele. Sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. 18. Absoluutne ja suhteline vaesus. Absoluutne vaesus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks.
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia
Tehnoloogiline areng toob kaasa palju uusi võimalusi uute vajaduste rahuldamiseks. Tehnoloogiline areng meditsiinis on juba praegu toonud kaasa inimeste parema tervise ning võimalusi ka invaliididel paremaks eluks. [1] Ühiskonna sidusus ehk sotsiaalne sidusus on ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sidus ühiskond loob kasvavale põlvkonnale piisavalt motivatsiooni, et Eestisse ka tulevikus jääda. Sidusa ühiskonna kriteeriumid on sotsiaalne kaasatus, kõrge tööhõive, regionaalse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemine, poliitiline osalus, riigi ja kodanikuühiskonna partnerlus. Praeguse Eesti sotsiaalse sidususe probleemide hulka kuuluvad ühiskonna kihistumise ja vaesuse probleemid, rahvusrühmade vahekord, põlvkondadevahelised erinevused, soolise ebavõrdsuse vähendamine. Väga tõsised probleemid tulenevad rahvastiku kiirest vähenemisest, alkoholismist ning kuritegevuse kõrgest tasemest
sotsiaalse tõrjutuse ilminguid, võidelda koolivägivallaga. Sotsiaalpedagoog sekkub vajadusel kooli ellu, tegutseb koostöös kooli juhtkonnaga ja õpetajatega. Teeb koostööd lapsevanematega, aidates luua tiheda sideme kooli ja kodu vahel. Koolikohustuste mittetäitmine ohustab lapse tulevikku, nii emotsionaalses arengus, kui ka toimetulekus täiskasvanuna. Seda on hästi näha Noorteseire aastaraamatust 2012, mille teemaks on noorte sotsiaalne kaasatus ja selle vastand noorte tõrjutus. Raamatus on välja toodud, et koolitõrge on tõsine pedagoogiline, psühholoogiline ja ka ühiskondlik probleem, mis viib tulevikus probleemideni tööga ja sotsiaalse kaasatusega. Noorte ühiskonna kaasav tegur on tööturul osalemine ja töö puudumine vähendab nende sotsiaalseid kontakte ja osalemist ühiskondlikus elus. Kõrge noorte töötuse määraga riigid on: Belgia, Iirimaa, Eesti ja Portugal. Kurb, et meie riik on ka selles nimekirjas.
demok,rahva nimel võimu teost isik valimine,kodand ei osale vahetult,alaliselt otsust ses,õigused delegeerinud saadikutele.mandaatühendav seos valijate, valitute vahel.saadikul kohustus arvest otsuse tegeml inimtega,kes ta saadikuks valinud,annab saadikule v erakle õiguse tegut,oma valimisprogr ellu viia.Demokr poliit kultuur nõuab,et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalus,elitaardemokrosalusdemisel kodanikkonna pidev,mitmekülgne kaasatus polsse,võimalus osaleda küs arutam,otsuste vormimisel.pole ainult ühekordsed massiaktsioonid,kampaan vaid kodanikufoorumid,ümarlaudade ja võrgustike tegevus.kindlam seal,kus tradits tugev omavalits v kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus(usa) internet lisab võimalusi arendamiseks,kodanikud saavad poliitga vahetultr suhelda. Elitaardemokrkeskpunkti moodust huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte, esindusdemok suund,püüab
1)Heaoluriigi ülesanded:püüda parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse;täidab sotsiaalseid ül ning reguleerib majandust;pakub ühishüvesid-võttes enda kanda teenuseid ja riske millest turg pole huvitatud, tõstes sellega turumajanduse efektiivsust.(2)heaoluriigi meetmed eesmärkide täitmiseks: jagunevad 2-ks. teenused ja väljamaksed.teenused-pakubseda millest turg pole huvitatud, Väljamaksed- erinevad toetused riigieelarvest ja kindlustusväljamaksetest. (3) heaoluriigi 2 tunnust:*ressursside ülekandmine-kantakse ühest valdkonnast teise;*pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.(4)Siirdeühiskond ning 3 ohtu- periood kus 1 valitsemiskord asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,...
· Rikkus on ka tähtis, kuna võimalda investeerida infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. · Tähtis on, kuidas jaotub rikkus inimeste vahel · Rahvastiku taastamise probleemid. Kuidas neid lahendatakse? · Eesti on Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond · Sündivuse kasv või sisserände soosimine? · Rahvastiku kvaliteet-haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda · Vägivaldsed surmad, krooniliste haiguste levik, koolist väljalangevus jt näitajad iseloomustavad inimarengut · Strateegia ,,Säästev Eesti 21" inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eestit rohkem kui teised jätkusuutlikkuse tegurid · Jätkusuutlikkuse eesmärgid: eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus, heaolu kasv, hea valitsemine. Need on teatud määral vastuolulised eesmärgid
Jätkusuutliku arengu valdkonnad · Jätkusuutlik valitsemine (võim peab olema legitiivne e õiguspärane) Rahvas peab võimu õiguspäraseks, siis kui võimulolijad hindavad sama väärtusi, mis rahvas. · Rahvastiku juurdekasv- riik jätkusuutlik, kui iive on positiivne · Looduslik jätkusuutlikkus- keskkonna saastatus, ressursside varu ja nende otstarbekas kasutamine · Rahvastiku kvaliteet- inimeste haridustase, tervis, tööpotensiaal ja kaasatus ühiskonda Eesti jätkusuutlikkus?- · Valitsemine jah(valmimised demokraatlikud, hääleõiguslikud kodanikud saavad valida meelepärase riigivõimu Ei- suur osa valijaid ei jaga samu väärtushinnanguid, mis võimulolijad.( Valimis aktiivsus Riigikogu valimistel madal) · Eesti looduse jätkusuutlikkus- jah palju looduskaitsealasid, terviseparke, rajatud tuuleparke, aktsiis elektrienergiale kütusele ja pakendile
MIS ON POLIITILINE OSALUS? Kuna antud teema on politoloogias enim uuritud, siis tuleb meil tegemist ka paljude mõistetega. Poliitiline osalus - klassikaline termin, mis tähistab aktiivset tegevust, mille eesmägiks on mõju avaldamine sellele, kes valitseb ja kuidas valitseda. Poliitiline kaasatus - laiem ja mitmetähenduslikum mõiste, kuhu alla koondub nii aktiivne tegutsemine kui ka poliitika passiivne jälgimine ehk uudistega kursisolek. Kaasatus on kehtivat valitsemissüsteemi toetav. Poliitiline käitumine - valimiskäitumiste ja selle mõjurite käsitlemine. Euroopas on see termin levinud palju vähem, kui Ameerikas. Ükskõik millist väljendit me siit kasutame, käib jutt justnimelt neist ühiskonnaliikmetest, kellel ei ole formaalset võimupositsiooni ei
1) taimse materjali eeltöötlus tehnikad, et suurendada toitaineväärtust. 2) taimede aretamine, millel on parem aminohapete profiil. 3) valides kalaliigid, mis vajavad vähem toitaineid. 4) muuta madala toiteväärtusega loomsed tooted kõrge kvaliteediga proteiiniks. 5) viimane avastus on uute proteiiniallikate kasutamine. Kalajahust ja õlist sõltumise suunatud vähendamine. Liik Praegune kaasatus( %) Suunatud kaasatus (%) kalajahu kalaõli kalajahu kalaõli Altlandi lõhi 35-47 25-33 12-16 8-12 Vikerforell 30-35 20-25 5 5 Merikoger 40-45 15-20 15 10 Karpkala 20-25 5-10 0 0 · On kindlaks tehtud, et taimsete õlide segud võivad asendada kalaõli suuremas osas kasvuperioodis paljude kalatööstuse kalade puhul. (atlandi lõhe,
Sotsiaalne tõrjutus Carmely Reiska, Carolina Kass, Helen Kossas, Helena Kerge, Johanna Charlotte Jeltsch, Helen Ausman 12.2 Tallinn 2020 Sissejuhatus - Mis on sotsiaalne tõrjutus? ● ...olukord, kus sotsiaalne sidusus on katkenud. ● 18 indikaatorit Mis tegurite järgi seda mõõdetakse? ● Suhteline ja absoluutne vaesus ● Ilmajäetus ● Kaasatus tööturul ja töö intensiivsus leibkonnas ● Haridustase ● Terviseseisund Tõrjutuse põhjused ● Majanduslikud ● Sotsiaalsed ● Poliitilised ● Kultuurilised Majanduslikud ● Seotud tihedalt sotsiaalsete põhjustega ● Tõrjutus tööturul ● Palgaline ebavõrdsus ● Raha annab vabaduse ● Vaesus Sotsiaalsed ● Erivajadus ● Puudulik haridus ● Sõltuvusprobleemid ● Eelarvamused (usk, rass, etniline päritolu jms.) ● Sotsiaalsed suhted/sotsiaalne isoleeritus
3. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt näiteks oli pärast majanduskriisi meie valitsuse peamiseks eesmärgiks majanduse kasv, kuid selline strateegia viis sotsiaalse võrdsusetuseni ja mõjutas keskkonda. 4. Eesti rahvastikutaaste probleemideks on rahvastiku vananemine ja vähenemine, sündivus jääb alla suremusele. 5. Rahvaarvu kõrval on oluline ka rahvastiku kvaliteet sellepärast, et inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal ja kaasatus ühiskonda määravad ära inimarengu ja need näitajad annavad ettekujutuse, kuidas ühiskond inimressurssi kasutab. 6. Ühiskonna jätkusuutlikkuse arendamise põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele.
vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: "Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult." Sidusa ühiskonna komponendid: 1. Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud elanikkonna osatähtsus. 2. Regionaalne tasakaal. Eesti-sisesed regionaalsed erinevused vähenevad, iga Eesti piirkond on leidnud sobiva viisi enda kui elu- ja tööpaiga väärtustamiseks
Sotsiaalpoliitika on olnud teatud mehhanismiks rahvusliku ühtsuse saavutamisel. 8. Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all Sotisaalne sidusus- ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sotisaalne kaasatus- inimeste võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, omada ligipääse ressurssidele ja teenustele. (võimalus tööd teha, omandada haridust, kasutada infotehnoloogia võimalusi) Sotsiaalne kaasatus tähendab seda, et sa tunned end osana kogukonnast, mida seovad ühine identiteet ning jagatud väärtused Sotisaalne tõrjutus- olukord, kus sotsiaalne sidusus ehk indiviidi ja ühiskonna vahelised sidemed on katkenud ja inimene ei saa ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ja kultuurilises elus osaleda. Juurdepääs ressurssidele ja teenustele on piiratud peamiselt puuduliku hariduse, väikese sissetuleku, töötuse või kehva tervise tõttu.) 9
otsuse viimasel nädalal. Pikemaajalist tähtsust omab mitte kandidaatidele antud toetus, vaid hääletamas käinute osakaal ja selle muutumine aastate lõikes. Et seda tõsta, on muudetud reegleid paindlikumaks kasutatakse nt eelhääletust. Mõned riigid on muutnud valimise kohustuslikuks (Austraalia, Belgia, Brasiilia, Kreeka, Uruguay) 12 Ü Erakonnad tänapäeva poliitikas Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Erakondade funktsioonid: · koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnanägemust. Selleks koostatakse programm - erakonna üks põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus ühiskonna arendamisest ja ideoloogiast (parem-vasak). · Pääseda võimule läbi valimiste. · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas valitsemine. Selleks on oluline luua koalitsioon ja koalitsioonileping. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga: · 20
õpima küsima ja küsimustele vastuseid leidma, analüüsime ja loome tekste. Marju Lauristin: ''Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.'' Meedia mõjutab kõiki elualasid poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid. Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi: 1. efektiivne osalemine 2. võrdus valitsemisel 3. valgustatud arusaamine 4. tegevuskorra (agenda) kontrollimine 5. kaasatus Meedia teke 17. sajandil tekkis ajakirjandus, 19.saj lõpus kujunes ajakirjandus rahvuslikuks kommunikatsioonisüsteemiks. Teabe levik vanematelt noorematele. Tehnika arenedes sõnumid massidele. Tööstuse areng tingis reklaamivajaduse. Demokraatia areng ühiskond poliitikasse. Majanduse areng teabelevi vajadus. Ühiskonna tagasisidekanal. Vaba aeg ja meelelahutus. Ülesanded: · Järelevalve · Ühiskonna osade sidumine üksteisega
Artikli “A review of the literature on employee empowerment” kokkuvõte: Artikkel räägib töötaja mõjuvõimust. Selleks, et olla edukas, on vaja mõjuvõimu, mille peab organisatsioon ise paika panama. Mida suurem on mõjuvõim, seda suurem on sisemise töö motivatsioon, suurem rahulolu tööga, seda väiksem on tööstress, seda suurem on töö kaasamine ja kaasatus ning suurem pühendumine. Töötaja peab valima, kas ta võtab vastutuse või ei, ning juhid peavad looma töötajale vastava keskkonna, et ta langetaks õige otsuse. Juhtidel on väga suur roll, kuid selleks, et olla edukas, on vaja teha pidevat järelvalvet, sest juhid on kui treenerid, kes aitavad töötajatel probleeme lahendada ja nad peavad andma positiivset tagasisidet tehtud töö eest, sest see suurendab motivatsiooni. Samas
vahendatud demokraatia(liberaalne demokraatia)-kujunes liberalismi levikuga. rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega. Mandaat-saadikute antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. mandaat tähendab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud; annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalus-ja elitaardemokraatia: Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse( nt.omavalitsus-Skandinaavias, kodanikualgatus ja ühistegevus-USA-s) Elitaardemokraatia:keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Valimiste funktsioonid:tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; vahendada võimudele kodanike nõudmisi; valimised on rahva usalduse heaks
suunas.Jätkusuutlik valitsemine:*peab olema õiguspärane*peab olema tulemuslik*peab olema avalikkusele teada ja näha*kodanikke kaasav Heaolu kasv:*kulutused sotsiaalpoliitikale on investeering haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmisesse Demograafiline jätkusuutlikkus:*rahvastikutaaste probleemid *tuleb suurendada sündimust või soosida sisserännet Sotsiaalne jätkusuutlikkus:*rahvastiku haridustase, tervis,töö- potentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimressursi kasutamine Jätkusuutlikkuse tagamine: *arengustrateegiate planeerimine*kaasatakse ühiskonda teadlasi, eksperte, kodanikuühendusi,ametnikke, teaduslikke analüüse Polüarhia:(paljude võim) *on nüüdisdemokraatia- võim jagatud mitmete gruppide vahel *´Tunnused: alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat
Visioon Aastal 2013 oleme kvaliteetset kodaniku-kasvatust pakkuv omanäoline skautlik noorteorganisatsioon Eestis ning me oleme kõigi teiste institutsioonide jaoks tunnustatud koostööpartner. Arengukava 2008 - 2013 Liikmetega seotud eesmärgid Juhtidega seotud eesmärgid Avalikkussuhtlus Koostöö (rahvusvaheline) Tagamine Liikmetega seotud ... Suurendada liikmeid 900 poisi võrra Mitteliikmete kaasamine Liikmete suurem kaasatus Järgu ja erialakatsete sooritamise populariseerimine Uute ja innovaatiliste ürituste korraldamine Tagasiside Noortejuhid ... koolitused varustamine metoodiliste materjalidega juhtidelaager PR (avalikkussuhtlus) Kodulehed Reklaammaterjalid Organisatsiooni tutvustav film Meedia suurem ja jõulisem ründamine- teavitustöö Sisekoostöö Koostöö Kaitseliidu malevatega Skautide Ühing Gaidide Liit; Päästeamet; PPA;
1. Kirjutage punktiirile millist demokraatia vormi on iseloomustatud? (5 punkti) a) Esindusdemokraatia vorm, mis ei viita rahva huvide eiramisele, vaid pigem püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast - elitaardemokraatia b) kodanike pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Lihtsamalt mõistetakse selle all rahva kohtumisi valitud inimestega (parlamendi või volikogu saadikuga) -elitaardemokraatis c) Hääleõiguslikud kodanikud valivad enda huvide eest ,,seisma" saadikud - osalusdemokraatia d) Otsese demokraatia vorm tänapäeval -osalusdemokraatia e) Kogu hääleõiguslik kodanikkond on kaasatud otsuste tegemisse, nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks-osalusdemokraatia 2. Selgita valmiste kolme funktsiooni. (3 punkti)
Erakondade kujunemine tänapäeva poliitikas Aleksander Kohlap 12C Miks on erakondi vaja? Demokraatilist ühiskonda iselouumustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Ajalooliselt kujunesidki parteid ehk erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas omas ühiskonnaprogrammi. Programm annab olulist teavet erakonna ideoloogiliste orientatsiooni kohta. Tavaliselt vaatavad erakonnad oma programmi üle just enne valmimis, enamik erakondi koostab ka spetsiaalse valimisprogrammi ehk -platvormi,
Kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus on tagatud? Jätkusuutlikkus on areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Üheks olulisemaks jätkusuutlikkuse tagajaks on peale majandusliku heaolu ka rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Paljud riigid on selle lahendamiseks sundinud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Eesti rahvastiku olukord on keeruline- sündimus jääb alla suremusele, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond. Sellise ühiskonna on tekitanud just 1940.- 1950.aastatel Nõukogude Liidust sisse toodud võõrtööjõud, kes nüüd on jõudnud pensioniikka. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust nii, et sündide arv ületaks surmade arvu. Eesti inimestel on sageli ka pingerikka ja raske töö tõttu elujooksul tulnud ka halb tervis. Sageli su...
pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikus. Arenenud riikidel on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust sel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu (see on nii Eestis). Lisaks rahvaarvule on oluline ka rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonnaasjades osalejaks. Kuidas jätkusuutlikus tagada ? Jätkusuutlik tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. ÜRO võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia.
põlvkondade samasuguseid huve 2. Mida kujutab endast jätkusuutlik valitsemine? Võim peab olema legetiimne ehk üiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mida rahavas Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 3. Mida kujutab endast demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus demograafiline on kui sündimine on elamusest suurem sisserände soodustamine rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Sotsiaalne rahvastiku kvaliteedi 4. Ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele Kohustus tulevaste plvkondade ees: silmas tueb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele Sotsiaalne õigluse: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale Keskkond: keskkonnakaitse
Tänapäeval: ühendada majanduskasvu ja keskkonnahoidu. Milline on? 1)efektiivne, huvide rahuldamine tasakaalustatult 2)läbipaistev, kodanikku kaasev 3)õiguspärane(võimulolijatel rahvaga samad väärtused) Kulud sots.pol'ile pole koorem vaid investeering. Probleemid: alkoholism,narko,kuritegevus,vaesus.. Demograafiline jätkusuutlikus arenenud riikides probleemiks rahvastikutaaste prob. Lisaks rahvaarvule tähtis rahvastiku kvaliteet haridustase, tervis, töö poten., kaasatus. Ühiskonna mõiste 1)avalik sektor(riigi ja omavalitusasut.) 2)erasektor(eraettevõtted) 3)MT sektor(organisats.) Sektorite eraldatus ja läbipõimumine: Erasektor Avalik sektor 1)Tulundussektor: 1)eraettevõtted 1)riigiettevõtted 2)MT sektor: 2)kodaniku org. 2)riiklikud avalikõiguslikud mupo asutused/ametid Avalik sektor: 1)Kuuluvad org./instit. tegelevad avalikkuse huvides.
Tänapäeval leiab otsest demokraatiat kohalikus omavalitsuses, rahva kaasamine on seal lihtsam. Riigi tasandil on otsesese demokraatia teostamise viis rahvahääletus. · Esindus ehk vahendatud demokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale otseselt vaid valimistega. · Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. · Elitaardemokraatia- võimule saab vähemus ehk eliit, oskus arvestada rahva huvide ja olulisemad ellu viia. 6. Millised on demokraatia ohud? · Inimsed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi · 51% türannia, enamuspõhimõte · Riigimees või poliitik? 7. Vabade valimiste funktsioonid
omavalitsus. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. 8 Nüüdisajal : esindus- ehk vahendatud demokraatia. . Sünonüümne tähendus liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Hääletamine toimubteatud aja järel toimuvatel valimistel. 9 Osalusdemokraatia. Iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülhne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. 10 Elitaardemokraatia. Keskpunkti moodustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Iseloomustav oskus arvestada enamuse(rahva) huvidega, vaagida neid ja olulisemaid ellu viia. 11 Miks on vaja valimiste funktsioone? Miks on vaja valimisi? 12 Valimised tagavad valimiste koosseisu vahetumise. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse : iga 4a. tagant
8. Kui üldse saab rääkida universaalsest töömälu mahust, siis on see 4+/-1 ühikut (Cowani järgi). 9. Jaota järgnevad märksõnad kahe infotöötlusrežiimi vahel. Aeglane – pigem kaalutlev. Kontrollimatu – pigem vaistlik. Eksplitsiitne mälu – pigem kaalutlev. Kiire – pigem vaistlik. Tahtmatu – pigem vaistlik. Tahtepingutust nõudev – pigem kaalutlev. Propositsioonilised representatsioonid – pigem kaalutlev. Töömälu kaasatus – pigem kaalutlev. Kontrollitav – pigem kaalutlev. Assotsiatiivsed representatsioonid – pigem vaistlik. Teadvustamata – pigem vaistlik. Töömäluväline infotöötlis – pigem vaistlik. Teadvustatid – pigem kaalutlev 10. Milline teadvuse aspektidest on kõige tõenäolisemalt olemas vastsündinud lapsel? Fenomeniline teadvus 11. ...... (üks sõna) sarnasuse efekt seisneb selles, et sarnase kõlaga tähejada (nt D B C T P G)
Sotsiaalne tõrjutus (elukoht, reisid, haridus jne) - vaesus, töötus - kodakondsuse omamine - puue, erivajadus - kuulumine vähemusrühma - piirkondlik turu ja infrastruktuuri erinevus Otsene ehk vahetu demokraatia Kohalike omavalitsuste kaasamine poliitikasse Riigi tasandil referendum ehk rahvahääletus Esindus ehk vahendatud demokraatia Rahvas annab hääle saadikule, kes võimu teostavad Mandaat saadiku volitus esindada, kaitsta valijate huve Osalusdemokraatia Pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse Hääletamine, kodanikufoorumid, ümarlaudade ja võrgustike tegevus Tugev omavalitsus, kodanikualgatus, ühistegevus Elitaardemokraatia Huvide esindamine, mandaadi valdamise põhimõte Esindusdemokraatia suund Võimul vähemus (eliit) arvestab enamuse (rahvaga) Valimiste funktsioonid - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (korrapäraselt toimuvad ehk korralised valimised: parlament ja kohalikud volikogud iga 4 a tagant, president 4-6
tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia ohud: kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi enamuspõhimõte võib põhjustada "51% türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Osalusdemokraatia tähendab massiaktsioone ja kampaaniaid ning mitmesugused kodanikufoorumid, ümarlauad ja võrgustike tegevus ( USA, Skandinaavia). Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund. Elitaardemokraatia püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest. Vabad valimised Valimiste peamised funktsioonid:
1.Demokraatia mõiste ja jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemini poliitikas, võimude lahusus ja valitsemine lähtub avalikest huvidest. Avaldumisvormid: · Otsene demokraatia võimu teostavab rahvas · Kadune demokraatia võimu teostatakse kellegi kaudu · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse · Elitaardemokraatia keskpunktiks on huvide esindamine ja mandaadi valdamine 2.Demokraatia võimalused, ohud ja puudused Võimalused: · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja tema vabadust · Tagab poliitilise stabiilsuse · Edendab ühist ja individuaalset heaolu · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Ohud: · Võimule võib pääseda harimatu mass
-Riigivõimu ja üksikisiku suhted -Riigikorralduse -Riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi -Õigusloome põhialused Õigusriigi tunnused -Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument -Ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtuvalt -Seaduste universaalne kehtivus -Võimude lahusus -Arvamusvabadus -Kodanikuõiguste tagamine -Eraomandi kaitse riigi omavoli eest Erakondade vajalikkus -Ideoloogiate paljusus -Valimiskonkurents -Rahva kaasatus poliitikasse -Oma programmi elluviimine -Huvide valitsemine poliitikas Survegruppide liigid -Kategooriakaitse grupid *Konkreetse sotsiaalse kategooria huvid *Selgem liikmeskond -Edendamisgrupid *Väärtuste või tegevuste edendamine *Liikmeskonna hägusus Sotsiaalsed liikumised -Piiritlemata liikmeskond -Umbmäärane struktuur -Tihtipeale rahvusvahelised -Vaimsed väärtused -Keskkonnaprobleemid Inimõigused -Iga inimese moraalsed sünnipärased õigused
protsessi, mille abil saab mõjutada teatud indiviidi või gruppi seatud eesmärke täitma. See on omamoodi positiivne mõju nendele, keda juhitakse, ning samal ajal ollakse kooskõlas neile seatud eesmärkidega. On oluline, et juht kui liider mõistab seatud eesmärke töötajatega üheselt ning teeb nendega tihedat koostööd saavutamaks organisatsioonis püstitatud eesmärke. On küllaltki selge, et autoritaarse stiiliga juhi puhul on töötajate kaasatus olulisemate taktikaliste otsuste vastuvõtmisel väiksem kui demokraatlikku eestvedamise stiili kasutavatel juhtidel. Demokraatlikud juhid kasutavad sagedamini töötajaid plaanide väljatöötamisel ning arvestavad otsuste vastuvõtmisel enam oma töötajate arvamusega. Eestvedamine on teatud isiksuseomaduse kombinatsioon, mis võivad suures osas olla kaasa sündinud, kuid mida on võimalik ka eluajal juurde õppida. Juht peaks oskama
Osalus Osalevad juhid konsulteerivad oma töötajatega, kaasates neid probleemidesse ja otsustesse nii, et nad töötavad meeskonnana. Juhid ei ole autokraadid ega ole ka juhtimisvastutusest loobunud. Osalevad juhid on jätkuvalt vastutavad oma üksuse töö eest, kuid nad on õppinud töötamise vastutust jagama nendega, kes seda tööd teevad. Selle tulemuseks on, et töötaja tunneb seotust rühma eesmärkidega. Seega osalus on inimese vaimne ja emotsionaalne kaasatus rühmatöös, mis julgustab neid panustama rühma eesmärkide täitmisele ja jagama vastutust nende eest. Selle definitsiooniga kaasneb kolm tähtsat ideed – kaasamine, panustamine ja vastutus. Kaasamine. Osalus on eelkõige vaimne kaasatus. Osalev inimene on kaasatud egoga, mitte lihtsalt tööülesande täitmisega. Mõned juhid eksivad selles, et peavad tööülesande täitmist tõeliseks osaluseks. Nad peavad koosolekuid, küsivad arvamusi
majanduse võrgustumine ega üleminek innovatsioonikesksele majandusele pole võimalikud ilma kvalitatiivse hüppeta hariduses ja väljaõppes, väikeriigile on oluline tagada kogu elanikkonnale põhimõtteline juurdepääs haridusele, materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid (mittemateriaalne tarbimine, ökoloogilised elulaadimuutused - oluline valdkond meedia, kolmanda sektori ja riigi koostööks). Sotsiaalselt sidus ühiskond. Sotsiaalne kaasatus (ühiskonna kihistus on vähenenud, kvaliteetne tervishoid kõigile kättesaadav), regionaalne tasakaal (regionaalsed erinevused vähenevad), tugev kodanikuühiskond. Regionaalne tasakaalustatus (tööpuuduse tase üheski regioonis ei ületa 8%), tugev kodanikuühiskond (kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL-riikide keskmisel tasemel). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: sihipärane eelarvepoliitika, tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika,
inimesteset räägitaks kui kolleegidest , sõpradest ja headest tuttavatest. Lisaks haridusele ja tööle piirab erivajadustega inimeste võimalusi keskkond: liikumispuudega inimene ei pääse ratastooliga restorani, vaegnägijal on raskusi rahaautomaadi kasutamisega, ligipääsetavad hooned ja avalik ruum on isegi suuremates linnades pigem erand kui reegel. Nii ühiskonnal tervikuna kui ka riigil on käia pikk tee, et võimaldada puuetega inimestele heaolu ning tagada nende võrdne kaasatus ühiskonda läbi igakülgselt kaasava sotsiaalse ja füüsilise keskkonna loomise." (Masso et al 2007: 16) 4 Kasutatud kirjandus . Hanga, K. (2008). Puuetega inimesed tööturul. Aaviksoo, E (toim). Erivajadustega inimene - hinnatud töötaja! MIks ja kuidas värvata tööle puudega inimest?". Tallinn: Lege Artis, 10-11 Marksoo, Ü & K. Järv. (2008). Riskigrupid tööturul. Marksoo, Ü (toim).
polüarhia- kõrgeltarenenud pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutaud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. hegemoonia on seisund või võim millegi üle. Ühe klassi või näiteks riigi juhtimine teiste samalaadsete klasside (riikide) ees. legitiimsus- valitsemine seaduste alusel valitsemise efektiivsus tulemuslikkus rahvastiku kvaliteet- rahvastiku haridustase, tervislik olukord, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipäane täideviimine riigi-ja omavalitsusinstitutsioonide poolt. sotsiaalne kihistumine inimgruppide jaotamine majandusliku seisukorra ja elustiili alusel sotsiaalne mobiilsus- inimese või inimgrupi liikumine sotsiaalse kihistumise süsteemis hprisontaalne/vertikaalne põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad oma vanemates erineva elukutse ja tihti ka teistsuguse väärtussüsteemi
1. kõik pääsevad poliitika juurde 2. avalikkus on kaasatud otsustamisele 3. otsused lähtuvad avalikest huvidest • Otsene (vahetu) demokraatia – rahvahääletus (referendum), valitakse otse, rahvas saab ainult poolt või vastu hääletada. • Esindus (vahendatud) demokraatia – rahvas ise ei osale otsustamises, mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. • Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormistamisel. (Skandinaavias-tugev omavalitsus; USA-kohalik kodanikualgatus) • Elitaardemokraatia – võim eliidi käes, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inimesed pole võrdselt haritud
Mõjutada marginaalsete gruppide tervisekäitumist sotsiaalse keskkonna muudatste kaudu; Võimestada haavatavaid gruppe ning arendada nende sotsiaalset sidusust ja sotsiaalset kapitali; Saavutada muutusi majanduspoliitikas; Parandada sotsiaalset haavatavate gruppide juurdepääsu terviseteenustele; Saavutada omavalitsuste ja paikkondade tasandil haavatavate gruppide kaasatus nende tervist puudutavate otsuste tegemisse Omavalitsuste roll Sotsiaalse ebavõrduse vähendamisel ja heaolu tagamisel on suur roll kohalikel omavalitsustel. Ainult omavalitsus on suuteline mõjutama keskkonda nii, et see muutuks tervisttoetavamaks ja kohalikele inimestele heaolu allikaks. Nii majandusareng, haridus, kohalike inimeste elamistingimused, toitumine kui tervisekaitse ja paljud muud valdkonnad on kohaliku omavalitsuse igapäevatöö
koos. Kohalik tegevus määrab nelja tüüpi kogukonda, mis võivad iseloomustada erinevad valdkonnad või koos eksisteerida samas kohas: ignoreerimise kogukond, raske kogukonnd, nõrk kogukond ja jagamise kogukond. Arvestades, et linnaosad arendavad sotsiaalselt erinevalt, siis võib olla võimalik parandada kogukonna planeerimine. Vaadates, kuidas naabrid tunnevad interaktsiooni ja ühiskonda kohalikul tasandil, suudame laiendada oma arusaamist selles, kuidas kaasatus ja võõratus töötavad igapäevategevuses, või kuidas erinevad valdkonnad pakkuvad sotsiaalsete protsesside kogumi, millises osalus jaotanud mitteühtlaselt. Inimeste suurem liikuvus ja kasvav individualiseerimine kaasaegses ühiskonnas - laiad sotsiaalsed muutused, mis on tohutu olulised. Sõltuvalt ettekääne suhtluse ja aktiivsuse taset arendavad, säilitavad või muutuvad pidevalt erinevate sotsiaalsete sidemete vormid.
hariduse, kontrollima palgapoliitikat *parempoolsed väidavad, et elutaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus DEMOKRAATIA KUI RAHVA VÕIM *rahvahääletus ehk referendum *esindus ehk vahendatud demokraatia *kõrgemaks võimukandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade regulaarsete valimiste *mandaat-saadikule antud volitud esindada ja kaitsta valijate huve *osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse VABAD VALIMISED *valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine *parlament ja kohalik volikogu valitakse ida 4 a tagant *president iga 4-6 aasta tagant *Vanusepiirand *vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi *kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igale valijale on ainult üks hääl
11. Valitsemise jätkusuutlikkus. võim peab olema seaduspärane(rahvas otsustab), valitsemine peab olema tulemuslik(peab arvestama kõikide ühiskondade huve), valitsemine on läbipaistev ja kodanikke kaasav. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. *Demograafiline jätkusuutlikkus-sündimuse tõstmine(emapalgad, lastetoetused) ja sisserände soosimine. * Rahvastiku kvaliteet-haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda 13. Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon. Mitmesuguste tunnuste järgi võib ühiskonna jagada kitidesse Majandusresursside järgi jaguneb ühiskond klassidesse elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu järgi eliidiks ja massiks. Igal kihil on oma positsioon, see seob ja korrastab ühiskonda 14. Sotsiaalne mobiilsus (vertikaalne, horisontaalne). Liikumine ühest kihist teisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
