õnnetunde. Nad võivad vaid oletada, milline see reaktsioon olla võiks. Unistuse täitumisel võib neid tabada hoopis pettumus. Selle vältimiseks tuleks inimestel oma minaga rohkem tööd teha.Tuleks jälgida, kuidas nad teatud olukordades käituvad ja mida tunnevad ning hiljem analüüsida ja järeldusi teha. Ainult ennast tundma õppides on võimalik selgusele jõuda, milleks nad siia ilma loodud on ning mis võiks olla nende elueesmärk ning õnn. Inimesel on loomuses tahe olla õnnelik. Soov oma elu õnnelikut elada on nii suur, et pole aega ennast tundma õppida.Tegeletakse raha teenimisega, suhete lappimisega ja oma vajaduste rahuldamisega. Ma arvan, et õnnelikuks saamiseks on vaja kõigepealt oma mina paremini tundma õppida ning avastada maailma, et leida oma eduks võimalusi, mida esmapilgul ei pruugitagi märgata. Kasutades neid koos oma eriliste omadustega, võiksimegi saavutada oma edu ning õnne.
aseaineks kodukoha kõrtsile" lk 10- Sõdur käitub sõjaajal käimlas olles samamoodi nagu kodukoha kõrtsis. c) ,,Käsk on käsk ja seda tuleb täita" lk 20- Kui mingi ülessanne on käsuga antud, tuleb seda ka täita. d) ,,Kui sa õpetad koera kartuleid sööma, ja talle siis hiljem lihatüki ette viskad, siis napsab peni niikuinii sellest kinni, sest see on tal loomuses"lk 30- Inimesele võib kõikke õpetada, aga kui avaneb võimalus, käitub ta ikka nii nagu tema loomuses. e) ,,Ent sõjakäik jätkub suremine jätkub..."lk 169- Fakt on see, et sõda toob endaga kaasa surma. 2. Paul Bäumer koos oma kaaslastega, kes on kõik alles keskkooli lõpetanud, viibivad nüüd 1918 aasta sügisel 1. Maailmasõjas. Enamus ajast viibivad nad rindel või kuskil varjendis. Nad elavad peamiselt sigarettidest ja lihast. Kui veab, õnnestub ka midagi teistsugust hamba alla saada. Paul ning tema sõbrad on üleelanud mitmeid katastroofe
depressiooni all. Mis aga viib inimese nii suurde masendusse ning kas tõesti ei saa seda kuidagi ära hoida? Hermann Hesse ,,Stepihundis’’ on välja toodud, et ehk polegi depressioon nii suur, vaid pigem see mõte, et inimene saab põgeneda kõigest ja olla vaba, tundub liiga ahvatlev. Tihtipeale mõeldakse, miks pidi selline asi just minuga juhuma ning vaikselt meelt kõditav mõte, kui lõpetaks kõik, tungib esile. Inimese loomuses on midagi, mis käsib ennast kaitsta ja hoida, seega on väga keeruline sellele vastu astuda. ,,Stepihundist’’ võib lugeda: ,,Kusagil hingesopis teab igaüks vägagi hästi, et enesetapp on küll väljapääs, kuid siiski üksnes hädine ja reeglitevastane hädaväljapääs, et tegelikult on õilsam ja ilusam lasta end elu enda poolt võita ja selili panna, kui seda oma käega teha.’’ Sünge depressioon võib tekkida inimeses, kui kõik tundub lootusetu ning tundub, nagu
jne. Mõeldes Jumalast. Descartes püstitab küsimuse, ,,Kust teame, et Jumal ei ole teinud nii, et ei ole üldse mingit maad, mingit taevast, mingit ulatuvat asja, mingit kuju, mingit suurust, mingit kohta, ja sellegipoolest tundub see kõik mulle olemas olevat täpselt samamoodi nagu nüüdki?" See tähendab seda, et ise aritmeetika geomeetria, et need kindlad teadused satuvad kahtluse alla. Et kaks pluss kaks ei pruugi olla neli. Kuid öeldakse, et Jumal on hea ja see pole tema loomuses meid eksitada ja petta. See tähendab, et tema loomuses poleks meid petta isegi mõnikord, seda viimast me aga väita ei saa. Mis järelduseni jõuame aga, on see, et kõik kahtlused tulenevad meist endist. Me ise oleme loojad nendele kahtlustele, oleme loonud, et kaks pluss kaks on neli ja see on ka põhjus neis kahelda. Seetõttu on põhjust kahelda kõiges. Kui kas mida, milles me ei kahtle? ,,Cogito ergo sum" - mõtlen, järelikult olen
Seda kättemaksu tehes, muutub ju ainult tema tugevamaks. Mina aga tunduks nõrgana, nagu ma ei suudaks hakkama saada ilma temata ja et ma hooliks veel. Tol hetkel ma enam ei hoolinud ju, tegu oli kättemaksuga .. või vähemalt ma arvasin seda olevat. Siiski, enne kui üldse hakatakse kättemaksu hauduma, proovitakse läbi kõik varuvariandid, siinkohal näitena kohtud. Paraku ei saada alati kohtust abi ja seejärel minnakse omakohtu teed. Inimeste loomuses on juba sees, et igaüks peab võitlema oma koha eest siin päikese all. Samuti on ka loomariigis, et igaüks peab võitlema toidu eest ja ka paarilise pärast, kellega järglasi saada. Loomariigis näiteks isasloomad võitlevadki omavahel toidu pärast. See ongi ehe näide õigusemõistmisest loomariigis, kus tugevam jääb lihtsalt peale ja saab oma tahtmise ning jääb ellu. Aga ka loomadel on mälu ja nad mäletavad väga hästi kui keegi teine on neile liiga teinud.
Näidendid · "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises" (1906) · draamad "Libahunt" ja "Kauka jumal" (1911, 1912) · komöödiatest on tuntuimad "Rätsep Õhk" (1903), "Kosjasõit" (1915) ja "Neetud talu" (1923) "Libahunt" · aluseks oma varem ilmunud jutustus · käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma · põhineb armastuskolmnurgal · Marguse armastuse nimel võitlevad kaks neidu: Tiina ja Mari · tegelaste loomuses peitub autori elukäsitus - ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida "Libahunt", Estonia, 1928 Ugala teatri tantsulavastus "Libahunt", 2006 Kasutatud materjalid · http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/aj · http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg · M. Hennoste "Kirjandus 9. klassile", AVITA 2003
· Pyrrhon oli algul maalikunstnik, hiljem hakkas ta Demokritose teoste mõjul filosoofiks. · Pyrrhon võttis koos Anaxarchosega osa Aleksander Suure retkedest idamaadele ning õppis Indias gümnosofistidelt ja Pärsias maagidelt. · Naasnud Elisesse, elas ta vaeselt, kuid elislased ja ka ateenlased austasid teda väga. · Ta sai Ateena kodakondsuse. Õpetused · Õpetuse põhiprintsiipi väljendab sõna "akatalepsia", mis tähendab võimatust teada asju nende enda loomuses. · Igale väitele saab sama õigustatult vastu seada vastupidise väite. · Seetõttu tuleb säilitada intellektuaalse kahevaheloleku hoiak. · Et teadmine on võimatu, ja seda isegi omaenda teadmatuse või kahtluse kohta, siis tark inimene peaks tõmbuma endasse, vältides pingeid ja meeleliigutusi, mis tulevad tühistest ettekujutustest. Õpetuse tuum · Millised on maailmas kohatavad asjad ja maailm ise oma loomult, oma tegelikkuses
ülalpidamine ning samuti ka laste ülalpidamine. Viimane kuulub ka vabaabielu kohustuste hulka, vastasel juhul on elukaaslane kohustunud maksma elatusraha teisele vanemale. See on paratamatu nii abielu kui ka vabaabielu puhul. Vaatamata kohustustest on abielu puhul aga abikaasad siiski võrdõiguslikud, seda nii laste kasvatamises kui ka varade kasutamises. Kõigest eelnevast järeldaksin mina, et vastus sellele küsimusele peitub inimese enda tahtmises ning loomuses. Kes ennast rangelt ning kohustustega siduda ei taha, või pole lihtsalt vaimselt küps selle jaoks, peaks tingimata valima vabaabielu, sest kohustuste täitmata jätmine võibki saada abielule saatuslikuks.
Kättemkas on omamoodi metsik õigusemõistmine (Francis Bacon) Tänapäeval on kohus institutsioon, kust inimesed lähevad oma õigust taga ajama ja süüdlane saab vastavalt seadustele ka karistada, kui on kellelegi midagi seaduse vastast teinud. Paraku inimesed ei saa alati kohtust abi ja minnakse omakohtu teed. Inimeste loomuses on see juba sees, et igaüks peab võitlema oma koha eest siin päikese alla. Samuti on ka loomariigis, et igaüks peab võitlema toidu eest ja ka paarilise pärast, kellega järglasi saada. Loomariigis näiteks isasloomad võitlevad omavahel toidu pärast. See ongi ehe näide õigusmõistmisest loomariigis, kus tugevam jääb lihtsalt peale ja saab oma tahtmise ning jääb ellu. Aga ka loomadel on mälu ja nad mäletavad hästi kui keegi teine on neile liiga teinud. Kui teinekord
ja selle võimalikult hea funktsioon. 2. Inimene, kui mõistuslik olend, on loodud ilma loomadele omaste kaitsevormideta (teravad küüned ja hambad, sarved jne) ning ei oma plaanipärast ajalugu (nagu näiteks mesilased või koprad). Hakkama saamiseks peab ta arendama mõistust aga kuna inimelu on lühike, ei saa üksikisik seda täiuseni arendada, kuid seda saab teha läbi põlvkondade. 3. Inimese loomuses on kalduvus hüpelda kahe äärmuse vahel: ühiskonnastumine, sest nii tunneb ta ennast rohkem inimesena, või siis eraldumine, kui tekib vajadus seada kõike vaid oma meele järgi. See paneb ta mõtlema ja mõistust kasutama. 4. Parim inimühiskonna organiseerituse vorm on üleüldine kodanikkond ja riik, sest siis alluvad kõik võrdsetele seadustele ja saavad võrdsetelt alustelt oma mõistust arendada. 5. Inimesed peavad ise iseennast valitsema
Essee Iga sünnitus on kordumatu, imeline ja indivuaalne elukogemus naise elus. Naiste loomuses, mis on geneetiliselt salvestunud ürgse instinktina, on tuua ilmale järglasi, ning seda parimates võimalikes tingimustes. Naise keha ning peagi sündiv laps teavad, mismoodi nad peavad tegema koostööd, et sünnitus saaks toimida. Nad täiendavad teineteist ning nendevahelisel koostoimimisel saab sünnitus toimuda naturaalsel moel. Selleks tasub vältida liigset sekkumist sünnitusprotsessi. Iga naine tunneb ise, mis on tema jaoks see kõige mugavam ning meeldivam keskkond, kus ta
Arthur Schopenhauer (1788-1860) Kert Kaustel 12.Ü HWG Lühidalt elust Sündis Danzigis (Gdask), praeguses Poola linnas Isa oli jõukas, Arthur läks varajases eas pensionile Õppis ülikoolis metafüüsikat ja psühholoogiat Peateos "Maailm, tahe ja kujutlus" 1818 Põhiliseks kuulajaskonnaks väike grupp lähedasi sõpru Sai tuntuks alles hilises eas Idealist Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Ta ei olnud maailmast ega inimestest heal arvamusel Ta veetis oma vanaduspõlve puudli seltsis Mõned tema mõtteterad... Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia. Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega. Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu...
õigusteadust õppima, et tulevikus juristiks saada. Ta ei olnud eriti mõelnud, et selleks on vaja keelt osata väga hästi. Tal tekkisid raskused ja ta jättis kooli pooleli. Nüüd töötab ta Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja saab sanitarina miinimumpalka. Tegelikult on ka kodumaal võimalik läbi lüüa kui sul on piisavalt pealehakkamist, julgust ja visadust. Näiteks on mu isal üks sõber, kellele meeldis väiksena sõpru alati aidata ja lohutada kuna see oli ta loomuses. Tal läks kõik siin ideaalselt ning leidis võimaluse minna Taani psühholoogiks. See on üks näide, mis näitab, et ka kodumaalt on võimalik alustada. Mina läheksin kindlasti välismaale ja tuleksin siis kodumaale tagasi. Ma saaksin nii palju kogemusi ja see annaks minu elule väga palju juurde.s
Toreda väljanägemise kõrval tuuakse kontrastiks tema haruldaselt õudutekitav iseloom. Ares oli kreeka kaheteistkümnest peajumalast kõige vihatuim verejanuline, julm, hävingut ja kannatusi toova sõja jumal. Rahuaega ja inimkonna õitsengut ta ei kannatanud. Mitmed allikad viitavad ,et Arest põlgasid nii teised jumalad kui ka tema ema ja isa Zeus ja Hera. Tema loomuses olid kaks peamist joont julmus ja jõhkrus, ning nii veider kui see ka ei tundu argpükslikkus ja rumalus. Arese kui sõjajumala lahutamatuteks kaaslasteks ja sümboliteks oli kilp ja kiiver. Mainitakse ka oda kui tabavat ja surmatoovat relva, mida ta pidevalt käsitas ja igas võitluses viibutas. Arese ja Aphrodite armastuslugu, mida on nimetatud ka püsivaks kireks, on mõjuvaks kontrastiks toore ja julma sõdalase ja noore hapra armastusjumalanna vahel
Ikkagi üks sammuke suure maailma suunas lähemal. On aeg, kus võetakse ise oma otsused vastu. Kas langetame õiged või valed, ei oska keegi kindlaks teha. Need tulevad teekonna käigus välja. Kuid just nimelt samm sammult me liigumegi, nagu inglastel kombeks öelda step by step. Tuleb minna nii kaugele kui näed, ja kui oled kaugel, näed veel kaugemale. Kogu asja ilu ongi teekonnas, mitte sihtpunktis. Vahepealsed peatused on vajalikud, nagu pikamaa reisides. Inimese loomuses on paratamatult uudishimu esindatud. See ei olegi võib olla halb. Pigem just sunnib tagant uusi eksperimente läbi viima, katsetama teisi võimalusi. Milleks tagasi hoida oma ,,metsik mina", kui maailmal on nii palju pakkuda. Otsida, avastada see on kõige suurem kink elult. Patt oleks seda käest lasta. Kogu selle teekonna peal me otsime ennast. Võib olla meie elu eesmärk ongi ennast leida. Leida see inimene kes me tegelikult oleme. Peame minema hästi kaugele, et teada saada oma
ühiskonnas. Naistel on paremad võimalused, sest tänapäeval saavad ka nemad õppida koolides. Alles 18. sajandil loodi Eestis esimesed koolid, kus õppida said ainult meessoost aadlikud. Õnneks on tänapäeval kõigil võimalus võrdsetele tingimustele. Naised rügavad tööl aina rohkem ja paljudes perekondades on naise asemel hoopiski mees lastega kodu hoidma jäänud. Nüüd on naistel võimalus olla see, kellel on parem haridus, töökoht ja kõrgem palk. Kuid meestel on loomuses olla tugevam sugupool. Ei saa öelda, et sa ennast sellisena tunned, kui istud väikese lapsega kodus ja naine koju raha toob. Tahetakse ju ikkagi omada mingisugustki võimu ja näidata, et ka tema saab hakkama. Nüüd on aga naised palju võimukamad ja see võib paljudes kodudes probleeme tekitada. Pingutatakse rohkem töö nimel ja pere jääb paratamatult tahaplaanile. Kui on olemas ka paljud, kes suudavad need kaks edukalt ühendada.
Aidata või mitte? Teiste inimeste abistamine on meil juba loomuses. See on nii tavaline, et vahel me isegi ei märka, kui palju me teisi aitame ja kui palju teised meile oma kätt ulatavad. Keda, miks ja kas üldse aidata, see jääb juba inimese enda otsustada. Tean inimesi, kellele ei meeldi aidata, mitmel erineval põhjusel. Üks asi võib olla see, et aitamisest on tulnud ainult kahju. Ka mina olen seda kogenud, et soovides head, tuleb välja ainult halb. Tihti peale on aga abikäsi suunatud valesse kohta. Mõningaid inimesi võib see
Meistriga taas kokku. Oleks ta arg olnud, oleks ta saanud keelduda ja elu edasi elada, kuid arvatavasti oleks see teda elulõpuni piinama jäänud. Teose teine näide on see, et Pontius uskus Pilatusesse, kuid ta ei julgenud teda süüdimõistmise ajal kaitsta. Tagajärjeks löödi Pilatus risti. Pontius jäi seda aga kahetsema, et temas niipalju julgust polnud ning süümepiinadest ta enam ei vabanenud. Kindlasti on kumbki neist iseloomujoontest inimestel loomuses juba olemas kellel domineerib julgus, kellel ettevaatlikkus, kellel nii üks kui teine. Fakt on see, et kindel ja ettevaatlik otsus ei pruugi tagada täiuslikkust, kuid riski võttes võib pürgida kõrgele ja kaugele.
arukaid inimesi. Võin oma vanavanemate näol kinnitada, et elu paar põlvkonda tagasi ei olnud teps mitte lihtne ega armuline. Iga päev üks ja sama: majapidamis- ja põllutööd, päev algas ja lõppes tööga. Kindlasti oli see raskus nende õlul neile vastukarva. Kuid miks nad töötasid nii palju, et oleksid peaaegu hinge heitnud? Kas nad tõesti uskusid, et kui teevad tööd ja näevad vaeva, jõuavad nad kord ka õnneranda? Töökus on eestlaste loomuses nii sama palju kui ka egoism, kadedus ja negatiivsus. Vahel tundub, et eestlasi võib võrrelda kui elutu planeediga. Meie rahvas on nii endassetõmbunud ning sageli ei näe oma ninaotsastki kaugemale. Tüüpilises eesti peres on vanemad hommikust õhtuni tööl ning lapsed on täiesti omapäi. Armastus, hellus ja hingesoojus jäävad pahatihti tahaplaanile. Kui sageli avaldab keegi meile enda tundeid ning jagab meiega oma rõõmu? Kui tihti jalutab meile linnas vastu inimene, kel naeratus näol
Dekameron Raamatus on kokku 100 novelli, kuid isegi neist kümne lugemisel tekkis mul päris hea ülevaade tolleaegsest elust ja olust. Teosest võib järeldada, et üldiselt on levinud igasugused salatsemised, petmised ja vassimised. Peteti oma abikaasasi ja veedeti armukestega koos mõnusalt aega. Autor näitab, et inimeste iseloom ja käitumine ei käi alati kaasas tema staatusega. Autor kirjeldab oma novellides põhiliselt kahte liiki tegelasi, ühed on kõik väga omakasupüüdlikud ja suure võimuga, teised, aga olid targad, kavalad ja oskasid oma tarkust kasutades igasuguseid probleeme lahendada. Viimastest rääkis autor kui positiivsetest tegelastest. Tegelasi tabavad kohati igasugused erinevad saatuselöögid, millest mõnikord just kõige ausamal ja paremal viisil just välja ei tulda. Näiteks ühes novellis olnud Isand Ciappelletto ei olnud seda kuidagi ära teeninud, et teda hiljem ülistama hakati, sest ...
Vägivald. Vägivald on hoolimatuim, laastavaim, jõhkraim ja labaseim enesekehtestamisviis, mille inimesed on omaks võtnud. Vägivald on tõhus nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mõlemal juhul jätab ta ohvrisse sügavad ja paranematud haavad! Miks käitutakse nii? Vägivald on nõrkuse märk. Vägivaldne inimene on loom ja tal puudub süda või on see tal lihtsalt väga vale koha peal. Mõneti võib arvata, et vägivald on inimese loomuses. Oleme me ju arenenud loomast, (mõne teooria järgi) ning loomariigis kehtivad teatud põhimõtted. Näiteks, et kõik paeb püsima muutumatuna ning igast liigist jäävad ellu selle liigi kõige ideaalsemad, ebahuvitavamad, sarnasemad, massi sulavaimad isendid. Kõik kes on vähegi teistmoodi, hävitatakse. Miks ei sallita endast erinevaid ja nende kallal noritakse? Vägivalda peetakse ühiskonda kui tervikut iseloomustava nähtusena. Tänapäeva
Millisena näen mina tänapäeva Eestit? Elame ühiskonnas, mis püüab meeleheitlikult areneda, saavutada materiaalset edu ning saada tunnustust teiste edukate riikide seas. See kajastub ka üksikindiviidi tasandil. Eestlased ostavad oma suure vaevaga teenitud raha eest igasuguseid asju kokku, et vähegi naabrist parem olla. Kuid kas see ongi nii halb, pigem paneb see meid ka rohkem pingutama. Kuna Eesti on väike riik, nähakse selles pigem kõike halba, kui head. Eesti kindel negatiivne külg on narkomaania ja alkoholism. Ilmselgelt on narkootikumide ja alkoholi kättesaadavus liigagi kerge ja sellepärast ongi Eesti enim alkoholi tarbivaid riike Euroopas. Kuulsin äsja uudistest, et Eestis on hetkel 7000 kõrgharidusega töötut, lihtsalt sellepärast, et pole piisavalt töökohti või siis, mida on õpitud, ei huvita enam. Mida siis sellises olukorras teha? Kindlasti lähevad osad välismaale, lootes seal kuidagi karjääri alustada, sest jääb mulje, e...
Ja mitte ainult hoolealune ei tohi isegi mitte taolistesse olukordadesse sattudagi! Järele mõeldes, südamlik on kõik see. Hool ja vaev ning naer ja pisarad, mis on läbi aastate lapsekasvatamise juurde kuulunud, sunnivad vanemaid oma ,,pisikestele" parima võimaliku elu tagama. Ei eales tohi nemad kokku puutuda maailma musta ja räpase küljega! Tõele näkku vaadates: ükski jutt, soovitus, manitsus ega hoiatus ei oma reaalselt kindlat väärtust. Inimese loomuses on juba see, et ta tahab kõik ise järele proovida. Kui kõrvetada saab, siis teab, et teinekord on targem. Kui riskib ja kaotab, saab aru, mida tähendab kui kallis vara mängu panna. Igaüks õpib ajapikku oma vigu mõistma, saades teada, kuidas oma elu seada. Ükski inimene pole teisega äravahetamiseni sarnane. Erinevused on need, mis tekivad teistega suheldes, sukeldudes maailmaasjadesse ja mõtisklustesse. Nad seovad ja lahutavad indiviide omavahel
siis ei oska see inimene midagi peale hakata. Samuti on ka täiskasvanud inimese ülalpidamine kulukas ka pensionäridest vanematele. Inimesi võib panna kiinduma millessegi kartus või laiskus ja see läbi hakkavadki nad teistest sõltuma. Seesugused muidusööjad on ka riigi kanda samuti, kuna nad saavad töötuabiraha. Töötuabi tuleb aga nende inimeste taskutest, kes teevad tööd. Kiindumine ja sõltumine on tihedalt seotud. Inimene hakkab sõltuma sellest, millesse kiindub. Inimese loomuses on sõltuta millestki samamoodi nagu me sõltume veest ja õhust. Inimene vajab enda kõrvale teist inimest kellele loota ja kellesse ta on juba kiindunud. Inimene vajab teadmist, et ta ei ole siin ilmas üksinda ja see vajadus panebki inimest kellestki sõltuma. Inimesed sõltuvad üksteisest vastastikku. Isik, kellesse ollakse kiindunud ja tema peale loodetakse, peab teadma samuti seda, et ka tema võib kellegi peale loota siin ilmas. Inimene on loodud armastama ja olla armastatud
tulles. Kõige enam kahetseme me loomulikult tõsisemaid asju kellelegi halvasti tegemist või heade asjade tegemata jätmist, mis võis tuua kaasa toreda sõpruse lagunemise. Samuti võime me teha ka halbu materiaalseid otsuseid, sealhulgas kehvasti läinud investeeringud, mis meid pikaks ajaks kummitama jäävad. Sellisel puhul oleks parim variant lihtsalt leppida oma kaotusega ja julgelt edasi astuda, sest investeeringute tulemust ei tea kunagi ette. Kahetsus on meie loomuses. Kas kahetsust saab vältida? Võib ju arvata, et on võimalik kõike õigesti teha. Nii see aga paraku pole inimestena teeme me vigu, millest me võime õppust võtta. Me ei ole masinad, mis on programmeeritud tegema kindlaid asju. Elavate organismidena ongi meie üheks tunnuseks valikute tegemine, mis alati ei pruugi soovitud tulemusega lõppeda. Keegi ei oska arvestada teiste reaktsioonidega, vahet pole, kui kaua me üksteist teame, sest me kõik oleme
Tundub, et Juudit oli väga keerulise ja häiritud psüühhikaga naine. Ta soovis Olovernese juurde minnes eelkõige saavutada kuulsus, au ja rikkus, kuid ta varjas oma eesmärke enda nn. Messiase rolliga rahva seas. Aga rahvas uskus tõesti, et Juudit teeb seda kõike oma rahva ja riigi nimel. See, et Juudit oli varem juba enda endise mehe tapnud ning tegi sama ka Olovernesega tõestab veelkord, et tegu ei olnud vaimselt tasakaalus oleva inimesega, tema loomuses oli midagi hullumeelset ja väärastunut. Kui selgus, et temast ei saa kuningannat ning Olovernese naist, leidis Juudit siiski võimaluse tunnustuse ja sangarlikkuse teenimiseks. Ta ilmus oma rahva ette väepealiku peaga ning ütles rahvale, et nemad on nüüd jälle tänu temale vabad. Kõige selle juures suutis ta oma salapära ja keerulise mõtteviisiga hullutada nii Osiase kui ka Siimeoni. Juuditi tragöödia seisneski minu arvates selles, et ta ei suutnud leida enda sees tasakaalu
suurpuhastuseks. Uurides heategevuslike organisatsioonide liikmetelt, miks nad sellega tegelevad, kõlab erinevaid vastuseid, kuid sisu on neil kõigil sama, selleks on soov aidata. Enamus küll väidab, et nad ei eelda vastutasuks midagi ning nad on rahul, kui saavad teistele rõõmu valmistada, kuid päris tõsi see pole. Jah, ei oodata ehk midagi materiaalset, kuid soov tunnustust saada on inimese loomuses. Nende ootuste taha ehk jääbki põhjus, miks filantroopiaga tegelemine pole laialdasemalt levinud. Nimelt võib juhtuda, et midagi positiivset tehes ei saa midagi vastu ja nii tekib surnud ring, kus üks ei aita teist enne, kui talle abi ei osutata. Asja parandamiseks peaks astuma ringist välja ning seostama heategevust millegagi, mis pakub rõõmu iseendale ja teistele. Camus’ teoses ,,Katk’’ oli hästi kirjeldatud, kuidas peaks lõpetama aplodeerimise neile,
ei saa meile kinkida vanaema ega tööandja. Püsiva õnne jaoks vajame elementaarseid asju kodu, rõivaid, töökohta, lähedasi ja kehakinnitust. Kindlasti ei tohi unustada rahu. See võib olla nii inimese sisemine hingerahu või riiklik relvarahu, sest pole olemas inimest, kes suudaks olla õnnelik sõjaajal. Õnnelik on inimene, kes on rahul iseendaga, oma töökohaga ning on armastatud oma lähedaste poolt. Kuna õnnelik ei ole piire, siis pürgimegi vaid edasi ja edasi. Meie loomuses on juba kord tahta enamat, kui meil on olgu siis selleks kasvõi onn.
Sõja eesmärk on ainult üks: laiendada oma võimu nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Iseenesest on see loomulik, teevad seda loomadki kassid ja koerad, hundid ja lõvid. Inimeste puhul teeb asja aga erilisemaks see, et meie kõrgem intelligentsustase aitab meil sõjapidamist hoopis täiustada ja laiahaardelisemaks muuta. Samas võiksime seda instinktide mahasurumiseks kasutada. Ajaloost on teada, et sõdade põhjused muutuvad maailmapildi avardumisega aina keerukamaks, alates loomuses olevast võimuihast antiikmaailmas kuni keerukate majanduspoliitiliste oludeni uusajal. Nagu siga leiab alati pori, leitakse ka pidevalt põhjusi kokkupõrgete alustamiseks. Mõned ei pea paljuks isegi tervete rasside väljajuurimist või maailmarevolutsiooni plaanimist. 20. sajandi esimene pool vapustas maailma kahe suure maailmasõjaga. Väiksemaid intsidente juhtub riikide vahel pidevalt, ent tol korral tõmbasid need endaga kaasa kõik, kes vähegi maailma jagada soovisid
Kirjuta umbes 400-sõnaline arutlev kirjand teemal „Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus“. Too näiteid Andrus Kivirähki teosest „Mees, kes teadis ussisõnu“. (60 punkti) Rahvuslik ühtekuuluvus on esmavajalik ühe rahumeelse ja jõuka riigi olemusele. Võib isegi öelda, et ühtsus on ohutu, kuna liigse erimeelsuse tagajärjeks on riigi kukkumine. Maailma ajaloost võib tuua palju näiteid, kuidas rahvusliku ühtsuse puudumise tõttu on riigi julgeolekule ja ellujäämisele olnud nii sisemisi kui ka väliseid ohte. Seega võib väita, et igaüks meist kannab vastutust, et oma riiki ja rahvust ühtsena hoida ja säilitada sisemine terviklikkus. Igal rahval on oma kultuur, tavad ja kombed, mis liidavad nad ühtseks tervikuks. Põlvest põlve jagatakse vanu tarkusi, mis on omased vastavalt rahvusele ja mida ei tohiks iial ära unustada. Teoses õpetati oma rahvale ussisõnu, mis oli oluline rahva liitmisel, kuna just nemad olid ainsad, kes neid teadsid ning tegur, ...
Kahjuks ei osanud Anastasie ja Delphine isa armastust ja jõupingutusi hinnata isegi peale tema surma. Anton Hansen Tammsaare on oma raamatus ,,Elu ja armastus" kirjutanud järgmist: ,,Noored tüdrukud armastavad ju nukke, koeri, kassegi, kui pole veel meest, keda armastada, ja kui naine jääb vanaks, nii et meeste armastust enam kuskilt võtta ei ole, siis hakkab ta jällegi koeri ja kasse armastama, sest et armastama peab." Inimesed peavad armastama, see on neil loomuses samamoodi nagu hingamine ja söömine. Ilma armastuseta tõmbuvad inimesed endasse ja kibestuvad. Armastus on kõikjal ning igaüks mõistab seda erinevalt kes armastab sõpru, kodumaad, õunakooki, lemmikraamatut või sootuks iseennast. Kindel on aga see, et igaüks meist armastab kedagi või midagi ning ilma selle tundeta on võimatu elada.
Aeg, mida veedame üksi, kuulub vaid meile endile ja mitte kellelegi teisele. Kes meist ei tunneks õnne joovastust, kui jäädakse üksinda koju. Saab jalad seina peale visata, kõva häälega krooksuda ja paljalt ringi joosta. Olen kohanud inimesi, kellel ainult paljast mõttest teise inimesega koos elamisest tulevad külmajudinad üle keha. Ja tean neid, kes paaniliselt otsivad enda kõrvale kaaslast, sest üksi olla pole inimese loomuses. Lõpuks jääb ikka iga inimese enda otsustada milliseks eluks ta on valmis. Nagu ütles George Burns:" õnnelikkus on omada suurt, armastavat, hoolivat, tihedalt seotud perekonda, aga teises linnas."
Üks enim Telegrammis silma jäävaid loosungeid on tõe leidmine, kuid mis on õige tõde meile see väljund ei ütle. Leides ühise harmoonia peavoolu- ning alternatiivmeedia vahel arendab inimene enda kriitilist mõtlemist ning suudab endale sobivaimat infot ka argumentidega tõestada lähtudes mõlemast vaatepunktist. Üldjuhul peaks see vaade kujunema välja kahe erineva võimaluse vahelises võistluses, kus ühe osapoole argumendid lõpuks peale jäävad. Inimese loomuses on võidelda tavapärasusega ning otsida alternatiive, ning see on põhjuseks miks paljud inimesed leiavad enda teekonnal alternatiivmeediani. Alternatiivmeedia jälgimine üheskoos peavoolumeediaga arendab meie kriitilise analüüsi võimat ning maailmavaate rohkust, mis peaks aitama leida igale indiviidile sobivaima tõe koos laialdase taustaga. Samuti üritab alternatiivmeedia ümber lükata ka enda loodud tõde, et leida lõpuks üks ja individuaalne vastus.
suur skandaal selle üle, et Õhtulehe ajakirjanik kirjutas loo, kuidas Lähte Ühisgümnaasiumis rebaste ristimisel ,,kooriti" noored (16-17aastased) pesu väele. Mõtlemata ise, et nende piltide tõttu ei pruugi üks või teine nooruk tulevikus tööd saada või juhtub midagi hullemat nagu juhtus Kanadas elava Amanda Toddiga, kelle pilte (mitte küll ajakirjanike poolt) veebis avaldati. Tundub, et tänapäeva ajakirjanikud on keskendunudki just negatiivsele, nagu oleks see meie (inimeste) loomuses. Kirjutatakse uudis, mis on küll tõene, aga pole olulise edastaja. Vaadatakse vaid, et oleks provokatiivne. Selle tõestuseks, et eelistatakse kõmulisi ja negatiivseid uudised, räägib fakt, et Eesti ajalehtedest töötas eelmisel aastal kõige suurema kasumiga, kollaseid uudiseid edastav, Õhtuleht. See muudab lugejad kritiseerivaks ja sallimatuks. Inimesed hakkavad mõtlema ja tundma, et ongi õige teise inimese eraelu
• sotsiaalsed(Naised rahvakoosolekul, Plutos ja pilved) • Komöödia(Naised tesmofooridel, konnad ja linnud) SOPHOKLES Sophokles on tuntuim 5.sajandi eKr. Tragöödiakirjanik. Tema loomingpakatab muretusest ja sobis seega suurepäraselt rahuldama Ateena publiku vajadusi. Sophokles tõi näitekunsti palju uuendusi. Tuntumad tsitaadid: • Keegi ei armasta halva sõnumi toojat • Mu loomuses ei ole liituda vihkamise vaid armastusega • Lootus on see, mis toetab enamikku inimesi • Sellest, kes tuleb omaenda asjadega hästi toime, saab õiglane valitseja • Pole midagi hullemat kui anarhia Sophoklest kutsuti Melissaks(kõrgelt hinnatud mesilane) Sophokles oli äärmiselt andekas spordis ja muusikas ning kõrge iga ei takistanud tal naistega aega veetmast. Tõesed faktid Sophoklese surma kohta puuduvad, kuid räägitakse, et ta lämbus viinamarja
Kurvastada ei tohi millegi üle mida me ei oska,see on põhjus seda õppida. Ning väga paika pidav fakt on see,et kunagi pole halba ilma heata. Muretsetakse millegi üle,mille üle tegelikult muretseda ei tasuks. Väga inimlik. Tänapäeva inimestel on pidevalt kiire. Kõik kiirustavad ja rabistavad. Aeg on näidanud,et see rapsimine ei tee inimesi sugugi rõõmsamaks. Pigem vastupidi,inimesed on väsinud ja kurvad. Inimestel, millegi pärast on juba loomuses, mitte leppida kunagi sellega mis meil juba olemas on olemas. Tõeliselt rõõmus aga on inimene kellel on suur süda. Inmene kes näeb ka teisi enda kõrval. Mitte pole kinni ainult materjaalsetes väärtustes. Aeg on raha ja raha on elu. Kas võib ka öelda,et inimene kellel on raha,on ka rõõmus? Mina oma viimase kahe eluaastakese jooksul olen kogenud hulgatumal määral rõõmsust. Kuid ka kurbust,samas eks nad käsikäes ju käigi. Ning alati pärast vihma sajab päike. Olen väga
(A. H. Tammsaare) Kes meist ei oleks kuulnud ütlust "Suurim takistus edu saavutamise ees on hirm läbi kukkuda". Inimesed juba on sellised, et nähes kaugel raskusi, otsustavad nad alla anda. Kuid oma suurima soovi saavutamist ei takista ainult hirm läbikukkumise ees. Leitakse veel mitmeid põhjuseid, miks mitte oma tahtmise poole pürgida. Aga kõigi nende takistuste väljamõtlejaks on siiski inimene ise. Üks peamisi põhjuseid on hirm. Igal elusolendil on loomuses karta tundmatut asja ning teekond oma soovi juurde võib olla väga võõras. Kujutatakse ette, kuidas kõik kkku variseb ning kogu töö ja vaev läbi kukub. Keegi pole inimesele seda öelnud, isegi mitte vihjanud, et selline võimalus on, aga ikka kujutatakse seda endale ette. Hirmuga käsikäes käib ka enesekindlus. Kui pole piisavalt enesekindlust, ei julgeta ka ette võtta uusi või harjumuspäratuid samme.
Mitmed sõjad on ajaloo vältel purustanud erinevaid ühiskonnastruktuure eesmärgiga neid muuta jättes inimeste mälestustesse, südametesse ja maailma ajalookirjutusse maha suure märgi. Säärane sõjakas käitumismall on meil vististi loomuses ning võimuvõitlust näeb ka loomariigis, kuid mida rohkem areneb tehnika ja laieneb teadmistepagas, seda ebaausamaks lähevad võtted lahingus. Inimkond on omandanud julmi viise, kuidas maailma ja elu lõpetada ning on tõestanud sihikindlust saavutada eesmärgid olenemata tagajärgedest, millel on võivad olla laastavad tagajärjed inimeste olemusele- inimlikkusele. Romaanis ,,Läänerindel muutuseta'' käsitleb Remarque eelkõige just inimlikkuse küsimust
vana Hamleti mõrvamise osas. Kui prints mõistis, et ta ülikoolikaaslased on samuti üle läinud võõrasisa poolele, rakendas ta ka nende seltskonnas oma näitlemisoskust ja teeskles hullushoogude all kannatamist. Just selles stseenis sulasid kaks Hamletit üheks: elu olemust otsiv mõttetark ning osav karakternäitleja. Oma kuulsas kõnes, mille alguses võrdleb ta inimest meistriteosega ning lõpus ,,põrmu kvintessentsiga", tundub, et näeme endi ees Taani printsi oma kõige põlisemas loomuses. Korraga lausa ununeb, et ta oli mõistnud oma reeturlike sõprade kavatsust ning pannud end tegelikult taas hullu rolli. Simuleeriva Hamletiga paralleelselt oli tragöödias osa ka maailma, ühiskonna hullusel. See väljendus peamiselt nende lipitsemises, silmakirjalikkuses ja autoriteeti pimesi järgimises. Keegi peale kuninga poja ei vaevunudki tolle ootamatu surma või Claudiuse häbematu abielu üle vaagima. Kõik alamast seisusest isikud võtsid seda kui kõige loomulikumat võimuvahetust
kohta seda sorti informatsiooni virtuaalmaailma. Üht moodi on see hea, et meile töötatakse välja just meile sobivaid, meeldivaid ja ideaalseid tooteid/teenuseid saades informatsiooni mida oleme ise sotsiaalmeediatesse postitanud. Peaksime hakkama järjest enam kontrollima iseendid, mida lisame endite kohta sotsiaalmeediasse, põhjusel et neid kõiki võidakse kasutada väga halvasti meie endi vastu pahalaste poolt. Kahjuks on see inimese loomuses, et mõeldakse „Mind see ei puuduta“ „Minuga see ei juhtu nii kui nii, sellised asjad juhtuvad vaid filmides ja mujal maailmas aga mitte mingil juhul minuga“. Peame hakkama seda rohkem endale teadvustama, et seda sorti pahalasi ja kurjategijaid on kõikjal meie ümber ja iga hetk võivad juhtuda sellised asjad ka kõigiga meist, kõigiga kes meid ümbritsevad. Ühte moodi ümbritsevad meid kõiki sellised kurjategijad
ja hoolimatuse letaalsusest ning tolerantsuse heast mõjust meie elukvaliteedile, on rohkem väärt kui ükskõik millise pingerea esimene koht. Kool, mis õpetab olema ühiskonnas aktiivne ja vastutav liige, võiks olla abiks liiklussurmade vähendamises, alkoholismi ja narkomaania ennetustöös ning tervema seksuaalkäitumise propageerimises. Hariduses on läbi aja hinnatud selget piiritletavaid ülesandeid ja distsipliini. Kuid väärtuspõhise hariduse loomuses on ka midagi muud. Kaasinimestega arvestamine ning kõigile võimaluse andmine ei keela kedagi arendamast välja oma isiklike andeid. Eestis e-kooliga liitunud koole on umbes 400. Paljude inimeste arvates muudab see elu tunduvamalt lihtsamaks, kuid kahjuks esineb ka mõningaid probleeme. Kolmanda klassi tüdruku ema Regina ei jõua ära imestada, kui ta e-kooli jõudis ja see nii jahmatavalt kehv oli. Esiteks avastas, et kasutamise eelduseks on vaja mingi programmi allalaadimist, mis kestis
välismaailma keskkonna probleemid. Iga inimene on kuulnud sellest, et rahvastiku populatsioon suureneb, kliima soojeneb ning õhk on saastatud. Üha enam on hakatud mõtlema nii maailmas kui ka Eestis keskkonna säilitamise peale. Mõeldakse välja seaduseid, arendatakse tehnoloogiat ja muid mooduseid, mis vähendaks meie koduplaneedi kahjustumist, kuid sellest ei piisa. Inimesed teevad, mis nad heaks arvavad, see on neil juba loomuses, kuid nii me ei jõua küll kuhugi. Eesti üheks suurimaks keskkonna probleemiks on põlevkivi kaevandamine ning sellest energia tootmine. Põlevkivi kaevanduste rajamisel lõhutakse mitmed looma- ja taimeliikide elu-ning kasvukohad. See rikub meie ilusat Eestimaa maastikku ning rikub tohutult looduslikku tasakaalu. Suurim tagajärg energia tootmisel on õhu saastatus. Põlevkivi põletamisel paiskub õhku palju süsinikdioksiidi, mis muudab meie osoonikihi õhemaks ning kliima muutub selle
viib viimase vapustava hukkumiseni. Esijoones lembeteema inspireeris prantsuse heliloojat samanimelist ooperit looma. Margarete on traagilisemaid naiskujusid maailmakirjanduses. Faust kohtab nägusat leebivat neidu, kelle eluvaated on kujundanud usklik, kasin ja töönõudlik kodu. Selles elupiiratuses üllatab Faust teda oma vaimsuse ja välismaailma säraga. Tärganud armastusega liitub usaldus ja malbus. Ses puhtas loomuses pole ei kõhklust, isemeelsust ega kurja oletust. Hingepuhtus, mis Fausti kõidab, saab hukutaaks Margaretele endale. Tema seesmine elu on liialt tunnete ainuvõimuses, mõistuse ja tahte toeta. Fausti I osa lõpeb raskete ja traagiliste meeleolude lainetuses. Faust ja Mefistofeles iibivad Walpurgi ööl meelaste lõbustuste ja nõiatantsude keerises, Margareta aga ootab vanglas karistust. Südame vaba kutsed jälgides osutus ta süüdlaseks ühiskonna ees, kes karistab teda
" ,,Targad räägivad sellepärast, et neil on midagi öelda; rumalad seepärast, nad ei suuda vaiki olla." ,,Rahuliku ja positiivse loomuga inimese jaoks ei ole vanus koormaks; rahutu ja depressiivne kannatab vanusele vaatamata." ,,Inimese hing on surematu." Aristoteles: ,,Palgatöö põhjustab mõistuse allakäigu." ,,Rõõm tööst teeb tulemuse täiuslikuks." ,,Ebaõnn selgitab välja tõelised sõbrad." ,,Lootus on ärkvel olles nähtud unenägu." ,,Kõigi inimeste loomuses on püüdlus teadmiste poole." ,,Halb lähendab inimesi." Augustinus: ,,Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada." ,,Inimesed reisivad imetlemaks kõrgeid mägesid, suuri meresid, laiu jõgesid, piirituid ookeane ja tähtede sära, kuid iseendast lähevad nad mööda." ,,Ilus oled alati, kui su hinges on armastus. Armastus ongi hinge ilus." Aquino Thomas: ,,Elu kõrgeimaks vormiks on olend, kes juhib ise oma tegusid." ,,Sõprus on suurima rõõmu allikas
Meie tänapäevases elus on pidevas kokkupõrkes kaks eri maailma see, mis on looduslik ja loomulik ning see, mille on rajanud inimkäed ja -mõistus. Kokkupõrkeid on nii ökoloogilisel, majanduslikul kui ka sotsiaalsel tasemel. Inimene ei ole enam lihtsalt loom, kes sööb, magab ja paaritub, vaid meile on saanud omaseks otsida väljundeid ja kõrgemaid väärtusi. Me tahame süüa maitsvalt, magada turvatundes ja armastada. Loomulik on ju see, et armastamine on meie loomuses, see pole ju lihtsalt väljamõeldis. Kas väärtus, mille loomises inimene ei osalenud, on väärtuslikum kui see, mille me ise enda kätega loonud oleme? Kas see, mida kätega katsuda ei saa, on kallim? Maailmakuulsad biitlid kirjutasid kunagi laulu ,,Money Can´t Buy Me Love", mille tekstis väljendub selgelt tõde raha eest saab osta ehteid ja kõike muud, mis teeb elu paremaks, aga mitte armastust. Kui armastus on hindamatu, siis ei saa seda ka osta. Samamoodi ei saa panna
haruldased. Maailmas on toimunud kaks väga suurt sõda I maailmasõda ja II maailmasõda. Mõlemas oli nii kaotaja maid kui ka neid kes võimaslt võidutsesid ning võitu nautisid. Kuid ka kaotajamaad said sõja tulemusena endale uusi kogemusi ning tänu sõdadele on osad riigid kujunenud just sellisteks nagu nad tänapäeval on. Mida vanemaks me saame, seda selgemini mõistame elu mõtet ja olemust. Saame aru, et kõik inimesed teevad vigu . Kaotused ja võidud on meie loomuses ja need teevad meist inimesed, kes me oleme. Me kõik õpime oma tehtud vigadest ning kaotustest midagi mida saab elus positiivselt ära kasutada.
depressiooni ja kokkuvarisemise, millest ta esialgu küll toibus, kuid enam täielikult ei taastunud. Orlando di Lasso suri 14.juunil 1594.a. Münchenis. Orlando di Lasso oli oma ajastu Madalmaade koolkonna suurim ja ühtlasi viimane esindaja, range stiili polüfoonia suur meister. Ta ühendas homofoonia ja polüfoonia võtted, järgides täpselt teksti. Tema geniaalsus seisnes vaheldusrikkuses ja elurõõmsas loomuses. Kuna ta oli ka reformatsiooniaegne helilooja, siis vaheldusid kiriklikud teosed madrigalide, villanellade, prantsuse sansoonide(140) ja saksa lauludega(90). Lasso on kirjutanud üle 2000 teose, sealhulgas 1200 motetti, 70 missat, 100 magnifikaati, 4 passiooni, litaaniaid. Tema kuulsamate teoste seast peab märkima hertsog Alberti tellimusel kirjutatud seitset psalmi, mis oma mitmekülgsuse, sügavuse, tõepärasuse ja liikuvuse poolest on ületamatud.
Tõsilugu on aga see, et juriidiliselt oli ju kõik korrektne. Liikudes poliitiliste teemade pealt edasi Eesti rahva poole, peaks tõstatama küsimuse, et miks räägivad peaaegu kõik võõramaalased Eestis käies, et me oleme üks väga viisakas ja lahke rahvas. Minu arvates me küll väga head inimesed pole. Ega vanasõna ,,Õige eestlase toit on teine eestlane" ei ole ilma tagapõhjata. Ega me ei ole sellistena sündinud vaid oleme ikka sellisteks kasvatatud. Eestlastel on samas ka loomuses olla domineerivad ja samas ka natuke enesekesksed. Seda võin tuletada oma emotsioonidest ja mõtetest, mis arvatavasti ei erine niivõrd suurel määral teiste eestlaste omadest. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et kuigi me oleme üks väike vinguv ja virisev rahvas on meil ka samas palju traditsioone ja kombeid, mida kindlasti hoidma ja väärtustama peame. Meie rahvas on küll väike, aga südi ja selleks,et meie vaimu murda ei piisa mõnest okupatsioonist, mida on ka näidanud ajalugu
armastada ilma tunneteta, sest kui tegemist on keelatud armastusega ja tunded üle pea keevad, muutuvad inimesed vihaseks. Vihastades võivad inimesed aga öelda asju, mida nad hiljem kahetsevad. “Ma tahan sind armastada iga päev nagu hull, avalikult ja salaja, aga ma ei tohi ja sellepärast, just sellepärast et ma isegi tean, et ma üldsegi ei tohiks, kutsun ma sind litsiks, joodikuks, mängusõltlaseks, liiberdajaks, haigeks värdjaks…” Samas on armastamine inimeste loomuses ja sinna ei saa midagi parata. “Ma tahan sind iga päev armastada, sa kuradi haige inimene, see pole minu valik, see on lihtsalt niimoodi loodud..” Ühtlasi toob autor ühes luuletuses välja, kui meeleheitel võivad naised armastust otsides olla. “Printsessid lossivaremeis, igavesti tornitippudelt vaatamas alla, ootamas valgel ratsul последний геройd, juuksed kasvamas nagu üksindus seinupidi alla, moodustamas meeleheite köisi…”
hoolt oma hinge eest, oma sihi eest. Sokrates, pidades voorusi teadmisaladeks, eitas hinge mõistusetu osa olemas-olu, ühtlasi aga ka kirge ja iseloomu. Oma arutlustes voorustest kui teadmistest võttis Sokrates lätealuseks ja põhieelduseks mõistuse kui põhitunnuse, mis eristab inimest loomast ning üldse kõigist elusolendeist. Sokratese sõnade järgi ei "ei püüdle keegi vabatahtlikult kurja poole või selle poole, mida keegi kurjaks peab", sest "pole inimese loomuses vabatahtlikkult soovida hea asemel seda, mida ta halvaks peab. Inimese mõistuses on , et kõik inimesed tahavad olla õnnelikud ning ei leidu inimest, kes enesele õnnetust sooviks. Sokrates arvas, et "ebaõiglaselt toimida on ohtlikum kui ebaõigluse all kannatada, ja et inimene ei pea mitte näima hea, nii isiklikes kui ka ühiskondlikes asjus, ja selle eest tulebki elus kõige enam hoolt kanda". Minu jaoks on Sokrates kindlasti väha huvitav inimene, aga kindlasti ei saa ma nõustuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
