VILJAR LOOR Sündinud 1.oktoobril 1953 Tartus. Tema pikk võrkpallurikarjäär algas ülikoolilinnas kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5. klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed võidud. Pika ja saleda nooruki püüdlik mäng ning resultatiivne rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus perspektiivika võrkpalluri Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust pole vanematel kahetseda tulnud.
VILJAR LOOR Sünniaeg: 1. oktoober 1953 Sünnikoht: Tartu Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur Viljar Loor võitis NSV Liidu koondisega olümpiakulla 1980. aastal Moskva mängudelt. Võrkpalli hakkas Tartus harrastama Ülo Palgi juhendamisel. Tallinnas jätkas treeninguid Raimond Pundi ja Ivan Dratsovi juhendamisel. 1973. aastal tuli Liidu koondislasena Euroopa juunioride meistriks. Jõudnud 1975. aastal Liidu põhikoondisse, sai Loori koduklubiks Moskva AKSK. 1975. aastal võitis esimese EM- tiitli, mida kordas veel 1977, 1979, 1981 ja 1983
Viljar Loor Sündinud 1.oktoobril 1953 Tartus. Tema pikk võrkpallurikarjäär algas ülikoolilinnas kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5- da klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed edukad võidud. Pika ja heas vormis oleva nooruki püüdlik mäng ning tugev rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus tuleviku lootuse Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust nad ei kahetsenud.
KESKKOOLI MATEMAATIKA RAUDVARA 1. osa Andres Haavasalu dikteeritud konspekti järgi koostanud Viljar Veidenberg. 2003. aasta 1 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Arvuhulgad............................................................................................................................... 5 Naturaalarvude hulk N......................................
...........................5 2.3 Punktide arvestamine......................................................................................6 3.RANNAVÕRKPALL..............................................................................................7 KOKKUVÕTE...........................................................................................................7 LISA..........................................................................................................................8 Viljar Loor...............................................................................................................10 Kristjan Kais...........................................................................................................11 Rivo Vesik................................................................................................................12 KASUTATUD MATERJAL..................................................................................12
Tammemäe Järv Ergo Nõmmik 8.a Ükskord ennemuiste elanud üks mees nimega Viljar Tamme.Ta elas Tammemäel,see nimigi oli tulnud tema enda nimest. Ühel suveööl tuli tema juurde kaua kodumaalt eemal olnud kaksikvend Väino.Väino teatas, et tulekul on terve saaremaa ratsavägi Tammemäge vallutama ja tahavad saarelt just sinna mäe otsa elama minna.Seal olevat just elamiseks kõige sobilikum koht ja veest eemal,kuna neile see ei meeldinud. Viljar oli hämmingus, ja ei teadnud mida teha
Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse
Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkejooks- M 110m ja 400m, N 100m ja 400m Takistusjooks- 3000m 28 kuiva ja 7 veetakistust Teatejooks- teatepulk 50g, 4x100m ... 4x400m Pikamaajooks- 3000m, 5000m, 10 000m Keskmaajooks- 800m 5) Sportlik käimine (kiirkõnd) Eesti olümpiavõitjad Gerd Kanter kettaheide Johannes Kotkas - Kreeka-Rooma maadlus Osvald Käpp- maadlus Viljar Loor- võrkpall Ants Antson- Kiiruisutamine Alfred Neuland- tõstmine Erki Nool- Kümnevõistlus Kristjan Palusalu- Kreeka-Rooma maadlus (2) Aavo Pikkuus- jalgrattasõit Eduard Pütsep- kärbeskaal maadlus Mart Riisman- veepallur Erika Salumäe- Trekisõit (2) Tiit Sokk- korvpall Ivar Stukolkin- ujumine Kristina smigun-Vähi- murdmaasuusatamine (2) Jaan Talts- tõstmine Jüri Tarmak- kõrgushüpe Svetlana Tsirkova-vehklemine (2) Jaak Uudmäe- kolmikhüpe Andrus Veerpalu- murdmaasuusatamine (2)
Meeste konkurentsis võidutses Tallinna Sport, naistest Tallinna Flora. 1932. aastal võeti ette Euroopa turnee. Teiste seas alistati kaks korda 2:0 ka Tsehhoslovakkia meeskond, keda loeti tollal üheks maailma tugevamaks. Euroopale tutvustati nn. Eesti pallingut - bumerangservi. Esimesena sai 1969. a. kodustel Euroopa juunioride meistrivõistlustel (peeti Tallinnas) kuldmedali kaela Uno Tiit. Seda saavutust kordasid kaks aastat hiljem (1971) Barcelonas Viljar Loor ja Avo Tasane. Viljar Loor duubeldas oma kulla veel 1973. a. Voorburgis. Kaks aastat hiljem kuulus võidukasse N. Liidu juunioride EM-koondisesse Andres Karu (1975 München). Esimese õrnema poole esindajana jõudis tiitlivõiduni Marika Kasch, kes kuulus NSV Liidu võidukasse juunioride naiskonda 1979. aasta Madriidi EM-il. Hiljem on Euroopa juunioride meistriks kroonitud veel Jaanus Lillepuu (1982 Münchenis). Kraadi võrra kangemad medalid on aga ette näidata juunioride
6. Erki Nool 7. Ksenja Balta 8. Martin Müürsepp 9. Andres Oper 10. Sergei Pareiko 11. Kristjan Kangur 12. Kaia Kanep 13. Kaido Höövelson (Baruto Kaito) 14. Jüri Jaanson 15. Alfred Neuland 16. Tõnu Endrekson 17. Jane Salumäe 18. Kaie Kand 19. Grethe Grünberg 20. Gert Kullamäe 21. Aivar Kuusmaa 22. Urmo Aava 23. Markko Märtin 24. Tanel Võtti 25. Jaan Kirsipuu 26. Erika Salumäe 27. Kristjan Palusalu 28. Imre Erik 29. Toomas Tõniste 30. Viljar Loor Mirjam Kolga
Treener: Andres Sõber. 2010-2011 Muudeti palju mängijaid meeskonnas. Esimene hooaeg mil otsustati mängida Balti Korvpalli Liigas. See hooaeg jäid nad Eesti Liigas neljandaks. 2010-2011 Mängijad Richard Elias Anderson, Martin Dorbek, Howard Frier, Matthew Ambrose Hall, Sander Karro, Cristo Kens, Aron Kuusik, Renato Lindmets, Jörgen Martinson-Hiiuväin, Brett McGee, Oliver Metsalu, Joosep Pokla, Heiko Rannula, Kristo Saage, Ivars Timermanis, Janis Vahter, Raimonds Vaikulis, Joonas Vaino, Viljar Veski, Raido Villers Treener: Andres Sõber. 2011-2012 Sellel hooajal lahkusid paljud põhimängijad teistesse klubidesse. Asemel tulid mängijad Lätist kes on mänginud Eurobasketi liigas. Kaspars Cipruss Raimonds Vaikulis Rinalds Sirsnis Juris Umbrasko Ivars Timermanis Korvpalli meistriliigas jäid nad kolmandaks. Balti liigas jäädi 13-ndaks. 2011-2012 Mängijad Janis Vahter, Timo Oja, Valmo Kriisa, Allan Ehte, Kristjan Rinaldo, Viljar
ning on riigi edukamaid. Võitnud ainukesena Eesti klubidest mõlemad meistrivõistlused (Ragbi 7 ja Ragbi XV) ühel ja samal aastal. Märjamaa Vikat on koduses Ragbi 7 ning Ragbi XV liigas olnud raskekaallane esimestest hooaegadest saadik. Klubile pani aluse Rainer Koppel, kes asus ühtlasi täitma ka klubi presidendi rolli. Samuti oli klubi juhatuse tollasel esimehel suur roll meeskonna juhtimisel ja mängudeks ette valmistamisel. Koos Viljar Lumi ning Kimmo Kokemägi abiga pandi ka klubi visioon koos põhikirjaga paberile ning MTÜ RFC Märjamaa registreeriti ametlikult notari juures. Umbes kaheksa kuud pärast meeskonna kokkupanekut ja esimest treeningut 8. jaanuaril 2010 võis klubi näha ametlikult ka Eesti spordiregistris. Suur roll meeskonna juhtimisel ja mängudeks ette valmistamisel oli klubi juhatuse esimehel Rainer Koppelil, kes ise mängis väljakul erinevatel positsioonidel, kuid peamiselt esiliinis.
Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann Ujumine Veepall Moskva 1980 Moskva 1980 18. Tiit sokk 15. Jaak Udumäe Korvpall Kergejõustik Soul 1988 Moskva 1980 22.Andrus veerpalu Suusatamine Salt lake city 2002 19. Erika Salumäe Jalgrattasport soul 1988 23
(1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak Kergejõustik München (kõrgushüpe) 1976 Aavo Pikkuus Meeskondlik Montreal maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva 1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva 1980 Ivar Stukolkin Ujumine Moskva 1980 Mait Riismann Veepall Moskva 1988 Tiit Sokk Korvpall Seoul 1988 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Seoul 1992 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Barcelona 2000 Erki Nool Kümnevõistlus (8641p) Sydney 2002 Andrus Veerpalu Suusatamine (15km Salt Lake City
1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgrattasport 102,55 km meeskonnasõit 1980 Moskva Jaak Uudmäe Kergejõustik Kolmikhüpe 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 4x200 m vabalt teade 1980 Moskva Mait Riisman Veepall 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall 1988 Sul Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall 1992 Barcelona Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 2000 Salt Lake City Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2006 Torino Kristina Smigun Murdmaasuusatamine 7.5+7,5 suusavahetusega sõidus
Tel: +372 733 7191, + 3727337190 [email protected] Ruumi tüüp : U stiilis Külaliste arv: 45 inimest U-stiilis konverentsisaal , lõunasöök, tehnika, 2 kohvipausi Vastuvõtutöö korralduse alused MJ109 Päevakava: 9.00 Saabumine 9.25 Algus 09.30 09.45 Valga maavanem Margus Lepik 09.45 10.05 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse noorsotööjuht Lauri Drubins 10.05 10.55 TÜ rahvusvaheliste suhete lektor,Viljar Veebel 10.55 11.10 Kohvipaus 11.10 12.00 Powerhouse kommunikatsioonibüroo juhataja, Janek Mäggi 12.00 13.00 Esinejate diskussioon 13.00 13.45 Lõuna, kohvipaus 13.45 16.00 Õpituba Sissejuhatus (5min) I osa 13.50 14.30 (20 + 20min) Täna mõeldes tulevikule II osa 14.30 15.20 (10+20+20min) Persoonibränd III osa 15.20 16.00 (20 + 20min) Minu sammud Tehnika: · projektsioonitehnika: dataprojektor 5500 Ansi LUM projektsiooniekraan (3x4 m)
Eurofighter Typhoon Viljar Geide, Rait Isotamm, Karl Johan Leichter Eurofighter (Typhoon) ...on deltatiivaga kahemootoriline hävituslennuk. Ühisprojekt Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia poolt. 1986 asutati Eurofighter GmbH, mis hakkas lennukit projekteerima ja hiljem tootma. Prototüübi esmalend toimus 27. märts 1994. Kasutus Lennukit on kasutatud nii õhu-kui ka maa operatsioonides. Taktikalises luures. 2011. aastal kasutati Typhoone Liibüas. Itaalia turvab nendega Albaania õhuruumi, Suurbritannia Falklandi saarte õhuruumi. Tehnilised näitajad Tiivaulatus: 10,95m Pikkus: 15,96m Kõrgus: 5,28m Tühimass: 11 000 kg Max mass õhkutõusmisel: 23 500kg Tippkiirus: 2495 km/h Lennukaugus: 3790 km Lennulagi: 19 812 km Tehniline Jõuallikateks on kaks EJ200-tüüpi mootorit, kumbki tõmbejõuga 90 kN. Relvastuses on 27 mm kahur, muude relvade jaoks on lennukil 13 kinnituskohta. Neile kinnitatava relvastu...
- olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London Taliülolümpiamängud Albertville, Lillehammer, Nagano, Salt Lake City, Torino, Vancouver, 2014 Sotsi 10. Kes hiidlastest on esindanud Eestit olümpiamängudel. Taavi Peetre ESMAABI 11
tuli Pikkuus 44. kohale ajaga 4.54.49, Tsaplõgin oli temast pisut eespool (39.). Maailmameistrivõistlustel on Aavo Pikkuus võitnud 100 km meeskonnasõidus 1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda. Aastatel 19741978 tunnistati Aavo Pikkuus Eesti parimaks sportlaseks. Tippsportlase karjääri lõppedes oli Pikkuus edukas ka autorallis näiteks 1983. aastal võideti koos Lehar Linnoga Saaremaa Ralli. Viljar Loor Viljar Loor Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu 22. märts 2011 Tallinn) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Muude l võ is tlus te l Maailmameister: 1978, 1982 Euroopa meister: 1975, 1977, 1979, 1981, 1983 Maailma karika võitja : 1977, 1981, 1983 Euroopa noortemeister: 1973 Tunnustused 2004 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk J aak Uudmäe
1. Võrkpallis peab üks mängija palli üle võrgu lööma kahel jalal seistes. Kuidas seda mängijat kutsutakse? (sidemängija, libero, diagonaalründaja, temporündaja) 2. Jalgpallivärava mõõtmed on? 7,32x2,44 m 3. Saalihoki koosneb kolmest kolmandikust. Kui pikad on nende vaheajad? 10 min 4. Mitu puudet tohib üks võrkpallimeeskond järjest sooritada ilma reegleid rikkumata? Kuni 3 5. Rannavõrkpalliväljaku mõõtmed on? 16x8 m 6. Kui pikk on saalihoki time out? 30 sek 7. 2 minutiline karistus saalihokis lõppeb ennetähtaegselt, kui…? vähemusees mängivale võistkonnale visatakse värav. 8. Millal võib korvpallis mängijaid vahetada? Kohtuniku loal 9. Võrkpallivõistkonna maksimaalne lubatud suurus ühes mängus on? 12 10. Kui kaua kestab time out võrkpallis? 30 sek 11. Eesti parim jalgpallur 2011? Konstantin Vassiljev 12. Rahvusvahelise Korvpalli Föderatsiooni lühend? FIBA 13. Rahvusvaheli...
Kuressaare vaatamisväärsused · Kuressaare piiskoplinnus See on kuressaare üks tähtsaim vaatamisväärsus . See on rajatud 13. Saj. teisel poolel. See vaatamisväärsus meelitab paljusi inimesi, kuna ta on nii huvitav ja ilus. Lisaks esteetilisele elamusele, mille annab arhitektuuri stiilsus, väljapeetus, rangus ja karm suurejooneline ilu, võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu. · Veski Saaremaa sümbolina omab veski tähtsat kohta. Veski vanus on juba üle 100 aasta. Nüüd asub seal rahvusliku sisekujundusega ja eesti köögiga toitlustuskoht. Väga ilus koht nii turistidele kui ka oma inimestele külastada. · Kuressaare linnateater Hoonel on suur kultuuriajalooline väärtus. Nüüdseks on hoone taas kasutusele võetud teatrina. · Kudjape Kalmistu Asub Kuressaare kirdepiiril Kuivastu maanteelt ringtee juurest 0,5 km ida suunas. 178...
augustil 2014, aeg 2.02,14 5. Mitu medalit on saanud Gerd Kanter olümpiamängudelt ja millal? - 2 (1 kuld 2008 a Pekingis, 1 pronks 2012a Londonis) 6. Millal ja Kus toimuvad 2016 aasta olümpiamängud? - 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel kuldmedaleid? - Aastal 1980 Moskvas (4tk) Jaak Uudmäe - Kolmikhüpe, Ivar Stukolkin – 4x200 m vabalt teateujumine, Mait Riisman - veepall, Viljar Loor -võrkpall 8. Mitme päeva käigus toimuvad meeste kümnevõistlused? - 2 päeva käigus (Esimene päev: 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400 m jooks; Teine päev: 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500 m jooks. 9. Mis aastal said eestlased esimesed medalid olümpiamängudel? - 1912 Stockholm, 1 hõbe(Martin Klein - Kreeka-rooma maadlus vabakaalus) ja 1 pronks (Mart Kuusik - sõudmine) 10
VÕRKPALL 1.Mitu võistlejat on saalivõrkpallis ühel võistkonnal väljakul? Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. 2.Mitme punktini mängitakse võrkpallis geimid (mis on lisatingimus)? Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). 3.Kuidas saab võrkpallis punkti? Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. 4.Millal vahetab võistkond väljakul kohti? Võistkond vahetab kohti siis ,kui vastas meeskond on saanud endale punkti 5.Kuidas liiguvad män...
Majanduse struktuuri muutuse korral on pikaajaliste töötute osakaal enamasti kõrge ning selle alanemine aeganõudev protsess. Minu arvates on parim ravi kõrge tööpuuduse vastu stabiilne majanduskasv. Euroopa Komisjon tegi Eestile ettepaneku ühineda 2011. aastal euroalaga, sest kõik kriteeriumid olid täidetud. Siiski on toonud euro tulek inimestele kaasa vajaduse asuda senisest enam kauplustes peast arvutama. Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk ütles, et kindlasti aitab inimestel euroga kohaneda see, et juba pool aastat enne rahavahetust tuleb kaupmeestel hindu kahes vääringus näidata. Lisaks sellele, jagati inimestele enne euro tulekut kalkulaatoreid, mis võimaldasid hindu kiiresti arvutada kas kroonidest eurodesse või eurodest kroonidesse. Eurole üleminek ei piirdunud üksnes mehaanilise jagamistehtega. Üsna märkimisväärne muudatus kaasnes sellega, et sularahaautomaatidest saab välja võtta
Millistel tingimuste saaks h är ra Ahven kala püüda? Ta peaks kala püüdma 20 meetri sügavusel mitte 25 m sügavusel. Ta peaks kasutama 100st konksust koosnevat õngejat, 300st konksust koosneva õngeja asemel. Ta peaks kala püüdmisel alati kaasas kandma kalapüügiõigust tõendavat dokumenti. Tõsiselujuhtumid Valgerannas jäid loata kalastavad noormehed inspektorile vahele Eile äratas inspektoris kahtlust Valgerannas õhtupimeduses toimetavad kaks noormeest. Viljar T. (18) ja Sven S. (18) olid Pärnu lahel Valgeranna traaversis kahe nakkevõrguga kala püüdmas. Kontrollimisel selgus, et neil kalapüügiks luba ei ole. Inspektor määras mõlemale karistuseks 1200kroonise trahvi. Keelatud elektripüük tõi kaasa karistuse Lääne-Virumaal detsembris politseinikega tehtud ühisreidil peeti Varangu külas Selja jõe ääres kinni auto, millest leiti ebaseaduslik elektriline kalapüügivahend, kahv ja kolm meriforelli.
septembril 1956 Tallinnas) on eesti treener ja endine veepallur. Tal on kolm last ja ta on abielus. Ta tegeles veepalliga. Veepalli hakkas ta mängima aastal 1966 Tallinna Kalevis. 1982. aastal lõpetas Moskva Riiklikus Ülikoolis ajakirjandusteaduskonnas televisiooni eriala. Saavutused:1976. aastal võitis Mait koos meeskonnaga Euroopa karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks. Aasta : 1980 Spordiala : Veepall Viljar Loor Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu 22. märts 2011 Tallinn) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidukoondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Tema treeneriteks olid Ülo Palk, Raimund Pundi, Ivan Dratsov, Nõukogude Liidu koondises Vjatseslav Platonov ja Juri Tsesnokov. Aasta : 1980 Spordiala : Võrkpall Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe (sündis 3. septembril 1954 Tallinnas) on
Eesti Euroopa Komisjon teeb Eestile ettepaneku ühineda 2011. aastal euroalaga, sest kõik kriteeriumid on täidetud. Siiski toob euro tulek inimestele kaasa vajaduse asuda senisest enam kauplustes peast arvutama. Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk ütles, et kindlasti aitab inimestel euroga kohaneda see, et juba pool aastat enne rahavahetust tuleb kaupmeestel hindu kahes vääringus näidata. Lisaks on Rääski sõnul arutatud eurole üleminekut koordineerivas asjatundjate komisjonis võimalust, et inimestele jagatakse enne euro tulekut kalkulaatoreid, mis võimaldavad hindu kiiresti arvutada kas kroonidest eurodesse või eurodest kroonidesse. Eurole üleminek ei pruugi siiski piirduda üksnes mehaanilise jagamistehtega, kus
Erika Salumäe (Barcelona 1992, Soul 1998) Nikolai Poljakov (Moskva 1980) Indrek Peterlson (Sydney 2000) Tiit Sokk (Soul 1998) Jaan Talts (Mexico 1968) Aleksei Budõlin (Sydney 2000) Jaak Uudmäe (Moskva 1980) Rein Aun (Tokyo 1964) Tõnu ja Toomas Tõniste (Barcelona 1992) Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Jaak Lipso (Tokyo 1964) Jüri Tamm (Soul 1988, Moskva 1980) Viljar Loor (Moskva 1980) Aleksander Tsutselov (Rooma 1960) Allar Levandi (Calgary 1988) Mait Riisman (Moskva 1980) Hanno Selg (Rooma 1960) Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Aavo Pikkuus (Montreal 1976) Edvin Vesterby (Melbourne 1956) Raul Arnemann (Montreal 1976) Jaan Talts (München 1972) Mihhail Kaaleste (Melbourne 1956) Georgi Zazitski (München 1972)
ka professionaalsel tasemel tegelema ja sellest ajast korraldatakse ka maailmameistrivõistlusi. Vaevalt oskas 19. sajandi lõpus Egiptuse rusikamängust võrkpalli arendanud William Morgan arvatagi, et tema leiutist naudivad tänapäeval miljonid inimesed. Talle soovitud kuulsuse toonud mäng levis tänu noortele kristlastele kiiresti. Korvpalliga konkureerides muutusid mõlemad sportmängud inimeste igapäevaelu lahutamatuks osaks. Lõpetada tahaksin pooleteise kuu eest surnud Viljar Loori sõnadega, kes on ainuke eestlasest olümpiavõitja võrkpallis: ,,Võrkpall on minu kirg olnud alates hetkest, kui ma seda esimest korda mängisin. Olin küll professionaal, kuid ma ei pidanud hetkekski seda oma tööks. Armastus mängu vastu oli see, tänu millele saavutasin tippspordis olles kõik, mis võimalik." Tänan kuulamast!
18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter
kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest,neljast või viiiest. Eesti võrkpallurid · Kristjan Kurik · Viljar Loor · Argo Meresaar · Mihkel Sepp Eesti treenerid · Ivan Dratsov · Riina Ernits · Juhan Kalamägi · Avo Keel · Laimons Raudsepp · Pasi Rautio Eesti võistkonnad · Tallinn Selver/Audentes · ESS/Falck Pärnu võrkpalliklubi · Sylvester · Tartu Pere Leib/Cibus · Aeroc Rakvere võrkpalliklubi Rivaal
Võrgu äärest painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõiskond saab selle eest punkti. Võrkpalli pall Pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Kuidas jaotuvad võrkpalliväljaku alad ? Võrkpalliväljaku alad jaotuvad eesliini mängijateks ja tagaliini mängijateks. Kes on libero ja kes on Eesti tuntuim võrkpallur? Libero on kaitsemängija ja Eesti tuntuim võrkpallur on Viljar Loor. Mitu mängijat on väljakul ? Väljakul on 12 mängijat ja need jagunevad omakorda 6-eks, ehk ühel väljakupoolel on 6 ja ka teisel väljakupoolel on 6 mängijat. Mängu käik Mäng algab loosimisega. Valida on: · Palling või vastuvõtt · Väljakupool Palli paneb mängu tagumine mängija ehk tsoon 1 mängija pallinguga pallingualas. Mängitakse 25 punktini, otsustav geim 15 punktini, kahe punkti vahega. Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud.
Pikkuus meeskonnasõit Jaak 1980 Moskva Kergejõustik Kolmikhüpe 17.35 Uudmäe Ivar 4x200 m vabalt 1980 Moskva Ujumine Stukolkin teade Mait 1980 Moskva Veepall Riisman 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall Erika 1988 Sul Jalgrattasport Trekisprint Salumäe 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall Erika 1992 Barcelona Jalgrattasport Trekisprint Salumäe Mängis Håkan Rootsi
1985. Aastal jõudis aga võrkpall Eesti spordiplatsidel ja väljakute. Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. 1919.aastal sügisel toimus Tallinnas esimene ametlik turniir. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Järgnevatel aastatel tuli aga kuhjaga auhindu näiteks: OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. 2004. a. kokkuvõttes saavutati alagrupis 3. koht ja Euroopa reitingus 15
· Oli Eesti jalgrattasportlane · Spordiala jalgrattasport(meeskondlik maanteesõit) · Võitis 1976 Mondreali OM'il kulla · Võitis 1977 MM'il kulla, 1975 ja 1978 hõbeda · Võitis NVSL meistrivõistlustel 1974-1982 kokku 19 medalit: 12 kuld-,4 hõbe-, ja 3 pronksmedalit Mait Riisman · On Eesti treener ja endine veepallur · Spordiala veepall · Võitis 1980 olümpia · 1976 võitis karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks Viljar Loor · Oli Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur · Spordiala võrkpall · Võitis 1989 Moskvas kulla · Oli maailmameister 1978, 1982 · Oli Euroopameister 1975, 1977, 1979, 1981, 1983 · Oli Maailma karika võitja 1977, 1981, 1983 · Oli Euroopa noortemeister 1973 Jaak Uudmäe · On Eesti kergejõustiklane(kolmikhüppaja ja kaugushüppaja) · Spordiala kergejõustik(kolmikhüpe) · Tulemus . 17,35m · Võitis kulla 1980 Ivar Stukolkin
(viisid võime, kitarre, trumme jne alla saali) sest ei olnud mitte kedagi teist võtta. Kontsert oli hea, poisid suutsid lood puhtalt esitada. Peale kontserti leidis Esso omale silmarõõmu (Hele- Mariin). · Markusel oli tahtmine minna tähistama esimese kontserdi õnnestumist, kinoskäiguga. Posid olid kõik nõus. Enne eesti keele tundi hakkasid kaks üheteistkümnendikku (Andres ja Viljar) Vladiga rahvuslikke suhteid klaarima, mis lõppes Markuse vahele astumisega. · Poisid käisid kinos ja hiljem arutasid pikka aega filmi üle. Samal öösel helistas Markusele keegi klassivend ja kutsus teda peole, kuid Markus nädala sees pidu ei pane. · B klassil jäi tund ära ja poisid läksid koos Markusega kaasa suitsu tegema (kuigi Markus oli ainuke, kes suitsetas poistest). Lao maja juures olles ja suitsu tehes tekkis seal tüdrukute kaklus Angelina ja Kristina vahel
1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0165,0205,0). 1972 Svetlana Tsirkova vehklemine (naiskondlik florett) 223 cm 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit) 1980 Mait Riisman veepall Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kergejõustik (kolmikhüpe) 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 2000 Erki Nool kergejõustik (kümnevõistlus) 8641 punkti
Morgani algatusel. Esimest korda oli võrkpall olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos. Tallinnas toims esimene ametlik turniir 1919.aastal 1923. aasta sügisel võeti esmakordselt osa rahvusvahelisest kohtumisest. 1925. aasta jaanuaris toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Kuulsaimad võrkpallurid maailmas: Regla Torres, Charles Kiraly, Lorenzo Bernardi, Hugo Conte, Inna Ryskal Kuulsaimad võrkpallurid Eestis: Avo Keel, Viljar Loor, Margo Meresaar, Anna Kaljalina. Meeskonnad Võistkonnal on õigus registeerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija ehk libero. Libero ei tohi olla võistkonna kapten, ta ei tohi teha ründelööke, pallida ega sulustada. Libero võib mängida vaid tagaliinil ning tema riietus peab erinema võistkonnakaaslaste riietusest. Väljakul võib korraga olla kummastki võistkonnast 6 mängijat. Mängijad
Second level Saavutused:1976. aastal võitis Third level Fourth level Mait koos meeskonnaga Fifth level Euroopa karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks. 1978 arvati Riisman NSV Liidu koondisse. NSV liidu meistriks on ta tulnud 4 korda. 1980. aastal tuli M.Riisman olümpiavõitjaks Viljar Loor Click to edit Master text styles Second level oli eesti kõigi aegade Third level Fourth level edukaim võrkpallur, kes Fifth level võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Jaak Uudmäe Click to edit Master text styles
369 25.37 25 2.12548 2.13 2 alt nupu abil ära!) SÜNNIAJAD JA NIMED Nr Nimi 1 Arukask, Kristi 2 Haab, Anu 3 Jaanvo, Siret 4 Kerm, Merlis 5 Koosa, Mait 6 Laada, Siim 7 Lember, Meeri 8 Lepp, Krista 9 Linnas, Tiiu 10 Meimer, Mirjam 11 Metsanurm, Ira 12 Nurme, Viljar 13 Olenko, Mati 14 Oras, Jaan 15 Otter, Kadri 16 Pelle, Valli 17 Poom, Pille 18 Pukk, Jaanus 19 Polikainen, Anne 20 Riis, Jaanika 21 Roos, Andris 22 Sepp, Marko 23 Soo, Kalle 24 Teller, Tiia 25 Täll, Kaupo 26 Välo, Mirjam 27 Vaikne, Luule 28 Vulle, Simm http://metshein.com/index
meistrivõistlustel ● 1957 Lenini Order ● 1996 Riigivapi 3.klassi teenetemärk Osvald Käpp ● 17. veebruar 1905 Tallinn- 22. detsember 1995 New York ● Maadleja ● 1928 Olümpiavõitja, ● 1926 hõbemedali võitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1927 pronksmedalivõitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1929-1931 kuldmedalivõitja ● Medaleid on ta võitnud maadluses nii kergekaalus, vabamaadluses kui ka Kreeka-Rooma maadluses Viljar Loor ● 1. oktoober 1953 Tartu - 22. märts 2011 Tallinn ● Võrkpallur ● 1980 võitis kulla olümpiamängudel ● 1978, 1982 Maailmameister ● 1975, 1977, 1979, 1981 ja 1983 Euroopa meister ● 1977, 1981 ja 1983 Maailma karika võitja ● 1973 Euroopa noortemeister ● 2004 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Alfred Neuland (Neiland) ● 10. oktoober 1895 Valga - 16. november 1996 Tallinn ● Tõstja ● Esimene eesti olümpiavõitja ● 1920 võitis olümpiamängudel kulla
1985. Aastal jõudis aga võrkpall Eesti spordiplatsidel ja väljakute. Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. 1919.aastal sügisel toimus Tallinnas esimene ametlik turniir. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Järgnevatel aastatel tuli aga kuhjaga auhindu näiteks: OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. 2004. a. kokkuvõttes saavutati alagrupis 3. koht ja Euroopa reitingus 15
Meestest oli parim Tallinna Sport, naistest Flora. Korraldati turniire ka Euroopas, 1932 alistati näiteks Tsehhoslovakkia meeskond, keda peeti üheks parimaks maailmas. Eestlaste seas oli populaarne bumerangserv. Esimese Eesti võrkpallurina sai Nõukogude Liidu koondisesse Aino Huimerind. Tiimiga saavutati rohkesti võite nii Soomes kui Bukarestis ja Varssavis. Nõukogude perioodil jõuti mängida 81 kohtumist kokku. Eesti võrkpallurid Pavel Kruzajev Viljar Loor Argo Meresaar Mihkel Sepp Sten Esna Ardo Kreek Kristjan Õuekallas Keith Pupart Veiko Lember Kristjan Sikaste Oliver Venno Kert Toobal Jaanus Nõmmsalu Rannavõrkpall Rannavõrkpall, teise nimega rannavolle on sportlik mäng kus kaks kahe kuni nelja liikmelist võistkonda võistlevad poolitatud väljakul. Mängu reeglid on peaaegu samasugused nagu
Jakob Westholm Gümnaasium Elevandid Referaat Ralf-Viljar Väljas 7.b Tallinn 2011 Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma elevantidest. Ning veel räägin lähemalt nende keha kaalust ning nende pikkustest. Ma tegin lühikese kokkuvõtte elevandi elust.
Tallinna Lilleküla Gümnaasium THOMAS ALVA EDISON Referaat Koostanud: Reelika Lõhmus 12B Juhendaja: õp. Viljar Laasi Tallinn 2010 ................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 ELULUGU...........................................................................................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium REFERAAT Väikelinn Chicago ? Kristen Boie Ralf-Viljar Väljas 7.b Tallinn 2011 Tegelaskond ja nende iseloomustused Peategelased: Niklas - ta oli kolmeteistaastane poiss. Tal ei olnud eriti sõpru. Kõik oma probleemid rääkis ta oma küülikule, kuigi ta teadis, et see temast aru ei saa. Koolis tal eriti hästi ei läinud
1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova naiskondlik florett 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0-165,0-205,0). 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus meeskondlik maanteesõit 1980 Mait Riisman veepall 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kolmikhüpe 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 2000 Erki Nool kümnevõistlus 8641 punkti 2002 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 37:07.4
Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35.Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal omistati Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. 1977 sisemeistrivõistlustel hõbemedal, 1979 sisemeistrivõistlustel pronksmedal, 1980 sisemeistrivõistlustel hõbemedal. Viiekordne Eesti meister. Viljar Loor Võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Ta tuli esimese eestlasena NSV Liidu koondise värvides Euroopa meistriks, võitis Moskva Armee Keskspordiklubi ridades Euroopa meistrite karika (võrdub tänapäeval esikohaga Euroopa Tsemnpionide liigas) ja tuli AKSK-ga Nõukogude Liidu meistriks. Euroopa meistriks tuli ta veel 1977., 1979., 1981. ja 1983. aastal. Maailmameistritiitleid kogunes ,,vaid" kaks (1978 ja 1982), kuna MM toimus iga nelja aasta järel.
PARTNERSHIP COUNTRIES The course "EU Cooperation with Russia and Eastern Partnership Countries" is a part of TRADERUN programme and will proovide an overview and analysis of the challenges, activities, tools, experience and visions of European Union's eastward initiatives. Content will cover EU enlargement, EU Neighborhood Policy and EU Eastern Dimension activities and initiatives. Course codes TÜ P2EC.00.172 (UT code); RIE7014 (TLU code), HHL0013 (TTU code) Coordinating lecturer Viljar Veebel, viljar[email protected] FINAL EXAM PART 1/ GROUP WORK 1/ MATERIAL 1 General instruction: There should be maximum 4 people in the group and in total you have 45 minutes to answer the questions. It is allowed to use the materials. The total length of the answers should be up to 3 pages. The group work is followed by the presentation. 1. Have the ENP and EaP been successful in terms of their original goals? Which has been the theoretical logic to cause it? Bring examples! 2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandus õppetool IK Viljar Pärtel, Marko Levtšenko, Liia Ostra KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku 2010 2 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................3 1KAUBANDUSE ARENG 20
annaabi.ee 
