põhiolemus? Weber prognoosis, et ühiskonnas kujuneb välja ametikohal põhinev hierarhia, st et juhtide ja spetsialistide ametikohti hinnatakse ühiskonnas kõrgemalt kui teenindajate ja tööliste ametikohti. 6. Kuidas seostas Anne Roe inimese sotsiaalset staatust ja majanduslikku olukorda inimese elukutsega? Roe oli seisukohal, et just tööelu kaudu on inimesel kõige suurem võimalus rahuldada kõiki hierarhilisi vajadusi. 7. Mis on Tööga kohandumise teooria (autorid Lofquist ja Dawis) põhiseisukoht? Tööga kohandumise teooria põhiseisukoht on, et töötaja peab ise pingutama selle nimel, et tema tööeluga seotud vajadused saaks rahuldatud, selleks peab inimene rahuldama organisatsiooni vajadusi. 8. Mis on John Krumboltzi sotsiaalse õppimise teooria põhiseisukoht? Krumboltz rõhutad, et inimene õpib läbi oma kogemuse adekvaatsemalt hindama ennast ja keskkonda ning tegema kohasemaid karjäärialaseid otsuseid. 9
suureneda kodutute hulk. Suureneb kuritegevus. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötuabiraha ja riik kaotab maksutulu, mida ta saaks kui inimesed teeksid tööd. Leevendamine: töötutele makstakse töötuabiraha. Korraldatakse mitmeid koolitusi, ümberõppeid ja ettevõtlustoetusi. 3) EL hõivepoliitika. Hõivepoliitika 4 sammast: · Uus ettevõtluskultuur · Töölerakendamise uus kultuur · Uuendustega kohandumise uus kultuur. · Võrdsete võimaluste uus kultuur. Soodustada ettevõtlikkust ja toetada inimeste püüdlusi oma ettevõtete rajamisel. Ümberõppe juurutamine, tööpuuduse ennetamine. Noortele paremate võimaluste pakkumine , sooline võrdõiguslikkus. 4) Sotsiaalpoliitika : Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse mitmeid meetmeid : teenused,rahalised väljamaksed.
Vihane lennureisija Situatsioonülesanne 1. Probleem Probleem on lennujaama öise vahetuse juhil Margie Jamesil. Ta peab tegelema ühe rahulolematu reisiaga. Tunnus: Väga vihane reisija. Põhjus: Lennu käigus kaduma läinud kott. Tagajärg: Reisija rahulolematus. Rahulolematu reisija võib kaevata lennufirma kohtusse. Firma võib hea kliendi kaotada. Firma maine läheb alla, kui kaevatakse kohtusse. Teooria valdkond: 8.5 Isikutevaheliste suhete alused Probleemi sõnastus: Kuidas maandada konflikti ja kuidas toime tulla reisijaga? 2. Olukorra analüüs Algpõhjuseks kadnud kott, mis omakorda tõi tagajärjeks ärritunud reisija. Kuna ärritunud reisija omab lühikese aja vältel erinevaid psühholoogilisi positsioone tekitab see tugeva konflikti. Psühholoogilistest positsioonidest esinevad reisija puhul: Laps ja Vanem. Täpsemalt abitu laps ja kriiseeriv, kuri vanem. Kuna reisija...
kaubandus rajada? määrati kaubavahetus oleks tootmisele, siis müük kaupa, mida kaupa, mida algab kohe ka imporditavale tasakaalustatud ja eksport annab vahetada vahetada hindade kaubale tollimaksud poleks vaja mastaabisäästust kohandumise ja kvoodid, eksporti rahavoogusid kahe tuleneva eelise ja protsess. aga propageeriti riigi vahel. sellega teenitud raha eest saab sisse osta teisi vajalikke kaupu
suletud süsteemiks, mis tema arvates pidi tagama majanduse tasakaalu. Kategooriaid siduvaks lüliks pidas Keynes raha. Ta võttis oma uurimise keskpunktiks tööpuuduse ja püüdis selgeks teha selle põhjused. Peamiseks vahendiks sellega võitlemisel nägi Keynes riigi majanduslikku sekkumist. · Kui hinnatase on lühikeses perspektiivis fikseeritud, toimub kohandumine mudelis nõutavate ja toodetavate kaupade (seega ka kogutoodangu ja tööhõive) kaudu. Sellist kohandumise varianti nimetatakse makromajanduses Keynesi eelduseks, mille kohaselt kogutoodang kujuneb nõudluse järgi, see tähendab et pakkujad toodavad nii palju kui antud hinnatasemel nõutakse. Mida tähendab olla keinsist? Kõigepealt kaks põhilist arusaama: 1. turumajandus ei jõua reeglina täishõiveni; 2. valitsuse tegevus võib selle puudujäägi kõrvaldada. Neokeinslased majandus kaldub ebastabiilsusele ja valitsuse sekkumine on sageli vajalik. Enim häirib töötus
valitseb suur ebakindlus. Usutavasti viib korrektsioon osa näitajaid mõneks ajaks ka senisest allapoole. Ei saa välistada, et tavapärastest trendidest kõrvalekaldumise tulemusel muutub ka edasiste kuju. Eesti jaoks on ebasoodne, et negatiivne sisemajanduse areng langeb kokku väliskeskkonna madalseisuga. [slaid6] Eesti Panga sügisprognoosi põhistsenaariumi järgi sisenõudlus väheneb; välistada ei saa ka väga tugevat tagasilööki. Kuna selliseid majanduskasvu järsu kohandumise stsenaariume on käsitletud varasemates prognoosides, siis sügisprognoosis neid uuesti kordama ei hakata. Kevadega võrreldes on järsult kasvanud väliskapitali kaasamisega seotud risk, kuid selle suurust ei ole paraku võimalik määratleda. Graafikul on näha SKP reaalkasvu ning inflatsiooni prognoosi. Märgitud on nii Eesti Panga majandusprognoosi põhi- kui ka lisastsenaarium. Erinevate prognooside põhjal taastub maailmamajanduse kasv aasta jooksul. Samas
*Kadarikud saavad kindlustusraha ja rajavad uue P.Abneri Kaubamaja linna äärealale. *Ester Kruuimäe ja Paul Kadarik abielluvad ning Kadarikud saavad poe jälle vanas kohas avada. *Jakob kolib oma vanavanemate majja (kõik seal elanud on surnud ning Jakob pärib selle) elama, kuna see oli ainus koht, kus ta ennast veel koduselt tundis. Käsitletavad probleemid: *Inimeste muutumine rikastumise ja võõra keskkonnaga kohandumise käigus. *Lahtiütlemine oma paremast minast. *Raskused ning kannatused, mida inimest elujooksul ootavad ning mida peavad nad ületama (nt: vanemate surm, ebaõnnestumine äris) *Ahnus. *Armastuseta abielu. Ühe probleemi analüüs: Lugejale tundub algul, et Jakob tõesti armastas oma naist Elsat, kuna oli talle kaks abieluettepanekut teinud ning ei loobunud mõttest saada tema abikaasaks. Jakob, kes arvas, et
meede on töötu abiraha Töötu abiraha- rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Tavaliselt ei maksta seda rohkem kui aasta-poolteist. Aktiivne tööpoliitika- sel puhul üritab riik tööpuudust ennetada, luues uusi töökohti või pakkudes ümberõppevõimalusi EL-i HÕIVEPOLIITIKA IV SAMMAST 1) Uus ettevõtluskultuur 2) Töölerakendamise uus kultuur 3) Uuendustega kohandumise uus kultuur 4) Võrdsete võimaluste uus kultuur HARIDUSPOLIITIKA PÕHIPROBLEEMID 1) Hariduse kvaliteet 2) Kartus kaotada konkurentsivõime 3) Elukestva õppe juurutamine 4) Koolide juhtimise probleemid Välismajandustegevuse võib jaotada 2ks: väliskaubandus ja rahvusvaheline finantskeskkond Tollimaks- maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt, vastavalt imporditoll või eksporditoll. Nt maksustatakse EL-i kolmandatest riikidest imporditavad videomakid 14% tollimaksuga
kvalifikatsiooniga inimesed ei suuda nõudeid täita. Paljud noored jätavad õppimise pooleli. Kogemused on need, mis suurt rolli mängivad. 7)Kuidas aitavad EL-i tööpoliitika neli sammast lahendada Eesti hõiveprobleeme? Need sambad on suunatud aktiivsetele tööturumeetmetele ja aitavad tööpuudust vähendada ning ennetada. Eestis on liialt keskendutud passiivsele tööturupoliitikale.(Uus ettevõtluskultuur, Töölerakendamise uus kultuur, uuendustega kohandumise uus kultuur, võrdsete võimaluste uus kultuur) 8)Kuivõrd esineb Eesti tööturul soolist diskrimineerimist? Too näiteid. Kuidas oleks võimalik soolist diskrimineerimist tööturul vähendada? Naised saavad meestest madalamat palka. Samas ei ole meessoost lasteaiakasvatajad ja lapsehoidjad populaarsed. Tööle võetakse ikka naisi. Võimalik lahendus teavitada ühiskonda (reklaamid). Tuleb inimestele näidata, et paljude tööde puhul on mehed ja naised võrdsed.
välismaiste kaupade nõudluse ja pakkumise elastsusest • Kui nõudlus või pakkumine on elastne, siis muutub nõutav või pakutav kogus hinnamuutuste korral suhteliselt suures ulatuses εD = %ΔQ / %ΔP J-kõvera efekt + 0 t Aeg - Devalveerumise-järgsed mõjud • Devalveerimise järgselt toimub mõju avaldumine kaubabilansile periooditi: – valuuta-lepingu periood – muutumisperiood – hindade kohandumise periood Valuuta-lepingu periood Soome importlepingud Soome importlepingud markades kroonides Soome eksportlepingud Eksport suureneb, import Eksport suureneb, import kroonides const, kaubabilanss paraneb suureneb Kui enne ülejääk: kaubabilanss paraneb
Uttegaasist bensiinifraktsiooni regenereerimise projekt - modelleerimine ja tasuvusanalüüsi täpsustamine; Petroter seadmete töökindluse tõstmine; Petroter seadmete põlevkivi ümbertöötlemisvõime ja netoõlisaagise tõstmine; Varahalduse juurutamine; Matemaatilise mudeli ja tootmise optimeerimise algoritmide täiustamine; MARPOL merekütuse kvaliteedinõuete muutumise mõjuanalüüs, kohandumise strateegia. 5.3 Reklaam VKG Grupp tegeleb nii palju heategevuse ja ürituste korraldamisega, et reklaami sellele ettevõtele küll pole vaja. VKG põhitähelepanu on suunatud regioonile, kus ta tegutseb. Nii räägivad oma ettevõtte kohta VKG Gruppi töötajad: “Meie toetustegevus laieneb eelkõige Kohtla-Järve linna ja ümberkaudsetes valdades tegutsevatele organisatsioonidele ja üritusele ning meie toetus on suunatud eelkõige kultuuri-, spordi- ja haridusasutustele.” 5.3
niseerimisega Tööpuuduse-vastased meetmed : uute töökohtade loomine täiend- ja ümberõpe hädaabitööd spetsiaalsed tööturuprogrammid töötu abiraha Euroopa Liidu tööturupoliitika uued põhisuunad toetuvad neljale põhisambale: uus ettevõtluskultuur töölerakendamise uus kultuur uuendustega kohandumise uus kultuur võrdsete võimaluste uus kultuur ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Uus ettevõtluskultuur: Printsiibi peamine eesmärk on uue ettevõtluskultuuri juurutamine eesmärgiga luua uusi ja paremaid töökohti. Olulisemaid prioriteete on ettevõtte loomise lihtsustamine Töölerakendamise uus kultuur :
uutele ametitele, mida madala kvalifikatsiooniga inimesed ei suuda täita. Osad noored jätavad haridustee pooleli erialast kvalifikatsiooni omandamata. Töölerakendamise uus kultuur keskendub ümberõppele ning täiendüppe tänapäevastamisele. Näiteks on liikmesriigid kohustatud pakkuma igale täiskasvanud töötule täiendõppevõimalust kaheteistkümne esimese töötuks olemise kuu jooksul, igale noorele töötule võimaldatakse täiendõpe esimese kuu jooksul; uuendustega kohandumise uus kultuur- seab eesmärgiks tööandjate ja võtjate kohanemise kiire tehnoloogilise arengu ning muutuva turusituatsiooniga. Selle saavutamiseks nähakse ette tööaja paindlikkumat kasutamist, näiteks osalise tööajaga ja vahetustega töötaminem hooajatöö, kodustöötamine ja interneti vahendusel; võrdsete võimaluste uus kultuur- peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul, suunates
Mario juhatas Rahvusvahelist Montessori Assotsiatsiooni, mille eesmärgiks oli Maria Montessori pärandi levitamine pärast tema surma. Maria Montessori pühendus tööle oma elu lõpuni. Ta suri 6.mail 1952.aastal Hollandis. Maria Montessori maeti Noordwijkis väikesele katoliku kiriku kalmistule, kuhu on püstitatud ka mälestussammas.(Madise 1992) Montessori meetod ,,Meetodi eesmärgiks on kergendada lapse vaimse arengu ning psüühilise kohandumise protsessi. Selle meetodi põhimõtted, tehnilised võtted ning praktiline teostamine on mõeldud alla kuue aastastele lastele. Montessori pedagoogiline süsteem põhineb bioloogilisel eeldusel - iga elu on vaba aktiivsuse avaldus. Iga arenev laps vajab oma arenguks vabadust ja spontaansust. Tavaliselt kujutab kasvatamine endast lapse kujundavat mõjutamist. Montessori nõudis, et lapsele tuleb anda võimalus omapead tegutseda, mitte takistada last tema valikutes, iseseisvas töös
Ülevaade Tööpoliitika oli Euroopa Liidus pikka aega valdkonnaks, mida reguleeriti eelkõige liikmesriigi tasandil. Oluliseks läbimurdeks tööpoliitika seisukohalt oli 1997. aasta Luksemburgi tippkohtumine, kus kinnitati Euroopa Liidu tööhõivestrateegia ja liikmesriikide tööpoliitika koordineerimismehhanism. Nimetatud strateegia toetus neljale põhisuunale: 1) Tööhõive arendamine 2) Ettevõtluse ja töökohtade loomise arendamine 3) Ettevõtete ja nende töötajate kohandumise toetamine 4) Võrdsete võimaluste suurendamine meestele ja naistele 2000. aasta märtsis toimunud erakorralisel kohtumisel Lissabonis võeti Euroopa Ülemkogu poolt vastu Lissaboni strateegia, mille peamiseks eesmärgiks oli muuta Euroopa Liit 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majanduseks, kus on siht võetud jätkusuutliku kasvu, suurema sotsiaalse võrdsuse ja keskkonna puhtuse poole
Energia ülejäägi teooria (Spencer, 1878) Mäng tekib üleliigse energia mõjul Lõõgastus või puhkus teooria (Lazarus, 1883) Mäng on lastele vajalik energia taastamiseks või puhkuseks. Harjutamise teooria (Pre-excercise) ( Gross, Mäng on bioloogiline protsess, mis ilmneb 1985) instinktides ja harjutamises. Mäng leiab aset kohandumise eesmärgil, kuna mängu kaudu konstrueerib laps oskusi, mida ta vajab tulevikus. Rekapitulatsiooni teooria (Hall, 1920) Mäng on bioloogilise evolutsiooni produkt ja selle areng ja selle areng järgib inimkonna arengut. Kaasaegsed ( kognitiivsed ja sotsiaalsed) mänguteooriad
5 Komakoha eraldamiseks kasuta punkti! 17 Kas duaalsete tööturgude puhul on eelistatud: Vali üks: a. perifeerias tegutsevad ettevõtted b. kõigil läheb hästi, üks kõik kus nad ei asu c. kõigil läheb kehvasti, üks kõik kus nad ei asu d. keskuses tegutsevad ettevõtted 18 Monetaarpoliitikas kasutatav vahe-eesmärk: Vali üks: a. ei tohi olla kergesti mõõdetav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu b. peab olema salastatud c. peab kohandumise vältimiseks olema avalikkusele mittearusaadav d. peab olema kontrollitav 19 Investeeringute ajaldatud puhasmaksumus leitakse: Vali üks: a. laenuintressi ja amortisatsiooni liitmisel b. kapitali pakkumishinna lahutamisega loodetava kasumi nüüdisväärtusest c. kogutulust jooksvate kulude lahutamise teel d. keskmise intressimäära ja amortisatsiooni liitmise teel
1) binokulaarsed sügavustunnused ● binokulaarne disparaatsus -- silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade → tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . 2) monokulaarsed sügavustunnused -- visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates ● silma kohanemine -- silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub objekti kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda) ● pildilised tunnused ○ interpositsioon -- lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid ○ lineaarne perspektiiv -- kaugemal asuvad objektid tekitavad võrkkestale väiksema kujutise ○ tekstuurigradiendid -- tekstuurielemendid muutuvad kaugenedes
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Tasakaalumeel- tasakaaluelund, nahameel - nahk, haistmismeel - nina, maitsemeel - suu, kuulmine - kõrvad ja nägemine - silmad. Tasakaalumeel asub oimuluu juures, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist mille sees on endolümf. esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud. Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks autoga mägedes sõites ehk siis mehaanilisele ärritajale. Nahameel - Nahk, ehk siis naha tundlikkus, on tingitud selles paiknevatest retseptoritest vabad närvilõpmed (valu), Meissneri kehakesed (puudutus), Vater-Pacini keha...
7) keskkonnakorralduse osakonna põhiülesanne on korraldada keskkonnaauditi, keskkonnajuhtimissüsteemide, keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise, keskkonnatasude ja keskkonnavastutuse poliitika väljatöötamist ja elluviimist ning ministeeriumis ja tema valitsemisalas hädaolukordade lahendamist; 8) kliima- ja kiirgusosakonna põhiülesanne on korraldada kliimamuutuse leevendamise ning kliimamuutusega kohandumise poliitika ja kiirguskaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 9) looduskaitse osakonna põhiülesanne on korraldada looduskaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 10) maapõue osakonna põhiülesanne on korraldada maapõue kaitse ja kasutamise poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 11) merekeskkonna osakonna põhiülesanne on korraldada merekeskkonna kaitse poliitika
niimoodi kauges minevikus), siis me mitte ainult poleks eksiteel, vaid ilmselt ammu surnud. Emotsionaalse käitumise puuduseks on see, et esmase muljed ja intuitiivsed otsused võivad olla ka ekslikud või lähtuda valedest eeldustest, sest nad on tehtud ülikiiresti. Paul Ekman väidab, et kiirus, millega emotsioonid võivad meid vallutada enne, kui me nende toimumahakkamisest ise arugi saame, on erakordselt oluline kohandumise seisukohalt nad mobiliseerivad meid hädaolukorras tegutsema, ilma et peaksime raiskama aega selle üle järele mõtlemiseks, kas ja kuidas reageerida. Ekman konstrueeris emotsioonide jälgimiseks mõõteaparatuuri, millega inimese näoilmes sekundi murdosa vältel toimuvate pisimuudatuste registreerimisega kindlaks teha mikroemotsioone. Ekman koos oma kaastöötajatega tegi kindlaks, et emotsioon hakkab näolihastemuutustes väljenduma vaid mõni mikrosekund pärast sündmust,
c. finantskeskkonna loomine, milles poliitika koordineerimine on võimalik ja välisšokid põhjustavad minimaalset kahju d. valitsuse fiskaalpoliitika ebasoovitavate tagajärgede silumine 57. Monetaarpoliitikas vahe-eesmärkidele esitatavad nõuded on: a. mõõdetavus b. salajasus c. ei tohi olla kergesti kontrollitav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu d. kohandumise vältimiseks üldsusele mitte arusaadav 58. Viiteaeg monetaarpoliitikas jaguneb: a. ootamise viiteaeg b. infotehnoloogiline viiteaeg c. teostamise viiteaeg d. eelmise monetaarpoliitika läbiviijate kritiseerimise viiteaeg 59. Innovaatiliste sihtprogrammide kasutamise puhul fiskaalpoliitikas: a. teostamise viitaeg tegelikult välistatud, kuna programmi alguse määrab automaatne valem langusperioodi esimeste tunnuste ilmnemisel b
läbirääkimis- ja vaidlusoskused, väärtustatakse teiste arvamust jne. · Hõlmab mitut dimensiooni: teiste mõju õppimisele, kohandumine erinevates sotsiaalsetes kontekstides, teadmiste sotsiaalne konstrueerimine. · Kuidas teised mõjutavad indiviidi käitumist või õppimist? (inimesed kohnduvad kiiremini soosivates tingimustes, näiteks kui neid üllatatakse, ettepanek on mõistlik, in. tunneb end küsija ees võlglasena jne). · Kaaslaste või kohandumise surve- teiste in. matkimine, meil puudub otsustamiskindlus ja ebamugavus teistest eristuda, seega läheme kaasa kollektiivse mõtlemisega kui oleme leidnud selles endale identiteedi. MÕISTED: Sotsiaalne tugi/ pidurdus- in. esitus paraneb teiste ees esinedes Sotsiaalne liugulaskmine- in. panus väheneb meeskonnas töötades Isikupärasus- in. tegutseb oma rolli väliselt ja läheb teistega kaasa
65. Monetaarpoliitikas on kõik lõppeesmärgid selgelt väljendunud? a. *?*ise paneks ka selle aga ei tea on selgelt väljendunud b. monetaarpoliitika on salajane ja seetõttu pole võimalik eesmärke üldse teada c. ei ole selgelt väljendunud 66. Monetaarpoliitikas vaheeesmärkidele esitatavad nõuded on: a. * mõõdetavus b. salajasus c. ei tohi olla kergesti kontrollitav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu d. kohandumise vältimiseks üldsusele mitte arusaadav 67. Jaapani industriaalpoliitika mudeli kohaselt suunab vastavat poliitikat: a. Jaapani kommertspangad b. * vabaturu seadused c. Jaapani valitsus, Väliskaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumi kaudu d. Jaapani valitsus oma hinnapiirangute kaudu 68. Rootsi industriaalpoliitika mudeli kohaselt: a. * tuleb kindlasti tagada täielik tööhõive ja kaubavahetusbilansi tasakaal b
a. korporatsioonid peavad tegelema senisest aktiivsemalt finantsjuhtimisega b. firmad peavad väga sageli uuendama oma katalooge ja hinnakirju c. * inimesed hoiavad kogu oma raha sularahana "sukasääres" d. pangad tõstavad laenuintresse Question 46 (1 point) Monetaarpoliitikas on vaheeesmärkidele esitatavad nõuded: a. ei tohi olla kergesti mõõdetav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu b. salajasus c. kontrollitavus d. kohandumise vältimiseks üldsusele mitte arusaadav Question 47 (1 point) Viiteaeg monetaarpoliitikas jaguneb: a. eelmise monetaarpoliitika läbiviijate kritiseerimise viiteaeg b. ootamise viiteaeg c. infotehnoloogiline viiteaeg d. * mõjuvuse viiteaeg Question 48 (1 point) Kaitsekulutuste vähendamine eelarves: a. on riigile alati kasulik b. * ei pruugi olla kasulik, kuna võib suureneda töötus ja väheneda erasektorisse laienevate tehnoloogiliste lahenduste arv c
TURUNDUSE ALUSED EKSAMI TEEMADE LOETELU. 1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: ...
ohustavad? - Kaasatakse väga piiratud hulka ühendusi - Konsulteerimise raamid on väga jäigad - Kaasamine võib piirneda vaid ühepoolse teavitamisega - Ametnikud on väga selgete poliitiliste vaadetega, seega saab kahjustatud protsessi tasakaalustatus 78. Järgmine väide on korrektne: - Sotsiaalne liikumine on märksa laiahaardelisem kui huvi või surverühm 79. Sotsiaalse liikumise põhiliste arengujärkude hulka kuulub: - Tegutsemise järk - Kohandumise järk 80. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad? - Oma struktuurilt 81. Erakonna loengus tutvustatud ülesannete hulka kuuluvad: - Aidata kaasa üldsuse harimisele - Leida ja värvata poliitikuid - Kooskõlastada riigiasutuste tööd 82. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? - Reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks - Uuteks ja vanadeks 83. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iselomustavad: - Protsessimine
SOTSIOLOOGIA Kontrollgrupp etalon või standard, millega saab mõõta inimese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata ise selle grupi liige. Kontsentrilise tsooni mudel kirjeldab linna kui seeriat ringe, mis on ehitatud keskse südamiku ümber, kus asuvad kultuurikeskused ja ärirajoon. Konventsionaalne hulk koosneb inimestest, kes on ettekavatsetult kogunenud sündmusele, mida viiakse läbi väljakujunenud normidele vastavalt. Koopteerimine lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine endaga domineeriva grupi poolt. Korilus toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Korporatiivsed linnad arenesid välja, kui tootmine oli detsentraliseeritud ja majanduslik võimsus oli keskendunud väiksematesse asulatesse ja linnadesse. Korporatsioonid nii era- kui ka avalikus omandis formaalsed organisatsioonid, juriidilised isikud, kus kontroll tegevuse üle kuulub m...
Rollid on vähe välja joonistunud Tegevusnormide vahelduvus Eesmärgiks tavalised tõsisemad muutused Sotsiaalsete liikumiste areng Eel- e inkubatsioonijärk: taustsüsteemi kujunemine, inimeste rahulolematus süveneb, ootused ja võimalused vastuolus Tegutsemise järk: protesti struktureerimine, liikumine moodustub ja tegutseb, rahulolematus muutub programmiks Kohandumise e adaptsioonijärk: stabiilsuse struktureerimine, liikumine kas saavutab edu, surutakse maha või sulandub poliitilisse süsteemi (erakonnastub), hoog raugeb HUVI- JA SURVERÜHMAD Sotsiaalne liikumine laiahaardeline, mitte väga selgepiiriline/struktureeritud tegevusvorm, tegutsetakse ühise eesmärgi nimel Huvirühm ükskõik milline rühm, mis on piisavalt terviklik, et esitada teistele nõudmisi
ainult hinnast ja kvaliteedist lähtudes; on olemas täpnse info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta; müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada; turg on avatud, pääs sellel ja sealt ära on vaba; hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. 2. Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis? Hinna 3. Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral? Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu. 4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna. 5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale – tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus, tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks; Pakkumiskõver paremale – uute
85. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? 86. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija? Milliseid küsimusi võib küsida, kuidas küsimusi esitada jne 87. Mis määrab ära inimeste grupi? ühine eesmärk ... ülesandele orienteeritud grupid... vastastikune mõju, rahuldus, eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, kommunikatsioon jne 88. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? 89. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? Kohandumise surve... kas inimesed muudavad oma arvamust teistsugust arvamust kuuldes või ainult ütlevad, et nõustuvad grupiga, kuigi tegelikult ei nõustu Sotsiaalne mõju... vajadus hinnata oma arvamusi ja võimeid ning kui meil ei ole selleks objektiivseid aluseid, siis võrdleme ennast teistega 90. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel? *Riski aktsepteerimine... kohandumine mis suunas?*Grupimõtlemine*Loovuse tase 91
Samas rikutakse maatriksorganisatsioonis bürokraatia keskseimat reeglit - käsuliini ühtsust, mis nõuab, et igal töötajal oleks ainult üks ülemus. Duaalne käsuliin viitab sellele, et maatriksorganisatsioonis tekivad üksused erinevate juhtide vastutuse ühisosale. Maatriksorganisatsioone erasektoris iseloomustab tootmise kõrgem tase ning keskendumine kvaliteedile ja tootele. Maatriksorganisatsioon võib olla püsiv või ajutine. Maatriksstruktuuri iseloomustab vastastikuse kohandumise kõrgem aste. 23. Meeskondlik struktuur Liigendub kahe näitaja järgi: territoriaalselt ja funktsionaalselt. Paindlik kiire reageerimisvõime uuendustele, klientide ootustele. Ühel alluval võib olla mitu ülemust. Kulud väiksemad, sest funktsionaalsed spetsialistid paiknevad funktsionaalsetes püsimeeskondades. Otsuseid tehakse alumisel tasandil efektiivselt. 24. Multidivisjoniline struktuur - Struktuur, milles toetuse funktsioonid on paigutatud erinevatesse jaotustesse.
Samas rikutakse maatriksorganisatsioonis bürokraatia keskseimat reeglit - käsuliini ühtsust, mis nõuab, et igal töötajal oleks ainult üks ülemus. Duaalne käsuliin viitab sellele, et maatriksorganisatsioonis tekivad üksused erinevate juhtide vastutuse ühisosale. Maatriksorganisatsioone erasektoris iseloomustab tootmise kõrgem tase ning keskendumine kvaliteedile ja tootele. Maatriksorganisatsioon võib olla püsiv või ajutine. Maatriksstruktuuri iseloomustab vastastikuse kohandumise kõrgem aste. 23. Meeskondlik struktuur Liigendub kahe näitaja järgi: territoriaalselt ja funktsionaalselt. Paindlik kiire reageerimisvõime uuendustele, klientide ootustele. Ühel alluval võib olla mitu ülemust. Kulud väiksemad, sest funktsionaalsed spetsialistid paiknevad funktsionaalsetes püsimeeskondades. Otsuseid tehakse alumisel tasandil efektiivselt. 24. Multidivisjoniline struktuur - Struktuur, milles toetuse funktsioonid on paigutatud erinevatesse jaotustesse.
-Kaasatakse väga piiratud hulka ühendusi; konsulteerimise raamid on väga jäigad; kaasamine võib piirneda vaid ühepoolse teavitamisega; ametnikud on väga selgete poliitiliste vaadetega, seega saab kahjustatud protsessi tasakaalustatus. 7. Milline väide on õige? -Sotsiaalne liikumine on märksa laiahaardelisem kui huvi- või surverühm. 8. Sotsiaalse liikumise põhiliste arengujärkude hulka kuulub tegutsemise ja kohandumise järk. 9. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad? -Oma struktuurilt. 10. Erakonna ülesannete hulka kuuluvad:1 aidata kaasa üldsuse harimisele, 2leida ja värvata poliitikuid, 3kooskõlastada riigiasutuste tööd. 11. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? a.) Reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks b.) Revolutsioonilisteks, imperialistlikeks, sovinistlikeks c.) Huvirühmadeks, surverühmadeks, kodaniikeühendusteks d
tsentraalse juhtimise ja kontrolli säilitamine c on rajatud oma toote pakkumise, turundus- ja äristrateegia kohandamisele asukohariigi oludele vastavaks 73 Seda strateegiat viivad ettevõtted rahvusvahelise tegevusega ellu siis, kui ettevõttel on väärtuslik oskusteave, mis puudub väliskonkurentidel, ning ollakse turu nõudluse ja kulude suhteliselt nõrga surve all a globaalne (global) strateegia b kohandumise (multidomestic) strateegia c rahvusvaheline (international) strateegia 74 Vaatamata madalale rentaablusele ei vähene põllumajandus enamikes tööstusriikides alla kriitilise piiri eelkõige järgmistel põhjustel a riigi majanduspoliitika näeb ette toiduainetega isevarustamist b paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil c tugev toiduainetööstuse lobi 75 Põllumajandustoodete hindu reguleeritakse Euroopa Liidus põhiliselt järgmiste instrumentidega
tsentraalse juhtimise ja kontrolli säilitamine c on rajatud oma toote pakkumise, turundus- ja äristrateegia kohandamisele asukohariigi oludele vastavaks 73 Seda strateegiat viivad ettevõtted rahvusvahelise tegevusega ellu siis, kui ettevõttel on väärtuslik oskusteave, mis puudub väliskonkurentidel, ning ollakse turu nõudluse ja kulude suhteliselt nõrga surve all a globaalne (global) strateegia b kohandumise (multidomestic) strateegia c rahvusvaheline (international) strateegia 74 Vaatamata madalale rentaablusele ei vähene põllumajandus enamikes tööstusriikides alla kriitilise piiri eelkõige järgmistel põhjustel a riigi majanduspoliitika näeb ette toiduainetega isevarustamist b paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil c tugev toiduainetööstuse lobi 75 Põllumajandustoodete hindu reguleeritakse Euroopa Liidus põhiliselt järgmiste instrumentidega
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nur...
Selleks jaotatakse need osadeks ja kategooriateks ning selgitatakse välja komponentide-vahelised alluvssuhted. Seejärel moodustatakse uus tervikteadmine. 4) Monitooringuoskused tähendavad õpilase suutlikkust arendada õppimisel oma metakognitiivset teadvust, st teadvustada kogu õpitegevust, jälgida õppeprotsessis kasutatava lähenemisviisi tõhusust ning korrigeerida seda vastavalt õppetöö tulemustele. 5) Emotsionaalse kohandumise oskused hõlmavad õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoida, tähelepanu koondada, keskenduda, sooritushirmust üle saada ja aega mõistlikult kasutada. Kuigi need oskused ei seostu sageli otseselt õpilase tunnetustegevusega, võin nende mõju õppimise edukusele ja tõhususele olla väga suur. 5. Millised on põhilised emotsionaalse kohandumise liigid õpioskustena kursuse käsitluse järgi? 1) Õpikeskkonna kujundamisoskus
asendit) 1) binokulaarsed sügavustunnused ● binokulaarne disparaatsus -- silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade → tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . 2) monokulaarsed sügavustunnused -- visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates ● silma kohanemine -- silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub objekti kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda) ● pildilised tunnused ○ interpositsioon -- lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid ○ lineaarne perspektiiv -- kaugemal asuvad objektid tekitavad võrkkestale väiksema kujutise ○ tekstuurigradiendid -- tekstuurielemendid muutuvad kaugenedes väiksemaksja tihedamaks ○ valgus ja vari -- kui vari all -- obj kumer, kui vari üleval -- obj nõgus.
kaubavalikut kohandada vastavalt sihtriigi klientidele. Standardiseerimise toetuseks räägib asjaolu, et kõikidel klientidel üle maailma on sarnased vajadused ja ettevõtjad peaksid need ära tundma. Seejuures tuleb siiski tarvitusele võtta spetsiifiline turunduskommunikatsioon, mis sobib sihtriigi turule. Samas kiiresti liikuvate tarbe- ja toidukaupade puhul tuleb kindlasti arvestada kultuuril põhineva maitsega. Jaekaubanduses on kohandumise tase tugevas sõltuvuses kaupluse brändi kuvandist ja sellest kas seda brändi annab üle kanda sihtriiki. Üldiselt toetatakse standardiseerimist, kuid teatud määral tuleb kaubavalikut kindlasti kohandada vastavalt sihtriigi tarbijale. (Fernie jt. 2003, 334) 1.4. Rahvusvaheline ettevõtluskeskkond Iga firma tegevust mõjutab teda ümbritsev keskkond. Ettevõtluskeskkond hõlmab kõiki neid tegureid, mis avaldavad kas otsest või kaudset mõju organisatsiooni tegevusele. Ilma
Kohta. Maksumäärade osas on senini säilinud suured erinevused. (Timpmann 2000 lk 425) Fiskaalautonoomia ulatus EMU tingimustes Kui EMU tingimustes tabab liikmesriikide sümmeetriline majandussokk, stabiliseerib rahapoliitika automaatselt nõudluse. Kui aga sokk on asümmeetriline, ei saa ühtne rahapoliitika olukorda stabiliseerida. Asümeetrilise soki puhul peab esmalt riigi suhteline konkurentsivõime muutuma. Rahaliidu raames saab see toimuda ainult palkade ja hindade kohandumise kaudu. Kuna nii palgad kui hinnad on EL-is lühiajaliseks perpektiiviks suhteliselt jäigad ning tööjõud riikide vahel immobiilne, tekib sel juhul tööpuuduse suurenemine. Fiskaalpoliitika kasutamine on sel juhul paremuselt teine lahendus, kuna see võimaldab tööpuuduse kasvu üsna kiiresti pidurdada. Seetõttu on asümmeetriliste sokkidega toimetulekuks kontrolli säilitamine fiskaalpoliitika üle riikide jaoks olulise tähendusega. (Drud Hansen, Nielsen 1997, p. 174)
Sotsiaalpsühholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalse suhtlemise kontekstid - Jäljendamine ja modelleerimine - olulised sotsiaalse õppimise protsessid, mille kaudu me suudame «üles õppida» sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Sotsiaalsete skeemide liikid (Baron ja Byrne): - rolliskeemid - isikuskeemid - minaskeemid - Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest isikust. - Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. - Referentgrupp (otsustusgrupp) - inimgrupp, kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks meid selle kaudu juhtida. Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise...
ainult hinnast ja kvaliteedist lähtudes; on olemas täpnse info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta; müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada; turg on avatud, pääs sellel ja sealt ära on vaba; hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. 2. Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis? Hinna 3. Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral? Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu. 4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna. 5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus, tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks; Pakkumiskõver paremale uute
Weberiga, ei saavutanud Simmel oma täieõiguslikuks professoriks nimetamist ennem kui 10 1914. aastal. Paraku algas koheselt I maailmasõda ning Strasbourgi Ülikooli auditooriumid kohandati ümber haiglapalatiteks. Sõja lõppu Simmel ega Durkheim ei näinudki. Ka Simmeli käsitluses on eriline koht indiviidide rahaühiskonnaga kohandumise analüüsil. Aneemiale lähedase kontseptsioonina kirjeldab ta blasé'd, mis kujuneb suurlinna elanikeis nivelleeriva reaktsioonina kõigele, mis nõuab nende tähelepanu. Simmel näeb blasé'd omalaadse ego kaitsemehhanismina, mis on väärtuste omistamise täielikult delegeerinud rahale. Samalaadne muutus toimub suhetes ajaga5, kus loomulikke protsesse asendab range fikseeritus. Simmel loob oma väidete kinnituseks kuulsa hüpoteesi, kus kõik Berliini kellad
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru sa...
ainult hinnast ja kvaliteedist lähtudes; on olemas täpnse info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta; müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada; turg on avatud, pääs sellel ja sealt ära on vaba; hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. 2. Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis? Hinna 3. Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral? Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu. 4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna. 5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale – tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus, tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks; Pakkumiskõver paremale – uute
7. Milline järgmistest väidetest on korrektne? a. Sotsiaalsetel liikumistel on surverühmadega sarnane struktuur b. Sotsiaalne liikumine ning huvirühm seisavad sarnaste asjade eest c. Sotsiaalne liikumine on märksa laiahaardelisem kui huvi- või surverühm d. Sotsiaalsed liikumised on poliitikas reeglina märksa mõjukamad kui surverühmad 8. Sotsiaalse liikumise põhiliste arengujärkude hulka kuulub: a. tegutsemise järk, b. kohandumise järk, c. strukturaalsuse järk. 9. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad? a. oma struktuurilt b. oma eesmärkidelt c. oma suhetelt erakondadega d. mitte ühegi eespool mainitud tingimuse poolest 10. Erakonna loengus tutvustatud ülesannete hulka kuuluvad: a. aidata kaasa üldsuse harimisele, b. leida ja värvata poliitikuid, c. kooskõlastada riigiasutuste tööd 11. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? a. reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks b
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
eeldatavasti hakatakse ka meil rohkem kulutama aktiivsetele tööturu meetmetele. EL-i tööhõivepoliitika toetub neljale sambale · uus ettevõtluskultuur - rajamise eesmärgiks on soodustada ettevõtlikkust ning toetada inimeste püüdlusi oma ettevõtte rajamisel. · töölerakendamise uus kultuur - keskendub kahele ulatuslikule probleemile EL-i tööturul. Need on pikaajaline struktuurne tööpuudus ja noorte tööpuudus. · uuendustega kohandumise uus kultuur - seab eesmärgiks tööandjate ja -võtjate kohanemise kiire tehnoloogilise arengu ning muutuva turusituatsiooniga · võrdsete võimaluste uus kultuur - peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul, suunates vahendeid meeste ja naiste tööpuuduse erinevuste vähendamiseks ning ergutades uute töökohtade loomist eeskätt naistele ja emadele 20. Euroopa Nõukogu
83-111 AT: olulisem, koordineerimise tähtsus, struktuuride muutused Lisaks: AT: olulisem, koordineerimise tähtsus, struktuuride muutused Parlament: pädevus olemas, kuid reaalne tähtsus vähenenud Huvigrupid: tegevuse suunamine nii siseriiklikule kui ka EL tasandile Erakonnad: mõju väike KOV ja regionaalvalitsusele: sõltuvalt halduskorraldusest Millised EL institutsionaalse korralduse omapärad muudavad Kassimi (2003) arvates liikmesriikidele kohandumise keeruliseks? (Leno loengu küsimus antud teema kohta, aga mitte tema vastus) 1) Puudub konstitutsiooniliselt defineeritud võimude lahusus ja kohustuste selge jaotus. Seadusandlik võim on jaotatud kahe institutsiooni vahel Ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel, mis moodustavad klassikalise kahe kambri seadusandluse. Täidesaatev võim on jaotatud liikmesriikide ja Komisjoni vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
