Euroopa Liidu aine eksamimaterjal (0)

• 2013: Horvaatia (28. riik)
  
• Järgmised liitujad? Makedoonia? Türgi?
  

• Poliitikate loomine ja algatamine
  
• Seadusandlike aktide algatamine ja ettevalmistamine
  
• Nõuandvate komiteede süsteem
  
• Ekspertkomiteed
  
• Konsultatiivkomiteed
  

• Halli ala” katmine , ad hoc otsused
  
• Finantsvaldkonna (tulude kui kulude osas) toimimine
  
• “Komitoloogia“ haldamine
  
• Advisory procedure
  
• Management procedure
  
• Regulatory procedure
  
• Safeguard procedure
  

• Koos Euroopa Kohtuga
  
• Kohustuste mittetäitmine liikmesriigi poolt
  
• Monopolid ja turureegleid rikkuvad firmad
  
• Riigiabireeglite rikkumine
  
• Firmade ühinemine konkurentsireegleid rikkudes
  

• Välissuhted kaubandusalal
  
• Erilepete sõlmimine ja lokaaldiplomaatia
  
• EL esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides
  
• Sillapea suhtlemisel mitte-EL riikidega
  
• Tegevused, mis seotud EL laienemisega
  
• Laiem koostöö välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas
  
• Uus välisteenistus
  

• Nn Euroopa Liidu südametunnistus
  
• Tulevikku vaatav nägemus
  
• Eraldiseisev rahvuslikest- ja eri valdkondade huvidest
  

• Lepitaja
  
• Väikseima ühisosa otsija
  
• Ainus institutsioon, kes on seadusandliku algatusega algusest lõpuni kaasas
  

• Ettepaneku teeb Euroopa Ülemkogu
  
• Kuulab ja valib Euroopa Parlament
  

• Ettepaneku teeb liikmesriigi valitsus
  
• Kuulab ja valib (komplektina) Euroopa Parlament
  

• EPSO konkurss (Euroopa Personalivaliku Amet)
  

• Kõnekeeles “Euroopa President”
  
• Alates 1. detsember 2009 (kuni 31. mai 2012)
  
• Juhib Euroopa Ülemkogu istungeid
  
• Ülemkogu istungite ettevalmistamise koordineerimine (üldasjade nõukogu töö alusel)
  
• Suhtleb eesistujamaaga
  
• Jagatud välisesindusfunktsioon (eriti ühise välis- ja julgeolekupoliitika kontekstis)
  
• Püüab aidata kaasa ühtekuuluvuse ja konsensuse saavutamisele
  
• Esitab pärast iga istungit EP aruande
  
• 4 nädalat enne istungi toimumist saadab esialgse päevakorra
  

• Kõnekeeles “Euroopa välisminister”
  
• Ametis alates Barroso II komisjoni ametisse astumisest
  
• Samal ajal ka Euroopa Komisjoni asepresident
  
• Juhib välisasjade nõukogu
  
• Juhib ühist välis- ja julgeolekupoliitikat
  
• Juhib Euroopa Välisteenistust, et EL räägiks aktiivselt kaasa ja tegutseks globaalsete probleemide lahendamisel
  

• 10 erinevat koosseisu:
  
  • Üldasjad- GAC, osalevad välisministrid, Euroopa Ülemkogu ette- ja
    
  • järelvalmistamine!
    
  • Välisasjad – FAC, osalevad välisministrid, välissuhtlus, väliskaubandussuhted, humanitaarabiotsused
    
  • Majandus- ja rahandusküsimused (EcoFin) – rahandus või majandusministrid
    
  • Justiits - ja siseküsimused (JHI) – justiits-, siseminister
    
  • Tööhõive, sotsiaalpoliitika , tervise- ja tarbijakaitseküsimused – sotsiaalminister
    
  • Konkurentsivõime – majandus- ja kom minister
    
  • Transport, telekommunikatsioon ja energeetika – majandus ja kom minister
    
  • Põllumajandus ja kalandus – põllumajandusmin, keskkonnamin
    
  • Keskkond - keskkonnaminister
    
  • Haridus , noored ja kultuur – haridus- ja teadusminister
    
  • COREPER I
    
  • COREPER II
    

• General Affairs Council
  
• Osalevad välisministrid
  
• Valdkonnad
  
  • poliitikate koordineerimine
    
  • Euroopa Ülemkogu ette- ja järelvalmistamine
    

• Osalevad välisministrid
  
• Valdkonnad
  
  • välissuhtlus
    
  • väliskaubandussuhted
    
  • humanitaarabiotsused
    

• Economic and Finance Council
  
• Osalevad rahandus või majandusministrid
  
• Valdkonnad
  
  • Rahanduspoliitikad
    
  • Majanduspoliitikad
    
  • Eurogrupp (EUR omavate riikide ministrid)
    

• Valmistab ette nõukogude otsuseid
  
• COREPER I- liikmesriikide EL suursaadikute asetäitjad
  
• COREPER II- liikmesriikide EL suursaadikud (Eestist R. Mälk)
  
• COREPER I- kõik teemad, mis II alles jäävad
  
• COREPER II- GAERC ja EcoFin
  

• hagid , mis on esitatud füüsiliste või juriidiliste isikute poolt Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusaktide peale (mis on neile adresseeritud või mis neid otseselt ja isiklikult puudutavad) või üldkohaldatava akti peale (kui see puudutab neid otseselt ja kui see ei sisalda rakendusmeetmeid) või nende institutsioonide, organite ja asutuste tegevusetuse peale. Näiteks võib tuua ettevõtja hagi komisjoni otsuse peale, millega talle määrati trahv;
  
• hagid, mis on esitatud liikmesriikide poolt komisjoni vastu;
  
• hagid, mis on esitatud liikmesriikide poolt nõukogu vastu ja mis puudutavad riigiabiga seotud õigusakte, kaubanduslikke kaitsemeetmeid ( dumping ) ja õigusakte, millega nõukogu kasutab oma rakendusvolitusi;
  
• hagid, millega taotletakse Euroopa Liidu institutsioonide või nende ametnike tekitatud kahju hüvitamist;
  
• hagid, mis põhinevad Euroopa Liidu sõlmitud lepingutel, milles nähakse otseselt ette Üldkohtu pädevus;
  
• hagid, mis puudutavad ühenduse kaubamärki;
  
• õigusküsimustega piiratud apellatsioonkaebused Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu otsuste peale;
  
• Ühenduse Sordiameti ja Euroopa Kemikaaliameti otsuste peale esitatud hagid.
  

• Esindada liikmesriigi kohalikke ja piirkondlike huve
  
• Esitada EL õigusaktide kohta seisukohti ja arvamusi
  
• Komisjon ja nõukogu peavad konsulteerima regioonide komiteega kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi otseselt puudutavates küsimustes, kuid nad võivad küsida komitee arvamust ka millal iganes vajalikuks peavad
  
• Komitee omalt poolt võib omal algatusel avaldada arvamusi ja esitada need komisjonile, nõukogule ja parlamendile
  

• Komiteesse kuulub 344 liiget, sama skeem, mis EMSK puhul. (Eestist 7)
  
• Liikmed nimetatakse ametisse ELi liikmesriikide valitsuste poolt.
  
• Euroopa Liidu Nõukogu nimetab nad (formaalselt) ametisse neljaks aastaks ning neid saab pärast ametiaja lõppu tagasi nimetada.
  
• Neil peab olema ka mandaat ametiasutuselt, mida nad esindavad, või nad peavad olema selle asutuse ees poliitiliselt vastutavad.
  
• Komitee liikmed valitakse linna- ja piirkonnapoliitikute (endiste maavanemate või suurte linnade linnapeade) hulgast
  

• territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjon (COTER - Commission for Territorial Cohesion Policy )
  
• majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjon ( ECOS - Commission for Economic and Social Policy )
  
• säästva arengu komisjon (DEVE - Commission for Sustainable Development)
  
• kultuuri- ja hariduskomisjon (EDUC - Commission for Culture and Education)
  
• põhiseadusküsimuste ja Euroopa halduse komisjon ( CONST - Commission for Constitutional Affairs and European Governance)
  
• välissuhete komisjon (RELEX - Commission for External Relations).
  

• Euroopa Parlament- EL kodanike esindaja
  
• Euroopa Parlamendi (EP) suurus pärast 2009. a EP valimisi on 736 liiget
  
• Kaheksa fraktsiooni ja 6 Eesti EP liiget (T. Kelam, I. Padar , K. Ojuland, S. Oviir , V. Savisaar-Toomast, I. Tarand)
  
• Enne 1979. aastat olid Euroopa Parlamendi liikmed liikmesriikide parlamendisaadikud
  
• Pärast 1979. aastat saab Euroopa Parlamendi liikmeks liikmesriikides otsevalitud esindajad
  
• Euroopa Parlament koguneb oma istungiteks Brüsselis ja Strassbourgis, EP sekretariaat asub omakorda Luxemburgis
  
• EP mitmes kohas töötamist aga ei lõpetata, sest Prantsusmaa on sellele vastu, peaks näitama Euroopa ühtsust
  
• Euroopa Parlamendis on välja kujunenud kolm suuremat saadikugruppi (fraktsiooni):
  
  • a) Euroopa Rahvapartei v konservatiivid
    
  • b) Sotsialistide ja Demokraatide Liit v sotsialistid
    
  • c) Liberaalide ja Demokraatide Liit v liberaalid
    
• Euroopa Parlamenti juhib EP President, hetkel on selles ametis Jerzy Buzek, kes on poolakas. Ta nimetatakse ametisse 2,5 a ja teda aitavad 14 EP asepresidenti.
  
• Aastas toimub 12 täisplenaaristungit.
  

• Komisjoni Presidendi nimetab ametisse EP
  
• Komisjoni tervikuna nimetab ametisse EP
  
• EP saab Komisjoni tervikuna ka ametist vabastada
  
• Komisjoni aastaaruande avalik arutelu
  
• Jagatud järelevalve Komisjoni tegevusele Liidu eelarve täitmisel
  
• Erinevate parlamendikomisjonide tegevus oma valdkonnas
  
• Ajutiste parlamendi uurimiskomisjonide loomine
  
• Õigus esitada Komisjonile küsimusi: kirjalikult või suuliselt (nt infotunnis või komisjonis)
  

• Palju sõltub parlamendi ja eesistujariigi suhtest
  
• Pigem pehme kontroll, olla informeeritud
  
• Habras tasakaal liikmesriigi taseme ja EL ülesuse vahel
  
• Eesistujariigi ja parlamendi kohtumine perioodi alguses ja lõpus
  
• Eesistujariigi ministrid osalevad erinevates vormides
  
• Parlamendimenetluses
  

• Valimised toimuvad iga 5 aasta tagant
  
• Otsevalimised, arvestades kõiki üldtunnustatud valimisprintsiipe
  
• Reeglina kasutatakse proportsionaalseid valimissüsteeme
  
• Proportsionaalne d’Hondti meetod, üleriigiline avatud nimekiri
  

• Traditsiooniliselt: ühtse turu ja kaubanduspoliitika, põllumajandus ja kalandus, tarbijakaitse ja arenguabi,tööturu-ja keskkonnaküsimused, majandus-ja sotsiaalküsimused
  
• Lissaboni leppe järgselt: mitmed justiits-ja siseasjade alla kuuluvad teemad nagu piirikontroll , asüüli-ja immigratsiooniküsimused, politsei-ja justiitskoostöö. Samuti kultuuripoliitika mõningad aspektid, tööjõu vaba liikumine ja transpordipoliitika
  

Teine lugemine ( ajapiirang : 3+1 kuud):

Lepituskomitee

Kolmas lugemine (ajapiirang 6+2 nädalat):

• pehmed sekkumised (subsideerimine, juhised, avatud koordineerimine)
  
• ranged (seadusandlus ja maksud )
  

• spetsiifilised mõõtmed (sektoripõhised, valdkonna)
  
• üldised ( paljudele kehtivad)
  

• detailne reguleerimine (posit integratsioon, põllumajandus ja keskkond)
  
• barjääride eemaldamine (negatiivne integratsioon või liberaliseerimine).
  

• Lawton 1999: suveräänsuse de jure ülekandmine EL tasandile
  
• Börzel 1999: protsess, mille tulemusel riiklikud poliitikavaldkonnad muutuvad järjest enam Euroopa poliitikakujundamise subjektiks
  
• Risse et al. 2001: eripäraste valitsemisstruktuuride ilmumine ja areng Euroopa tasandil (institutsioonid, poliitikavõrgustikud)
  
• Radaelli 2003: formaalsete ja mitteformaalsete reeglite, protseduuride, poliitikaparadigmade, põhimõtete ja normide määratlemise, levimise ja institutsionaliseerimise protsess
  

• Valitsemine ilma valitsuseta – puudub üks tugev võimukeskus, Komisjon on küll tugev (algatab, ettevalmistamine, järgimine poliitilistelt), aga mitte ainuvõim. Seal on kaasarääkijateks veel ka Nõukogu, Parlament, euroopa kohus. Pole ühepoolne otsustusprotsess, kaasatud on ka huvigrupid. Osapooled on omavahel sõltuvuses.
  
• Poliitikavõrgustikud – koostöö erinevate osapoolte vahel, osapooled muutvad kergelt. Ja eelkõige seotud huvigruppide kaasamisega.
  

• Võib puudutada ka EL väliseid riike. EL siseturule pääsemiseks peab kolmas riik arvestama standarditega; teadlikult EL standardite eeskujuks võtmine, aga võib olla ka seotud eesmärgiga saada liikmeks. Teiseks on oluline Euroopa majanduspiirkond, kus läbi poliitikate kujundamise on näha muutuseid poliitikasüsteemised ka kolmandates riikides (šveits, norra). Kolmandaks EL naabruspoliitika (Põhja-aafrika, Moldova jne): EL annab neile abi (majanduslik, rahaline, lihtsam ligipääs siseturule) ja vastu saab demokraatia arengu, kaubanduskokkulepped, reformid . El on huvitatud oma julgeolekust, ja kui ümbritsev on stabiilne ning demokraatlik, see on kasulik.
  

• Poliitikad võivad muutuda riigikeskseks, kus huvigruppe kaasatakse vähe, paindlikkus on elluviimisel – Prantsusmaa, UK, Kreeka
  
• Korporatistlikud muutused- Huvigruppide kaasamine nii poliitika kujundamisel kui ka elluviimisel – Saksamaa, Itaalia, Holland
  

• Esiteks peavad riigil olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi ning inim- ja vähemuste õiguste austamise. (Poliitilised kriteeriumid)
  
• Teiseks peab riigil olema toimiv turumajandus . (Majanduslikud kriteeriumid)
  
• Kolmandaks peab ta üle võtma ühenduse õigustiku ning järgima Euroopa Liidu eesmärke. (Õiguslikud kriteeriumid)
  
• Lisaks peavad kandidaatriigil olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Seega haldussuutlikkus on tihedalt nende kriteeriumidega seotud, kuna ilma selleta ei oleks võimalik neid kriteeriume täita.
  
• EL jätab endale õiguse otsustada, millal on kandidaatriik need kriteeriumid täitnud ning millal on Euroopa Liit valmis uut liiget vastu võtma.
  

• Mitteformaalne acquis tähendabki neid ühiseid väärtusi, milles liikmesriigid on kokku leppinud. Nendeks on:
  
• Usaldusväärsus ja etteennustatavus administratiivotsuste puhul, mis viitab seaduslikkusele ja inimeste õiguspärastele ootustele.
  
• Avatus ja läbipaistvus – eesmärgiks kindlustada pideva ülevaate omamine administratiivprotsessidest ja tulemustest ning tagada püsivus eelnevalt kokkulepitud reeglite järgmises.
  
• Vastutavus – teistele administratiivsetele, seadusandlikele ja õiguslikele võimudele eesmärgiga tagada seaduste järgmine.
  
• Tõhusus ja mõjusus - seotud NPM mõjudega, tõhusus on seotud ühisressursside kasutamisega ja mõjusus saavutamaks seadustega paika pandud poliitika eesmärke.
  

• AT: olulisem, koordineerimise tähtsus, struktuuride muutused
  

• AT: olulisem, koordineerimise tähtsus, struktuuride muutused
  
• Parlament: pädevus olemas, kuid reaalne tähtsus vähenenud
  
• Huvigrupid: tegevuse suunamine nii siseriiklikule kui ka EL tasandile
  
• Erakonnad: mõju väike
  
• KOV ja regionaalvalitsusele: sõltuvalt halduskorraldusest
  

• Valitsusjuhtidel on spetsiaalsed ekspertrühmad ja institutsionaalne tugi (nt Euroopa Sekretariaat UK-s)
  
• Välisministrite oluline roll jätkuvalt oluline, kuid peaministrite osatähtsus suurenenud
  
• Osakondadevaheline koordineerimine ELi asjades (kas siis on loodud eraldiseisev administratiivne üksus või tehakse koordineerivaid koosolekuid).
  
• On loodud spetsiaalsed üksused koordineerimaks Euroopa ettevõtlust ja muutnud personalipoliitikat niimoodi, et saaks kiiremini leida sobivate keele oskustega ametnikke, tutvustada spetsiaalseid treeningprogramme ja toetada Brüsseli ametnike „taaskasutust“
  
• Deparlamentarisatsioon – rahvusparlamentide rolli vähenemine ELis
  
• ELi asju puudutava ministrikoha loomine
  
• Liikmesriikide alaliste esinduste olemasolu Brüsselis
  

• Kerkivad küsimused: kellele või millele?
  
  • integratsioonile? – kas ikka on
    
  • rumalusele ja ahnusele? – teised teevad vigu, naudivad laenudest tulenevat riigi heaolu ja siis hiljem kui raskeks läheb peavad need, kes on olnud ettevaatlikud, töökad ning kokkuhoidlikud neile justkui „hea venna“ sildi all abi andma
    
  • Saksa ja Prantsuse suurpankadele? – Kreeka näide.
    
    • Kreeka võlg 140% SKTst
      
    • Kreeka abipakett on 3x suurem kui kogu EL eelarve
      
    • 10 aastat tagasi võttis Kreeka palju laenu Saksamaalt, Suurbritannialt ja Prantsusmaalt Laenuandjad tahavad saada tagasi oma intresse ja kuna teavad, et Kreekalt ei saa, siis vaikselt „soovitavad“ Eestil Kreekale omakorda laenu anda (n.ö solidaarsuse ja vendluse põhimõttest tulenevalt). Tegelikkuses tähendab see seda, et Eesti maksab ära Kreeka laenuintressid , mis lähevad Saksamaale ja Prantsusmaale, samas meie enda reservid vähenevad selle tõttu.
      
    • Miks tegelikult Eesti laenab: et saada ise intressi teel raha, mida ise ära maksta Rootsi pankadele.
      
    • Kuidas Kreeka probleemi lahendada, keegi ei anna laenu ja midagi edasi ei juhtu. See ka vastus, mis juhtub, kui riik läheb pankrotti – ei midagi ei juhtu.
      

• Laenu andmine on ikkagi vaid valuvaigisti, mitte tegeliku probleemi lahendamine. Võla andmine Kreekale näitab, et me oleme ise ignorantsed olnud, kuna meid ei huvita „laiem pilt“ ja ei saa aru, et see abipakett on vaid ajutine „peaparandus“. EL’i murelapsed on lisaks Kreekale ka Iirimaa, Hispaania, Portugal, Itaalia. Hispaania ja Portugali sarnane probleem on veel 4,5x suurem. Enamik EL riike täna sügaval võlas ja peavad laenama et Kreekat aidata.
  

• Valetamine ja võltsimine tavaks – see on valdav just Lõuna maades (Hispaania ja Itaalia on sageli erinevate näitajate andmeid endale sobilikumalt kajastanud)
  
  • Kõik valetavad, Kreeka lihtsalt veidi liiga palju, kuivõrd nad jagasid suurpankadega, tuleb nad päästa.
    
• Kas keegi huvitub reeglitest kinni pidamisest? Formaalselt on reeglid kirja pandud, kuid valetamise mentaliteediga harjunud riigid väga ei hooli sellest. Ei saa öelda, et ka teised oleksid täiesti puhtad. See oleks mõeldamatu lasta hääletama vaid need kes reegleid täidavad, kuna ELi juhtivad tuumikriigid ise alati neid reegleid ei täida. ELi funktsioneerimine on nagu pokkeri mängimine – bluffitakse, varjatakse infot, et igaüks saaks suuremat kasu.
  

• Kas peaksid midagi ette võtma?
  
• Kas oskavad paremini kui vabaturg ja investorid?
  
• Kui nad hakkama ei saa, kas neid siis üldse vaja?
  
• EL töötavad erinevate ideoloogiate esindajad ja poliitika kujundamine toimubki nende kõigi segunemise tulemusena.
  

• Põhjalikult hinnata eurotsooniga liitunud riikide kogemust (Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Portugali probleemid, Slovakkia suur töötus) ja mitte seadma eurole üleminekule liigselt suuri ootusi.
  
• Uurida, millised potentsiaalsed pikaajalised probleemid võivad ka meid tabada ja asuda nende vastu kiiremas korras reformidega.
  
• Eesti peamiseks probleemiks statistilises mõttes on madal tootlikkus, madal innovatsioon ja suur eraisikute võlakoorem (liigne võlgu tarbimine). Seepärast tuleks valitsusel taas fokusseeruda enda rollile majanduskasvu kiirendamisel läbi maksupoliitika, innovatsiooni arendamise, tervishoiu ja hariduspoliitika. Konkurentsivõime edetabelis on vaja saada ettepoole ja pikaajaliste kohustuste edetabelis tahapoole.
  
• Mida vaja arendada:
  
  • Kodanike ja riigi suhte arendamine, koostöö, mitte süüdistamine.
    
  • Suhtumist mitte laenata, vaid säästa
    
  • Nishivõimekust ei ole mõtet loota leida, vaid see tuleb luua ehk tuleb aktiivselt tegeleda uue eelise välja töötamisega
    
• Millist arengut vajame:
  
  • Tuleb tagada et uue majandustõusu baas – haritud ja väikeste laenudega tööjõu taastootmine, strukturaalsed toetused ettevõtetele, mis ekspordivad
    
  • Strukturaalsete vigade vältimine: näiteks on Eesti riigil ja kodanikel on 220 miljardi krooni eest laene välisvaluutas aga ainult 35mld eest valuutat selle eest tasumiseks
    
  • Neutraalse hindamise ja soovituste tagamine ka edaspidi. Eurole ülemineku käigus on oht et Eestil hakkab veel vähem olema sõltumatut analüüsivõimet.
    
  • Lisaks peaks paranema üldine majanduse ja eelkõige laenude/investeerimisega seotud haritus ja teavitamine , kuivõrd täna toovad mitteteadlikud osalejad häda kaela ka neile, kes ise otseselt ülemääraseid riske ei võtnud.
    
  • Tuleb muutuda ettevaatlikumaks ja ettenägelikumaks.
    

• Väljumine tähistab org hülgamist ehk kui midagi juhtub, siis saab välja astuda ja uuesti alustada;
  
• Väljaütlemine tähistab org korrigeerimist
  
• nende võimaluste vahel toimub null-summa mäng (väljumist kompenseerib väljaütlemine)
  

• Väljumise ja Väljaütlemise dünaamika:
  
  • kuna Väljumise (so väljaastumise) võimalused ei olnud reaalsed, siis pidi seda kompenseerima läbi Väljaütlemise (sisemise ümberkorraldamisega)
    
  • NB! Ühenduse lepingute algne põhimõte: kogu otsistus-mehhanism pidi olema rahvusülene
    
    • samas, sel perioodil läksid kõik otsustustasandid liikmesriikide kontrolli alla
      
    • 1965.a. kriis & Luksemburgi kokkulepe: liikmesriikidel de facto veto õigus - sellega saavutati see, et kui keegi on vastu, siis sellel ühel liikmesriigil on õigus panna veto.
      

• Weiler: kuidas seletada seda õigusliku ja poliitilise protsessi vastuolulist dünaamikat?
  
  • sündmusepõhine: De Gaulle oli poliitilise integratsiooni vastu & samas Kohus järgis õiguse sisulist loogikat
    
  • ühedimensiooniline: poliitilised arengud tingisid Kohtu sekkumise
    
  • kahesuunaline: mida siduvam õigus, seda raskem on seda vastu võtta
    
    • Kahesuunaline seletus on Weileri arvates kõige parem.
      
• Kokkuvõte: nii kujunes tasakaal konstitutsioonilise integreeriva protsessi ja tugeva vastassuunalise poliitilise protsessi vahel (NB! mõlemad aspektid on vastupidised lepingus ettenähtule).
  

• Konstitutsionaliseerumine (sisaldab nelja doktriini):
  

• Põhiseaduslikkuse järelevalve ( judicial review):
  
  • järelevalve töötab kahel tasandil:
    
    • Ühenduse meetmete vastavus Lepingutele
      
    • liikmesriikide aktide vastavus Ühenduse normide ja poliitikatega
      
  • liikmesriigid eiravad tavaliselt kohustusi läbi:
    
    • tegevusetuse aktide rakendamisel
      
    • konfliktse akti kehtestamisega
      
  • järelevalve on peamiselt teostunud läbi kodanike kaebuste liikmesriikide suhtes
    

• Weiler -> mutatsiooni prototüübid:
  

• näiteks USA: kus lisaks föderaalsele tasandile rakendatakse Õiguste Hartat ( Bill of Rights) ka osariikide omale (EÜ-s kõneall siiski pigem potentsiaalina)
  

• näide: riigid otsustavad teha julgeoleku küsimustes koostööd -> endine enamus võib aga nüüd osutuda vähemuseks, seda ei parandaks isegi demokraatlikult valitud esinduskogu...
  

• Weiler: määravaks saavad kultuurilised- keelelised , sotsiaalsed ja ajaloolised tegurid
  

• Euroopa muundumise sisu: mindi midagi looma, kuid tulemus oli hoopis muu-Euroopa integratsiooni iseloomustas tasakaal, liikmesriigid võtsid otsustusprotsessi enda kätte, toimus konstitutsionaliseerumine
  

• EL ei täida talle pandud ootusi, kuid kõik toimub formaalselt korrektselt (JOKK)-keegi pole nt Rompuy valimist vaidlustanud
  
• Sotsiaalne legitiimsus-väärtuspõhine, kõik on nähtuse osa ( kreeklased pidid täitma kodanikukohust)
  
• Senine süsteem tagab selle, et ainult Eur. parlamendi kaudu oleks esindatud , selle, et oleksime võimust kaugel
  

• riikliku suveräänsuse tähtsus
  
• rahvusriiklus
  
• kohaliku omavalitsuse kogemuse ebaühtlus
  
• kultuuriline heterogeensus
  

• moraalse konsensuse puudumine
  

• ii) õigustetarbija rahuolule (rõhuasetus põhi-õiguste kaitsmisele; vähemuste kaitse printsiip)
  

• EL integratsiooni tugevdamine oli selleks, et luua suuremat võjuvõimu ehk riigi loomine.
  
• EL struktuuri lihtsustamine ja rohkem Euroopat(EL suurema mõjuvõimu andmine), suurendab liikmesriikide vahelist koostööd ja lihtsustab otsuse tegemist.
  
• EL ei sobi Westphaliani konstitutsioon , sest liikmesriikidel oli viimane sõna konstitutsiooni teksti osas, kes ei soovi rohkem võimu anda EL-le.
  

• Ilma riigita pole demokraatia võimalik.
  
• Demokraatia põhitunnuseks on parlamentaarne esindatus.
  
• Konstitutsioonil on oluline tähtsus, kaitstes demokraatlikke õigusi.
  
• Rahvusparlamentidel on keskne roll liikmesriikide seisukohalt, kuid EL tasandil EP roll on nõrk. EP valimised kui populaarsuse võistlus, mille valimisaktiivsus on madal, sest ei olda kindlad EP tugevuses EL seisukohalt.
  
• EL valitsemine ei põhine parlamentaarsel esindusel, sest EP roll on nõrk. Mitte-majoritaarsed institutsioonid on EL tugevamad, kui Westph. Riikides.
  
• Riigid üritavad manipuleerida EL reguleerivate asutustega.
  
• Laienemine ei suurenda mitte-majoritaarsete institutsioonide mõjuvõimu.
  
• Esindatus EL tasandil on halvem, kui riiklikul tasandil.
  

• Demokraatia hõlmab mitmeid valdkondi-poliitilisi, majanduslikke, õiguslikke..
  
• Väärtused peavad olema demokraatlikud ja Euroopale omased -supranatsionaalsed.
  
• Traditsioonilise lähenemise kohaselt kujundab demose üks rahvas, kes jagab sama kultuuri, keelt, ajalugu, kombeid ja moodustavad koos ühtse kogukonna.
  
• EL on keerukas, seega on raske leida ühte ühist demost.
  
• Kuigi riigid ühinevad EL on neil siiski oluline säilitada riiklik omapära ja suveräänsus.
  
• Iga riik suurendab kultuuri mitmekesisust.
  
• Laienemine ei erguta EL avaliku ruumi arengut.
  

• Järk-järguline integratsioon on aidanud kaasa EL identiteedi arengule, aga pole EL inimestele näidanud kuidas otsuseid EL tehakse. EL identiteet pole asendanud liikmesriikide eraldiseisvaid identiteete.
  
• EL ametnike vastutuse võtmine tegevuse eest on problemaatiline.
  
• Peab leidma uusi viise, kuidas kaasata inimesi EL otsustusprotsessi.
  

• seletus läbi 'ülevoolu' ( spill -over effect):
  

• näiteks: söe ja terase tootmine -> ülejäänud majandussektorid -> 'kõrge poliitika' (ühine välis- ja julgeolekupoliitika)
  
• rahvusülesus, poliitiline integratsioon on majandusliku kaasnähe
  

• otsused kompromissipõhised ja konsensuslikud
  

• eeldab, et riigid käituvad ratsionaalselt
  
• riikide sees toimub huvigruppide võitlus
  
• rahvusvahelisel tasandil toimub valitsuste-vaheline võistlus/ kauplemine
  

• EL-i integratsiooni eestvedajad Euroopa Komisjon ja Kohus
  

• Integratsiooni seletus läbi ülekande-efekti (spill-over effect): integratsioon kandub ühest sektorist teise ja madalamalt astmelt kõrgemale
  
• Rahvusülesus, poliitiline integratsioon on majanduslik kaasnähe
  
• „regioonide Euroopa“
  

• tugineb arusaamal, et kaasaegse valitsuse roll on pigem regulatiivne, mitte redistributiivne
  

• ajalooline institutsionalism (Pierson)-kuidas liikmesriikide otsused on mõjutanud nende tulevasi valikuid ja tegevust
  
• ratsionaalse valiku instit-ism (Pollack, Garret, Tsebilis)-uurib kuidas institutsioonid mõjutavad või kujundavad poliitikas osalejate ratsionaalset käitumist
  
• sotsioloogiline instit-ism-kuidas kultuuritaust seletab institutsionaalset korraldust
  

• poliitikavõrgustikud kui otsustusareenid
  
• poliitikavõrgustike abil kirjeldatakse ja analüüsitakse poliitilist protsessi ja tulemusi
  

• Vaherahu on sõlmitud mitmete liikmesriikide vahel (Prantsusmaa-Saksamaa), kes enne võitlesid ülemvõimu pärast Euroopas. EL valijad toetavad neid poliitikaid, mis toetavad rahu. Rahu tähendus on muutunud passiivseks-olemasoleva mugava olukorra säilitamine, riigid hoolitsevad enda eest, kuid peavad siiski silmas ka piiritaguseid ohtusid (Venemaa).
  
• Jõukus-tänu rahule on saavutatud liikmesriikide vaheline majanduslik koostöö. Liikumine vaesusest jõukusse, praegu liikumine jõukusest veel suurema jõukuseni.
  
• Rahvusülesus on viinud rahvuse vähenemisele. On tekkinud kaks „leeri“ : meie kui Euroopa ja nemad kui mitte-Euroopa riigid.
  

• superriik kaotaks võimaluse Euroopa rahvusriikide vahelisteks tülideks, kuid riikluse tänane vorm säiliks...
  
• riikide ühendus säilitaks küll ühelt poolt rahvusriigid, kuid defineeriks samas ümber nende sisulise tähenduse
  

• individuaalsus kui alusväärtus
  
• vastandub nii kollektivismile kui ka äärmuslikule individualismile
  

• individuaalsus kehastub konkreetses kultuuris, euroopa (rahvus)riigid kui individuaalsuse kandjad.