Vahetuskurss Ulvi Vaarja, Sügis 2004 Vahetuskursisüsteemid • Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab vahetuskursi, mille tasemel toimuvad valuutatehingud • Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine)
$UYHVWXVWHVW 0LNURMDPDNUR|NRQRRPLND7.DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPDŹ$UYHVWXVWHVW 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .XYDNRUUDJDNVDNHQ .VLPXV .XLYDVWDVWLNXVVWDOXVWDYDGYlLNHMDVXXUULLN /}SHWDOHYDDWXV 9DOPLV VLLV +LQQH 9DOLNV 0...
olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. 31. Mis on maksebilanss? Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. 32. Mis on jooksevkonto? Jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel teatud ajaperioodil. 33. Mis on vahetuskurss ja millised on vahetuskursi eriliigid? Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas. Vahetuskursi eriliigid on: ujuv vahetuskurss ja fikseeritud vahetuskurss.
reaalvara ja omakapitali. See on ka põhjus, miks investeerimispositsioon (-seis) pole tasakaalus. 20. Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon 21. Valuutakursid (otsekurss, tulevikukurss) Vahetuskurss (exchange rate)- Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes. Valuutakurss muudab erinevate riikide valuutad ja nendes väljendatud hinnad omavahel võrreldavaks. Otsekurss (direct exchange rate)- Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas; Tulevikukurss (forvard exchange rate)- puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. Enamavaldatavad tähtajalised kursid: üks kuu ette, kolm kuud, kuus kuud, üheksa kuud jne. Kui tähtajakurss on hetkekursi suhtes soodsam, öeldakse, et see on preemiaga, kui aga tähtajakurss on hetkekursist madalam, öeldakse, et see on diskontoga. 22. Valuutaturu struktuur ja funktsioonid
Euribori mõjutab Keskpank. Keskpanga eesmärk on hoida võimalikult madalat inflatsiooni ja naad saavad seda teha tõstes pankade intresse. Ehk siis kui europangal tõstetaks intressi, et raha laenata või hoiustada tõuseb paratamatult ka euribor. Ka langetamine on kasulik nt kiire majanduskasvu ajal, mil hinnatase võib tõusa ja aitab seda “maha jahutada”. Lisaks mõjutab intressimäära ka poliitika. 11. Maksebilanns ja vahetuskurss Maksebilanss on statistiline aruanne, mis näitab mingi aja jooksul riigi poolt tehtud majandustehinguid ülejäänud maailmaga. Tehing residendi ja mitteresidendi vahel. Maksebilanss: • näitab välismajandusest saadud SKPd • aitab riigi välismajandusliku taseme hindamisel • näitab RKP tulu kujunemist • aitab kaasa välisvaluutakursside muutumiste selgitamisel Maksebilansi kontod on: 1) kapitali- ja finantskonto 2) jooksevkonto 3) ametlik reservkonto
Panga kursiga ja teenustasuta. Osades pangakontorites saab kroone tasuta eurodeks vahetada terve aasta jooksul. · Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja ilma teenustasuta. · Kauplused näitavad mõned kuud enne ja pärast üleminekupäeva hindu nii kroonides kui eurodes. · Tarbijakaitseamet jälgib hindade muutusi pärast eurole üleminekut. · Maksud ja toetused ümardatakse eurole üleminekul reeglina inimestele soodsamas suunas. Kuidas otsustati euro vahetuskurss? 1999. aastast euroalasse kuuluva üheteistkümne riigi puhul määrati vahetuskursiks 31.12.1998 kehtinud viimane turukurss. Eesti vahetuskurss on Saksa marga ja euro suhtes olnud fikseeritud pea neliteist aastat. Seetõttu lähtuvadki nii Eesti Pank kui ka valitsus eeldusest, et Eesti liitub euroalaga seni kehtinud kursi 15,6466 alusel. Ametlikult kinnitatakse vahetuskurss alles pärast seda, kui on otsustatud riik euroalasse vastu võtta
Maksebilanss - aruanne, mis kajastab antud riigi rahvusvahelisi tehinguid mingil ajavahemikul. Osad jooksevkont, kapitali- ja finantskonto ning välisvaluuta reservid. Puudujääk põhjustab välisvaluutareservide vähenemist. Jooksevkonto koosneb kaubandusbilansist, teenuste bilansist, tulude bilansist ja ülekannete bilansist. Kapitali- ja finantskontol kajastatakse kapitali eksporti ja importi. Vahetuskurss ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas. Fikseeritud ehk püsiv vahetuskurss selle puhul on riik kehtestanud omamaisele rahaühikule kindla vahetuskursi kas kulla, mingi teise riigi valuuta või valuutadest koostatud kogumi suhtes ning on valmis kursi säilitamiseks kasutama majanduspoliitilisi abinõusid. Ujuv vahetuskurss koduvaluuta kurss teiste valuutade suhtes määratakse tema nõudluse ja pakkumise poolest. Nominaalne vahetuskurss on kahe riigi valuutade suhteline hind ja reaalne vahetuskurss võtab arvesse kaubandustingimusi ehk hinnataseme erinevusi.
Makroökonoomika Kodutöö 2 Vastused 25.04.2014 1. Nominaalne vahetuskurss kirjeldab ühe valuuta hinda teises valuutas. Reaalne vahetuskurss võtab lisaks nominaalse vahetuskursile arvesse ka hinnataseme muutust kahes riigis. Riigi A reaalse efektiive vahetuskursi kallinemine riigi B suhtes toimis siis kui näiteks fikseeritud vahetuskursi puhul, mida vaadeldaval perioodil ei muudetud, kallinesid A hinnad rohkem kui B hinnad. Kui fikseeritud vahetuskursi puhul oli Eesti inflatsioon 4% ja EMU riikides 2%, siis krooni reaalne efektiivne vahetuskurss kallines 2%. / = e/e- Pw/Pw+P/P
Hinnanguliselt tehakse ühel päeval valuutaturul tehinguid 500 miljardi kuni ühe triljoni dollari väärtuses. Kaupade ja teenustega kaubeldakse igapäevaselt ligikaudu 70 miljardi dollari ulatuses. Seega viivad suurema osa tehingutest valuutaturul läbi just investorid aga mitte importijad ja eksportijad. Tasakaal valuutaturul Nõudmise ja pakkumise tasakaaluna kujuneks valuutaturul tasakaal punktis E (vt. joonis 11.1), mis näitab, et päeva keskmine vahetuskurss kujuneks välja tasemel OA ning käive oleks OB. Mõõtes dollarites oleks käive võrdne piirkonnaga OAEB. Vahetuskurss (USD/EUR) Pakkumine (EUR) E A Nõudmine (EUR)
ja finantskonto ning reservkonto. 66. Jooksevkonto on maksebilansi osa, kus kirjeldatakse lühiajalised maksevood, mis aga ei sisalda finantsvarade ostu või müüki. Jooksevkonto on jaotatud kahte ossa: kaubandusbilanss ja teenuste bilanss 67. Kaubandusbilanss- 68. Ostujõu pariteet (PPP) on tingimus, mille korral kodumaise valuuta ostujõud on nii sise- kui ka välismaal ühesugune. 69. Reservide konto 70. Ujuv vahetuskurss on vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ja määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul, ilma finantsorganisatsioonide vahelesegamiseta 71. Fikseeritud vahetuskurss on vahetuskurss, mille korral hoitakse rahvusliku valuuta väärtust sel teel, et ostetakse või müüakse keskpanga ametlikku valuutareservvi välisvaluutaturul. 72. Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas. 73. Finantskonto- 74. Riigi puhul deebet/kreedit -
Koosneb kaubandusbilansist ja mittekaubandusbilansist. Finantskonto Maksebilansi osa, mis kajastab finantsvarade ost ja müügiga seotud rahavoogu. Näide: Tehingud akstiate, obligatsioonide ja teiste finantsvaradega. Reservide konto Maksebilansi osa, mis kajastab teiste riikide valuuta või rahvusvahelise valuutareservi kogust, mida riik ostab. Kaubandusbilanss Maksebilansi jooksevkonto osa, mis näitab netoeksporti. Ujuv vahetuskurss Vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ning määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul, ilma finantsinstitutsioonide sekkumiseta Näide: Keskpank ei sekku, nt ei osta kokku Fikseeritud vahetuskurss Määratud vahetuskurss, mille korral hoitakse riigi omavaluuta väärtust sel teel, et ostetakse ja müüakse keskpanga valuutareservi välisvaluutaturul. Valuutakomitee Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat.
muutuvad kodumaiste tarbijate jaoks kallimaks Koduriigi valuuta kallinemine (appreciation) · Välisriigi valuuta odavnemine koduriigi valuuta suhtes · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks kallimaks ja välisriigi kaubad muutuvad kodumaiste tarbijate jaoks odavamaks Vahetuskursi ja suhteliste hindade seos · Vahetuskurss ja suhtelised hinnad Impordi ja ekspordi nõudlus sõltub suhtelistest hindadest Riigi valuuta kallinemine · Tõstab antud riigi ekspordi suhtelist hinda · Alandab antud riigi impordi suhtelist hinda · Seega koduriigi valuuta kallinemine toob kaasa impordi nõudluse suurenemise ja ekspordi nõudluse vähenemise Valuuta odavnemine
...............................2 2.RAHA TEKKIMINE JA ARENG.............................................................................. 4 2.1 Raha areng Eestis................................................................................................. 5 3.RAHA FUNKTSIOONID...........................................................................................6 4.ERINEVAD RAHA LIIGID.......................................................................................7 5.VALUUTA VAHETUSKURSS................................................................................. 8 6.EUROOPA ÜHISRAHA - EURO.............................................................................. 9 6.1 Euro poole ja vastu argumendid...........................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 11 1. MIS ON RAHA? Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend
tegutsevatele tööandjatele ja täistööajaga töötajatele. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. 14) Loomulik (tasakaaluline) tööpuuduse määr Loomuliku tööpuuduse määr hinnang tööpuuduse määrale, mis valitseks majanduse tootmisressursside täielikul rakendamisel (ilma palgasurvete tekketa). RAHVUSVAHELINE MAJANDUS 1) Otsene ja kaudne vahetuskurss Rahvusvahelise kaubanduse toimimiseks peab olema võimalik ühe riigi valuuta konverteerimine teise selline vahetus toimub vahetuskursside põhjal. Vahetuskurss on ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas. Otsene kurss on ühe välisvaluuta ühiku hind kodumaises valuutas, kaudne kurss on ühe ühiku kodumaise valuuta hind välisvaluutas. 1 EUR = 1,39 USD 2) Nominaalne ja reaalne vahetuskurss
a. Valuutakursi nõrgenemisest b. Hindade stabiilusest c. Hindade ja palkade paindlikkusest d. Intressimäärade stabiilsusest Fiskaalpoliitika, mis on suunatud ülekuumenemise vähendamisele, eeldab a. Intresside alandamist b. Maksude tõstmist c. Valitsussektori kulutuste vähendamist d. Väliskaubanduslikke piiranguid Fiskaalpoliitika sisuks on a. Suurendada raha pakkumist b. Juhtida majandustsüklit riigi kulutuste kaudu c. Fikseerida raha vahetuskurss d. Mõjutada erainvesteeringuid läbi madalate intressimäärade Kui valitsussektori eesmärgiks on kasutada fiskaalpoliitikat majanduse elavdamiseks, siis a. Suurendatakse valitsussektori kulutusi ja alandatakse makse b. Vähedatakse valitsussektori kulutusi ja suurendatakse makse c. Vähendatakse valitsussektori kulutusi ja alandatakse makse d. Suurendatakse valitsussektori kulutusi ja suurendatakse makse Euro kasutuselevõtt 2002
Intressimäär langeb, sest raha pakkumine sissetulekute suurenemise tulemusena kasvab ja see langetab raha hinda. Puhaseksport ilmselgelt kasvab, sest välisnõudluse suurenedes saab eksporditud toodete eest küsida kõrgemat hinda, mis tähendab, et on mõistlik eksportida. Tänu sissetulnud rahale suureneb import ja enam pole nii mõttekas eksportida. See toob kaasa NX↓ ja E↑ ehk Kreeka drahmi reaalne vahetuskurss tõuseb. b. Oma valuuta kasutamine lubaks neil valuutat devalveerida, raha juurde printida ja sedasi võlga vähendada. Kuigi see tooks kaasa ajutise järsu majanduslanguse, tähendaks see majanduse ülesehitamist tugevamatel alustel ja edukas eksport, mida kahtlemata odavam valuuta kaasa tooks, tähendaks raha teenimist, mitte selle laenamist. c. Vahetuskursi muutus mõjutaks Kreeka kodanike reisimisvõimalusi
Olukord läheb veelgi keerulisemaks, kui tulevad mängu valitsuste poliitikad, mis võivad kahjustada normaalset vahetuskursside tasakaalustatust. Valitsuste poliitikad ning nende mõju kurssidele on ka sageli põhjus miks kauplemiste puhul tekivad vaidlused. Majandusteadlased ning seadusandjad on rohkem huvitatud kasutatavast reaalsest vahetuskursist, mida mõõdetake valuuta üldisema joondumise puhul maailmas. Reaalne vahetuskurss on kahepoolsete reaalsete vahetuskursside vaheline keskmine väärtus riigi ja iga tema kaubanduspartneri vahel, mida kaalutakse tema ja tema partnerite kaubandusaktsiates. Olles nn. keskmine võib riigi reaalses vahetuskursis tekkida „tasakaal“. Tasakaalu jaoks peab aga riigi valuuta olema osade tema kaubanduspartnerite jaoks ülehinnatud, samas kui see on teiste partnerite suhtes jällegi alaväärtustatud. Reaalsete
ega kahane. Sel juhul on kapitali sissevool piisav ainult sama taseme tootlikuse säilitamiseks ehk katab amortisatsiooni oluline efektiivsuse määratlemiseks. Puudub muutumistendents. 3. 4. SKP 2016 = 20 miljardit 1. SKP 2017 = 1 (reaalkasv 0%) * 1,04 (SKP deflaator) *20 (2016 SKP) = 20,8 (miljardit) 2. SKP per capita = 20 800 000 000 / 1 300 000 = 20,8*109 / 1,3*106 = 16*103= 16000 3. SKP per capita = 18000$, vahetuskurss 1 = 1,2$ 18000/1,2=15000/per capita (Riik A on rikkam 16 000 / per capita) 4. Vahetuskurss 1 = 1$ 18000/1=18000/per capita (Riik B on rikkam, 18000 / per capita) 5. SKP tarbimismeetodil Y = C + I + G + (X Z) = 16 + 5 + 4 + (7,5 8,5) = 24 SKP sissetulekumeetodil Y = C + S + T = Palgad + (ettevõttekasum + amortisatsioon) + (kaudsed maksud subsiidiumid) = 15 + 3 + 2 + (5 1) = 24 1. Agregeeritud tööjõu pakkumine on individuaalsete pakkumiste summa;
maksma. Pikaajaline lahendus oleks maailmamajanduse selline kasv, mis suurendaks arengumaade eksporti tasemele, mis võimaldaks teenida võlgade tasumiseks vajaliku raha. 19 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Valuuta vahetuskursi probleemid 20 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Vahetuskursi määramine Vahetuskurss on kahe valuuta suhteline hind. Ametliku reservi konto kirjed näitavad, et keskpangad mängivad tähtsat osa rahvusvahelisel valuutaturul. Miks? Kas kõikide riikide keskpangad? Lihtsuse mõttes eeldame, et vahetus toimub ainult kahe maa vahel. Õigem oleks rääkida kaubanduslikust vahetuskursist ehk vahetuskursist kõigi kaubanduspartnerite valuutade suhtes. 21 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilansi kontod on: 1) jooksevkonto; 2) kapitali- ja finantskonto; 3) ametlik reservkonto. 32. Mis on jooksevkonto? Jooksevkonto (current account) on maksebilansi konto, milles registreeritakse riigi kaupade ekspordi- ja impordi- ning teenusekaubanduse ja välisarvelduste käivet. Jooksevkonto jaguneb: kaupade konto, teenuste konto, tulude konto ja ülekannete konto. 33. Mis on vahetuskurss ja millised on vahetuskursi eriliigid? Vahetuskurss (Exchange rate) on ühe riigi valuuta hind teise riigi valuutas. Vahetuskursi eriliigid on: ujuv vahetuskurss ja fikseeritud vahetuskurss. · Fikseeritud vahetuskurss tähendab, et keskpank on kohustatud kodumaist raha välismaise vastu vahetama just nii palju, nagu majapidamised ja ettevõtted soovivad, ja just niisuguse kursiga nagu on kehtestatud.
n rahvastiku kasvumäär P¿ Muutuja Sümbol Püsiseisundi P kasvumäär ¿ Kapital efektiivse k = K/(E*L) 0 e= ¿ töötaja kohta e nominaalne vahetuskurss Toodang efektiivse y = Y/(E*L) 0 - reaalne vahetuskurss töötaja kohta P* - maailma hind Toodang töötaja Y/L = y*E g P väikese majanduse hind kohta Kogutoodang Y=y*E*L n+g Ujuv vahetuskurss Fikseeritud
6. Väikese avatud majanduse intressimäär on võrdne maailma reaalse, intressimääraga, mis tähendab, et väikese avatud majanduse jaoks on eelduseks ka täielik kapitali mobiilsus 7. Maailma intressimäära tõus põhjustab investeeringute vähenemist meie väikeses riigis. Kuna NX = S–I, siis I vähenemine põhjustab ekspordi suurenemise. Seega säästude vähenemine välismaal viib jooksevkonto ülejäägile kodumaal. 8. Nominaalne vahetuskurss on kahe riigi valuuta relatiivne ehk suhteline hind. 9. Kui reaalne vahetuskurss on liiga kõrge, siis on välismaised kaubad suhteliselt odavad ja kodumaised kaubad aga suhteliselt kallid. 10. Nominaalne vahetuskurss sõltub reaalsest vahetuskursist ja kaupade hinnasuhtest. Kui kodumaine hinnatase tõuseb, siis nominaalne vahetuskurss e alaneb. Sellisel juhul on kodumaine raha vähem väärtuslik ja tema eest saab osta vähem välisvaluutat. 11
hulka Millised maksud riik kehtestab? Üksikisiku tulumaks, sotsiaalkindlustusmaks, ettevõtte tulumaks, korporatsioonide tulumaks, käibemaks, lisandväärtuse maks, müügimaks, aktsiisimaks, omandi ehk kinnisvaramaks, saastemaksud, pärandi- ja kinkemaksud, tollimaksud, riigilõivud Millised tegurid määravad väliskaubanduse? Looduslikud ressursid, geograafiline asend, töötajate kvalifikatsioon, tollipoliitika, vahetuskurss Mis on maksbilanss? Statistiline aruanne, mis summeerib riigi majandustehingud maailmaga teatud perioodi (1 aasta) jooksul Esita eesti krooni otsekurss euro suhtes: 1= 15,6466EEK Makro II-II Riigi põhilised sissetuleku allikad: maksud; laenud (sise- ja välis-); riigiettevõtete kasum; välisabi; riigivara müük Automaatsed stabilisaatorid fiskaalpoliitikas: fiskaalpoliitika vahendid, mis on majandussüsteemi endasse sisse ehitatud, nt. tulumaks, töötu abiraha Mis on riigivõlg
tasakaalus. Kui kodumaine valitsus suurendab tulumaksu määra, siis toob see ilmselt kaasa liikumise kaubandusbilansi ………………….. poole ning kapitali netoväljavoog muutub ……………………: sufitsiidi; positiivseks 5. Kui väikese, avatud majandusega riigi valitsus soovib vähendada kaubandusbilansi puudujääki, siis selle eesmärgi täitmiseks tuleks: suurendada maksukoormust 6. Kui reaalne vahetuskurss on kõrge, siis välismaised kaubad: on suhteliselt odavad ning kodumaised kaubad on suhteliselt kallid 7. Protsentuaalne muutus nominaalses vahetuskursis võrdub protsentuaalne muutus reaalses vahetuskursis „pluss“: välismaine inflatsioonimäär „miinus“ kodumaine inflatsioonimäär 8. Kui 5 šveitsi franki saab vahetada 1 ameerika dollari vastu ning USA hinnatase on 1 dollar hüvise kohta ning Šveitsi hinnatase on 2 franki hüvise kohta, siis reaalne
4. X kodumaiste hüviste eksport (väljavedu) Y =C d + I d +G d + X C=C d +C f kodumaised tarbimiskulutused kokku koosnevad kulutustest kodumaistele Cd ja välismaistele Cf hüvistele. Täpselt sama kehtib ka investeerimiskulutuste I ja avaliku sektori kulutuste G kohta. Y =C + I +G+ X−ℑ IM-kulutused impordile Netoeksport e puhaseksport NX=X-IM NX=S-I S=Y-C-G P ε =e ( ) P¿ Ε-Reaalne vahetuskurss e- nominaalne vahetuskurss P-kodumaine kauba hind P¿ −¿ välismaine kauba hind %-ne muutus nominaalses vahetuskursis e = % -ne muutus reaalses vahetuskursis ε + %-ne muutus teise riigi hinnatasemes P* – %-ne muutus kodumaises hinnatasemes P % muutus e-s =%-ne muutus ε-s + (π* – π) 5.Töötus L=E+U L – tööjõud E – hõivatud tööga U – töötud U u= L
Euroopa Rahasüsteem oli vajalik selleks, et oleks stabiilne süsteem liikmesriikide vahel, et hoida inflatsiooni kontrolli all ja et koordineerida vahetuskursipoliitikat kolmandate riikide suhtes. ERS-i olemus Euroopa Rahasüsteemi moodustavad kolm peamist tunnusjoont: · Euroopa valuutaühik eküü (ECU - European Currency Unit) · Vahetuskursimehhanism (ERM - Exchange Rate Mechanism) - iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda +/- 2,25%. Valuutade püsimine nendes piirides on aga saavutatav ainult siis, kui liikmesriigid rakendavad stabiilset majanduspoliitikat. · Osalevate keskpankade vahelised krediiditingimused - krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Olid
Alguses rääkisin, et rahvusvahelise majanduse uurumisobjektideks on rahvusvaheline kaubandus ja rahandus. Jätkame nüüd rahandusega. Eksportijad ja importijad peavad suutma erinevaid valuutasid kiiresti ja tõhusalt ümber vahetada, sest kõik riigid tahavad, et neile makstakse ikkagi nende enda rahaga ehk valuutaga. Pangad ja valuutavahendajad moodustavad valuutaturu. Igal valuutal on oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Vahetuskurss muutub pidevalt. 10. Mis määrab vahetuskursid? -Kaupade ja teenuste eksport ja import (imporditakse rohkem kaupu, selle tagajärjel on maailmaturul rohkem seda valuutat, selle pakkumine suureneb ning selle valuuta hind langeb. Ja vastupidi kui ostetakse rohkem selle riigi eksporti siis nõudlus selle riigi valuuta järele tõuseb ja selle tulemusena tõuseb ka selle valuuta kurss.)
Tegemist on täiskasvanud töötajatega, kes ei tööta, kuid otsivad aktiivselt tööd. Tööpuuduse ulatuse hindamiseks ning selles toimuvate muutuste analüüsimiseks kasutatakse tööpuuduse ehk töötuse määra. Töötuse määr = töötud : tööjõud (%) 64. Devalveerimine /revalveerimine- Probleemiks fikseeritud vahetuskursi süsteemi puhul võib olla, et vahetuskurss ei pruugi olla võrdne tasakaalukursiga. Kui vahetuskurss ületab tasakaalukurssi, siis, on ta üleväärtustatud ning riik võib vahetuskurssi devalveerida (muuta odavamaks). Devalveerimine alandab koduvaluuta väärtust välisvaluutade suhtes. Valitsus võib ka omavaluutat välisturult tagasi osta, hoidmaks üleväärtustatud vahetuskurssi. Lõpmatuseni seda teha ei saa, sest riiklikud valuutareservi vahendid on piiratud. Revalveerimine on fikseeritud vahetuskursi muutmine. Selle tulemusena omavaluuta väärtus välisvaluutade suhtes tõuseb. 65
Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu (1992. aastal oli inflatsioon 1076%). 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon, oli majanduse ümberkujundamisel üks olulisemaid pöördepunkte. Et Eesti majandusreformi üksikasju on paljudes artiklites ulatuslikult käsitletud, piirdun siin vaid paari üldisema aspektiga. Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konverteeritavus. Krooni vahetuskurss seoti Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni) ja vahetuskursid teistesse omavääringutesse arvutati Saksa marga põhjal. Nii üksikisikud kui ka ettevõtted võisid vahetada kroone muudesse valuutadesse ilma piiranguteta. 1992. aasta juunis kehtestatud fikseeritud vahetuskurss 1 Saksa mark = 8 Eesti krooni oli samasugune ka 2001. aasta juunis. Pärast rahareformi oli inflatsiooni tase Eestis suhteliselt kõrge.
pangagarantiiga lepingutele, kasutada akreditiivi. (Hirjel 1996) Transpordirisk tähendab seda, et avarii, sõja või muu sündmuste tõttu saab kaup teel kahjustada või läheb hoopis kaduma. Selle vältimiseks tuleb sõlmida transpordikindlustusleping. Asukoharisk on seotud konkurentidega võrreldes erinevate kuludega ekspordis või impordis - kui on makstud liiga kõrgeid palkasid, töötajad on liiga palju streikinud, liiga kõrged maksud, ekspordikeeld või kõikuv vahetuskurss. Asukohariski maandamiseks kasutatakse otseinvesteeringuid müügiturule ja litsentside kasutamist. (Hirjel 1996) Valuuta väärtust mõjutavad inflatsioon ja vahetuskurss. Inflatsioonirisk on see, kui inflatsioonimäär erineb ootuspärasest ja see avaldub ettevõtte rahavoogudes. (Hirjel 1996) Ettevõttele tähendab see seda, et inflatsiooni tõttu võib tekkida kriitiline olukord, mille leevendamiseks vähendatakse võimalikult palju kulusid.
1) fikseeritud vahetuskursid, 2) vabakaubandus 3) dollari kasutamine põhivaluutana. Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus.Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra.
finantsvahendite liikumine. Finantsturge on kaks: · rahaturg · kapitaliturg Pangasüsteem on kaheastmeline : 1)Keskpank on pankade pank, iseseisev riiklik institutsioon, mis võib rohkem või vähem olla seotud valitsusega. Eesti Keskpank ei allu valitsusele. Keskpanga funktsioonid on: · Kodumaise raha tehniline emiteerimine · Kodumaise rahakursi juhtimine ja selle määramine. Rahakurss võib olla ujuv, kus vahetuskurss kujuneb raha nõudmise ja pakkumise tagajärjel või siis fikseeritud mingi kindla rahaühiku või valuuta suhtes. Eesti kroon on seotud EURO -ga . Raha konventeeritavus tähendab raha vahetatavust, kas riigi siselt või ka väljaspool riiki. · Riiklike rahatagavarade juhtimine (riikliku reservid). Kommertspangad on erapangad, kelle põhilised majanduslikud funktsioonid on: · Klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine
Metallraha – mündid ja sendid Paberraha Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele Raha omadused: Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Raha likviidsuse püramiid- kõige üleval asub sularaha (kõige likviidsem), seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Kullastandardi olemus – rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Välja võib tuua kolm kullastandardi vormi: kuldmündistandard, kuldkangistandard, kulddeviisstandard. Bretton Woodsi süsteemi olemus - 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi
Types of holiday: Career in Tourism Trends in tourism Alandatud hind-Discount price Alaline,püsiv-permanent Ajavahe-jet lag Ekstreemturism-Hardship holiday Autasu-Reward Edasi-tagasi pilet-Return ticket Eripakkumine(soodushinnag)-Special rate Avatud inimene-Outgoing personality Jõukas-Affluent Eripakkumine-Special offer Hariduskäik-Educational history Jõukus-Prosperity Hobi-või huvialaturism-Special interest holiday Honorar-Fee Kaasmaalane-Compatriot Järsku alandatud-rock-bottom price Juhi töökoht-Management job Kasum,tulu-Revenue Kallis-expensive Kaaskiri-Covering letter Koopia-...
Inflatsioon - kaupade või teenuste püsiv hinnataseme tõus, ilma hinnaproportsioonide muutuseta. Põhjused Rahamassi ülemäärane kasv, Nõrk ja mitteusaldusväärne raha, Majanduse liiga kiire areng. Jaotus Nõudlusinflatsioon, Pakkumisinflatsioon, Struktuurne inflatsioon, Majandusootuste inflatsioon. Spiraalid Hinnad - Palk - Hinnad Hinnad Vahetuskurss Hinnad Hinnad Intressid Hinnad Hinnad Hinnad Palgad Palgad Mõju majandusele · põhjustab tulu soovimatu ja ebaõiglase ümberjaotamise. · vähendab säästmishuvi ja majanduslikku efektiivsust jne..
Kui eksport ületab importi, on tegemist väliskaubanduse ülejäägiga ja kui import ületab eksporti, on tegemist väliskaubanduse puudujäägiga 68. Ostujõu pariteet – ) nimetatakse tingimust, mille kohaselt koduvaluuta ostujõud on nii sise- kui välismaal ühesugune. Et valuutaühiku ostujõud võrdsustuks kõikides maades, peab ostujõu pariteedi teooria kohaselt vahetuskurss kohanduma. 69. Reservide konto – see osabilanss kajastab muutusi riigi kulla- ja välisvaluutavarudes, st kajastab teiste riikide valuuta või rahvusvahelise valuutareservi kogust, mida riik ametlikult ostab. Reservkonto tehinguid teeb ainult keskpank. Reservkontol peegeldub riigi reservide puhaskasv. Reservide suurenemine aasta jooksul tähendab üldbilansi ülejääki ja vähenemine - üldbilansi puudujääki (defitsiiti). 70
rahapakkumise fikseeritud kasvumäär kutsuks rahandussektori ebastabiilsuse puhul esile tootmispotentsiaali mahu suuremaid kõikumisi. Seetõttu eelistavad paljud tänapäeva majandusteadlased piiratud intressimäära-elastset reaalse rahapakkumise strateegiat. See kujutab endast reaalse rahapakkumise kohandumist reaalsetele tingimustele. 5 22. Ostujõu pariteedi teooria (G. Cassel). Nominaalne vahetuskurss (suhe kahe vääringu vahel), reaalne vahetuskurss. * 1 1 eP e(reaalne) * P eP P Kui e=1, siis vahetuskursi ostujõu pariteet. Selle järgi vahetuskursi def.: kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. (Analüüsitakse kaubeldavate hüviste juhtumeid. E: 1 homogeenne hüvis, täiuslik konkurents). Vahetuskurss: P(t )
Ametlik kauplemisvaluuta - euro Börsi üldindeks - OMX Tallinn Kasutab Põhja- ja Baltimaade kauplemissüsteemi SAXESS Alates 2004 a Põhja- ja Baltimaade börsideliidu NOREX liige Alates 2008 a kuulub rahvusvahelisse Nasdaq kontserni 9 Kuulub NASDAQ Balti väärtpaberituru alla 51. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid Administreerimise tase: ujuv e paindlik vahetuskurss fikseeritud vahetuskurss Tehingu iseloom: Bid hind, millega saab baasvaluutat müüa ja samal ajal osta noteeritavat valuutat Ask hind, millega saab osta baasvaluutat v müüa noteeritavat valuutat Tehingu objekt: sularahakurss kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha deviisikurss e ülekandekurss Noteerimise viis:
t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 12. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega · Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena · Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra · Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes
t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 12. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega · Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena · Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra · Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes
Eesti majanduse arenguperspektiivid Lähtealus resursside optimaalne kasutamine Määrava tähtsusega investeeringutega ja tööjõuga seotud küsimused Sisemaistest säästudest investeeringuteks ei piisa. Välisinvesteeringuid soosinud tegurid: · Kapitali ja kaupade vaba liikumine · Fikseeritud vahetuskurss · Madalad tulumaksumäärad · Võimalus kasum riigist vabalt välja viia Oluline on kaasaegse tehnoloogia import otseinvesteeringute vormis, mis aitab otseselt kaasa tootluse kasvule ja loob aluse ekspordi loovate tootmisvõimaluste kasvuks. Tasakaalustatud majanduse areng ~5% aastas · Valitsussektori eelarve tasakaal ja jooksevkonto defitsiidi ohjeldamine · Eesti toodete konkurentsivõime suurendamine ja ekspordi areng · Valitsussektori konservatiivne laenutegevus
Revalveerimine rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Nullifitseerimine käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti väärtusetuteks ja uute käibele laskmine, kusjuures vanu rahamärke välja ei osteta või makstakse nende eest ainult tühist hüvitist. 13. Kullastandardi olemus Kullastandard raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. Rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. 19.saj kullastandard rahvuslik valuuta seotud kullavarude ja kulla hinnaga. 1821-1914a nn klassikaline kullastandard, enamik maailma riike olid kehtestanud kullastandardi ja fikseerunud oma valuuta kulla suhtes. Ühtlasi standardiga liitunud riikide valuutad omavahel fikseeritud. 2 Kullastandardi süsteem lagunes I maailmasõja ajal, kui trükiti palju kullakatteta raha.
Eurosüsteemi eesmärk on säilitada oma alal hinnastabiilsus. Sellega soodustatakse majanduskeskkonda ja kõrgemat tööhõivet. 1.2 Rahapoliitika eesmärk • Stabiilne majandus • Hindade stabiilsus - Mida stabiilsem on hinnataseme tõus, seda paremini saavad nii ettevõtjad kui ka tavainimesed teha oma tulevikuplaanide ja palgasoovide seisukohast võimalikult mõistlikke majandusotsuseid. • Soodne ja stabiilne vahetuskurss (vahetuskurss – välisvaluuta hind kohalikus valuutas) • Madalad intressid - Kui pangad saavad keskpangast raha madalama intressiga ehk odavamalt, siis on raha hind ka ettevõtjale odavam ja see julgustab ettevõtjat rohkem laenu võtma, mis omakorda elavdab majandust. • Finantsturgude stabiilsus - kogu finantssektor – lihtsustatult öeldes pangandus – toimib tõrgeteta. Neid eesmärke saavutades mõjutatakse ka kogu ülejäänud majandust, k. a
Eesti rahandusreform 1991 Olime eeskujuks teistele 1991. a. augustis taasiseseisvunud Balti riikidest suutis Eesti esimesena 1992. a. juunis täielikult loobuda endise NSV Liidu valuuta rubla kasutamisest ringlus- vahendina ja kasutusele võtta oma raha Eesti krooni (EEK). Mis eelnes rahareformile ja tegi selle võimalikuks? Oma raha kasutuselevõtu diskussioonid Eestis kestsid ligi 5 aastat. Avalöögiks oli 1987. a. 26. augustil Tartu päevalehes "Edasi" publitseeritud nelja Eesti ühiskonna- teadlase artikkel Eestile majandusliku autonoomia andmise vajalikkusest. Selles ettepanekus rõhutati ka Eesti rahasüsteemis konverteeritava valuuta kasutuselevõtu vajadust ning selle alusel arvelduste sooritamist NSV Liidu teiste piirkondadega. Teaduslikes diskussioonides käidi läbi erinevate rahasüsteemide plussid ja miinused. Siiski oli rahareformi alguseks vastuseta rohkesti küsimusi. Vaatamata sellele viidi rahareform läbi esim...
import jne. Suurimaid ühiskonna mõjutajaid 20. sajandil. Pani rõhku klassiühiskonnale. 4. Engels. "Kommunistliku partei manifest" koostöö Marxiga. 5. Revisionistid. re-videre 6. Plaanimajandus. majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile, käsumajandus, bürokraatia, propaganda, Stahhanov, Lunin, Hrustsov 7. Rahanduse põhimõisted. Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel. Bretton Woods (1944) pandi alus rahvusvahelisele valuutasüsteemile, dollar seoti kullaga ning teised süsteemiga ühinenud valuutad dollariga dollar hakkas dikteerima, süsteem lagunes 60.-ndatel aastatel, kui kulla turuhind tõusis liiga kõrgeks. BW-s loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. RAHAREFORMID??? 8. Milton Friedman
14. Bretton Woods'i süsteem USA-s Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA dollar. St USA kohustus ostma kulda hinnaga 35 dollarit unts. (kulla-dollari fikseeritud suhe) 15. eesti rahasüsteem Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Seaduslik maksevahend Eesti kroon, mille vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes (1EUR=15,6466EEK). Kehtiv vahetuskurss on ekvivalentne 1992.a rahareformiga kehtestatud Eesti krooni vahetuskursiga Saksa marga suhtes. Kroon on vabalt konverteeritav, st puuduvad piirangud kapitali vabale liikumsele Eesti ja välisriikide vahel. 16. eesti krooni reservvääring EURO 17. Eesti Vabariigi rahaseadus Vastu võetud 20.05.1992. Rahaühik Eesti kroon, käibib paber- ja metallrahana
ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riigi kodakondsust, kodakondsuseta isik autokraatia valitsemisreziim, mille korral kogu võimutäius on ühe inimese (autokraadi) käes; vastand demokraatlikule valitsemisele avalik haldus poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipärane täideviimine riigi- ning
Alumisel astmel on välisvaluuta tarbijad ja tootjad: turistid, importijad, eksportijad, investorid. Järgmisel tasandil on pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel. Kolmandal on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljavoo (suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.) 36.Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid Administreerimise tase (ujuv ehk paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss). Tehingu iseloom (ostukurss kurss millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt, müügikurss kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat, keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes). Tehingu objekt (sularahakurss kurss millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha, deviisikurss e ülekandekurss) Tehingu toimumise aeg (Hetkekurss ja tähtajaline kurss.)
rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendab kapitali maksumust ning kodumaiste investorite põhikapitali. Vaid vähesed riigid - Jaapan ja Sveits on suurepärased näited võivad suuresti eirata muutusi vahetuskursis ja hoida nominaalsed intressimäärad väga madalal tasemel ilma et neid ohustaks kiirenev inflatsioon. Poliitilised valikud Väikeste avatud majandusega riikidele ja arenguriikidele on oluline eelkõige stabiilne ja väline, mistõttu vahetuskurss on kõige olulisem hind selles majanduses: see mõjutab üldist konkurentsivõimet ja sellel on suur mõju riikide hinnatasemetele. Vältimaks võitlust turuosaga läbi valuutakursside,palgamäärade, maksude ja toetuste manipuleerimise, ning ennetada finantsturgudel juhtimast rahvaste konkurentsivõimelist positsiooni vales suunas.
püsivõimalused, pankade kohustuslikud reservid keskpangas (eesmärgiks stabiliseerida rahaturu intressimäärad ja kontrollida likviidsust) 20. Ostujõu pariteedi teooria Kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. P-hüviste koosluse hinnaindeks e-vahetuskurss P*-hüviste koosluse hinda välisvaluutas e(reaalne)=1, kui eksisteerib võrdne ostujõud Vahetuskurss: 21. Vahetuskurss poliitikainstrumendina Kui vahetuskursid on vabalt kõikuvad, määrab nende taseme rug, mitte pol mõjud või keskpank. Fikseeritud või juhtiud vahetuskurssidega rahasüsteemid: Bretton Woodsi süsteem, Euroopa Rahasüsteem (EMS) nind Eesti valuutakomitee. 22. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks Regioon, kus sisemised fiks vahetuskursid ning välised vabalt ujuvad vahetuskursid garanteerivad nimetatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
