rangelt Kodakondsus, kõrgharidus, ametialane asjatundlikkus Avalik konkurss Vaatame joonis lk 18 Eesti ametnikkonna hierarhiat ja riigiteenistujate osakaalu Järelevalve ametnike üle Ametnikke võim riigis võib põhjustada korruptsiooni ja kokkuleppeid ametnikke vahel. Kontroll kolmes vormis: sisemises ehk ametkondlikkus (haridus, kutseala, käitumine vastavalt normatiividele), poliitilises (sekkub riigikontroll), õiguslikkus (peab aitama vältima korruptsiooni, ombudsmani sekkumine). Vaatame lk 120 Tabel. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. KOHTUVÕIM Üks võimuharudest üks poliitilise süsteemi osa Kõrgema kohtu tegevus on osa poliitilisest protsessist Demokraatliku riigi kohustuslik tunnus Ei allu täidesaatvale ega ka seadusandvale võimule Ülimuslikkus tagab õigusriigi põhimõtte Vaatame õigusharud, lk 122 Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
Peatükk III: Õigusnormid 1. Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimkäitumises kehtivad kindlad reeglid ning seal valitseb kindel kord. N. Luhmann käsitleb ühiskonda kui süsteemi, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismiga. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Täpsemalt: sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Iga süsteemi kaks omadust on mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Süsteemi mõiste rajaneb elemendi ja suhte mõistetel. Süsteemi iseloomustatakse tunnuste järgi: hierarhilisus, iseseisvus, eesmärk, organiseeritus, isereguleerivus jne. Hierarhilisus süsteemi element on ühest küljest süsteemi tervik...
Selline väljamõeldis üllatas lüvimaalasi väga, kuid sõja vältimiseks otsustati ränk nõudmine vastu võtta. Vaherahu sõlmiti 15 aastaks. "Tartu maks" tuli tasuda 3 aasta jooksul.Samal 1554. aastal saabus Lüvimaale tsaari saadik, kelle juuresolekul Riia peapiiskop, ordumeister ja Tartu piiskop kinnitasid Iepingu tingimused. Seda tehti küll puigeldes ja juba ette lootes, et maksmisest suudetakse siiski kavalusega hoiduda, aga nii kinnitati vaidlustava maksu õiguslikkus igave- seks paberile. See oli Vene diplomaatia.suur edu.Aastatel 1556-1557 pidas ordujäljekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Sõja kulg tunnistas veel kord, et Vana-Liivimaa jõud on nõrk. See tõdemus tõstis veelgi naaberriikide isu. Võitlused lõppesid Posvoli rahuga, millega Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. See ei hakanud aga kehtima enne kui 5 aasta pärast, sest alles siis pidi lõppema Vene-Poola vaherahu.1557
SUURRIIKIDE VÄLISPOLIITIKA KONSPEKT Välispoliitika analüüs Mis on välispoliitika: riigi strateegilised suhted teistega (riigid, rahvusvahelised organisatsioonid). Hõlmab suhteid teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused. Poliitika teadus- rahvusvahelised suhted- välispoliitika analüüs. Välispoliitika on oluline (Hudson 2005): inimesed RS on olulised. Võimalus uurida toimijaid. Enam kui kirjeldus. Ühendada RS teiste teadustega (psühholoogia, sotsioloogia, poliitika) Erinevad paradigmad välispoliitilises analüüsis: Klassikaline- tegija põhine/grupi otsused. Võrdlev- positivistlik metodoloogia. Psühholoogiline profiil. Praegune uuring- kontsrukts...
vastuolus ühenduse õigussüsteemiga. 3) Liikmesriikide õigussüsteemidest tuletatud põhimõtted. • Põhiõigused ja vabadused – Inimõigused, poliitilised õigused ja majanduslikud vabadused (isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumine ja konkurentsivabadus). Määratletud riikide põhiseadustes, EÜ lepingus neid pole. Lähtutakse 1950 Euroopa Nõukogus vastu võetud “Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist”. • Administratiivne ja seadusandlik õiguslikkus – mõisted `õiguskindlus` ja `protseduuriline õigus`. Kodanike õiglase ja võrdse kohtlemise tagamiseks sätestatud protseduurid. Liikmesriigid tagavad kohaldamise. • Läbipaistvuse põhimõte – kodanikel on õigus omada juurdepääsu institutsioonide dokumentidele; lisaks ka Euroopa Liidu Ministrite Nõukogutegevuse läbipaistvuse nõue. 4 2) TUNNEB EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA SEADUSLOOME TOIMEMEHHANISME. EUROOPA ÜLEMKOGU
b. suutlikkust teostada teiste üle vägivalda c. valitsemisvõimekust d. igasugust sisend- ja väljundprotsessi 2. Autoriteet Weberlikus käsitluses tähistab a. vägivallamonopoli b. igasugust võimu c. igasugust käskudele allumist d. käskudele allumist nende sisu ja vormi pärast 3. Weberi domineerimise tüübid on: a. ratsionaal-legaalne, b. autoritaarne c. traditsiooniline, d. moraalne, e. Struktuur-funktsionaalne 4. Legitiimsus on a. õiguslikkus b. seaduslikkus c. tunnustatus d. otsus 5. Loengus tutvustatud kahe võimukäsitluse hulka kuuluvad: a. distributiivne võim, b. ainuvõim, c. protsessuaalne võim, d. struktuuriline võim, e. käsuliin. 6. Bürokraatia ideaaltüübi tunnuste hulka kuuluvad (Weber): a. umbisikulisus, b. hierarhia, c. kirjalik asjaajamine, d. Peteri printsiip, e. arvestatav meediakajastus. 7. Mida näitab võimu vertikaal a. Tipptasandi võimu ulatust b. Rohujuure tasandi võimu ulatust c
Õigus ja eetika „ Eetika universaalne ja individuaalne mõõde“ „Juristi ameti koht ühiskonnas“ „Õiguse, eetika ja poliitika seostest“ Essee hindamiskriteeriumid, mis peavad arvestuse saamiseks olema täidetud: 1. kriteerium – essee maht 4- 6 lk. 2. kriteerium – essees on esiplaanil üliõpilase iseseisev analüüs ja põhjendatud hinnangud. 3. kriteerium – üliõpilane on essees sidunud tervikuks erinevad kohustusliku kirjanduse allikad, kirjandust ei ole refereeritud, vaid analüüsitud ja seostatud erinevaid vaateid. Kohustuslik kirjandus: Aristoteles. Nikomachose eetika. Ilmamaa, 1996. Jõgi, P. Õigus ja eetika: Teooriad õigusest ja õiglusest 20. sajandi õigusfilosoofias. Juura, Õigusteabe AS, 1997, lk. 126 – 168. Tammelo, I., Õiglus ja hool. Ilmamaa, 2006 I LOENG - Nikomachose Eestika Mis on eetika? Eetika (vanakre...
Euroopa Liidu Institutsioonid ja õigus Lektor Peep Jaagant Piirivalvekolledz 2007 Õppeaine eesmärk Anda õppuritele üldised teadmised EL'i haldusorganite ülesehitusest ja funktsioonidest Iseseisev töö Kutsehariduse õpe: Õppematerjalide lugemine Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 60% eksamitöö ja 40% kontrolltöö. Täiendkoolituse kvalifikatsiooni kursus: Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 100% eksamitöö HINDAMINE Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Eur...
Seetõttu ei peaks me laskma valitseda mitte inimesel, vaid loogilisel arutelul, kuna iseenda huvides tegutsedes muutubki inimene türanniks. Võimukandja on ju õigluse valvur, ja kui õigluse, siis ka võrdsuse oma. Olles õiglane, ei näi ta endale rohkemat taotlevat, sest ta ei võta endale üldisest hüvest suuremat osa sellest, mis tema seisundiga põhimõttelises vastavuses on -- nii pingutab ta teiste heaks. Seetõttu öeldaksegi, et õiguslikkus on teistele suunatud hüve, nagu ka eelpool juttu oli. Nii peab ta saama mingi tasu, milleks on austus ja eelisõigus. Kellele pole aga sellest küllalt, need muutuvad türannideks. Piiramatu peremeheõigus200 ja isaõigus pole sama, mis eelnev, kuid sarnane. Endale kuuluva, seega omandi ja laste suhtes ei kehti ebaõiglus üldises mõttes enne, kui nad jõuavad teatud ikka ja iseseisvuvad. Nad on nagu
eesmärkide saavutamiseks. See on riigi sekkumine ühiskondlikesse suhetesse, et tagada kodanike heaolu. See on valdkond, mis seob endas erinevaid aspekte sotsioloogiast, politoloogiast, majandusest, õigusteadusest, psühholoogiast ja käitumisteadustest. Sotsiaalpoliitikal on eesmärkideks: 1. poliitilised eesmärgid - klassivastuolude leevendamine ja rahvuslikud eesmärgid, rahvuse ühtsuse saavutamine, 2. eetilised eesmärgid - õiguslikkus, õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus, 3. majanduslikud eesmärgid - majandusliku arengu toetamine. Eesmärgid võivad olla kas ühiskonnakesksed või üksikisikukesksed. Sotsiaalpoliitika eesmärkideks (Marshalli järgi) on vaesuse kaotamine, võrdsuse tagamine ja heaolu maksimeerimine. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on ühiskondliku heaolu arendamine, mis toimub nii riigi valitsuse, maa- ja linnavalitsuste kui ka valdade haldusaladel. 1
I EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused (Nugent) Sisemised: Hoida terase tootmist kontrolli all. kellel teras, see on sõjaliselt võimekam. Ruhr'i piirkond Saksamaal. Terase abil sai hoida kontrolli all tervet Saksamaad. Saksamaa oli nõus, sest see oli viis, kuidas ta saaks enda mainet taastada. Saksamaa poliitiline ambitsioon Berliini blokaad Välised: Rahvasteliidu näide - esimene suurejooneline rahvusvaheline organisatsioon. Sõjaline kogemus aitas luua ÜRO, mis jällegi tekitas huvi uute rahvusvahelistele organisatsioonidele ja riikidevahelisele koostööle. Loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD). Väljatoodud organisatsioonid hakkasid mõjutama majandust, kuid koostöö takistuseks peeti kinnist turgu. NSV liidu ja USA vastukaaluks - eraldi riigid ei suudaks konkureerida n...
1 Tõlgendusvõimaluste struktuur:.....................................................................................7 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue.........................................9 Õiguse realiseerumise kolm vormi. ÕIGUSE JÄRGIMINE s.t et õigussuhte subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide 1 2 ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul reeglina nõutav, et subjekt sooritaks teo aktiivses e tegevuse vormis. Keelavate normide puhul peab subjekt hoiduma teost, st tegemist on teoga passiivses vormis e õiguspärase tegevusetusega. ÕIGUSE KASUTAMINE - st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus õigussuhte subjektid panevad toime lubavate, õigustavate või dispositiivsete õigusnormid...
v. ENEL, 1964; C-43/75 Defrenne v. Sabena, 1976; C-92/78 Simmenthal vs. Commission, 1978 C-41/74 Van Duyn v. Home Office, 1974; C-8/81 Becker v. Finanzamt Münster-Innenstadt, 1982; C-6/90 Francovich & Bonifaci v. Italy, 1991 · Liikmesriikide õigussüsteemidest tuletatud põhimõtted 1. Põhiõigused ja vabadused: Inimõigused, poliitilised õigused, majanduslikud vabadused 2. Administratiivne ja seadusandlik õiguslikkus: õiguskindlus (legal certainty), protseduuriline õigus (procedural fairness), läbipaistvus (transparency) · Põhjused, mis mõjutavad liikmesriikide valitsusi riikideülese õigussüsteemi aktsepteerimisel EL õiguse strukturaalne ja kultuuriline formalism Euroopa Kohtu motiivid ja huvid Liikmesriikide kohtusüsteemi motiivid ja huvid Rahvusvahelise õigusühiskonna ja juristide huvid ja motiivid Liikmesriikide valitsuste huvid
Õigusnorm on riigi kehtestatud käitumisreegel, mis on täitmiseks määramatule arvule isikutele. Õigusnorm määrab ühiskonna suhtes osalejate õigused ja kohustused, nende kohustusliku, lubatud või keelatud käitumise. On keerulise ja alternatiivse iseloomuga õigusnormid: 1) Keeruline näite puudumine 2) Alternatiivne Esimene liigitus: 1) Eraõigus 2) Avalikõigus Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Teine liigituse meetod: 1) Regulatiivsed õiguslikkus e. Osalejate käitumist reguleerivad (kohtunike, notarite jne. Käitumine) 2) Õigust kaitsvad Käitumise või tegevuse tagajärjel karistuse rakendamine. Kolmas liigitus: 1) Seletavad põhiseadus (annab juhiseid), valimisseadus seletab protsessi. 2) Viitavad sätestab, reguleerib käitumist teiste õigusnormide kaudu. 3) Kitsendavad kui oli juhtum A ja ei olnud B-d, siis ei ole ka C-d. 56. Õiguse subjektid: Õiguse subjektid on isikud, kes osalevad õiguslikus elus
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte võ...
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid...
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähi...
põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimualune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse, sõja vältimiseks otsustati ränk nõudmine vastu võtta, vaherahu sõlmiti 15 aastaks ja "Tartu maks" tuli tasuda kolme aasta jooksul samal aastal saabus Liivimaale tsaari saadik, kelle juuresolekul Riia piiskop, ordumeister ja Tartu piiskop kinnitasid lepingu tingimused ja nii kinnitati vaidlustatava maksu õiguslikkus igaveseks paberile 1556.1557. a pidas ordu järjekordse sõja Riia piiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga; sõja kulg tunnustas veel kord, et VanaLiivimaa jõud on nõrk, võitlused lõppesid Posvoli rahuga, millega Liivi ordu sõlmis PoolaLeeduga Venemaavastase liidu 1557. a mindi ilma rahata Moskvasse ja Ivan IV teatas, et alustab sõda Ivan Julm tundis end kindlalt, sest aasta eest oli talle alistunud Astrahani khaaniriik, soodsad
tegutsemisvabadus loodab tulevikus „ Euroopa regioonidele“ on surnud sündinud. See on põhjus, miks Saksa ja UK juhtidel paistavad olevat sellised hävitavad tõendid MLG vastu: Saksamaa, sest see on hea näide mis piirkondlikud mobilisatsioonid ja poliitika kaasamise tähenduse kaotus mitte juurdekasv institusioonide volituses õigulsikus pädevuses; UK näide, sest märkimisväärne mobilisatsioon ja poliitika kaasamist ei tõlgitud, mis tahes tulu institutsionaalses pädevuses ja õiguslikkus võimus. On selge, et piirkondliku mõjuvõimu peab analüüsima põhjalikumalt ja sellega seoses poliitilist mobiliseerimist ja poliitika kaasamise täpsemalt hindama. Sõna „mõjuvõim“ viitab pigem erinevatele protsessidele. Mõjuvõimu mõistetakse sageli suure vabadusena arvestades kohalike omavalitsuste ühendusi sarnaste asutuste või riigiüleste asutuste loata liikmesriikide valitsustes. Selles mõttes on see kattunud mobilisatsiooniga; seega on teda juba hinnatud üle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
