RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 1 Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega surve selleks tuli EL-lt hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroopa-...
mis püüab maksimaalselt tagada vältel sunnivad firmasid turult lahkuma ning jagunemist ühiskonnaliikmete vahel. vabatahtlik; võrdõiguslikkust ja vähendada klassierinevusi. selle vältimiseks tuleb tegutseda riigil. Tulujaotuse ühtluse hindamine ja pensionikindlustust finantseeritakse kas riigi Rootsi Norra ja Soome sotsiaalpoliitika. Täielik teave tähendab, et tarbijad ja firmad võrdlemine on üheks riikide vahelise heaolu üldistest maksudest või selleks eraldi Marginaalne sotsiaalpoliitika on suunatud peaksid olema toote olemusest ja ka hindadest määramise näitajaks. kehtestatud sotsiaalmaksust; puudust kannatavatele indiviidele, kulutused hästi informeeritud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp SOTSIAALPOLIITIKA Referaat Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................3 1. Sotsiaaltöö lätted................................................................................4 2. Sotsiaaltöö poliitika...........................................................................6 3. Sotsiaalpoliitika mõiste ja eesmärk........................
Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt 1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad? Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust. (Reisisaatjate näide) 2)Mille poolest erineb heitunu töötust? Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse. 3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust? Hariduse puudumine põhjustab kindlasti, teatud piirkondades on raskusi töö leidmisega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda vähendada, peaks prognoosima, milliseid teadmisi ja oskusi vaja läheb, koolisüsteem peab võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majandus...
Sotsiaalpoliitika ajalugu 1601 Poor Law (Vaeste seadus) Kuninganna Elizabeth I · Üldine ühtne süsteem vaeste ,,ülevaatajate" (overseer) määramiseks; · Kohalik vastutus · Väärikad ja ebaväärikad vaesed · Töömajad (Workhouse) ebaväärikatele vaestele · Seegid (Almshouse) väärikatele vaestele Vaesuse suurenemise põhjused · Feodaalsüsteemi lagunemine · Kloostrite sulgemine ja tegevuse lõpetamine · Moraali ja väärtuste langus o Nälgijate toitmine o Januste jootmine o Võõraste vastuvõtmine o Paljaste riietamine o Haigete külastamine o Vangide külastamine o Surnute matmine · Maade ,,tarastamine" (land enclosure) püsivate karjamaade kasutusele võtt · Kehv saak ja rahvastiku juurdekasv Maade tarastamine · Villavahetuse olulisuse tõus Elizabeth I ajal. · Talupoegade põllumaade muutmine karjamaadeks lammaste kar...
UNGARI SOTSIAALPOLIITIKA JA SOTSIAALKAITSEKULUTUSTE ÜLEVAADE Kaja Rand ja Mari-Liis Mölder Ainetöö Juhendaja: Aino Kiis Tallinn 2014 Ungari Pindala - 93 030 km2 Rahvaarv - 9,9 miljonit Riigikeel - Ungari Rahaühik – Forint Parlamentaarne vabariik Töötus • 1990ndatel jäi 1,5 miljonit töötuks. • Viidi sisse töövõimetuspensionid ja 2010 need likvideeriti. Loodi 2 toetust 1) puudetoetus ehk abiraha 2) ajutine hüvitis, rehabilitatsioonitoetus. • Kogukonnas osutatavad teenused jäid nn omavalitsuste kanda. • puuetega inimestel puudub ligipääs tööturule. Pensionid • 1997 aastal koosnes pensionisüsteem 2 astmest: riiklikult majandatud pay-as-you-go • Alates 2012 aastast ühesambaline. • Erapensioniskeem vabatahtlik • Pensionile mineku iga on 62a. • Avaliku sektori töötajad 40-aastaselt...
USA kaldub rohkem liberaalsusesse. · Võrdsed võimalused. · Ettevõtlikkus. · Õigused koos vastutusega. · Rõhk töötamisel, tööl kui eetilisel kohustusel, ,,elada, et käia tööl". · Hõive maksimeerimine. · Avalike kulude kokkuhoid. · Suund sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus tasakaalustamine). · Igasugu poliitika kaasamine. · Erasektori kaasamine sotsiaalteenuste pakkumisse (töökoha pension, hambaravi, hüved). Sotsiaalpoliitika Eestis: · Väga kaheti mõistetav. · Koalitsioon ei järgi vaid liberalismi tugev sotsiaaldemokraatia mõju on juures. · Üldiselt 4 suurt valdkonda: Sotsiaalkaitse (kõigile), Tööturg, Tervisehoid ja Eluasemepoliitika. · Tänase ministeeriumi eesmärk on sotsiaalkaitses: · Tagada inimeste majanduslik toimetulek ja hea töö. · Tagada inimeste sotsiaalne toimetulek ja areng. · Tagada lastele paremad arenguvõimalused ja tervise kaitse.
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik. Enamlevinud tähendustes mõistetakse sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus
.........................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.................................................................5 4.Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid.........................................6 5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused................................................................6 6.Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all, keda see eelkõige võib puudutada....................................................................................................................................7 7.Mis on poliitika? Nimeta poliitikavaldkondi...........................................................................8 8. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid.....
Tartu Ülikooli majandusteaduskond KAS EESTI SOTSIAALPOLIITIKA TOIMIB? SOSS.01.087. Sissejuhatus sotsiaalteadustesse Mihkel Pari (B26085) Tartu 2013 Sotsiaalpoliitika hõlmab ühiskonna kõiki inimgruppe. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem ühiskondlike probleemide, näiteks tööpuudus ja väljaränne, lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige elanikele inimväärsete võimaluste tagamine. Sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus, milleks kasutatakse eri meetmeid, näiteks arstiabi ja pensionid. Sotsiaalpoliitika on moodus, kuidas riik sekkub ühiskondlikesse suhetesse, tagamaks kodanike heaolu. Sotsiaalpoliitika tegeleb põhiliselt nelja valdkonnaga: sotsiaalkaitsepoliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika ja eluasemepoliitika. Sotsiaalpoliitika kese on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab riiklikke toetusi, mis
vaesemaile võimalusi toime tulla. Bismarcki programmi 4 elementi 1. Töö- ja tööõnnetuskindlustus 2. Tervisekindlustus 3. Töövõimetuspensionid 4. Vanaduspensionid Programm pani aluse Euroopa korporatiivsele (tööpõhisele) heaolumudelile. Saksamaa sai kaasaegse sotsiaalturvalisuse, homogeense rahva ja reformistliku töölisliikumise. Bismarcki sotsiaalkindlustusest kasvas välja üks sotsiaalpoliitika mudel: sotsiaalkindlustus toimib töötasult makstavate maksude kaudu. 4. Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid Inimõigused on laiemad, tulenevad rahvusvahelistest õigustest ning neid tunnustatakse kogu maailmas Inimõiguste kaitse maailmas on Euroopa Parlamendi absoluutne prioriteet. Olulisemad dokumendid inimõiguste alal: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 2
Läti Sotsiaalpoliitika tutvustus 1. Läti perepoliitika Läti Vabariigi perepoliitika juhindub Perekonna- õiguse seadusest , mis kehtib alates 01.09.1993 Riik toetab laste sündi ja kasvatamist materiaalselt. Lätis on alates 2008 a.(23 948) kukkunud laste sündimus.2011a.(18 620 last) Hiljuti võeti vastu uus perepoliitiline strateegia kuni aastateni 2017. Põhiliselt toetatakse perekondi laste sünni puhul maksuvabastusega,mida plaanitakse tõsta 2017 a.kuni 50% miinimumpalgast ülalpeetava kohta- Praegu on rakendatud printsiipi, et raha järgneb lapsele.Silmas on peetud , et võib valida kas riigi lasteaeda või eraettevõtet. Seadus kaitseb abielu lahutamisel nõrgemat poolt- invaliidi, majanduslikult toimetulematut jne. Erinevus Eestiga on seadusega määratletud ka kihlus, kui suhtemäärang.Kihlus kestab aasta ja ei kohusta abielluma.Kannatanu poolel tekib ainult õigus kahjude...
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040
1917. a täiendati seadust haiguskindlustuse ulatus laienes vähemalt 5 töölisega ettevõtetele; 3 kindlustusliiki Abiraha järgi eritati kolme kindlustusliiki: Haiguskindlustus töövõimetusabiraha ½ kuni 2/3 palgast alates 4. haiguspäevast kuni 26 nädalat aastas; Sünnituskindlustus sünnitusabiraha 2 nädalat enne 4 nädalat pärast sünnitust ½ kuni terve palga ulatuses; Matusekindlustus matuseabiraha surnu 20-30 kordse päevapalga ulatuses; Sotsiaalpoliitika (1918-1940) Heaolu kui õigus 1920. a põhiseadus ei sisaldanud õigust abile puuduse korral, õigust haridusele ega õigust tööle 1938. a põhiseadus Töö on iga töövõimelise kodaniku au ja kohus. Iga kodaniku õigus ja kohus on ise soetada endale tööd. Riik aitab töö võimaldamiseks kaasa. Töö on riigi kaitse all. Töötülide lahendamine, ka streigi teel, korraldatakse seadusega. Abivajaja eest hoolitsemine lasub eeskätt perekonna liikmeil.
kohal. Tööturupoliitika: Sloveenia majanduse kõige olulisem on tööstus 2014.a seisuga(27,1 %). Detsembris 2014 oli 799 958 majanduslikult aktiivset isikut. Jaanuaris 2015 oli Sloveenia Tööturuametis registreerunud 124 279 töötut, mis on 4,3% vähem kui aasta varem. 2015. aastal on miinimumkuupalk Sloveenias – 790,73 EUR bruto (561.46 EUR neto). Tulenevalt seadustest ja kollektiivlepingutest on tööandja kohustatud maksma vähemalt miinimumpalka. Sotsiaalpoliitika Pensionipoliitka: Pensionit saavad inimsesed kuus 192,91 eurot kuus. Meeste pensiooniiga 63a ja naiste oma 61a. Keskmine eluiga meestel 80,1a ja naiste keskmine 84,8a. Hariduspoliitika: Sloveenias finantseeritakse haridus peaaegu täielikult riigi poolt ja osaliselt ka kohalike omavalitsuste poolt. Riik finantseerib nii ühiskondlikke koole kui ka litsentseeritud erakoole. Õppeaasta algab õpilaste jaoks 1. septembril ja üliõpilaste jaoks 30. septembril
docstxt/15276250744299.txt
EG Sotsiaalpoliitika Eestis - on see ikka olemas? Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus ja arvestatavad elutingimused. Selleks kasutatakse mitmesuguseid meetmeid nii teenuseid kui ka rahalisi väljamakseid. Sotsiaalpoliitika kolmeks põhisuunaks on vaesuse kaotamine, võrdsuse taotlemine ja heaolu. Kui rääkida sotsiaalpoliitika olemasolust Eestis, siis leian, et see on küll olemas, kuid veidi läbimõtlematu ning süsteemitu. Riik kogub rahvalt makse ning tänu sellele on hädasolijatel võimalik abi saada. Sotsiaalpoliitika olemasolu kinnitab pikk toetuste ja hüvitiste nimekiri, mida on võimalik riigilt saada. Kuid kas see on piisav vaesuse kaotamiseks? Minimaalse sissetuleku tagamiseks ja inimese esmavajaduste rahuldamiseks on võimalik taotleda toimetulekutoetust
Suurbritannia Majandus ja sotsiaalpoliitika Leiboristide põhimõtteks oli riikliku reguleerimise teel tagada elanikonna erinevatele kihtidele sotsiaalne heaolu. Selleks natsionaliseeriti peale sõda palju ettevõtteid (osa transpordist; kaevandused), loodi tervisekindlustussüsteem ja finantseeriti riiklikult odavate korterite ja elamute ehitamist. Konservatiivid soosisid vaba turumajandust ja pidurdasid sotsiaalprogramme. 1970-ndatel aastatel tabas Suurbritanniat majanduskriis. Selle põhjused olid: • majanduse madal kasvutempo e. “Inglise haigus” (keskmiselt 2,8 % aastas); • Suurbritannia liitumisel Euroopa Majandusühendusega (Euroopa Liiduga) selgus Inglise kaupade konkurentsivõimetus Euroopa turul; • koloniaalne minevik ei sundinud tehnoloogiat uuendama ja tootlikust suurendama; • sotsiaalprogrammide ülepaisututus; • kahjumiga töötavate riigiettevõtete doteerimine; • Araabiamaade naftaembargo, mis p...
Pealinnaks on Nikosia ning riigikeelteks on kreeka ja türgi. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt. 2009 aasta hinnanguga on rahvaarvuks 801700. Küprose kliima on vahemereline- mahedate, niiskete talvedega ja soojade ja kuivade suvedege. Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed, on vaid mõned allikad ja ojad. Rahaühikuks alates 2008 aastast on euro, enne oli selleks nael. Riigikord on presidentaalne vabariik ning iseseisvus saavutati Suurbritanniast aastal 1960. Sotsiaalpoliitika Kehv majanduslik tase on tekitanud probleeme prostitutsiooni, rahapesu ja ebaseaduslike hasartmängudega. Toetatakse pikaajalisi eluasemeteenuseid, tasuta keskharidust, tervishoiuteenuseid, makstakse stipendiume ja laene, toetatakse rahaliselt vaeseid üliõpilasi kes asuvad õppima välismaale, uusi koole, haiglaid ja mitmesuguseid hoolekandeasutusi, kogukonna heaolu keskuseid, laste- ja noortekodusid, hosteleid ja lasteaedasid.
Vaid teatud õiguste puhul aksepteerib Euroopa Sotsiaalsete Õiguste Komitee nende dünaamilist iseloomu, mis paneb riigile kohustuse tegutseda täieliku õiguste realiseerimise suunas. Vaid dünaamililiste õiguste puhul ei pruugi riik olla veel saavutanud nõutavat sotsiaalse heaolu taset, kuid kui riik astub samme, mis viitavad tegevusplaani olemasolule selle heaolu saavutamiseks, ei saa riiki süüdistada õiguste rikkumises. Eesti Vabariigi sotsiaalpoliitika ajalugu on lühike. Üheks murettekitavamaks sotsiaalseks probleemiks peetakse tänapäeval vaesust, mis oma olemuselt on heaolu vastandolukord. Tavaliselt mõeldakse vaesuse all situatsiooni, kus inimesel puuduvad materiaalsed ressursid normaalseks elutegevuseks. Vaesus on oma olemuselt kumulatiivne, mis väljendub vaesuse kuhjumises ehk kogunemises. Sotsiaalpoliitika ülesandeks on suunata ühiskonna sotsiaalset arengut. 21. sajandi märksõnaks
·kui palju aega tagasi lahknes simpaniste perekond inimeste omast? Umbes 5 miljardit · mis tüübi mõte oli, et inimesed on oma käitumises eelkõige mitteloogolised? · maastrichti lepingu kohta oli küsimus, et millele ta aluse pani? Euroopa liidule pani aluse 1992 · milleks on vaja suurt aju? Et saada aru teistest inimestest ja et neid meelde jätta · kõrge intellekti kohta oli küss? Elusa lihatoidu kättesaamine eeldab seda... · mis on geograafiline determinism? Geograafiline asukoht mõjutab ühiskonda oluliselt · milline väidetest käib kultuuri kohta: kultuur kui blabla, kultuur kui blabla.. seal olid kõik õiged · massikultuuri kohta oli küss? Massiline toodang, ebatraditsonaalne, populaarne, kommertslik, ühtlustunud · kes on politoloog? Poliitiku perearst, järelvalvab ja annab nõu · milles seosneb demokraatia? · millest tuleb korruptsioon? Soov teisi ära kasutada, võim · mis oli levinud enne 60ndaid euroopas? V:esindusdemokraatia · oligarh...
heaolu? 3. Ideoloogia, universaalne-selektiivne, vastutus, õigused-kohustused mida tähendab heaolu?; heaolu universaalsus(kõigile üks), selektiivsus(sõltuvalt inimesest), kes vastutab heaolu tagamise eest?, riigi ja inimeste vastastikkused õigused-kohustused heaolu tagamisel 3. LOENG 9. Nimetage heaoluriigi neli arenguetappi ja iseloomustage lühidalt (poliitika, majandus, sotsiaalpoliitika, valitsuse roll). Heaoluriik sündis rohkem kui sada aastat tagasi tööstuse arengu ja suurte sotsiaalsete ning poliitilisete käärimiste ajajärgul. Esimesena tuli välja sellega Saksamaa. Pärast seda levis see kiirelt ka teistesse riikidesse. 1880-1930 Poliitilised arengud: Demokraatia kasv, universaalne valimisõigus, ühingute liikumiste areng, sotsiaaldemokraatia, uus liberalism. 2
Euroopa Liidu 3.test 1. Missugune alljärgnev väide tänase EL ühise majandusruumi kohta on kõige korrektsem a) Euroopa Liit on majandusliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt, rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tolimaksu ja lubavad tootmisteguritel vabalt liikuda liikmesriikide vahel, ning on lisaks nõustunud ka fiskaal-, monetaar- ja sotsiaalpoliitika ühtlustamisega b) Euroopa Liit on tolliliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt ja rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tollimaksu, ent ei toimu tootmistegurite vaba liikumist liikmesriikide vahel. c) Euroopa Liit on ühisturg: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt ja rakendanud kolmandate riikide suhtes
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke IDA-TALLINNA KESKHAIGLA ÜLESANDEID JA KOHUSTUSI NING SOTSIAALNÕUSTAMINE HAIGLAS Iseseisev töö Juhendaja: Diana Ingerainen Tallinn 2016 SISUKORD IDA-TALLINNA KESKHAIGLA ÜLESANDEID JA KOHUSTUSI....................................1 NING SOTSIAALNÕUSTAMINE HAIGLAS...............................................................1 SISEJUHATUS...................................................................................................... 3 1. IDA-TALLINNA KESKHAIGLA EESMÄRGID......................................................4 1.2. Missioon............................................................................................... 4 1.3. Põhiväärtused...................
................4 Laste- ja perepoliitika kontseptsioon ................................................................................6 Peretoetused Eestis ........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 13 1 Sissejuhatus Perepoliitika on sotsiaalpoliitika üks olulisemaid valdkondi. Peaaegu kõik arenenud maailma riigid toetavad lapsi kasvatavaid peresid. Samas, toetuste suurus, sihitus ja reeglid, mille järgi toetamine toimub, erinevad oluliselt. Need erinevused peegeldavad enamasti moraalseid, ajaloolisi ja sotsiaalse õigluse arengu eripärasid riigis. Suur osa sotsiaalpoliitikast on seotud perekondade ja pereeluga. Lapsed ja nende perekonnad on sageli keskseks teemaks kaasaja poliitilistes ja poliitikalaadsetes
koolitusi, ümberõppeid ja ettevõtlustoetusi. 3) EL hõivepoliitika. Hõivepoliitika 4 sammast: · Uus ettevõtluskultuur · Töölerakendamise uus kultuur · Uuendustega kohandumise uus kultuur. · Võrdsete võimaluste uus kultuur. Soodustada ettevõtlikkust ja toetada inimeste püüdlusi oma ettevõtete rajamisel. Ümberõppe juurutamine, tööpuuduse ennetamine. Noortele paremate võimaluste pakkumine , sooline võrdõiguslikkus. 4) Sotsiaalpoliitika : Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse mitmeid meetmeid : teenused,rahalised väljamaksed. Sinna alla kuuluvad kõik kindlustused : nt pensionikindlustus, tervisekindlustus,töötuskindlustus; toetused: lapsetoetus,sünnitoetus,lapsehooldustoetus,koolitoetus; toimetulekutoetused Tegeleb vanurite hoolekandega,vanadekodude ja varjupaikadega,lastekodudega,vanadekodude ja hooldekodudega. 5) Hariduspoliitika:
An analysis of the problem of Political Power Written by: Katre Kikkas Introduction It is said that in the political philosophy there are only two questions: ,,Who can have what?" and ,,Who will decide over it?". It is not exactly like that but it is quite close to the trough, to begin with. The first question includes material amenity's, and dividing rights and liberties.(Wolff, 1996) What is power? It is ability to influence others to do something they otherwise would not. Also, others can be affected with threats and force. (Kilp, 2010) Political power includes also right to force the others and to punish them if they disobey. Who should have that kind of power? Actually the political power is quite mysterious by itself. If someone has legitimate political power over me then he or she has a right to force me to do things that they want.(Wolff, 1996) But how can other person have rig...
j sellest vähemalt p poole tagab g riik eelarveliste eraldiste kaudu. Valitsusliit seab pikaajaliseks eesmärgiks uurimistegevusele ja innovatsioonile tehtavate kulutuste jõudmise 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust (SKT) aastaks 2015; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sotsiaal- ja tervisepoliitika SOTSIAALPOLIITIKA Eakate poliitika Valitsusliidu V li liid eakate-poliitika k lii ik eesmärk ä k on võimaluste õi l loomine l i Eesti E i inimestele i i l väärikaks ja aktiivseks eluks vanaduspõlves.
Naiste enesekehtestamine ühiskonnas Tänapäeva üks väljapaistvamaid sotsiaalpoliitika teoreetikuid Gösta Esping Andersen on öelnud, et kõige võimsamaks 20. sajandi lääne tsivilisatsiooni muutumist põhjustanud jõuks on olnud naiste püüdlused saavutada meestega võrdseid valikuvabadusi ning eneseteostusvõimalusi. Kuidas on muutunud naiste roll viimaste aastate jooksul? Vanas Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Nad kuulusid kogu oma eluga isa, abikaasa või mõne muu
riigil saamata jäänud toodang. (majanduslik kahju) Sotsiaalne kahju (pikaajaline tööpuudus võib laastada inimese psüühikat , võimalik kuritegevuse kasv töötute arvelt.Riigi kulutsed kasvavad( töötuabirahad )Passiivne tööpoliitika-tööpoliitika, mille käigus tegeletakse peamiselt töötuks jäänud inimeste olukorra parandamisega (abirahad ). Aktiivne-tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket ( ümberõppe finantseerimine ) Sotsiaalpoliitika prob- Inimene maksab üle 25 % tervishoiukuludest (Euroopa üks suurimaid ), Puudega inimesed saavad abiraha väga vähe.Haridus prob- Õpilaste üha suurenev koolist välja langevus, Hariduse kvaliteedi küsimus , koolide juhtimise probleemid.Elukestev õpe õppimine toimub kõigil eluetappidel.Eksport- kaupade/teenuste väljavedu riigist.Import Kaupade teenuste sissevedu riiki.Kaubandusbilanss ekspordi ja impordi vahe.Väliskaubanduse piirang- tollimaksud ja kvoodid
Uute tingimustega kohanemise uus kultuur seab eesmärgiks tööandjate ja töövõtjate kohanemise kiire tehnoloogilise arengu ning muutuva turusituatsiooniga. Osaline tööaeg, vahetustega töötamine, hooajatöö, kodustöötamine, distantshõive interneti vahendusel. Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul, ergutades uute töökohtade loomist eeskätt naistele aj emadele. Sotsiaalpoliitika Sotsiaal ja hariduspoliitika on tänapäeva heaoluriigi tähtsamad valdkonnad. Sotsiaalpoliitika tähtsust mõjutab ka riigi heaolumudel. Rohkem kulutavad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid, vähem aga liberaalse mudeliga maad. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse erinevaid meetmeid: teenuseid( arstiabi, haridus) kui ka rahalisi väljamakseid( kindlustushüvitis, abiraha, toetus).
2 Napib , vähe harituid inimesi. 4. Ettevõtlikkus 1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides . 1.2 Napib Riigi sekkumine majandusse: 1)kehtestab seadused 2)maksupoliitika 3)hinnapoliitika Maksusüsteemid: 1)progressiivne- astmeline tulumaks- suurema tuluga inimene peab maksma rohkem. 2)porportsionaalne- võrdsed maksud 3)regressiivne- madala sissetulekuga inimeselt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga in. Maksude kehtestamise eesmärk: 1)et riigil oleks raha- eelarve 2)sotsiaalpoliitika Maksud:Otsesed maksud: 1)Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (protsent, mida inimene maksab oma sissetulekutest) 2)Maamaks ( tasub iga kinnistu omanik ja see laekub kohalikusse eelarvesse) 3)sotsiaalmaks Kaudsed maksud(oleneb kas ma kasutan/tarbin): 1)Käibemaks ( 20% kauba ja teenuste hinnast) 2)Aktsiisimaks - erimaks kindlatele kaupadele ( alkohol, tubakas) 3)Tollimaks - sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt 4)Hasartmängumaks (mnguautomaatide ja kasiinode omanikelt ) Sotsiaalmaks e
slideshare.net/madlimaria/majandusressursid 2. Majanduspoliitika: raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik, struktuurne tööpuudus, tööpuuduse mõju riigile/inimesele, passiivne/aktiivne tööturupoliitika; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/tturg-ja-thive-2943382 4. Sotsiaalpoliitika: sotsiaalkindlustuse põhimõte, Eesti kolmesambaline pensionisüsteem (oska kirjeldada iga sammast), toimetuleku toetused ja -teenused, nende sihtrühmad; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/sotsiaalpoliitika 5. Hariduspoliitika reformimise põhjused selgitada probleemide olemust, võimalikku lahendust; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/hariduspoliitika 6. Välismajanduspoliitika:
vastuvõtmisega. Laiendati ka demokraatlike õigusi. Enamikes maades langes valijate vanuse alammäär 18 aastani. 3. Milliste poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide populaarsus kasvas Euroopas peal II maailmasõda? Ametiühingud. 4. Selgita mõisted: Integratsioon e lõimumine. Riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö. Moderniseerimine uuendamine. Näiteks tehastes vabrikus tehnika ja seadmete kaasajastamine. Sotsiaalne turvalisus riigi sotsiaalpoliitika eesmärk, mille kohaselt riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile. Näiteks kui idast tulnud inimesed põgenesid läände, siis tagati neile seal kohe sotsiaalne turvalisus, et neil oleks seal hea olla ega pööra lääne vastu. 5. Millistes rahvusvahelistes kriisides osales USA? Miks ja millal? Korea 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu
Nagu iga teinegi amet, on ka sotsiaaltööl mõningad puudused ja eelised. Sotsiaaltöötajaid on vaja, et avastada uusi lähenemisi ja arendada praktikat uuele rahvastikule. Kõigil sotsiaalaladega tegelevad inimesed peaksid kaasa aitama sotsiaaltöö professiooni edendamisele ja parandamisele. Sotsiaalala töötajatlele võimaldatakse aina tõhusamaid töövahendeid ja koolitusi, kuid mina leian, et sotsiaaltöös oleks vaja veelgi rohkem näha tulevikus ühiskondliku töö, sotsiaalpoliitika, uurimustöö kasutamist. Ühiskondlik sotsiaaltöö Praeguse sotsiaaltöö fookuses on liialt üksikute riskirühmade juhtumikorraldus, kuid vähem on rahval koostööd ühiskonnaga. Nagu ütlesid Hollandi sotsiaaltööteadlased oma kogumiku (,,Mõtisklusi sotsiaaltööst") esitluses, et on vaja rohkem kogukondlikku sotsiaaltööd, mis põhineb suhete omavahelistel ühendustel. Kogukondlik sotsiaaltöö tähendab ühiskonna arendamise
Keskerakond: Maksupoliitika: Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal toetavad astmelist tulu- maksu.Toetavad regionaalseid maksusoodustusi.Sammuti toetavad omavalitsuste suuremat rolli kohalike maksude määramasel. Sotsiaalpoliitika: Soovivad suurendada jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud inimõiguste kaitsele Eestis. Soovivad piirata otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendada alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vastast selgitustööd meedia vahendusel. Hariduspoliitika: Eesti hariduse edendamisel lähtuvad Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloolisest omapärast. Toetavad kutsekoolide kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks
varustuskindluse. Muudame riigihanked läbipaistvaks Teadvustame, et Eesti on mereriik, mis vajab selget merenduspoliitikat. Sisepoliitika Anname kohalikule omavalitsusele lisaks toimetulekutoetuse maksmisele täiendavaid võimalusi inimeste abistamiseks. Sotsiaalmaks ei tohi tõusta. Riigieelarve hoiame tasakaalus ja laene ei võta Väldime maksuerisusi ja soodustusi Eraisiku finantsinvesteeringud summas kuni 50 000 krooni aastas tulumaksust. Sotsiaalpoliitika Anname kriminaalasutustele kõik vahendid võitluseks organiseeritud kuritegevusega. Rakendame ellu vara konfiskeerimise organiseeritud kuritegevuses ning korruptsioonis süüdimõistetud kurjategijatelt. Tagame range järelevalve kinnipeetavate üle Panustame oluliselt narkoennetusse Kuriteoennetuse suuname eelkõige noortele. Korrakaitse alustaladeks on politseipatrullid ja naabrivalve. Omavalitsusjuhid Harjumaal Harku vald - vallavanem Kaupo Rätsepp, abivallavanem Eddi Tomband,
suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ja tarbimist. Tippkohtumine- Riigipeade kokkusaamine Terrorism- Teadlik vägivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilelanike suhtes, et saavutada valitsuselt oma nõuete täitmist. Terror- Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus Sotsialism- Poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust. Sotsiaalpoliitika- Valitsuse poliitika vaesemate ja hättasattunute aitamiseks ning ühiskondliku võrdsuse edendamiseks. Sotsiaalne turvalisus- riigi sotsiaalpoliitika eesmärk, mille kohaselt riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile.
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna
kohta, kuid mida aasta edasi, seda rohkem see suhtarv langeb prognooside kohaselt langeb see näitaja aastaks 2050 kuni kaks ühele. See omakorda toob kaasa majanduskasvu vähenemise. Seega töökohtade juurde tekitamine on tuleviku perspektiivis majandusliku heaolu ja elukvaliteedi tõstmise aluseks. Niisiis, hoogustumaks reformialaseid jõupingutusi, tegi Euroopa Komisjon 2005 aasta veebruaris ettepaneku uue sotsiaalprogrammi rakendamiseks, jätkates 2000. aastal kasutusele võetud sotsiaalpoliitika programmi raames alustatud tegevust ja keskendudes kõikidele töökohtade ja võrdsete võimaluste loomisele. Nimetatud sotsiaalprogrammi üheks eesmärgiks on Euroopa majanduse ja ühiskonna taaselustamine, samas Lissaboni strateegia lõplikuks eesmärgiks on Euroopa ühiskonnamudeli kaasajastamine ja parendamine. Lissaboni strateegia näeb ette ühiskondlike eesmärkide propageerimist st selleks, et toetada
hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemiga, majandus: vabaturumajandus, konkurents, avatud turg, min riigi sekkumine, sotsiaalpoliitika: vabadus, konkurents ja individualism, riik ei tegele kulukate sotsiaalprogrammidega vaid motiveerib inimesi rohkem töötama, suhtumine riiki:
Sotsiaalne turvalisus ühiskonna üks valupunkt Eesti ühiskonnal puudub selge sotsiaalpoliitika ning kokkulepe, millised on riigi kohustused oma kodanike ja elanike ees. Meedias ja argiteadvuses naeruvääristatakse pahatihti solidaarsust ja teisi humanistlikke põhimõtteid. Seega on ajakirjandus minetanud oma peaeesmärgi konstruktiivse diskussiooni arendamise ühiskonnas. Selle asemel on massimeedias tuntav kommertshuvidest lähtuv väärhoiakuid kujundav kõikelubav suundumus tarbijalikule ühiskonnale ja kiirete lahenduste pakkumisele
satelliitriikides, kus demokraatia oli pelgalt kulissiks. rassism - maailmavaade, mille jrgi rasside vahel ei ole ega peagi olema vrdsust. raudne eesriie - NSVL katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast repressioon - surveavaldamine, kellegi mahaurumine, karistamine. sotsiaaldemokraatia - vasakpoolne liikumine, mis taotleb hiskonna iglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja hiskondlike kokkulepete kaudu. sotsiaalne turvalisus - riigi sotsiaalpoliitika eesmrk, mille kohaselt riigi kodanik vib haiguse, tkoha kaotuse, vaesumise vi mne muu nnetuse korral loota riigi abile. sotsiaalpoliitika - valitsuse poliitika vaesemate ja httasattunute aitamiseks ning hiskondliku vrdsuse edendamiseks. sotsialism - poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaalset vrdsust. terror - vgivald poliitilises vitluses, mis viib sageli inimeste fsilise hvitamiseni, hirmuvalitsus. terrorism - teadlik vgivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilisikute
RIIGI JA VABATAHTLIKU SEKTORI SUHTED TAANIS Referaat uurib Taani riigi ja vabatahtliku sektori vastastikuste mõjutuste ajalugu, kirjeldab ning mõtestab lahti vabatahtliku tegevuse ulatust ja tüüpe ning vabatahtliku sektori muutuvaid rolle. Selleks vaadeldakse artiklis vabatahtlike organisatsioonide tegevust sotsiaalhoolekande vallas viimase 150 aasta vältel. Riigi ja vabatahtliku sektori vahelistes suhetes saab eristada nelja perioodi. Esimest iseloomustab liberaalne sotsiaalpoliitika, mida toetab vabatahtliku sektori topelt mudel, millele on omane tugev vajadus eneseabi ja heategevate algatuste järele. Teist perioodi iseloomustab sotsiaalsete õiguste ja riigi kohustuste järkjärguline sisendamine ning seda toetav tugev koostöö avaliku ja vabatahtliku sektori vahel partnerluse vormis. Kolmandal perioodil domineerib universalistliku heaoluriigi idee, vabatahtliku sektori pakutavad teenused marginaliseeruvad, kuid tugevneb huvirühmade esindatus
kulutuste vähendamine 8. Millised erimeelsused valitsesid liitlaste vahel Saksamaa küsimuses? Reparatsioonimaksud ja rahulepingu sõlmise venimine. 9. Millised riigid ja millal tekkisid Saksamaa lõhenemisel? Miks see toimus? NL ja Lääneriigid(USA, Prants. SB) 1947-1949. Erimeelsused. Lääne pool taastati majandus aga ida pool mitte, erinevus suurenes. 10. Kirjuta sotsiaalse turumajanduse tunnused. Võrdle neid thatcherismiga. Kõrgelt arenenud sotsiaalpoliitika oli vastand thatcerismile. 11. Kes on Konrad Adenauer? Anna hinnang tema tegevusele. Ta oli esimene Saksa Liitvabariigi kantsler ja samuti oli Kristlik-Demokraatliku Liidu juht. Ta ei olnud nõus Saksamaad üheks neutraalseks riigiks liitma. 12. Millal toimus Saksamaa taasühinemine? Millised sündmused Euroopas võimaldasid selle? 1989 lammutati Berliini Müür . 1990. 3 okt. liideti Saksamaa üheks SAKSA LIITVABARIIK. Uue idapoliitika ajamine. Idabloki lagunemine. 13
Lihtsalt niisama koos elada tundub lihtsam, vastutus on väiksem" ja ka statistika kinnitab, et registreeritud abielu pole meie ühiskonnas valdav kooseluvorm nooremates vanusgruppides. Seda, kui palju lapsi endale soovitakse ja saadakse, mõjutavad ka demograafilised (viljakas eas naiste arv, kooselu alguse aeg, abielulahutuste arv jne), individuaalsed (väärtused, eesmärgid, ressursid) ja keskkonnast tulenevad tegurid (normid, seadused, religioon, sotsiaalpoliitika). Väärtuste ja normidega on seotud ideaalseks peetav laste arv ning ühiskonnas levinud arusaam, mitu last peaks peres olema. Siiski mitte kõik lapsed ei sünni teadliku pereplaneerimise tulemusena, samas jäävad sündimata mõned lapsed, keda soovitakse saada. 2008. a Sotsiaalse Analüüsi Keskus SAK läbiviidud uuringu pühjal same teada: Perekond tähendab noortele... (%) Seda kindlasti Ka seda Pigem või kindlasti mitte
Lihtsalt niisama koos elada tundub lihtsam, vastutus on väiksem" ja ka statistika kinnitab, et registreeritud abielu pole meie ühiskonnas valdav kooseluvorm nooremates vanusgruppides. Seda, kui palju lapsi endale soovitakse ja saadakse, mõjutavad ka demograafilised (viljakas eas naiste arv, kooselu alguse aeg, abielulahutuste arv jne), individuaalsed (väärtused, eesmärgid, ressursid) ja keskkonnast tulenevad tegurid (normid, seadused, religioon, sotsiaalpoliitika). Väärtuste ja normidega on seotud ideaalseks peetav laste arv ning ühiskonnas levinud arusaam, mitu last peaks peres olema. Siiski mitte kõik lapsed ei sünni teadliku pereplaneerimise tulemusena, samas jäävad sündimata mõned lapsed, keda soovitakse saada. 2008. a Sotsiaalse Analüüsi Keskus SAK läbiviidud uuringu pühjal same teada: Perekond tähendab noortele... (%) Seda kindlasti Ka seda Pigem või kindlasti mitte
mis väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühiskonnaliikmete vahel. See sõltub eelkõige inimese enda otsustest ja valikuvõimalustest. IAI inimarengu indeks. Iseloomustab riigi sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Oodatav keskmine eluiga sünnil, see näitab rahvastiku tervist ja pikaealisust. Haridus, mida iseloomustab kirjaoskus ja õppijate vanus. Elujärg, mida mõõdetakse SKP per capita USA dollarites. Heaoluühiskond tänapäevase sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada elanikkonna sotsiaalne turvalisus. Riike kes on täitnud selle eesmärgi, loetakse sotsiaalse orientatsiooniga heaoluriikideks. Heaoluriigi majanduspoliitika tunnuseks on olukord, kus suur osa riigi tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale, meditsiinile, haridusele. Sotsiaalpoliitika mudelid - sotsiaaldemokraatlik juhtmõtteks on solidaarsus. Peamine heaolu pakkuja on riik, valitsus püüab tagada sotsiaalseid hüvesid kõigile. Õigus saada tasuta haridust, arstiabi
rahastamises osalevad nii riik, tööandjad kui töötajad. o Toetame erivajadustega õppurite edasiõppimisvõimalusi ja ligipääsu kõrgharidusele. o Kindlustame eelkõige maapiirkondades haridus- ja kultuuriasutustele üldise subsideeritud ligipääsu ülikiirele andmesidele. o Toetame elektroonilise õpitarkvara ja õppematerjalide väljatöötamist ning kindlustame haridusasutustes E-keskkonna kasutamiseks vajaliku riist- ja tarkvara kättesaadavuse. SOTSIAAL- JA PEREPOLIITIKA SOTSIAALPOLIITIKA ÜLESANDED o Sotsiaalpoliitika ülesandeks on tagada kõigile, nii eakatele, noortele, puuetega või madala palgaga töötajatele inimväärne elu ning arenguvõimalused. o Juba praegu on välja töötatud sotsiaalsüsteem mis toetab inimest kogu tema elukaare vältel. o SDE seavad eesmärgiks tingimusi mis lasevad lastel üles kasvada täisväärtuslikult oma kodus, koolides ja muudes lasteasutustes. Näiteks: o Kolmekordistame lastetoetuse, pere saab kuni lapse
annaabi.ee 
