Mees hakkab puuga rääkima ning küsib tollelt raha. Keegi ei vasta mehele. Ta hakkab juba kurjaks saama. Noormehel saab kõrini ja hakkab vemblaga puu tüve virutama. Siis kui puu maha kukub, avastab noormees juurte alt suure rahapoti, kus see hõberaha on. Mees hakkab puu ees vabandama, et teda löönud oli. Ta hakkas koos rahapotiga kodu poole sammuma. Tee peal kohtas ta kirikuõpetajat. Kirikuõpetaja uurib rahapoti kohta. Noormees räägib loo ära. Kirikuõpetaja, kes teda kui lolli tunneb hakkab noormehelt raha küsima. Küsib mehelt enda tarveks, küsib naise tarveks ning küsib tütarde tarveks. Noormees annab raha. Kirikuõpetajal ei saa küllalt, mis tõttu küsib ta ka oma pojale raha. Noormees saab vihaseks ning hakkab kirikuõpetajaga õiendama. Ta teab, et kirikuõpetajal poega pole. ,,Oota, ma näitan sulle petise palka!" Üteldes annab ta kirikuõpetajale rahapotiga vopsu pähe, nii et pott katki lõhkeb ja kirikuõpetaja surnult maha langeb.
toomhärrat) Missa-pidulikud jumalateenistused Liturgia-missa sõnalis-muusikaline osa Reformatsioon Pildirüüste-suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) Toomkool-alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln., Trt., Pärnus, Haapsalus Toomkiriku juures) Katekismus-usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge) B. von Dreileben- ordumeister Vesse- Ilukirjanduslikud teosed E. Bornhöhe ,,Tasuja" ja A. Hindi ,,Vesse poeg" E. Bornhöhe-tasuja autor, oli eesti proosakirjanik. S. Vahtre- B. Hoeneke- Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas Ivan III- Martin Luther-usupuhastuse algataja M. Hoffmann-rüüstaja tartus W. von Plettenberg-ordumeister Wolter von Plettenbergi eestvõttel sõlmis Liivimaa liidu
Üks oli suur karvane sarvadega mehemürakas, Ants aga meenutas tavapärast talupoega. Jürka oli üpris heatahtlik ja abivalmis, mis võis tuleneda sellest, et ta tahtis õndsaks saada, Ants aga kavaldas teisi üle ja pettis neid, et ise kasumit saada. Ants oli tark ja kaval, Jürka jättis aga natuke liiga usaldava ja totukese mulje. · Lisete ja Juula. Lisete oli õrn kleenuke naisterahvas, Juula aga suur ja tugev naine. · Kirikuõpetaja ja Jürka. Üks oli kirkutegelena, teine aga vanapagan. Suuremat erinevust ei saaks ollagi (vähemalt päritolu poolest). Sarnasus võiks neil olla näiteks ausus, sest kirikuõpetaja peab olema aus ja Jürka oli seda ka, kuigi keegi teda ei uskunud ja arvati, et ta on veits hull. 2) 3 ühiskkondliku probleemi. Kas need on aktuaalsed ka tänapäeva Eestis? · Petmine. Nii see kui Lisete pettis sulasega Jürkat ja Jürka pettis Juulaga Lisetet,
R. Kreutzwaldiga. 1863 kohtus Jakob ÕES-i aias Viljandimaa rahvuslike tegelastega, kes olid tulnud abi otsima ideele rajada rahva rahadega kõrgem eestikeelne kool - Eesti Aleksandrikool. Jakob Hurt haaras plaanist kinni ja võttis ettevõtmise juhtimise enda peale. 1865 lõpetas Jakob ülikooli ja siirdus seejärel koduõpetajaks Hellenurme tuntud teadlase Alexander von Middendorffi perekonda. Kontakt kuulsa õpetlasega avardas Jakob Hurt maailmanägemust ja teaduslikku mõtteviisi. 1867 asus kirikuõpetaja kohta taotlev Jakob pidama oma prooviaastat Otepääl Moritz Kautzmanni juures. Tema katse kandideerida Äksi kirikuõpetaja kohale lõppes aga terava konfliktiga baltisaksa kirikuringkondadega, kes ei soovinud lasta rahvuslikult meelestatud Jakob kirikuõpetajaks. Solvunud Jakob otsustas seepeale kirikuõpetaja ametist loobuda. Lootused keeleteadlasena Peterburis või Helsingis ametisse asuda osutusid aga petlikuks. Jakob sooritas kooliõpetaja
Aleksis Kivi 18341872 Elulugu Sündinud 10. oktoober 1834, Uusimaa, Nurmijärvi kihelkond Sündis külarätsepa peres neljanda pojana 1846 viis isa ta Helsingisse õppima, eesmärgiga koolitada temast kirikuõpetaja Järgmisel aastal alustas õpinguid Carl Stockuse koolis (18471852) 1857. lõpetas gümnaasiumi Samal aastal tuli Alexis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik 1859 astus ülikooli,kuid 1865 katkestas õpingud ülikooli lõpetamata 1870. aastatel langes Aleksis Kivi alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired 1872, kui ta oli paar aastat vaimuhaiglas olnud, jõudsid arstid otsusele, et Aleksis Kivi on parandamatu, ning ta viidi venna juurde Tuusulasse 1872. aastal kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri Tuusula Syvälahtis Teosed "Bröllopsdansen" "Lea" "Nõmmekingsepad" "Kullervo"
· Mees põgenes marslaste eest algul koos kahurväelasega. · Kõik põgenejad tundsid nälga ja rüüstasid mahajäätud maju. Nende hordid pakkusid imestust inimestele, kelleni uudis marslastest polnud veel jõudnud. · Mõned inimesed, kaasaarvatud minategelase vend koos kahe naisega, põgenesid üle mere teistesse riikidesse (nt Prantsusmaa). · Minategelane kohtus kirikuõpetajaga, kellega koos sattus marslaste silindri juurde lõksu. · Kirikuõpetaja läks hulluks ning ohustas meest ning minategelane otsustas ta kirvega tappa. · Kokku veetis mees rusude all 16 päeva. · Selle aja jooksul olid Maal vohama hakanud punased ronitaimed, mille seemned marslased kaasa tõid. · Minategelane liikus tagasi koju, teel nägi ta kuidas üks marslaste sõjamasin on ,,hulluks läinud". · Marslased ja marsitaime surid Maal elavate bakterite tõttu, kuna neil polnud välja kujunenud immuunsussüsteemi.
Jürka Kannatlik -> Ants Töökas -> Põrgupõhja Hooliv -> Riia Aus -> kirikuõpetaja Usaldav -> Ants Järjepidev -> Põrgupõhja Endasse tõmbunud -> kõik ümbritsevad inimesed Julge, kartmatu -> karud Juhm, ohmu -> Ants Kergeusklik -> Ants Truu <-> truudusetu Kangekaelne -> õndsus Lisete Nõudlik -> Põrgupõhja Truudusetu -> Jürka ja sulane Kangekaelne -> Juula ja kaksikud Juula Töökas -> koduabiline Hooliv -> lapsed Truu -> Jürka Usaldav -> Jürka
Aleksis Kivi Silva Amer 11. klass Elulugu Aleksis Kivi sündis külarätsepa peres neljanda pojana aastal 1834. Oma lapsepõlve veetis ta Nurmijärvel. 11-aastasena viis isa ta Helsingisse õppima, eemärgiga koolitada temast kirikuõpetaja. Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal tuli Aleksis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik. Kevadel 1859 astus ta ülikooli ja 1865 katkestas ta õpingud ülikooli lõpetamata. 1870. aastatel langes Aleksis Kivi üha enam alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired. 1872. aasta viimasel päeval kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri olles vaid 38 aastane. Looming A. Kivi kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi. Teosed: "Bröllopsdansen" "Lea" "Nõmmekingsepad" (1864) "Kullervo" (1864)
Rahvuslik liikumine · Eeldused: -1)majandus; 2)eesti haritlased; 3)kooliharidus; 4)kultuuritegevuse aktiivsus; 5)omavalitsus; · Eesmärk: -1)keeleoskuse parandamine; 2)emak kooliharidus; 3)silmaring+; 4)kult harrastused+; · Tegelased: 1. J. Köler -maalikunstnik; -talup palvekirjade vahendaja; -Viljandist; 2. L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. ...
valmistatud napsu ravimina . · Birgitta ordu Pirita (tegutseb siiani) mungad+nunnad · Katolik ja vene usk (kloostrid , ntks Kuremaa klooster on vene õigeusu klooster ) · 1578.a Balthazar Russow kroonika Usupuhastus ja reformatsioon usupuhastus usu uuendamine, lihtsaks tegemine reformatsioon ühiskonna muutmine · 1517.a Wittenberg Martin Luther, kirikuõpetaja ja teoloogiaprofessor · lauakirik lihtne kirik , hariv ning teenistus omas keeles · 1517.a kirjutas 101 teesi, algselt oli katoliku vastu · 1524. a jõudis Tallinnasse, algas reformatsioon. · Kirikuid hakatakse puruks peksma Põhinõuded Luteri usule (luterism) · jumala ees on kõik võrdsed · ainsaks usu tõdede aluseks on piibel. Oluline on mida loeb, mitte mida kuuleb · al. 16 saj. Rohkem kirjaoskajaid. · Luterism muutub populaarseks · talupoegi õpetatakse
Sunnismaine (ori) puudus maa ja vabadus, puudus liikumisvabadus KULTUUR KESKAJAL Isik Eriala Tähtsamad tööd H.Carvel Kloostriülem Asustas dominiiklaste kloostri ja esimese raamatukogu S.Wanradt Niguliste kirikuõpetaja Koostar luterliku katekismuse (1535) Koell Pühavaimu kiriku Eesti Tõlkis luterliku katekismuse jutlustaja eesti keelde Susi Tallinna linnakooli õpilane Hakkas piiblit tõlkima eesti keelde
8.Seletage järgmised mõisted.(2p) Metskapten Laevakapten, kel puudub erialane diplom Hallparun Eesti suurtalunik 9.Millised järgmistest väidetest käisid keskmise eestlase kohta 20.sajandi algul? Tõmmake keskmist eestlast iseloomustavatele väidetele joon alla.(kõik õiged 1p) Oskas lugeda, omas jalgratast, elas maal, elas linnas, oli ristitud, oli käinud välismaal. 10.Lugege läbi järgnev katkend ja vastake küsimustele(3p) Kord oli ka juhtum, kus üks eesti kirikuõpetaja, ergas ärkamisaja tegelane ja eesti kirjanik, piiblitõlke komisjoni esimehena ligi kaks nädalat majas viibides kuidagi ei suutnud jõuda nii kaugele, et oleks rääkinud minu paariaastase tütrega eesti keelt. Ta vaikis, kui laps teda eesti keeles kõnetas. Temale näis olevat võimatu kirikuõpetaja majas laskuda nii ,,madalale tasemele" ja ometi oli teada, et ta armastas lapsi ja kirjutas nende tarvis eesti keeles õige rohkesti, toimetas ,,Lastelehte" jne. Kuidas määratlesid end 20
Kikka Jaan- Petersoni isa Anne- Petersoni kasuema Liisa- Petersoni ema Enn, Jaak, Reeda- Petersoni sõbrad ja koolikaaslased Carl Gottleb Sonntag- ülempastor Riias Karl- Petersoni koolivend Heinrich- Petersoni sõber Hezel- Ülikooli teoloogia professor J. H. Rosenplänter- Pärnu pastor, sakslane Morgenstern- Tartu Ülikooli raamatukogu direktor O.W. Masing- kirikuõpetaja, eesti keele asjatundja F.R. Faehlmann- tudeng, arst J.H. Rosenplänter oli Liivimaa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis aastatel 1813- 1832 välja teadusajakirja „Beiträge.“ Ta tegi seda kõike oma rahade eest. Ta lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Tema oli ka see, kes hakkas koguma eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luuletused ja O.W. Masingu kirjad. Ta pidas ka vajalikuks eesti keele õpetamist gümnaasiumis
· Konstantin Päts- päästekomitee liige, Eesti esimene president. · Johann Laidoner- Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas. · Jaan Tõnisson- riigitegelane ja poliitik. 20 saj postimehe peatoimetaja. Lõi eesti esimese erakonna. · F. R. Kreutzwald- Eesti esimese eepose looja, õppis Tartu Ülikoolis arstideaduskonnas. Töötas ka arstina. · Karl Robert Jakobson- Ajaleht Sakala looja. EkmS juht. · Jakob Hurt-vana vara ja rahvaluule koguja, Oteoää kirikuõpetaja, EkmS president. · J. V. Jannsen- Perno Postimehe looja, lõi laulu jamänguseltsi Vanemuise, korraldas esimese üldlaulupeo Tartus. · Lydia Koidula- oli Eesti kirjanik ja Jannseni tütar. · J. Köler- oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. · Nikolai II- oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Ta valitses 1894. aastast kuni 1917
Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumine kirikusse: köstri ametit õppides , pidi olema pooldaja , ta leidis ,et see õppetab inimesi. suhtumine sakslastesse: Pigem pooldaja, tema eeskujul loodi Saksamaa traditsioone järgides Laulupidu, oli rahulike kokkulepete pooldaja. panus liikumisse: Ta oli Laulupeo eestvedaja,lõi seltse,lõi 2 ajalehte millega haris eestlasi, Vanemuise loomine.
vanemate lõngapoe, et sellega elatada ennast ja oma 7 last. • “Murdvargus”, “töömehe naine”, “”Hanna”, “Vaene rahvas”, “Kirikuõpetaja perekond”, “Sylvi”, “Anna-Liisa” • Sünged tekstid, kirjeldavad viletsat tööliselu, täisvereline dramaatik Juhani Aho(1861-1921) • Keskne tegelane Soome realismis, kuigi tema algusaja ja lõppjärgu teosed teosed erinevad suuresti • Kirikuõpetaja poeb Kuopio lähedalt, äratas tähelepanu juba noorena, kui võitis üliõpilaste kirjandusvõistlus • Loomingus pidevalt uue ja vana konflikt, rohkelt looduse kirjeldust, mis seotud lüürika ja melanhooliaga, tunnelmakuvaja • “Raudtee”, “Kirikuõpetaja tütar”, “Kirikuõpetaja proua”, “Helsingisse”, “Üksinda”, “Juha” • Mõlemad novellid tekitasid paha meelt seksi ja joomise pärast
Lisete oli püha viha täis ja rääkis Juulale, et Jürka põletas ise oma küüni ja sulase ja et ta annab Jürka välja. Juula aga hoidis Jürkaga kokku ja ütles, et ei tunnista Jürka vastu. Lisete oli löödud. Ta jäi Põrguõhjale, kuid ei tahtnud midagi süüa ega juua ja nii ta varsti surigi. Juula pesi ta puhtaks ja läks Jürkale sõna viima. Ants andis Jürkale lauad ja naelad, et ta Lisetele kirstu saaks teha. Kirst tehtud läks Jürka kirikuõpetaja jutule matustest rääkima. Kirikuõpetaja ei leidnud aga ei Jürka ega Lisete nime hingekirjast ja küsis, kust ta õige pärit on. Jürka rääkis tõtt - et ta on Vanapagan ja tuli maa peale Peetruse käsul, sest kui ta maa peal õndsaks ei saa ei anna Peetrus talle enam hingi. Kirikuõpetaja teeskles, nagu ta usuks Jürkat ja ütles, et ta teistele sellest parem ei räägiks, sest keegi nagunii ei usu, kuid Jürka sai ka ise aru, et
1. Mis juhtus küünlakuisel laadaööl? Juku, Luha ja Naarikvere vana tulid peale keskööd Jaani juurde hobuse ja reega ja peitsid tema lauta varastatud kraami. 2. Milles Jaan Kaarli ja Jukuga kõrtsis kokku lepib? Jaan varjaks enda käes varastatud kraami. 3. Kuidas ema põhjendas lastele ja Annile lihapraadimist? Mis sai kesikust? Ta ütles, et: ''hommikul vara tapsime kesiku ära, toidupoolis kippus liiga kasinaks minema.'' Kesik tapeti enne laste ülestõusmist ära. 4. Miks käis kirikuõpetaja popsisaunas? Miks kirikuõpetaja pahandas Jaaniga? Jaani ema Kai oli väga haige ja ta soovis viimast korda jumala armu. Pahandas sellepärast, et Jaanil polnud kirikuõpetajale rublat anda, oli ainult kaks kahekümne kopikalist. 5. Mis sai Jaani peres, kui mees esimest korda vangi pandi? Jaani pere pidi jüripäeval saunast lahkuma, sest Andres ''vargapesakonda'' kauem oma krundil ei tahtnud hoida. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale"
· 1880 a. lahkus Peterburgi Jaani koguduse õpetajaks. SUUR LÕHE 1870 aasta teisel poolel hakkas rahvuslik liikumine murenema, kuna seni üksmeelselt tegutsenud Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu 1878 aastal astus Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" koostööliste hulgast välja. 1880 aastal lahkus Hurt Eestist ning võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburis Jaani kirikus. Jakobsoni positsioon tugevnes ning ta sai Kirjameeste seltsi presidendiks, misjärel enamik Hurda pooldajaid lahkus seltsist. Samuti pöörast Jakobson tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1882 aastal suri ootamatult Jakobson; tema surm oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele. VENESTAMINE
Jakobsonile. See asub Viljjandi linnas, kus Jakobson asutas 1878.aastal ajalehe 'Sakala'. 6.Mis kirik on pildil? Kus linnas see asub? Kes on olnud selle kiriku tuntuim kirikuõpetaja? Pildil on Peterburi Jaani kirik, mis asub Peterburis. Selle kiriku tuntuim kirikuõpetaja on olnud Jakob Hurt.
Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Talurahvas on Kivirähni kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Muna Ott tuleb Vanapagana teenistusest ja plaanib ennast tööle pakkuda kirikuõpetaja juurde - teenistus on teenistus. Hans kurdab lumemehele: "Meie juures muutuvad kõik krattideks." Ka elutark Rehepapp peab rüütlikombeid ja -aateid lolluseks ning seletab oma kratile, kes süüdistab teda varastamises: "Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu - mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas. Mets on täis tonte ja hunte, tõved luuravad põõsastes, katk võib iga hetk sisse astuda, mõis kamandab oma tahtmist mööda
Joachim Gottlieb Schwabe Autor Andmed · Sündis 11.november 1754.a Kosel · Suri 21.jaanuaril 1800.a Kadrinas · Balti saksa päritolu Eesti kirikuõpetaja ja kirjanik, kalendrikirjanik · Elutööks oli eesti maarahva hariduse parandamine Õpingud / töökohad Õppis 1764 1769 Narva koolis 1769 1773 Tallinna Gümnaasiumis Töötas 1780 1783 Nissi Maarja koguduses 1783 1796 Lihula ja Kirbla koguduses Ta valiti 1798.a Eestimaa konsistooriumi assessoriks, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu 1796 1800 Kadrina Katariina koguduses Teosed "EestiMa Rahwa Kalender" Luuletused: "Laul" (1795) "Lapse uinutamisse Laul" (1796)
1. Madalaimat kohtuvõimu Eestimaal esindasid(Rootsi ajal) ? 2. Rootis Kuningas kelle järgi on nimetetud ka Eestis asuv gümnaasium(prekonnanimi)? 3. Üks riikidest mis valitses Eestis Rootsi aja. 4. 1632.a loodudi ülikool. Mis linnas? 5. Kirikuõpetaja abiline,kes õpetas talupoegadele katekismust ja kirikulaule. 6. 1739.aastal täis mahuseesti keeles ilmunud raamat, mille tõlkimist alustati juba 1640a paiku. 7. Mõisasid oli eestis 17.saj lõpuks üle 1000. See arv jäi samaks kuni (roomanumbriga ja tühikuga) 8. Manufaktuuride põhikeskuseks oli ...(linn) 9. Õppeasutuste peamiseks õppetöö vormiks olid dispuudid ja .... 10. 1637. a Koostas H.Stahl esimese eestikeelse .... Mille? 1. Adrakohtunikud 2. Adolf 3. Poola 4. Tartu 5
Ema Mari oli tugeva tervisega töökas naisterahvas, kellel mehe haiguse tõttu lasus talutööde põhiraskus. Tööd õpetati tegema nii Jakob kui ka õed Anna ja Eeva. Oli siis selleks lehmade talitamine, "mehilaste vahatamine" või karjas käimine, millest Jakob Hurt on maalinud kauni pildi kuulsas luuletuses "Üks karjapoiss on kuningas". Lugema õppis terane poiss isa õpilaste keskel kuidagi märkamatult. Kümneaastaselt oli Jakobil külakooli kursus läbi ning ta pandi õppima Põlva kirikuõpetaja, teeneka mehe J. G. Schwartzi käe alla Mammaste kihelkonnakooli. Juba koolis ennustati Jakobile teadlase tulevikku. Laienes ka tema silmaring. F.R. Kreuzwaldi seeriateos "Maailm ja mõnda" olevat Hurda arvates tema ees koguni "terve uue maailma avanud". 1852. aasta detsembris lõpetas ta kihelkonnakooli. Isa lootis pojast järglast koolimeistri kohal ning saatis ta 1853. aasta jaanuaris Tartu kreiskooli end saksa keeles täiendama. Kuigi uue miljööga harjumine võttis maavillasel
verd. · Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. · Sulane Timofei: Endine soldat, kes oli Lembitu pere sulane. Katk tappis ta. · Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti. · Muna Ott: Oli olnud vanapagana teenistuses kaua ja kui vanapagan ta ära ajas, tuli mees oma külla tagasi ja hakkas töötama kirikus. Ta lasi nõid Minnal kirikuõpetaja rumalaks teha. · Kirikuõpetaja Moosel: Oli kirikuõpetaja, kelle Muna Ott rumalaks tegi. · Nõid Minna: Ta oli sabaga naine, kellele meeldis lapsepõlves Rehepapp. Pärast seda, kui Sander oli oma naisega abiellunud, siis tappis Minna naise ära. Minna elas külast eemal metsas ja tal oli tohutult palju kasse. Räägu Rein tappis ta ära, kui ta väljaheite hunnikuna Reinu hoovis lebas. · Katk: Rehepapi kavalusega suudeti katk tappa.
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
Töövarjupäev 20. november 2009 Eveli Mägi ÜLDANDMED Varjutatav: Naatan Haamer Amet: hingehoidja Töökoht: Tartu Ülikooli Kliinikumi Naiste- ja Lastekliinik Aeg: teisi- ja neljapäeviti 9.00-17.00 KES ON HINGEHOIDJA? teoloogiline haridus + psühholoogiline ettevalmistus Teoloogia on teadusharu, mis uurib usuga seotud küsimusi. sarnaneb kliinilise psühholoogiga töötab haigetega, kriisis või surevate inimestega pakub patsientidele psühholoogilist tuge nõustamine on tasuta SAGEDASEMAD PATSIENTIDE PROBLEEMID sünnituse ja rasedusega seotud mured (Nt: loote hukkumine) suheteprobleemid pereprobleemid üksindus lastekasvatus surmahirm suitsiidsed mõtted VAJALIKUD... ..OSKUSED suhtlemisoskus kuulamisoskus empaatiavõime tähelepanelikkus inimlik ..TEADMISED hoolivus teoloogilised abivalmidus psühholoogilised kriisipsühholoogilised...
teenijatest. See avaldas oma mõju baltisakslaste saksa keele hääldusele kui ka sõnavarale. 5. Kuidas arenes rahvaharidus võrreldes Rootsi ajaga, miks? Rootsi ajaga võrreldes toimus tagasiminek rahvahariduses. Riik ega mõisnikud polnud talurahva harimisest huvitatud. 6. Millised olid hariduse edasiandmise kolm varianti? Rahvakool piiratud oskused ( lugemine ,viisipidamine ning harva kirjutamine, arvutamine). Koduõpetus teadmised vanemalt lastele. Leeriõpetus- korraldas kirikuõpetaja. Eeldas lugemisoskust. Oli koguduse liikmeks saamise ja abiellumise eeltingimus.
William Shakespeare "Romeo ja Julia" Tegelased: Romeo, Julia, Nende sugulased, Kirikuõpetaja, munk. Sisu: Teineteisesse armuvad kaks inimest(Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid. Võitluses tapab Romeo Julia venna, aga ega see ei mõjuta nende kahe armastust. Nad tahaksid abielluda, aga nad ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse.
· Võitis venelasi taktikaliselt Narva lahingus · Keeldus rahust, uskudes oma jumalalt saadud võimetesse · Värvas eesti talupoegi moodustades maamiilitsa üksusi (15 000) · Jäi türki paariks aastaks vangi · Sõda lõppes tema surmaga, sest rootsi valitsus ei suutnud jätkata. Rahu oli vaid vormistamise küsimus August Wilhelm Hupel · Pastor 1737- 1819 · Pikemalt kirikuõpetaja Põltsamaal · Avaldas ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" (Liivi- ja Eestimaa haldusest, rahvastikust, seisusekorraldusest jne) · 1781. a. Hakkas välja andma Nordische Miscellaneen'i · Avaldas 1780 eesti keele õpiku: ,, Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" · Ratsionalist · Avaldas ,,Põhjamaa kirjutisi" ja ,,Lühike öppetus" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg · Torma pastor 1717- 1779
neil pole kulda tarvis. Kodus sosistas Tralla aida lävel, et on nõus Nipernaadiga minema igale poole. Lõpuks Nipernaadi põgenes üksi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas
Teose nimi: Romeo ja Julia. Zanr: näidend. Ilmumisaasta: 1595 a. Tegijad: William Shakespeare. Sisukokkuvõte: See on tragöödia kahest vaenutsevast perekonnast, kelle võsude vahel tärkab seninägematu armastus, mis viib kõigi peategelaste kurva hukuni. Raporti hinnang: Tegevuskoht Itaalia linn Verona. Tegelased Julia Capuletti, Romeo Montecchi, nende sugulased, munk, kirikuõpetaja. Probleem Konflikt tekib sellest, et armuvad noored, kes on teineteisega vaenujalal olevatest perdest ning nende vanemad ei toeta seda suhet. Nad on sunnitud abielluma salaja. Sündmused Tegevus toimub XVI sajandil. Algab pühapäeval ja kestab 5 päeva. Pühapäeval toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmapäeval noored abielluvad. Romeo tapab Julia venna. Romeo põgeneb Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et
ee/rl/era/pics/hurt.jpg) ,,Otsus oma rahva keele ja hariduse heaks tööd teha viis Hurda aktiivsele tegevusele Õpetatud Eesti Seltsis. Hurt oli siin tegev rahvaluule ja eesti keele uurimise alal, pöörates erilist tähelepanu uue krjaviisi propageerimisele. Hurt aitas rajada rahva rahadega kõrgeimat eestikeelset kooli Eesti Aleksandrikooli." (Ibid) ,,1865 lõpetas Hurt ülikooli ja siirdus seejärel koduõpetajaks Hellenurme tuntud teadlas Alexander von Middendorffi perekonda. 1867 asus kirikuõpetaja kohta taotlev Hurt pidama oma prooviaastat Otepääl Moritz Kautzmanni juures. Tema katse kandideerida Äksi kirikuõpetaja kohale lõppes aga terava konfliktiga baltisaksa kirikuringkondadega, kes ei soovinud lasta rahvuslikult meelestatud Hurta kirikuõpetajaks." (Ibid) ,,Uus periood Hurda elus algas 1872, mil ta asus kirikuõpetajaks Otepääle. Temast oli saanud rahvusliku liikumise liider, kelle õlul lasus nii Aleksandrikooli kui ka EKmS-i juhtimine. 1880
Düstoopia - George Orwell "1984" Düstoopia ● Utoopia vastand ● Fiktiivne ühsikond (näilik) ● Teoseid iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid ● Tegevus sageli paigutatud tulevikku või alternatiivsesse ajaliini ● Teadusliku ulme ja alternatiivajaloo teosed George Orwell 1903- 1950 ● Sündinud Indias, Bengalis ● Tegelik nimi Eric Arthur Blair ● Inglise kirjanik ● Kirjanikunimi Orwelli jõe järgi Elukäik ja looming ● Hariduse sai Eltoni Kolledžis ● Teenis Birmas Briti Impeeriumipolitsei- temast sai veendunud kolonialismivastane ● 1927 loobus politseiülema kohast ja hakkas kirjutama ● Elas hulkurina Londoni ja Pariisi slummides ● Need kogemused andsid materjali kirjutamiseks ● Vatumeelsus Briti imperialistliku poliitika vastu ● Esimese otsese poliitilise sisuga raamatu kirjutas 1937.aastal ● Võideldes Aragoni ja Terueli rinnetel, sai ta tõsiselt vigastada ● Hispaaniast põgenedes tekkis tal eluaegne viha kom...
kellele kuulub au karu tapmises. Kui mindi haavu ravima jäeti kogemata väikseim kännule. Politsei uurimine ei tuvastanud midagi, kuid üks ohvitser oli veendunud, et Jürka oli pannud just sellise kindla rihma vööle, et saaks seda käe ümber kaitseks mässida kui läheb ettenähtult oma teits karu tappma. Jürka tahtis ja lootis, et elu läheb rahulikumaks nüüdsest alates. PEATÜKK SEITSE Elu seda aga ei teinud, politsei kas kirikuõpetaja kaudu vöi oma tarkusest vöttis Jürka menetluse jälle ülesse. Jürka vastas siinkanids uuele uurijale kõik küsimused ausalt ära aga teda peeti juhmiks ja neile tunuds, et Jürka neid tillist tõmbab rääkides Peetrusest saadud vale isikutõendist ja oma tuleku paigast ja kuidas kõik see põhjendab Lisete kahtlast kadumist. Arutleti ka kirikuõpetajaga kes heitis posut valgust Jürka usuliku maailmavaatesse, tema aravtes oli iseküsimus kas usulik tõde on küllalt ametnikude jaoks
Ülikooli päevil algas Villem Reimani ajakirjanduslik tegevus. Tema esimesed artiklid ilmusid K.A. Hermanni "Postimees" ja olid suunatud venestamise vastu. J. Hurda eeskujul kutsus Villem Reiman eestlasi üles looma kõrgetasemelist rahvuskultuuri kui kindlaimat tagatist rahvuse püsimajäämisel. 1887 lõpetas kandidaadikraadiga TÜ ja siirdus prooviaastat pidama J. Hurda juure Peterburi. Seal süvenes tema huvi rahvaluule, kirjandusloo ja ajaloo vastu. 1889 sai Kolga- Jaanis kirikuõpetaja asetäitja koha. 3. detsembril 1890 õnnistati ta kohalike mõisnike vastuseisust hoolimata õpetajaks. Tema hallata oli Kolga-Jaani kirikumõis, mis oli tol ajal suuremaid (üle 1600 ha) ja tulukamad Eestis. Järgmise aasta (1891) suvel abiellus Paula Normaniga. Neist sai üks esimesi haritud eesti perekondi, kus kodune keel oli eesti keel. Kirikuõpetaja töös hindas Villem Reiman sisulist külge, tema jutlused olid väga põhjalikud ja raskepärased
teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud. Kerjusmungaordud- kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine Modena piiskop Guillelmus- määrati vahekohtunikuks maa jagamisel B. von Dreileben ordumeister, kellelt kohalikud saksalsed otsisid ülestõusnute vastu abi. W. von Plettenberg Ordumeister, kelle eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. Algul. Simon Wanradt Niguliste kirikuõpetaja, kes kirjutas saksa keelselt katekismuse osaline koostaja. Johann Koell Pühavaimu kirikuõpetaja, kes tõlkis eesti keelde katekismuse. Martin Luther Reformatsiooni algataja, kes koostas 95 teesi. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilanem jes üritas tõlkida piiblit ning lauluraamatut. Vesse Saaremaa ülestõusnute juht, kes poodi üles kui orduväed korraldasid ülestõusu mahasurumise. E. Bornhöhe Kirjuras jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi romaanis ,,Tasuja". S
15. Kuidas nimetatakse Eesti Kirjandusmuuseumi kohapärimuse andmebaasi? KOOBAS: kohapärimuse andmebaas 16. Kirjuta siia üks tekstinäide oma kodukihelkonna kohapärimuse kohta Kaali meteoriidikraater- Matthias Johann Eiseni muistendikogumikus "Esivanemate varandus" avaldatud kohamuistendi järgi oli Kaali järve kohal mõis, kus mõisahärra tosinast lapsest kõige vanem ja kõige noorem – poeg ja tütar – soovisid omavahel abielluda. Kirikuõpetaja ütles, et see on võimalik, ja laulatas nad mõisas ära. Pärast laulatuse talitamist ei jäänud kirikuõpetaja pulmapeole, vaid kiirustas koju, käskides kutsaril kiiresti sõita ja keelates tal tagasi vaadata. Kutsar vaatas keelus üle astudes tagasi ja selsamal silmapilgul, kui ta tagasi vaatas, nägi, et mõis vajus maa sisse. Järele jäänud suur järsk auk, millel vesi alati sees on. Muistendi järgi tuleb mõis järves nähtavale iga aasta samal päeval, kui mõis ära vajus, ja kaob
Edusammudega muusikamaailmas, jättis ta kooli pooleli Esialgu ta ei pidanud ennast heaks lauljaks, esines vastu tahtmist Õppis jazzmuusikat, kirikumuusikat ja klassikalist muusikat Oli ahelsuitsetaja, ta oli veendunud, et suitsetamine muutiski ta hääle madalaks, st ta suitsetas meelega. Hiljem suri kopsuvähki Lapsepõlv Ta sündis Montgomerys, kus ta isa töötas lihunikuna. Hiljem kolis pere Chicagosse, kus Nati isast sai kirikuõpetaja ja emast kiriku organist. Natile meeldis õhtuti kodust välja hiilida ja jazzmuusikuid kuulamas käia, sealhulgas Loius Armstrongigi. Esinemist alustas ta 1930. aastate keskel,oma esimese lindistuse tegi ta koos oma vennaga. Karjäär 1937. aastal ta abiellus ning kolis Los Angelesse. Seal ta asutas King Cole Trio. Esialgu mängis trio ainult instrumentaalmuusikat, ta oli eelkõige pianist. Alles 1940. aastast hakati ka laule
hariduse Saksamaa ülikoolides, Baltikumis leidsid tööd paljud Saksamaalt pärit haritlased.) · 1739.a. ilmus piibli täielik tõlge. Tõlkis Anton-Thor Helle Valgustusliikumine · Kirikuõpetajad jagasid jutlustes nõuandeid ja kasulikke teadmisi. · Hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid. Eriti populaarsed olid kalendrid (need sisaldasid näpunäiteid põllupidamise, arstimise jne. kohta) · August Wilhelm Hupel, Põltsamaa kirikuõpetaja hakkas välja andma talurahvale mõeldud eestikeelset ajalehte Asehaldusaeg 1783-1796 · Katariina II kehtestatud uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valitsemiskorralduse Venemaa omaga sarnaseks. · Uus valitseja keiser Paul I taastas endise valitsemiskorralduse, seevastu · eesti talupoegi hakati Vene sõjaväkke nekrutiks võtma
Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunfti või gildi ja olid sakslased. Aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimartiklitesse. Balti erikord oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, tugevdas sidemeid Lääne-Euroopaga, tagades kiirema arengu võrreldes muu Venemaaga, välistas kolonisatsiooni. Balti erikord kehtis kuni 1783.aastani. 2) Jüri kirikuõpetaja, Anton Thor Helle andis 1739.aastal välja esimese põhjaeestikeelse tervikpiibli. Esimene tervikpiibel oli välimuselt väga ilus kahevärvitrükis raamat. Märkimisväärne oli ka piibli trükiarv:6000 eksemplari. 3) 1762 tõusis Venemaal troonile Katariina teine, kelle valitsusaeg tõi kaasaolulisi muutusi balti aadli ja vene riigivõimu suhetes. Tema peaeesmörgiks oli kaotada Vene impeeriumi äärealade privileegid ning allutada need piiramatule keisrivõimule
Jannsen Eluaastad/päritolu Eluaastad: 1819- Eluaastad: 1839- Eluaastad: 1841- 1890. 1907. Pärit Põlva 1882. Pärit Tartust, Pärit Vändrast. lähedalt kuid lapsepõlve Himmastest. veetis Tormas. Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J. Chimze seminar. Köberi juures Tartu kreiskool, Samuti sai palju õppimine. Jannsen Tartu Gümnaasium õpetust oma isalt. oskas saksa keelt ja Tartu Ülikooli Jakobson sooritas ning mängis hästi usuteaduskond. ka klaverit ja orelit. Ainelist abi pakkus ülemkooliõpetaja
AJALUGU Islami kultuur Allah- taevajumal Meka- muslimite püha linn Koraan- islami püha raamat Kalifaat- vastloodud riik Dzihaad- püha sõda Millal tekkis muhameedlus? Muhameedlus tekkis 7.sajandil. Varakeskaegse Euroopa kultuur Rooma tsivilisatsiooni hääbumine keskajal: 1. Riigi põllumajandus ja kaubandussüsteem varises kokku. 2. Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähtsuse. 3. Märgatavalt vähenes ka rahvaarv. Miks hääbus Rooma tsivilisatsioon varakeskajal? Rooma tsivilisatsioon hääbus sest neil olid poliitilised ja majanduslikud kriisid ja siis tungisid ka germaanlased sisse. Feondaalkord Feondaalkord on valitsemisekord, kelle aluseks oli senjõõr ja vasalli. Vasallil oli senjööri suhtes sõjaväeteenistus. Feodaalide saamahimu põhjustas kodusõdu, kuningavõim nõrgene, suurenes poliitiline ebastabiilsus. ...
· 1681 Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt · 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid · 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks · 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis · 1700 Põhja sõja algus · 1708 Tartu piiramine · 1710 Põhjasõja lõpp Eesti ja Liivimaa aladel · 1721 Põhjasõja lõpp ja Uuskaupunkti rahu · 1739 Jüri ja Kose kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlgib piibli eesti keelde. · 1739 Roseni deklaratsioon · 1765 Igasse kihelkonda rajati kool · 1783 Kehtestati uushalduskord, tekkisid uued linnad( Paldiski ja Võru) · 1797 Esimest korda kasutati hobuajamiga käitatavat viljapeksumasinat · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · 1802 I talurahvaseadus · 1804 II talurahvaseadus · 1816 Pärisorjuse kaotamine Eestimaal · 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaal
" · ,,Peksteski põle minu eit nii hea, kui sinu eit peksuta." (Pearu Andresele) · ,,...ära puutu Andrest, tema on hullem kui Pearu, kui sa ta vihale ajad." (sauna Madis oma eidele) · ,,...viin ise on ju jumala armuand kurbadele rõõmustuseks." (arvab kohus) · ,,Tarkuseks põle rammu tarvis, aga tarkusest on meil rohkem puudust, kui rammust." (Hundipalu Tiit) · ,,Kuule sina, Kõrvenurga rätsep Taar,... sinu tõde on kasukas ja sinu õigus on pükstes." (Pearu) · Kirikuõpetaja ütles, et ei tohi nõuda õigust, peab paluma armu. · ,,Kes üle, sel õigus." (noor Andres) · ,,Pühakiri teeb su südame uhkeks ja tigedaks." (Pearu Andresele) · Andres arvab, et Vargamäe peab ühe sugukonna käes olema. · Pearu usub, et Andres muutus üha kangemaks. · Liisi arvas, et Vargamäel oli õigus alati Andrese käes. · ,,Kartus on armastuse mõõduks." · Pearu arvab, et kool kasvatab hobusevargaid.
Artur Kapp (28.02.1878 Suure-Jaani- 14.01.1952 Suure-Jaani) Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. Elukäik Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Aastal 1891 asus ta õppima 13- aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat. Lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala Artur Kapp (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. Elukäik Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 1920–1924 ...
kolm avarat teravkaarset eri kõrgusele paigutatud akent. Inglise tuudorstiilist on järeleaimatud vägagi omapärased kiriku siseruumi katvad puidust ristroietega rippvõlvid.1930.-1940. aastate vahel valiti põhivärvideks ligikaudu Eesti lipu värvid: lagi sinine tumepruunis raamistikus, seinad valged ja pingid peaaegu mustad. Vaatamisväärsused · Kirikuaia vanad paekiviristid. · Mälestusmärk esimesele eestikeelsele Piiblile (1739 Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlkes, mis avati 14. oktoobril 1989 250. aastapäevaks. · Puitpitsilise võrega altar maaliga "Kristus ristil" (C. Greger). · Võidukaare lõunaküljel kõrguv kantsel. · Oreliprospekt. · Hiigelsuur puidust kroonlühter. Vanast kirikust on säilinud vaid tornikellad (vanim on hiliskeskaegne). Kaks renessanss-stiilis kroonlühtrit ja veel teisigi kirikuriistu on vanast pühakojast alles, samuti üks siledaks kulunud
saksakeelsed. Jakobson ise laulupeole ei tulnud Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Kardeti saksa ajakirjanike õelaid kommentaare, kuid siiski proovid õnnestus suurepäraselt. kui kohalikud baltisaksa koorid olid pidanud 1857. aastal Tallinnas ja 1861. aastal Riias oma laulupeo, siis hakati peamiselt kirikuõpetajate eestvõtmisel mõtlema ka eestlaste laulupeo korraldamisele. Kirikuõpetaja Martin Körberi algatusel korraldati 1863. aastal ümbruskonna lauljate suur ühiskontsert. Suursündmuseks kujunes 1869. aastal Vanemuise lauluseltsi ja Johann Voldemar Jannseni eestvõtmisel Tartus toimunud laulupidu, millest sai alguse meie üldlaulupidude tava. Esimene üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus Ressource'i aias. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Dirigentideks olid J.W. Jannsen ja A. Saebelmann
eestlaste saksastumist. Rahvusliku Liikumise juhid: Johann Voldemar Jannsen Elukutselt- ajalehe toimetaja; algul toimetas lehte ''Perno Postimees'', hiljem ''Tartu Postimees''. Pärit Vändrast Haridustase: Kihelkonna kool Vanemuise seltsi üks asjutaja liikmetest ja seltsi aktiivne liige. Oli esimese laulupeo(1869.Tartu) üks organiseerijatest, kus oli lubatud laulda ainult meeskooridel. Ta on ka Eesti Hümni sõnade autor Jakob Hurt Elukutselt kirikuõpetaja Haridustase: Tartu Ülikool, bioloogia. Osales Eesti kirjameeste seltsis ja vanemuise seltsi tegevuses. Tema hakkas koguma eesti rahvaluulet Carl robert Jakobson Elukutselt kooliõpetaja; koostas kooliõpikuid ja aabitsa. Tegi oma ajalehe ''Sakala'' Pidas saksamõisnike ja kirikuõpetajaid süüdlasteks eesti rahva rõhumises. Hindas koostööd vene demokraatidega Osales eesti põllumeeste seltsi tegevuses, rajas näidistalu Kurgjale, talu nimi ''Linnutaja''
Kauzmanni juures (1867) Kuressaare gümnaasiumi õppejõud (7. jaanuar 1868) Tartu gümnaasiumi/ülikooli õppejõud: vanad keeled, saksa keel, geograafia (1868. aasta suvi) 1869. aastal toimus I üldlaulupidu, mille organiseerimisele aitas kaasa ka Hurt, lisaks pidas ta kõne Otepääle kirikuõpetajaks (1872) Koostöö „Eesti Postimehega“ tõid kaasa tülid Jakobsoni ja Hurda vahel Peterburi Eesti Jaani koguduse kirikuõpetaja (1880-1902) Ärkamisaeg, seltsid, rahvaluule Hakkas avaldama „Perno Postimehes“ eesti keelseid luuletusi Liitus Õpetetud Eesti Seltsiga „Kalevipoja“ sõnastik lõunaeestimurret tutvustav töö „Onomatopoetica Estonica“ Kirjutas põhikirja Aleksandrikoolile, esitas valitsusele ja kaitses 1860. aastal hakkas korraldama rahvaluule organiseeritud kogumist läbi Eesti Kirjameeste seltsi, EKmS esimene president oli Jakob Hurt 1862
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
