,,Meister ja Margarita" M. Bulgakov 1.Tsitaadid. ,,Ptüi, Kurat!, Kas tead Ivan, ma oleksin praegu äärepealt kuumarabanduse saanud!" (lk 13) Berlioz oli näinud ilmutust ning hirmuvärinad jooksid üle tema keha. ,,Jumal hoidku, Ivan Nikolajevits, kes siis teid ei tunne?" (lk 23) Luuletaja imestas, kuidas välismaalane tema nime teadis ning välismaalane võttis taskust lehe, millel ilutses luuletaja pilt ja värsid. ,,Oma nime ma tean. Ära tee ennast rumalamaks, kui sa oled. Sinu nimi." (lk 29) Prokuratuur tahtis teada süüaluse nime, kui see kohmetuna esimest korda vastust ei andnud. ,,Tahaks loota, et teil on nüüd minu nimi meelde tulnud?" (lk 100) Toas olnud võõras, kes osutus Musta maagia professoriks Wolandiks, uuris, kas pohmeluses Stjopal on tema nimi lõpuks meelde tulnud, peale seda, kui teine talle peaparanduseks viina ning sakuskat toonud oli ,,Jäin nüüdsama Patriarhi tiikide ääres trammi alla. Matused reedel kell kolm. Sõida....
Mõtteid Bulgakovi "Meister ja Margarita" teemal Antud teose puhul on tegu äärmiselt erilise ning kõrgetasemelise raamatuga. Mitte ainult pole tegu vene kirjanduses vähe levinud sanriga ja üleüldiselt harva ette tuleva romaaniplaaniga, vaid ka sisu, mõte ja ridede vaheline sõnum, on selline, mis jätab jälje. Kirjutada nii mitmeplaanilist, aga siiski omavahel seotud lugu, pole kerge. Vähesed saavad sellega hästi hakkama. Bulgakovi võime siduda tänapäeva Moskva sündmused ja tegelased iidsete aegade Jesua ja Pilatusega, samal ajal ka tõmmates mõlema looga paralleele, on äärmiselt tasemel. Milline oli sõnum, mida andis edasi Moskva tegevusliin ja milline oli Pontus Pilatuse loo oma, jääb iseenesest mõistevatlt teada vaid autorile endale. Kuid omad tõlgendused on meil kõigil. Kirjandustegelased on kokkuleppinud, et romaanis oli kolm suuremat teemat ühiskond pole veatu, kõikvõimas armastus ja hea (loova) ning halva (hävitava) vastas...
Meister oli erialalt ajaloolane, ta töötas muuseumis, kuid pärast loteriivõitu pühendus täielikult oma kutsumusele loomingule. Eesmärgiks oli Pontius Pilatusest romaani kirjutamine. Heas lootuses andis ta endast parima, et saavutada midagi suurt ja määravat. Jesua ettekuulutuses, et kunagi saabub aeg, mil pole enam võimu ning valitsevad tõde ja õiglus, olid tegelikult peidus Meistri lootused, et ka tema kodumaal toimuvad muutused, mille tulemuseks oleks inimväärne elu. Kui Jesua soovis rääkida ainult tõtt ja ainult tõtt, kuid selle eest tuli tal maksta eluga, siis Meister sooritas loomingulise kangelasteo: kirjutas romaani Pontius Pilatusest. Ent tema jõud ning sisemine kindlus murti ja ta ei suutnud seista kunstitõe eest. Ta murdus, kui tema romaani maha tehti, ning sattus hullumajja. Sisemise kindluse saab ta tagasi, ning suudab oma raamatu lõpetada alles Wolandi pakutud viimses rahupaigas. Tsitaat: "Kuula hääletust," ütles Margarit...
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunas...
,,Meister ja Margarita" 1. 1)Reaalne tasand ehk Bulgakovi kaasaeg ehk 20.-30. aastate Moskva 2)Igavikuline Piibli ainestik ehk iidne Jersalaim 3)Sümboolne, filosoofiline tasand ehk igavikuline teispoolsus Autori taotlus: Realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2. Venemaa oli sotsialistlik ning seal valitses propaganda, Stalini isikukultus, tsensuur jne. Kogu propaganda mõjus inimestele hävitavalt, inimesed kartsid luurajaid, spioone, välismaalasi ning maad laastas usaldamatus. Ivani traagika seisneb ehk selles, et ennem Wolandiga kohtumist oli tema mõttemaailm tavaline. Wolandi keeras tema elu pea peale ning ta sattus lausa hullumajja. 3. Nad ,,kuulutasid usku". Nad kriti...
Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane meister, anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist kehtestata...
Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja, suursugune tegelane oma kõrgi ja ennasteksponeerivahoiakuga. Massolit'i nimelise esinduse esimees.(kirjanduslik rühmitus) keskealine,pisut matsakas esimehele omaselt väga intelligentne. Lihhojedov varietee teatri direktor.Ärkab ühel hommikul üles ja avastab et on allakirjutanud nädalasele lepingule Wolandiga et too saaks seal oma etendusi korraldada. Bossoil korteriühistu esimees, on selle maja hoidja kus peatuvad niiBerlioz,Lihhjedov, kui ka Woland oma kaaskonnaga.Ta võtab Wolandilt vastu 400rubla altkäemaks,aga Woland laseb Fagotil temast politseile ette kanda ja Bossoilviiakse vangi. Varenuhha varietee administraator.Kui Stjopa saadab Jaltast teatrissetelegramme,siis Rimski käsib Varenuhhal need politseisse viia,et saaks asjauurida.Varenuhhat aga ähvardatakse seda mitte tegama,kuid mees teeb sedasiiski.Varenuhha on truu alam,kes teeb alati seda mis talt palutakse, on väga lojaalne ja he...
MEISTER JA MARGARITA 1. Kus ja kuidas kohtusid Meister ja Margarita? Nad kohtusid Põiktänavas. Margarita kõndis mööda tänavat ja märkas Meistrit. Naisel olid käe kollased lilled, Meister nägi neid ja mõtles, et need peaksid tähendama midagi. Margarita keeras Põiktänavasse, Meister järgnes talle. Tverskaja tänaval oli tuhandeid inimesi, aga Margarita silmad jäid vaid Meistri peale. Mehele jäi silma naise üksindus tema silmis. Margarita oli abielus, ta rääkis sellest ka Meistrile. 2. Miks saatis Pilatus Jesua hukule? Pilatus saatis Jesua hukule kuna ta olevat tahtnud templihoonet maha lammutada/kukutada. Aga tegelikult rääkis Jesua rahvale, et inimesed jõuavad tõe ja õigluse riik, kus mingit võimu pole enam tarvis. Jesua pidas lihtsalt totraid kõnesid, mis inimesi eksitasid. Barabasi teod olid suuremad ja väga julmad, ta õhutas rahvast mässule ja tappis ühe sõjamehe. Kuigi Jesua teod poln...
Meister ja Margarita Kirjanik Mihhail Bulgakovi sulest ilmunud teos "Meister ja Margarita", mida on üsna palju lavale toodud ja üheks Venemaa kõige kallimaks seriaalikski vändatud, ilmus raamatuna esmakordselt aastal 1968 ja just eesti keeles. Venemaal avaldati ta aastatel 1966/67 ajakirjas "Moskva". See on teos, mida kirjanik ise oma eluajal trükis ei näinud, sest Bulgakovi maine teekond lõppes aastal 1940. Kavatsus kirjutada romaan Jumalast ja Saatanast tekkis aga juba 1920ndate aastate lõpul, mil ta ajakirjandusest ja teatrist "välja tõrjuti" ning oma elu suurteost täiendas ja kirjutas ta ümber oma elu viimased 12 aastat. Kuna Bulgakov oli ette kindel, et kirjutatu tema eluajal ei ilmu, siis ei seadnud ta oma fantaasiale ja ka teose vormile mingeid piiranguid ja pani sinna kogu oma hinge. Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" peetakse 20. sajandi üheks kõige paremaks kirjandusteoseks. See ...
Tauri Must Midagi ei kao, mis on olnud Kaasaegne üldtunnustatud kalender koosneb 365st või 366st päevast, mida esineb kord iga 4aasta tagant. Põhjuseks Maa reis ümber Päikese, mis kestab kalendriaastast mõned tunnid kauem. Kuigi inimene on aega arvestanud juba kümneid sajandeid, on kristlik maailm selle lugemise ühel hetkel nullinud ning otsast alustanud. See on märk sellest, et juba meie eelkäijatel oli soov ja võime midagi korda saata ning tehtut tunnustada. Osati hinnata sündmuste väärtusi ja mäletada seda, mida avalikkus lubas. Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" sisaldab endas keerulist teemaarendust, kus uskumus on seotud reaalsusega. Kõik see on omakorda toodud kaasaega, et panna proovile inimeste kannatus ja välja selgitada nende tegelikud pahed. Romaan üritab tõestada ajaloo loogilist arengut ning seda, kuidas ...
Kas tõerääkimine päästab maailma? Kurb on mõelda, et maailm meie ümber ei ole aus. Igapävaselt kohtume me valelikkusega isiklikult, see on paratamatu, kuid vahel on lihtsalt parem, kui kõik ei teaks. Me oleme nii erinevad iseloomude ja põhimõtete poolest ning olude sunnil tuleb vahel varjata, sest kunagi ei või keda täiesti usaldada. Võttes kasvõi näiteks riigisaladused, kus ülisalajasi ning tähtsaid fakte teavad ainult usaldusisikud. Eesti varal võib näite tuua Herman Simmist, kes edastas Vene luurele meie koduriigi ülisalajast informatsiooni näruste kopikate eest. Tekib küsimus kus on austus? Mihhail Bulgakovi ,,Meister ja Margarita'', on näiline streik kahekümnendate- kolmekümnendate Venemaa vastu, kus ei nõustutud muudatustega, hinnatud õigeid väärtusi ning vihati teisitimõtlejaid. Raamatu peategelane kirjanikust Meister, püüdis edasi elada revolutsioonieelsete põhimõtete ja harjumuste järgi, kuid sattus konflikti kommunistliku ma...
Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu e...
MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor. II peatükk Tegelased: prokuraator Pilatus, surmamõistetu Jesua e. (hüüdnimega) Ha-Nostri + mõned kõrvaltegelased Prokuraatori ette tuuakse surmamõistetu Jesua, kes kummalisel kombel ravib prokuraatori peavalust terveks ning peab kõiki headeks inimesteks. Teda süüdistatakse alusetult teplimässu ässitamises. Jesua ainsak...
Valguse ja varju piiril Elu pole kunagi kindalt mustvalge, alati leidub ka keskmiseid toone. Me peame tihti elus otsuseid langetama ja valima endale sobivamaid lahendusi. Kuidas kondel olla? Kuidas me teame, et tee, mida mööda läheme on valguse, mitte varju rada? Seda et jumal on hea ja kurat paha, teame kõik, aga M.Bulgakovi teoses ,,Meister ja Margarita" kehastas Woland seda kurjemat poolt. Tema kurjus ei olnud läbinisti halb, ta soovis ahnetele inimestele õppetundi anda. Varieteeteatreis see juhtuski. Me elame kogu aeg valguse ja varju piiril, sest me eite kunagi kindlalt, et meie otsus on täiesti õige. Me ei tohiks lasta ennast pimestada materiaalsetel asjadel, kuid ilma rahata elada ka ei saa. Peaksime olema suutelised endale ise teenima täpselt nii palju, et me ei tunneks puudust millestki ja kiusatustele alla ei annaks. Tulevikku kujutan mina alati ette tumedana, sest kunagi ei tea, m...
Inimene kui iseenda vang Igal inimesel on elus raskeid olukordi, millega toime tulla on ääretult raske. Nii mõnigi kord ollakse nn kokkukukkumise ääre peal. On ju liiga palju mõjutatavaid tegureid meid ümbritsevas ühiskonnas, mis meid muudkui kitsasse raami kokku suruvad. Me võime selle nimetada vangistuseks. Kuid kas inimene ei ole selles mitte ise süüdi? Kas vabaduse saavutamine on vaid meie endi teha? Inimene oma mõttemaailmaga võib saada iseenda vangiks. Maailmas, kus valitseb vaid kurjus ja hirm tuleviku ees, on inimesed kergesti muutuvad. Bulgakovi "Meister ja Margaritas" kujutati inimesi väga ebaausatena. Tolleaegne stalini ajastu polnud just väga kiita. Inimesed olidki endale sisestanud, et mitte miski ei liigu siin ühiskonnas enam paremuse poole. See mõtlemine võisgi aga muuta inimesi nii ahneteks ja ei midagi lootvateks. Inimesi ei iseloomustanud enam headus ja südamlikkus, vaid kurjus, ahnus ja ükskõiksus. Nad olid ennast...
Kui teadlikud me oleme maailma eksistensiaalsetes küsimustes ja loomingu hindamises. Eksistensialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis lähtub inimese mõistmisel tema eksistensist. Eksistensialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus. Läbi aegade on inimesi konstantselt vaevanud mitmed tähtsana kõlavad küsimused, sellised, mis käsitlevad selliseid probleeme nagu: elu, surm ja armastus. Näiteks: Miks enne surmamõistetule surmava süsti tegemist see süstal steliseeritakse. See on selline küsimus millele õiget ega vastust ei ole olemas. Samamoodi on näide tuua Bulgakovi teosest "Meister ja Margaritast", kui teose alguses arutavad Mihhail Berlioz ja Ivan Nikolajevits jumala olemasolu pärast. Nemad on arvamusel, et pigem ei kui kui nende vestlusesse sekkub tundmatu, kes räägib kõik võimalikud teooriad ja võimalused ja üldse räägib maailmaelust palju asju, siis Ber...
docstxt/12050557643828.txt
,,Meister ja Margarita" M. Bulgakov Ivan Nikolajevits Ponõrev- poeet, kes avaldas oma luuletusi Bezdomnõi varjunime all. Ta on 23 a. õlakas, ruugete salkus juustega noormees. Tema iseloomuga oli kõik korras, kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli väga kahtlane. Pärast seda muutus tema käitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle välismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri järglane. Maag Woland- musta maagia professor ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga)- pikka kasvu, vasakul olid tal plaatinast ja paremal kullast hambakroonid, välimuse järgi veidi üle neljakümne, suu kõver, habe korralikult aetud, juuksed tumedad, parem silm must ja vasak roheline, kulmud mustad, aga üks teisest kõrgem...
Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" 7.Margarita Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat" peetake üheks maailmakirjanduse klassikuks, mis võlub lugeja oma maagiliste tegelaskujude ning sümbolistliku süzeega. Palju räägitud teosele kohaselt on ka hinnagud äärmuslikud, seda, kas vihatakse või armastatakse. Tundes Bulgakovi elulugu ning tõmmates paralleele raamatuga, ei saagi kindlalt väita, kus algab hullumeelsus ning kus geniaalsus. Milline oli aga peategelane Margarita ning tema tähtsus minu jaoks? Üheks emotsionaalsemaks ning naiselikumaks tegelaseks on romaanis Margarita Nikolajevna, kes on meistri armuke. Ta on väga kirglik ning truu naine, millele viitab ta suur soov teha ükskõi mida, et vaid näha taas kord oma suurimat armastust meistrit. Kuigi Margarita on väga kombekas ning ettevaatlik, mida ilmestab stseen pargis Azazelloga, oli ta valmis minema võõraga kaasa, kui ta ainult ma...
,,Meister ja Margarita" Autor on Vene kirjanik Mihhail Bulgakov, kes hakkas raamatu esimest varianti kirjutama 1928. Seda kirjutades annab endale aru, et tegu on kunstilise testamendiga. 1930 põletas ta kirjutatu ära ja hakkab uuesti. 1932 abiellus oma viimase naise Jelenaga. Jelena on Margaritale väga sarnane, võiks isegi öelda, et prototüüp. Bulgakov sureb 1940, raamatuga tegi tööd kuni surmani, näiteks töötas kasutatud materjali läbi (,,Faust", Piibel). Ei ole teada, kas surres alles jäänud romaan oli valmis. Jelena oli Bulgakovile tõotanud, et teeb kõik, et romaan välja antaks. Sõjaoludes (II maailmasõda) ei saanud raamatut kirjastada. 1953 sureb Stalin, kuid ka siis ei taha keegi seda trükkida. 1966 1967 hakatakse lõpuks avaldama kirjandusajakirjas ,,Moskva". See avaldatakse järjejutuna ehk juppidena, lisaks oli seda 25% kärbitud. 1968 ilmub ,,Meister ja Margarita" eesti keeles raamatuna see o...
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi romaani on peetud üheks 20. sajandi parimaks ilukirjanduslikuks teoseks ning üheks tähtsaimaks nõukogude ühiskonna vastaseks satiiriks. Raamatus on kujutatud kolme maailma: Bulgakovi kaasaega, Iidset Jerslaimi ja teispoolsust. Kõigi nende maailmade ühiseks lüliks on saatan. Bulgakov on raamatus kasutanud omapärast võtet, nimelt jutustab autor romaani romaanis. Meister kirjutas romaani Jesuast ja Pontius Pilatusest iidses linnas Jerslaimis. Pilatus lasi Jesua hukata, kuna vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina. Mees kahetses seda hiljem surmani ning ka pärast seda, kuigi ta lasi Juuda, kes Jesua reetis mõrvata. Pontius Pilatus on arg ja üksik. Ta on samal ajal nii võimu kehtestaja kui ka selle ohver. Hulkuv filosoof Ha-Nostri ehk Jesua oli inimene, kes rääkis headusest ja kannatlikkusest. Ta oli pühak ning ei soovinud iialgi kellelegi halba. ...
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Märkus: kõik nimed on raamatust õigesti maha kirjutatud. Punktid ei ole peatüki kirjeldused, vaid teemadeks jaotatud. Punktid 1-8 on 1.osa, 9-11 on 2.osa (kokkuvõtlikumalt tehtud). Sündmused ei ole siin päris täpselt kronoloogilises järjekorras. Tegevus toimub Moskvas 1929-1940. 1. MASSOLIT'i (kirjanikeühendus vms) juhatuse esimees Berlioz ja poeet Ivan Nikolajevits räägivad pargipingil. Sinna ilmub salapärane välismaallase käitumisega Woland, kelle ennustuse järgi sureb Berlioz trammi alla jäädes ja pea eraldub kehast. Natukese aja tagant see ka juhtub ning poeet on hullumas. Ta üritab Wolandit jälitada/kinni püüda, aga see ei õnnestu tal. Lõpuks satub peale mitmeid insitente hullumajja. 2. Berliozi korterikaaslane Stjopa Lihhodejev leiab hommikul oma korterist ärgates eest Wolandi, tema tõlgi Korovjevi (Fagott) ja imeliku paksu kass...
Kohtumine saatanaga ,,Meister ja Margarita" on teos, mis käsitleb inimeste ignorantsust. Teoses esineb see irooniana, mis väljendub näiteks sellest, et inimesed, kes on kaotanud oma usu jumalasse, hakkavad järsku jumalat uskuma ja temalt abi paluma. Selleks on neil ka asjalik põhjus. Nimelt elavad need inimesed üle väga müstilisi juhtumeid, mis oleksid justkui saatana enda kätetöö. Nad kõik kohtuvad saatanaga professor Wolandiga ning tema abilistega, kelleks on Fagott, must kass Peemot ja Azazello. Woland oleks justkui tulnud inimestelt karma võlga nõudma. Professor Woland külastab koos oma abilistega Moskvat. Esimesteks ohvriteks langevad talle ateistid kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz ja poeet Bezdomnõi, kes arutavad omavahel kas Jeesus Kristus oli olemas või ei olnud ning jõuavad otsuseni, et kindlasti mitte. Professor kuuleb pealt nende vestlust ning seejärel avaldab neile soovi ühineda arut...
Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu e...
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi tee ,,Meistri ja Margaritani" polnud kerge. Selle suurteose taga on rohkem kui aastakümme tööd ja mõtisklusi. ,,Meistrist ja Margartitast" kujunes Bulgakovi elutöö, mis on ta kindlalt vene kirjandusajalukku jäädvustanud. Bulgakovi jaoks oli teos loojanguromaan testament, mis tegi ta nime surematuks. Meistri prototüübiks on autor ise, Margaritana on kujutatud Bulgakovi naist Jelena Silovskajat. Kahekümnendate aastate Moskvas, kus Bulgakov oma kirjatööd alustas, polnud kerge satanistliku sisuga ja satiirilise laadiga kirjatööd avaldada, eriti kui see pilkas Stalini aja ahnust ja korruptsiooni. Bulgakov ei seadnud endale teost kirjutades mingeid piiranguid talle oli tähtsam väljendusvabadus. Romaani käsikiri oli peidetud kakskümmend aastat, kuni hilisem valitsus selle avaldada lubas. ,,Meister ja Margarita" on ja...
Mihhail Bulgakov Meister ja Margarita Ärge kunagi midagi kartke. See on arutu. Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas. Ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrevehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev...
Mihhail Afanasjevitš Bulgakov 1891-1940 Elu ja looming – varased aastad • Sündis 1891. a Kiievis. Esiklaps. • Õnnelik lapsepõlv. Kodune keskkond võimaldas areneda mitmekülgseks ja loovaks isiksuseks. • 1900. a ettevalmistusklass. • 1901-1909. a gümnaasium. Huvi vene ja Euroopa kirjanduse vastu. Gogol, Puškin, Dostojevski ja Dickens. • 1913. a abielu Tatjana Lappaga • 1909-1916. a ülikool. Esimesed kirjanduslikud katsetused. • 1918-1919.a morfiumi sõltuvus. • 1919.a „Maakonnaarsti märkmed“, loobus arstiametist, haigestus tüüfusesse. Elu ja looming - karjäär • 1922. a koostöö ajaleht Nakanunega, kirjandusring Roheline Lamp. • 1925. a lahutas. Abiellus Ljubov Belozerskajaga. • 1922-1926. a kirjutatud näidendeid lavale ei lubatud. • 1926. a näidend „Valge kaardivägi“ saab nimeks „Turbinide päevad“. Julgeolekus ülekuulamine. • 1928. a esimesed kirjapandud mõtted „Meistrist ja Margaritast“. Välismaa keeld. • 1929. a sai...
Piirid meis ja meie ümber Essee raamatu ,,Meister ja Margarita" põhjal Inimene on piiratud olend, piiratud kõikjal, ükskõik kas vaadelda piire käitumisnormide, viisakuse ja seadustena või suutmatuse, küündimatusena mõista või uskuda seda, mis esmapilgul tundub võimatu. Mis juhtub, kui eemaldada piirid, näidata inimestele seninägematut? Ma väidan, et piirid annavad inimestele turvatunde, isegi kui vahel tundub vastupidi. Olla piiratud on elada mugavalt, tunda, et kõik on kontrollitav, süsteemne. Kui vaadelda raamatud ,,Meister ja Margarita", saame näha, et inimesed, kes kohtusid Saatanaga ehk kõige üleloomuliku sümboliga, lõpetasid kas kaugrongis või hullumajas, kusjuures viimane kippus enamusse jääma. Mida sellest järeldada? Mida üritasid need, kes põgenesid? Vältida hädaohtu, säilitada seniolnut, mitte muutuda, mitte uskuda.. Teised, hullumaja patsiendid, paistsid uskuvat, aga...
võim ja tõde Galileo Galilei:"Kõiki tõdesid on kerge mõista, kui need on kord avastatud, oluline on need kõigepealt avastada" võimu liidrite seas tõe avastamine võtab tihti palju aega. võtame näiteks Eesti poliitika suurkuju Edgar Savisaare, kes just avalikkuse ette astus pistise kahtlusega. Savisaar jõudis olla võimul 21aastat, enne kui selgus tõde tema tegemiste kohta nii Eestis kui ka väljaspool kodumaa piire. need 21 aastat ei olnud Tallina linnapeale kuigi meelepärased . Võtame näiteks suhtlus portaali facebook kus tehti klubi "kas see kurk saab rohkem hääli kui Savisaar". Endine linnapea Tõnis Palts on öelnud võimumehe skandaali kohta järgmiselt: "Savisaare mahavõtmine pole tingimata hea Eesti poliitikale, sest ta on reljeefne keilakuju ja märgistab selgelt, kus sulid asuvad". tihti tuleb välja, et kõrgetel kohtadel töötavad inimesed on seotud pistise võtmise ja andmisega, korruptsiooni, ma...
Ande Andekas-Lammutaja Meister ja Margarita M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita" on Bulgakovi viimane teos, mille juurde ta ennem oma surma korduvalt tagasi pöördus, seda täiustas ning lihvis. Ning peab ütlema, et tulemus on igati geniaalne. Tegelikult on raamatusse kokku põimitud kolm lugu ennast Wolandiks nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e. Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita takistusterohke, kuid õnnelik armastus. Kõik need kolm lugu on omavahel äärmiselt seotud ning väga hästi kokku põimitud. ...
Meister ja Margarita Meister ja Margarita on olnud üks raskemini loetavamaid raamatuid, mida üldse lugenud olen. Tihti juhtus nii, et olin lehekülje raamatust ära lugenud, kui taipasin, et mul pole õrna aimugi mida ma just lugesin. Selliseid olukordi juhtus päris tihti. Et sellest raamatust kunagi korralikult aru saada tuleks seda ilmselt lugeda üle mitmeid ja mitmeid kordi. Raamat ise oli väga huvitav ja täis põnevaid tegelasi ja sündmusi, kuid natuke ära tüütasid pikad dialoogid erinevate inimeste vahel. Mina isiklikult eelistaksin raamatut, kus on rohkem erinevaid tegevusi ehk tegevus pidevalt toimub ja ei jää vahepeal seisma. Raamatut lugedes tundus mulle tiht, et tegevus ei toimu mitte 30-ndate Moskvas vaid hoopis kuskil keskajas. Seda just selle pärast, et palju tegevust toimus selliste süngete asjade juures nagu näiteks nõiad, saatan jne. Selliseid asju võis keskajal tihti koh...
,,Meister ja Margarita" 1. Koostage Bulgakovi ,,Meistri ja Margarita" tutvustus (8-10 lauset), mõeldes neile, kes pole raamatut lugenud. Mida tooksite esile, et innustada teost lugema? NB! Ärge jutustage ümber sisu ja sündmusi, pigem seda, mille üle teos mõtlema paneb, milliseid tahke inimeses avab!! 2. Leidke, mis on ühist Meistril ja Jesual. Kirjutage ka leitud seosed lahti: mis need on, mida tähendavad jne. 3. Kirjuta "Meistrist ja Margaritast" välja mõte, mis sulle eriti meeldis. Kirjuta põhjendus, miks mõte sulle meeldib, jälgi, et tekiks seotud tekstiga lõik. 1.) Romaan ,,Meister ja Margarita" on teos, mida on raske sõnadega iseloomustada, seda tuleb kogeda. See on raamat, mis paneb mind järele mõtlema elu enda üle ning maailma, mis meid ümbritseb ning selle üle, kas meie elu on vaid üks näitemäng. Nagu vihjab raamatu tsitaat: ,, Elu on kui teatrietendus, mustkunst on selle osa". S...
VALIKUST JA VASTUTUSEST Inimene valib alati ise oma tee. Ka vastutab ISE. Kuidas teha õige valik? Probleemide käsitlemine 3-el tasapinnal: Jersalaim, 30-ndate Moskva ja Meistri-Margarita armastuslugu. >>probleemid mis toimusid siis, on ka praegu(ja tulevikus) aktuaalsed. Bulgakov laseb kõigil tegelastel teha mingi valiku, mille eest nad isiklikult vastutavad, ning need valikud määravad ka nende saatuse. Meistri(romaani nimitegelane) valik 1)kirjutada niinagu teised, kohandada end üldtunnustatud normidega või mitte. Valib teadlikult raskema tee (looja vastutus oma talendi eest), kuid tal ei jätku jõudu, et teose eest lõpuni võidelda. 2) tunneb vastutust ka Margarita eest; pidas Margarita õnne tähtsamaks arvas, et Margarita ei vääri kannatusi Margarita romantiline tegelane. Ta elab rikka mehega, keda ta ei armasta, kuid ei taha ka tema elu rikkuda. Ku...
"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber 18) Grunja Stjopa toateenijanna Toimumis paik: Moskva Esimene peatükk: Ivan ja Berlioz said Patriarhi tiigi juures kokku. Iva...
Meister ja margarita Raamat koosneb kahest osast.Selle teose kirjutamine võttis Mihhail Bulgakovil küllaltki kaua aega ta kirjutas seda 19291940 s.t. 11 aastat.Teos on kirjutatud kõrvalvaataja silme läbi.Esimese osa sündmused ei järgne üksteisele loogilises ajalises järjekorras, vaid on esitatud läbisegi.Ainukesed raamatut läbivad tegelased on maag Woland ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga).Tegevus toimub Moskvas ja selle ümbruses. Romaanis on käsitletud 4 tasandit. Fausti tasand: Woland musta maagia professor Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Latenski kriitik Ivan temast saab Meistri järglane,hüüdnimega Bezdomnõi Idee: eneseteostus. Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja Lihhojedov varietee direktor Boss...
Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" Bulgakovi teoses toimub tegevus kolmel tasandil: minevikus, olevikus ja igavikulises teispoolsuses. 20. 30. aastate Moskvasse saabub koos oma saatjaskonnaga pimedusevürst Woland. Kelle külaskäigu ajal linna hakkavad inimestega toimuma eriskummalised juhtumid, mida keegi terve mõistusega inimene kuidagi uskuda ei taha. Bulgakovi kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles ehitada kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid. Kõik, kellel näis olevat muu arvamus ja seda välja julgesid öelda, tehti kommunistide poolt maha. Nii juhtus ka teose ühe peategelase Meistriga, kes kirjutas raamatu Pontius Pilatusest. Selle teose kriitilise sisu tõttu ei avaldatud seda. Meistri osaks said hoopis karmid kriitikalained. Seesugune vastukaja tema teose kohta viis mehe vaimselt tasakaalust välja, millele järgnes hullumaja. Raamatu kirjutamise ajal oli Meistri...
11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Bulgakovi romaan ,,Meister ja Margarita" (,,XX sajandi vene kirjandus. Proosa" põhjal) lk 153-176 · Tegemist on ülimalt novaatorliku ning uuendusliku teosega, seetõttu pole ka lihtsalt mõistetav. · Fantastika ja reaalsus, müüt ja ajalooline tõepärasus, teosoofia ja demonism, romantika ja klounaad selles romaanis on koos peaaegu kõik! AINESTIK · Põhjalikku eeltööd tehes süvenes Bulgakov müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Kuna kirjanik ise polnud sügavalt usklik inimene, siis on mõistetav ka tema julge ning vaba suhtumine ainesse. Lähedaste arvates uskus Bulgakov eelkõige saatusesse ja pidas Jumalat vaid maailma algtõukeks, kuid raske haiguse ajal tunnistas temagi, et vajab Jumalat, kellele loota. · Kirjanikule oli eeskujuks J. W. Goethe ,,Faust" (ta jutustas uut Fausti ja Margarete lu...
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 1.Romaani 3 lugu: 1)Reaalne tasand ehk Bulgakovi kaasaeg ehk 20.-30. aastate Moskva; 2)Igavikuline Piibli ainestik ehk iidne Jersalaim; 3)Sümboolne, filosoofiline tasand ehk igavikuline teispoolsus Autori taotlus: Realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2.Moskva-tasandi tegevusaeg: 1920.-1930ndad aastad Elu ja olustik: 20.-30. aastate revolutsioonijärgne Venemaa ühiskond tugines totalitaarsel ideoloogial ning Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusesse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut ja karistatavat. Propageeriti inimeste seas ateismi. Selle ajastu Nõukogude elukorraldus ja ideoloogiline surve, pani i...
Kes oli Woland romaanis „Meister ja Margarita“? Woland oli romaanis Meister ja Margarita minu jaoks kõige raskesti mõistetavam tegelane, sest saatan oli alati olnud minu jaoks kurjuse kehastus ja võimeline ainult halvaks. Bulgakovi romaan andis kuradile teise tähenduse ja muutis Wolandi tegelaskuju sümpaatseks. Esimesel kohttumisel Wolandiga on teda kirjeldatud kui välismaalast: neljakümnendates aastates mees, silmad eri värvi, kulmud paksud ja erineval kõrgusel ning hambad kroonitud. Berlioz ja Bezdomnõi pidasid meest spiooniks ainuüksi sellepärast, et ta tundus välismaalane olevat ja rääkis veidrat juttu. Bulgakovi põhiidee oli kujutada nõukogude maailma satiiriliselt. Selle alusel võib oletada, et Wolandi tegelaskuju loomisel oli Bulgakovi inspiratsiooni allikas tol ajal valitsenud Stalin, kes juhtis Moskva inimesi nagu saatan, pannes inimesi, kes on liiga palju näinud või kuulnud hullumajja või vanglasse. Bulgakovi romaani „M...
Võitlus hea ja kurja vahel Woland Woland kui saatusetooja, Woland ei saanud valguse vastu Woland ei saanud valguse vastu, siinkohal on valguseks Meistri ja Margarita armastus ning Meistri looming. Kuigi Woland on kuri ning teda peetakse Pimedusevürstiks tunnustas ta headust. Seda näitab ka Wolandi soov teha küll halba, kuid ta teod olid tegelikult head, seda näitas ka tema Moskvasse tuleku põhjus: viia Meister ja Margarita taas kokku ning anda Meistrile rahu. Woland ning tema kaaslased teadsid kõigi tegelaste minevikku ning Wolandil oli väga kerge otsustada ka nende tulevikku. Kui Woland ei tahtnud otseselt ise head teha, siis sellegipoolest tegi ta head läbi teiste. Näiteks lasi Woland küll Meistril prokuraatori saatuse otsustada ning Margarital päästa Frieda, kuid tegelikult oli võim nende saatus otsustada siiski Wolandi käes ning ta kasutas seda lihtsalt läbi Meistri ning Margarita. Näide raamatust: ...
Mihhali Bulgakov (1891-1940) ELULOOLINE TAUST Sündis Kiievis, intelligendi peres (isa vaimuliku seminari teoloogia prof). Gümnaasiumis MB-l teoloogia alati ,,5", tundis suurt huvi. Lõpetas ülikooli arstiteaduskonna, töötas mõned aastad külaarstina. Võttis arstina osa ka I MS-st, teenis tsaariarmees. Tegi endale tüüfusevaktsiini, mille tagajärjel talumatud valud morfiinisõltlane. Olevat sõltuvusest vabanenud puht tahtejõu abil. Kui enamik intelligente tervitas revolutsiooni, siis MB-d iseloomustas hämmastav ette- ja läbinägemisvõime. Nimetas rev-e ,,märtsihulluseks" ja ,,oktoobrihulluseks", ei kahelnud, et selle eest tuleb vene rahval maksta ränka hinda: ,,Viimase kahe aasta hullus on tõuganud meid kohutavale teele... Me oleme hakanud jooma karistuse karikast ja joome selle tilgatumaks." Kolib tagasi Kiievisse, loobub arstiametist, hakkab kirjutama näidendeid, hiljem hävitas varasemate näidendite käsikirjad. 1921 Moskvasse, algab ...
Patt, ohverdus ja lunastus Inimloomuse reetlikkus, kahepalgelisus ning egotsentrilisus on läänemaailma alustalana käsitletavas pühas raamatus, Piiblis, pidevas käsitluses. Piibli õpetuse kohaselt on inimolend väiklane hedonist, kes siiski aeg-ajalt, kuid mitte liiga tihti, oma väheseid häid omadusi ilmutab. Inimene langeb pattu, toob ohverduse ning saab lunastatud. Nimelt kõrgema võimu ja lunastatuse teemat ongi laialdaselt kasutanud M. Bulgakov romaanis ,,Meister ja Margarita", kus kujutatakse Saatanat inimesi kimbutamas ja ahvatlemas. Kõrgem võim, inimese olemus, tema vaba tahe ja tehtavate valikute seos lunastusega tegemist ammendamatu teemaga, millest on kirjutatud tuhandeid raamatuid ja mille üle on vaieldud sajandeid kindlat ja ühtset vastust saamata. Mis on tõde või vale? Kas ülim kurjus või ülim headus eksisteerib? Ainus kindel asi on ehk vaid see, et inimene on oma loomuselt ekslik, temas...
Meister ja Margarita "Meister ja Margarita" tegevus leiab aset 1930-ndate Moskvas ja 2000 aasta taguses Jerusalemmas. Moskavs istuvad kaks meest, Berlioz ja Bezdomnõi, pingil arutades jumala olemasolu üle, kui nende juurde tuleb kahtlase käitumisega mees, Woland. Sellele järgneb Berliozi surm ja Bezdomnõi satub hullumajja. Hakkab toimuma palju segaseid ja absurdseid lugusi ning paljud inimesed kaovad jäljeltult. Margarita otsib oma kadunud armsamat, Meistrit, ka tema oli sattunud hullumajja ja seal räägib ta oma elust Beszdomnõile. Margarita täidab mitmeid imelikke käske, peale mida kohtub ta jälle Meistriga ja elavad keldrikorteris edasi. Margarita sureb oma abikaasa majas ja Meister kliinikus. Raamatut lugedes tekkis küsimus, miks kaovad nii paljud inimesed ära, nagu näitaks Stjopa, kes ei ilmunud teatrisse, kui teda ootasid rimski ja Ivan Saveljevits Varenuhha. Temale lisaks veel Varenuhha,...
Riine Paimets 12 B Usun Wolandisse ,,Tõde on lihtsam teada kui tunda ja lihtsam tunda kui selles elada.'' David Deida ,,Sinine Tõde'' Igaühel ja kõigel on siin maailmas täita vaid talle mõeldud kutsumus. Millist rolli täidab wolandlikkus kodanike igapäevaelus, et Jumal seda läbi aegade inimkonna argipäevas nõnda oluliseks komponendiks peab? Wolandile võib paralleelina tuua mitmeid võrdkujusi: Stalin, Saatan, kurjus ning kõige selle kehastus mida sildistatakse taktitundetult halvaks. Teoses oli Meister too mees, kes viitas Wolandile kui Kuradile. Ramatu lõpus palus Levius Matteus aga Meistrile ja ta naisele rahu, millest või...
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" Esimene osa Esimene peatükk: Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatuga Oli lämbe kevadõhtu. Mihhail Berilioz ja Ivan Nikolajevits Ponõrev (luulejtaja, varjunimega Bezdomnõi) istusid Bronnaja tänava pingil ja jõid aprikoosijooki. Äkki nägi Berlioz enda ees poolläbipaistvat pika mehe kuju. Ta sulges silmad lootuses, et nii nähtu kaob. Kui ta silmad avas oligi viirastus kadunud. Ta hakkas kaaslasega Jumala olemasolu üle arutlema. Mõne aja möödudes ilmus tänavale ühe musta ja ühe rohelise silmaga mees. Peagi sekkus ta vestlusesse. Mõlemad mehed arvasid, et ta on välismaalane ning püüdsid kindlaks teha millisest riigist mees pärit on ning kuidas ta nii hästi vene keelt oskab. Tuli välja, et mees on sakslane ning polüglott. Võõras ennustas Berliozile kuidas ta sureb.Teda pidavat tapma vene naine (kommunistlik noor), kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i...
,,Meister ja Margarita'' 1. Kas tõerääkimine päästab maailma? Maailmas on palju valetamist ja palju tõerääkimist, kedagi ei saa sundida kumbagi tegema. Paraku kipub olema liiga palju valetamist ja sellega ei kaasne head tagajärjed. Kindlasti saaks tõega rohkem läbi lüüa, kuid inimesed kipuvad minema kergema vastupanu teed. Valetamine teeb suurel määral elu lihtsamaks, sellega võid teiste ees luua täiesti uue isiksuse enda sees, mis sulle sobib ja mis teistele meeldiks. Arvan, et tõerääkimine päästaks maailma, sest siis oleksid kõik inimesed üksteise ees võrdsed, ei oleks suuri probleeme ja pettuseid. 2. Mida suutis Meistri ja Margarita armastus? Meistri ja Margarita armastus oli piisavalt suur, et Margarita abielu oma mehega lahku lüüa. Nende armastus aitas neil olla koos lõpuni välja. Margarita mõistis Meistrit ja oli valmis tema jaoks kõike tegema. Ühel päeval, kui Margari...
infoleht Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud 1967, eesti keeles 1968. Mõned autori teised teosed: "Käterätik kukega", "Tuisk", "Tähelööve", "Teraskõri". 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. Mihhail Bulgavoi kolmas abikaasa, Jelena Silovskaja, oli inspiratsiooniks romaanis Margarita tegelaskujule. Ka Meistri hävinenud käsikiri mängib romaanis olulist rolli - Bulgakov põletas romaani mustandi ning oli sunnitud teose mälu järgi ümber kirjutama. 3) Teose tegevuse aeg, taustsüsteem. Raamatus jutustatakse kolme lugu: 1. Pontius Pilatus ja Jesua lugu: igavikulisuse tasand; võimu ja vaimu vastuolu 2. Kaasaegse Moskva lugu: tsensuurireeglid; allegooria, satiir ühiskonna kohta 3. Meistri ja Margarita lugu: armast...
MIHHAIL BULGAKOV 1891 1940 Bulgakovite pere oli suur, sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli silmitsi seista suure kitsikusega. Unistus kirjanikuks saada tekkis juba koolipõlves. 1912.a ütles oma jutustusi õele lugeda andes:"Küll näed, minust saab kirjanik!" 1909.a oli siiski alustanud arstiõpingutega. Austustvääriva eriala omandamist, nagu gümnaasiumiõpinguidki, saatis armastus teatri, eriti ooperi vastu. B. nimetas ennast kirjanikuks 1921.a, kui ta polnud kirjutanud veel õieti midagi, kuid läbi mõe...
Kirjandusteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Meister ja Margarita" M.Bulgakov 1.,,Ega inimest ei tee kirjanikuks see, et tal on liikmepilet, vaid see, mida ta kirjutab." Teose lõpu poole, kui Woland tahtis oma tõlkijaga ja kassiga minna ühte restorani, kuhu oli kutsutud vaid teatud tuntud kirjanikud, kellel olid liikmepiletid, kuid ta ei saanud sisse, sest tal polnud seda nn. ,,liikmepiletit". Tekkis küsimus, et miks Woland ei tohi sisse minna, kui tema oleks kirjanik. Rohkem loeb see, millest kirjanik kirjutab. Ent teinekord mängib vaid nimi olulist rolli. Tuntul kirjanikul on palju rohkem võimalusi, kui neil, keda vähem tuntakse, sest vähemtuntud kirjanikel ei anta võimalustki ennast tõestada. ,,Käsikirjad ei põle" See tähendab seda, et kuigi sa võid kirjutada raamatu nt. käsikirjas, ent kui...
Maailm, kus kõik on võimalik, ei ole elada võimalik. Mihhail Bulgakovi "Meistri ja Margarita" põhjal. Aegade jooksul on kirjanikele ikka meeldinud kujutada maailmu, kus tavapärased reeglid ja seadused ei kehti. Vene kirjanduses pole seda nii palju esinenud täies ulatuses, kui näiteks Ameerika kirjanduses, kuid ulmelisi romaane on kirjutatud sealgi. Kuigi "Meister ja Margarita" on vaevalt liigitatav ulmekirjanduse alla, keeratakse seal nii mõnigi normaalne ja harjunud arusaam pea peale.Võib öelda, et härra Wolandi ja tema kaaskondlaste jaoks oli kõik võimalik. Seega oli kõik ka linnakodanike jaoks võimalik ja see oli ilmselt nende jaoks kõige suurem probleem. Tuleb meeles pidada, et õigupoolest ei tehtud kirjeldatud ajaperioodil kellelegi püsivat kahju. Berlioz, tema küll suri, kuid sellega ei olnud Saatanal midagi pistmist. Teised istusid veidi aega hullumajas või tegid end linnatänavail narriks, kuid seda võib nende endi süüks pida...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
