~60 tegevvulkaanid Ohtlikem Gunung Merapi Jaaval 25.12.12 6 Majandus Toorainete poolest rikas Odav ja arvukas tööjõud Muld väga viljakas vulkaanilistel aladel 25.12.12 7 Inimesed Sõbralik ja uudishimulik rahvas "Mau ke mana?" (kuhu lähed?) "Dari mana?"(kus tuled?) "jalan-jalan" (jalutan ringi) Flirtimis soov Petmisskeeme esineb vähe 25.12.12 8 Tavad ja kombed Tagasihoidlik riietusstiil Seelikud ja lühikesed püksid põlvedeni Templitesse minnes jalanõud ära võtta 25.12.12 9 Toit Praetud riis
NAIVISM · Naivistid pole kunsti õppinud, maalivad enda lõbuks · Püüavad jäljendada nähtavat, aga ei oska või ei suuda · Ei kasuta tsentraalperspektiivi, anatoomia arvestamist, õhu ja valguse kujutamise võtteid · Naivismi teine nimetus primitivism · Mõned võtsid eeskujuks loodusrahvaste kunsti · Sõltumatu igasugustest traditsioonidest · Konstrueeritud kompositsioon · Loodud üksinduses ja teistest sõltumatult · Henri Rousseau, Niko Pirosmanasvili, Ivan Generalic, Maurice Utrillo · Eestis: Jaan Oad, Paul Kondas Henri Rousseau "Autoportree", "Pulmad maal". Henri Rousseau "Pulmad maal", "Karnevaliõhtu". Henri Rousseau "Unenägu" Henri Rousseau "Jalgpallimängijad", "Naine eksootilises metsas". Henri Rousseau "Magav mustlastüdruk" Henri Rousseau "Troopiline mets ahvidega". Ivan Generalic "Puuraiujad" Ivan Generalic "Isahirvede pulm", maaling klaasil. Niko Pirosmanasvili Niko Pirosmanasvili loomamaalid. KUNST 1. MAAILMASÕ...
India India is a country in South Asia. It is the seventh-largest county by geographical area. 1210193422 people lives there. India' s capital city is New Delhi. Official languages are hindi and english. The name India is derived from Indus. Jana Gana Mana is the national anthem of India. India national emblem is Sarnath Lion Capital. India national flower is Lotus and national fruit is mango. National tree is Banyan. National bird is Indian Peafowl. India land animal is Royal Bengal Tiger. The longest river in India is Ganges. It's lenght is 2511 km. India is a federation composed of 28 States and 7 union territories.'
· Rootsis eesti kirjandusajakirjad · Pagulaslaagrid · Kohanemine asukohamaa kultuuriga kergendatud soosiv suhtumine · Asutati omakeelseid koole · Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman IV Ilves, Kostabi · Meenutati elu enne pagulust · Kodumaaigatsus · Sisseeelamisprobleemidest · Paadiromaanid nn põgenemisteosed : kodumaalt lahkumisest, ebakindlus.. · Uus põlvkond toob luulesse muudatusi, katsetavad vormiuuendustega, piltluule, sürrealism
Republic of India Bharat Ganrajya Alex Tähemaa MOTTO AND ANTHEM Motto- "Satyameva Jayate" "Truth Alone Triumphs" Anthem- "Jana Gana Mana" "Thou Art the Ruler of the Minds of All People" http://www.youtube.com/watch?v=Bh26zOjIh9I FLAG AND EMBLEM Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase FREEDOM AND GOVERMENT Independence from the United Kingdom- 15th of August, 1947 President- Pranab Mukherjee Vice President- Mohammad Hamid Ansari Prime Minister- Manmohan Singh
6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9. Artur Atson " Lehekülg ajalooraamatust";"Luuletused" 10.Albert Kivikas "Lendavad sead"; "Lumimemm" Nimeta välismaal ilmunud ajalehti ja ajakirju Ajakiri Ajaleht Tulimuld B. Kangro Teataja Mana I. Grünthal Malevlane Eesti looming (1944) Kes juhtis eesti kirjanduselu Lundis? Bernard Kangro Millised Ristikivi teosed kuuluvad nn Tallinna triloogiasse. Miks? "Rohtaed" "Tuli ja raud" "Õige mehe koda" Kes on tallinna triloogia peategelased? "õige mehe koda" Jakob Kadaraik "Rohtaed"- Juulius Kilim "Tuli ja raud"- Jüri Säävel, Eeva
Eesti kirjandus 70-nendatel paguluses Pagulaskirjandus Eesmärgiks oli kultuuri säilitamine ja eestluse ideede alalhoidmine. Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis
ajalist ja geograafilist haaret, kasutades motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Elulugu Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1956. aastal soome-ugri keelte alal. Aastatel 19892001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. Looming · "Aomaastikud" (1962) · "Samarkandi vihik" (luulekogu, 1962) · "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, 1967, avaldatud: Mana 1969, nr. 36) · "Järvemaastikud" (luulekogu, 1968) · "Mäe veri (Totomauna)" (näidend, 1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6) · "Klaasmaastikud" (1971) · "Paani surm ja teisi luuletusi" (1976) · "Peegelmaastikud" (ülevaade Ain Kaalepi tõlkeloomingust, I 1976, II 1980) · "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" (1986) · "Maavallast ja maailmakirjandusest" (kriitika- ja esseedekogumik, 1984) · "Minu silmad ja sinu silmad" (näidend, 1965)
"Lotus" (Nelumbo nucifera) The National Bird"Peacock" The National Tree" Banyan" The National Sport"hockey" The National Emblem The National Song'Vand Mtaram" National Anthem of India " Jana Gana Mana" Bollywood: Bollywood made films in India and films is have Hindi languages. Bollywood is biggest producer of films in India. Bollywood make action,comedy, and love films. Nature in India Images of India are exotic and magical. In India is have beauty landscape and nature. In India is have excotic plants and animals India has a coastline of 7,517 kilometres. Taj Mahal It is widely considered as one of the most beautiful
27.Uttarakhand 28.Lääne-Bengal Üks India suuremaid vaatamisväärsusi on haudehitis Tadz Mahal riigi põhjaosas Agra linna lähedal. 2003. aastal külastas seda Lipp embleem rohkem kui kolm miljonit inimest. Samuti Riigihümn Jana-Gana-Mana on see UNESCO maailmapärandi nimistus. Pealinn New Delhi Pindala 3 287 590 km² Tähtis vaatamisväärsus on ka Punane fort Riigikeel(ed) hindi, inglise (Red Fort), mis on samuti UNESCO Rahvaarv 1 210 193 422 maailmapärandi nimistus. Rahvastiku tihedus 368 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik President Pranab Mukherjee Peaminister Manmohan Singh Iseseisvus 15. augustil 1947 Rahaühik ruupia (INR)
Pillid: Sitar-on inda muusikapillidest kõige enam tuntud(kuulus sitar'i mängija on Ravi Shankar) Vina- on näppepill,mida nimetatakse kauni kõla tõttu india pillide kuningannaks. Sarod- on lautotaoline näppepill. Victra vina- meenutab steel-kitarri. Tanpura- on enimlevinud burdoonpill. Tablad- india trummid. Mridang- on tünnikujuline kahe membraaniga põiktrumm. Shahnai- on valju häälega oboelaadne puhkpill. Pungi- on instrument mida mängivad maotaltsutajad. Jana-Gana-Mana ('Sina oled kõigi inimeste meelte valitseja') on India hümn. Selle algsete bengalikeelsete sõnade autoriks on Rabindranath Tagore. Hümn on kasutusel 1950. aastast alates.
USUNDILUGU MÕISTED 1. Riitus- usuline toiming müüdi elustamiseks 2. Müüt- seletus mingi asja tekkeks, kujutelm 3. Vägi- ehk mana, millega on kogu universum täidetud, nt juustes on vägi 4. Shamaan- spetsialist, kes tegeleb lovesse ja transsi viimisega, et hingedega suhelda 5. Nõid- spetsialist, kes tegutseb halbadel eesmärkidel, elab eraldi, kardetakse ja austatakse 6. Posija- tegutseb headel eesmärkidel, inimese tervendamine, kaitsmine, hinnatud tegelane 7. Jumal- kõrgem vaimne olend 8. Loodusvaim- elab loodusnähtustes, loomades, taimedes, esemetes, võib olla nii kasulik kui
· Kirjasõna muutus väga oluliseks eestlasi ühendasid ajalehed ja kirjad ning ilukirjandus · Kirjanik kui rahvuslik kangelane (üle 130 autori) · 1950 loodi Rootsis Lundis Bernard Kangro algatusel Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK) olulisim eesti kirjastus · Paguluses on ilmunud üle 2600 raamatu (1/3 ilukirjanduse uudisteosed) · 1950-1993 ilmus ajakiri Tulimuld (Kangro) · 1957-1999 ilmus ajakiri Mana (Ivar Grünthal) · Pagulaskirjandus nostalgilisem kui 1930. a looming · Sellega "raviti" kodumaast ilmajäetuse tunnet · Eestlaseks olemine oli tähtis · Kirjandus kui rahvusliku identiteedi kandja Luule · Rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist (traditsiooniline vorm ja hoiak) · 3 avaldusviisi: 1. Lihtsalt kirjeldada oma seisundit 2. End lohutada 3. Kuulutada vastuhakku · Neutraalseid kirjeldusi vähe
Tänapäeva lapsed ning noorukid ei kujuta ette elu ilma internetita. Arvatakse, et erinevad veebisaidid ongi need, mis elule mõtte annavad. Keegi aga ei mana silme ette kujutluspilti sellest, kuidas aastaid tagasi hakkama saadi, kui puudus igasugune internetilehekülgede süsteem, millega oma igapäevaelu vürtsitada sai. Tegelikult ei osatudki millestki nii väga puudust tunda, sest kõik oli justkui olemas: sõbrad, hoolitsev perekond, soe katusealune, hea toit laual ning kõike muud, mida hing ihaldas. Interneti puudmine võimaldas lastel elada muretut elu, nad nautisid lapsepõlve
Mõisted Religioon: uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused Maagia: loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. Mana: ebaisikuline vägi, mis kogu maailma täidab, seda väge saab koguda, teiselt inimeselt 'varastada', ja võib sellest ilma jääda. See vägi avaldub loodusnähtustes ja taevakehad, ka inimkehas (juuksed, küüned jne) Šamaan: inimene, kellel usutakse olevat võime meelerännakuteks ja väe ning teadmiste toomiseks, et neid enda ja teiste heaks kasutada. Šamaanid suudavad transiseisundis ühendust võtta vaimudega, vaimude maailma elavate maailmaga ühendada
Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad: Kalju Lepik- Ta luulel on 3 alustala: Eesti keel, piibel, rahvaluule. Ta luulet iseloomustab aktiivselt võitlev hoiak. Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred"...
olid nad tagasi pöördunud pärismaisesse loodususku. See oli tiibetlaste nõiakunst, mis mongolitele enim muljet avaldas. Marco Polo jutustab imeväärseid lugusid vaimulikkude mitmesugustest nõiatrikkidest, mida nad kandsid ette kuninga õukonnale; ning pärastpoole Dalai Laama, reisides idamongolite valitseja Altan Tsagani juurde, näitas kõikjal oma nõidusväge, sundis jõgesid ülesmäge voolama, pani kõrbes küllusliku kevade tärkama ja tema hobune tippis kabjajälgedega püha mana ,,Oom mani padme huum". Mongolite uskupööramise tulemusel võtsid vaimulikud üle mitmed varemalt nõidade etendatud kombetalitused. Buddhistlik eluaustus pani end maksma seadusandlusega; loodususkliku, naiste, orjade ja elajate ohverduste keelamisega ning ülemäärase jahinduse piiramisega. Esimese uskmatusest pööramise järel, jagades munkadele suurriigi rikkust, võis rajada laialt eraklaid ja pühamuid Hiinas, eriti Pekingis ning saada võimsaks Jüan kuningasoo (1260- 1368) ajal
Võitleb selle inimese tervise eest. Nõid - neab, kasutab maagilisi võimeid halval eesmärgil Posija - kasutab maagiat heal eesmärgil Hing Inimese või olendi sees olev olemus. Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi loomine, säilitamine ja juhtimine. Loodusvaim - paiknevad erinevates paikades, loodusnähtustes, võivad olla nii head kui halvad Maaisand - maa-ala kaitsja, hõimupealik Fetis inimese tehtud ese, millel on teiste üle võimed.s. Tabu religioosne keeld Mana Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi preester; ka jumal kõige kõrgemas ja absoluutsemas mõttes Atman - ,,hing" annab elu kõikidele olenditele; inimeses olev surematu osa Samsara inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse. Selle ümbersünni määrab ära karma seadus.
ehk "Induse inimesed". India konstitutsioonis ja mitmes India keeles samaväärse ametliku nimena ka nime Bharat (hääldus Mall:IPA-hns).Nimi Bharat tuleneb hindu pühakirjades mainitud legendaarsest kuningast Bharatast. Samuti kasutatakse India kui terviku tähistamiseks nime Hindustan (Mall:IPA-hns). See pärsiakeelne sõna tähendab "hindude maad" ning viitas enne 1947. aastat Põhja-Indiale ja Pakistanile. India lipp India embleem Riigihümn Jana-Gana-Mana Pealinn New Delhi Pindala 3 287 590 km² Riigikeel(ed) Hindi, inglise Rahvaarv 1 210 193 422 (2011)[1] Rahvastiku tihedus 368 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik President Pranab Mukherjee Peaminister Manmohan Singh Iseseisvus 15. augustil 1947 Rahaühik Ruupia (INR) Ajavöönd Maailmaaeg +5.30 Tippdomeen .in ROK-i kood IND Telefonikood 91
USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm), "Sõna" (1948-50), "Tulimuld" (1950-1994), "Mana" (1957-1999) Eesti luule paguluses: 4 põlvkonda klassikud: Henrik Visnapuu (1890-1951) 6 luulekogu, enamasti valikkogud uutest ja vanadest värssidest poliitline isamaalüürika, võõrsiloleku kajastamine Marie Under (1883-1980) "Sädemed tuhas" (1954), Ääremaile (1963) + 3 valikkogu patriootlikud teemad, paguluse üldised soovid ja lootused Gustav Suits (1883-1956) kogu "Tuli ja tuul" (1950) mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud, maapaomeeleolud
Kasutatud kirjandus · http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/indoneesia.php · http://en.wikipedia.org/wiki/Indonesia · http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Indonesia · http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Indonesia · http://en.wikipedia.org/wiki/Culture_of_Indonesia Lisad Indoneesia lipp Bali rand Orangutan Jakarta Indoneesia pealinn Valik Indoneesia köögist Koolijütsid Mõningaid sõnu/lauseid Malay keeles: Mau ke mana? Kuhu sa lähed? Dari mana? Kust sa tuled? Jalan-jalan Jalutan ringi Boleh foto? Kas pildistada tohib? Nasi goreng Praetud riis Ayam Kana Kambing Kits Sapi Lehm Babi Siga Ikan Kala Sayur Juurviljad Buah Puuviljad Maitsev! Enak! Ada kamar? Kas mõni tuba on vaba? Boleh lihat? Kas võiksin vaadata? Kohalikud
Gümnaasiumis, lõpetades eksternina 1953. aastal. Aastast 1954 elas kirjanik Upsalas. Ilona Laaman õppis edasi Upsala Ülikooli filosoofiateaduskonnas riigiteadust, lõpetas ülikooli prantuse, vene ja eesti keele alal. Aastatel 1957 64 töötas asendussanitarina Ullerakeri vaimuhaiglas Upsala lähedal, hiljem kodune. Looming Ilona Laaman kasutas pseudonüümi, milleks oli Lendav Madu. Ta on debüteerinud novellidega ,,Mana", mis on avaldatud 1959. aastal. Samuti avaldanud luulekogud ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole" (1971), ,,Üks üsna kerge haigus" (1980) ja ,,Nii on see inimeseks olemine" (1984). Kodumaal on välja antud luulekogud ,,Mulle ei meeldinud su nimi" (1999) ja ,,Maakulgur on maadunud" (2003). Ta on tõlkinud rootsi keelde Valev Uibopuu romaani ,,Lademed" (1987) Ilona Laamani luulet on tõlgitud itaalia, rootsi, läti ja inglise keelde
) · Lapsed Said võõrkeelse hariduse, algas pagulaskultuuri allakäik (NT: H. Nõu, I. Ivask jt.) *Lahkuti: Rootsi(u 22 000), Saksamaale (40 000) , Kanadasse (17 000) , Ameerikasse (16 000) , Inglismaale (6000), Austraaliasse (6000). *eksiilkeskus Rootsi *Mida saadeti korda välismaal? · 1944 Soomes kirjastus Orto loomine · 1945 Välismaine Eesti kirjanike Liit · 1950-1994 Eesti Kirjanike Kooperatiiv · Eesti keelsete ajakirjade välja andmine ( Eesti Looming, Mana) · Rühmitused: Tuulisui *Teemad, millest kijutati: kodueesti, okupeerimine, üleelamised, lahkumisteeond, paguluse argipäev, müstika 2.Kodu-Eesti kirjandus: *nõukogude ideoloogia *kirjanduse hävitamine *vaikimine(paljud kirjanikud ei kirjutanud enam) *ridade vahele peitmine * Tõlgiti ainult vene ja teiste nõukogude rahvaste kirjandust. *J. Smuul , A. Jakobson, R. Sirge jt 3.Tagalakultuur: *kunstiansamblite loomine *pea-zanr-lüürika, luuletuste kirjutamine
Pagulaskirjandus sai alguse 1940ndate keskel, kui Eestist lahkusid nõukogude terrori hirmus paljud tuntud kirjanikud: UNDER Marie ________________, GAILIT Gustav Suits, August ______________, Henrik Visnapuus, August Mälk, ___________ KARL MANA Ristikivi. Kesksed pagulaseesti kirjandusajakirjad olid Tulimuld ja ______________ Rootsis. Pagulaskultuur oli kõrgpunktis 1950.-1960. aastatel ja selle keskused olid Rootsis, _____________________ KANADAS ja USAs. Omamoodi KIRJASÕNA(KOHVER) Poliitilise paguluse lõppu täistas Eesti __________________________ pagulaselu kujundiks sai _________________
Poliitiline võitlus ning seltsi-ja kultuurielu said Eesti identiteedi kandjateks välismaal. Kirja sõna muutus paguluses rahvusliku enesetunnetuse seisukohalt oluliseks kultuuriliseks jõuks. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ilukirjandus. Bernard Kangro eestvedamisel loodi 1950. aastal Lundis kõige olulisem Eesti kirjastus Eesti Kirjanike Kooperatiiv.Kangro toimetas ka keskset kirjandusajakirja "Tulimuld"(1950-1993).Teinesilmapaistevajakirioli " Mana"(1957-1999).Seda iseloomustabvabameelsus jaauroridolidealtnooremad. "Mana" esimenepeatoimetajaoli Ivar Grünthal. Pagulaskirjanduse ilme jäi sõjajärgsetel aastatel traditsiooniliseks. Suur osa proosa ja draamakirjanikke jätkas endistviisi realistlikkus laadis, luules valitses uusromantiline värss. Muutused tulid kirjanike hilisemates töödes ja nooremate autorite loomingus. Pagulaskultuur saavutas kõrgpunkti 50., 60. aastatel. Luule
Andres Ehin 13. märts 1940 Tallinn 10. detsember 2011 Eesti luuletaja, tõlkija ja kirjanik. Ta õppis Tallinna 21. Keskkoolis, edasi läks õppima Tartu ülikooli kus ta valis erialaks soome-ugri keeled. Töötas 1960.--1970-ndail ajakirjandusväljaannetes ,,Küsimused ja Vastused", ,,Sirp ja Vasar", ,,Kultuur ja Elu" (1990-ndate alguses lühiajaliselt ka ajakirjas ,,Mana"), seejärel ENE toimetuses. Luuletusi avaldas ta küll juba alates 1960. aastast, kuid tema debüütkogu ,,Hunditamm" ilmus alles 1968. aastal. Seejärel on Ehin järjekindlalt avaldanud õhemaid ja toekamaid luuleraamatuid. Lisaks on talt ilmunud romaane, näidendeid, arvustusi, filmistsenaariume, esseid jm. Andres Ehin oli üks kõige rohkem reisinud eesti luuletajaid, ta esindas ja tutvustas meie kirjandust väsimatult ja laiahaardeliselt
mille vastu tuntakse huvi, tuleb koostada faktide, hüpoteeside, süsteemide ja avastuste kirjeldus ja täielik loetelu. Tõe tunnetamise eelduseks on kohustus nendest reeglites kinni pidada. "Cogito, ergo sum." "But what then am I? A thing that thinks. What is that? A thing that doubts, understand, affirms, denies, wills, refuses, and that also imagines and senses." "Discours de la methode" Arutleb: ükski meeleline tajumus pole tõsikindel; ma ei tea sedagi, kas mitte mõni kuri vaim ei mana maailma mulle pettepildina silma ette; ja kust ma peaksin teadma, kas see kõik, mida ma tajun, pole mitte unenägu? Aastal 1641 ilmunud "Meditatsioonides esimesest filosoofiast" mõtleb Descartes lõpuni mõtte, mida ta eelnevas teoses juba alustanud oli. Jumal Oma mõtetest leidis Descartes kujutluse täiuslikust olendist Jumalast; See mõtteline kujutlus on, sest ma mõtlen teda, kuid ta ei saa pärineda minult, sest ma olen ebatäiuslik. Ja täiuslik ei saa lähtuda ebatäiuslikust
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro.
mullasesse kehasse tagasi pöörduma, mille puuduvaid jalgu ei suuda ka jumalad asemele panna. Ta tõstetakse hobuse selga ja saadetakse põrgu. Sinna saabudes lööb ta ülevalt kõlanud hääle sunnil rusikaga kaljust väravat. Käsi jääb prao vahele kinni ja sedaviisi valvab ta, ise ahelate kütkesse pandud, põrgulaste väge, et keegi neist välja ei pääseks. Aeg-ajalt katsub ta kätt kaljust lahti kiskuda, nõnda et maa ja meri tema raputamisest värisevad, aga "Mana käsi hoiab meesta. Et ei vahti väravasta, kaitsev poega põrgust pääseks. Aga ükskord algab aega, Kus kõik pirrud kahel otsal Lausa lähvad lõkendama; Lausa tuleleeki lõikab Käe kalju kammitsasta: Küll siis Kalev jõuab koju Oma lastel õnne tooma, Eesti põlve uueks looma." Wikipedia (Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas. 302-321).
Kirjanduslikud organisatsioonid 1950-1994 tegutses Rootsis eesti kirjanike ühisettevõttena ,,Eesti Kirjanike Kooperatiiv" Mõned pagulaskirjanikud avaldavad Eestis teoseid Ajakirjad 4 nr. Kirjanduslikku ajakirja ,, Eesti Looming" ,,Tuulisui" nimeline rühmitus andis 1948-50 välja kirjandus ja kultuuriajakirja ,,Sõna"! 1950 asutati Eesti kirjanike Kooperatiivi poolt ajakiri ,,Tulimuld" 1957 alustas Grünthal Rootsis ajakirja ,,Mana" Temaatika pagulasproosas Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Pagulasluule temaatika Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus! Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Peale taasiseseisvumist kaotas pagulaskirjandus mõtte. 60ndate kultuurielu
Eksami küsimuste vastused 1. Kas Jumal (või Taevane Isa) on olemas? Loomulikult on. Kui ma nii ei arvaks, ei õpiks ma teoloogiat vaid võib-olla majandust või midagi muud. Tõtt öelda ei ole ma alati arvanud, et Jumal on olemas. Samas ei ole ma kunagi juurelnud selle üle milline ta on. Tähtis on ta minu jaoks, et ta olemas on. Raske on Teda ka kuhugi paikselt elama panna kui ei tea, milline ta on. Kui ta on nagu heebrea keelne ,,ruah" või vaim, või nagu Polüneesia mana, siis kas tal ongi vaja paikset elukohta. Levinud on arvamus, et Jumal elab taevas. Aga miks mitte paradiisis? Ja kas paradiis asub taevas? Vaevalt, et Aadam ja Eva taevast alla aeti. Järelikult asub paradiis kuskil maa peal. Jumal ei kirjelda ise kusagil oma välimust. Moosesele ütleb ta:" Ma olen see, kes Ma olen." (2 Mo 3-14) Enamasti kujutatakse Teda tõesti pika habeme ja kergelt kiilanevate vanemate meestena. Võib-olla tuleb see sellest, et selliste meeste ees tunti
rikkumine · Asa vastand areng kurja/ vale printsiip · Kaks vannet jumalad o Lojaalsus Varruna inimene seab iseenast o Tõde Mitra Vanne kkahe osapoole vahel · Targa juhi motiiv Ahura Mazda. Lõi maailma mõtte jõul. Oli preester. Teda abistavad pühad surematud Amesa Spenta sealt tuleb inglite mõiste. o Ahura Mazda hea isand, inimkonna kaitsja o Vohn Mana hea mõte, veisekarja kaitsja o Asa Vahista parim tõde, tuli o Kusantra Vaimja ihaldatud õiglus, metall o Haur Vatat kõiksus /terviklikkus, vesi o Ameretat surematus, taimed o Spenta Armaiti heategev pühendumine, maa Kõik need valvavad maailma erinevate aspektidega · Maailma loomine ja hävitus o Jumal lõi maailma 7 staadiumiga. Taeva lõi kivist, All oli vesi ning sinna peale loodi maa
veelgi rohkem austust ja armastust oma riigi vastu – tänulikkust, et selline riik nagu Eesti eksisteerib. Hellar Grabbi (22.10.1929-28.07.2018) oli Eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjastaja. Ta põgenes 1944. aastal Saksamaale ning 1949. aastal asus elama USA-sse, mis ei tähenda, et ta kunagi Eestisse ei oleks tagasi tulnud, 1968.-1977. aastatel veetis ta oma elu Eestis. „Vaba Eesti“ toimetajaks oli ta 1955-1964 ning „Mana“ toimetajaks 1965-1999. Nende mõlemate väljaannete artikleid on selles teoses toodud ära sadakond. Hiljem tegi ta veel raadiosaateid „Vabadusraadiole“ ja „Raadio Vaba Euroopale“, täpsemalt perioodil 1981-1990, millest osad on samuti kajastatud ka selles raamatus, sest kirjutas ta enam kui 1000 saadet. Hellar Grabbi on teeninud Valgetähe III klassi teenetemärgi ja Riigivapi III klassi teenetemärgi. Valisin tekstideks, millest lähemalt rääkida: Läänemeresoome sugupõlv nr
oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi Rahaühik: India ruupia (INR) Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased , eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80,3 %), muhamedlased (11 %, neist sunniite 8,2 % ja siite 2,8%), katoliiklased (2,4 %), sikhid (11 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muud (4%) Riigihümniks: on Jana-Gana-Mana Maakoodiks: 91 Linnaelanikke: 26,8 % Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 % Kirjaoskamatus: 47,9 % 4 Tööpuudus: 10,4 % Rahvuslik kogutoodang: 440 $ inimese kohta India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India piirneb Araabia mere, india ookeani ning Bengali lahega. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning
Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti kirjanikud 1951 a. Eesti Kirjanike Koperatiivi. Asutaja eesotsas oli B. Kangro. Hakati välja andma Eesti kirjanike teoseid. Ilmus umbes 780 teost(270 romaani, 200 luulekogu ja 150 mälestusteost). Eesti Kirjanike Kooperatiiv levitas eesti keelset kirjandust üle terve maa. Antivälja ka kirjanduslikke ajakirju (Tulimuld ja Mana). Kuni 60-ndate keskpaigani ilmus välismaal rohkem eesti keelseid kirjandusteoseid, kui Eestis. 1945 moodustati Välismaine Eesti kirjanike Liit. Teemad, millest kirjutati: kodumaa, okupeerimine, üleelamised, lahkumisteeond, paguluse argipäev, müstika. Pagulaskirjanduse proosa teemad: 1) Kodumaa ajalugu ja olu enne II maailmasõda A. Gailit ,,Üle rahutu vee", A. Mägi ,,Kaevikute kroonika", Ain Kalmus ,,Jumalad lahkuvad maalt", Gert Helbemäe ,,30
Mõisted: Riitus usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks müüt tekkelugu; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on vägi mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres samaan tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii
Mythologia Uralica- raamat, mis tuleb välja kunagi. Homo sapiens-uskuv inimene. Eesti hõimudest võib kõneleda alles 1. aastatuhandest alates. Samaan oma hõimu väljapaitev rituaalispets, kes tunneb oma usundit, kultuur põhineb animismil ehk hingedeusul ja arusaamal sellest, et inimesel on mitu hinge. Maailmaloomise lood kajastuvad müütilistes muistendites ja rahvalauludes. Pärast ristiusustamist 13. saj säilivad preanimalistlikud ja animalistlikud kujutelmad. Mana eriline vägi, mis paneb inimesed toimima või mitte toimima. JAAPANI USUNDID Shintõ Jumalate tee. Jaapani algne usund on sõnavara ja mõtteviisi laenanud budismilt. Umbes 6. saj hakati Jaapanis üle võtma Hiinast pärit maailmavaateid ja usundeid. 712a. kirjutatakse tekst "Kojiki", tegelasi ei käsitleta kui religioossete tegelastena, vaid ajalooliste tegelastena. 12. saj lõpp-13. saj suur usundiline ärkamine Heianist liigub pealinn välja, tekib sõdalaste klannm palju hädasid
this tribal system is still in use. Their culture had almost no influence from the rest of the world. They evolved a culture endorsed by agriculture and hunting. Of course the Maori were warriors as well. They had inter-tribal battles, mostly over territory and the losers became slaves or food. Regardless of that they are historically not to be considered as cannibals. There was only one tribe that were, other tribes just kept the heads of their defeated to secure their mana or enemy's power. The Maori had a complex social structure of tribes, sub-tribes and clans and a concrete society made up of nobility, priestly and slave classes. The Maori believed in deities and personifications, such as Tane-mahuta, the lord of the forest, Tawhirimatea and Tangaroa, the Polynesian ocean god. Their villages were fortified with an open space in the centre were the whare hui or the meeting house was located.
aastaks.Täidesaatvat võimu teostab valitsus,kes vastutab Rahvakoja ees.Osariikides kuulub täidesaatev võim Ministrite Nõukogule ja kubernerile;kubernereid määrab ametisse president. Kohtusüsteem on jagunenud kolmeks osaks:Ülemkohus,21 kõrgkohtut ja palju väiksemaid kohtumajasid. India rahvussümbolid: lind - India paabulind sport - maahoki loom Bengali tiger hümn Jana Gana Mana lill lootuse lill rahvuslaul Vande Mataram puu Banyani puu kalender - saka puuvili mango emblem sarnath lõvi linn lipp trikoloriit India riigilipp India riigiembleem Haldusjaotus Indial on maismapiir Bangladeshi,Myanmari,Hiina,Bhutani,Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid.
I etapp 1926.-1937. aastatel hakkati kasutama sõna ,,argoo", mis kasutati slängi tähistamiseks. Oldi teadlikud, et selline sõna nagu slang eksisteerib inglise keeles, aga eesti keelde see ei olnud veel kasutusele viidud. II etapp - 1950.aastal, sel aastal vene keele vahendusel tuli käibele veel üks termiin- zargoon. III etapp -- 1968. aastal esimest korda sõna släng ilmus ajakirjas ,,Mana". Sellest ajast paljud Tartu keeleteadlased hakkasid kasutama seda terminit oma töödes (Tender, Ilm 2003: 12) Nagu Tiit Hennoste on juba maininud, släng on eelkõige kõnekeele ja suulise kõne nähtus. Samas Hennoste (2002- 1119) on ka eristanud kolm põhjust suulise keele uurimiseks. Ühest küljest suulise kõne all võiks välja tuua kvalitatiivseid ja kvantitativseid erinevusi. Teiseks on vaadelda linnades kõneldava nii nimetatud tänavakeele uurimine hk
Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 5. Samaan nn spetsialist, kes töötab sarnaselt posijaga tervistaval eesmärgil. Tema eritunnus on transsi e lovesse laskumine. See amet võib olla pärandatav. Kui tööga toime ei tule võib samaani töökohast ka ilma jääda
analoog või siis teatud metshaldjas, aga võis ka olla seotud surmakujutelmadega. Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel pimedal ajal tulevad koduseid külastama. On oletatud, kuid on kahtlane, kas eksisteeris ka mingi surnuteilma valitseja (Tooni, Mana). Manala nimetust on arvatud tulevat väljendist "maa(n) ala" ehk maa-alune, kuid seda seisukohta on ka vaidlustatud. Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad.
saj. 60.-te aastate op-arti maalidel. Üldjuhul tõlgendatakse selliseid sõõre, kui jäänukeid pronksiaja päikesekultusest, mis hõlmas kunagi suuremat osa Lõuna- Skandinaaviast. 11.Ended ja ennustamine Mõned seid'i harrastajad asusid Põhjala maailmas erilisel kohal. Need olid volvod ehk naissoost rändprohvetid (teadjanaised), kes käisid rahvale tulevikku ennustama. Ennustaja sõi ära ohvriloomade südamed ja langes siis mõne neiu leelutatud mana saatel lovesse ja vastas kõikidele küsimustele ,mis temalt küsiti. Suurem osa ettekuulutusest läks täide. Müüt jutustab ,et ilusat jumalat Balderit vaevasid ähvardava katastroofi eelaimdused. Siis rändas Odin Heli väravasse, et küsida nõu teistelt ammuilma surnud teadjanaistelt nõu ja oli sunnitud kasutama nekromantiat. 12.Ehted ja amuletid Mehed ja naised kandsid käe- ja kaelavõrusid ning õlasõlgi, mis hoidsid paigal üleriideid
vaimude tegevusest lähtuv. Vaime ei saanud lasta domineerida, neid oli vaja maha rahustada. Ei olnud eraldiseisev valdkond- haigete ja nõrgemate eest hoolitsemine oli kõikide naiste kohus Tihe seotus loodusega- haiguste ravis loodusjõudude kasutamine Müüdid ja rituaalid omasid suurt rolli, loodusjõududel oli tervenemise või surma üle võim Primitiivsed ühiskonnad Haiguse ja surma põhjuseks on ,,mana" Jumalatel on inimesega sarnane iseloom- solvub ja maksab kätte või andestab Lepitamiseks kasutati maagiat Ravisse kuulusid loitsud ja riitused ning erinevate ainetega hõõrumised (mida haisvam, seda toimivam), aadrilaskmine, kupud, oksendusvahendid ,,Parandajanaised" ja ,,preestermehed" Terviseprobleemid- artroosid, traumad, kasvajad, luuTBC, D-vit puudus Koljutrepanatsioon (Alzeeria, Põhja Ameerika) jätkub IV saj e.m
millest mõned, nagu näiteks golf, tennis ja mõned muud sarnased tegevused, on koondunud klubidesse. Aktiivse puhkuse üks vorme on safarid. Safari mõiste tuleb suahiili keelest ja tähendab retke või teekonda. Safari on jahiretk fotoaparaadiga, varem relvaga. Safarid toimuvad erinevas looduskeskkonnas. Tuntumaid on safarid dziipidega Aafrika eluslooduse jälgimiseks ja ka tuntuimad safaripiirkonnad asuvad Ida-Aafrika loodusparkides (Marai, Mana, Keenia ja Tansaania). Lisaks dziibisafaritele võib korraldada seiklussafareid õhupalliga, mägedes ronides, sukeldudes, kalastades, kanuuga sõites, ratsutades, jalgsi kõndides või külmakõrbetes suusatades. Safari keskkonnaks on niisiis kõrb (külmas kliimas lumi) ja seal osalemise viise on mitmeid. Mere- ja kruiisiturism Mereturism: Selle all mõeldakse reisimist merel, tavaliselt on transpordivahendiks jaht või väike laev
raudteejaamani oli 1500 kilomeetrit. Liikuda sai jõgesid mööda. Ehin leidis sealt ka oma esimese abikaasa, kes oli komitar. 1965.-1966. aastal töötas Andres Ehin toimetajana ajakirjas Küsimused ja Vastused, 1966.-1969. aastal ajalehe Sirp ja Vasar peatoimetajana, 1969.-1972. aastal ajakirja Kultuur ja Elu osakonnajuhatajana, 1972.-1974. aastal Eesti Nõukogude Entsüklopeedia peatoimetuses, aastast 1974 kutselise kirjanikuna ning aastast 1992 ajakirja Mana Eesti-poolse toimetajana. Luuletamist alustas Ehin 1958. aastal, olles Tartu Ülikoolis esimesel kursusel. Enda sattumist sürrealismi juurde kirjeldab ta aga nii: "Mulle on meeldinud lapsest peale igasugu asju välja mõelda,". Eriti head inspiratsiooni 2 pakkusid ülikooli tollaste ideoloogiaõpetajate loengud ja seminarid. Näiteks tavatses üks õppejõud, legendaarne kummikäsi Reimann, esitada üsna sürrealistliku maiguga küsimusi
Hapu Clan, sub-tribe Tena tatou katoa Formal inclusive greeting to everyone Hui Gathering, meeting Turangawaewae A place to stand, home Iwi People, tribe Wahine Woman Kaumatua Elders Waiata Song Kia Ora Hi! Waka Canoe Mana Authority, power Whakapapa Genealogy Meeting house Marae Whanau Extended family complex Non-Maori, Pakeha Whare nui Meeting house European Coat Of Arms Flag New Zealand dollars
jumalatega suhtlemiseks on igal religioonil oma tingimused. Loodusvaim elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes. Kui loodusvaim võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Maaisand isik kellest usutakse, et ta ongi mingi konkreetse maa-ala kaitsja. Temas oli ühendatud kolm funktsiooni pealik, preester ja kohtunik. Fetis ese mida kasutatakse nõidumises ja kuhu kogutakse väge. Tabu usuline keeld. Mana elujõud, mida saab koguda või millest võib ilma jääda. Üleminekuriitus toiming, milles viiakse inimene ühest sotsiaalsest seisundist teise. Tootem loom, lind, taim või ese, millest usutakse ennast põlnevat. Brahman maailmavaim, kõiksus, see millest on kõik tekkinud ja kuhu tagasi läheb. Atman inimindiviidi hing, mille ajutiseks peatuspaigaks on keha ja ümbersündide eesmärgiks on arusaamale jõudmine, et atman on brahmaniga üks ja see sama.
kirjanike üsna väikesearvulisse põlvkonda, kes asub väliseesti kirjanduse rajajoonel. Tema esimeseks kirjanduslikuks katseks oli 1950. aastal noorsooajakirjas ,,Tulehoidja" ilmunud gaiditeemaline meeleolupilt Järgmistel aastatel avaldati samas väljaandes, hiljem ka Stockholmi eestikeelses ajalehes Helga Raukase vesteid, lühijutte, reportaaze, illustratsioone jm. Kirjanik ise peab oma ilukirjanduslikuks debüüdiks 1962. aastal ajakirjas ,,Mana" ilmunud novelli ,,Kell kaheksa". 1965. aastal ilmus kirjaniku esimene romaan ja pikk proosa kujunebki tema põhisanriks, kuigi ta on kirjutanud ka novelle, näitemänge ja noorsoojutustusi. Helga Nõu on esimestest raamatutest alates paistnud silma kindlakäelise uuendajana, kes otsib oma romaanidele adekvaatseid väljendusvahendeid ja jälgib nii kodueesti kui ka välismaa kirjanduse suundi. Ta otsis uusi teemasid ja erinevaid tekstilisi vahendeid ning sellega
45. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist?3 Kurat kardab pikset sest see seondub vägu ja tulega, 46. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. 47. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejateks on Äijo, Tooni, Mana, Koolu. Teispoolsust kutsuti Toonelaks, Manalaks. Asukaid manalaseks või äijolaseks. Lauludest jääb mulje teispoolsusest, kui endisest maailmast, millest surnud on lahkunud. Tehakse igapäeva tõid, hooldades kas Äijo või Toonela loomi. 48. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloorijäädvustuses ja missugused on selle "jumaluse" uustõlgendused? Äio taarausu mütoloogia järgi: unejumalus, Taara abiline. Uni on surma vend. Äio annab inimestele une, et need
annaabi.ee 
